Seisukoha ja ettepanekute küsimine (Lääneranna vald, Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu algatamine)
| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.4/7198-1 |
| Registreeritud | 02.12.2025 |
| Sünkroonitud | 03.12.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.4 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Lääneranna Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Lääneranna Vallavalitsus |
| Vastutaja | Anastasia Sutt (Lääne päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298 Jaama 1, 90302 Lihula [email protected] IBAN EE341010602005099006 Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank
LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS
Seisukoha ja ettepanekute küsimine (Lääneranna vald, Audru jõe ülemjooksu
taastamistööde detailplaneeringu algatamine)
Lääneranna Vallavalitsus valmistab ette detailplaneeringu algatamist Lääneranna vallas
Õepa külas. Ligikaudu 10,6 ha suurune planeeringuala asub riigi omandis oleval Õepa raba
katastriüksusel (katastritunnus 33404:003:0249, sihtotstarve 100% maatulundusmaa,
pindala 318,58 ha).
Detailplaneeringu eesmärgiks on Lavassaare looduskaitseala kaitsekorralduslike
ehitustööde jaoks ehitusõiguse määramine, taristu lahendamine ning kalda
ehituskeeluvööndi vähendamine Lavassaare järvest lähtuva Audru jõe ülemjooksul.
Kavandatakse Lavassaare järve veetaseme stabiliseerimist ja tõstmist ning Audru jõe
ülemjooksule kalapääsu rajamist. Tegevuse eesmärgiks on parandada Lavassaare järve
seisundit ning järve ümbruse soode veerežiimi.
Detailplaneeringu algatamisel ei ole kavas algatata keskkonnamõju strateegilist hindamist,
mille osas on koostatud detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu lisana vastav
eelhinnang.
Detailplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Lääneranna
Vallavolikogu. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Lääneranna Vallavalitsus
(Jaama 1, Lihula linn, Lääneranna vald, [email protected]).
Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 ja
planeerimisseaduse (PlanS) § 81 lg 1 edastame detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu,
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ning detailplaneeringu
lähteseisukohad seisukoha ja ettepanekute esitamiseks.
Lähtudes PlanS § 81 lg 3 palume vajadusel esitada ettepanekud täiendavalt isikute ja
asutuste määramiseks, kellega tuleb detailplaneeringu koostamisel koostööd teha või keda
tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata.
Asutused ja isikud
nimekirja alusel
Meie 02.12.2025 nr 2025/8-1/1182-1
2
Lääneranna Vallavalitsus palub esitada oma pädevusvaldkonnast lähtuvad seisukohad
ja ettepanekud Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu algatamise eelnõu
ja selle lisade kohta hiljemalt 09.jaanuaril 2026.
Juhime tähelepanu asjaolule, et tulenevalt PlanS § 81 lg 4, kui ettepanekuid ei ole määratud
tähtajaks esitatud, siis loetakse, et ettepanekuid ei soovita esitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Källe
planeeringute spetsialist
56655521
Lisa. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu koos lisadega
(dp_algatamine_audru_joe_taastamine.pdf,
dp_algatamine_audru_joe_taastamine_lisa_1_as.jpg,
dp_algatamine_audru_joe_taastamine_lisa_2_eh.asice,
dp_algatamine_audru_joe_taastamine_lisa_3_ls.pdf)
Asutuste ja isikute nimekiri:
Kliimaministeerium
Keskkonnaamet
Päästeamet
Maa- ja Ruumiamet
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
Pärnu Linnavalitsus
Riigimetsa Majandamise Keskus
SA Eestimaa Looduse Fond
AS Tootsi Turvas
LÄÄNERANNA VALLAVOLIKOGU
EELNÕU
OTSUS
Lihula 2026 nr
Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Audru jõe ülemjooksu taastamistööd)
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) esitas Lääneranna Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks Õepa külas asuval riigi omandis oleval Õepa raba (katastritunnus 33404:003:0249, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 318,58 ha) katastriüksusel ligikaudu 10,6 ha suurusel maa-alal.
Detailplaneeringust huvitatud isikud on Riigimetsa Majandamise Keskus ning sihtasutus Eestimaa Looduse Fond.
Detailplaneering on vajalik projekti „Märgalade taastamine kui lahendus süsiniku sidumiseks, lõimides inimtegevust elurikkusega“ (Water-based solutions for carbon storage, people and wilderness, akronüüm WaterLANDS, projektikood 101036484) raames tehtavate tööde kavandamiseks, mille rahastaja on Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooniprogramm Horizon 2020.
Õepa raba katastriüksus, millel asub Lavassaare järv, paikneb koos ümbruskonnaga Lavassaare looduskaitsealal ning Natura 2000 võrgustiku Lavassaare linnu- ja loodusaladel. Detailplaneeringu eesmärgiks on kaitsekorralduslike ehitustööde jaoks ehitusõiguse määramine ning vajalike rajatiste planeerimine Lavassaare järvest lähtuva Audru jõe ülemjooksul Õepa raba katastriüksusel.
Kavandatakse Lavassaare järve veetaseme stabiliseerimist ja tõstmist abs kõrguselt ~16,1 m kõrgusele 16,3 m ning kalapääsu rajamist. Tegevuse eesmärgiks on parandada Lavassaare järve seisundit ning järve ümbruse soode veerežiimi.
Lavassaare looduskaitsealal paikneva Lavassaare järve veetase on väljavoolu süvendamise tõttu selle looduslikust tasemest ligi 1 m allpool. Järve veetaseme reguleerimise vajadus on välja toodud Lavassaare looduskaitseala kaitsekorralduskavas. Vajalike tööde kavandamiseks on Tartu Ülikooli, Eestimaa Looduse Fondi, Tootsi Turvas ASi ja Riigimetsa Majandamise Keskuse koostöös valminud töö „Lavassaare ümbruse soode taastamiskava“. Taastamiskava põhjal on OÜ Inseneribüroo Steiger koostanud eskiisprojekti “Taastamistööd Audru jõel. Eskiisprojekt”, mille
2
põhjal osutus eelistatud lahenduseks Audru jõele kalapääsu rajamine, mis on paisude rajamisest väiksema avariiriskiga ning jõe uue voolusängi rajamisest väiksema loodusmõjuga.
Detailplaneeringuga soovitakse kavandada ehitusõigus kalapääsu rajamiseks Audru jõele selliselt, et seda oleks võimalik tulevikus ümber ehitada, et saavutada lõpptulemusena Lavassaare järve veetaseme tõstmine algsele tasemele, st ligikaudu 1 meetri võrra kõrgemale võrreldes praeguse tasemega. Ühekorraga ei ole nii ulatuslik veetaseme tõstmine võimalik järve lõunaosas kujunenud kaitseväärtusliku õõtsiksoo tõttu. Õõtsiksoo suudab kohaneda mõnekümne sentimeetrise veetaseme tõstmisega, mistõttu peab järve algse veetasemeni jõudmine toimuma mitmes etapis.
Detailplaneeringuga on kavas teha Audru jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek 0- meetrini Lavassaare järve veetaseme tõstmiseks vajalike rajatiste rajamiseks Audru jõkke ja selle kaldaalale.
Hooneid ning kavandatavate rajatiste teenindamiseks püsivalt ligipääsu planeeringualale ei kavandata. Vajalik on leida planeeringualal ajutise ligipääsu asukoht, väljakaevatava materjali ja ehitusmaterjalide ajutise ladustamise alad ning paisu tiibade rajamiseks vajaliku pinnasmaterjali varumise alad. Juurdepääs planeeringuaalale võib osutuda vajalikuks ka ehitustööde järgselt, et tagada rajatiste hooldamise, parandamise ning ümberehitamise võimalus tulevikus.
Hooned ja tehnovõrgud planeeritaval alal puuduvad ning nende ehitamisõigust detailplaneeringuga ei taotleta.
LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Detailplaneeringu koostamine ehitusõiguse määramiseks kalda ehituskeeluvööndis on vajalik, kuna ei taotluse esitamise ajal kehtiv looduskaitseseadus, Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 ega Lavassaare looduskaitseala kaitse-eeskiri ei anna selgesõnalist õigust kaitsekorralduslike tööde läbiviimiseks ehituskeeluvööndis. Samas eeldab Lavassaare järve veetaseme stabiliseerimine ning selleks Audru jõele kalapääsu rajamine ehitustöid Audru jõe kalda ehituskeeluvööndis. Arvestades kavandatavate rajatiste iseloomu, siis ei rakendu sellele ükski looduskaitseseaduse § 38 lg 4 või 5 kohane erisus seega tegevuse elluviimiseks on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine, mida saab teha detailplaneeringu alusel.
Detailplaneeringu algatamise ajal kehtiva Koonga valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala hajaasustuses alal kus maakasutuse juhtsihtotstarvet ei ole määratud. Detailplaneeringuga ei kavandata üldplaneeringu põhilahenduse muutmist kuid tulenevalt Audru jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekust on tegemist valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu alusel (looduskaitseseadus (LKS) § 40 lg 4 p2).
3
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 77 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lg 1 p 31 kohaselt kuulub üldplaneeringu algatamine ja lõpetamine volikogu ainupädevusse. PlanS § 74 lõike 8 alusel on üldplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus. Lääneranna Vallavolikogu on 14.12.2017. a määrusega nr 7 delegeerinud PlanS tulenevad otsustusõigused, välja arvatud volikogu ainupädevuses otsustusõigused, Lääneranna Vallavalitsusele.
PlanS § 142 lõike 2 alusel kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.
PlanS § 124 lõike 6 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju ja PlanS § 125 lõike 1 punktis 4 ja §-s 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Detailplaneeringu algatamise otsuse lisaks on Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (koostaja LEMMA OÜ, 26.11.2025), milles järeldati, et detailplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju Natura 2000 alale ning detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: 1) Tulenevalt Natura eelhinnangus esitatud analüüsist, siis on kavandatava tegevusega välistatud ebasoodne mõju Lavassaare loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele. Tegu on kaitsekorraldusliku tegevusega, mille oodatav mõju loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele on positiivne. 2) Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale. 3) Kavandatava tegevuse elluviimisel säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ning ei teki terviklike loodusalade killustumist. Kavandatava tegevuse elluviimisel ei lange looduslike või pool-looduslike alade osatähtsus tugialal alla 90% pindalast. Negatiivne mõju rohevõrgustikule puudub. 4) Kavandatava tegevusega kaasnev mõju pinnaveele on positiivne. Tegevusega on tagatud kalade liikumine Audru jões. Mõju põhjaveele puudub. 5) Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist. 6) Kavandataval tegevusel puudub mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha mõju varale. 7) Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel detailplaneeringu alal ja naabruses mälestised puuduvad. Mõju kultuuriväärtustele detailplaneeringu realiseerimisel puudub.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale. Lavassaare järve veetaseme stabiliseerimise mõju rabaalal elutsevatele kaitsealustele liikidele ja ka teistele järves ning selle kallastel elutsevatele liikidele on pigem positiivne. Tegemist on ühtlasi Natura
4
alade kaitse-eesmärkide täitmiseks vajaliku kaitsekorraldusliku tegevusega, millel on mitmetele kaitse eesmärgiks olevatele kooslustele ja liikidele positiivne mõju. Negatiivne mõju rohevõrgustikule puudub.
Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonnakaitsealaseid õigusakte ja norme, lähtutakse otsusele lisatud keskkonnamõjude eelhinnangust ning arvestatakse ümbruskonna olude ja keskkonnatingimustega ning rakendatakse vastavaid ennetus- ja leevendusmeetmeid, siis ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju ja ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei seata eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeringuga kavandatu elluviimisega kaasnevat võimalikku keskkonnaohtu saab vältida või viia miinimumini, kui ehitiste ja tegevuste asukohtade valikul, projekteerimisel ja ehitiste edasisel kasutamisel arvestatakse planeeringuala selle ümbruse maastiku ja looduskeskkonna eripära. Kui kavandatav tegevus arvestab keskkonnakaitse nõudeid, ei ole mõju suurus ja ruumiline ulatus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ja taastumisvõimet. Planeeritav tegevus ei ole olulise negatiivse keskkonnamõjuga ning keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamine ei ole vajalik ning keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 kohaselt planeerimismenetluse käigus.
Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
PlanS § 81 lõike 1 ja § 142 lõike 2 alusel esitab planeeringu koostamise korraldaja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ning detailplaneeringu lähteseisukohad nende kohta ettepanekute saamiseks PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.
Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu, KSH eelhinnang ning detailplaneeringu lähteseisukohad esitati Keskkonnaametile ja teistele asjaomastele asutustele seisukoha andmiseks ja ettepanekute esitamiseks ning naaberkinnisasjade omanikele arvamuse andmiseks.
Eelnõu täieneb
Detailplaneeringu lahendus, kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus ning kehtestamise võimalikkus selgub planeeringu menetlemise käigus.
Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Lääneranna valla veebilehel www.laanerannavald.ee ning tööpäeviti Lääneranna Vallavalitsuses aadressil Jaama tn 1, Lihula linn, Lääneranna vald.
Juhindudes looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punktist 2; planeerimisseaduse § 77 lõikest 1, § 142 lõike 1 punktist 3, lõikest 2 ja lõikest 6; keskkonnamõju hindamise ja
5
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 3, § 34 lõikest 2, § 35 lõigetest 3 ja 6; võttes aluseks Koonga valla üldplaneeringu ning lähtudes huvitatud isiku esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusest Lääneranna Vallavolikogu
otsustab:
1. Algatada Õepa külas Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu koostamine Õepa raba katastriüksusel, katastritunnus 33404:003:0249.
2. Määrata planeeringuala 10,6 ha suuruses vastavalt otsuse lisale 1.
3. Detailplaneeringu eesmärgiks on Lavassaare looduskaitseala kaitsekorralduslike ehitustööde jaoks ehitusõiguse määramine, rajatiste planeerimine, taristu lahendamine ning kalda ehituskeeluvööndi vähendamine Lavassaare järvest lähtuva Audru jõe ülemjooksul Õepa raba katastriüksusel.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek valla üldplaneeringu muutmiseks.
4. Mitte algatada Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju ega ebasoodsat mõju Lavassaare looduskaitseala ning Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärkidele vastavalt otsuse lisas 2 toodud Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (ELLE OÜ, 26.11.2025).
5. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 3.
6. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist huvitatud isikutel sõlmida Lääneranna Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu koostamise korraldamiseks. Detailplaneeringu koostamise kulud ning kõik planeeringu elluviimisega seotud kulud kannavad planeeringust huvitatud isikud.
7. Detailplaneering koostada vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele (riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhendmaterjalidele. Detailplaneeringu seletuskirjas esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende elluviimise järjekord.
8. Detailplaneering koostada koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb. Planeeringu koostamisse kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla planeeringu koostamisse kaasatud.
9. Detailplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Lääneranna Vallavalitsus (Jaama 1, Lihula linn, Lääneranna vald, [email protected]).
10. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Lääneranna vallale kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,
6
haljastuse, välisvalgustuse või muude avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.
11. Lääneranna Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
12. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
13. Teavitada otsusest Keskkonnaametit ning teisi asjaomaseid asutusi.
14. Avaldada teade detailplaneeringu algatamisest Ametlikes Teadaannetes, Lääneranna valla veebilehel ja ajalehes Pärnu Postimees.
15. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Lääneranna Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
Digiallkirjad
Tallinn 2025
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
2
Nimetus: Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
DP huvitatud isik: Riigimetsa Majandamise Keskus Reg nr 70004459 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Mõisa/3, 45403 Tel +372 676 7500 E-post [email protected]
Töö tellija: Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond Reg nr 90001457 Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Staadioni tn 67, 51008 Tel +372 742 8443 E-post [email protected]
Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]
Vastutav koostaja: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)
Töös osales: Heli Aun
Töö versioon: 26.11.2025
Tööd teostatakse projekti „Märgalade taastamine kui lahendus süsiniku sidumiseks, lõimides inimtegevust elurikkusega“ (Water-based solutions for carbon storage, people and wilderness, akronüüm WaterLANDS, projektikood 101036484) raames, mille rahastaja on Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooniprogramm Horizon 2020. Esitatud teave kajastab autorite vaateid ja Euroopa Komisjon selle eest ei vastuta.
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
3
Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 5
2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 7
2.1 Pärnu maakonnaplaneering ........................................................................................ 7
2.2 Koonga valla üldplaneering ....................................................................................... 10
2.3 Koostatav Lääneranna valla üldplaneering ............................................................... 11
3 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 15
4 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 19
4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ........................................................... 19
4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele ............................................................................................ 25
4.3 Mõju rohevõrgustikule .............................................................................................. 28
4.4 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 28
4.5 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn . 29
4.5.1 Mõju pinna- ja põhjaveele ................................................................................. 29
4.5.2 Jääkreostus......................................................................................................... 32
4.5.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .................................... 32
4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 33
4.7 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 33
4.8 Mõju kliimale ja kliimakindlus ................................................................................... 33
4.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 34
4.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................. 34
4.11 Muud aspektid ....................................................................................................... 34
5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 36
Kasutatud materjalid................................................................................................................ 37
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
4
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673). Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Heli Aun. Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu (edaspidi ka DP) taotluse lisana. Hinnatavaks DP-ks on Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneering. Planeeringuala paikneb Õepa raba katastriüksusel (kü 33404:003:0249) Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Õepa külas.
KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud asjakohaseid juhendmaterjale.
Eelhinnangu sisus lähtuti ekspertide erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.
Riigimetsa Majandamise Keskus esitas 07.10.2025. a Lääneranna Vallavalitsusele taotluse Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringuga on kavas teha Audru jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek.
Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 40 lg 3 võib kalda ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja PlanS kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu (LKS § 40 lg 4 p 2).
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) § 3 lg 1 p 2 ja § 33 lg 1 p 4 kohaselt ei ole keskkonnamõju hindamine (KMH/KSH) vajalik kui kavandatakse tegevust, mis on seotud ala kaitsekorraldusega.
PlanS § 142 lg 6 järgi tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 33 lg 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lg 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (üldplaneeringu muutmine). Kuna antud juhul on tegemist ÜP-d muutva DP menetlusega on vaatamata KeHJS-st tulenevatele eranditele PlanS § 142 lg 6 kohaselt KSH eelhinnangu andmine igal juhul kohustuslik.
Käesoleva DP KSH eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte.
Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Lääneranna Vallavalitsus).
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
5
1 Kavandatava tegevuse kirjeldus
Detailplaneeringuga soovitakse kavandada kaitsekorralduslikeks ehitustöödeks ehitusõigust Pärnu maakonda Lääneranna valda Õepa külasse Õepa raba katastriüksusele (kü 33404:003:0249, maatulundusmaa 100%, Joonis 1).
Joonis 1. Planeeritava maa-ala plaan (koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER).
Detailplaneeringu eesmärgiks on Lavassaare järvest lähtuva Audru jõe ehituskeeluvööndis kaitsekorralduslike ehitustööde jaoks ehitusõiguse määramine ning vajalike rajatiste planeerimine.
Tegevusega kavandatakse Lavassaare järve veetaseme stabiliseerimist ja tõstmist abs kõrgusele 16,30 m ning kalapääsu rajamist. Tegevuse eesmärgiks on parandada Lavassaare järve seisundit ning parandada järve ümbruse soode veerežiimi. Järve praegune veetase on abs kõrgusel ~16,1 m.
Lavassaare järve veetaseme reguleerimise vajadus on välja toodud Lavassaare looduskaitseala kaitsekorralduskavas (meede 2.2.15 ja ptk 4.1.2.1., link) ning vajalike tööde kavandamiseks on Tartu Ülikooli, Eestimaa Looduse Fondi, Tootsi Turvas ASi ja Riigimetsa Majandamise Keskuse koostöös valminud töö „Lavassaare ümbruse soode taastamiskava“.
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
6
Taastamiskava põhjal on OÜ Inseneribüroo Steiger koostanud eskiisprojekti “Taastamistööd Audru jõel. Eskiisprojekt” (edaspidi: Eskiisprojekt), milles käsitles nelja erinevat võimalust Lavassaare järve veetaseme reguleerimiseks: Audru jõele uue voolusängi, geotekstiilist pinnaspaisude, sulundseintega paisude ning tehiskärestikuga kalapääsu rajamist. Eskiisprojekti põhjal osutus eelistatud lahenduseks kalapääsu rajamine, mis on paisude rajamisest väiksema avariiriskiga ning uue voolusängi rajamisest väiksema loodusmõjuga.
Kavandatava rajatise täpsem lahendus selgub edasisel projekteerimisel, kuid esialgses eskiisprojektis on kavandatud kalapääsu konstruktsioon rajamine turbalasundi peale. Selleks on ette nähtud kogu ülevoolu aluse täitmine mineraalpinnasega, et tagada ülevoolu püsivus ajas ja veetaseme hoidmine soovitud tasemel. Täidetud voolusängi osa peale paigaldatakse geomembraan (EPDM 1 mm), mis on kahe geotekstiili (400 g/m2) kihi vahel, selle peale killustik/veeriseid ning kõige peale maakivid ≥ 40 cm. Puistematerjali kihi vähendamiseks võib kaaluda geokärje kasutamist – 10 cm kõrgune geokärg ning samas paksuses killustik/veerised. Kalapääsu põhi ja nõlvad kindlustatakse kogu ulatuses.
Taotletava planeeringuga soovitaksegi kavandada ehitusõigus kalapääsu rajamiseks selliselt, et seda oleks võimalik tulevikus ümber ehitada, et saavutada lõpptulemusena Lavassaare järve veetaseme tõstmine algsele tasemele, st ligikaudu meetri võrra kõrgemal võrreldes praeguse tasemega. Ühekorraga ei ole nii ulatuslik veetaseme tõstmine võimalik järve lõunaosas kujunenud kaitseväärtusliku õõtsiksoo tõttu, mis vajab säilitamist. Õõtsiksoo suudab kohaneda mõnekümne sentimeetrise veetaseme tõstmisega, mistõttu peaks järve algse veetasemeni jõudmine toimuma mitmes etapis.
Detailplaneeringuga on kavas teha Audru jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek 0-meetrini järve veetaseme tõstmiseks vajalike rajatiste rajamiseks Audru jõkke ja selle kaldaalale.
Kavandatava rajatise teenindamiseks püsivalt ligipääsu ei kavandata. Kalapääsu rajamiseks on vajalik leppida kokku alale ajutise ligipääsu asukoht, nii väljakaevatava materjali kui ehitusmaterjali ajutise ladustamise alad ning paisu tiibade rajamiseks vajaliku pinnasmaterjali varumise alad. Juurdepääs alale võib osutuda vajalikuks ka ehitustööde järgselt, et tagada pääs hooldamise ja parandamise ning võimaliku ümberehitamise võimaluseks tulevikus.
Hooned maa-alal puuduvad ning nende ehitamisõigust detailplaneeringuga ei taotleta. Tehnovõrgud maa-alal puuduvad, samuti puudub nende rajamise vajadus.
Detailplaneeringu koostamine ehitusõiguse määramiseks ehituskeeluvööndis on vajalik, kuna ei taotluse esitamise ajal kehtiv looduskaitseseadus, Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 ega Lavassaare looduskaitseala kaitse-eeskiri ei anna selgesõnalist õigust kaitsekorralduslike tööde läbiviimiseks ehituskeeluvööndis. Samas eeldab Lavassaare järve veetaseme stabiliseerimine ning selleks Audru jõele kalapääsu rajamine ehitustöid Audru jõe ehituskeeluvööndis. Arvestades kavandatavate rajatiste iseloomu, siis ei rakendu sellele ükski looduskaitseseaduse § 38 lg 4 või 5 kohane erisus seega tegevuse elluviimiseks on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine, mida saab teha detailplaneeringu alusel.
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
7
2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
2.1 Pärnu maakonnaplaneering1
Kuna planeeringualal kehtiv üldplaneering on kehtestatud varasemalt kui alal kehtiv maakonnaplaneering, siis käsitletakse antud detailplaneeringu puhul vastavust ka maakonnaplaneeringule.
Pärnu maakonnaplaneering on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/74. Pärnu maakonna planeeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine aastani 2030+. Planeering on loogiliseks jätkuks 21.12.1998 kehtestatud maakonnaplaneeringule ja seda täpsustavatele teemaplaneeringutele.
Kavandatava tegevuse ala jääb maakonnaplaneeringu kohasele rohevõrgustiku tugialale (tuumalale) T7 (rohelise võrgustiku tasand: riigi väike) ja väärtuslikule maastikule Lavassaare- Virussaare turbamaa. (Joonis 2)
Joonis 2. DP ala kattuvus Pärnu maakonnaplaneeringus kavandatuga.
Maakonnaplaneeringuga on täpsustatud teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ määratud rohelise võrgustiku tuumalade ja koridoride piire ning kasutustingimusi lähtuvalt maakonna senistest arengusuundumustest ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõttest, rohelise võrgustiku ökoloogilise sidususe ja edaspidise
1 https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100023
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
8
toimimise vajadusest, senisest praktikast rohelise võrgustiku hoidmisel. Täpsustamisel on aluseks võetud ka kehtestatud üldplaneeringute lahendusi.
Rohelise võrgustiku elemendid on tuumalad ja koridorid. Tuumalad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, paljudele kaitsealustele liikidele olulised elupaigad või kasvukohad, millele valdavalt võrgustiku funktsioneerimine toetub. Koridorid seovad tuumalad ühtseks funktsioneerivaks tervikuks ja on liikide rände ja liikumisteedeks ühest tuumalast teise. Koridorid on looduslike alade riba- ja joonstruktuurid (tuumaladest vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad).
Maakonnaplaneering seab järgmised üldised tingimused maakonna taseme rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks:
− säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist;
− tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust;
− kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtudel võimalik muuta maa senist sihtotstarvet (maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa) üldplaneeringuga;
− rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia läbi keskkonnamõju hindamine;
− vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning rakendada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid;
− vältida elamualade rajamist rohelise võrgustiku aladele;
− asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala;
− vältida uute paisude rajamist rohelise võrgustiku koridoriks olevale vooluveekogule;
− vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist) rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui karjääri rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama asumist kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes rekultiveerida kaevandatud ala ja taastada rohelise võrgustiku osana. Loa andjal on õigus rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks seada vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid;
− uute arenduste kavandamisel arvestada rohelise võrgustiku konfliktikohtadega ja kavandada asjakohaseid abinõusid (loomade tunnelid, suunamine ületuskohta, kiirusepiirang, piisav nähtavus teekaitsevööndis jne);
− uute tehniliste rajatiste kavandamisel käsitleda konfliktikohti igal konkreetsel juhul eraldi. Seejuures analüüsida konflikti võimaliku mõju ulatust. Rohelise võrgustiku säilimiseks tuleb kavandada ja realiseerida vajalikud abinõud. Kui konflikti ärahoidmine osutub võimatuks ja seetõttu võib kannatada oluliselt loodus, siis kavandatavat tegevust ei ole võimalik realiseerida;
− säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Hoida maastikulist mitmekesisust
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
9
suurendavad põlluservad, kraavid, tee- ja metsaservad ning väikesepinnalised biotoobid (kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel);
− rohelise võrgustiku piirid ja kasutustingimused täpsustada üldplaneeringuga.
Maakonnaplaneering seab järgmised üldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilitamiseks:
− väärtuslike maastike täpsemad piirid ja nende hooldamiseks vajalikud meetmed määrata üldplaneeringuga;
− ehituskeeluvööndi ulatus (suurendamine või vähendamine) ranna- ja kaldaaladel täpsustada üldplaneeringuga;
− hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule järgida olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega;
− säilitada ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele maastikuelementidele;
− tagada kaunite teelõikude avalik kasutus;
− tagada kaunite veeteelõikude läbitavus.
Maakonnaplaneering seab järgmised tingimused väärtuslike maastike omapära säilitamiseks:
− maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster;
− hoonete ehitamisel või ümberehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente;
− uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid kooskõlas olemasolevatega;
− tuulegeneraatorite ehitamine väärtuslikele maastikele on võimalik ainult üld- või eriplaneeringu alusel;
− väärtuslike märgalade kuivendamine on keelatud, v.a juhtudel, kui alale on antud kaevandamise luba;
− juhul, kui väärtuslikul maastikul soovitakse kaevandada maavaravaru, hinnata kavandatava tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning säilitada ala väärtused maksimaalselt. Maavaravaru kaevandamise lõppedes korrastada ala selliselt, et see sobituks väärtusliku maastikuga;
− maastikele parema juurdepääsetavuse tagamiseks kavandada meetmed üldplaneeringuga;
− maastikuökoloogilisest printsiibist lähtuvalt säilitada looduslikud kooslused saarekestena kultuurmaastikes. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, täiendada neid maastikke uue haljastusega ja metsatukkadega.
