Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Marie Reinson

planeerimis- ja maanõunik

Häädemeeste Vallavalitsus

[email protected]

Teie 17.11.2025 Meie 02.12.2025 nr 2.2-9/25/3751-2

Vastus selgitustaotlusele

Pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole küsimustega, mis puudutavad eraisiku poolt

turvakaamerate paigaldamist eraomandis ja munitsipaalomandis olevate kinnistute piirile.

Andmekaitse Inspektsioon selgitab esmalt, et inspektsioon ei saa selgitustaotlusele vastates anda

konkreetsele juhtumile siduvat õiguslikku hinnangut. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise

ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-st 3 tulenevalt on Andmekaitse Inspektsioonil

kohustus anda õigusalaseid selgitusi inspektsiooni tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse

pädevuse kohta. Andmekaitse Inspektsiooni pädevuses on isikuandmete kaitse seaduses (IKS),

selle alusel kehtestatud õigusaktides ning isikuandmete kaitse üldmääruses1 (IKÜM) sätestatud

nõuete ning muudes seadustes isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle riikliku

ja haldusjärelevalve teostamine. Seega saab AKI anda selgitusi küsimustes, mis puudutavad

isikuandmete töötlemist ja selle üle järelevalve teostamist, kuid mitte kinnisasja kasutamise või

valdamise küsimustes.

Andmekaitse Inspektsioon selgitab järgnevalt kaamerate kasutamise tingimusi isikuandmete

töötlemisele kehtestatud reeglite valguses.

Füüsiline isik võib kasutada statsionaarset kaamerat, kui ta filmib üksnes enda valduses olevat ala

(näiteks eramaja ja selle hoovi). Isikuandmete kaitse üldmääruse art 2 lg 2 punkt c erandi kohaselt

ei kohaldata isikuandmete töötlemise nõudeid, kui isikuandmeid töötleb füüsiline isik eranditult

isiklike või koduste tegevuste käigus. Sellisel juhul ei ole kaamera paigaldajal vaja filmimisest

kedagi teavitada ega paigaldada teavitussilte. Küll aga ei või filmitut kasutada muul eesmärgil kui

isiklikuks otstarbeks (näiteks ei tohi salvestisi internetis avalikustada).

Kui kaamera vaatevälja jääb aga kinnistuga piirnev naabri territoorium või avalik ala (nt tee, tänav,

ka avalik parkla), siis seda ei käsitleta enam filmimisena isiklikul otstarbel ning selline

andmetöötlus eeldab õigusliku aluse olemasolu ja isikuandmete kaitse nõuetest kinnipidamist.

Avaliku ala filmimist võib omanik teatud juhtudel põhjendada oma vara kaitse eesmärgil

õigustatud huviga, kuid eraomandis naaberkinnistu filmimiseks ei esine ühtegi õiguslikku

alust ja selline tegevus on keelatud.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete

kaitse üldmäärus)

2 (3)

Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh isikute filmimiseks) peab olema õiguslik alus. Juhul,

kui kaamerate vaatevälja jääb avalik ala, siis on võimalik sellisel isikuandmete töötlemisel

tugineda õigustatud huvile (IKÜM art 6 lg 1 punkt f).

Enne kaamerate paigaldamist tuleb kasutajal läbi viia õigustatud huvi analüüs. Õigustatud huvi

alusele tuginemisel peab esinema reaalselt põhjendatud oht (näiteks eelnevalt toimunud

turvaintsidendid), millest tingituna kaalub kaamera omaniku huvi üle teiste avalikul alal liikuvate

isikute õiguse privaatsusele. Veendumine selles, et õigustatud huvi sättele saab tugineda, on

kaamerate kasutaja ülesanne, kes peab läbipaistval moel viima läbi kaalumise ning olema

tulemust võimeline ka põhjendama (tõendama). Otsuse tegemisel peab hindama ohtude tõsidust

ja realiseerumise tõenäosust ning analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks (näiteks

turvaukse, signalisatsiooni, piirdeaia rajamise, täiendava valgustuse kasutamise jms võimalusi).

Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele – need peaksid olema suunatud konkreetselt

määratletud probleemi lahendamisele. Arvestama peab, et isikuandmeid ei tohi hiljem töödelda

viisil, mis on esialgselt määratud eesmärkidega vastuolus. Seega kui kaamera on paigaldatud vara

kaitseks, siis ei saa kaamerasalvestist kasutada teistel eesmärkidel, näiteks lihtsalt vaatamiseks,

kes millise autoga sõidab või millisel ajal liigub.

Õigustatud huvi alusel paigaldatud kaamera kasutamisel tuleb enne kaamera filmimise alasse

sisenemist nähtavale kohale paigutada kaamerate kasutamisest teavitavad sildid koos

kontaktandmetega ja viitega kaamerate kasutamise korrale ehk andmekaitsetingimustele.

Kõikidele isikutele peab olema kättesaadav informatsioon selle kohta, mis on kaamerate omaniku

kontaktandmed, kui kaua salvestisi säilitatakse, mis eesmärgil kaamerad on pandud jne.

Mida pikem on salvestiste säilitamise aeg (eriti, kui see on pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb

põhjendada eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust. Valitud säilitamisaeg peab eesmärgi

saavutamiseks ka tegelikult vajalik olema. Kauem lihtsalt igaks juhuks ei tohi salvestisi säilitada.2

IKÜM art 15 annab igale kaamera vaatevälja jäänud inimesele ehk andmesubjektile õiguse küsida

enda kohta salvestisest koopiat. Kaamera kasutajal tuleb taoline nõue täita kuu aja jooksul ja

seejuures muuta eelnevalt muud salvestisel olevad inimesed tuvastamatuks (näiteks hägustades).

Põhjalikuma info kaamerate kasutamise kohta leiate AKI kodulehel juhendist kaamerate

kasutamise kohta, videovalve korraldajale mõeldud teabest ja KKK rubriigist ning soovitame

lisaks tutvuda ka artikliga „Kaamerate kasutamine elamualadel“. Lisan ka lingi, kus kaamera

kasutajal on võimalik genereerida tasuta videovalvesilt.

Seoses järelevalve teostamisega selgitab AKI, et kuigi Andmekaitse Inspektsiooni kui

järelevalveasutuse ülesandeks on kontrollida isikuandmete töötlemise nõuetest kinnipidamist (sh

kaamerate kasutamise õiguslikku alust ja sõltuvalt olukorrast teavitussildi olemasolu), ei saa

inspektsioon lahendada kõiki tekkinud konflikte või erimeelsusi.

Eraisikute paigaldatud valvekaameratega seotud kaebuste alusel AKI reeglina

järelevalvemenetlust ei alusta, kuna sellistes vaidlustes ei pruugi inspektsiooni sekkumisel olla

soovitud tulemust – pea võimatu on välja selgitada, milline ala valvekaamera vaatevälja jääb, sest

omanikul on võimalik igal hetkel kaamera vaatevälja muuta (nt ka kohe pärast kontrollimist).

Samuti ei saa inspektsioon kaamera kasutajat pidevalt kontrollima ja tema kaamerapilti

monitoorima jääda.

2 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunis 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes, p 121.

3 (3)

Andmekaitse Inspektsiooni sekkumine on põhjendatud ainult juhtudel, kui olukord seda tõepoolest

õigustab, nt tegemist on väga raske rikkumisega, isiku õiguste riive on väga intensiivne, isikul ei

ole muid võimalusi oma õiguste kaitseks ning lahendamine on avalikes huvides.

Loodetavasti on inspektsiooni selgitustest abi.

Lugupidamisega

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel