Eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kliimaministeerium

[email protected]

Metsaseaduse ja keskkonnatasude

seaduse muutmise seadus

Austatud energeetika- ja keskkonnaminister

Rahandusministeerium kooskõlastab metsaseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise

seaduse eelnõu järgmiste märkustega.

1) Eelnõu § 1 punktides 40 ja 41 planeeritud muudatused, millega metsateatise esitamise

kohustus piirduks ostjaga, on kooskõlas meie varasemate ettepanekutega metsateatise

regulatsiooni ajakohastamiseks. Toetame soovi vähendada halduskoormust ning

teeme sellest eesmärgist lähtuvad täiendavad ettepanekud metsamaterjali ja raieõiguse

kohta optimaalseima teabe kogumiseks.

Metsamaterjali ja raieõiguse müügiinfol on peaasjalikult maksualane informatiivne

eesmärk – füüsilise isiku tulude kindlakstegemine. Kuna metsateatis esitatakse üks

kord aastas, siis juriidilisest isikust ostjate (ning müüjate) maksuriskide igakuiseks

analüüsimiseks ei saa Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) esitatavatest andmetest

olulist informatsiooni. Seega on teatise esitamise nõue käibemaksukohustuslasest

ettevõtja jaoks halduskoormav ning MTA jaoks tarbetu. Teatisega esitatud andmeid

saab MTA kasutada füüsilise isiku tulude kindlakstegemiseks, mis on ka jätkuvalt

oluline ning aktuaalne.

Metsateatise esitamise kohustus tuleks seetõttu sätestada tulumaksuseaduses.

Üksikasjalik teabe esitamise kord ning andmestik reguleeritaks valdkonna eest

vastutava ministri (rahandusministri) määrusega. Füüsiliselt isikult metsamaterjali või

raieõigust ostev isik esitaks MTA-le ostetud metsamaterjali või raieõiguse kohta

deklaratsiooni. Kuna nii äriühingud kui FIE-d on raamatupidamis- ja

maksuarvestuskohustusega, peame mõistlikuks, et teatis metsamaterjali või

raieõiguse ostu kohta esitatakse elektrooniliselt.

Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku tunnistada metsaseaduse (edaspidi MS) § 38

kehtetuks ning täiendada tulumaksuseadust §-ga 56⁶ järgmises sõnastuses:

„§ 56⁶. Metsateatise esitamine

Teie 27.10.2025 nr 1-4/25/4675;

KLIM/25-1176/-1K

Meie 02.12.2025 nr 1.1-11/4641-2

2

Residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident ja

füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile andmed

maksustamisperioodil füüsiliselt isikult ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta

järgneva aasta 1. veebruariks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.“

Kehtiva regulatsiooniga võrreldes on välja jäetud 20 tihumeetri lävend metsateatise

esitamisel. Andmeid esitavad ostjad on raamatupidamiskohustuslikud isikud ning

tehingu sisu on füüsilise isiku metsamaterjali või raieõiguse müük tulu saamise

eesmärgil. Maksustamise seisukohalt on oluline teave iga tehingu kohta sõltumata

kogusest.

Metsateatise esitamise tähtajana tuleks sätestada 1. veebruar, mis arvestab

metsaettevõtete suure halduskoormusega aasta alguses. Praktikas esitatakse suurem

hulk teatisi jaanuarikuu teises pooles, mitte 10. jaanuariks.

MTA metsateatiste esitamiseks kasutatav rakendus võimaldab ettepanekus esitatud

kujul infot koguda ka ilma olulise täiendava arenduskuluta.

2) Eelnõu § 1 punktide 53 ja 55 muudatused on sõnastatud eeldusel, et riigimetsa

majandajaks on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK), aga muudetavate

sätete kehtivatest sõnastustest ja MS §-st 43 tulenevalt võib riigimetsa majandajaks

olla ka keegi teine. Kui mõte on endiselt selline, tuleks üle kontrollida, millistes sätetes

viidata riigimetsa majandajale ja millistes RMK-le.

Lisaks sätestatakse eelnõu § 1 punkti 52 kohaselt RMK omaniku ootustega

arvestamise kohustus MS §-s 43, kus on kehtestatud riigimetsa majandamise

korraldamise sätted, mistõttu on uue sätte loogilisem koht MS §-s 47 või 48.

3) Eelnõu § 1 punktiga 57 jäetakse muudetava MS § 49 lõike 7 punktiga 12 nõukogu

pädevusest välja vara võõrandamise üle otsustamine. Kuna samas soovitakse MS § 60

lõike 1 järgi endiselt jätta teatud juhtudel otsustuspädevus ka nõukogule, peab MS §

49 lg 7 punktis 12 jääma alles viide nõukogu otsustuspädevusele.

4) Eelnõu § 1 punktiga 57 muudetakse ka MS § 49 lõike 7 punkti 13 sõnastust, võttes

nõukogu pädevusest välja juriidilistes isikutes osalemise otsustamise ja nendes RMK

esindamise. Juhime tähelepanu, et kehtiv säte reguleerib olukorda, kui RMK tegutseb

juriidilistes isikutes riigi esindajana. Sellisel juhul on nõukogu otsus endiselt vajalik

tulenevalt riigivaraseadusest, mille § 5 lõike 5 kohaselt, äriühingu asutamisel ja

äriühingu aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul esindab riiki osalust

valitseva ministeeriumi minister. Kui aktsiate või osa valitseja on riigitulundusasutus,

on käesoleva seaduse kohaldamisel ministri õigustes riigitulundusasutuse nõukogu,

keda esindab volituse alusel nõukogu esimees.

Lisaks leiame, et seletuskirjas toodud muudatuse põhjendus ei ole piisav ja palume

seda täiendada.

5) Eelnõu § 1 punktiga 58 soovitakse muuta MS § 60 lõiget 1 ning viia vara

võõrandamise otsustuspädevuse piirid (vara harilik väärtus) metsaseadusest RMK

põhimäärusse. Mõistame kaalutlust, et pikalt muutmatuna püsinud piirmäärad võivad

3

põhjustada ebaotstarbekat töökoormust nõukogule, mistõttu võiks kaaluda esimese

alternatiivina seaduses vastavate piirmäärade tõstmist selliselt, et nõukogu pädevuses

oleks otsustamine alates vara väärtusest üle 100 000 euro.

6) Palume parandada eksitav tekst seletuskirja punktis 6 leheküljel 23 „Metsa- ja

puidusektori (sh metsamajandus, puidu-, paberi- ja mööblitööstus) panusel loodi 1,15

miljardi euro väärtuses maksutulu (sh otsene, kaudne, kaasnev mõju). Seejuures

sektori otsene maksutulu oli 2022. aastal ligikaudu 565 miljonit eurot.“ Meile

teadaolevalt need arvandmed ei pärine MTA-st ning nende arvutuste kontrollimine on

sisuliselt võimatu. Palume avada seletuskirjas kaudse ja otsese maksutulu mõisted

ning esitada detailne metoodika, mille järgi on leitud, et kaudne maksutulu ületab

otsese maksutulu kahekordselt. Ametlikes dokumentides peab info olema läbipaistev

ja kontrollitav.

7) Eelnõu kulude osas on välja toodud, et suureneb Keskkonnaameti töökoormus.

Palume seletuskirja lisada, et suurenenud töökoormus kaetakse Keskkonnaameti

olemasolevate ressursside arvelt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Anneli Valgma 5885 1315

[email protected]

Kalle Viks 5885 1378

[email protected]

Rando Kängsepp 5982 5053

[email protected]

Agnes Peterson 5885 1301

[email protected]