Ülevaade 2024. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Kaur Kajak Rahandusministeerium [email protected] Ülevaade 2024. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist Lugupeetud Kaur Kajak Esitasite arvamuse andmiseks Rahandusministeeriumi koostatud ülevaate 2024. aastal antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist. Justiitsministeeriumi antud horisontaalne vähese tähtsusega abi on aruandes korrektselt kajastatud. Kooskõlastame aruande märkusteta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg kantsler Riina Senipalu 51988501 [email protected]

Teie 07.11.2025 nr 12.1-1/4839-1

Meie 28.11.2025 nr 1-12/8987

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Teie: 07.11.2025 nr 12.1-1/4839-1 Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 5.4- 2/2981-1

Ülevaade 2024. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist

Austatud Kaur Kajak

Esitasite Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile arvamuse andmiseks ülevaate 2024.

aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist, kus on kajastatud ka Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi haldusalas antav riigiabi ja vähese tähtsusega abi. Oleme ülevaate

läbi vaadanud ning meil on kaks ettepanekut:

1. Palume komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 puhul uuendada riiklikku ülempiiri

vastavalt 16.12.2024 jõustunud muudatusele – Eestile kehtestatud ülempiir on 26,97

miljonit eurot. 2. Palume parandada sõnastust VTA osas ning kasutada „kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

esmatootjatele antav vähese tähtsusega abi“ senise „kalandussektori ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi“ asemel.

3. Palume kasutada „Kalandusfondi rakenduskava toetused“ asemel „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 (EMKVF) Eesti rakenduskava või Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) 2014–2020 Eesti rakenduskava toetused“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

2 (2)

Pirkko-Liisa Meius

625 6534 [email protected]

1

Seletuskiri

ülevaate 2024. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist juurde

Riigiabi läbipaistvuse tagamiseks esitab Rahandusministeerium alates 2008. aastast vastavalt

konkurentsiseaduse § 49 lõikele 5 Vabariigi Valitsusele ülevaate eelmisel aastal Eestis antud

riigiabist ja vähese tähtsusega abist. Ülevaade avaldatakse Rahandusministeeriumi veebilehel.

Käesolev ülevaade kajastab andmeid 2024. aastal antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist

ning on koostatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri andmete ja abi andjate poolt

Rahandusministeeriumile esitatud täiendavate riigiabi ja vähese tähtsusega abi aruannete

põhjal. Andmed põllumajandussektoris antud riigiabi kohta ning osaliselt metsandussektoris

antud riigiabi kohta on saadud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt.

Ülevaate 2024. aastal antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist (edaspidi ülevaade) ja

seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna

peaspetsialist Ljudmila Sokolnikova (tel 611 3360, e-post [email protected]).

Analoogselt eelmise ülevaatega ei sisalda käesolev ülevaade detailset võrdlust mujal Euroopa

Liidus antud riigiabiga. Komisjoni viimane riigiabi aruanne State Aid Scoreboard 2024 ehk nn

tulemustabel (avaldatud komisjoni poolt 8. aprillil 2025) sisaldab andmeid 2023. aastal Euroopa

Liidus antud riigiabi kohta ja on leitav komisjoni kodulehelt.

Ülevaate sissejuhatuses anname põgusa kirjelduse nii riigiabist kui ka selle moderniseerimisest

Euroopa Liidus, mistõttu käsitlemist leiavad ka 2025. aastal toimunud muudatused, sh

informatsioon 2025. aastal komisjonile esitatud riigiabi teatistest (riigiabi andmise loa

taotlustest) ja grupierandi teatistest.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõikele 1 on igasugune

riigi või kohaliku omavalitsuse vahenditest otseselt või kaudselt ükskõik missugusel kujul antav

abi, mis soodustab teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist ning mis moonutab või võib

moonutada konkurentsi liikmesriikide vahel, siseturuga kokkusobimatu. Sama lepingu artikli

107 lõiked 2 ja 3 lubavad teatud erandeid riigiabi andmiseks, kui abi on vastavuses ühishuvi

eesmärkidega.

Põllumajandus- ja kalandussektoris kehtivad tulenevalt ELTL artiklist 42 riigiabi osas

erireeglid, mistõttu osadele põllumajandus- ja kalandussektori toetustest ei kohaldata ELTL

artikleid 107-109. Käesolev ülevaade sisaldab üksnes riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1

tähenduses. Seetõttu ei kajasta ülevaade kõiki põllumajandus- ja kalandussektori toetusi

(näiteks osa Eesti Maaelu Arengukava põllumajandussektori toetustest, Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 (EMKVF) Eesti rakenduskava või Euroopa

Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) 2014-2020 Eesti rakenduskava toetused, otse- ja

üleminekutoetused, turukorraldusmeetmed. Põllumajandus- ja kalandussektori ülevaated on

kättesaadavad Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel.

2

Ülevaade kajastab sektoraalset riigiabi, horisontaalset riigiabi, regionaalabi, riigiabi üldist

majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks, Ukraina kriisiabi raamistiku alusel antud

riigiabi ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks

antud riigiabi.

Sektoraalse riigiabi all on käesolevas ülevaates näidatud põllumajandussektorile,

kalandussektorile, transpordisektorile ja telekommunikatsiooni sektorile (lairiba taristu) antud

riigiabi, horisontaalse riigiabi all on teadus- ja arendustegevusabi, keskkonnakaitseabi, abi

VKEdele, tööhõiveabi, koolitusabi, abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks,

abi spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule, üleeuroopalist huvi pakkuvate

tähtsate projektide elluviimiseks antav abi, Euroopa territoriaalse koostöö jaoks antav abi ja abi

kohalikule taristule. Regionaalabi all on näidatud regionaalarengu edendamiseks suunatud

riigiabi.

Põllumajandussektorile ja kalandussektorile grupierandi määruse nr 651/2014 alusel antud

riigiabi (erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus) liigitakse ülevaates horisontaalse

riigiabi, täpsemalt keskkonnakaitseabi alla, sest nimetatud määruse keskkonnakaitseabi artiklit

rakendatakse mitmele sektorile ja valdkondadele.

Vähese tähtsusega abi ei loeta riigiabiks, kuna oma väikese suuruse (Euroopa Liidu mõistes)

tõttu ei moonuta vähese tähtsusega abi konkurentsi.

2024. aastal Eestis ettevõtjatele antud abi kogumaht (riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku)

koos kriisi riigiabiga oli 410,5 miljonit eurot, millest riigiabi moodustas 83,0%. Riigiabi ja

vähese tähtsusega abi kogumaht vähenes võrreldes 2023. aastaga 27,9 miljonit eurot.

Ilma kriisi riigiabita anti 2024. aastal riigiabi ja vähese tähtsusega abi 405,9 miljonit eurot.

Võrreldes 2023. aastaga vähenes see 14,7 miljoni euro võrra ehk 3,5%.

2024. aastal oli suurim abi andja Elering AS (19,9% abi kogumahust), kellele järgnesid

Kultuuriministeerium, EIS ja PRIA (vastavalt 19,2%, 19,0% ja 14,1% abi kogumahust).

Riigiabi

 Koos kriisi riigiabiga vähenes antud riigiabi kogumaht Eestis 2024. aastal võrreldes

2023. aastaga 24,9 miljonit eurot, moodustades 340,7 miljonit eurot. Riigiabi osakaal

SKP-s vähenes 0,1 protsendipunkti võrra. Muudatused on tingitud kriisi riigiabi

(COVID-19) mahu vähenemisest. Kriisi riigiabi anti ainult toetuste ja laenude vormis.

Koos kriisi riigiabiga anti riigiabi 2024. aastal järgmiselt:

- toetuse vormis riigiabi 304,3 miljonit eurot ehk 89,3% riigiabi üldmahust; toetuste maht

vähenes võrreldes 2023. aastaga 17,5 miljonit eurot;

- maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis antud riigiabi summas 34,4 miljonit eurot

ehk 10,1% riigiabi kogumahust;

- laenude vormis 1,5 miljonit eurot (2023. aastal 4,0 miljonit eurot);

- tagatiste vormis 2024 aastal riigiabi ei antud;

- aktsiakapitali suurendamise vormis (riskikapital) riigiabi 0,5 miljonit eurot ehk 0,1%

riigiabi kogumahust.

 Ilma kriisi riigiabita anti 2024. aastal riigiabi 11,7 miljonit eurot vähem kui 2023. aastal.

Abi maht moodustas 336,2 miljonit eurot, millest anti:

3

- toetuse vormis riigiabi 301,2 miljonit eurot ehk 89,6% riigiabi üldmahust. Toetuste

maht vähenes võrreldes 2023. aastaga 6,7 miljonit eurot, toetuste osakaal kasvas (89,6%

riigiabi üldmahust);

- maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis riigiabi summas 34,4 miljonit eurot, mis

moodustas 10,2% riigiabi kogumahust;

- tagatise ja laenu vormis riigiabi antu ei ole;

- aktsiakapitali suurendamise vormis (riskikapital) riigiabi summas 0,5 miljonit eurot ehk

0,1% riigiabi üldmahust.

Vähese tähtsusega abi

Vähese tähtsusega abi kogumaht 2024. aastal vähenes ja moodustas kõikides sektorites kokku

69,7 miljonit eurot (2023. aastal 72,7 miljonit eurot). Analoogselt eelmiste aastatega moodustas

2024. aastal suurima osa ehk 96,4% toetuse vormis antud vähese tähtsusega abi. Tagatise

vormis antud vähese tähtsusega abi summa ja osakaal on kasvanud (2023. aastal 0,8 miljonit

eurot ehk 1,1%, 2024. aastal 1,6 miljonit eurot ehk 2,3% üldisest vähese tähtsusega abi mahust).

Vähese tähtsusega abi laenud kasvasid ja moodustasid 2024. aastal 0,8 miljonit eurot ehk 1,1

% üldisest vähese tähtsusega abi mahust. Maksusoodustuse ja maksuvabastuse vormis antud

vähese tähtsusega abi osakaal üldisest vähese tähtsusega abi mahust kasvas kuni 0,2%-ni. 2024

aastal anti abi summas 0,1 miljonit eurot.

Ülevaade saadeti arvamuse andmiseks kõikidele ministeeriumidele.

Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt ja Välisministeeriumilt tagasisidet

ülevaate kohta ei saabunud.

Justiits- ja Digiministeeriumil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil,

Kliimaministeeriumil, Kultuuriministeeriumil, Siseministeeriumil ja Sotsiaalministeeriumil

kommentaare ülevaate kohta ei olnud. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi saadetud

märkuste ja ettepanekutega on arvestatud.

Rahandusministeerium

ÜLEVAADE 2024. AASTAL EESTIS ANTUD

RIIGIABIST JA

VÄHESE TÄHTSUSEGA ABIST

2025

2

Sisukord

1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 3

1.1 Mõisted ja selgitused ................................................................................................................................ 4

1.2 Riigiabi reeglite ajakohastamine Euroopa Liidus ..................................................................................... 6

1.3 Riigiabi aruandluskohustus Euroopa Komisjoni ees............................................................................... 11

1.4 Statistika Eesti poolt Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatiste ja grupierandi teatiste kohta ......... 11

2 RIIGIABI ...................................................................................................................................................... 13

2.1 Riigiabi kogumaht Euroopa Liidus ......................................................................................................... 13

2.2 Riigiabi kogumaht Eestis ........................................................................................................................ 13

2.3 Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi ..................................................................................................... 15

2.4 Sektoraalne abi........................................................................................................................................ 17

2.5 Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks............................................................... 18

2.6 COVID-19 riigiabi ja TCF ning TCTF riigiabi ...................................................................................... 18

3 VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI .................................................................................................................... 19

3.1 Horisontaalne vähese tähtsusega abi ...................................................................................................... 19

3.2 Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi ................................................................................................. 21

3.3 Vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmise toetamiseks .............................................. 21

3.4 Vähese tähtsusega abi kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmise toetamiseks .............................. 21

4 RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI KOKKU .............................................................................. 22

5 RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI MEETMED FINANTSEERIMISALLIKATE LÕIKES .... 23

6 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................................. 24

Lisa I ..................................................................................................................................................................... 25

Lisa II .................................................................................................................................................................... 26

Lisa III ................................................................................................................................................................... 33

Lisa IV .................................................................................................................................................................. 35

Lisa V .................................................................................................................................................................... 36

Lisa VI .................................................................................................................................................................. 37

Lisa VII ................................................................................................................................................................. 38

Lisa VIII ................................................................................................................................................................ 45

3

1 SISSEJUHATUS

Rahandusministeeriumile on konkurentsiseaduse § 49 lõikega 5 pandud ülesanne esitada

Vabariigi Valitsusele ülevaade eelmisel aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist.

Käesoleva ülevaate sissejuhatuses anname põgusa ülevaate nii riigiabi mõistest kui ka riigiabi

reeglite ajakohastamist Euroopa Liidus ning käsitlemist leiavad ka 2025. aastal toimunud

muudatused.

Ülevaate koostamisel kasutas Rahandusministeerium riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri1

ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjate täiendavate aastaaruannete andmeid. Ülevaade on

väljamaksete põhine2.

Vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 794/20043 peavad liikmesriigid esitama Euroopa

Komisjonile (edaspidi ka komisjon) andmed eelmisel aastal antud riigiabi kohta iga aasta 30.

juuniks, kuid koondaruande Euroopa Liidus antud riigiabist koostab komisjon üldjuhul aasta

hiljem.

Analoogselt eelmise ülevaatega ei sisalda käesolev ülevaade detailset võrdlust mujal Euroopa

Liidus antud riigiabiga4. Komisjoni viimane riigiabi aruanne (State Aid Scoreboard 2024 ehk

nn tulemustabel) avaldati komisjoni poolt 8. aprillil 2025 ja sisaldab andmeid 2023. aastal

Euroopa Liidus antud riigiabi kohta.

Eestis koordineerib riigiabi üldisi küsimusi Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja

riigihangete osakond. Põllumajanduse ja kalanduse ning osaliselt metsandusega5 seotud abiga

tegeleb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Transpordisektoris antava abiga seotud

menetluse eest vastutab Kliimaministeerium, ühistranspordi teemaga tegeleb alates 1. juulist

2023. a Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Siseriiklikud riigiabi protseduurireeglid on

sätestatud konkurentsiseaduse 6. peatükis, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses

ning kalandusturu korraldamise seaduses.

1 Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register on loodud Rahandusministeeriumis 2009. aastal. Registri põhimäärus

on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2012. a määrusega nr 41 „Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri

põhimäärus“. 2 2024. a summad sisaldavad 40 abi andja poolt tehtud riigiabi ja vähese tähtsusega abi väljamakseid. 3 Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega

kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140,

30.04.2004, lk 1), muudatustega. 4 Vaata täpsemalt ülevaate osast 2.1. 5 Regionaal – ja Põllumajandusministeerium tegeleb metsanduse selle osaga, mis on reguleeritud komisjoni

suunistega põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades antava riigiabi kohta (ELT C 481/1,

21.12.2022 ja komisjoni määrusega (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja

metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel

siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022).

4

1.1 Mõisted ja selgitused

Riigiabi - Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi:

„Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi

ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab

kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist,

siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist

kaubandust”.

Riigiabi definitsiooni ELTL artikkel ei anna, vaid sätestab tingimused, mis peavad olema

täidetud üheaegselt, et abi oleks käsitatav riigiabina. Seega otsustamisel, kas tegemist on

riigiabiga, tuleb lähtuda järgmistest aspektidest:

 tegemist on majandustegevusega;

 abi antakse riigi, linna või valla vahenditest (ja/või on omistatav avalikule sektorile);

 abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate

grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;

 abimeede annab eelise abi saajale;

 abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi Euroopa Liidu liikmesriikide

vahel ning kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.6

Kui samaaegselt on täidetud kõik viis tunnust, siis on tegemist riigiabiga. Kuigi ELTL artikli

107 lõige 1 sätestab, et riigiabi on siseturuga põhimõtteliselt kokkusobimatu, nähakse sama

artikli lõigetes 2 ja 3 ette abi liigid (erandid), mis on siseturuga kokkusobivad või mida võib

siseturuga kokkusobivaks lugeda. Erandid ei tähenda seda, et liikmesriikidel on õigus abi anda

või muuta antavat abi enne sellest komisjonile teatamist. Komisjonil on ainuõigus otsustada,

kas riigiabi kuulub artikli 107 lõike 2 ja 3 alla, kuid abi kokkusobivuse tõendamise kohustus on

liikmesriigil.

Enne komisjonile riigiabi andmise loa taotluse (riigiabi teatise) esitamist ning riigiabi andmise

loa saamist ei tohi liikmesriik riigiabi andmist alustada (ELTL artikkel 108), välja arvatud

vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi puhul. Nimetatud artikli kohaselt

kontrollib komisjon ka kõiki olemasolevaid abikavasid ja võib teha otsuse, millega

kohustatakse liikmesriiki lõpetama siseturuga kokkusobimatu abi andmine või muutma abi

andmise tingimusi.

Riigiabi võib anda horisontaalsetel eesmärkidel ehk horisontaalne riigiabi (näiteks abi teadus-

ja arendustegevuseks, abi väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, keskkonnakaitseabi,

tööhõiveabi, koolitusabi, abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks),

regionaalarengu edendamiseks (regionaalabi), sektoraalsetel eesmärkidel ehk sektoraalne

riigiabi (näiteks abi põllumajandussektorile, kalandussektorile ja transpordisektorile).

Euroopa Komisjoni grupierandi määruse (EL) nr 651/20147 alusel antud abi erimärgistatud

diislikütuse aktsiisisoodustuse vormis põllumajandussektorile ja kalandussektorile8 on

6 19.07.2016 Euroopa Liidu Teatajas avaldatud riigiabi mõiste teatises käsitletakse põhjalikult riigiabi definitsiooni

kõiki elemente Euroopa kohtute pretsedendiõiguse ja Euroopa Komisjoni otsustuspraktika alusel. 7 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat

liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1), koos muudatustega. 8 Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus kalandussektorile on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014

reguleerimisalas alates 01.07.2023.

5

ülevaates liigitatud horisontaalse riigiabi, täpsemalt keskkonnakaitseabi alla, sest nimetatud

määruse keskkonnakaitseabi artiklit rakendatakse mitmele sektorile ja valdkonnale.

Põllumajandus- ja kalandussektoris kehtivad tulenevalt ELTL artiklist 42 riigiabi osas

erireeglid, mistõttu osadele põllumajandus- ja kalandussektori toetustele ei kohaldata ELTL

artikleid 107-109. Käesolev ülevaade sisaldab üksnes riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1

tähenduses. Seetõttu ei kajasta ülevaade kõiki põllumajandus- ja kalandussektori toetusi

(näiteks osa Eesti Maaelu Arengukava põllumajandussektori toetustest, Euroopa Merendus-,

Kalandus-ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 (EMKVF) Eesti rakenduskava toetused, Euroopa

Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) 2014-2020 Eesti rakenduskava toetused, otse- ja

üleminekutoetused, turukorraldusmeetmed).

Grupierandiga hõlmatud riigiabi - riigiabi, mida antakse komisjoni järgmiste grupierandi

määruste alusel: nr 651/2014, nr 2022/24729 ja nr 2022/247310. Grupierandi määrustega

kehtestab komisjon tingimused teatud liiki riigiabi andmiseks, tunnistades sellise riigiabi

kokkusobivaks siseturuga ja vabastab seetõttu määruste alusel antava abi riigiabi andmise loa

taotluse esitamisest.

Grupierandiga hõlmatud riigiabi kohta komisjon otsuseid ei tee, mistõttu riigiabi meetme

grupierandi määrusega kokkusobivuse eest vastutab liikmesriik.

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks antav abi on riigiabi, mida antakse

Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse11 alusel.

Vähese tähtsusega abi (horisontaalne vähese tähtsusega abi12, põllumajandustoodete

esmatootmiseks antav vähese tähtsusega abi13, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootjatele

antav vähese tähtsusega abi14, üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele

ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi15) ei loeta riigiabiks. Vähese tähtsusega abi on seotud

abi ülemmääraga.

Vähese tähtsusega abi andmisest ei ole vaja komisjoni teavitada.

Abi vorm - riigiabi ja vähese tähtsusega abi võib anda erinevates vormides nagu toetus,

sooduslaen, tagatis, kapitalisüst, maksuvabastus (s.h täielik või osaline maksuvabastus) jne.

9 Komisjoni määrus (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris

ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks

((ELT L 327, 21.12.2022). 10 Komisjoni määrus (EL) 2022/2473, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete

tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja

108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014), muudetud 23.07.2023. 11 Komisjoni otsus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT

L 7, 11.01.2012). 12 Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023). 13 Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013), muudatustega. 14 Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014),

muudatustega. 15 Komisjoni määrus (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta

üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L

2832, 15.12.2023, lk 1), muudatustega.

6

Lühendid, mida ülevaates on kasutatud: EIS (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus), EMKF

(Euroopa Merendus- ja Kalandusfond), ETAG (Sihtasutus Eesti Teadusagentuur), INSA

(Integratsiooni Sihtasutus), IVEK (Sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskus), KAM

(Kaitseministeerium), KIK (Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus), KLIM

(Kliimaministeerium16), kriisi riigiabi (COVID-19 ja TCF ning TCTF riigiabi kokku); KULKA

(Eesti Kultuurkapital), KUM (Kultuuriministeerium), kultuuriabi (abi kultuuri edendamiseks ja

kultuuripärandi säilitamiseks), MAK (Eesti Maaelu Arengukava), MES (Maaelu Edendamise

Sihtasutus), MKM (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), MTÜ MAK (MTÜ

Maakondlikud Arenduskeskused), Narva LAÖA (Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika

Amet), Narva LV LMA (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet), PRIA (Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Amet), PTA (Põllumajandus- ja Toiduamet), RAM

(Rahandusministeerium), REM (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium17), RTK (Riigi

Tugiteenuste Keskus), Rõuge VV (Rõuge Vallavalitsus), SA Eesti Filmi Instituut/EFI

(Sihtasutus Eesti Filmi Instituut), SA Tallinna INK (Sihtasutus Tallinna

Ettevõtlusinkubaatorid), TLN KKA (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet), TLN

Strateegiakeskus (Tallinna Strateegiakeskus), Tallinna KSA (Tallinna Kultuuri- ja

Spordiamet), TalTech (Tallinna Tehnikaülikool), Tartu LV (Tartu Linnavalitsus), TEHNOPOL

(Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL), TTJA (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet), VKE (väikese ja keskmise suurusega ettevõtja), üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi

(üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks antav vähese tähtsusega abi).

1.2 Riigiabi reeglite ajakohastamine Euroopa Liidus

2019. aastal algatas komisjon kehtivate riigiabi reeglite nn toimivuskontrolli (i.k fitness

check). Selleks avaldas komisjon on-line küsimustikud ja koostas eraldiseisvad suunatud

küsimustikud erinevate riigiabialaste õigusaktide muutmise vajaduse kohta.

Järgnevalt on loetletud toimivuskontrolli tulemusel 2024. ja 2025. aastal uuendatud ja vastu

võetud või hetkel uuendamisel olevad komisjoni õigusaktid.

18.06.2024 algatas Euroopa Komisjon avaliku konsultatsiooni raudtee-ettevõtjatele antava

riigiabi suuniseid (edaspidi raudteesuunised) asendavate maismaa- ja mitmeliigilise

transpordi eeskirjade eelnõu kohta ja uue transpordi grupierandi määruse eelnõu kohta.

Üheskoos hakkavad need kaks moodustama maismaatranspordile antava riigiabi reeglistiku.

Pressiteade eelnõude kohta on leitav siit.

Maismaa- ja mitmeliigilise transpordi suunised hakkavad asendama tulevikus raudteesuuniseid,

mis kehtivad alates aastast 2008. Komisjon esitab maismaa- ja mitmeliigilise transpordi

suuniste eelnõus tingimused, millest lähtudes ta hindab selliseid avaliku sektori teatatud

meetmeid kestliku maismaatranspordi toetuseks, mis ei kuulu (tulevase) transpordi grupierandi

määruse alla.

Maismaa- ja mitmeliigilise transpordi suuniste eelnõu Raudteesuunistes on sätestatud tingimused, mille alusel võib raudtee-ettevõtjatele antavat abi

pidada ELTL artikli 93 alusel kokkusobivaks siseturu ja riigiabi eeskirjadega. Kavandatud

muudatuste eesmärgid on:

 laiendada suuniste kohaldamisala, et need hõlmaksid kõiki maismaatranspordi liike, mis

saastavad vähem kui autovedu, nagu raudtee- ja siseveetransport ning kestlik

16 Kuni 1. juulini 2023. a kandis ministeerium nime Keskkonnaministeerium. 17 Kuni 1. juulini 2023. a kandis ministeerium nime Maaeluministeerium.

7

mitmeliigiline transport. Seetõttu asendatakse praegused raudteesuunised maismaa- ja

mitmeliigilise transpordi suunistega.

 ühtlustada ja lihtsustada komisjoni praegust otsustuspraktikat, mille aluseks on

raudteesuunised ja ELTL artikkel 93. Muu hulgas hõlmaks see uusi tegevus- ja

investeerimisabi kategooriaid, nagu abi mitmeliigilise transpordi rajatiste ehitamiseks,

abi uute kommertseesmärgiga transpordiühenduste loomiseks ning abi, mis kujutab

enesest hüvitist avaliku teenuse pakkumise kohustuse täitmise eest raudtee-

kaubaveosektoris.

 kehtestada endisest paindlikumad eeskirjad abi kohta, mis aitab otseselt kaasa rohe- ja

digipöördele, nagu abi, mille eesmärk on vähendada transpordi väliskulusid ja edendada

koostalitlust (nagu riiklike raudteesüsteemide hõlpsam ja turvalisem toimimine), et

hoogustada üleminekut maanteetranspordilt kestlikumatele transpordiviisidele.

 kehtestada kaitsemeetmed, et toetada uute ettevõtjate tulekut kestliku

maismaatranspordi turule ja nende kasvu, näiteks suurendades nende võimalusi leida

rahastus veeremi ja siseveelaevade ostuks.

Transpordi grupierandi määruse eelnõu  Uue transpordi grupierandi määruse eelnõuga tunnistatakse teatavad riigiabi liigid

siseturuga kokkusobivaks ega kohaldata nende puhul nõuet teatada abist eelnevalt

komisjonile ja saada komisjonilt selle kohta heakskiit, kui need vastavad teatavatele

tingimustele. Nende kestlikumatele transpordiliikidele antava abi kategooriate hulgas

on teatavat liiki abi raudtee- ja siseveetranspordile ning mitmeliigilisele transpordile,

ennekõike abi transpordi koordineerimise toetuseks, mille puhul

konkurentsimoonutuste võimalused on piiratud.

 Nimetatud erandiga lihtsustakse menetlust oluliselt ja see võimaldab liikmesriikidel

kiiresti abi anda, kui ühtsel turul konkurentsimoonutusi piiravad tingimused on täidetud.

Sellest tulenevalt saavad liikmesriigid tulevikus rakendada suurt hulka meetmeid,

millest tuleb praegu teatada, ilma et selleks oleks vaja taotleda komisjoni eelnevat

heakskiitu. See on kooskõlas komisjoni lähenemisega, mille kohaselt tuleb keskenduda

kiiremini paremate tulemuste saavutamisele, vähendades samal ajal tarbetut

halduskoormust.

Uued suunised ja uus transpordi grupierandi määrus on komisjonil kavas vastu võtta 2025. aasta

lõpuks.

16.12.2024 komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 (nn põllumajandusliku vähese tähtsusega abi

määrus) muudatused18.

Määruse peamised muudatused on seotud inflatsiooniga kohandumisega:

1. põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäär ettevõtja kohta tõsteti 50 000 eurole

(enne kehtis piirmäär 25 000 eurot);

2. riiklik ülempiir tõsteti 26,97 miljoni euroni (enne muudatust oli Eesti jaoks ülempiir

11,37 miljonit eurot);

Lisaks on määrus (EL) nr 1408/2013 viidud vastavusse horisontaalse vähese tähtsusega abi

määrusega (EL) 2023/2831:

3. vähese tähtsusega abi ülemmäärast kinnipidamisel võetakse arvesse ajavahemik kolm

aastat kolme majandusaasta asemel;

18 Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2024/3118, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

põllumajandussektoris.

8

4. järelevalve ja aruandluse laiendamine – lisatud kohustus kanda alates 2026. aastast

vähese tähtsusega abi käsitlev teave liikmesriigi või EL keskregistrisse. Liikmesriigid,

kes kasutavad oma liikmesriigi keskregistrit, peavad alates 2027. aastast esitama

komisjonile koondandmed eelmisel aastal antud vähese tähtsusega abi kohta iga aasta

30. juuniks.

Aruandlusnõuetest tuleneva koormuse vähendamiseks ei nõua komisjon enam sektori

ülempiiri jälgimist.

Määruse (EL) nr 1408/2013 kehtivusaega pikendi kuni 31.12.2032.

12.05.2025 võttis komisjon vastu riigiabi reeglite muudatused, et anda avalikkusele võimalus

pöörduda kohtusse keskkonnaküsimustes, mis seonduvad ELi otsustega riigiabi kohta.

Sel eesmärgil vaatas komisjon läbi eeskirjad, mis annavad valitsusvälistele organisatsioonidele

võimaluse taotleda komisjonilt teatavate riigiabi otsuste läbivaatamist, et tuvastada nende

võimalik vastuolu keskkonnaõigusega. Uus läbivaatamismehhanism on komisjoni vastus

Århusi konventsiooni vastavuskomitee poolt juhtumis ACCC/C/2015/128 tehtud järeldustele.

Lisaks sellele ajakohastas komisjon nimetatud läbivaatamise raames riigiabi rakendusmääruse

((EÜ) nr 794/2004) teisi sätteid ja riigiabi parimate tavade juhendit, lähtudes komisjoni

väljakujunenud tavast ja Euroopa Kohtu praktikast.

Peamised läbivaatamisel kehtestatud tingimused on esitatud parimate tavade juhendis:

 läbivaatamistaotluse võib esitada iga teatavale hulgale kriteeriumidele vastav

valitsusväline organisatsioon. Nimetatud kriteeriumid puudutavad organisatsiooni

sõltumatust, mittetulunduslikku iseloomu ja taotlusega seotud tegevust, samuti

tõendatud kogemusi keskkonna vallas.

 läbivaatamistaotluse saab esitada selliste lõplike riigiabi otsuste peale, millega

lõpetatakse ELTL artikli 108 lõike 2 alusel algatatud ametlik uurimismenetlus,

tunnistades meetme siseturuga kokkusobivaks (positiivne otsus) või teatud tingimustel

kokkusobivaks (tingimuslik otsus). Läbivaatamist saab taotleda kõigi ELTL riigiabi

kokkusobivuse aluste puhul, välja arvatud lõplikud otsused, mis on tehtud vastavalt

ELTL artikli 107 lõikele 2 (üksiktarbijatele antav sotsiaalabi ning loodusõnnetuste ja

erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi) ning ELTL artikli 107

lõike 3 punktile b (abi, mida antakse mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire

kõrvaldamiseks).

 tingimustele vastavad valitsusvälised organisatsioonid peavad demonstreerima, et abi

saav tegevus või mõni komisjoni otsusega heaks kiidetud riigiabi meetme aspekt, mis

on abi eesmärgiga lahutamatult seotud, rikuvad ELi keskkonnaõiguse konkreetset sätet

või konkreetseid sätteid.

 taotlus tuleb vastavat vormi kasutades esitada kaheksa nädala jooksul pärast riigiabi

otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon vastab 16 nädala jooksul pärast

kaheksanädalase tähtaja möödumist. Vastamistähtaega võidakse põhjendatud juhtudel

pikendada 22 nädalani. Komisjon avaldab taotlused ja vastused spetsiaalsel veebisaidil.

 taotlejad saavad komisjoni vastuse Euroopa Kohtus vaidlustada.

Rakendusmääruse muudatusega pandi liikmesriigile kohustus kinnitada riigiabi teatise ehk

riigiabi andmise loa taotluse vormis, et ei abisaav tegevus ega abimeede ole ELi

keskkonnaõigusega vastuolus.

5.06.2025 avas Euroopa Komisjon konsultatsiooni, mille eesmärk on vaadata läbi üldist

majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes kohaldatavad riigiabi reeglid (eelkõige komisjoni

üldist majandushuvi pakkuvate teenuste hüvitamise kohta käiv otsus (SGEI otsus).

9

Ülevaatamise eesmärk oli vähendada taskukohaste eluasemete nappust. Taskukohaste

eluasemetega seotud investeerimispuudujäägi katmine eeldab märkimisväärsel hulgal

investeeringuid ja riigiabimeetmed võivad anda stiimuli vajalike investeeringute tegemiseks.

Kõik huvitatud isikud, ettevõtjad, avaliku sektori asutused või ühendused said anda oma

arvamuse, vastates tagasisidekorjele ja/või üldise avaliku konsultatsiooni küsimustikule.

Vastuseid oli võimalik esitada kuni 31.07.2025, Eesti tagasisidega konsultatsioonile saab

tutvuda siin .

Tegemist on tagasisidekorjega, millele järgnes eraldi konsultatsioon SGEI otsuse muutmise

eelnõu kohta. Komisjon plaanib SGEI otsuse muudatused vastu võtta 2026. a teises kvartalis.

14.07.2025 avas Euroopa Komisjon küsimustiku, et saada liikmesriikidelt ja sidusrühmadelt

tagasisidet komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (edaspidi ka üldine grupierandi määrus)

läbivaatamiseks. Algatuse üldine eesmärk on selle määruse alusel riigiabi andmise eeskirjade

lihtsustamine (sh eemaldades liiga keerulised tingimused) ja halduskoormuse vähendamine,

samuti täiendavate toetuste liikide lisamine (toetuste liigid, mille osas on komisjonil aastate

jooksul tekkinud piisav praktika või mille puhul võetakse arvesse uusi poliitilisi prioriteete).

Üldise grupierandi määruse tingimuste lihtsustamine võimaldaks vähendada liikmesriikide

halduskoormust, rakendamisraskusi ja -vigu ning anda rohkem paindlikkust toetusmeetmete

kavandamisel. Samuti on algatuse eesmärk üldist grupierandi määrust ühtlustada – kõrvaldada

sellest ebakõlad ja parandada määruse loetavust, muutes selle ülesehitust ja parandades sätete

selgust. Konsultatsioon kestab kuni 6.10.2025.

Euroopa Komisjon plaanib üldise grupierandi muudatused vastu võtta 2026. a neljandas

kvartalis, kuid enne seda avaldab komisjon üldise grupierandi määruse muudatuste eelnõu.

Eelnõu kohta toimub eraldi konsultatsioon. Eesti tagasisidega konsultatsioonile on võimalik

tutvuda siin.