Maakonnaplaneering annab järgmise soovituse maastikuväärtuste suurendamiseks:
− Veeteelõikudel kaldaalade (eelkõige kallasrajad) hooldamine, vaadete avamine ja vaatekohtadele avalike juurdepääsude tagamine veekogudele, veeteelt juurdepääsude tagamine kaldal olevale vaatamisväärsusele, vaadete avamine veekogult kallastele, veekogude kaevetöödel (puhastamisel taimestikust jne) loodusliku sängi taastamine.
Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Pärnu maakonnaplaneeringus esitatuga. Kavandatav tegevus on vajalik kaitsekorralduslikul eesmärgil ning aitab kaasa piirkonna loodusväärtuste
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
10
seisundi parandamisele. Tegevusega kaasnevana toimub küll Audru jõe paisutamine, kuid säilitatakse kalastiku jaoks läbipääs ning paisutamine on vajalik Lavassaare järve veetaseme stabiliseerimiseks ja järve ümbritsevate märgalakoosluste seisundi parandamiseks (kõrgem veetase aitab hoida turba niiskustaset ja sellest sõltuvaid liike, vähendab järve allalaskmisest tingitud kuivenduse mõjusid). Tegemist on tavapärasest paisutamisest erineva olukorraga, paisutamine on vajalik looduskaitseliste eesmärkide saavutamiseks, mis on kooskõlas rohevõrgustiku üldiste eesmärkidega.
2.2 Koonga valla üldplaneering2
Planeeringualal kehtib käesoleval ajal Koonga valla üldplaneering. Üldplaneering on kehtestatud Koonga Vallavolikogu 29. juuni 2016. a määrusega nr 21.
Üldplaneeringu põhijoonise alusel kattub DP ala rohelise võrgustiku tugialaga ja osaliselt ka maavara aktiivse tarbevaruga. (Joonis 3)
Joonis 3. DP ala kattuvus Koonga valla üldplaneeringus kavandatuga.
Üldplaneering täpsustab rohelise võrgustiku piiri Koonga vallas. Rohelise võrgustiku koridoride asukohtade määramisel kasutati andmeid Pärnu maakonnaplaneeringust ja informatsiooni kohalikelt jahimeestelt.
Üldplaneering seab järgmised üldised maakasutuse- ja ehitustingimused rohelise võrgustiku alal:
2 https://www.laanerannavald.ee/koonga-uldplaneering
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
11
− rohelise võrgustiku koridorides ja rohelise võrgustiku tugialadel on lubatud vanade mahajäetud talukohtade taastamine ilma piirangut seadmata katastriüksuse suurusele;
− uue üksikelamu või talukompleksi rajamine on lubatud võrgustiku tugialadel, kui katastriüksuse suurus ei ole väiksem, kui 1 ha;
− rohelise võrgustiku tugialadel on aedasid lubatud püstitada vaid ümber õueala, muid alasid võib piirata loomade karjatamiseks;
− teedeehitusel tuleb kasutada abinõusid loomade liikumisvabaduse säilitamiseks koos vajaliku nähtavuse tagamisega teekaitsevööndis;
− rohelise võrgustiku tugialasid tükeldavate uute teede rajamisel on vajalik detailplaneering v.a matkarajad, kergliiklusteed ja juurdepääsuteed üksikelamutele;
− raadamine koos katastriüksuse sihtotstarbe muutmisega rohelise võrgustiku tugialadel üldjuhul lubatud ei ole v.a endiste talukohtade maal, üksikelamu või talukompleksi rajamisel, tuletõrje veeõtukohtade ja nendele juurdepääsude rajamisel, metsaparanduseks tehtavatel töödel ning metsamajanduslike püsilaoplatside rajamisel, maavara kaevandamise loa andmisel mäeeraldisel ja selle teenindusmaal, pärandkultuuri- ja ürglooduse objektidel lähtuvalt vajadusest neid kaitsta või eksponeerida, kultuurimälestiste kaitsevööndis lähtuvalt vajadusest mälestist kaitsta või eksponeerida;
− vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist) rohelise võrgustiku aladele. Juhul, kui karjääri rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama asumist kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või –ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandustegevusest rikutud maa-ala rekultiveerida ja taastada rohelise võrgustiku osana. Loa andjal on õigus rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks seada vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid;
− üksiktuuliku püstitamine üldjuhul keelatud ei ole, üle 28 m kõrguseid üksteisest vähemalt ühe kilomeetri kaugusel paiknevaid üksiktuulikuid võib ehitada detailplaneeringu alusel üldplaneeringu joonisel 3 näidatud aladel ja peatükis 2.9.1. sätestatud tingimustel.
Ehituskeeluvööndi osas on üldplaneeringus sätestatud, et ehituskeeluvööndit üldjuhul ei vähendata. Erandina on lubatud Vanamõisa jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamine Nupu katastriüksusel (katastritunnus 33403:001:0021) ja munitsipaalomandisse taotletaval maatükil M-13 ning Koonga järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamine munitsipaalomandisse taotletaval maatükil M-17.
Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Koonga valla üldplaneeringus esitatud maakasutustingimustega. Kuivõrd kehtiv üldplaneering ei näe ette Audru jõe detailplaneeringuga hõlmatavas osas ehituskeeluvööndi vähendamist, siis on detailplaneering käsitletav kui ehituskeeluvööndi osas üldplaneeringut muutev.
2.3 Koostatav Lääneranna valla üldplaneering3
Lääneranna Vallavolikogu algatas 23.08.2018. a otsusega nr 90 Lääneranna valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Lääneranna
3 https://www.laanerannavald.ee/koostatav-uldplaneering
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
12
Vallavolikogu võttis 09.10.2025 otsusega nr 247 vastu Lääneranna valla üldplaneeringu ja tunnistas nõuetele vastavaks üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande. Käesoleva eelhinnangu koostamise ajahetkel üldplaneering kehtestatud ei ole.
Koostatava Lääneranna üldplaneeringu kohaselt jääb detailplaneeringuala rohelise võrgustiku tugialale ja väärtuslikule maastikule.
Joonis 4. Väljavõte koostatava Lääneranna valla üldplaneeringu kaardirakendusest4.
Koostatava üldplaneeringu seletuskirja kohaselt käsitletakse väärtuslike maastikena eelkõige inimese tegevuse ja maakasutuse tulemusena kujunenud kultuurmaastikke. Kultuurmaastik on kooslus põllumajandusmaastikust, asustusest ja teedevõrgust koos seal sisalduvate looduslike elementidega. Väärtuslikud maastikud on alad, mis võiksid saada maastikuhoolduslepingute objektiks ja mille hoidmiseks on maakonna teemaplaneeringutega kehtestatud ehitus- ja kasutustingimused. Lääneranna valla üldplaneeringuga täpsustatakse väärtuslike maastike piire ja kasutustingimusi.
Koostatav üldplaneering seab järgmised kaitse- ja kasutustingimused Lääneranna valla väärtuslike maastike aladel:
− Väärtusliku maastiku aladele kui avaliku huviga objektidele ehitamiseks on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringu koostamist juhul, kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt negatiivselt mõjutada üldplaneeringus määratletud väärtusliku maastiku väärtus;
4 https://dge.ee/maps/L22neranna-YP/
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
13
− Uute tootmis- , äriotstarbeliste ning ühiskondlike ehitiste ehitamisel väärtusliku maastiku alale on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda maastikuanalüüsi koostamist. Maastikuanalüüsi tulemusel selgitatakse ehitiste sobivus keskkonda, arvestades väärtuslike maastikuelementide säilimise ja avanevate vaadetega. Maastikuanalüüsi koostaja võib olla arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isik. Kohalik omavalitsus võib maastikuanalüüsile tuginedes jätta ehitusprojekti heaks kiitmata ja keelduda projekteerimistingimuste või ehitusloa andmisest;
− Kaevandamistegevusel tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul kui sellistel aladel kavandatav kaevandamine on põhjendatud, tuleb eelnevalt hinnata selle mõju maastikuväärtustele ja teistele keskkonnakomponentidele. Kohalikul omavalitsusel on õigus esitada arvamus ja rääkida kaasa keskkonnamõju hindamise ja täiendavate uuringute koostamise vajaduse üle, lähtudes kehtivatest õigusaktidest ning planeeritava tegevuse eeldatavast keskkonnamõjust. Uuringute tulemusi saab arvestada maavara kaevandamise tingimuste määramisel, sealhulgas sobivate kaevandamisalade määratlemisel ja nende võimalike keskkonnamõjude leevendamisel. Kaevandamiseks keskkonnaloa andmise menetluses on täiendavate uuringute ja keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse otsustamine Keskkonnaameti pädevuses, Keskkonnaamet kehtestab maavara kaevandamise loale vajalikud tingimused, sealhulgas korrastamistingimused ning vajadusel leevendusmeetmed keskkonnamõjude vähendamiseks.
Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on maakonnaplaneeringutega määratletud roheline võrgustik, mis koosneb tugialadest ja rohekoridoridest. Rohelises võrgustikus juhindub maakasutus järgmistest eesmärkidest:
− ökosüsteemide/elupaikade kaitse;
− loodusliku mitmekesisuse kaitse;
− liikide ja koosluste säilimine;
− pinnase ja põhjavee kaitse;
− mikrokliima kaitse;
− ökosüsteemi teenuste pakkumine.
Rohelise võrgustiku aladel kehtivad alljärgnevad üldised põhimõtted ja tingimused, mille eesmärk on säilitada rohelise võrgustiku sidusus, ökoloogiline toimivus ja maastikuline terviklikkus.
Üldtingimused ei kohaldu juhtumitele, millele on üldplaneeringus kehtestatud eritingimused. Sellisteks erandjuhtumiteks on kaevandamistegevus ja väärtusliku põllumajandusmaa kasutamine rohelise võrgustiku alal. Nimetatud juhtumite puhul rakenduvad eritingimused. Tuuleparkide rajamise puhul kehtivad nii rohelise võrgustiku üldtingimused kui ka roheliste koridoride tingimused, juhul kui tuulepark paikneb rohelise koridori alal.
Rohelise võrgustiku üldtingimused on järgmised:
− Säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus ja vältida terviklike loodusalade killustumist.
− Tagada, et looduslike või pool-looduslike alade osatähtsus tugialadel ei langeks alla 90% pindalast, erandina tugialadel nr 18 (Matsalu rahvuspargi tugiala) ja 20 (Kuke–
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
14
Esivere–Pivarootsi–Muriste tugiala) alla 80%. Rohelise võrgustiku koridorides peab säilima vähemalt 70% koridori keskmisest läbimõõdust.
− Rohelise võrgustiku tugialadele ja koridoridele üldjuhul uusi jäätmemajanduse, tootmis- ja äriobjekte (sh kontorid, ärid, teeninduse otstarbelised ehitised) ei ehitata, välja arvatud põllumajandusliku ja metsamajandusliku maa kasutamiseks vajalikud ehitised. Lubatud on olemasolevate tootmis- ja äriobjektide rekonstrueerimine ja laiendamine ning olemasolevate tootmis- ja äriehitiste vahele ja juurde uute ehitiste püstitamine.
− Ehitusalade valikul, sh taristu rajamiseks, peab väljaspool elamumaad lähtuma rohelisest võrgustikust. Ehitiste maastikule paigutamisel tuleb eelnevalt hinnata kavandatud tegevuste mõju looduskeskkonnale sh rohelise võrgustiku ja maastiku terviklikkusele. Vajaduse korral võib kohalik omavalitsus nõuda detailplaneeringu koostamist. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda rohelise võrgustiku sidususe toimimise eksperthinnangu, keskkonnamõju eelhinnangu koostamist või keskkonnamõju hindamist. Vastavaid hinnanguid pole vaja koostada, juhul kui kavandatakse üksikelamut või kavandatakse ajaloolise talukoha taas kasutusele võtmist elamuna.
− Rohelises võrgustikus tuleb maksimaalselt säilitada olemasolevaid haljasalasid, kas avalike puhke- ja haljasaladena või metsa, kõrghaljastuse ja üksikpuude säilitamise kohustusega eramaal. Nii eraomandis olevate kui ka avalike haljasalade toimimine on rohelise võrgustiku kui terviku jaoks vältimatult oluline.
− Rohelise võrgustiku tugialasid ja koridore tükeldavate uute teede ehitamine, v.a matkarajad, jalgratta- ja jalgteed ja juurdepääsuteed elamutele, on võimalik üksnes läbi detailplaneeringu koostamise.
− Planeeringute koostamisel ja ehitustegevuse kavandamisel arvestada rohelise võrgustiku ja inimtegevuse konfliktikohtadega ja kavandada vajalikud abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks.
− Piirete rajamine on lubatud tulenevalt maa põllu- ja metsamajanduslikust kasutusest (nt karjamaad, metsaistandike kaitse jne) ja tekkida võivatest eriolukordadest (taud, metsatulekahju jt sarnased olukorrad) ning ümber õuealade ehk ümber elamu või tootmis- või ärikompleksi hoovialade.
− Rohelises võrgustikus paikneva maakasutuse otstarvet ja katastriüksuse sihtotstarvet muudetakse põhjendatud vajadusel. Juhul kui on vajadus otstarvet muuta, peab kavandatav tegevus sobituma rohelisse võrgustikku ning selle toimimist mitte kahjustama.
Üldplaneering kajastab varasemaid ehituskeelu vähendamisi ja jätab need kehtima. Samuti teeb üldplaneering ettepaneku täiendavateks ehituskeeluvööndi vähendamisteks erinevates valla piirkondades. Käsitletava detailplaneeringuga hõlmatava Audru jõe kaldaalade osas ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut üldplaneering ei tee.
Kavandatav tegevus ei ole vastuolus koostatava Lääneranna valla üldplaneeringu ehitus- ja maakasutustingimustega. Kuivõrd üldplaneering ei näe ette Audru jõe selles osas ehituskeeluvööndi vähendamist, siis on detailplaneering üldplaneeringut muutev ehituskeeluvööndi ulatuse osas detailplaneeringuala ulatuses.
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
15
3 Mõjutatav keskkond
Käesoleva DP KSH eelhinnangu objektiks on Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneering. Planeeringuala paikneb Õepa raba (kü 33404:003:0249, maatulundusmaa 100%) katastriüksusel.
