Elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kliimaministeerium

[email protected]

Elektrituruseaduse ning alkoholi-,

tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seaduse muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamine

Austatud härra Sutt

Kooskõlastame elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse

muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega.

1. Lisatavas § 592 lõikes 41 kasutatakse uusi termineid „ümberpaigutamise risk“ ja

„märkimisväärse ümberpaigutamise risk“, mis tuleks defineerida, kuna neid ei ole varem

elektrituruseaduses (ELTS) varem kasutatud (kuigi seletuskirja osas 4 on kirjas, et uusi

termineid ei kasutata). Ka seletuskirjas pole mõisteid põhjalikumalt selgitatud. Mõisted

tulenevad Euroopa Komisjoni kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised

alates aastast 2022 (edaspidi riigiabi suunised) punktist 405, kus viidatakse märkimisväärse

ümberpaigutamise riskiga ja ümberpaigutamise riskiga sektoritele.

Leiame, et lõike 41 sõnastus on keeruline ja teeme ettepaneku kaaluda kasutada ka eelnõus

mõistet „taastuvenergia tasu“, mida kasutatakse juba seletuskirjas. Sellisel juhul oleks

paremini arusaadav, et elektrienergia suurtarbijad peavad maksma taastuvenergia tasust 15%,

kui tegemist on märkimisväärse ümberpaigutamise riskiga sektori ettevõttega ja 25%, kui

tegemist on ümberpaigutamisriskiga sektori ettevõttega (vt selle kohta ka riigiabi suuniste

punkt 408).

2. Lisatava § 592 lõike 41 punktis 1 on märgitud, et elektrienergia tarbimise maht peab olema

üle 1 GWh. Seletuskirjas on aga toodud andmed 2023. a kohta, kus 1 GWh või rohkem

elektrienergiat tarbivaid isikuid oli 79. Juhime tähelepanu, et riigiabi loa taotluse esitamisel

on vajalik välja tuua ka riigiabi saavate ettevõtjate prognoositav arv ning peab olema selge,

kas ettevõtjad, kes tarbivad 1 GWh on abikõlblikud. Seega peaks selguse huvides ka

seletuskirjas tooma välja vaid nende isikute arvu, kelle tarbimine ületab 1 GWh. Samuti

Teie 06.11.2025 nr 1-4/25/4844;

KLIM/25-1229/-1K

Meie 02.12.2025 nr 1.1-11/4818-2

2

juhime tähelepanu, et seletuskirja osas 6.1 (nt osas Mõju regionaalarengule) on toodud

statistika soodustusele kvalifitseeruvatest ettevõtetest, kelle tarbimine on 1-9,9 GWh aastas,

s.o kaasa arvatud 1 GWh tarbimisega ettevõtted.

3. Lisatava § 592 lõike 41 punkt 3: riigiabi suuniste punktis 414 on viidatud abisaaja

kohustusele viia läbi energiaaudit direktiivi 2012/27/EL artikli 8 tähenduses. Kuigi

seletuskirjas on selgitatud, et energiaauditi nõue juba kehtib direktiivi 2012/27/ EL alusel

suurettevõtetele, soovitame ka eelnõus viidata direktiivi 2012/27/EL artiklile 8.

4. Lisatava § 592 lõike 41 punktis 4 on vajalik täpsustada, et tegemist on riigiabi suuniste 1.

lisas oleva loeteluga (eelnõus viide vaid lisale).

5. Lisatava § 592 lõigetes 43 ja 49 on toodud, et (taastuvenergia tasu) soodusmäära saab

rakendada ka tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026. a. Palume seletuskirjas selgitada, kuidas

on see kooskõlas ELTL art 108 lõikega 3, s.o et soodusmäära saab rakendada tagasiulatuvalt

ja enne kui Euroopa Komisjon on teinud abikava kohta lubava otsuse. Ei ole reaalne, et

komisjon 1. jaanuariks 2026. a otsuse teha jõuab. Ka eelnõu § 592 lõikes 47 on kirjas, et abi

antakse üksnes pärast Euroopa Komisjoni heakskiitvat otsust.

6. Lisatav § 592 lõike 46 kohta palume seletuskirjas selgitada, kuidas on erand kooskõlas

riigiabi suunistega (riigiabi suunistes (punktid 414 ja 415) sellist erandit otseselt kirjas pole).

7. Lisatava § 592 lõikes 47 palume asendada viimases lauses sõna „heakskiitvat“ sõnaga

„lubavat“. Sarnast sõnastust on juba kasutatud ELTSi § 59 lõikes 21 ning seda kasutatakse ka

konkurentsiseaduse § 301 lõikes 21.

8. Lisatava § 592 lõikes 411 tuleks selguse huvides täpsustada, mida mõeldakse „järgmise

aasta“ all. Kas toetuse saamise aastale järgnevat aastat, abikõlbmatuse tuvastamise aastast, abi

tagasi nõudmise otsuse tegemise aastast vm?

9. Lisatava § 592 lõiget 413 on seletuskirjas selgitatud, et otsus (taastuvenergia tasu)

soodusmäära lõpetamiseks võib olla ka „tagasiulatuv, mille tulemusel peab soodusmäära

ebaõiglaselt kasutanud isik tasuma taastuvenergia tasu tagasiulatuvalt täies ulatuses hetkest,

mil ta enam madalamale määrale ei kvalifitseerunud“. Sellist tagasinõudmise võimalust aga

eelnõus sätesatud ei ole. Lisaks palume seletuskirjas selgitada, kas sellisel juhul on tegemist

ebaseadusliku riigiabiga, mille tagasinõudmisele kohaldub konkurentsiseaduse § 42 (sh tuleb

ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmisel rakendada intresse).