18.07.2025 võttis komisjon vastu nn läbipaistvuse direktiivi19 (riigiosalusega äriühingute

läbipaistvust käsitlev direktiiv, edaspidi direktiiv) muudatused - direktiivist jäeti välja artiklid

8 ja 9, mille tulemusel vähenes raporteerimise ja teavitamisega seotud töökoormus nii

liikmesriikidel kui ka komisjonil.

Kriisi riigiabi meetmed - arvestades ühiskonnas aset leidnud sündmuseid, kehtestas Euroopa

Komisjon aastatel 2020 kuni 2023 lisaks plaanilistele eelnõudele ajutised kriisiabi raamistikud.

Seoses COVID-19 pandeemiaga võttis komisjon 19. märtsil 2020. a vastu COVID-19 ajutise

raamistiku20, mille abil said liikmesriigid kasutada majanduse toetamiseks COVID-19

pandeemia kontekstis paindlikumaid riigiabi reegleid ja mis kehtis 2022. aasta juuni lõpuni.

Viimase otsuse Eesti kohta COVID-19 ajutise raamistiku alusel tegi komisjoni 2022. aastal.

Seoses Venemaa 24.02.2022 kallaletungiga Ukrainale võttis Euroopa Komisjon 23.03.2022.

vastu raamistiku (TCF ehk Ukraina kriisiabi raamistik)21 ajutiste riigiabi meetmete kohta, mille

eesmärk oli toetada ELis tegutsevaid ettevõtjaid, keda mõjutavad Venemaa sõjaline agressioon

ja/või selle tagajärjed. TCFi muudeti 20. juulil 2022 , 28. oktoobril 2022 (sh seoses kõrgete

19 Komisjoni 16. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/111/EÜ liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute

vaheliste finantssuhete läbipaistvuse ning teatavate ettevõtjate finantsläbipaistvuse kohta (ELT L 318, 17.11.2006,

lk 17), muudatustega. 20 COVID-19 ajutise raamistiku mitteametlikud konsolideeritud versioonid on leitavad siit ning muudatused

eraldiseisvate aktidena on leitavad komisjoni kodulehelt. 21 Temporary Crisis Framework.

10

energiahindadega), 09. märtsil 2023 (uuendatud raamistiku lühipealkirjaks sai TCTF22), 20.

novembril 2023 (selle muudatusega pikendati jaotiste 2.1 ja 2.4 kehtivust kuni 30.06.2024 ja

suurendati jaotise 2.1 piirmärasid) ja 2. mail 2024. Viimase muudatusega pikendas

komisjon kuni 31.12.2024 TCTF jaotise 2.1 kohaldamist põllumajandussaaduste esmatootmise,

kalandus- ja vesiviljelussektori suhtes. Pikendamine ei toonud kaasa piiratud abisummadele

kehtestatud ülemmäära suurendamist.

2024. aastal tegi komisjon TCTFi alusel Eesti kohta kaks otsust (vt ülevaate osa 1.4).

25.06.2025 võttis Euroopa Komisjon vastu puhta tööstuse kokkuleppega seotud riigiabi

raamistiku „Puhta tööstuse kokkuleppe toetamiseks võetavate riigiabimeetmete raamistik

(puhta tööstuse kokkuleppega seotud riigiabi raamistik)“ (i. k Framework for State Aid

measures to support the Clean Industrial Deal (Clean Industrial Deal State Aid Framework)

edaspidi CISAF)23. Uus raamistik kehtib kuni 31.12.2030. Eesti seisukohtadega CISAF eelnõu

kohta võib tutvuda siin.

CISAF asendab alates 2022. aastast kehtinud TCTFi, kuid CISAFi näol ei ole enam tegemist

ajutise kriisiraamistikuga, vaid raamistikuga, mis annab liikmesriikidele ja ettevõtjatele

pikaajalise prognoosimise võimaluse. Raamistikus kirjeldatud meetmete rakendamiseks tuleb

liikmesriikidel taotleda Euroopa Komisjoni luba.

Euroopa Komisjoni pressiteade CISAFi kohta on leitav siit.

CISAFis on sätestatud tingimused, mille alusel liikmesriigid võivad kooskõlas ELi riigiabi

eeskirjadega toetada teatavaid investeeringuid ja eesmärke:

i. taastuvenergia ja vähese süsinikuheitega kütuste kasutuselevõttu;

ii. ajutist elektrihinnasoodustust energiamahukatele kasutajatele, et tagada üleminek

madala hinnaga puhtale elektrile;

iii. olemasolevate tootmisrajatiste süsinikuheite vähendamist;

iv. puhta tehnoloogia tootmisvõimsuse arendamist ELis;

v. puhtasse energiasse, süsinikuheite vähendamisse, puhtasse tehnoloogiasse,

energiataristu projektidesse ja ringmajandust toetavatesse projektidesse investeerimise

riskide vähendamist.

22.08.2025 avas Euroopa Komisjon konsultatsiooni raskustes olevatele ettevõtjatele antava

riigiabi suuniste24 ülevaatamiseks.

Suunistega on kehtestatud tingimused, mille kohaselt võib raskustes olevate

mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi pidada siseturuga

kokkusobivaks ELTL artikli 107 lg 3 punkti c alusel. Suuniste kohaselt võivad abi saada ainult

need ettevõtjad, kes vastavad raskustes oleva ettevõtja kriteeriumitele. Suunised kehtivad kõigi

raskustes olevate mittefinantsettevõtjate suhtes peale söe- ja terasesektori ettevõtjate.

Suuniste läbivaatamise eesmärgid on:

- jätta teatavad idu- ja kasvufirmad „raskustes oleva ettevõtja“ määratluse kohaldamisalast

välja, et võimaldada neil saada muud liiki riigiabi, kui nad ei ole pankrotiohus;

- lisada suuniste kohaldamisalasse ka terasesektor ja viia suunised kooskõlla ELi hiljutise

kohtupraktikaga.

22 Temporary Crisis and Transition Framework. 23 Komisjoni teatis Puhta tööstuse kokkuleppe toetamiseks võetavate riigiabimeetmete raamistik (puhta tööstuse

kokkuleppega seotud riigiabi raamistik) (ELT C, C/2025/3602, 4.07.2025) 24 Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta

(ELT C 249, 31.7.2014, lk 1), pikendatud 8.07.2020 ja pikendatud 29.11.2023.

11

Konsultatsioon kestab kuni 14.11.2025.

1.3 Riigiabi aruandluskohustus Euroopa Komisjoni ees

Vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 794/2004 esitab Eesti komisjonile abi andjatelt saadud

andmete põhjal iga aasta 30. juuniks andmed eelmisel aastal antud riigiabi kohta. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium esitab andmed põllumajanduse sektoris ning osaliselt

metsandussektoris antud riigiabi kohta ning Rahandusministeerium koondandmed ülejäänud

valdkondades antud riigiabi kohta. Aruandlus on väljamaksete põhine.

Kliimaministeerium ja Regionaal- ja Põllmajandusministeerium esitavad informatsiooni

raudteetranspordi dotatsioonide kohta.

Komisjon koondab liikmesriikide esitatud andmed nn tulemustabeliks (scoreboard).

1.4 Statistika Eesti poolt Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatiste ja

grupierandi teatiste kohta

2024. aastal esitas Eesti komisjonile 5 riigiabi teatist: 2 teatist riigiabi andmiseks TCTF ajutise

kriisiabi raamistiku alusel, nn IPCEI teatise25 alusel ja komisjoni suuniste

põllumajandussektoris antava riigiabi kohta26 alusel, samuti Eesti regionaalkaardi muutmise

kohta STEPi27 projektide puhul regionaalabi suuniste28 alusel:

1) SA.112221 (2024/N) – Estonia TCTF and RRF: Support for connection to the

transmission and distribution networks of renewable electricity generating installations

in industrial sites29;

2) SA.104442 (2024/N) - IPCEI Hydrogen Mobility and Transport – ESTONIA30;

3) SA.115637 (2024/N) – Eesti: Perioodi 2023-2027 kvaliteedikava raames toodetud

toodete teavitus- ja müügiedenduse toetus31;

4) SA.115761 (2024/N) – Eesti, Eesti regionaalabi kaardi (1. jaanuar 2022 – 31. detsember

2027) muutmine – STEPi määruse kohaldamisalasse kuuluvate investeeringute jaoks

ette nähtud abi kõrgem ülemmäär32;

5) SA.114440 (2024/N) - TCTF: Estonian offshore wind support measure33.

25 Komisjoni teatis - Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide

elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga (ELT C 528, 30.12.2021). 26 Komisjoni teatis Suunised põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades antava riigiabi kohta

(ELT C 485, 21.12.2022, lk 1), konsolideeritud versioon. 27 Strategic Technologies for Europe Platform. 28 Komisjoni teatis - Regionaalabi suunised (ELT C 153, 29.04.2021, lk 1); Komisjoni teatis, millega täiendatakse

regionaalabi suuniseid seoses Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormiga (STEP) (ELT C, C/2024/3516,

3.06.2024). 29 Komisjon tegi heakskiitva otsuse 06.05.2024. 30 Komisjon tegi heakskiitva otsuse 28.05.2024. 31 Komisjon tegi heakskiitva otsuse 04.10.2024. 32 Komisjon tegi heakskiitva otsuse 03.10.2024. 33 Komisjon tegi heakskiitva otsuse 09.12.2024. Riigiabi andmise luba aegub 31.12.2025.

12

Grupierandi teatisi esitas Eesti 2024. aastal kokku 73. Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014

alusel esitati 67 grupierandi teatist erinevate abikavade ja üksikabi kohta ning komisjoni

määruse (EL) nr 2022/247234 alusel esitati 6 grupierandi teatist.

2025. aastal on 4. novembri seisuga Eesti komisjonile esitanud 6 riigiabi teatist: EISi teatis

õiguskindluse saamiseks mitte-riigiabi kohta tagatiste meetmes, kaks REMi teatist riigiabi

andmiseks komisjoni suuniste põllumajandussektoris antava riigiabi kohta35 alusel, KLIMi

teatis strateegilise reservi kohta kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suuniste36

alusel ja KLIMi teatis abimeetme kestuse pikendamise kohta:

1) SA.117532 Non-aid Loan Guarantee for Enterprises37;

2) SA.118314 (2025/N) - RRF: Investment support for bio-resource valorisation 2025

(Investment 4 “Deployment of resource-efficient green technologies”)38;

3) State Aid /Estonia SA. 119263 - Exceptional investment support to farmers for the

prevention of foot-and-mouth disease39;

4) SA.112459 (2025/N) - Estonia’s strategic reserve40;

5) SA.120534(2025/N) - Amendments to State aid in favour of maritime transport

(SA.53469)41;

6) SA.120555-Support for covering damage arising from animal disease control

(Guidelines)42.

Grupierandi teatisi esitas Eesti 2025. aastal kokku 3143. Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014

alusel esitati 27 grupierandi teatist erinevate abikavade ja üksikabi kohta ning komisjoni

määruse (EL) 2022/247244 alusel esitati 4 grupierandi teatist.

34 Komisjoni määrus (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris

ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks

(ELT L 327, 21.12.2022, lk 1). 35 Komisjoni teatis Suunised põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades antava riigiabi kohta

(ELT C 485, 21.12.20224, lk 1), konsolideeritud versioon. 36 Komisjoni teatis - Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022 (ELT C 80,

18.02.2022). 37 Menetluses komisjonis. 38 Komisjon tegi heakskiitva otsuse 09.07.2025. 39 Komisjon tegi heakskiitva otsuse 08.08.2025. 40 Komisjon tegi heakskiitva otsuse 28.10.2025. 41 Menetluses komisjonis. 42 Menetluses komisjonis. 43 Teatiste arv 4.11.2025 seisuga. 44 Komisjoni määrus (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris

ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks

(ELT L 21.12.2022, lk 1).

13

2 RIIGIABI

2.1 Riigiabi kogumaht Euroopa Liidus

Komisjoni viimane riigiabi aruanne (State Aid Scoreboard 2024 ehk nn tulemustabel, avaldatud

komisjoni poolt 8. aprillil 2025) sisaldab andmeid 2023. aastal Euroopa Liidus antud riigiabi

kohta. Pressiteate kohaselt keskendusid liikmesriigid abi andmisel Euroopa Liidu pikaajalistele

prioriteedele, tulemustabeli aluseks olevaid andmed on kättesaadavad siit.

Tulemustabeli kohaselt anti 2023. aastal ELi liikmesriikides riigiabi 186,8 miljardit eurot (v.a

raudteedotatsioonid ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks antud riigiabi), mis

moodustas 1,09% Euroopa Liidu liikmesriikide 2023. aasta SKP-st ja oli 23% väiksem kui

2022. aastal (234,3 miljardit eurot)

Meetmetele, mis kiideti heaks ajutise kriisi- ja üleminekuraamistiku (TCTF) alusel ning mille

eesmärk oli muu hulgas edendada üleminekut kliimaneutraalsele majandusele, andsid EL

liikmesriigid riigiabi 39,5 miljardit eurot, mis moodustab 21% kogu antud riigiabist ja 0,23%

EL27 SKP-st. COVID-19 riigiabi anti 2023. a 10,6 miljardit eurot, mis moodustas vaid 0,06%

ELi SKP-st (2022. a 0,48% EL27 SKP-st), kuna järkjärgult lõpetati COVID-19 meetmete

rakendamine. Muude, kriisidega mitteseotud riigiabimeetmete raames andsid ELi liikmesriigid

136,8 miljardit eurot, mis moodustab 0,8% EL27 SKPst.

Vastavalt tulemustabelile anti 2023. aastal riigiabi Eestis 0,35 miljardit eurot (2022. a 0,33

miljardit), mis moodustas 0,9% Eesti SKP-st. COVID-19 riigiabi anti 9,2 miljonit eurot (2022.

a 19,8 miljonit eurot), TCTFi alusel antud abi oli 8,7 miljonit eurot (2022. a 3,7 miljonit eurot)

ja kriisidega mitteseotud riigiabi 334,7 miljonit eurot (2022. a 310,3 miljonit eurot).

Kõige rohkem riigiabi andis 2023. aastal Saksamaa – 59,6 miljardit eurot ehk 27,1% kogu ELi

liikmesriikide riigiabi kogumahust. Kõige vähem riigiabi andsid Küpros (142 miljonit eurot,

vähem kui 0,1% kogu EL riigiabi kogumahust), Läti (0,16% EL27 riigiabist) ja Eesti (0,19%

EL27 riigiabist).

2.2 Riigiabi kogumaht Eestis

Eestis antud riigiabi kogumaht 2024. aastal oli 340 731,1 tuhat eurot ja 2023. aastal 365 721,3

tuhat eurot45 (vt tabel 1).

Riigiabi kogumahus kajastub:

1) horisontaalne riigiabi;

2) regionaalabi;

3) sektoraalne riigiabi:

a. põllumajandussektorile antav abi (abi põllumajandustoodete esmatootmise

tegevuste toetamiseks ning teatud metsandustegevuste toetamiseks);

b. kalandussektorile antav abi;

c. transpordisektorile antav abi;

d. telekommunikatsiooni sektorile antud abi;

4) riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks;

5) COVID-19 riigiabi;

6) TCF ja TCTF riigiabi.

45 Summade arvutamine: täiseurodes summad abimeetmete lõikes on ümber arvutatud tuhandetesse ja seejärel

ümardatud funktsiooniga “round“ ühe kohani pärast koma.

14

Punktides 5 ja 6 nimetatud abi koos on „kriisi riigiabi“ käesoleva ülevaate tähenduses. Riigiabi

kogumahus ei ole arvestatud toetusi raudteesektorile (raudtee dotatsioonid).

Muudatused 2023. aasta riigiabi andmetes võrreldes 2023. aasta ülevaatega: 2023. a riigiabi

mahtu kokku on käesolevas ülevaates suurendatud 19,2 tuhat eurot horisontaalse riigiabi arvel.

Täpsem informatsioon 2023. horisontaalse riigiabi muudatuste kohta on toodud ülevaate osas

2.3. Lisaks on parandatud viga riigiabi kogumahu jaotuses abi liikide vahel - toetuste summat

on suurendatud 2 915,8 tuhat eurot maksusoodustuste vormis antud riigiabi arvel

(keskkonnakaitseabi).

Võrreldes 2023. aastaga vähenes 2024. aastal antud riigiabi kogumaht Eestis 24 990,2 tuhat

eurot ning riigiabi osakaal SKP-s vähenes 0,1 protsendipunkti võrra. Muudatused on tingitud

nii „korrapärase“ kui kriisi riigiabi mahu vähenemisest. Ilma kriisi riigiabita (COVID-19 ja

TCF ning TCTF riigiabi) vähenes riigiabi maht 11 712,4 tuhat eurot (vt tabel 1).

Tabel 1. Eestis antud riigiabi kogumaht 2023-2024 (tuhat eurot)

2023 2024 muutus

Horisontaalne riigiabi 286 911,2 280 723,5 -6 187,7

Regionaalabi 27 232,8 25 411,9 -1 820,9

Sektoraalne riigiabi 20 607,8 22 591,2 1 983,4

Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste

osutamiseks 13 125,8 7 438,6 -5 687,2

Kokku riigiabi 347 877,6 336 165,2 -11 712,4

5. Kriisi riigiabi 17 843,7 4 565,9 -13 277,8

KOKKU 365 721,3 340 731,1 -24 990,2

Osakaal SKP-s 46 0,96% 0,86% -0,1pp

Arvestamata kriisi riigiabi, toimusid 2024. a riigiabi kogumahus võrreldes 2023. aastaga

järgmised muudatused: horisontaalsetel eesmärkidel antud riigiabi vähenes 6 187,7 tuhat eurot,

regionaalabi vähenes 1 820,9 tuhat eurot, sektoraalne riigiabi kasvas 1 983,4 tuhat eurot ja abi

üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks vähenes 5 687,2 tuhat eurot.