DP ala puhul on tegemist looduskaitsealuse, asustusest eemal asuva alaga, kus puudub infrastruktuur, tehnovõrgud ja hoonestus. Detailplaneeringu ala läbib Audru jõgi (VEE1122000), mille lätteks on Lavassaare järv (VEE2064400) ja mis suubub merre (Pärnu lahe lääneosa (VEE3445010)).
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 22.08.2025. a andmetel kattub detailplaneeringu ala ( Joonis 5):
− Natura 2000 Lavassaare loodusalaga (RAH0000553);
− Natura 2000 Lavassaare linnualaga (RAH0000084), mis on mh ka IBA ala (EE062);
− Lavassaare looduskaitsealaga (KLO1000645);
− loodusdirektiivi elupaikadega siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ja rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120);
− pärandkultuuriobjektiga Lavassaarest Vee külla viiv talitee (kood: 395:TAT:001, seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20–50%);
− I kategooria kaitsealuste loomaliikide kaljukotkas (Aquila chrysaetos, KLO9128608) ja niidurüdi (Calidris alpina schinzii, KLO9124830) elupaikadega;
− II kategooria kaitsealuse loomaliigi metsis (Tetrao urogallus, KLO9102159) elupaigaga;
− III kategooria kaitsealuste loomaliikide öösorr (Caprimulgus europaeus, KLO9116951), punaselg-õgija (Lanius collurio, KLO9116995), hoburästas (Turdus viscivorus, KLO9129712), teder (Lyrurus tetrix, KLO9117016), välja-loorkull (Circus cyaneus, KLO9116959) ja sookurg (Grus grus, KLO9116988).
Lisaks eelpool nimetatutele jäävad detailplaneeringu alast 500 m raadiusesse ( Joonis 5):
− loodusdirektiivi elupaigad huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140) ja vanad loodusmetsad (9010*);
− vääriselupaigad VEP161140 (märgalade männikud ja kaasikud), VEPL00767 (haavikud) ja VEPL00768 (haavikud);
− II kategooria kaitsealuste loomaliikide mustsaba-vigle (Limosa limosa, KLO9116999), laululuik (Cygnus cygnus, KLO9117041, KLO9129171), hüüp (Botaurus stellaris, KLO9116949) ja väikekajakas (Hydrocoloeus minutus, KLO9117042) elupaigad;
− III kategooria kaitsealuste loomaliikide suurkoovitaja (Numenius arquata, KLO9117002), punaselg-õgija (Lanius collurio, KLO9116993), punajalg-tilder (Tringa totanus, KLO9117023), rüüt (Pluvialis apricaria, KLO9117007), väikekoovitaja (Numenius phaeopus, KLO9117004), händkakk (Strix uralensis, KLO9129709), musträhn (Dryocopus martius, KLO9116974), mustviires (Chlidonias niger, KLO9117043), hallõgija (Lanius excubitor, KLO9116997), vööt-põõsalind (Curruca nisoria, KLO9129711), punaselg-õgija (Lanius collurio, KLO9129710), jõgitiir (Sterna hirundo, KLO9117044), mudatilder (Tringa glareola, KLO9117019) ja roo-loorkull (Circus aeruginosus, KLO9116954) elupaigad;
− III kategooria kaitsealuse taimeliigi väike vesiroos (Nymphaea candida, KLO9351546) kasvukoht.
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
16
Kavandatava tegevuse alale ega sellest 500 m raadiusesse ei jää puurkaevusid, poollooduslikke kooslusi, püsielupaikasid, I ja II kategooria kaitsealuste taimeliikide kasvukohtasid, I, II ega III kategooria kaitsealuste seente ja samblike kasvukohtasid, üksikobjekte, kohalike objekte, jääkreostusalasid ega projekteeritavaid alasid.
Detailplaneeringu ala läbib Audru jõgi (VEE1122000), millele on kehtestatud kummalgi pool kallast 10 m ulatuses kalda veekaitsevöönd, 50 m ulatuses kalda ehituskeeluvöönd ja 100 m ulatuses kalda piiranguvöönd. Metsamaal laieneb jõe ehituskeeluvöönd piiranguvööndini. DP ala kattub Audru jõele seatud kalda veekaitsevööndiga, ehituskeeluvööndiga ja piiranguvööndiga. Audru jõgi saab alguse Lavassaare järve lõunaosast ning suubub Pärnu lahte Pärnu jõe suudmest 1,2 km läänes. Eesti looduse infosüsteemi järgi on jõe pikkus 29,6 km ning valgala 432,5 km2. Jõe ülem- ja keskjooks ning osaliselt alamjooks on tugevalt kanaliseeritud ning õgvendatud. Ülemjooksul voolab jõgi läbi Lavassaare soostiku, kesk- ja alamjooksul valdavalt läbi kultuurmaastiku. Suuremad lisajõed-ojad on Laisma pkr (VEE1122300), Oara oja (VEE1122500), Ridalepa oja (VEE1123000) ning Uruste oja (VEE1123300). Jõe keskjooksul, ca 15,7 km kaugusel suudmest, paikneb Ridalepa pais, mis on kaladele ületamatu rändetõke, mille tõttu on suurem osa jõe kesk- ja ülemjooksust isoleeritud jõe alamjooksust ning merest. Käesoleva DP KSH eelhinnangu koostamise hetkeks on eelhinnangu koostajale RMK poolt edastatud info, et lähiajal hakatakse Ridalepa paisu eemaldamise lahendust projekteerima. Täpsem tegevuste ajakava või muu teave Ridalepa paisu võimaliku eemaldamise osas puudub. Audru jõgi on keskjooksul riigi poolt korrashoitav ühiseesvool.5
Audru jõe kalastiku plevaade põhineb valdavalt Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi poolt 2024 a koostatud Audru jõe ülemjooksu ja Lavassaare järve kalastiku eeluuringul.
Ridalepa paisust allavoolu on kalastik liigirikas, teada on ahvena (Perca fluviatilis), haugi (Esox lucius), hingu (Cobitis taenia), kiisa (Gymnocephalus cernua), lutsu (Lota lota), roosärje (Scardinius erythrophthalmus), ründi (Gobio gobio), särje (Rutilus rutilus), teivi (Leuciscus leuciscus), turva (Squalius cephalus), trullingu (Barbatula barbatula), viidika (Alburnus alburnus) ja võlda (Cottus gobio) esinemine.6, 7 Kalastiku seisundit on Ridalepa paisust allavoolu jäävas jõeosas hinnatud heaks. Tähelepanuväärne on lepamaimu (Phoxinus phoxinus) puudumine kalastikust. Ridalepa paisust ülevoolu on kalastik märgatavalt liigivaesem, teada on ahvena, haugi, ründi, särje, trullingu ja turva esinemine.6, 7 Kalastiku seisundit on Ridalepa paisust ülesvoolu jäävas jõeosas hinnatud halvaks või kesiseks.5
Kalastiku kesise seisundi eeldatavad põhjused Audru jõe ülemjooksul on järgmised8:
− jõel minevikus läbiviidud maaparandustööd (jõe ülemjooks ja kõik lisaojad on kanaliseeritud);
− turbatootmine Audru jõe valgalaks olevas Lavassaare rabas (halvenenud veekvaliteet);
5 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. 2024. Audru jõe ülemjooksu ja Lavassaare järve kalastiku eeluuring.
6 Pall, P., Järvekülg, R., Kõrs, A., Pihu, R., Piirsoo, K. Timm, H., Vilbaste, S. 2014. Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2013. aasta aruanne. Eesti riikliku keskkonnaseire allprogramm. Tartu. 7 Rohtla, M. ja Svirgsden, R. 2023. Vee-elustiku eksperthinnang Audru jõe ühiseesvoolu projekteerimistöödes. Tartu. 8 Pall, P., Järvekülg, R., Krause, T., Palm, A., Pihu, R., Timm, H., Vilbaste, S. 2018. Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2017. aasta aruanne. Eesti riikliku keskkonnaseire allprogramm. Tartu.
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
17
− Ridalepa pais (kõrgus 2,5 m) Audru jõe keskjooksul on kaladele ületamatu rändetõke ja isoleerib jõe ülemjooksupiirkonna jõe alamjooksust ning merest;
− jõe paisutamine ja tõkestamine kobraste poolt.
Lavassaare järv (VEE2064400) asub Lavassaare soostikus külgnedes Kõima ja Maima rabalaamadega. Põhjaloode-lõunakagu suunas piklik rabajärv paikneb Lavassaare asulast ca 5 km loodes. Tegemist on kunagise Litoriinamere staadiumi aegse lahe jäänukiga. Järve pindala on 194,5 ha ning suurim sügavus 1 m. Järve veetaset on minevikus alandatud. Järve kaldad on turbased, paiguti kõrged, kuid kohati madalad ja pehmed. Põhja katab valdavalt kuni 8 m paksune mudakiht, vaid järve kirdeosas on muda vähem ning leidub ka liiva ja kive.9 Järve läbivool on küllaltki suur. Ümbritsevast rabast toovad järve vett mitmed kraavid, kirdeosas leidub ka allikaid, väljavool toimub kagusopist algava Audru jõe kaudu Pärnu lahte.9 Järve valgala pindala on 15 km2 ning veevahetus toimub kuus korda aastas (keskkonnaportaal.ee). Tüüpiliselt rabajärvele on vesi tume ja vähe läbipaistev, kuid ebatüüpiliselt aluselise reaktsiooniga.10, 11 Taimestikust domineerib kaldataimestik, ujuvlehtedega taimestik levib peaaegu pideva vööndina piki kaldavett, veesisene taimestik on väga liigivaene ning vähearvukas11.5
1970ndatel leidus järves ahvenat, haugi ja särge, harvem ka angerjat (Anguilla anguilla) ning lutsu, võib-olla ka vingerjat (Misgurnus fossilis).9 Järve on sisse toodud hõbekokre (Carassius gibelio). Väikejärvede hüdrobioloogilise seire käigus on järvest tabatud ahvenat, haugi, kokre (Carassius carassius), mudamaimu (Leucaspiusdelineatus), rünti ja särge.12, 11 Koondindeksite järgi oli 2019. aastal Lavassaare järve kalastiku seisund kesine11.5
Lavassaare looduskaitsealal paiknev Lavassaare järv on väljavoolu süvendamise tõttu selle looduslikust tasemest ligi 1 m allpool. Seda saab öelda reljeefianalüüsi põhjal, mis näitab kunagiste kaldajärsakute ülemist osa absoluutkõrgusel 17,5–18 m. Samas on pikaaegse kuivenduse tõttu osa kaldast alla vajunud ning veetaseme tõstmine looduslikule tasemele tähendaks küllalt ulatuslike alade üleujutamist järve lõunaosas. Väljavoolu on kaevatud sirgeks ja süvendatud alates 19. sajandist. Tänapäeval on koprad ehitatud väljavoolusängi mitu koprapaisu, mis on veetaset järves hoidnud 16,3–16,5 m tasemel (Maa- ja Ruumiameti lidar-andmed).17
Lavassaare looduskaitseala Õepa ja Lavassaare sihtkaitsevööndites paikneval taastamisalal ja selle mõjupiirkonnas asuvad järgnevad Natura 2000 elupaigad: raba (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeline raba (7120), siirdesoo- ja rabamets (91D0*), järv (3160), õõtsiksoo (7140) ja 38 ha Fennoskandia madalsoo- ja lodumetsa (9080).17
Lavassaare looduskaitsealal paiknevad rabametsad, vähemal määral siirdesoometsad ning rabad on osalt kuivenduse mõjuga, veerežiimi taastamise järel nende elupaikade seisund eeldatavasti paraneb. Elupaigalaikude looduskaitseline seisund on enamasti 2012. a teostatud inventuuri põhjal B või C. Lavassaare järve seisundit on hinnatud problemaatiliseks, põhjuseks eelkõige suur settehulk ja tugev väljavool.17
9 Mäemets, A. (1977). Eesti NSV järved ja nende kaitse. Valgus, Tallinn. 10 Ott, I. (2012). Eesti väikejärvede seire 2012. a. Tartu. 11 Ott, I., Timm, H., Laarmaa, R., Maileht, K., Sepp, M., Lehtpuu, M., Ott, K., Krause, T., Palm, A., Rakko, A., Saar, K. (2019). Eesti väikejärvede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2019. a. Tartu. 12 Ott, I. (2009). Eesti väikejärvede seire 2008. a. Tartu.
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
18
Lavassaare järve lõuna otsas paiknev õõtsik on kujunenud osalt veetaseme alandamise tagajärjel. Rabametsad, vähemal määral siirdesoometsad ning rabad on osaliselt kuivenduse mõjuga, veerežiimi taastamise järel nende elupaikade seisund eeldatavalt paraneb. Elupaigalaikude looduskaitseliseks seisundiks on enamasti 2012. a tehtud inventuuri põhjal määratud B või C.17
Joonis 5. Detailplaneeringust 500 m raadiusesse jäävad kitsendused (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmed seisuga 14.11.2025. Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad jooniselt andmed I ja II kaitse kategooria liikide osas. Vastavalt Maa- ja Ruumiameti geoportaali üleujutusalade kaardirakendusele ei jää DP ala mere üleujutusalade riskipiirkonda.
Kultuurimälestiste riikliku registri13 järgi ei jää kavandatava tegevuse alale ega selle lähialale kultuurimälestisi.
DP ala ei kattu maaparandussüsteemi maa-alaga.Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub planeeringuala suhteliselt kaitstud põhjaveega alade hulka (Maa- ja Ruumiameti 1:400 000 geoloogiline kaart). Alal levivad lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid. Planeeringuala ei jää nitraaditundlikule alale.
13 https://register.muinas.ee
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
19
4 Võimalikud keskkonnamõjud
4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.
Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. a jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele.
Natura 2000 hindamisel lähtutakse asjakohastest juhenditest14, 15.
Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatud tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – asjakohane hindamine.
Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.
Lavassaare ümbruse soode veerežiimi parandamise ning sellega seotud Lavassaare järve veetaseme reguleerimise vajadus on välja toodud Lavassaare looduskaitseala kaitsekorralduskavas16 (meede 2.2.15 ja ptk 4.1.2.1). Natura hindamise vajadust tuleb kaaluda kõigil juhtudel, v.a juhul, kui kava või projekt on otseselt seotud või vajalik Natura ala kaitse korraldamiseks. Kuna antud juhul on tegemist kaitsekorraldusliku tegevusega, siis Natura hindamise vajadus puudub. Ülevaatlikult tuuakse siiski käesolevas peatükis välja, milliste kaitseväärtuste seisundi parandamiseks tegevus vajalik on.
