Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25922900066

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 02.12.2025, Võru

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Andreas Eskor

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakond

Kriminaalasja number: 25922900066

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 9

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxx xxxxx

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 25922900066, milles on xxxxx xxxxx-

le esitatud kahtlustus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkuvõtlikult kahtlustatakse

xxxxx xxxxxx-t selles, et ta võttis 2025. aasta oktoobrikuu kestel (01.10.2025 – 20.10.2025) Tartu

Vangla sööklast viis korda toitu, mille eest ta ei maksnud.

Abiprokurör, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et eeluurimisel kogutud tõendite järgi on

xxxxx xxxxxx-le esitatud kahtlustus piisavat kinnitust leidnud. Kohtueelses menetluses on xxxxx

xxxxx talle inkrimineeritava kuriteo osas kahtlustatavana üle kuulatud. 12.11.2025 ülekuulamisel

tunnistas xxxxx xxxxx, et on putru võtnud ja ei maksnud selle eest. Ka asjas toimetatud vaatlustest

nähtub, et kahtlustuses toodud aegadel võttis xxxxx xxxxx sööklast toitu, kuid jättis selle eest

iseteeninduskassas maksmata. Asjaolu, et xxxxx xxxxx on võtnud sööklast toitu ja jätnud selle eest

maksmata – kuigi maksma oleks pidanud –, nähtub ka eeluurimisel üle kuulatud tunnistajate ütlustest.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 näeb ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise

astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või

asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale

kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib

prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse

lõpetaks. KrMS § 202 lg 7 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille

eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette

ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.

Tuginedes eeltoodule, tuleb anda hinnang süü suurusele, otsustada, kas esineb avalik menetlushuvi

ja seejärel otsustada, kas on võimalik kriminaalmenetlus nimetatud alusel lõpetada ning seejärel

otsustada kohustuste määramine. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad näiteks iseloomustada tegu ja tagajärge ning süüdlase

käitumise motiivi ja eesmärki. Süü suuruse määramisel arvestatakse ka isiku käitumist enne ja peale

tegu. Avaliku menetlushuvi hindamisel juhindutakse põhimõttest, mille kohaselt karistust

kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistuse järgi on tungiv vajadus.

Asja materjalide pinnalt leiab prokuratuur, et xxxxx xxxxx-i süü talle etteheidetavates

kuriteoepisoodides ei ole suur. Varguseepisoode on eeluurimisega tuvastatud viis ning nendega

tekitatud varaline kahju on väga väike: kahtlustuses märgitud aegadel võttis xxxxx xxxxx sööklast

hommikusööki ühe portsjoni jagu. Tartu Vangla ei ole soovinud kahtlustatavalt maksmata jäänud

toidu eest kahjuhüvitist nõuda. Kriminaaltoimiku materjali pinnalt pole ka viiteid, et xxxxx xxxxx

tegutsenuks vanglale kahju tekitamise motiivil. Ühtki karistust raskendavat asjaolu ei esine. Xxxxx

xxxxx-i süü on väike.

Prokuratuuri hinnangul puudub asjas menetluse jätkamiseks ja süüdistuse esitamiseks avalik

menetlushuvi. Xxxxx xxxxxx- ei ole varem süütegude eest karistatud. Mööda ei saa vaadata

asjaolust, et teo toimepanemise aegu oli xxxxx xxxxx vanglateenistuse ametnik, kel peavad ametist

tulenevalt olema kõrged kõlbelised omadused. Praegu on xxxxx xxxxx teenistusest lahkunud.

Ühiskonna usk normide kehtivusse ja sellesse, et ametnikud järgivad seadust, ei saa kahjustada, kui

xxxxx xxxxxx-le jätta ülaltoodud tegudes süüdistus esitamata. Kuigi xxxxx xxxxx-i teod olid toime

pandud tööajal, on nende seos tema ametiga vähene: ta ei pannud tegusid toime talle antud

ametivolitusi kuritarvitades. Avaliku menetlushuvi puudumisele viitab ka tema varasem

õiguskuulekas käitumine. Puudub alus arvata, et menetluse lõpetamise korral jätkaks xxxxx xxxxxx

süütegude toimepanemist. Neil põhjuseil puudub menetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi.

Eelneva pinnalt leiab prokatuur, et sobiv viis xxxxx xxxxx-i toime pandule reageerimiseks on KrMS

§ 202 lg 2 alusel kohustuse määramine, mitte kriminaalkaristus. Kriminaalkaristus küll kinnitaks

kahtlustatavale tema käitumise keelatust, kuid ei ole praegu karistuse üld- ega eripreventiivsetest

vajadustest lähtuvalt vältimatult vajalik. Selliselt on täidetud KrMS § 202 kohaldamise eeldused.

Prokuröri hinnangul on piisav määrata xxxxx xxxxxx-le kohustuseks maksta kindlaksmääratud

summa riigituludesse. See kohustus täidab kriminaalmenetluse eesmärgi.

02.12.2025 selgitas prokurör kahtlustatavale kriminaalmenetluse lõpetamist seoses avaliku

menetlushuvi puudumise ja süü väiksusega. Kahtlustatav nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega

ja talle määratava kohustustega.

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25922900066 menetlus, kuna xxxxx xxxxx-i süü pole suur ning

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

2. Määratud kohustuse liik: xxxxx xxxxx kohustub 5 kuu jooksul alates käesoleva määruse

allkirjastamisest maksma 450 eurot riigituludesse (KrMS § 202 lg 2 p 2). Makserekvisiidid antakse

kätte eraldi lehel. Tasumist kinnitav maksekorraldus tuleb tähtaja kestel edastada aadressile

[email protected].

3. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: 02.05.2026, s.o 5 kuud määruse tegemisest arvates. Kui isik

ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse

määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Tartu Vangla valvekaamerate

salvestised, mis asuvad digitaalselt prokuratuuri infosüsteemis – jätta infosüsteemi.

6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: ei teavitata, kuna andmeid pole

registritesse kantud.

7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: elektroonselt Tartu Vanglale. Xxxxx xxxxxx-le endale antakse määrus prokuratuuris koha peal

allkirja vastu kätte.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Andreas Eskor

abiprokurör

Mulle on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise alust. Kaitsjat osavõttu toimingust ei taotle. Mulle

on selgitatud, et kui ma tähtaegselt kohustust ei täida, võib prokuratuur kriminaalmenetluse

uuendada. Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustusega nõus. Olen saanud kätte

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia:

_______________________________________________________ /nimi, allkiri, kuupäev/