Lisas I on toodud riigiabi kogumahu jaotus tuhandetes eurodes abi vormide järgi.

Ilma kriisi riigiabita anti 2024. aastal riigiabi toetuse vormis 301 236,5 tuhat eurot ehk 89,6%

riigiabi üldmahust, selles vormis antud abi osakaal jäi 2023. aasta tasemele. Absoluutarvudes

vähenes toetuste maht võrreldes 2023. aastaga 6 736,1 tuhat eurot. Maksuvabastuse ja

maksusoodustuse vormis antud riigiabi maht moodustas 2024. aastal 34 440,9 tuhat eurot ehk

10,2% riigiabi üldmahust.

Aktsiakapitali suurendamise vormis (riskikapital) anti riigiabi 487,8 tuhat eurot (0,1% riigiabi

üldmahust).Võrreldes 2023. aastaga vähenes selle riigiabi osakaal 1,7 protsendipunkti võrra.

Laenu ja tagatise vormis riigiabi 2024. aastal ei antud.

46 SKP 2024. aastal 39 847,7 mln eurot, 2023. aastal 38 187,8 mln eurot. Jooksevhindades, sesoonselt ja

tööpäevade arvuga korrigeerimata.

15

Koos kriisiabiga moodustas 2024. aastal antud toetuste maht 304 302,4 tuhat eurot ehk 89,3%

riigiabi üldmahust. Maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis antud riigiabi osakaal kasvas

2024. aastal 9,2%-lt 10,1%-ni, sellist abi anti 2024. aastal 34 440,9 tuhat eurot. Laenude osakaal

on vähenenud, moodustades 2024. aastal 0,4 % riigiabi kogumahust (2023. aastal oli sama

näitaja 1,1% riigiabi kogumahust) ja riskikapitali riigiabi osakaal on vähenenud 1,7%-st 0,1 %-

ni.

2.3 Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi47

Muudatused võrreldes 2023. aasta ülevaatega: 2023. a horisontaalset riigiabi mahtu kokku on

käesolevas ülevaates suurendatud 19,2 tuhat eurot RTK abimeetme „Euroopa territoriaalse

koostöö jaoks antav abi“ arvel; muudetud on horisontaalse riigiabi jaotust – lisatud uus

alameesmärk „Euroopa territoriaalse koostöö jaoks antav abi“ ja eraldiseisva alameesmärgina

on toodud välja „Üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimine“, mille kulud

olid 2023. aasta ülevaates näidatud teadus- ja arendustegevusabi all.

2024. aastal anti horisontaalset riigiabi 280 723,5 tuhat eurot (vt tabel 2).

Analoogselt 2023. aastaga moodustas sellest summast suurima osa keskkonnakaitseabi

120 954,2 tuhande euroga ehk 43,1% horisontaalse riigiabi kogusummast (2023. aastal 43,3%)

ning teisel kohal abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks 111 883,1 tuhande

euroga (39,9% horisontaalse riigiabi mahust). Kolmandal kohal on teadus- ja

arendustegevusabi 33 368,3 tuhande euroga (11,9% horisontaalse riigiabi mahust).

Keskkonnakaitseabi antakse Eestis toetuse ning maksuvabastuse ja -soodustuse vormis. Sellist

abi andsid 2024. aastal Elering AS, PRIA, KIK ja KLIM – 2024. aastal olid nende andjate abi

summad vastavalt 80 785,0 tuhat eurot, 29 265,5 tuhat eurot, 6 511,4 tuhat eurot ja 4 392,3

tuhat eurot, moodustades vastavalt 66,7%, 24,2%, 5,4% ja 3,7% keskkonnakaitseabi üldmahust.

Kultuuriabi andsid 2024. aastal Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, SA Eesti Filmi

Instituut, Sihtasutus Tartu 2024, RTK, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, PRIA, EIS ja

Muinsuskaitseamet.

Teadus- ja arendustegevusabi anti 2024. aastal 33 368,9 tuhat eurot, mis on 7 555,0 tuhat eurot

vähem kui 2023. aastal. Teadus- ja arendustegevusabi andjateks on jätkuvalt EIS (94,5%

teadus- ja arendustegevusabi kogumahust), Kaitseministeerium, RTK ja TalTech. Suurimad

maksed tehti EISi ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse programmidest, ettevõtte

arenguprogrammist, „GREEN ICT“ ja ettevõtete digipöörde toetuse programmist.

Analoogselt 2023. aastaga andsid 2024. aastal riigiabi spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja

veetmise taristule Kultuuriministeerium, RTK ja Tartu Linnavalitsus, kokku tehti möödunud

aastal väljamakseid 6 758,8 tuhat eurot. Sellest abi liigist moodustasid 6 133,0 tuhat eurot ehk

90,7% Kultuuriministeeriumi toetused erinevatest meetmetest.

Kohalikule taristule anti abi võrreldes 2022 aastaga tunduvalt rohkem - 2023. aastal maksti

toetusi summas 2 372,9 tuhat eurot, millest 1 023,5 olid maksed KIKi biometaani

47 Regionaalabi võib anda piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus

võrreldes EL keskmiste näitajatega. Vastavalt regionaalabi suuniste I lisale kuulub Eesti alates 1.01.2022 ELi

toimimise lepingu artikli 107 lõikele 3 punkti c kohaste piirkondade hulka.

16

transpordisektoris tarbimise toetamise meetmest. 2023. aastal oli kohalikule taristule antud abi

kokku ainult 185,5 tuhat eurot.

Regionaalabi anti 2024. aastal 25 411,9 tuhat eurot, mis on 1 820,9 tuhat eurot ehk 6,9 % vähem

kui 2023. aastal. Regionaalabi andjad 2024. aastal olid EIS, KIK, PRIA ja RTK (vastavalt

45,5%, 30,9%, 23,4% ja 0,2% regionaalabi mahust).

Tabel 2. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi 2023-2024

Horisontaalne riigiabi

ja regionaalabi (tuh €)

Osakaal

horisontaalse

riigiabi üldmahust

(%)

Muutus

(tuh €)

2023 2024 2023 2024

1. Horisontaalne riigiabi kokku, sh: 286 911,2 280 723,5 100,0 100,0 -6 187,7

keskkonnakaitseabi 124 118,6 120 954,2 43,3 43,1 -3 164,4

abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi

säilitamiseks 103 233,5 111 883,1 36,0 39,9 8 649,6

teadus-ja arendustegevusabi 40 923,9 33 368,9 14,3 11,9 -7 555,0

spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise

taristule antav abi 10 257,7 6 758,8 3,6 2,4 -3 498,9

üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide

elluviimine 1 194,6 3 338,7 0,4 1,2 2 144,1

kohalikule taristule antav abi 185,5 2 372,9 0,1 0,8 2 187,4

abi VKEdele 6 780,5 889,6 2,4 0,3 -5 890,9

Euroopa territoriaalse koostöö jaoks antav abi 33,6 860,3 0,0 0,3 826,7

koolitusabi 71,5 233,1 0,0 0,1 161,6

tööhõiveabi 111,8 63,9 0,0 0,0 -47,9

2. Regionaalabi 27 232,8 25 411,9 -1 820,9

Kokku horisontaalne riigiabi ja regionaalabi 314 144,0 306 135,4 -8 008,6

Täpsema ülevaate 2023. ja 2024. aastal antud horisontaalsest riigiabist ja regionaalabist annab

Lisa II.

Joonisel 1 on kajastatud 2024. aastal antud horisontaalse riigiabi ja regionaalabi mahud abi

andjate lõikes.

Suurimateks horisontaalse riigiabi ja regionaalabi andjateks olid: Elering AS (80 785,0 tuhat

eurot ehk 26,4% horisontaalse riigiabi ja regionaalabi kogumahust), Kultuuriministeerium (78

735,0 tuhat eurot ehk 25,7%), EIS (49 455,1 tuhat eurot ehk 16,2%), PRIA (36 530,7 tuhat eurot

ehk 11,9%), KIK (15 415,2 tuhat eurot ehk 5,0%), KULKA (15 404,6 tuhat eurot ehk 5%), EFI

(8 686,9 tuhat eurot ehk 2,8%) ja RTK (7 340,0 tuhat eurot ehk 2,4%). Teiste abi andjate antud

horisontaalse ja regionaalabi mahud jäid 2024. aastal alla 2% kogu horisontaalse riigiabi ja

regionaalabi kogumahust.

17

Joonis 1. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi abi andjate lõikes 2024. aastal (%)

2.4 Sektoraalne abi

Sektoraalset riigiabi anti 2024. aastal 22 591,2 tuhat eurot, mis on 1 983,4 tuhande euro võrra

rohkem kui 2023. aastal.

Muudatused 2023. aasta sektoraalse riigiabi andmetes võrreldes 2023. aasta ülevaatega:

põllumajandussektori abimeetme „Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate

erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetus (SA.103786)“ 2023. aasta

väljamaksed summas 484,1 tuhat eurot on näidatud PRIA asemel KIKi juures. Tegemist on vea

parandusega.

Põllumajandussektorile48 anti 2024. aastal sektoraalset riigiabi summas 10 587,6 tuhat eurot,

mis on 311,7 tuhat eurot rohkem kui 2023. aastal. Kalandussektorile 2024. aastal riigiabi

(erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus) ei antud. Alates 01.07.2023 hakati sellist abi

andma komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 alusel kui horisontaalset riigiabi.

Transpordisektorile anti 2024. aastal riigiabi summas 1 459,2 tuhat eurot ja 2023. aastal 7 956,5

tuhat eurot. Sellele sektorile antud abi vähenemine on peamiselt seotud Transpordiameti

rahvusvahelise reisilaevanduse toetamise abimeetme lõppemisega (2023. aastal 6 726,1 tuhat

eurot, 2024. aastal 0 eurot). Ka meretranspordile antud maksusoodustused Transpordiameti

abimeetmest on vähenenud (2024. aastal 783,1 tuhat eurot, 2023. aastal 1 230,4 tuhat eurot).

Telekommunikatsiooni sektorile antud riigiabi suurenes võrreldes 2023. aastaga 8 228,7 tuhat

eurot. Selle sektori all on näidatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti meetmete

48 Vt lk 5 esimeses lõigus toodud selgitus.

KLIM 1,4

KUM 25,7

AS Elering 26,4

EIS 16,2

KIK 5

KULKA 5

PRIA/MTA 11,9

RTK 2,4

EFI 2,8

18

raames antud riigiabi (maksed järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu

passiivse lairibataristu rajamise abimeetmest) summas 8 743,7 tuhat eurot ja RTK maksed väga

suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetmest summas

1 800,7 tuhat eurot.

Lisas III on näidatud, kuidas jagunes sektoraalse riigiabi andmine 2023. ja 2024. aastal

erinevate abimeetmete vahel.

2.5 Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks

Seda liiki riigiabi anti 2024. aastal 7 438,6 tuhat eurot, mis on peaaegu poole võrra vähem kui

2023. aastal. Mõlemal aastal andsid riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste

osutamiseks KIK, KLIM ja REMIS. Abi mahu vähenemine toimus seoses väljamaksete

puudumisega KIKi perioodi 2014-2020 veemajanduse programmist, EIS meetmest (kohaliku

omavalitsuste üksuse elanufondi arendamise toetus), RTK meetmest (tööalast

konkurentsivõimet suurendavad teenused) ja Tartu Linnavalitsuse meetmest (toetus Tallinna

Lennujaama AS-le) .

Lisas IV on näidatud, kuidas jagunes riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste

osutamiseks 2023. ja 2024. aastal erinevate abimeetmete vahel.

2.6 COVID-19 riigiabi ja TCF ning TCTF riigiabi

Tegemist on väljamaksetega kriisiabi meetmetest, täpsema ülevaate antud riigiabist annavad

Lisa V ja Lisa VI.

19

3 VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI

2024. aastal moodustas kõikides sektorites antud vähese tähtsusega abi kokku 69 740,2 tuhat

eurot, mis on 2 963,2 tuhat eurot vähem kui 2023. aastal (vt tabel 3).

Tabel 3. Vähese tähtsusega abi 2023-2024 abi vormide lõikes (tuhat eurot)

Toetus49 Tagatis Laen Maksusoodustus

ja maksuvabastus Kokku

2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024

Horisontaalne

vähese tähtsusega

abi

69 366,0 64 824,0 764,6 1634,9 174,2 396,7 6,6 25,8 70 311,4 66 881,4

Vähese tähtsusega

abi põllumajandus-

toodete

esmatootmiseks

1 750,2 1 551,1 0,6 0,0 38,0 357,5 89,8 113,1 1 878,6 2 021,7

Üldmajandushuvi

vähese tähtsusega

abi

431,3 735,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 431,3 735,7

Vähese tähtsusega

abi kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete

esmatootjatele

81,5 100,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,6 0,7 82,1 101,4

Kokku 71 629,0 67 211,5 765,2 1 634,9 212,2 754,2 97,0 139,6 72 703,4 69 740,2

Osakaal (%) 98,5 96,4 1,1 2,3 0,3 1,1 0,1 0,2 100 100

Muudatused võrreldes 2023. aasta ülevaatega: 2023. a vähese tähtsusega abi mahtu kokku on

käesolevas ülevaates suurendatud toetuste arvel 66,8 tuhat eurot (29,9 tuhat eurot horisontaalne

vähese tähtsusega abi ja 43,9 tuhat eurot üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi).

Analoogselt eelmiste aastatega moodustas 2024. aastal suurima osa ehk 96,4% toetuse vormis

antud vähese tähtsusega abi, mille maht on võrreldes 2023. aastaga vähenenud 4 417,5 tuhat

eurot. Teistes vormides antud vähese tähtsusega abi osakaal jäi väikseks, kuid abi

absoluutarvudes on kahekordistunud.

Täpsema ülevaate 2023. ja 2024. aastal antud vähese tähtsusega abist annab Lisa VII.

3.1 Horisontaalne vähese tähtsusega abi 50

Horisontaalne vähese tähtsusega abi (ilma üldmajandushuvi vähese tähtsusega abita ning

põllumajandustoodete esmatootmiseks ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootjatele

antud vähese tähtsusega abita) moodustas 2024. aastal 66 881,4 tuhat eurot, vähenedes

võrreldes 2023. aastaga 3 430,0 tuhande euro võrra (vt tabel 4).

49 Sisaldab horisontaalse vähese tähtsusega abi puhul vara rentimisel ja soodustingimustel võõrandamisel antud

abi. 50 Vastavalt komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 3 lõikele 2: „Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava

vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000

eurot. Komisjoni määrus (EL) 2023/2831 jõustus 01.01.2024.

20

Tabel 4. Horisontaalne vähese tähtsusega abi andjate lõikes 2023-2024

Horisontaalse vähese

tähtsusega abi andjad

Vähese tähtsusega abi

(tuh €)

Osakaal vähese

tähtsusega abi

üldmahust (%)

2023 2024 muutus 2023 2024

EIS 27 238,6 24 753,5 -2 485,1 38,7 37,0

Eesti Töötukassa 16 855,0 17 302,2 447,2 24,0 25,9

PRIA 13 601,8 11 292,8 -2 309,0 19,3 16,9

KIK 4855,50 4 979,0 123,5 6,9 7,4

RTK 2 320,1 3 206,4 886,3 3,3 4,8

Elering AS 1 136,3 1 020,7 -115,6 1,6 1,5

Muinsuskaitseamet 528,7 614,5 85,8 0,8 0,9

Tallinna Tehnikaülikool 308,7 576,8 268,1 0,4 0,9

TTJA 0,0 524,2 524,2 0,0 0,8

Tallinna Strateegiakeskus 750,5 456,4 -294,1 1,1 0,7

SA Ida-Viru ettevõtluskeskus 141,8 345,4 203,6 0,2 0,5

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium 260,6 338,5 77,9 0,4 0,5

Kultuuriministeerium 599,0 265,8 -333,2 0,9 0,4

Integratsiooni SA 5,0 243,6 238,6 0,0 0,4

RAM 0,0 133,4 133,4 0,0 0,2

MTÜ Maakondlikud

Arenduskeskused 0,0 121,2 121,2 0,0 0,2

ETAG 415,4 117,4 -298,0 0,6 0,2

Tallinna Kesklinna Valitsus 69,9 82,5 12,6 0,1 0,1

Kaitseministeerium 82,2 82,2 0,0 0,1 0,1

MES 166,5 78,7 -87,8 0,2 0,1

Kohtla-Järve Linnavalitsus 22,9 69,4 46,5 0,0 0,1

SA Tartu

Loomemajanduskeskus 107,9 68,9 -39,0 0,2 0,1

TEHNOPOL 79,0 62,0 -17,0 0,1 0,1

Välisministeerium 40,0 29,8 -10,2 0,1 0,0

Tallinna Transpordiamet 6,6 25,8 19,2 0,0 0,0

MKM 0,0 23,0 23,0 0,0 0,0

Narva LV LMA 0,0 21,0 21,0 0,0 0,0

Justiitsministeerium 15,3 15,3 0,0 0,0 0,0

Rõuge VV 0,0 14,1 14,1 0,0 0,0

Narva LAÖA 99,5 11,2 -88,3 0,1 0,0

SA TLN INK 186,9 5,6 -181,3 0,3 0,0

Kliimaministeerium 61,2 0,1 -61,1 0,1 0,0

Maardu Linnavalitsus 93,9 0,0 -93,9 0,1 0,0

Tallinna KAS 17,6 0,0 -17,6 0,0 0,0

Tartu Linnavalitsus 245,0 0,0 -245,0 0,3 0,0

Kokku 70 311,4 66 881,4 -3 430,0 100 100

Muudatused võrreldes 2023. aasta ülevaatega: 2023. a horisontaalse vähese tähtsusega abi

mahtu kokku on käesolevas ülevaates suurendatud 22,951 tuhat eurot.

Analoogselt eelmiste aastatega olid 2024. aastal suurimateks horisontaalse vähese tähtsusega

abi andjateks EIS, Eesti Töötukassa ja PRIA (vastavalt 37,0%, 25,9% ja 16,9% horisontaalse

51 Lisandusid Kohtla-Järve Linnavalitsuses toetused linna ettevõtjale.

21

vähese tähtsusega abi mahust). Eeltoodud abi andjatele järgnesid KIK (7,4%), RTK (4,8%),

Elering AS (1,5%) ja Tallinna Tehnikaülikool ning Muinsuskaitseamet (mõlemad 0,9%).

Ülejäänud abi andjate poolt antud horisontaalne vähese tähtsusega abi jäi 2024. aastal alla 0,9%.

3.2 Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi52

Muudatused võrreldes 2023. aasta ülevaatega: 2023. a üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi

mahtu on käesolevas ülevaates suurendatud 43,9 tuhat eurot RTK piirkondade

konkurentsivõime tugevdamise investeeringutoetuse 2024-2020 programmi arvel.

Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi väljamaksed moodustasid 2024. aastal 735,7 tuhat

eurot (KIKi toetused siseriiklikust keskkonnaprogrammist 723,1 tuhat eurot ja RTK toetused

tööalast konkurentsivõimet suurendavate teenuste osutamise meetmest 9,7 tuhat eurot ning

Eesti-Vene piiriülesest programmist 2,9 tuhat eurot), kasvades võrreldes 2023. aastaga 304,4

tuhat eurot.

3.3 Vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmise

toetamiseks53

2024. aastal anti vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmise toetamiseks kokku

2 021,7 tuhat eurot (2023. aastal 1878,6 tuhat eurot) järgmiselt: Keskkonnaameti toetused

loomade tekitatud kahju hüvitamiseks 606,1 tuhat eurot; PRIA mesilaspere toetus 570,8 tuhat

eurot, erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus 113,1 tuhat eurot, Eesti Töötukassa

erinevatest programmidest antud ettevõtluse alustamise ja palgatoetused, alaealise töötamise

toetused ja koolituskulude hüvitamine, mentorklubi ja tugiisiku teenused summas kokku 366,2

tuhat eurot; MESi laenud 357,5 tuhat eurot; KIKi nullheitega autode ostutoetus 8,0 tuhat eurot.

3.4 Vähese tähtsusega abi kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmise

toetamiseks54

Vähese tähtsusega abi kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootjatele anti 2024. aastal kokku

101,4 tuhat eurot ehk 19,3 tuhat eurot rohkem kui 2023. aastal (2023. aastal 82,1 tuhat eurot)

järgmiselt: Keskkonnaameti toetused kala- ja merikotka ning hall- ja viigerhüljeste poolt

tekitatud kahju hüvitamiseks 38,5 tuhat eurot, Eesti Töötukassa erinevatest programmidest

antud ettevõtluse alustamise ja palgatoetused, alaealise töötamise toetus, tööandja

koolitustoetus ja mentorluse tasu kokku summas 30,7 tuhat eurot, toetused KIKi

Keskkonnaprogrammist 31,5 tuhat eurot ning erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus

PRIA poolt summas 0,7 tuhat eurot. 52 Vastavalt komisjoni määruse (EL) 2023/2832 artikli 3 lõikele 2: „Liikmesriigi poolt ühele üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei või mis tahes kolme aasta

pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 750 000 eurot.“ 53 Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 3 lõikele 2: „Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava

vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 50 000

eurot”. 54 Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 3 lõikele 2: „Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava

vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada

30 000 eurot”. Erandina lõikest 2 võib liikmesriik otsustada, et ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi

kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 40 000 eurot, tingimusel ei

liikmesriik on loonud riikliku keskregistri.“. Eesti kasutab piirmäära 40 000 eurot.

Lisaks ei tohi komisjoni sama määruse järgi Eestis kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele sama perioodi

jooksul antud vähese tähtsusega abi kokku ületada 1 572 000 eurot (riigi limiit).

22

4 RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI KOKKU

2024. aastal Eestis ettevõtjatele antud abi kogumaht (riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku)

ilma kriisi riigiabita oli 405 905,4 tuhat eurot, millest riigiabi moodustas 82,8%. Võrreldes

2023. aastaga vähenes abi kogumaht 14 675,6 tuhande euro võrra (vt tabel 5).

Koos kriisi riigiabiga anti 2024. aastal riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku 410 471,3 tuhat

eurot, millest riigiabi moodustas 83,0%. Seega vähenes riigiabi ja vähese tähtsusega abi

kogumaht võrreldes 2023. aastaga 27 953,4 tuhat eurot.

Tabel 5. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku 2023-2024

2023 2024 muutus

Riigiabi kokku (tuhat eurot) 347 877,6 336 165,2 -11 712,4

Vähese tähtsusega abi (tuhat eurot) 72 703,4 69 740,2 -2 963,2

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku (tuhat eurot) 420 581,0 405 905,4 -14 675,6

Riigiabi osakaal abi üldmahust ilma kriisi riigiabita (%) 82,7 82,8 +0,1pp

Vähese tähtsusega abi osakaal abi üldmahust ilma kriisi

riigiabita (%) 17,3 17,2 -0,1pp

Kriisi riigiabi (tuhat eurot) 17 843,7 4 565,9 -13 277,8

Riigiabi koos kriisi riigiabiga (tuhat eurot) 365 721,3 340 731,1 -24 990,2

KÕIK kokku (tuhat eurot) 438 424,7 410 471,3 -27 953,4

Riigiabi osakaal abi üldmahust koos kriisi riigiabiga (%) 83,4 83,0 -0,4pp

Vähese tähtsusega abi osakaal abi üldmahust koos kriisi

riigiabiga (%) 16,6 17,0 +0,4pp

Suuri muudatusi riigiabi ja vähese tähtsusega abi proportsioonis võrreldes 2023. aastaga 2024.

aastal ei toimunud - riigiabi osakaalud üldmahust ilma kriisi riigiabita ja koos kriisi riigiabiga

muutusid vähem kui protsendipunkti võrra.

Ülevaate 2023. ja 2024. aasta riigiabi ja vähese tähtsusega abi mahtudest absoluutarvudest abi

andjate lõikes annab Lisa VIII.

Suurimateks abi andjateks 2024. aastal olid Elering AS, Kultuuriministeerium, EIS ja PRIA (vt

tabel 6).

Tabel 6. Suurimad abi andjad 2022, 2023 ja 2024 (% riigiabi ja vähese tähtsusega abi

kogumahust)

Riigiabi ja vähese

tähtsusega abi andja

2022 2023 2024

Elering AS 20,3 19,7 ▼ 19,9 ▲

Kultuuriministeerium 16,1 18,9 ▲ 19,2 ▲

EIS 20,4 19,8 ▼ 19,0 ▼

PRIA 14,3 17,4 ▲ 14,1 ▼

23

5 RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI MEETMED

FINANTSEERIMISALLIKATE LÕIKES

Läbipaistvuse huvides antakse tabelis 7 ülevaade riigiabi ja vähese tähtsusega abi meetmete

rahastamisest kõikide finantseerimisallikate lõikes.

Tabel 7. 2023. ja 2024. aastal antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumaht

finantseerimisallikate lõikes (tuhat eurot)

2023 2024

KOKKU

Eesti

vahendid

Välis-

vahendid KOKKU

Eesti

vahendid

Välis-

vahendid

1. Horisontaalne riigiabi kokku,

sh: 286 911,2 232 607,5 54 303,7 280 723,5 254 983,8 25 739,7

keskkonnakaitseabi 124 118,6 117 905,6 6 213,0 120 954,2 117 364,6 3 589,6

abi kultuuri edendamiseks ja

kultuuripärandi säilitamiseks 103 233,5 98 681,4 4 552,1 111 883,1 105 581,5 6 301,6

teadus- ja arendustegevusabi 40 923,9 9 844,8 31 079,1 33 368,9 21 152,4 12 216,5

spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba

aja veetmise taristule antav abi 10 257,7 4 898,3 5 359,4 6 758,8 6 381,7 377,1

üleeuroopalist huvi pakkuvate

tähtsate projektide elluviimine 1 194,6 1 194,6 0,0 3 338,7 3 338,7 0,0

kohalikule taristule antav abi 185,5 0,0 185,5 2 372,9 1 059,5 1 313,4

abi VKEdele 6 780,5 3,8 6 776,7 889,6 55,3 834,3

Euroopa territoriaalse koostöö

jaoks antav abi 33,6 0,0 33,6 860,3 0,0 860,3

koolitusabi 71,5 17,7 53,8 233,1 13,5 219,6

tööhõiveabi 111,8 61,3 50,5 63,9 36,6 27,3

2. Regionaalabi 27 232,8 3 316,3 23 916,5 25 411,9 1 802,6 23 609,3

3. Sektoraalne riigiabi, sh: 20 607,8 17 638,9 2 968,9 22 591,2 17 150,0 5 441,2

põllumajandussektor 10 275,9 7 490,0 2 785,9 10 587,6 7 623,2 2 964,4

telekommunikatsioon 2 315,7 2 132,7 183,0 10 544,4 8 743,7 1 800,7

transport 7 956,5 7 956,5 0,0 1 459,2 783,1 676,1

kalandussektor 59,7 59,7 0,0 0,0 0,0 0,0

4. Riigiabi üldist majandushuvi

pakkuvate teenuste osutamiseks 13 125,8 9 212,2 3 913,6 7 438,6 7 438,6 0,0

Riigiabi kokku ilma kriisiabita 347 877,6 262 774,9 85 102,7 336 165,2 281 375,0 54 790,2

COVID-19 riigiabi 9 176,9 4 000,0 5 176,9 3 166,7 1 500,0 1 666,7

TCF ja TCTF riigiabi 8 666,8 7 914,5 752,3 1 399,2 107,5 1 291,7

RIIGIABI KOKKU 365 721,3 274 689,4 91 031,9 340 731,1 282 982,5 57 748,6

Vähese tähtsusega abi 72 703,4 25 488,2 47 215,2 69 740,2 35 233,6 34 506,6

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

KOKKU 438 424,7 300 177,6 138 247,1 410 471,3 318 216,1 92 255,2

Välisvahendid hõlmavad Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,

Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Norra ja Euroopa

Majanduspiirkonna finantsmehhanismide vahendeid, Õiglase Ülemineku Fondi, Taaste- ja

vastupidavusrahastu ja REACT-EU vahendeid.

24

6 KOKKUVÕTE

2024. aastal Eestis ettevõtjatele antud abi kogumaht (riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku)

koos kriisi riigiabiga oli 410,5 miljonit eurot, millest riigiabi moodustas 83,0%. Võrreldes

2023. aastaga vähenes riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumaht 27,9 miljonit eurot.

Ilma kriisi riigiabita anti 2024. aastal riigiabi ja vähese tähtsusega abi 405,9 miljonit eurot.

Võrreldes 2023. aastaga vähenes see 14,7 miljoni euro võrra ehk 3,5%.

2024. aastal oli suurim abi andja Elering AS (19,9% abi kogumahust), kellele järgnesid,

Kultuuriministeerium, EIS ja PRIA (vastavalt 19,2%, 19,0% ja 14,1% abi kogumahust).

Riigiabi

Koos kriisi riigiabiga vähenes antud riigiabi kogumaht Eestis 2024. aastal võrreldes

2023. aastaga 24,9 miljonit eurot, moodustades 340,7 miljonit eurot. Riigiabi osakaal SKP-s

vähenes 0,1 protsendipunkti võrra.

Koos kriisi riigiabiga anti riigiabi 2024. aastal järgmiselt:

- toetuse vormis riigiabi 304,3 miljonit ehk 89,3% riigiabi üldmahust; toetuste maht

vähenes 2023. aastaga 17,5 miljonit eurot;

- maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis antud riigiabi summas 34,4 miljonit tuhat

eurot ehk 10,1% riigiabi kogumahust;

- laenude vormis 1,5 miljonit eurot (2023. aastal 4,0 miljonit eurot);

- tagatiste vormis 2024. aastal riigiabi ei antud;

- aktsiakapitali suurendamise vormis (riskikapital) riigiabi 0,5 miljonit eurot ehk 0,1%

riigiabi kogumahust.

Kriisi riigiabi anti ainult toetuste ja laenude vormis (vastavalt 3,1 miljonit eurot ja 1,5 miljonit

eurot).

Ilma kriisi riigiabita anti 2024. aastal riigiabi 11,7 miljonit eurot vähem kui 2023. aastal. Abi

maht moodustas 336,2 miljonit eurot, millest anti:

- toetuse vormis riigiabi 301,2 miljonit eurot ehk 89,6% riigiabi üldmahust. Toetuste

maht vähenes võrreldes 2023. aastaga 6,7 miljonit eurot, toetuste osakaal kasvas (89,6%

riigiabi üldmahust);

- maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis riigiabi summas 34,4 miljonit eurot, mis

moodustas 10,2% riigiabi kogumahust;

- tagatise ja laenu vormis riigiabi ei antud;

- aktsiakapitali suurendamise vormis (riskikapital) riigiabi summas 0,5 miljonit eurot ehk

0,1% riigiabi üldmahust.

Vähese tähtsusega abi

Vähese tähtsusega abi kogumaht 2024. aastal vähenes ja moodustas kõikides sektorites kokku

69,7 miljonit tuhat eurot (2023. aastal 72,7 miljonit eurot). Analoogselt eelmiste aastatega

moodustas 2024. aastal suurima osa ehk 96,4% toetuse vormis antud vähese tähtsusega abi.

Tagatise vormis antud vähese tähtsusega abi summa ja osakaal on kasvanud (2023. aastal 0,8

miljonit eurot ehk 1,1%, 2024. aastal 1,6 miljonit eurot ehk 2,3% üldisest vähese tähtsusega abi

mahust). Vähese tähtsusega abi laenud kasvasid ja moodustasid 2024. aastal 0,8 miljonit eurot

ehk 1,1% üldisest vähese tähtsusega abi mahust. Maksusoodustuse ja maksuvabastuse vormis

antud vähese tähtsusega abi osakaal üldisest vähese tähtsusega abi mahust kasvas kuni 0,2 %-

ni, 2024. aastal anti abi summas 0,1 miljonit eurot.

25

Lisa I

2023. ja 2024. AASTAL ANTUD RIIGIABI KOGUMAHU JAOTUS ABI VORMIDE JÄRGI (tuhat eurot)

Abi eesmärgid Toetus

Maksuvabastus ja

maksusoodustus Laen Riskikapital KOKKU

2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024

1. Horisontaalne riigiabi, sh: 248 296,3 246 577,9 32 332,70 33 657,80 6 282,2 487,8 286 911,2 280 723,5

keskkonnakaitseabi 91 785,9 87 296,4 32 332,7 33 657,8 124 118,6 120 954,2

abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks* 103 233,5 111 883,1 103 233,5 111 883,1

teadus-ja arendustegevusabi 40 923,9 33 368,9 40 923,9 33 368,9

spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba

aja veetmise taristule antav abi 10 257,7 6 758,8 10 257,7 6 758,8

üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimine 1 194,6 3 338,7 1 194,6 3 338,7

kohalikule taristule antav abi 185,5 2 372,9 185,5 2 372,9

abi VKEdele 498,3 401,8 6 282,2 487,8 6 780,5 889,6

Euroopa territoriaalse koostöö jaoks antav abi 33,6 860,3 33,6 860,3

koolitusabi 71,5 233,1 71,5 233,1

tööhõiveabi 111,8 63,9 111,8 63,9

2. Regionaalabi 27 232,8 25 411,9 27 232,8 25 411,9

3. Sektoraalne riigiabi, sh: 19 317,7 21 808,1 1 290,1 783,1 20 607,8 22 591,2

põllumajandussektor 10 275,9 10 587,6 10 275,9 10 587,6

telekommunikatsioonid (lairiba

taristu) 2 315,7 10 544,4 2 315,7 10 544,4

transpordisektor 6 726,1 676,1 1 230,4 783,1 7 956,5 1 459,2

kalandussektor 59,7 0,0 59,7 0,0

4. Riigiabi üldist majandushuvi

pakkuvate teenuste osutamiseks 13 125,8 7 438,6 13 125,8 7 438,6

KOKKU 307 972,6 301 236,5 33 622,8 34 440,9 0,0 0,0 6 282,2 487,8 347 877,6 336 165,2

Osakaal (%) 88,5 89,6 9,7 10,2 0,0 0,0 1,8 0,1 100 100

5. Kriisi riigiabi, sh: 13 843,7 3 065,9 4 000,0 1 500,0 17 843,7 4 565,9

COVID-19 riigiabi 5 176,9 1 666,7 4 000,0 1 500,0 9 176,9 3 166,7

TCF riigiabi 8 666,8 1 399,2 8 666,8 1 399,2

Osakaal (%) 77,6 67,1 22,4 32,9 100 100

KOKKU 321 816,3 304 302,4 33 622,8 34 440,9 4 000,0 1 500,0 6 282,2 487,8 365 721,3 340 731,1

Osakaal (%) 88,0 89,3 9,2 10,1 1,1 0,4 1,7 0,1 100 100

* sisaldab toetuste all ka riigiabi, mida antakse rahvusvahelise näituse omanikule tekitatud kahju hüvitamiseks grupierandi alusel.

