| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 2.2-9/25/3790-2 |
| Registreeritud | 02.12.2025 |
| Sünkroonitud | 03.12.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 2.2 Loa- ja teavitamismenetlused |
| Sari | 2.2-9 Selgitustaotlused |
| Toimik | 2.2-9/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | R.T. |
| Saabumis/saatmisviis | R.T. |
| Vastutaja | Hanna-Liina Jaani (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim) |
| Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Teie 19.11.2025 Meie 02.12.2025 nr 2.2-9/25/3790-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses küsimusega, kas ettevõttel on
seadusest tulenev õigus edastada Teie sõiduki tehnilise seisukorra teavet, sh registreerimisnumbrit
ja VIN-koodi kolmandatele osapooltele ilma Teie nõusolekuta.
Esmalt selgitame, et AKI ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetset siduvat õiguslikku
hinnangut, see on võimalik ainult järelevalvemenetluses. Märgukirjale ja selgitustaotlusele
vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-st 3 tulenevalt on AKI-l kohustus anda
õigusalaseid selgitusi asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja
õigusloome tegevuse kohta. Seetõttu on järgnevalt toodud üldised Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM) selgitused.
Isikuandmete kaitse nõuded1 kohalduvad isikuandmetele. Isikuandmed on igasugune teave, mille
abil on võimalik otseselt või kaudselt tuvastada füüsiline isik. Näiteks on isikuandmed nimi,
isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator.2 Selleks, et teada saada, kas sõiduki
registreerimisnumber ja VIN-kood on isikuandmed, tuleb ühtlasi küsida, kas nende andmete
pinnalt on võimalik otseselt või kaudselt tuvastada konkreetne inimene. Sealjuures tuleb arvestada
ka kõiki muid andmeid ja vahendeid, mis andmetöötlejal olemas on ja mida kasutades võib tal olla
võimalik inimest tuvastada. Andmekaitse põhimõtteid ei tuleks kohaldada anonüümse teabe
suhtes, mis ei ole seotud tuvastatud või tuvastatava inimesega, või isikuandmete suhtes, mis on
muudetud anonüümseks sellisel viisil, et inimest ei ole võimalik tuvastada.3
Sõiduki registreerimisnumber ja VIN-kood võivad olla isikuandmed, kuid teatud juhtudel ei pruugi
seda olla. Kui nende andmete (koosmõjus muude andmetega) põhjal ei ole võimalik isikut
tuvastada, ei ole tegemist isikuandmetega. Seisukoht võib sõltuda ka sellest, kes on
andmetöötlejaks ja millised andmed tal veel on. Näiteks juhul, kui ettevõttel on juurdepääs
mingisugusele teatud andmebaasile, milles on sõiduki omanike kohta käiv teave. Kui see teave
siduda kokku sõiduki registreerimisnumbri ja VIN-koodiga, on tegemist isikuandmete
töötlemisega, mille puhul peab arvestama isikuandmete kaitse nõuetega.
Isikuandmeteks võib seega sõiduki registreerimisnumbrit ja VIN-koodi lugeda juhul, kui
konkreetne inimene on nende kaudu kas otseselt või kaudselt tuvastatav. Kui tegemist on
isikuandmetega, on nende töötlemiseks vajalik kas isiku nõusolek või muu seadusest tulenev alus.4
1 Isikuandmete kaitse nõuded tulevad eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679
(isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM). 2 IKÜM art 4 punkt 1. 3 IKÜM, põhjenduspunkt 26. 4 IKÜM art 6 lg 1.
2 (2)
Andmetöötleja peab sel juhul põhjendama, millisele õiguslikule alusele ta andmetöötluses tugineb.
AKI kodulehel on õiguslike aluste kohta rohkem teavet: Töötlemise õiguslikud alused.
Loodame, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Hanna-Liina Jaani
jurist
peadirektori volitusel
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|