| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 2.3-4/25/3779-2 |
| Registreeritud | 02.12.2025 |
| Sünkroonitud | 03.12.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 2.3 Õigusalane korraldamine |
| Sari | 2.3-4 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2.3-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium |
| Vastutaja | Terje Enula (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Kristina Kallas
Haridus- ja Teadusministeerium
Teie 18.11.2025 nr 8-2/25/5049
Meie 02.12.2025 nr 2.3-4/25/3779-2
Arvamus andmekogu põhimääruse eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks haridus- ja
teadusministri määruse „Eesti Teadusinfosüsteemi põhimäärus“ eelnõu.
Meil on eelnõu osas järgimised tähelepanekud.
1. Esitatud eelnõu §-d 9, 15, 21, 27 ja 33 annavad loetelu andmekogusse kogutavatest
andmetest. Sealjuures sisaldavad kõik eelloetletud paragrahvid ühe andmekomponendina
seoseid andmekogu teiste alamregistri andmetega, mille puhul ei ole selge, milliseid
andmeid on silmas peetud. Samuti jääb selgusetuks, millised on need andmed, mida
kantakse andmekogusse teadus- ja arendustegevusega seotud isikute kohta. Näiteks näeb
§ 15 punkt 1 ette, et andmekogusse kantakse isiku üldandmed, kuid põhimäärusest ei nähtu,
millised andmed need on. Sama puudutab ka eelnõu § 21 lõike 1 punkti 5, mille järgi
kantakse andmekogusse taotlusega seotud projekti vastutav täitja ja teema täitmisega
seotud isikud, kuid selgusetuks jääb, milliseid andmeid nende isikute kohta andmekogusse
kantakse. Samuti sisaldavad loetelud selliseid punkte, mille järgi kogutakse andmekogusse
veel muid andmeid, mille loetelu kehtestab asutus või organisatsioon ise või siis kogutakse
vajaduse korral muid spetsiifilisi andmeid, kuid põhimäärusest ei nähtu, mis andmetega on
tegemist.
AvTS § 435 lõike 1 järgi tuleb andmekogu põhimääruses muu hulgas sätestada ka
andmekogusse kogutavate andmete koosseis. Olema andmekogude juhendi punktis 3.3
selgitanud, et kui andmekogusse kogutavate andmete täielik loetelu ei pea olema seaduses
loetletud, siis põhimäärus peab sisaldama ammendavat loetelu andmekogu andmetest.
Sealjuures peab loetelust selguma, kelle kohta (s.t andmesubjektide kategooriad) neid
andmeid kogutakse. Samuti on Justiits- ja Digiministeerium oma juhises (JDM juhis)
märkinud, et andmekogu põhimääruses tuleb sätestada andmekogusse kantavate andmete
täpne/ammendav loetelu (vajaduse korral saab esitada lisana) – nt isiku üldandmed või
„isiku kohta käivad andmed“ ei ole piisavalt ammendavad, kuna pole võimalik aru saada,
mis on täpne andmekoosseis. Kuna esitatud põhimääruse eelnõus andmekogusse
kogutavate andmete täpne ammendav loetelu puudub, siis vajab eelnõu kogutavate
andmete koosseisu osas kindlasti täiendamist.
2. AvTS § 435 lõige 1 näeb ette, et andmekogu põhimääruses tuleb sätestada ka andmeandjad.
Andmekogude juhendi punktis 3.2 oleme selgitanud, et põhimääruses reguleeritakse ka
andmete allikad ehk millistest andmekogudest või kelle käest (millistelt andmeandjatelt)
2 (2)
andmeid saadakse. Läbi selle määratakse tegelikult kindlaks, millised on andmekogu
unikaalsed põhiandmed ning millised andmed on saadud mõnest teisest andmekogust.
Nimelt keelab AvTS § 433 lõige 2 asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi
andmekogusid. See aga tähendab, et kui samu andmeid kogutakse juba mõnda teise
andmekogusse põhiandmetena, siis tulekski kasutada seal olevaid andmeid, mitte neid
isikutelt uuesti koguda. Ka JDM juhises on märgitud, et põhimääruses tuleb sätestada
andmete allikad ehk andmeandjad koos nende antavate andmetega. Andmekogu
põhimäärus annab seega õiguse neid andmeid nõuda ning ideaalis peaks sellele vastama
kohustav norm neid andmeid esitada.
Esitatud eelnõus puuduvad aga sätted, millest nähtuks, millistest teistest andmekogudest
milliseid andmeid saadakse. Eelnõus on küll välja toodud andmete esitajad ja reguleeritud
on andmete andmekogusse esitamine, kuid puudub selge ülevaade sellest, millistest teistest
andmekogudest milliseid andmeid saadakse. Samas võib põhimäärusest välja lugeda, et
andmeid saadakse nii rahvastikuregistrist kui ka töötamise registrist või siis ka asutuste
personaliinfosüsteemidest. Palume selles osas eelnõud täiendada.
3. Eelnõu § 40 lõike 2 järgi säilitatakse teadus- ja arendustegevusega seotud isikute
alamregistrisse kantud kontaktandmeid viis aastat pärast isiku surma. Eelnõu seletuskirjast
ei nähtu, milline on nende andmete säilitamise eesmärk. Märgime, et isegi kui selline
vajadus peakski olema, siis tuleb seda seletuskirjas väga põhjalikult põhjendada või siis
määrata nende andmete säilitamiseks teine tähtaeg, arvestades nende kasutamise tegelikku
eesmärki.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Terje Enula
627 4144
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|