** COVID-19 laenude nominaalsumma.

26

Lisa II

2023. JA 2024. AASTAL ANTUD HORISONTAALNE RIIGIABI JA

REGIONAALABI (tuhat eurot)

HORISONTAALNE RIIGIABI

Abi andja / Abimeede-eesmärk 2023 2024

Teadus- ja arendustegevusabi

Kaitseministeerium 309,3 903,1

Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtted ja kord -2024 (SA.114913) 0,0 537,7

Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtted ja kord - 3 (pikendamine)

(SA.60668) 309,3 365,4

EIS 38 578,0 31 545,5

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede (SA.44471) 987,3 12,7

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede (pikendamine) (SA.61270) 2 414,4 662,5

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede (muutmine 2022) (SA.102597) 880,3 256,8

Ettevõtte arenguprogrammi toetus 2024-2027 (SA.113071) 0,0 31,6

Eesti – Norra koostööprogramm „GREEN ICT“- põhiskeem (SA.56424) 1 168,8 246,6

Eesti – Norra koostööprogramm „GREEN ICT“- põhiskeem (pikendamine kuni

31.12.2021) (SA.61264) 1 381,2 577,4

Eesti – Norra koostööprogramm „GREEN ICT“- väikeprojektid (kuni 31.12.2023)

(SA.101709) 393,4 178,6

Eesti - Norra koostööprogramm „Green ICT“ täiendavate tegevuste voor (SA.104328) 409,8 1 211,6

Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine (RUP) (SA.61698) 11 111,8 2 325,5

Ettevõtete digipöörde toetus (SA.104208) 1 172,5 2 976,0

Ettevõtete digipöörde toetus (pikendamine kuni 31.12.2026) (SA.111429) 0,0 498,4

Ettevõtja rakendusuuringute toetus (SA.102713) 7 679,9 13 351,5

Ettevõtja rakendusuuringute toetus (alates 02.06.23) (SA.107952) 408,7 4 600,6

Ettevõtja rakendusuuringute toetus (2024 muutmine) (SA.113067) 0,0 598,2

Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialase rahvusvahelise koostöö

toetamine (muudatus 02.02.2024) (SA.113100) 0,0 25,3

E-veoselehe teenusearenduse toetus (SA.103164 112,1 163,6

Ida-Virumaa ettevõtjate teadusmahukate tegevuste toetus (SA.108472) 0,0 40,9

Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetus (SA.108470) 0,0 21,0

Klastrite arendamise toetus 2014-2020 (SA.42027) 187,0 272,7

Küberturvalisuse taseme kaardistamise ja arendamise toetus (SA.106808) 0,0 39,6

Perioodi 2014–2020 tööstusettevõtja tootearenduse toetus – tootearendus (SA.54697) 138,7 0,0

Perioodi 2014–2020 tööstusettevõtja tootearenduse toetus – tootearendus (pikendamine)

(SA.61265) 173,1 0,0

Perioodi 2014–2020 ettevõtja tootearenduse toetus 2021 (SA.63702) 7 891,0 432,4

Perioodi 2014–2020 ettevõtja tootearenduse toetus (SA.107558) 0,0 1 607,2

Reaalajamajanduse lahenduste piloteerimise toetusmeede (SA.107559) 92,9 224,8

Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetus (muutmine 2024) (SA.113074) 0,0 51,9

Tehnoloogia arenduskeskuste toetus 2014 - 2020 (SA.39872) 1 159,1 631,9

Tehnoloogia arenduskeskuste toetus 2014-2020 (pikendamine 2021) (SA.64349) 8,8 0,0

Toetus ettevõtjate toote, teenuse ja protsessiarenduse alaseks rahvusvaheliseks koostööks

(pikendamine) (SA.61268) 498,8 399,0

Turismisektori kesksete digilahenduste toetus (SA.101255) 308,4 89,5

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtja arenguprogrammi toetus (SA.109846 0,0 17,7

RTK 1 697,8 222,3

(Interreg V-A) EE-LV - Estonia-Latvia (GBER) (SA.45041) 22,9 0,0

27

Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused ja kord (SA.104581) 0,0 152,1

Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades (SA.43183) 1 585,9 0,0

„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise

tingimused ja kord (SA.59096) 89,0 0,0

Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja

elukeskkond” (SA.106764) 0,0 70,2

Tallinna Tehnikaülikool 338,8 698,0

AI & Robotics Estonia (EDIH) projekt "AIRE" (2023. a SA.104053, 2024. a SA.112307) 338,8 698,0

Kokku teadus- ja arendustegevusabi 40 923,9 33 368,9

Keskkonnakaitseabi

KLIM55 6 061,0 4 392,3

Elektri soodusaktsiisimäär elektrointensiivsetele ettevõtetele (2023. a SA.60526, 2024. a

SA.112269) 245,1 336,1

Maagaasi soodusaktsiisimäär intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjatele (2023. a SA.60525,

2024. a SA.112270) 480,6 696,0

Kaevandamisluba omavale ettevõtjale eriotstarbelise diislikütuse kasutamise lubamine

(pikendamine kuni 30.04.2023) (SA.103119) 1 378,0 0,0

Kaevandamisluba omavale ettevõtjale eriotstarbelise diislikütuse kasutamise lubamine

(pikendamine kuni 31.12.2023) (SA.107810) 3 957,3 0,0

Kaevandamisluba omavale ettevõtjale eriotstarbelise diislikütuse kasutamise lubamine

(pikendamine kuni 30.04.2024 ja osakaalu suurendamine) (SA.112343) 0,0 3 360,2

Elering AS 85 251,2 80 785,0

Alla 50 kW võimsusega tootmisseadmetega elektrienergia tootmise tegevustoetus

(SA.111415) 20 786,7 21 043,7

Toetuskava SA.36023(2014/NN) elektrienergia tootmiseks taastuvenergia allikatest ja

tõhusal koostootmisel muutmine ja SA.47354(2017/NN) 54 923,4 57 633,8

Support scheme for electricity produced from renewable sources in Estonia (SA.55453) 11,4 37,8

Biometaanituru arendamise toetamine (SA.49198) 5 796,6 1 254,2

Biometaanituru arendamise toetamine (pikendamine) (SA.59787) 3 733,1 815,5

KIK 6 534,7 6 511,4

Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja kord (SA.63155) 0,0 2 400, 0

Energiasalvestuse pilootprojektide arendamine (SA.105398) 0,0 87,2

Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse;

ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine (2) (SA.52158) 57,6 0,0

Jäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine (SA.41622) 0,0 122,1

Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused (SA.44282) 6 155,4 473,1

Kaugküttesüsteemide investeeringute toetus (SA.109351) 0,0 2 794,3

Keskkonnaprogrammist grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise tingimused (pikendamine

kuni 31.12.2023) (SA.101559) 321,7 75,6

Rohevesiniku kasutuselevõtt ühistranspordisektoris (SA.64146) 0,0 446,2

Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamine (SA.104052) 0,0 112,9

PRIA 26 271,7 29 265,5

Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus kalapüügitoodete tootjatele (SA. 112262) 88,6 191,0

Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus põllumajandussektoris (pikendamine 2023/1)

(SA.105932) 26 183,1 5 857,7

Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus põllumajandussektoris56 (pikendamine 2024)

(SA.113970)

0,0 23 216,8

Kokku keskkonnakaitseabi 124 118,6 120 954,2

Abi VKEdele

KIK 0,0 32,4

55 Alates 2023. aastast on meetmete rakendajaks Kliimaministeerium MKMi asemel. 56 Abi elemendi arvutab PRIA MTA poolt esitatud andmete (ostetud kütuse kogused) alusel.

28

KIK Keskkonnaprogrammist grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise tingimused

(pikendamine kuni 31.12.2023) (SA.101559) 0,0 32,4

RTK 19,7 30,0

(Interreg V-A) EE-LV - Estonia-Latvia (SA.45041) 19,7 0,0

Estonia-Russia Cross-Border Cooperation Programme 2014-2020 (call for proposals,

GBER 2) (SA.105774) 0,0 30,0

EIS 6 760,8 827,2

Digitaliseerimise teekaardi toetus (2023. a SA.62031, 2024 a. SA.113209) 127,5 76,4

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede SA.44471 56,5 0,0

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede (pikendamine) (SA.61270) 182,8 15,8

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede (muutmine 2022) (SA.102597) 9,9 0,0

Ettevõtete digipöörde toetus (SA.104208) 69,9 100,7

Ettevõtete digipöörde toetus (pikendamine kuni 31.12.2026) (SA.111429) 0,0 12,4

E-veoselehe teenusearenduse toetus (SA.103164) 0,0 52,0

Küberturvalisuse taseme kaardistamise ja arendamise toetus (SA.106808) 7,6 45,8

Perioodi 2014-2020 välismessitoetus (SA.51401) 10,0 0,0

Riskifinantseerimisabi - varajase faasi fondifondi loomine riskikapitali pakkumiseks

(EstFund) 2022 (2023. a SA.105866, 2024 a. SA.111153 ) 6 282,2 487,8

Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetus (SA.105149) 14,4 6,7

Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetus (muutmine 2024) (SA.113074) 0,0 29,6

Kokku abi VKEdele 6 780,5 889,6

Euroopa territoriaalse koostöö jaoks antav abi

RTK 33,6 860,3

(Interreg VI-A) EE-LV - Estonia-Latvia (GBER 2) (SA.105775) 33,6 860,3

Kokku Euroopa territoriaalse koostöö jaoks antav abi 33,6 860,3

Tööhõiveabi

Töötukassa 111,8 63,9

Tööhõiveprogramm 2021-2023 (SA.60665) 58,5 1,7

Tööhõiveprogramm 2024-2029 (SA.109966) 0,0 34,9

Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale (2016-2023) (muutmine ja

pikendamine) (SA.60673) 17,2 0,0

Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks (muutmine ja

pikendamine kuni 31.12.2022) (SA.101039) 1,2 0,0

Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks (SA.64187) 6,5 0,0

Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks (SA.102473) 28,4 2,6

Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks

(pikendamine) (SA.111154) 0,0 24,7

Kokku tööhõiveabi 111,8 63,9

Koolitusabi

Töötukassa 17,5 9,5

Tööhõiveprogramm 2021-2023 (SA.60665) 17,5 2,4

Tööhõiveprogramm 2024-2029 (SA.109966) 0,0 7,1

EIS 52,0 223,5

Ettevõtete digipöörde toetus (SA.104208) 24,4 158,9

Ettevõtete digipöörde toetus (pikendamine kuni 31.12.2026) (SA.111429) 0,0 16,5

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede (SA.44471) 12,5 0,0

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede (pikendamine) (SA.61270) 11,7 34,7

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede (muutmine 2022) ( SA.102597) 3,4 0,0

Küberturvalisuse taseme kaardistamise ja arendamise toetus (SA.106808) 0,0 8,0

Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetus (muutmine 2024) (SA.113074) 0,0 1,2

Tehnoloogia arenduskeskuste toetamine (SA.39872) 0,0 4,2

PRIA 2,0 0,1

29

Teadmussiirde pikaajalised programmid (2023. a SA.61623, 2024. a SA.112265) 2,0 0,1

Kokku koolitusabi 71,5 233,1

Abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks

SA Eesti Filmi Instituut 11 750,8 8 686,9

Film Estonia toetuskava (pikendamine) (SA.60448) 5 322,1 1 624,2

Film Estonia toetuskava - 2024 (SA.110888) 0,0 877,7

Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord (SA.52911) 62,0 8,5

Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord (muutmine

2021) SA.61874) 6 364,3 1 384,0

Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord (muutmine

2023) (SA.109967) 2,4 4 792,5

Eesti Kultuurkapital 3 110,4 15 404,6

Kultuurkapitali toetused kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, sh

audiovisuaalsete teoste loomiseks (pikendamine) (SA.60373) 3 110,4 632,0

Kultuurkapitali toetused kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, sh

audiovisuaalsete teoste loomiseks (pikendamine kuni 31.12.2026) (SA.111525) 0,0 14 772,6

Kultuuriministeerium 77 912,0 72 602,0

Arhitektuuri ja disaini arendusprojektide toetamise tingimused ja kord (2) - pikendamine

(SA.61724) 5,8 0,0

Eesti kultuuri rahvusvahelistumise ja tutvustamise toetamise tingimused ja kord (2023. a

SA.61727, 2024. a SA.113133) 780,0 735,0

Kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise abikava (SA.61723) 76 607,0 48 800,8

Kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise abikava (pikendamine 2024-2026)

(SA.113186) 0,0 2 328,5

Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord (2023 a.

SA.61728, 2024 a. SA.113130) 213,0 243,0

Muusikafestivalide ja suursündmuste toetamise tingimused ja kord (2023 a. SA.61726,

2024 a. SA.113135) 294,7 283,4

Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord ja loetelu

riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata (2023. a SA.61725, 2024. a SA.113136) ) 11,5 43,9

Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord (SA.113134) 0,0 20 167,4

REM 1 000,0 0,0

Toetus EELK Jõgeva Kogudus (SA.108382) 1 000,0 0,0

EIS 1 132,4 1 246,8

Perioodi 20021-2027 rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetus (SA.107560) 0,0 498,2

Rahvusvaheliste kultuurisündmuste toetus (pikendamine) (SA.61271) 63,4 0,0

Rahvusvaheliste suursündmuste toetamine (SA.44759) 114,7 0,0

Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetus (SA.45890) 223,5 312,3

Suurkontsertide sihtfinantseerimise programm (SA.103739) 730,8 0,0

Suurkontsertide sihtfinantseerimise programm (pikendamine kuni 31.12.2026 (SA.111423) 0,0 436,3

Muinsuskaitseamet 303,1 716,8

Muuseumiprojektide toetamise tingimused ja kord (2023. a SA.101040, 2024 a.

SA.112135) 303,1 279,0

Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse

määramise tingimused ja kord (Muinsuskaitseamet) (SA.112156) 0,0 437,8

PRIA 34,5 1 302,4

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus (pikendamine)

(SA.61666) 34,5 1 302,4

RTK 4 578,8 5 114,3

Avatud taotlusvooru „Muinsuskaitsealad ajaloolistes linnakeskustes“ elluviimiseks toetuse

andmise tingimused ja kord (SA.58682) 679,5 2 355,5

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus (SA.41188) 415,3 357,6

30

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus (pikendamine)

(SA.61163) 2 048,8 409,4

Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja

elukeskkond” (SA.106764) 0,0 107,3

Estonia-Russia Cross-Border Cooperation Programme 2014-2020 (GBER) (SA.45232) 1 431,5 1 606,5

Estonia-Russia Cross-Border Cooperation Programme 2014-2020 (GBER) (pikendamine)

(SA.63267) 3,7 278,0

Sihtasutus Tartu 2024 1 784,2 5 316,3

Tartu 2024 põhiprogrammi esimese osa toetus (SA.100649) 1 371,0 2 249,6

Tartu 2024 kuraatori projekti toetus (SA.107356) 0,0 1 233,2

Tartu 2024 põhiprogrammi teise ja kolmanda osa toetus (SA.107357) 413,2 1 833,5

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet 192,5 0,0

Tallinna Loomaaia projekt Pilvemets (Cloud Forest in Tallinn Zoo) (SA.102366) 192,5 0,0

Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet 1 434,8 1 493,0

Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava toetuse abikava TKSA

(SA.61469) 1 434,8 102,5

Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava toetuse abikava TKSA (2)

(SA.111252) 0,0 1 390,5

Kokku abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks 103 233,5 111 883,1

Abi spordi ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule

Kultuuriministeerium 4 708,3 6 133,0

Spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristu arendamise abikava (pikendamine)

(SA.61731) 4 708,3 4 163,8

Spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristu arendamise abikava (pikendamine

2024-2026) (SA.113185) 0,0 1 969,2

RTK 5 359,4 435,8

(Interreg V-A) EE-LV - Estonia-Latvia (SA.45041) 1 088,9 0,0

Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord

(SA.107144) 0,0 112,8

Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede (muutmine ja pikendamine kuni

31.12.2023) (SA.103850) 0,0 58,7

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus (SA.41188) 3 281,6 168,3

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus (pikendamine)

(SA.61163) 988,9 0,0

Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis „Piirkondlike algatuste toetus

õiglaseks üleminekuks” (artikkel 55 lisamine) (SA.114613) 0,0 96,0

Tartu Linnavalitsus 190,0 190,0

Toetus OÜle Lõuna Jää (SA.106673) 190,0 190,0

Kokku abi spordi ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule 10 257,7 6 758,8

Kohalikule taristule antav abi

EIS 0,0 723,6

Narva tööstusinkubaatori rajamine (SA.114205) 0,0 723,6

KIK 185,5 1 023,5

Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused (SA.43899) 185,5 0,0

Rohevesiniku kasutuselevõtt ühistranspordisektoris (SA.64146) 0,0 1 023,5

RTK 0,0 625,8

Estonia-Russia Cross-Border Cooperation Programme 2014-2020 (SA.45232 ja

SA.105774) 0,0 415,6

Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja

elukeskkond” (SA.106764) 0,0 210,2

Kokku kohalikule taristule antav abi 185,5 2 372,9

Üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimine (IPCEI projektid)

31

EIS 1 194,6 3 338,7

Important Project of Common European Interest on Hydrogen Technology (Hy2Tech)

(SA.64646) 1 194,6 3 338,7

Kokku IPCEI projektid 1 194,6 3 338,7

KOKKU horisontaalne riigiabi 286 911,2 280 723,5

REGIONAALABI

Abi andja - Abikava/eesmärk 2023 2024

EIS 2 335,4 11 549,8

Eesti - Norra koostööprogramm „Green ICT“, põhiskeem (SA.56424) 53,5 0,0

Eesti - Norra koostööprogramm „Green ICT“, põhiskeem (pikendamine kuni

31.12.2021) (SA.61284) 225,3 487,9

Ettevõtete digipöörde toetus (SA.104208) 707,9 2 493,7

Ettevõtete digipöörde toetus (pikendamine kuni 31.12.2026) (SA.111429) 0,0 217,3

Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus (SA.103731) 54,5 6 172,3

Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus (pikendamine) (SA.111318) 0,0 363,3

Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetus

(SA.108470) 0,0 71,5

Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetus (2023

muutmine) (SA.111321) 0,0 690,4

Suurinvestori toetus (muutmine 29.04.2022) (SA.102901) 725,2 947,5

Suurinvestori toetus (muutmine 2024) (SA.113407) 0,0 24,9

Turismisektori tootearenduse toetus 569,0 81,0

KIK 6 874,3 7 847,90

Ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetus perioodil 2021–2027 (SA.113686) 0,0 65,5

Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse -

ressursijuhtimissüsteemide ja IT-rakenduste väikeprojektid (pikendamine kuni

31.12.2021) (SA.60729)

883,2 0,0

Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse -

ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine (pikendamine kuni

31.12.2021) (SA.60727)

200,0 0,0

Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse;

ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine (SA.46220) 212,6 0,0

Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse;

ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine -2 (SA.52158) 4 349,4 40,0

Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamine (SA.104052) 1 229,1 7 237,5

Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamine – pikendamine

(SA.112260) 0,0 504,9

PRIA 17 748,3 5 962,7

Bioressursside väärindamise investeeringutoetus (GBER/pikendamine) (SA.108390) 0,0 139,3

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi

„Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav

põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide

elluviimiseks (SA.46219)

8 746,8 1 716,7

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi

„Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav

keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise

ning turustamise investeeringutoetus (3) (SA.51402)

212,5 0,0

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi

„Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav 1 278,7 317,1

32

keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise

ning turustamise investeeringutoetuse muutmine (SA.64460)

MAK 2014-2020 meetme 4.2.2 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse

liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames

antav keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete

töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (muutmine ja pikendamine)

(SA.103858)

752,5 648,5

Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise

ning turustamise investeeringutoetuse (meede 4.2.2) muutmine ja pikendamine kuni

31.12.2024 (SA.107608)

0,0 191,5

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi

„Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antava

tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise

investeeringutoetus (3) (SA. 51969)

1 272,7 680,9

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi

„Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antava

tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise

investeeringutoetus (pikendamine) (SA.61669)

950,7 48,8

MAK 2014-2020 meetme 4.2.3 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse

liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames

antava tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise

investeeringutoetus (muutmine ja pikendamine) (SA.103860)

215,5 8,9

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi

„Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav

mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise

investeeringutoetus (4) (SA.54233)

183,5 7,2

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi

„Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav

mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise

investeeringutoetus (SA.61667)

912,8 679,2

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi

„Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav

mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise

investeeringutoetus (SA.64135)

2 082,3 278,2

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi

„Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav

mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise

investeeringutoetus (muutmine regionaalabi osas) (SA.102907)

1 130,4 364,2

MAK 2014-2020 meetme 4.2.1 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse

liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames

antav mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise

investeeringutoetus (muutmine ja pikendamine kuni 31.12.2024) (SA.107609)

9,9 882,2

RTK 274,8 51,5

Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute

toetamine” (SF) (SA.57662) 38,7 0,0

Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute

toetamine” (SF), (pikendamine) (SA.60936) 86,3 0,0

Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute

toetamine” (SF) (regionaalabi pikendamine kuni 31.12.2023) (SA.101688) 149,8 51,5

KOKKU regionaalabi 27 232,8 25 411,9

33

Lisa III

2023. JA 2024. AASTAL ANTUD SEKTORAALNE RIIGIABI (tuhat eurot)

Abi andja Abimeede/eesmärk 2023 2024

Põllumajandussektor

KIK Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate

erametsaalade looduskaitseliste piirangute

hüvitamise toetus (SA.103786)

484,1 165,0

PRIA

8 650,8 8 777,7

Põllumajandusloomade aretustoetus (2023. a

SA.61467 ja SA.106583, 2024. a SA.106583)

4 863,0 4 482,7

Põllumajandustootja asendamise toetus (2023. a

SA.62387 ja SA.102812, 2024. a SA.102812 ja

SA.118367)

562,4 508,1

Turuarendustoetus (2023. a SA.61021, 2024. a

SA.61021 ja SA.112306)

7,8 27,2

Perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega

kohanemise investeeringutoetus (SA.110939)

0,0 237,4

Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades

elurikkuse soodustamise toetus (SA.106049)

0,0 2 490,3

Perioodi 2023–2027 nõuandeteenuse osutamise

toetus (SA.113484)

0,0 39,9

Natura 2000 metsatoetus (SA.102367) 1 984,7 0,0

MAK 2014-2020 meetme 8 „Metsaala arengu ja

metsade elujõulisuse parandamise

investeeringutoetus“ (2023. a SA.41648 ja

SA.103606, 2024. a SA.103606)

1 130,6 738,6

MAK 2014–2020 meetme 1 „Teadmussiirde

pikaajalised programmid“ (SA.48817)

0,3 0,7

MAK 2014–2020 meetme 2.1 „Nõustamisteenuse

toetamine“ metsanduse valdkonnas (SA.41636)

58,9 5,9

MAK 2014–2020 meede 2.3 „Nõustajate

koolitustoetus“ (SA.59634)

20,0 0,0

MAK 2014–2020 meetme 1 „Teadmussiire ja

teavitus” raames antud teadmussiirde ja teavituse

toetus (SA.49253)

23,1 0,0

LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027

rakendamine (SA.108426)

0,0 246,9

REM Abi hukkunud põllumajandusloomade korjuste

hävitamise ja kokkuveokulude katmiseks (2023. a

SA.106048, 2024. a SA.111756)

747,1 799,3

PTA 393,9 845,6

Sigade Aafrika katku likvideerimise kulude katmine

ja kahjude hüvitamine põllumajandustootjatele, kes

on VKE-d, 2 (SA.45614)

387,2 0,0

Loomatauditõrjega tekkinud kulude ja kahju

hüvitamine VKE-dele (SA.107293)

6,7 845,6

Kokku põllumajandussektor 10 275,9 10 587,6

Kalandussektor

34

PRIA Kalapüügitoodete tootja eriotstarbelise diislikütuse

aktsiisimaksu vabastus (SA.63731)

59,7 0,0

Kokku kalandussektor 59,7 0,0

Transpordisektor

Transpordiamet 7 956,5 783,1

Rahvusvahelise reisilaevanduse toetamise

tingimused ja kord (SA.57541)

6 726,1 0,0

State aid in favour of maritime transport (SA.53469) 1 230,4 783,1

RTK Toetus AS-le Saarte Liinid (SA.109452) 0,0 676,1

Kokku transpordisektor 7 956,5 1 459,2

Telekommunikatsioon

TTJA Järgmise põlvkonna elektroonilise side

juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise

toetusmeede (SA.51475)

2 132,7 8 743,7

RTK Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side

juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeede

(SA.103034)

183,0 1 800,7

Kokku telekommunikatsioon 2 315,7 10 544,4

KOKKU sektoraalne riigiabi 20 607,8 22 591,2

35

Lisa IV

2023. JA 2024. AASTAL ANTUD RIIGIABI ÜLDIST MAJANDUSHUVI PAKKUVATE

TEENUSTE OSUTAMISEKS (tuhat eurot)

Abi andja Abimeede/eesmärk 2023 2024

KIK 7 842,6 3 366,0

KKP veemajanduse SGEI 4 553,0 3 366,0

Perioodi 2014-2020 veemajanduse toetamine 3 289,6 0,0

KLIM Väikelennujaamade dotatsioon57 2 300,0 2 300,0

REM Postiteenused - hüvitis perioodiliste väljaannete edastamise eest58 1 778,0

1 772,6

RTK Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused 644,7 0,0

EIS Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks

juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord 345,5 0,0

Tartu

Linnavalitsus kitsus

Toetus Tallinna Lennujaam ASile Tartu lennuühenduste

arendamiseks 215,0 0,0

KOKKU riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks 13 125,8 7 438,6

57 Alates 2023 aastast on meetme rakendajaks MKMi asemel Kliimaministeerium. 58 Alates 2023 aastast on meetme rakendajaks MKMi asemel Regionaal-ja Põllumajandusministeerium.

36

Lisa V

2023. JA 2024. AASTAL ANTUD COVID-19 RIIGIABI (tuhat eurot)

Abi andja Abimeede 2023

2024

EIS 9 176,9 3 166,7

COVID-19: Support for industrial research and

experimental development (TF section 3.1 and 3.6)

(SA.59278)

3 509,6 1 581,4

COVID-19 laen Ajutise Raamistiku jaotise 3.3 alusel

(SA.56804)

4 000,0 1 500,0

COVID-19: Amendments to SA.59278 „Support for

industrial research and experimental development (TF

section 3.1 and 3.6) (SA.62690)

190,4 62,0

COVID-19 Estonian aid schemes under TF 3.1 – grants

(Turismiettevõtete uue ärimudeli rakendamise toetamise

väikeprojektid) (SA.57014)

3,6 23,3

COVID-19 Estonian aid schemes under TF 3.1 – grants

(Perioodi 2014-2020 ettevõtja tootearenduse toetus)

(SA.57014)

1 163,5 0,0

COVID-19: Amendments to SA.62513 „Support for

COVID-19 related R&D (TF 3.6)“ (Perioodi 2014–

2020 ettevõtja tootearenduse toetus (SA.100927)

157,1 0,0

COVID-19: Support for COVID-19 related R&D (TF

section 3.6 (Perioodi 2014–2020 ettevõtja tootearenduse

toetus)(SA.62513)

152,7 0,0

Kokku COVID-19 riigiabi 9 176,9 3 166,7

37

Lisa VI

2023. JA 2024. AASTAL ANTUD TCF JA TCTF RIIGIABI (tuhat eurot)

Abi andja Abimeede 2023

2024

PRIA 8 666,8 717,0

TCF: Support for investments in the food industry to

ensure security of energy supply (SA. SA.103936)

885,1 367,4

TCTF: Support for investments in the food industry to

ensure security of energy supply 2023 (SA.108671)

0,0 349,6

TCTF: Exceptional support for agricultural and food

producers (SA.106614)

7 777,6 0,0

TCF: Emergency support for the agricultural sector

(SA.103257)

4,1 0,0

EIS 0,0 682,2

TCTF-RRF: Support for investments to ensure security

of energy supply (EBIA) (SA,109165)

0,0 478,8

TCTF-RRF: Prolongation of and amendments to the

scheme SA.109165 (SA.110542)

0,0 203,4

Kokku TCF ja TCTF riigiabi 8 666,8 1 399,2

38

Lisa VII

2023. JA 2024. AASTAL ANTUD VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI (tuhat eurot)

Abi andja / Abimeede/eesmärk 2023 2024

Vähese tähtsusega abi

Justiitsministeerium 15,3 15,3

Toetus Sihtasutusele Iuridicum 15,3 15,3

Kaitseministeerium 82,2 82,2

Toetus Euroopa kaitsefondi projektide kaasfinantseerimiseks (üksikabi juhtumid) 82,2 82,2

Kliimaministeerium 61,2 0,1

Saastetasu asendamise vähese tähtsusega abikavad 0,7 0,1

Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine (Kastani tn 14) 60,5 0,0

Kultuuriministeerium 599,0 265,8

Eraldis institutsioonide toetamiseks 2023 235,0 0,0

Helilooming ja muusikaalased väljaanded 125,0 150,8

Muusikakonkursid 46,3 0,0

Rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide toetus 50,3 0,0

Rahvusvaheliste spordisündmuste läbiviimine Eestis 31,0 0,0

Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine 111,4 115,0

MKM 0,0 23,0

Sihtotstarbeline toetus e-valitsemise konverentsi "e-Governance Conference"

korraldamiseks 0,0 15,0

2024 - sihtotstarbeline toetus projekti "Tuleviku loojad" korraldamiseks 0,0 8,0

Rahandusministeerium 0,0 133,4

Makromudeli arendamise sihttoetuse tegevustoetus 0,0 98,9

Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine Ruhnu vallale 0,0 34,5

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 260,6 338,5

Üksiktoetused erinevateks eesmärkideks59 50,0 0,0

Riigivara tasuta võõrandamine (Võru vallavalitsus) 63,1 0,0

Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine Valga Vallavalitsusele 86,0 0,0

Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine (Rambi, Murula) Hiiumaa

Vallavalitsusele 52,5 0,0

Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine (Raudtee tn 2) Põhja-Pärnumaa

Vallavalitsusele 9,0 0,0

Riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmine Sihtasutusele Ida-Viru Investeeringute

Agentuur 0,0 223,0

Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine (Kivi tn, Männi põik ja Kivi põik

piirkonna elamukvartal) Mulgi Vallavalitsusele 0,0 78,2

Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine (Välja tn 1a, Välja tn 2b) Väike-Maarja

Vallavalitsusele 0,0 23,2

Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine (Aia tn 2, Tallinna tn 18a, Tallinna tn

16b, Välja tn 4) Põhja-Sakala Vallavalitsusele 0,0 14,1

Välisministeerium 40,0 29,8

Riigieelarveline eraldis Inimõiguste Instituudile 40,0 0,0

Riigieelarveline eraldis SA-le Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus 0,0 29,8

EIS 27 238,6 24 753,5

Digitaliseerimise teekaardi toetus 726,6 0,0

Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programm perioodil 2014-2020 65,4 0,0

Eesti-Norra koostööprogramm 2014-2021 2,6 7,3

Eesti-Norra koostööprogramm 2014-2021 -põhiskeem 164,5 240,5

Eesti turismivaldkonna elavdamine ja taaskäivitamine 0,0 954,9

59Alates 01.07.2023 on meetmete omanik RAMi asemel Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

39

Ettevõtlusteadlikkuse arendamine 2 715,5 26,0

Ettevõtlus ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamine 2 801,5 3 549,9

Ettevõtete digipöörde toetus 731,4 2048,8

Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel 146,8 1254,9

Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus 0,0 485,4

Ettevõtja rakendusuuringute toetus 0,0 29,2

Ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetus 0,0 355,6

Ettevõtja varustuskindluse toetus 0,0 1 144,1

Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine (RUP) 415,9 30,6

Ettevõtluse laenude ja pangagarantii käendus suurettevõtetele 201,3 203,3

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede 1 648,9 627,1

E-arvete arenduse toetus 135,3 0,0

E-veoselehe teenusearenduse toetus 305,3 279,9

E-veoselehe andmevahetusteenusega liidestamise toetus 0,0 15,0

Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus 4,4 163,6

Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetus 0,0 1195,8

Iduettevõtluse hoogustamine ehk Startup Estonia tegevuste elluviimine 0,0 64,6

Innovatsiooni- ja arendusosakute toetus 995,3 0,0

Innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse tõstmine 978,6 419,2

ESG ja kestlikkuse meistriklass 196,4 0,0

Kasutusest välja langenud ehitiste lammutustoetus 0,0 1,7

Klastrite arendamise toetus 2014-2020 598,2 284,8

Kõrge potentsiaaliga innovaatiliste ettevõtete arendamise programm „Start-up Eesti“ 373,4 0,0

Küberturvalisuse taseme kaardistamise ja arendamise toetus 17,0 228,2

Laenude abikava "Tingimused ettevõtluslaenu väljastamiseks" 164,7 365,4

Liinifondi programm 348,0 485,4

Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise, nende arenguplaanide elluviimise ja

ekspordivõimekuse kasvu toetus 17,0 1199,6

Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise

toetamise toetus VTA 2014-2020 1 052,4 54,7

Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine, teadmiste ja oskuste arendamine ning

loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamine 122,7 0,0

Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamise, teadmiste ja oskuste arendamise ning

kultuuri- ja loomesektori sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamise toetamine 58,5 275,6

Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja arendusosaku toetus 264,1 1 089,3

Perioodi 2021-2027 rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetus 0,0 713,1

Perioodi 2021–2027 starditoetus 0,0 1770,0

Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetamine 0,0 12,6

Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamine 2014-2020 557,6 0,0

Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm 0,0 0,1

Reaalajamajanduse ja digitaliseerimise meistriklassi programm 222,7 216,3

Reaalajamajanduse lahenduste piloteerimise toetusmeede 40,7 586,0

Süvatehnoloogia iduettevõtja äriarendusprojektide toetus 0,0 317,9

Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetus 54,4 113,1

Tehnoloogia arenduskeskuste toetus 2014 -2020 98,5 24,2

Tingimused väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate laenu käendamiseks 406,3 1384,2