10. Lisatava § 592 lõike 415 puhul palume seletuskirjas selgitada, kas tegemist on

ebaseadusliku riigiabiga, mil tagasinõudmise puhul tuleb rakendada konkurentsiseaduse § 42.

Lisaks on lisatavas lõikes 415 sätestatud, et uuesti saab abi küsida, kui rikkumine on

kõrvaldatud. Palume kaaluda, kas sõna „rikkumine“ antud juhul on asjakohane, õigem oleks

kasutada „kui täidetakse toetuse saamise tingimusi“, kuivõrd sõna „rikkumine“ viitab seaduse

rikkumisele.

11. Lisatava § 592 lõike 416 osas juhime tähelepanu, et komisjoni suunistele raskustes olevate

mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta on viidatud

ELTSi § 591 lõike 2 punktis 6 ja soovitame kasutada sama sõnastust.

3

12. Lisaks teeme ettepaneku selguse huvides asendada § 592 lõigetes 42, 43, 47, 48, 411, 412, 413,

414 ja 416 tekstiosa „lõikes 41 nimetatud määr“ tekstiosaga „lõikes 41 nimetatud

vähendamismäär“, kuna lõikes 41 kasutatakse sõna „vähendamismäär“.

Seejuures palume vähendamismääraga seonduvat täpsustada või selgitada seletuskirjas.

Riigiabi suunised ütlevad, et ümberpaigutamise ja märkimisväärse ümberpaigutamise riski

korral peab abi saaja katma vähemalt vastavalt kas 25% või 15% kuludest. Eelnõus on samad

numbrilised määrad aga need on seal „vähendusmäärana“. Vähendusmäär on sisuliselt

allahindlus, mis on oma olemuselt midagi muud kui osakaal kuludest, mida keegi maksab.

25% vähendusmäär tähendab, et makstakse 75% kuludest (soovitud on, et makstakse 25%

kuludest ehk vähendusmäär on 75%).

13. Eelnõu § 1 punkti 3 kohta palume seletuskirjas selgitada, kuidas on tagasiulatuv

jõustumine kooskõlas ELTL art 108 lõikega 3, s.o et soodusmäära saab rakendada

tagasiulatuvalt ja enne kui Euroopa Komisjon on teinud abikava kohta lubava otsuse.

14. Palume lisada seletuskirjale selgitus (nt tabeli vormis), kuidas on eelnõu sätted kooskõlas

riigiabi suunistega, eelkõige osa 4.11 (Abi, mida antakse energia suurtarbijatele

elektrimaksude vähendamise vormis) konkreetsete tingimustega, sh kas on tegemist riigiabi

suuniste punktis 413 mainitud maksude vähendamisega või maksutagastusega. Palume

seletuskirja lisada ka, kui suur on suurtarbijatele antava riigiabi kogumaht kogu abikava

kestuse jooksul ning milline on aastane maht. See on muu hulgas oluline otsustamaks, kas

meetme kohta on vaja teha ka järelhindamine. Euroopa Komisjon nõuab järelhindamist

abikavade puhul, mille riigiabi kogumaht ületab 150 miljonit eurot aastas või 750 miljonit

eurot abikava kestuse jooksul (vt riigiabi suuniste osa 5).

15. Meie hinnangul esineb kehtivas ELTS-s probleem, mida nüüd veel võimendatakse.

Paragrahvi 592 lõige 1 sätestab, et kulu kannab tarbija, arvestades võrguteenuse tarbimise

mahtu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust. See ei jäta mitte mingit muud

võimalust peale selle, et kogu taastuvenergia toetamise kulu katab tarbija.

Lisatava § 592 lõike 410 kohaselt aga korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

riigieelarvest hüvitise maksmise põhivõrguettevõtjale taastuvenergia tasu väiksema

laekumise eest hiljemalt 1. juuliks taotletud perioodi kohta.

Seega hakataks edaspidi igal aastal riigieelarvest Eleringi kulusid katma, kuid § 592 lõikes 1

ütleb endiselt, et taastuvenergia kulud katab tarbija, mistõttu tuleks meie hinnangul muuta ka

muuta lõiget 1, et selles oleks selgelt välja toodud, et taastuvenergia kulusid kaetakse nii

tarbija kui maksumaksja poolt.

16. Seletuskirjas on mõju keskmise suurtarbija kuludele elektri tarbimisvahemike lõikes välja

toodud. Samas palume seletuskirja täiendada ka hinnangulise koondmõju arvutusega, mis

annaks selgema arusaama meetme ulatusest ettevõtete elektrienergiale tehtavate kulutuste

suhtes.

17. Teeme ettepaneku, et pärast ATKEASe muudatuse jõustumist esitab Kliimaministeerium

Euroopa Komisjonile uue grupierandi teatise (praegune grupierandi teatis SA.112270 kehtib

kuni 31.12.2026), kuna ATKEASe § 203 lõike 3 punkti 1 muudatusega laiendatakse

potentsiaalsete riigiabi saajate ringi.

4

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]

Maris Kalda 5885 1434

[email protected]

Kaupo Raag 5885 1386

[email protected]

Kristjan Pungas 5885 1401

[email protected]