Mõjuala ulatuse määratlemine.
Mõjuala suurus on Joonis 6-l esitatud Lavassaare järve ja Audru jõe ülemjooksu kollaseks värvitud ala. Arvestades tegevuse iseloomu ja mõjuala ulatust, siis ei mõjutata tegevusega ka teisi Natura alasid (mille kaitse korraldamiseks tegevus vajalik ei ole).
14 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6
lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 15 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine.
Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final. 16 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/1525238488
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
20
Joonis 6. Lavassaare taastamisala paiknemine, sh RMK haldusala ja AS Tootsi Turvas maakasutus.
Informatsioon kavandatava tegevuse kohta.
Informatsioon kavandatava tegevuse kohta on esitatud käesoleva hinnangu peatükis 1 ja siinkohal seda ei korrata.
Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus.
Detailplaneeringuala kattub Lavassaare loodusalaga (RAH0000553) ja Lavassaare linnualaga (RAH0000084). (Joonis 7)
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
21
Joonis 7. Detailplaneeringu ala paiknemine Natura 2000 loodus- ja linnualal.
Lavassaare loodusalal I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad laialehised metsad (*9020) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).
Lavassaare linnualal Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), niidurisla e niidurüdi e rüdi (Calidris alpina schinzii), soo-loorkull (Circus pygargus), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Potentsiaalselt ohustaks loodusala EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi alusel kuivendamise kaugmõju ja turba kaevandamine.
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
22
Joonis 8. Natura loodusalal paiknevate loodusdirektiivi elupaikade paiknemine kavandatava tegevuse lähialal. Alus: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur, loodusdirektiivi elupaigatüüpide kaardikiht 14.11.2025.
Lavassaare loodusala on ühtlasi ka Lavassaare looduskaitseala (KLO1000645), millele on koostatud Lavassaare looduskaitseala kaitsekorralduskava16. Kavas esitatud vajalike tööde kavandamiseks on Tartu Ülikooli, Eestimaa Looduse Fondi, Tootsi Turvas ASi ja Riigimetsa Majandamise Keskuse koostöös valminud töö Lavassaare ümbruse soode taastamiseks17 ning selle põhjal on koostatud taastamistööde eskiisprojekt Audru jõel18.
Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele
Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele. Samas kuna Natura 2000 alad on siseriiklikult kaitstud hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealadega ning üldjuhul enamik kaitse-eesmärke kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti tagatud siseriiklike õigusaktide kaudu. See tähendab, et kui alal on tegemist hoiuala või püsielupaigaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega ning kui tegemist on kaitsealaga (looduskaitseala või maastikukaitseala), siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjades sätestatud tingimustega.
17 Tartu Ülikooli, Eestimaa Looduse Fondi, Tootsi Turvas ASi ja Riigimetsa Majandamise Keskus. 2023. Lavassaare
ümbruse soode taastamiskava. 18 OÜ Inseneribüroo STEIGER. 2024. Taastamistööd Audru jõel eskiisprojekt. Töö nr 24/4922.
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
23
Lavassaare looduskaitsealal elupaikade (v.a 3160) seisundi parandamiseks tuleb KKK kohaselt taastada looduslik veerežiim – sulgeda kaitsealal asuvad ja siiani toimivad kuivenduskraavid. Lavassaare järve (3160) seisundit aitab parandada see, kui rajada pais, mis tõstab ja stabiliseerib veetaseme. Ka veemajanduskavas on märgitud, et Lavassaare järve ökoloogilist seisundit aitab parandada see, kui hoida ja stabiliseerida järve looduslik veetase.17
Kavandatavate taastamistegevuste mõju loodusala ja linnuala kaitse eesmärkideks olevatele liikidele ja elupaikadele on hinnatud Lavassaare taastamiskava koostamisel. Siinkohal kogu detailset hinnangut ei korrata, kuid tuuakse välja kokkuvõtlikult hinnangud nii loodusala kui ka linnuala kaitse eesmärkide suhtes. Hinnangud on loodusala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste osas on esitatud Tabel 1 ja linnuala kaitse eesmärgiks olevate liikide osas Tabel 2.
Loodusala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), nokkheinakooslused (7150) ja vanad laialehised metsad (*9020) osas mõju puudub. Antud kooslusi ei paikne projekti mõjualal.
Tabel 1. Eeldatav mõju Natura loodusala kaitse eesmärgiks olevatele elupaikadele.17
LK-väärtus (kaitse- eesmärk)
Taastamise mõju kaitse- väärtustele19
Märkused
3160 A2 Lavassaare järve veetaseme ja väljavoolu stabiliseerumine.
7110* A1
Suletakse dreenivad kraavid, kuid alles jäävate kuivendussüsteemide, eelkõige ida suunas paikneva kaevanduse ja alla lastud veetasemega Lavassaare järve mõju säilib.
7120 A1
Suletakse dreenivad kraavid, kuid alles jäävate kuivendussüsteemide, eelkõige ida suunas paikneva kaevanduse ja alla lastud veetasemega Lavassaare järve mõju säilib.
7140 A2 Lavassaare järve veetaseme ja väljavoolu stabiliseerumine.
91D0 A2
Suletakse dreenivad kraavid, kuid alles jäävate kuivendussüsteemide, eelkõige ida suunas paikneva kaevanduse ja alla lastud veetasemega Lavassaare järve ning Audru jõe süvendatud sängi mõjud säilivad.
Tabel 2. Eeldatav mõju Natura linnuala kaitse eesmärgiks olevatele liikidele.17
Liik Mõju suund
Mõju suurus 20
Kommentaar Andmete päritolu
kaljukotkas (Aquila chrysaetos) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb
EELIS
niidurisla e niidurüdi e rüdi (Calidris alpina schinzii)
positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb
EELIS
19 Mõju koodid: A1 - nõrk mõju, avaldumise tõenäosus väike; A2 - nõrk mõju, avaldumise tõenäosus suur; B1 - tugev mõju, avaldumise tõenäosus väike; B2 - tugev mõju, avaldumise tõenäosus suur. 20 Mõju koodid: A1 - nõrk mõju, avaldumise tõenäosus väike; A2 - nõrk mõju, avaldumise tõenäosus suur; B1 - tugev mõju, avaldumise tõenäosus väike; B2 - tugev mõju, avaldumise tõenäosus suur.
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
24
Liik Mõju suund
Mõju suurus 20
Kommentaar Andmete päritolu
hüüp (Botaurus stellaris) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb
EELIS
väikekajakas (Hydrocoloeus minutus)
positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb
EELIS
mustsaba-vigle (Limosa limosa) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb
EELIS
sarvikpütt (Podiceps auritus) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb
EELIS
metsis (Tetrao urogallus) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb
EELIS
väikeluik (Cygnus columbianus bewickii)
positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb
EELIS
sookurg (Grus grus) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb
EELIS
laululuik (Cygnus cygnus) positiivne B2 pesitsusterritoorium laieneb
PlutoF
rabapüü (Lagopus lagopus) - - - -
punaselg-õgija (Lanius collurio) positiivne B2 (pool)avamaastiku liik, elupaik laieneb
2022 eelinventuur
hallõgija (Lanius excubitor) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb
PlutoF
naerukajakas (Larus ridibundus) - - - -
väikekoovitaja (Numenius phaeopus)
positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb
PlutoF
tutkas (Philomachus pugnax) - - - -
rüüt (Pluvialis apricaria) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb
PlutoF
teder (Tetrao tetrix) positiivne B2 elu- ja sigimispaik laieneb
2022 eelinventuur
mudatilder (Tringa glareola) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb
PlutoF
punajalg-tilder (Tringa totanus) positiivne B2 (pool)avamaastiku liik, elupaik laieneb
2022 eelinventuur
kiivitaja (Vanellus vanellus) positiivne B2 (pool)avamaastiku liik, elupaik laieneb
2022 eelinventuur
valgepõsk-lagle (Branta leucopsis)
positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb
PlutoF
roo-loorkull (Circus aeruginosus)
positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb
PlutoF
välja-loorkull (Circus cyaneus) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb
PlutoF
vööt-põõsalind (Curruca nisoria)
puudub - PlutoF
väike-kirjurähn (Dryobates minor)
puudub - PlutoF
väike-kärbsenäpp (Ficedula parva)
puudub - PlutoF
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
25
Liik Mõju suund
Mõju suurus 20
Kommentaar Andmete päritolu
suurkoovitaja (Numenius arquata)
positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb
PlutoF
vöötkakk (Surnia ulula) puudub - PlutoF
laanepüü (Tetrastes bonasia) puudub - PlutoF
soo-loorkull (Circus pygargus) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb
PlutoF
hänilane (Motacilla flava) puudub - PlutoF
Tulenevalt eelpool toodud analüüsist, siis on kavandatava tegevusega välistatud ebasoodne mõju Lavassaare loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele, mistõttu ei ole vajalik läbi viia Natura asjakohast hindamist. Tegu on Natura alade kaitse-eesmärkide täitmiseks vajaliku kaitsekorraldusliku tegevusega, millel on mitmetele kaitse eesmärgiks olevatele kooslustele ja liikidele positiivne mõju.
4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele
Kavandatava tegevuse ala kattub Lavassaare looduskaitsealaga (KLO1000645). Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:
− Lavassaare soostikku, seda ümbritsevaid metsa- ja pärandkooslusi ning kaitsealuseid liike;
− elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas: huumustoitelised järved ja järvikud (3160)3, kadastikud (5130), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), alvarid (6280*), puisniidud (6530*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
− liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas: eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus);
− kaitsealuseid taimeliike: sookäpp (Hammarbya paludosa), harilik porss (Myrica gale) ja lodukannike (Viola uliginosa);
− neid liike ja nende elupaiku, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väikepistrik (Falco columbarius), tutkas (Philomachus pugnax), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), laululuik (Cygnus cygnus), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), metsis (Tetrao urogallus), sarvikpütt (Podiceps auritus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väikekajakas (Larus minutus), händkakk (Strix uralensis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), soo-loorkull (Circus pygargus), välja-loorkull (Circus cyaneus), hallpea- rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), punaselg-õgija (Lanius collurio), jõgitiir (Sterna hirundo), mudatilder (Tringa glareola), rüüt (Pluvialis apricaria), sookurg (Grus grus), teder (Tetrao tetrix), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja öösorr (Caprimulgus europaeus);
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
26
− Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ II lisas nimetatud liike ja nende elupaiku: rabapüü (Lagopus lagopus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), punajalg-tilder (Tringa totanus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja naerukajakas (Larus ridibundus);
− kaitsealused linnuliike: hiireviu (Buteo buteo), hallõgija (Lanius excubitor) ja kanakull (Accipiter gentiles);
− rändlindude peatuspaiku.
Kavandatav tegevuse käigus rajatav Lavassaare järve veetaseme reguleerimiseks kasutatav kalapääs ja toru sanitaarvooluhulga tagamiseks järve täitmise perioodil kattub kaitseala eesmärgiks oleva loodusdirektiivi elupaigaga siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), millele on mõju hinnatud juba käesoleva DP KSH eelhinnangu ptk-s 4.1, kus jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju loodusdirektiivi elupaigale. Mõju on positiivne. Ka teiste märgalakoosluste osas on mõju positiivne.
Kavandatava tegevuse ala kattub I kategooria kaitsealuste loomaliikide kaljukotkas (Aquila chrysaetos, KLO9128608) ja niidurüdi (Calidris alpina schinzii, KLO9124830) elupaikadega. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, siis negatiivne mõju I kategooria kaitsealuste loomaliikide elupaikadele puudub. Mõju võib avalduda positiivsena (elupaiga seisundi paranemises).
Kavandatava tegevuse ala kattub II kategooria kaitsealuse loomaliigi metsis (Tetrao urogallus, KLO9102159) elupaigaga. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, siis mõju metsise elupaigale on eeldatavalt positiivne. Tegevuse tagajärjel on oodata elupaiga laienemist.
Kavandatava tegevuse ala kattub III kategooria kaitsealuste loomaliikide öösorr (Caprimulgus europaeus, KLO9116951), punaselg-õgija (Lanius collurio, KLO9116995), hoburästas (Turdus viscivorus, KLO9129712), teder (Lyrurus tetrix, KLO9117016), välja-loorkull (Circus cyaneus, KLO9116959) ja sookurg (Grus grus, KLO9116988). Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, siis mõju antud liikide elupaikadele on eeldatavalt positiivne – oodata on neile sobilike elupaikade laienemist.
Kavandatava tegevusega (Audru jõkke ja selle kallastele rajatiste rajamisega) võib potentsiaalselt enim (sh negatiivselt) mõjutatud saada Audru jõe vee-elustik, sh kalastik. Audru jõe ülemjooksu ning Lavassaare järve kalastikku on täpsemalt hinnatud selleks teostatud eeluuringus5. Audru jõe ja Lavassaare järve kalastiku üldiseloomustus on antud käesoleva DP KSH eelhinnangu ptk-s 3. Audru jõe ülemjooksul teostati ihtüoloogilisi püüke elektripüügiaparaadiga ning kadiskatega 2024. a aprilli-, mai- ja juulikuus (Joonis 9).
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
27
Joonis 9. Katsepüükide läbiviimise asukohad (alus: Maa- ja Ruumiameti põhikaart).
2024. a uuringu5 kohaselt tuvastati Audru jõe ülemjooksul kokku kuue kalaliigi esinemine (ahven, haug, mudamaim, rünt, särg ja trulling). Kevadistel püükidel oli jões kõige arvukam kalaliik rünt, seevastu suvistes püükides ahvena ja särje juveniilsed isendid. Lavassaare järves tuvastati kokku samuti kuue kalaliigi esinemine (ahven, haug, koger, mudamaim, rünt ja särg). Kõige arvukam liik oli mudamaim, seevastu suurima biomassiga oli haug, millele järgnes koger ja ahven. Rabajärve kohta tuleb lugeda nii kalade arvukust kui ka biomassi kõrgeks. Kalastiku liigilise kooseisu poolest on Lavassaare järv küllaltki eriline ning erineb märgatavalt tüüpilisest rabajärvest, seda eriti ründi ja ka mudamaimu arvuka, kohati massilise esinemise tõttu. 2024. a uuringu ning varasemate väikejärvede hüdrobioloogiliste seirete põhjal saab öelda, et Lavassaare kalastikus on viimase 15 aasta jooksul toimunud märgatavad muutused. Kui varasemalt oli järves kõige arvukam kalaliik ahven ja särg, siis viimasel viiel aastal on arvukaimaks liigiks muutnud mudamaim ning rünt. Samas biomassilt domineerib jätkuvalt haug, ahven, kuid ka koger, mis registreeriti järves esimest korda alles 2019. aasta seire käigus.
Planeeritud on tõsta Lavassaare järve veetaset ning selleks on plaanis paisutada Audru jõge. Jõe paisutamine takistab, olenevalt paisude tehnilisest lahendusest, erineval määral kalade liikumist ning paisude ületamise võimekus on kalaliikidel erinev. Audru jõe ülemjooksul ja Lavassaare järves elavatest kalaliikidest on haug, ahven ja ka särg võimekamad takistuste ületajad kui rünt ja mudamaim. Kuid sobivalt planeeritud, lauged ning väikeste kõrgusevahedega takistused on tõenäoliselt ületatavad ka nõrgema ujumisvõimega liikidele. Paisu või paisude rajamisel Audru jõe ülemjooksule tuleb võimaldada kalade liikumine üle paisu ja seda võimalikult suurele osale kalastikust. Samas omab Lavassaare järve veetaseme
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
28
tõstmine tõenäoliselt soodsat mõju järve kalastikule, sest näiteks suurenenud veemahu ning sügavuse tõttu võiksid järves paraneda talvised hapnikuolud.5
Hetkel paikneb Audru jõe keskjooksul Ridalepa pais, mis on kalade jaoks ületamatuks rändetõkkeks ning suurem osa jõe kesk- ja ülemjooksust on isoleeritud jõe alamjooksust ning merest. Sellele vaatamata on oluline säilitada kalade liikumisvõimalus jõe ja Lavassaare järve vahel, seda ka juhuks, kui olukord Ridalepa paisul peaks muutuma (RMK info alusel on lootust, et lähiajal hakatakse Ridalepa paisu eemaldamise lahendust projekteerima). Tõenäoliselt liiguvad praegugi mitmed liigid (nt ahven, särg, haug) Audru jõest Lavassaare järve ja vastupidi. Rände intensiivsus eeldatavasti kasvab kui tingimused ühes või teises veekogus muutuvad ajutiselt ebasoodsaks. Samamoodi toimub seal tõenäoliselt ka kudeaegne liikumine. Kuna kalastikule mõjuks jõe isoleerimine järvest kindlasti negatiivselt, tuleb looduskaitselistel eesmärkidel rajatava paisu ehitusega järve väljavoolule tagada ka liikumisvõimalused kaladele.17 Planeeringu algatamise aluseks olevas eskiisprojektis on arvestatud kalade liikumisvõimaluse tagamisega. Valitud on kalapääsu tüüpi paisutuslahendus, mille korral on tagatud selle ületatavus kaladele. Tegevusega kaasnev negatiivne mõju kalastikule on eelduslikult vähene ning oleneb rajatava kalapääsu lõplikust ehituslikust lahendusest.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale. Lavassaare järve veetaseme stabiliseerimise mõju rabaalal elutsevatele kaitsealustele liikidele ja ka teistele järves ning selle kallastel elutsevatele liikidele on pigem positiivne.
Täpsemalt on taastamistööde positiivsed mõjud esitatud „Lavassaare ümbruse soode taastamiskava17“ lisades 2 ja 4.
4.3 Mõju rohevõrgustikule
Hetkel kehtiva üldplaneeringu põhijoonise alusel kattub DP ala rohelise võrgustiku tugialaga.
Rohelise võrgustiku peamised eesmärgid on21:
− Elurikkuse kaitse ja säilitamine.
− Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine.
− Rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamine.
Kavandatava tegevuse elluviimisel säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ning ei teki terviklike loodusalade killustumist. Kavandatava tegevuse elluviimisel ei lange looduslike või pool- looduslike alade osatähtsus tugialal alla 90% pindalast. Tegevus on suunatud looduskeskkonna seisundi parandamisele, millel on positiivne mõju ka rohevõrgustiku toimivusele ning see on kooskõlas ka rohevõrgustiku ühe peamise eesmärgiga, milleks on elurikkuse kaitse ja säilitamine.
Negatiivne mõju rohevõrgustikule puudub.
4.4 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Kavandatava tegevuse elluviimisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte,
21OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend.
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
29
siis ei põhjusta see kindlasti nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Täpsemad ehitustegevuse mahud selguvad projekteerimisel kuid tegu on väikesemahulise projektiga.
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.
Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja22 nõuetest.
Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Lääneranna valla jäätmehoolduseeskirjale, siis ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.
4.5 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
4.5.1 Mõju pinna- ja põhjaveele
Vajalikeks kaitsekorralduslikeks töödeks on Lavassaare järve veetaseme stabiliseerimine ja tõstmine abs kõrgusele 16,30 m ning kalapääsu rajamine, eesmärgiga parandada Lavassaare järve seisundit ning parandada järve ümbruse soode veerežiimi. Järve praegune veetase on abs kõrgusel ~16,1 m. Lavassaare ümbruse soode veerežiimi parandamise ning sellega seotud Lavassaare järve veetaseme reguleerimise vajadus on välja toodud Lavassaare looduskaitseala kaitsekorralduskavas (meede 2.2.15 ja ptk 4.1.2.1). Taastamiskava põhjal on OÜ Inseneribüroo Steiger koostanud eskiisprojekti “Taastamistööd Audru jõel. Eskiisprojekt”, milles käsitles nelja erinevat võimalust Lavassaare järve veetaseme reguleerimiseks: Audru jõele uue voolusängi, geotekstiilist pinnaspaisude, sulundseintega paisude ning tehiskärestikuga kalapääsu rajamist. Eskiisprojekti põhjal osutus eelistatud lahenduseks kalapääsu rajamine, mis on paisude rajamisest väiksema avariiriskiga ning uue voolusängi rajamisest väiksema loodusmõjuga.
Lavassaare looduskaitsealal paikneva Lavassaare järve veetase on väljavoolu süvendamise tõttu selle looduslikust tasemest ligi 1 m allpool. Seda kinnitab reljeefianalüüs, mis näitab kunagiste kaldajärsakute ülemist osa tasemel 17,5–18 m. Tehtud uurimistöö andmetel on Lavassaare järve praegune veetase abs kõrgusel ~16,1 m ning veetaset mõjutavad koprapaisud Audru jõel18. Koprapaisude kadumisel alaneks järve veetase veelgi.
Seniste uurimistööde ja eskiisprojekti koostamisel on leitud, et looduskaitseliselt parimaks lahenduseks on kalapääsu rajamine selliselt, et seda oleks võimalik tulevikus ümber ehitada, et saavutada lõpptulemusena Lavassaare järve veetaseme tõstmine algsele tasemele, st ligikaudu meetri võrra kõrgemal, võrreldes praeguse tasemega. Tulevikku silmas pidades tuleb arvestada, et paisutuskõrguse tõstmisega suureneb ka vajadus pikendada ja suurendada kalapääsu mahtu. Ühekorraga ei ole nii ulatuslik veetaseme tõstmine võimalik järve lõunaosas kujunenud kaitseväärtusliku õõtsiksoo tõttu, mis vajab säilitamist. Õõtsiksoo suudab kohaneda mõnekümne sentimeetrise veetaseme tõstmisega, mistõttu peaks järve algse veetasemeni jõudmine toimuma mitmes etapis.
22 https://www.riigiteataja.ee/akt/416102021001?leiaKehtiv
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
30
Detailplaneeringu koostamine ehitusõiguse määramiseks ehituskeeluvööndis on vajalik, kuna ei taotluse esitamise ajal kehtiv looduskaitseseadus, Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 ega Lavassaare looduskaitseala kaitse-eeskiri ei anna selgesõnalist õigust kaitsekorralduslike tööde läbiviimiseks ehituskeeluvööndis. Samas eeldab Lavassaare järve veetaseme stabiliseerimine ning selleks Audru jõele kalapääsu rajamine ehitustöid Audru jõe ehituskeeluvööndis.
Lavassaare looduskaitsealal asuv Audru jõgi paikneb Lavassaare ja Õepa sihtkaitsevööndites, mille kaitse-eesmärk on kaitsta soo- ja metsaökosüsteeme, säilitada ja taastada looduslikkust ning hoida kaitsealuste liikide elupaiku. Hinnang elupaikade mõjuteguritele on koostatud Lavassaare kaitsekorralduskava 2017-2026 (KKK) põhjal:
− huumustoitelised järved ja järvikud (3160) – Lavassaare järv. 2016. a koostatud kaitsekorralduskavas on järve seisukord hinnatud heaks, kuid suure setete hulga ja tugeva väljavoolu tõttu on vähenenud järve maht ja halvenenud vee kvaliteet, hapnikurežiim ja ökoloogiline seisund.
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas 2022–202723 on järve ökoloogilist seisundit hinnatud 2019. aastal halvaks – hinnangu aluseks on fütoplanktoni, kalda- ja põhjataimestiku, suurselgrootute põhjaloomade ja kalastiku seisund ning füüsikalis-keemilised üldtingimused. Veemajanduskavas on märgitud, et Lavassaare järve ökoloogilist seisundit aitab parandada see, kui hoida ja stabiliseerida järve looduslik veetase (meetmeprogrammi lisas üks toodud meetme kirjeldus: Lavassaare järve optimaalse veetaseme stabiilsuse tagamine hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks. Lavassaare looduskaitseala kaitsekorralduskavas 2017– 2026).
Kuna kalastikule mõjuks jõe isoleerimine järvest negatiivselt, tuleb looduskaitselistel eesmärkidel rajatava paisu ehitusega järve väljavoolule tagada ka liikumisvõimalused kaladele. Samas omab Lavassaare järve veetaseme tõstmine tõenäoliselt soodsat mõju järve kalastikule, sest näiteks suurenenud veemahu ning sügavuse tõttu võiksid järves paraneda talvised hapnikuolud24.
Kavandatud taastamistööde eesmärk on Lavassaare järve veetaseme stabiliseerimine ja veetaseme tõstmine abs kõrgusele 16,30 m, mis aitab ühtlasi stabiliseerida väljavoolu ümbruse sooveetaset. Veetaseme stabiliseerimine muudab taastamisala võimet veekogude reguleerimisel, luues soodsad tingimused mulla veemahutavuse ja reguleerimisvõime suurenemiseks (pinnaveetase tõuseb, sootaimestik ja turbakiht hakkab taas kasvama). Viimane omakorda võimaldab leevendada põudadest tingitud vooluhulkade vähenemist konkreetsel alaga seotud valgalal ja leevendada sajuperioodidel võimalike üleujutuste tekke võimalusi. Erinevate võimalike lahenduste läbi kaalumiseks on koostatud töö Taastamistööd Audru jõel, eskiisprojektis18, mille põhjal valitud eelistatum lahendus - kalapääsu rajamine - on aluseks detailplaneeringu algatamise taotlemisel.
Mõju pinnaveele on seega pikaajalises plaanis positiivne. Ehitusaegsel perioodil võib kaasneda rajatise ehitusega heljumi teke ja kandumine allavoolu. Ehitusega kaasneva olulise mõju vältimiseks on asjakohane vastavad ennetusmeetmed kavandada ehitusprojektis.
23 https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku 24 Svirgsden, R. Tartu Ülikool, 2024. Audru jõe ülemjooksu ja Lavassaare järve kalastiku eeluuring.
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
31
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu, siis ei kaasne tegevusega aspekte, mille puhul võiks eeldada olulise mõju esinemist põhjaveele. Planeeringus ei nähta ette põhjavee tarbimist ega tegevusi, mis võiksid põhjustada põhjavee reostusriski.
4.5.1.1 Mõju ranna kaitse eesmärkidele
Detailplaneeringuga soovitakse vähendada Audru jõe ehituskeeluvööndit 0 meetrini võimaldamaks jõe kallastele Lavassaare järve veetaseme reguleerimiseks rajatiste kavandamist.
Kalda kaitse eesmärk on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 40 võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndit võib vähendada Keskkonnaameti nõusolekul. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt vastuvõetud üldplaneeringu, kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu või vastuvõetud detailplaneeringu kui kehtestatud üldplaneering puudub. Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja looduskaitseseaduse § 40 lg-s 1 sätestatule. Ehituskeeluvööndi laiuse vähenemine jõustub kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel.
DP alal kavandatud ehitusaladel esinevad kõrge väärtusega looduskooslused (loodusdirektiivi elupaigatüübid). Kavandatavate rajatiste pindala on aga väike ja nende rajamise tulemusena on oodata märgala elupaikade seisundi paranemist. Sellest lähtuvalt on kavandataval tegevusel otsene ebasoodne mõju kalda kõrge ökoloogilise väärtusega looduskooslustele vähene ning pikaajaliselt on oodata pigem positiivset mõju.
Planeeringu elluviimisel kaasneb ehitusalustelt aladelt (rajatiste alune pind) taimestiku eemaldamine või selle mattumine. Kaldaaladel seisneb taimestiku väärtus lisaks koosluselisele väärtusele ka puhverdusvõimes. Igasugune taimkate toimib puhvrina veekogu ja maismaalt tuleneva reostuse (nt erosioon, hajuheide) vahel. Arvestades ala paiknemist piirkonnas, kus võimaliku hajureostuse risk on madal, siis olulist reostusriski veekeskkonnale seoses antud alalt taimkatte eemaldamisega ei kaasne.
Kalda kaitse eesmärk on kalda eripära arvestava asustuse suunamine. Looduskaitseseaduse § 40 lg 1 kohaselt tuleb ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtuda reljeefist ja väljakujunenud asustusest. Antud juhul ei kavandata ehitusõigust asustusele, vaid väikesemahulise ehitusaluse pindalaga looduskaitselist rajatist. Kavandatav tegevus ei muuda piirkonna asustusstruktuuri.
Kalda kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Antud juhul on inimasustus Audru jõe antud piirkonna kallastel puudub. Tegu on looduskaitsealuse alaga. Tegevus on suunatud inimtegevuse ajaloolise kahjuliku mõju heastamisele – Lavassaare järve ja raba veetase on rikutud inimtegevuse tõttu ning projekt on suunatud negatiivse mõju heastamisele.
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
32
Kalda kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise tagamine ja kallasrajale juurdepääsu tagamine. Antud juhul kavandatav tegevus kuidagi Audru jõe kallaste läbitavust ei mõjuta. Kasutatav pinnasrada asub planeeringuala idaäärel metsa servas. Jõe ääres on hetkel loomarada, kuid ala on kopraaukude rohke ja tõenäoliselt enamasti ongi seal liikujateks koprad.
Eelneva alusel ei ole eelhinnangu koostaja hinnangul oodata planeeringuga kavandatava tegevusega kaasnevat olulist ebasoodsat mõju kalda kaitse-eesmärkidele. Lõpliku otsuse tegevuse vastavusele kalda kaitse eesmärkidele saab anda Keskkonnaamet, kelle pädevusse antud otsustusõigus looduskaitseseaduse alusel kuulub. Otsus on võimalik teha vastuvõetud detailplaneeringu alusel.
4.5.2 Jääkreostus
Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele. Lähim jääkreostusobjekt jääb alast u 15,6 km kaugusele kagu suunda (Sauga lennuväli, JRA0000194).
4.5.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.
Lähim elamu (Raina, kü 18801:003:0113) jääb DP alast u 2,2 m kaugusele kagu suunda. Seega ehitustegevusega kaasnev mürahäiring elamualade suhtes on välistatud seoses suure kaugusega. Müra võib eeskätt olla oluline linnustiku vaates. Tavapärane praktika on looduskaitsealadel ehitustegevusel mürarikkaid ehitustöid vältida lindude pesitsusperioodil. Meetme rakendamisel on võimalik ehitusaegset mürahäiringut ja selle võimalikku mõju lindude pesitsusele vältida.
KOTKAS heiteallikate registri25 andmetel planeeringuala lähialal heiteallikad puuduvad. Lähimad heiteallikad jäävad u 4 km kaugusele kagu suunda (aktsiaselts Tootsi Turvas heiteallikad). Kavandatava tegevuse endaga seoses uusi olulisi heiteallikad piirkonda ei lisandu.
Kavandatava tegevusega seoses ei lisandu piirkonda liikluskoormust. Vajalik on ehitustegevuse perioodil ehitusmaterjalide objektile transport, mille tarvis tuleb rajada ajutine ligipääs.
Kavandatava tegevuse käigus ei paigaldata kinnistule valgustust, mistõttu valgusreostust oodata ei ole.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulise vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust. Samuti ei paikne planeeringuala lähialal vibratsiooni ja lõhnatundlikke objekte.
25 https://kotkas.envir.ee/registry/index?represented_id=
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
33
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.
4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Detailplaneeringu lahendus näeb ette inimasustusest eemal paiknevale Audru jõele rajatise ehitust Lavassaare järve veetaseme reguleerimiseks. Kavandataval tegevusel puudub otsene mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele.
Lavassaare järveäärseid alasid kasutatakse puhkamiseks-jalutamiseks-koriluseks ning nende võimaluste jätkumist peetakse kohaliku kogukonna poolt oluliseks. Planeeringu (ja selle aluseks oleva eskiislahenduse) koostamisel on arvestatud, et tegevus ei muuda Lavassaare järveäärseid alasid (sh õõtsiksoo ala) niivõrd oluliselt, et see halvendaks nende senist kasutust.
Lavassaare taastamiskava koostamisel on hinnatud ka võimalikke sotsiaalseid mõjusid. Leitud on, et sotsiaalselt võib taastamistegevus parandada ümbritseva piirkonna elanike elukvaliteeti ja heaolu, seda ennekõike turvatunde kasvu läbi. Looduse taastamine ammendatud maardlates vähendab maastikutulekahjude riski ning turbatolmu lendumist. Lisaks kaasatakse kogukond taastamisprotsessi, lisandub võimalusi taastamistööde koosloomeks, paranevad taastajate teadmised kohalikest oludest ning suureneb huvigruppide loodushoiuteadlikkus. See võib omakorda tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvustunnet ja kogukonna sidusust, aidates kaasa maaelu väärtustamisele ja maapiirkondade elanikkonna vaimsele heaolule. Lavassaares on märgala taastamine pigem positiivse majandusliku, kultuurilise ja sotsiaalse mõjuga. Küll aga sõltuvad taastamisprotsessi kultuuriline ja sotsiaalne panus väga palju sellest, kuidas aktsepteerivad kohalikud elanikud taastamistegevusi ning kuidas õnnestub leida kohalike huvide ja taastamistegevuste vahel võimalikult suur ühisosa. Audru jõele rajatav kalapääs on vaid üks osa Lavassaare taastamistöödest.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha mõju varale. Ala paikneb inimasustusest eemal ja järve veetaseme stabiliseerimine ei mõjuta elamualasid vm taristut. Kogu tegevus on kavandatud kaitsealusel riigimaal.
4.7 Mõju kultuuriväärtustele
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel DP alal ja naabruses mälestised puuduvad. Kavandatav tegevus ei ulatu lähima pärandkultuuriobjektini. Mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.
4.8 Mõju kliimale ja kliimakindlus
Pärnumaa kliimakava 203026 kohaselt kõrgeid kliimariske, millega kaasneb oht pärnumaalaste elule ning oluline majanduskahju, ei esine. Keskmiseks on hinnatud mere üleujutusriski (kohaldub vaid üleujutusaladel), tormituule, külmalaine ja kuumalaine riski, seejuures on lähikümnenditel sagenemas kuumalained, kuid seoses kliima soojenemisega on vähenemas pakaserisk. Üleujutusrisk (eeskätt mereveetaseme muutusega seotud üleujutusrisk) püsib, kuid pole usaldusväärselt teada üleujutust põhjustavate lääne-edelatsüklonite esinemise
26 https://pol.parnumaa.ee//wp-content/uploads/2025/05/Parnumaa-kliimakava-20.12.22.pdf
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
34
sagenemine. Madalaks on hinnatud hoogsaju-, põua-, maastikupõlengu, lumetormi ning nullilähedase temperatuuri kõikumise riski. Keskpikas ettevaates suureneb hoogsajurisk, samuti sagenevad põuad, maastikupõlengud ja nulli-ümber-päevad, mis tõstab tulevikus ilmasündmuste riskitaset.
Hiljuti valminud Pärnu linna kliimakava 2030 seab mitmeid eesmärke, mis toetavad otseselt nii Lavassaare märgala taastamist kui ka potentsiaalsete taastuvenergia lahenduste arendamist taastataval alal. Olulisim neist eesmärkidest on süsinikuheite vähendamine: Pärnu linn soovib 2030. aastaks vähendada oma süsinikuheidet 40% ehk 100 000 tonni võrra. Eesmärgi saavutamiseks planeeritakse suurendada looduslikku süsiniku sidumist, suunates suure süsinikuheitega muldade maakasutust süsinikku siduva kasutusviisi poole. Suure süsinikuheitega alade hulka kuuluvad kliimakava järgi eelkõige kuivendatud turvasmuldadega alad, iseäranis nii kasutusel olevad kui ka ammendunud taastamata turbamaardlad. Süsinikuheite vähendamisel nähakse kliimakavas olulist rolli WaterLANDSi märgalade taastamise projektil (mille koosseisu kuulub ka käesoleva eelhinnangu objektiks oleva planeeringuga kavandatav tegevus) ning projekti lõppedes soovitakse saadud märgalade planeerimise kogemust rakendada laiemalt ka muudele analoogsetele aladele Pärnu linnas.
Üheks kliimaeesmärgiks, mis puudutab ka Lavassaare taastamisala, võib pidada põhimõtteid, mille eesmärgiks on suurendada looduslike alade osakaalu, väärtustada loodusalasid ja nende kasutamist puhkamiseks ning edendada kliima- ja keskkonnahariduse põhimõtteid. Keskkonnaharidust saab edukalt edendada erinevate õuesõppe võimaluste, sh. hariduslike loodusradade loomisega.
4.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Planeeringualale kavandatava rajatise purunemisel võivad ohustatud olla allavoolu jäävad sillad jm rajatised. Kalapääs tuleb projekteerida seetõttu vastupidavana. Samuti on vajalik tagada kalapääsu korraline ülevaatus ja vajadusel teostada sellele hooldusremont. Eelpool nimetatud meetmete rakendamisel on risk ootamatuks purunemiseks väga madal.
4.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine
Alal ei ole kehtestatud ja ala ei piirne aladega, kus oleks teisi detailplaneeringuid, mis võiksid koosmõjusid avaldada.
Lavassaare ümbruse soode taastamiskava näeb lisaks Lavassaare järve veetaseme reguleerimisele ette ka teisi tegevusi. Tegevuste kombinatsiooni rakendamisel on oodata kogu Lavassaare piirkonna märgalade seisundi olulist paranemist.
4.11 Muud aspektid
Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava DPga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul koostatakse detailplaneeringut kaitsekorraldusliku tegevuse kavandamiseks. Tegevus on vajalik nii Lavassaare looduskaitseala kaitsekorralduskava kui ka Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt.
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
35
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu Audru jõe ülemjooksu taastamistööde kavandatava DPga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.
Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
36
5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta
PlanS § 142 lg 6 järgi tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH), lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 33 lg 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lg 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (üldplaneeringu muutmine).
Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada DP elluviimisel olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
1) Tulenevalt Natura eelhinnangus esitatud analüüsist, siis on kavandatava tegevusega välistatud ebasoodne mõju Lavassaare loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele. Tegu on kaitsekorraldusliku tegevusega, mille oodatav mõju loodus- ja linnuala kaitse- eesmärkidele on positiivne.
2) Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale. 3) Kavandatava tegevuse elluviimisel säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ning ei teki
terviklike loodusalade killustumist. Kavandatava tegevuse elluviimisel ei lange looduslike või pool-looduslike alade osatähtsus tugialal alla 90% pindalast. Negatiivne mõju rohevõrgustikule puudub.
4) Kavandatava tegevusega kaasnev mõju pinnaveele on positiivne. Tegevusega on tagatud kalade liikumine Audru jões. Mõju põhjaveele puudub.
5) Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.
6) Kavandataval tegevusel puudub mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha mõju varale.
7) Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel DP alal ja naabruses mälestised puuduvad. Kavandatav tegevus ei ulatu lähima pärandkultuuriobjektini. Mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.
KSH algatamise või mittealgatamise üle otsustab lõplikult kohalik omavalitsus. Eelhinnangule ja KSH algatamise või mittealgatamise otsuse eelnõule tuleb küsida asjaomaste asutuste (antud juhul Keskkonnaamet) seisukohta.
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
37
Kasutatud materjalid
Allikmaterjalid:
Svirgsden, R. Tartu Ülikool, 2024. Audru jõe ülemjooksu ja Lavassaare järve kalastiku eeluuring.
Mäemets, A. (1977). Eesti NSV järved ja nende kaitse. Valgus, Tallinn.
Ott, I. (2009). Eesti väikejärvede seire 2008. a. Tartu.
Ott, I. (2012). Eesti väikejärvede seire 2012. a. Tartu.
Ott, I., Timm, H., Laarmaa, R., Maileht, K., Sepp, M., Lehtpuu, M., Ott, K., Krause, T., Palm, A., Rakko, A., Saar, K. (2019). Eesti väikejärvede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2019. a. Tartu.
Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.
Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.
Pall, P., Järvekülg, R., Kõrs, A., Pihu, R., Piirsoo, K. Timm, H., Vilbaste, S. 2014. Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2013. aasta aruanne. Eesti riikliku keskkonnaseire allprogramm. Tartu.
Pall, P., Järvekülg, R., Krause, T., Palm, A., Pihu, R., Timm, H., Vilbaste, S. 2018. Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2017. aasta aruanne. Eesti riikliku keskkonnaseire allprogramm. Tartu.
Koonga valla üldplaneering. Kättesaadav: https://www.laanerannavald.ee/koonga- uldplaneering
Koostatav Lääneranna valla üldplaneering. Kättesaadav: https://www.laanerannavald.ee/koostatav-uldplaneering
Keskkonnaamet. 2016. Lavassaare looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017–2026. Kättesaadav: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/1525238488
Tartu Ülikooli, Eestimaa Looduse Fondi, Tootsi Turvas ASi ja Riigimetsa Majandamise Keskus. 2023. Lavassaare ümbruse soode taastamiskava.
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas 2022–2027. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku
Pärnumaa kliimakava 2030. Kättesaadav: https://pol.parnumaa.ee/wp- content/uploads/2025/05/Parnumaa-kliimakava-20.12.22.pdf
Pärnu maakonnaplaneering. Kättesaadav: https://planeeringud.ee/plank- web/#/planning/detail/10100023
OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend.
Piirimäe, K., Raidla, M., Uuemaa, E., Peetersoo, A., Kiiker, K., & Reitalu, T. (2021). Suurte üleujutustega siseveekogude nimistu ja kõrgveepiirid: Aruanne [Uurimisaruanne, riigihange nr 223733].
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 26.11.2025
38
OÜ Inseneribüroo STEIGER. 2024. Taastamistööd Audru jõel eskiisprojekt. Töö nr 24/4922.
Rohtla, M. ja Svirgsden, R. 2023. Vee-elustiku eksperthinnang Audru jõe ühiseesvoolu projekteerimistöödes. Tartu.
Seadused, määrused:
Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv
Lääneranna valla jäätmehoolduseeskiri (RT IV, 16.10.2021, 1). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/416102021001?leiaKehtiv
Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv
Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv
Andmebaasid:
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur: http://loodus.keskkonnainfo.ee
EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek
Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/
Maa- ja Ruumiameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia-andmekogu/Laadi- ETAK-andmed-alla-p609.html
Maa- ja Ruumiameti geoportaal: https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused- p2.html
1
EELNÕU
LISA 3 Lääneranna Vallavolikogu
....2026.a. otsus nr .....
Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu lähteseisukohad
Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu, koostamise korraldaja Lääneranna Vallavalitsus.
Detailplaneeringust huvitatud isikud on Riigimetsa Majandamise Keskus ning Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond.
Joonis 1. Planeeritav ala (koostaja OÜ Inseneribüroo Steiger)
Detailplaneering on vajalik projekti „Märgalade taastamine kui lahendus süsiniku sidumiseks, lõimides inimtegevust elurikkusega“(Water-based solutions for carbon storage, people and
2
wilderness, akronüüm WaterLANDS, projektikood 101036484) raames tehtavate tööde kavandamiseks, mille rahastaja on Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooniprogramm Horizon 2020.
1. Planeeringuala, olemasolev olukord
Planeeringuala asub Õepa külas riigi omandis oleval Õepa raba (katastritunnus 33404:003:0249, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 318,58 ha) katastriüksusel ligikaudu 10,6 ha suurusel maa-alal.
Planeeritavat ala läbib Lavassaare järvest algav Audru jõgi.
Planeeringuala asub Lavassaare looduskaitsealal (KKR kood KLO1000645) Lavassaare (KKR kood KLO1101617) ja Õepa (KKR kood KLO1101615) sihtkaitsevööndites ning Natura 2000 võrgustiku Lavassaare linnu- ja loodusaladel.
Planeeringuala paikneb Lavassaare turbamaardlal (maardla kood MRD0000167), sh osaliselt turba aktiivse tarbevaru plokkidel nr 56 ja 57, planeeringualast idas asuvad Lavassaare II turbatootmisala ning Lavassaare ja Elbu turbatootmisala mäeraldised.
Planeeringuala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkonnas kus reostusohtlikkuse tase on madal.
Planeeringuala läbib pärandkultuuriobjekt Lavassaarest Vee külla viiv talitee.
Hoonestamata planeeringuala asub inimasustusest eemal ning sellel puuduvad tehnovõrgud.
2. Planeeringud ja arengukavad. Vastavus üldplaneeringule
2.1. Pärnu maakonna planeering (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/74). Kavandatava tegevuse ala jääb maakonnaplaneeringu kohasele rohevõrgustiku tugialale (tuumalale) T7 (rohelise võrgustiku tasand: riigi väike) ja väärtuslikule maastikule Lavassaare- Virussaare turbamaa. https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100023
2.2. Koonga valla üldplaneering (kehtestatud Koonga Vallavolikogu 29.06.2016.a määrusega nr 21.). Üldplaneeringu järgi asub planeeringuala hajaasustusalal kus maakasutuse juhtsihtotstarvet ei ole määratud. Planeeringuala asub üldplaneeringuga määratletud rohelise võrgustiku tugialal ja osaliselt aktiivse tarbevaruga turba maardlal. https://www.laanerannavald.ee/koonga-uldplaneering
2.3. Koostatav Lääneranna valla üldplaneering. Vastu võetud ja avalikule väljapanekule suunatud Lääneranna Vallavolikogu 09.10.2025 otsusega nr 247. Koostatava Lääneranna üldplaneeringu kohaselt jääb detailplaneeringuala rohelise võrgustiku tugialale ja väärtuslikule maastikule. (https://www.laanerannavald.ee/koostatav-uldplaneering)
2.4. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022-10/Lääne- Eesti%20vesikonna%20veemajanduskava%202022-2027.pdf
2.5. Lavassaare looduskaitseala kaitsekorralduskava. https://infoleht.keskkonnainfo.ee/ala/-2017289940
2.5. Kehtiv detailplaneeringu puudub. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta valla üldplaneeringut eesmärgiga vähendada Audru jõe kalda ehituskeeluvööndit.
3
3. Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk
3.1 Detailplaneeringu eesmärgiks on Lavassaare looduskaitseala kaitsekorralduslike ehitustööde jaoks ehitusõiguse määramine, rajatiste planeerimine, taristu lahendamine ning kalda ehituskeeluvööndi vähendamine Lavassaare järvest lähtuva Audru jõe ülemjooksul Õepa raba katastriüksusel (Lavassaare looduskaitseala kaitsekorralduskava meede 2.2.15 ja ptk 4.1.2.1.).
Kavandatakse Lavassaare järve veetaseme stabiliseerimist ja tõstmist abs kõrguselt ~16,1 m kõrgusele 16,3 m ning kalapääsu rajamist. Tegevuse eesmärgiks on parandada Lavassaare järve seisundit ning järve ümbruse soode veerežiimi.
Lavassaare looduskaitsealal paikneva Lavassaare järve veetase on väljavoolu süvendamise tõttu selle looduslikust tasemest ligi 1 m allpool. Järve veetaseme reguleerimise vajadus on välja toodud Lavassaare looduskaitseala kaitsekorralduskavas. Vajalike tööde kavandamiseks on Tartu Ülikooli, Eestimaa Looduse Fondi, Tootsi Turvas ASi ja Riigimetsa Majandamise Keskuse koostöös valminud töö „Lavassaare ümbruse soode taastamiskava“. Taastamiskava põhjal on OÜ Inseneribüroo Steiger koostanud eskiisprojekti “Taastamistööd Audru jõel. Eskiisprojekt”, mille põhjal osutus eelistatud lahenduseks Audru jõele kalapääsu rajamine, mis on paisude rajamisest väiksema avariiriskiga ning jõe uue voolusängi rajamisest väiksema loodusmõjuga.
Detailplaneeringuga soovitakse kavandada ehitusõigus kalapääsu rajamiseks Audru jõele selliselt, et seda oleks võimalik tulevikus ümber ehitada, et saavutada lõpptulemusena Lavassaare järve veetaseme tõstmine algsele tasemele, st ligikaudu 1 meetri võrra kõrgemale võrreldes praeguse tasemega. Ühekorraga ei ole nii ulatuslik veetaseme tõstmine võimalik järve lõunaosas kujunenud kaitseväärtusliku õõtsiksoo tõttu. Õõtsiksoo suudab kohaneda mõnekümne sentimeetrise veetaseme tõstmisega, mistõttu peaks järve algse veetasemeni jõudmine toimuma mitmes etapis.
Hooneid ning kavandatavate rajatiste teenindamiseks püsivalt ligipääsu ei kavandata. Vajalik määrata kindlaks planeeringualale ajutise ligipääsu asukoht, väljakaevatava materjali ja ehitusmaterjalide ajutise ladustamise alad ning paisu tiibade rajamiseks vajaliku pinnase varumise alad. Juurdepääs planeeringuaalale võib osutuda vajalikuks ka ehitustööde järgselt, et tagada rajatiste hooldamise, parandamise ning võimaliku ümberehitamise võimalus tulevikus.
3.2. Planeeringuala asub osaliselt Audru jõe kalda ehituskeeluvööndis. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul, ehituskeeluvööndi vähendamise aluseks on üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav vastuvõetud detailplaneering.
Detailplaneeringuga on kavas teha Audru jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek 0- meetrini Lavassaare järve veetaseme tõstmiseks vajalike rajatiste rajamiseks Audru jõkke ja selle kaldaalale.
Vööndi vähendamine on kaalutlusotsuse alusel erandi tegemine ning otsuste tegemisel lähtutakse kalda kaitse eesmärkidest, milleks on looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning kaldals vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (looduskaitseseadus § 34).
4. Detailplaneeringu ülesanded
Detailplaneeringu ülesandeks on PlanS § 126 toodud kohustuslike ning detailplaneeringu eesmärgist tulenevate asjakohaste ülesannete täitmine.
4
5. Seisukohad detailplaneeringu lahenduse koostamiseks
5.1. Planeeringuala moodustab ühe krundi, mille alusel eraldi uut katastriüksust moodustama ei pea.
5.2. Planeeritavad ehitised paigutada planeeringualale. Hooned ja tehnovõrgud planeeritaval alal puuduvad ning nende ehitamisõigust detailplaneeringuga ei määrata.
5.3. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga, arvestama avaliku huviga ning kaasatavate ja puudutatud isikute huvidega.
5.4. Planeeringus näidata ära juurdepääs planeeringualale avalikult teelt. Parkimine lahendada planeeringula katastriüksuse siseselt.
5.5. Määrata kindlaks planeeringualale ajutise ligipääsu asukoht, väljakaevatava pinnase ning ehitusmaterjalide ajutise ladustamise alad ning Audru jõele ehitatava paisu ja/või kalapääsu tiibade rajamiseks vajaliku pinnase ning ehitusmaterjalide varumise alad. Planeerimislahenduse koostamisel arvestada, et ajutine juurdepääs planeeringualale on vajalik ka ehitustööde järgselt, et tagada rajatiste, sh kalapääsu ja/või paisu hooldamine, parandamine ning võimalik ümberehitamine tulevikus.
5.6. Planeerida ehitised olemasolevat taristut võimalikult kasutavalt ning looduskeskkonda võimalikult vähe häirivana. Planeeringu koostamisel ja tegevuste kavandamisel võtta aluseks ning lähtuda Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (ELLE OÜ, 26.11.2025) ning käesolevate lähteseisukohtade p 6.2 toodud uuringutest ja mõjude hindamistest.
5.7. Vältida planeeritaval alal asuva pärandkultuuri objekti Lavassaarest Vee külla viiv talitee kahjustamist.
5.8. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid ja mõjusid ümbritsevale looduskeskkonnale ja naaberkinnisasjadele. Vajadusel tuleb viia läbi uuringud võimalike keskkonna- ja muude asjakohaste häiringute vältimiseks ja/või leevendusmeetmete määramiseks.
5.9. Kaaluda kavandatud ehitiste ja taristu ehitamise ja hilisema kasutamisega seotud võimalikud õnnetuse- ja avariiolukorrad ning näha ette nende vältimise meetmed ja õnnetuste- ja avariiolukordade juhtumise puhuks tegutsemisjuhised ja leevendusmeetmed. Ehitustöödega võib kaasneda jões heljumi teke ja selle kandumine allavoolu, heljumiga kaasneva olulise mõju vältimiseks näha ette vastavad ennetusmeetmed.
5.10. Planeeringuga kavandatavate tegevuste ja ehitiste tuleohutusnõuded näha ette vastavalt kehtivale seadusandlusele.
5.11. Mulla- ja kaevetööde tegemisel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega (Muinsuskaitseseadus § 31 lg 1).
6. Uuringud
6.1. Detailplaneering koostada soovitavalt mitte üle ühe (1) aasta vanusele mõõtkavas 1:1000 topo- geodeetilisele alusplaanile, millele on lisaks planeeringualale kantud vähemalt 20 m laiune ala väljaspool planeeritava ala piiri (kontaktvöönd).
5
6.2. Olemasolevad uuringud ja mõjude hindamised: 6.2.1. Audru jõe ülemjooksu ja Lavassaare järve kalastiku eeluuring (Svirgsden, R. Tartu Ülikool, 2024) 6.2.2. Lavassaare ümbruse soode veerežiimi taastamistööde projekt (OÜ Inseneribüroo STEIGER, Töö nr 24/4855). 6.2.3. Taastamistööd Audru jõel, eskiisprojekt (OÜ Inseneribüroo STEIGER, Töö nr 24/4922). 6.2.4. Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (ELLE OÜ, 26.11.2025).
6.3. Täiendavate uuringute vajadus selgub planeerngu koostamise käigus.
7. Keskkonnamõju strateegiline hindamine
7.1. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul.
7.2. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud Audru jõe ülemjooksu taastamistööde detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (ELLE OÜ, 26.11.2025) (detailplaneeringu algatamise otsuse lisa), kus on analüüsitud võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ning võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
Eelhinnangus jõuti järeldusele, et planeeritav tegevus ei ole olulise negatiivse keskkonnamõjuga ning keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamine ei ole vajalik ning keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik PlanS § 126 lg 1 kohaselt planeerimismenetluse käigus ning mõju Natura 2000 võrgustiku Lavassaare linnu- ja loodusaladele ning Lavassaare looduskaitseala kaitse- eesmärkidele ja terviklikkusele eeldatavalt puudub.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale. Lavassaare järve veetaseme stabiliseerimise mõju rabaalal elutsevatele kaitsealustele liikidele ja ka teistele järves ning selle kallastel elutsevatele liikidele on pigem positiivne.
8. Detailplaneeringu vormistamine ja koosseis
8.1. Detailplaneering peab vastama PlanS § 3 lõigetes 1-5 sätestatud nõuetele.
8.2. Detailplaneering koostada vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhendmaterjalidele (http://planeerimine.ee). Detailplaneeringu seletuskirjas esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.
8.3. Detailplaneering koosseisu lisada üldplaneeringu muutmise ettepanek koos põhjenduse ja vajalike joonistega. Seletuskirjas esitada kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek (planeeringuala osas), arvestades kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevatest teede- ja tehnovõrkudest jms.
8.4. Detailplaneeringu koosseisus esitada lisana planeeringulahendust illustreeritav ruumiline illustratsioon.
8.5. Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
6
9. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel
9.1. Detailplaneering koostatakse koostöös ja kooskõlastatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015.a määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb: 9.1.1. Keskkonnaamet; 9.1.2. Kliimaministeerium. Muud valitsusasutused, kellega tuleb koostööd teha, selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt sellele, millised küsimused ja objektid detailplaneeringus käsitlemisele tulevad.
9.2. Planeeringu koostamise korraldaja kaasab planeeringu koostamisse Maa- ja Ruumiameti, planeeringuala ning puudutatud kinnisasjade omanikud. Muud kaasatavad isikud, sealhulgas isikud, kelle huve ja õigusi planeering võib puudutada ning isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeeringu koostamisse, selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt detailplaneeringus käsitletavatele küsimustele.
9.3. Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning teede lahenduse koostöös maa-alal olemasolevate või kavandavate tehnovõrkude ja teede omanikega või valdajatega. Kokkuvõte tehtud koostööst esitatakse planeeringu seletuskirjas ning tehnovõrkude ja teede omanike või valdajate väljastatud tingimused lisatakse planeeringu koosseisu.
9.4. Seadusest tulenevad kooskõlastused valitsusasutustelt tuleb saada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus kooskõlastuste vajadust täpsustada ja täiendada detailplaneeringu menetlemise käigus.
10. Detailplaneeringu koostamise ajakava
10.1. PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
10.2. Detailplaneeringu koostamise ajakava sätestatakse detailplaneeringu koostamise lepingus. Ajakava kokku panekul arvestatakse, et see ligikaudne ning koostatud eeldusel, et detailplaneeringu menetlusel ei ilmne planeeringu koostamist takistavaid või pidurdavaid asjaolusid ning ei teki pikaajalisi planeeringuvaidlusi.
11. Lõppsätted
11.1. Juurdepääs planeeringualalt avalikule teele peab olema tagatud enne detailplaneeringu vastuvõtmist Lääneranna Vallavolikogu poolt.
11.2. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus lähteseisukohti täpsustada ja täiendada detailplaneeringu menetlemise käigus.