Tööstusettevõtete infosiltide programm 7,6 0,0

Tugiteenus- ja arenduskeskuste investeeringutoetus 392,3 0,0

Turismiettevõtete ärimudelite rakendamise toetamine 1 841,5 229,3

Turismiettevõtete ärimudelite arendamine 276,6 0,0

Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetus 0,0 693,0

Turismisektori tootearenduse toetus 6 982,4 530,0

Turismisektori kesksete digilahenduste toetus 704,8 32,9

40

Turismi arendus ja nõudluse suurendamine 31,1 471,6

Turismi sihtkohtade juhtimisorganisatsioonide sihtfinantseerimine 39,0 30,8

Turismi sihtkohtade koostööprojektide konkurss 70,8 0,0

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja arenguprogrammi toetus 0,0 25,4

Välismessitoetus 86,9 0,0

Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektidele toetus 173,7 522,6

Eesti Töötukassa 16 855,0 17 302,2

Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks 2015-

2020 23,3 0,0

Tööhõiveprogramm 2021-2023 9 310,9 968,2

Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale 2016-2020 3 549,5 0,0

Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks 1 540,2 0,0

Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks 2 431,1 2 983,1

Tööhõiveprogramm 2024-2029 0,0 13 350,9

Elering AS 1 136,3 1 020,7

Vähese tähtsusega abi kuni 50 KW tootmisseadmetele 1 136,3 1 020,7

ETAG 415,4 117,4

Arendusnõunike pädevuse kasvatamine ja koostöö (RITA+ tegevus 3) 0,0 17,4

Horisont 2020, Euroopa Horisondi ja COST koostöövõrgustiku projektide

ettevalmistustoetus ning Balti Boonus 26,0 48,0

Programmi „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise

teadmiste turuga“ tegevused 2.1, 2.2, 2.4, 2.5 ja 2.6 0,0 52,0

Toetus rahvusvahelistel ühiskonkurssidel osalejatele 38,0 0,0

Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA) 351,4 0,0

INSA 5,0 243,6

Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuuriüritused 5,0 0,0

Lõimumist edendavate Ida-Virumaa kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused

ja kord 0,0 196,3

Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad kultuuri- ja spordiüritused alates 2023 0,0 47,3

IVEK 141,8 345,4

Ettevõtjate arengu, ekspordialane ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud

nõustamine ja koolituse programm 52,6 67,5

Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine 0,0 1,6

Viru Filmifond statuut 89,2 276,3

Kohtla- Järve Linnavalitsus 22,9 69,4

Toetused OÜle OSK Grupp 22,9 69,4

KIK 4 855,5 4979,0

Abikava „Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud rahast vähese tähtsusega abi

andmise tingimused“ 295,5 382,9

Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide toetamine 647,7 346,1

Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja kord 0,0 186,9

Erametsanduse toetamine metsaseaduse alusel 1 203,8 1189,7

Ettevõtete ressursiauditite toetuse VTA 2021–2027 0,0 85,7

EMP Ringmajanduse võimekuse tõstmine Sintef Manufacturing AS 0,0 100,9

Jäätmete liigiti kogumise lahendused kohalikes omavalitsustes 125,9 0,0

Jäätmete ringlussevõtu toetamine 753,2 59,8

Kastiga jalgrataste ostutoetus ettevõtetele 70,3 32,3

Nullheitega autode ostutoetus ettevõtetele 1124,2 1337,4

Ressursitõhususe VTA (auditid ja investeeringud) 567,7 0,0

Rohetehnoloogia ettevõtluse arendamise toetus 63,7 471,8

Taastuvelektri tootmisseadmete elektrivõrguga liitumise toetus 0,0 431,4

Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamine 3,5 354,1

Maardu Linnavalitsus 93,9 0,0

41

Kohaliku omavalitsuse üksustele Ukraina sõjapõgenikele eluruumide korrastamise

toetus 93,9 0,0

MES 166,5 78,7

Rahastamisleping nr 10 Maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi

haldamiseks (sooduslaen) 9,5 31,3

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava) 157,0 47,4

Muinsuskaitseamet 528,7 614,5

Muuseumiprojektide toetamise tingimused ja kord 438,0 249,3

Toetus kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate ehitiste säilitamiseks ja

korrashoiuks 90,7 365,2

MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused: 0,0 121,2

Maakondlike arenduskeskuste kaudu VKE-de teadlikkuse ja oskuste tõstmine 0,0 121,2

Narva LAÖA 99,5 11,2

Ettevõtlustoetus 22,5 11,2

Toetus OÜ-le Narva Jäätmekäitluskeskus seadme soetamiseks 77,0 0,0

Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet 0,0 21,0

Toetus OÜ-le Narva Jäätmekäitluskeskus seadme soetamiseks 0,0 21,0

PRIA 13 601,8 11 292,8

MAK 2014–2020 meetme 19 „Toetus LEADERi kohalikule arengule” raames antav

LEADER-projektitoetus 3894,4 2729,6

MAK 2014-2020 meede 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks

maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas” 8356,0 7216,6

Lühike tarveahel 13,9 8,5

Turuarendustoetus MPKS alusel 69,7 731,2

MAK 2014–2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi

„Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid” raames antav põllu- ja

metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus

313,9 358,9

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus 2,7 0,6

MAK 2014-2020 meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus” tegevuse liigi „Pikaajalised

programmid” raames antav teadmussiirde pikaajaliste programmide rakendamise toetus 215,4 49,1

MAK 2014-2020 meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus” tegevuse liikide

„Koolitustegevuste korraldamine“ ning „Ettevõtete külastuste ja õpiringide

korraldamine“ raames antav teadmussiirde ja teavituse toetus

9,3 1,4

EMKF rakenduskava 2014–2020 meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu

strateegia rakendamine” raames antav kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia

rakendamise toetus

698,0 142,1

MAK 2014–2020 meetme 16 „Koostöö” alameetme „Innovatsiooniklaster” raames

antav innovatsiooniklastri toetus 28,5 25,9

Perioodi 2021-2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus 0,0 28,9

RTK 2 320,1 3 206,4

Avatud taotlusvooru „Taastava õiguse arendamine Eestis II” toetuse andmise

tingimused ja kord 40,9 14,2

(Interreg V-A) EE-LV- Estonia-Latvia 6,5 0,0

Eesti-Vene Piiriülese koostöö programmi avatud taotlusvoor 91,2 320,0

Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused ja kord 615,5 1 100,9

Ettevõtlusteadlikkuse arendamine – nõustamine MAKi kaudu 42,4 0,0

Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede 60,4 581,2

Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord 0,0 2,3

Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede 0,0 195,3

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus 2014-2020 0,0 32,3

Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks perioodil 2017–23 367,1 0,0

Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades 16,7 0,0

Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine 72,5 2,2

42

Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise

tingimused ja kord 329,7 249,1

Starditoetus 2014-2020 506,3 -87,9

Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja

elukeskkond” 0,0 767,5

Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis „Piirkondlike algatuste toetus

õiglaseks üleminekuks” 0,0 2,0

Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused 104,2 0,0

Väikesaarte programm 23,1 27,3

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 0,0 524,2

Kogukondliku sidetaristu rajamise toetus 0,0 524,2

Rõuge VV 0,0 14,1

Nursipalu harjutusvälja kasutamisest tekkiva negatiivse mõju leevendamise toetus

kolmele ettevõtjale 0,0 14,1

Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid 186,9 5,6

Arengutoetus 2022/2023 6,6 0,0

Arengutoetus 2023 -2025 0,0 1,0

Inkubatsiooniteenus 2023-2025 180,3 0,0

Välisturgudele sisenemise toetus 0,0 4,6

Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL 79,0 62,0

Tallinnovation 2021 ja 2022 toetuslepingud ettevõtjatega 14,0 0,0

Tallinnovation 2023 toetuslepingud ettevõtjatega 65,0 34,5

Tallinnovation 2024 toetuslepingud ettevõtjatega 0,0 27,5

Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus 107,9 68,9

Tartu Filmifondi toetus 107,9 68,9

Tallinna Strateegiakeskus 750,5 456,4

Digitoetus 2020-2023 34,9 13,9

Digitoetus 2023-2027 0,0 25,9

Ettevõtte praktikajuhendaja toetus 2020-2023 48,0 11,9

Messitoetus 2019-2023 25,9 1,3

Messitoetus 2024-2027 0,0 23,1

Mittetulundustegevuse toetus 465,0 20,0

Praktikajuhendaja toetus 2024-2027 0,0 83,3

Rahvusvahelise konverentsi toetus 2023-2024 145,4 232,9

Väikeettevõtja välismessitoetus 2019-2023 31,3 0,0

Väikeettevõtja välismessitoetus 2024-2027 0,0 44,1

Tallinna Kesklinna Valitsus 69,9 82,5

Eesti Folkloorinõukogu toetus 3,0 0,0

Koidu tn 12 äriruumi üürile andmine (Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna

Toompea Kaarli Kogudus) 17,8 18,2

Toom-Kooli tn 13 äriruumide üürile andmine (Sihtasutus Orthodox Singers) 0,9 0,1

Pronksi tn 6//Raua tn 1 äriruumide üürile andmine (mittetulundusühing RAAVIS) 7,2 8,0

Vene tn 12 äriruumide üürile andmine (Mittetulundusühing Katariina Gild) 0,0 11,4

Vene tn 12 äriruumide üürile andmine (osaühing Domini Canes) 0,0 3,1

Väike Rannavärav 6 kinnisasja osa üürile andmine (Aktsiaselts Tallinna Tööstuspargid) 27,8 28,2

Uus tn 5 hoone üürile andmine (mittetulundusühing EESTI TEATRILIIT) 13,2 13,5

Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet 17,6 0,0

Erinevateks kultuurilisteks ja sportlikeks eesmärkideks suunatud üksikabi 17,6 0,0

Tartu Linnavalitsus 245,0 0,0

OÜ-le Tartu Lumepark toetuse andmine 100,0 0,0

Tallinna Lennujaam AS-ile toetuse andmine 145,0 0,0

Tallinna Tehnikaülikool 308,7 576,8

AIRE: Tehisintellekti robotiseerimise nõustamine ja robootikakoolitus 308,7 576,8

43

Tallinna Transpordiamet 6,6 25,8

Maksusoodustused ja maksuvabastused (üksikjuhtumid) 6,6 25,8

Kokku horisontaalne vähese tähtsusega abi 70 311,4 66 881,4

Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi

KIK 283,8 723,1

Abikava „Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud rahast vähese tähtsusega abi

andmise tingimused“ 283,8 723,1

RTK 147,5 12,6

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus - 2014–2020 43,9 0,0

Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused 103,6 9,7

Eesti -Vene Piiriülese koostöö programm 0,0 2,9

Kokku üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi 431,3 735,7

Vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmiseks

Eesti Töötukassa 318,4 366,2

Tööhõiveprogramm 2021-2023 126,4 8,8

Tööhõiveprogramm 2024-2029 0,0 244,8

Toetused programmist Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives

osalemiseks 2015-2020 0,7 0,0

Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale (2016-2020) 108,2 0,0

Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks 17,0 0,0

Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks 66,1 112,6

Keskkonnaamet 781,3 606,1

Loomade tekitatud kahju hüvitamine 781,3 606,1

KIK 60,7 8,0

Keskkonnaprogramm 2014-2020 40,7 0,0

Nullheitega autode ostutoetus ettevõtetele põllumajanduses 20,0 8,0

MES 38,6 357,5

Rahastamisleping nr 10 Maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi

haldamiseks 5,4 21,0

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mittetulundussektorile ja laenu

finantseerijatele laenu andmise kord (laenamise kava) 32,6 336,5

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava) 0,6 0,0

PRIA 679,6 683,9

Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime

säilitamiseks 25,0 0,0

Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus põllumajandussektoris 89,8 113,1

Mesilaspere toetus 564,8 570,8

Kokku vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmiseks 1878,6 2021,7

Vähese tähtsusega abi kalapüügi – ja vesiviljelustoodete esmatootjatele

KIK 13,5 31,5

Keskkonnaprogrammi 4 liiki VTA 2014-2020 13,5 31,5

Eesti Töötukassa 30,2 30,7

Tööhõiveprogramm 2021-2023 18,8 0,8

Tööhõiveprogramm 2024-2029 0,0 23,6

Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale (2016-2020) 5,7 0,0

Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks 4,0 0,0

Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks 1,7 6,3

Keskkonnaamet 37,8 38,5

44

Kala- ja merikotka poolt tekitatud kahju hüvitamine vesiviljelejatele ning hall- ja

viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamine kaluritele 37,860 38,561

PRIA 0,6 0,7

Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus kalandussektoris 0,6 0,7

Kokku vähese tähtsusega abi kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootjatele 82,1 101,4

KOKKU vähese tähtsusega abi 72 703,4 69 740,2

60 Seahulgas hall- ja viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamine kaluritele 25,3 tuhat eurot ning kala- ja

merikotka poolt tekitatud kahju hüvitamine vesiviljelejatele 12,5 tuhat eurot. 61 Sealhulgas hall- ja viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamine kaluritele 26,4 tuhat eurot ning kala- ja

merikotka poolt tekitatud kahju hüvitamine vesiviljelejatele 12,1 tuhat eurot

45

Lisa VIII

2023. JA 2024. AASTAL ANTUD RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI

ANDJATE LÕIKES (tuhat eurot)

Abi liik

Abi andja

Riigiabi

KOKKU sh kriisi riigiabi

Vähese tähtsusega

abi

KOKKU

Riigiabi ja vähese

tähtsusega abi

KOKKU

2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024

Elering AS 85 251,2 80 785,0 1 136,3 1 020,7 86 387,5 81 805,7

KUM 82 620,3 78 735,0 599,0 265,8 83 219,3 79 000,8

EIS 59 575,6 53 304,0 9 176,9 3 848,9 27 238,6 24 753,5 86 814,2 78 057,5

PRIA 61 917,9 46 025,4 8 666,8 717,0 14 282,0 11 977,4 76 199,9 58 002,8

KIK 21 437,1 18 946,2 5 213,5 5 741,6 26 650,6 24 687,8

Eesti Töötukassa 129,3 73,4 17 203,6 17 699,1 17 332,9 17 772,5

KULKA 3 110,4 15 404,6 3 110,4 15 404,6

RTK 12 791,8 9 816,8 2 467,6 3 219,0 15 259,4 13 035,8

TTJA 2 132,7 8 743,7 0,0 524,2 2 132,7 9 267,9

EFI 11 750,8 8 686,9 11 750,8 8 686,9

KLIM 8 361,0 6 692,3 61,2 0,1 8 422,2 6 692,4

SA Tartu 2024 1 784,2 5 316,3 1 784,2 5 316,3

REM 3 525,1 2 571,9 260,6 338,5 3 785,7 2 910,4

Tallinna KSA 1 434,8 1 493,0 17,6 0,0 1 452,4 1 493,0

Muinsuskaitseamet 303,1 716,8 528,7 614,5 831,8 1 331,3 Tallinna

Tehnikaülikool 338,8 698,0 308,7 576,8 647,5 1 274,8

KAM 309,3 903,1 82,2 82,2 391,5 985,3

PTA 393,9 845,6 393,9 845,6

Transpordiamet 7 956,5 783,1 7 956,5 783,1

Keskkonnaamet 819,1 644,6 819,1 644,6

TLN Strateegiakeskus 750,5 456,4 750,5 456,4

MES 205,1 436,2 205,1 436,2

IVEK 141,8 345,4 141,8 345,4

INSA 5,0 243,6 5,0 243,6

Tartu LV 405,0 190,0 245,0 0,0 650,0 190,0

RAM 0,0 133,4 0,0 133,4

MTÜ MAK 0,0 121,2 0,0 121,2

ETAG 415,4 117,4 415,4 117,4 Tallinna Kesklinna

Valitsus 69,9 82,5 69,9 82,5

K-Järve LV 22,9 69,4 22,9 69,4 Tartu

Loomemajanduskeskus 107,9 68,9 107,9 68,9

TEHNOPOL 79,0 62,0 79,0 62,0

VÄM 40,0 29,8 40,0 29,8 Tallinna

Transpordiamet 6,6 25,8 6,6 25,8

MKM 0,0 23,0 0,0 23,0

Narva LV 0,0 21,0 0,0 21,0

JUM 15,3 15,3 15,3 15,3

Rõuge VV 0,0 14,1 0,0 14,1

Narva LAÖA 99,5 11,2 99,5 11,2

SA Tallinna INK 186,9 5,6 186,9 5,6

Maardu LV 93,9 0,0 93,9 0,0

TLN KKA 192,5 0,0 192,5 0,0

KOKKU, sh 365 721,3 340 731,1 17 843,7 4 565,9 72 703,4 69 740,2 438 424,7 410 471,3

riigiabi 365 721,3 340 731,1 17 843,7 4 565,9 365 721,3 340 731,1

46

vähese tähtsusega abi 72 703,4 69 740,2 72 703,4 69 740,2

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Ülevaade 2024. aastal Eestis antud

riigiabist ja vähese tähtsusega abist

Austatud riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile ülevaate 2024. aastal Eesti antud riigiabist ja vähese

tähtsusega abist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa(d):

1. Ülevaade 2024. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist;

2. Seletuskiri;

3. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu;

4. Kliimaministeeriumi vastuskiri;

5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastuskiri;

6.Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastuskiri;

7.Siseministeeriumi vastuskiri;

8.Sotsiaalministeeriumi vastuskiri;

9. Justiits- ja Digiministeeriumi vastuskiri;

10. Kultuuriministeeriumi vastuskiri.

Ljudmilla Sokolnikova 611 3360

[email protected]

Meie 02.12.2025 nr 1.1-10.1/5220-1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja november 2024

Päevakorrapunkt nr ….

Ülevaade 2024. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist

Võtta teadmiseks rahandusministri poolt konkurentsiseaduse § 49 lõike 5 alusel esitatud

”Ülevaade 2024. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist” (juurde lisatud).

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär