DP edastamine kooskõlastamiseks Harkujärve külas Metsatuka maaüksuse ja lähiala detailplaneering

2025.09.26_kaaskiri dp edastamine kooskõlastamiseks Päästeametil.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KRISTIINA OTT-RÄTSEPP PNOEE-47809182730 2025-12-01 13:06:24

05_Põhijoonis.pdf

5

SJ

haagis 3,

5 19801:001:4828 Apametsa tee 2

Väike-Trahteri 19801:001:2621

Välgu põik L2 19801:001:2622

Välgu tee 18 19801:001:2536

19814:001:0500 Metsatuka

maapind 4.54 kaas 4.54 Malm põhi 2.92 rake ∅200/160 Plast 1 2.92 DE 160 PVC 2 2.92 DE 160 PVC

maapind 4.64 kaas 4.64 Malm põhi 2.89 rake ∅400/315 Plast 1 2.89 DE 160 PVC 2 2.89 DE 160 PVC

Välgu põik 1 19801:001:2623

4.56 2.86 (-1.8), lang 0,005, toru pikkus ca 7m

P3

9/5 2/1 3586 m²

1/2

EP 100 %

400 m²

po s n

r 1

3.66

3.61

3. 78

3. 75

3. 72

3. 69

3,7

5

6

4,4

3.64

1

4

4 6,7

5

1,5

5,4

4

4,3

2,5

planeeritud ala piir (vt märkus nr 1) katastriüksuse piir planeeritud maapealne hoonestusala krundi pos. number

plan. võimalik juurdepääs krundile

plan. hoone võimalik asukoht

ol.ol. autoliikluse ala

plan. võimalik krundisisene plats

liiklussuunad

plan. võimalik kõrghaljastuse või heki asukoht

plan. võimalik jäätmemaja/konteinerite asukohtSJ

plan. võimalik parkimiskoht

KRUNDI EHITUSÕIGUS

PX

suurim lubatud kõrgus maapinnast, m (elamu /abihoone) suurim lubatud korruselisus (elamu/abihoone)

krundi plan. suurus, m²

hoonete arv krundil (elamu/ abihoone)

plan. sihtotstarve % detailplaneeringu liikides

hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, m²

plan. parkimiskohtade arv õues ja/või hoones

pl an

. k ru

nd i p

os n

r

haljasala olemasolev puu

likvideeritav objekt

olemasolev kraav

ol.ol. kergliikluse ala

olemasolev madalpingekaabel

olemasolev veetorustik olemasolev isevoolne kanalisatsiooni torustik olemasolev valguskaabel

olemasolev jaotus-liitumiskilp

1

tehnovõrgu servituudi /IKÕ vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses

planeeritud kraav planeeritud kraavi põhja kõrgus

vee voolusuund (täpsutada projekt. faasis)3.50

heakorrastatav truup/kraav planeeritud piirde võimalik asukoht

MÄRKUSED 1. Topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geoalus OÜ juuli 2025, töö nr 25-G281. Koordinaadid L-EST '97, kõrguste süsteem: Euroopa

kõrgusvõrk EH2000 Amsterdami süsteemis. 2. Joonise parema loetavuse huvides on planeeringuala piir näidatud 1 meeter tegelikusest väljapoole. Planeeringuala piir ühtib

Metsatuka kinnistu katastriüksuse piiriga. 3. Hoone paiknemine hoonestusalas on põhimõtteline, täpne asukoht selgub ehitusprojektis. 4. Teede, juurdepääsude, parkimise lahendus ja piirdeaia asukoht on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus. 5. Piirded võib ka rajada Metsatuka kinnistu lääne- ja põhjapoolsema kinnistu piiri vahetus lähedusse. Kuid tagatud peab olema võimalus

kraavi korrashoiuks (tagada hooldusala Metsatuka kinnistul ulatusega ca 2,5 m). Kuna kraav jääb erinevate kinnistute piirile, siis kraavi puhastamise tingimused ja võimalused leppida kokku naaberkinnistute omanikega.

6. Haljastuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojektis. 7. Prügi kogumine lahendada hoones või kavandada prügihooned arvestades arhitektuurse sobivuse. Prügihoone täpne asukoht

määratakse ehitusprojektis. 8. Maa sihtostarbe määramisel on lähtutud: siseministeeriumi soovituslikest leppemärkides „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013“

alusel, mis on leitav https://planeerimine.ee/ - EP-üksikelamu maa ja maakasutuse sihtotstarbed ,,Maakatastriseadus” sätestatud korra alusel E- elamumaa.

Metsatuka maaüksuse ja lähiala DETAILPLANEERING

Joonise nimetus

Asukoht

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerimisspetsialist / projektijuht

Koostaja

OÜ HENDRIKSON DGE

Raekoja plats 9 Tartu 51004 [email protected]

www.dge.ee +372 7409 800

Registrikood 10269950 KMKR EE100039285 Töö nr Joonis nr

Mõõtkava Kuupäev

Harku vald, Harkujärve küla

Harku Vallavalitsus

Helen Leiger

Põhijoonis

1:500 25.11.2025

25005166 5

TINGMÄRGID

KRUNDI EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED

ARHITEKTUURINÕUDED

N

S

§ Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne, piirkonna kvaliteeti tõstev. Abihoone peab moodustuma elamuga ühtse kompleksi;

§ Välisviimistlus: eelistada heledaid krohvipindu ja naturaalsetes toonides laudist. Kasutada võib ka puhta vuugiga laotud moodulkivi. Keelatud on ümarpalkhoonete (sh freespalk) ja väliste risttappidega palkhoonete ehitamine.

§ Katusematerjalid: eelistada tuleb ühetoonilisi vähese reljeefsusega katusekatte materjale.

§ Katusekalded: 0-20 kraadi; § Kohustuslik ehitusjoon: ei ole määratud; § +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus

piirkonnale omaselt. § Hoonete konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste

kavandamisel lähtuda energiasäästlike hoonete kontseptsioonist.

§ Piirded: piirete rajamine on lubatud. Piirde lubatud maksimaalseks kõrguseks on kuni 1,5 m. Lubatud materjalid: puit, kivi, metall, võrkaed, elustara (põõsad). Kombineeritud piirdeaia puhul võib laotud kiviaia osa (nö sokliosa) maksimaalne kõrgus olla 0,3 m. Massiivpiirete rajamine ei ole lubatud.

06_Tehnovõrkude joonis.pdf

planeeritud ala piir (vt märkus nr 1) katastriüksuse piir planeeritud maapealne hoonestusala krundi pos. number

plan. võimalik juurdepääs krundile

plan. hoone võimalik asukoht

ol.ol. autoliikluse ala

plan. võimalik krundisisene plats

plan. võimalik kõrghaljastuse või heki asukoht

olemasolev puu

likvideeritav objekt

olemasolev kraav

ol.ol. kergliikluse ala

olemasolev madalpingekaabel

olemasolev veetorustik olemasolev isevoolne kanalisatsiooni torustik olemasolev valguskaabel

olemasolev jaotus-liitumiskilp

1

planeeritud madalpingekaabel planeeritud jaotus/liitumiskilp planeeritud veetorustik planeeritud kanalisatsioonitorustik planeeritud sidekanalisatsioon planeeritud liitumispunkt

W1

tehnovõrgu servituudi /IKÕ vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses

planeeritud kraav planeeritud kraavi põhja kõrgus

vee voolusuund (täpsutada projekt. faasis)3.50

heakorrastatav truup/kraav

5

19801:001:4828 Apametsa tee 2

Väike-Trahteri 19801:001:2621

Välgu tee 16 19801:001:3315

Välgu põik L2 19801:001:2622

Välgu tee 18 19801:001:2536

19801:001:2777 Välgu tee L6

19814:001:0500 Metsatuka

maapind 4.54 kaas 4.54 Malm põhi 2.92 rake ∅200/160 Plast 1 2.92 DE 160 PVC 2 2.92 DE 160 PVC

maapind 4.64 kaas 4.64 Malm põhi 2.89 rake ∅400/315 Plast 1 2.89 DE 160 PVC 2 2.89 DE 160 PVC

Välgu põik 1 19801:001:2623

W1

Elektrilevi OÜ teh tingimustele nr 500201 pos 1 - plan. liitumiskilp

Elektrilevi OÜ teh tingimustele nr 500201 Ümber tõstetav Vägu põik 1 liitumiskilp

Teli Eesti AS teh tingimustele nr 39767523 pos 1 - plan. liitumispunkt / sidekaev

V1

4.56 2.86 (-1.8), lang 0,005, toru pikkus ca 7m

Osaühing Stratum teh tingimustele pos 1 - plan. olmevee liitumispunkt

Osaühing Stratum teh tingimustele pos 1 - plan. reovee liitumispunkt

3.66

3.61

3. 78

3. 75

3. 72

3. 69

3.58

3,7

5

6

4,4

3.64

1

4

4 6,7

5

1,5

4,3

MÄRKUSED 1. Topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geoalus OÜ juuli 2025, töö nr 25-G281. Koordinaadid L-EST '97, kõrguste süsteem: Euroopa

kõrgusvõrk EH2000 Amsterdami süsteemis. 2. Joonise parema loetavuse huvides on planeeringuala piir näidatud 1 meeter tegelikusest väljapoole. Planeeringuala piir ühtib

Metsatuka kinnistu katastriüksuse piiriga. 3. Hoone paiknemine hoonestusalas on põhimõtteline, täpne asukoht selgub ehitusprojektis. 4. Teede, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus. 5. Detailplaneeringu realiseerimiseks vajalikud ÜVK laiendus-, ümberehitus- ja/või likvideerimistööd peavad olema lõplikult teostatud või

teostamine OÜ-ga Strantum kokku lepitud enne DP järgsete hoonete ehitusõiguse andmist või kinnistute ÜVK liitumise tehniliste tingimuste taotlemist/väljastamist.

6. Haljastuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojektis.

Metsatuka maaüksuse ja lähiala DETAILPLANEERING

Joonise nimetus

Asukoht

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerimisspetsialist / projektijuht

Koostaja

OÜ HENDRIKSON DGE

Raekoja plats 9 Tartu 51004 [email protected]

www.dge.ee +372 7409 800

Registrikood 10269950 KMKR EE100039285 Töö nr Joonis nr

Mõõtkava Kuupäev

Harku vald, Harkujärve küla

Harku Vallavalitsus

Helen Leiger

Tehnovõrkude põhimõtteline joonis

1:500 25.11.2025

25005166 6

N

S

TINGMÄRGID

07_veevõtukoha skeem.pdf

1

19801:001:4828 Apametsa tee 2

Väike-Trahteri 19801:001:2621

Välgu tee 16 19801:001:3315

Välgu põik L2 19801:001:2622

Välgu tee 18 19801:001:2536

19801:001:2777 Välgu tee L6

19814:001:0500 Metsatuka

maapind 4.54 kaas 4.54 Malm põhi 2.92 rake ∅200/160 Plast 1 2.92 DE 160 PVC 2 2.92 DE 160 PVC

maapind 4.64 kaas 4.64 Malm põhi 2.89 rake ∅400/315 Plast 1 2.89 DE 160 PVC 2 2.89 DE 160 PVC

Välgu põik 1 19801:001:2623

V1

Osaühing Stratum teh tingimustele pos 1 - plan. olmevee liitumispunkt Osaühing Stratum teh tingimustele pos 1 - plan. reovee liitumispunkt

HU3 4.52

MK2 4.62

MK1 4.64

VÄ LG

U TE

E

VÄLGU PÕIK 70

16

Väike-Trahteri kinnistu peab tagama vaba vee voolamise

3.66 3.64

3.61

3. 78

3. 75

3. 72

3. 69

3.58 3.57

5

4

5

6

6 4

6,74

planeeritud ala piir (vt märkus nr 1) katastriüksuse piir planeeritud maapealne hoonestusala

olemasolev hüdrant EHR rajatise kood nr 220823708

Teostusjoonis: AV Geodeesi OU, töö nr TJ-162/22 (30.09.2022)

olemasolev isevoolne kanalisatsiooni torustik olemasolev veetorustik

planeeritud veetorustik planeeritud kanalisatsioonitorustik planeeritud kraav planeeritud kraavi põhja kõrgus

vee voolusuund (täpsutada projekt. faasis)

3.50

heakorrastatav truup/kraav olemasolev kraav

MÄRKUSED 1. Topo-geodeetilise mõõdistuse teostas

Geoalus OÜ juuli 2025, töö nr 25-G281. Koordinaadid L-EST '97, kõrguste süsteem: Euroopa kõrgusvõrk EH2000 Amsterdami süsteemis.

2. Joonise parema loetavuse huvides on planeeringuala piir näidatud 1 meeter tegelikusest väljapoole. Planeeringuala piir ühtib Metsatuka kinnistu katastriüksuse piiriga.

Metsatuka maaüksuse ja lähiala DETAILPLANEERING

Joonise nimetus

Asukoht

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerimisspetsialist / projektijuht

Koostaja

OÜ HENDRIKSON DGE

Raekoja plats 9 Tartu 51004 [email protected]

www.dge.ee +372 7409 800

Registrikood 10269950 KMKR EE100039285 Töö nr Joonis nr

Mõõtkava Kuupäev

Harku vald, Harkujärve küla

Harku Vallavalitsus

Helen Leiger

1:1000 29.10.2025

25005166 7

N

S

TINGMÄRGID

Veevõtukoha skeem

MÄRKUS Siseministeri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ kohaselt veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel. Olemasolev hüdrant jääb planeeringualast ca 86 m kaugusele.

2025.12.01_H-Järve_Metsatuka.pdf

Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS

PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND

Margo Klaos

Päästeamet

[email protected]

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/528-9

Harku vallas Harkujärve külas Metsatuka maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Austatud peadirektor

Harku Vallavolikogu 29.05.2025 otsusega nr 34 on algatatud detailplaneeringu koostamine

Harkujärve külas Metsatuka (katastritunnus 19814:001:0500) maaüksusel.

Planeeritav ala, suurusega u 0,4 ha, paikneb Harkujärve külas Toome tee, Apametsa tee ja Välgu

tee ristmikust linnulennult u 150 m kaugusel kirde suunas, piirnedes põhjast ja idast Väike-Trahteri

(katastritunnus 19801:001:2621) üldkasutatav maaga, idast Välgu põik L2 (katastritunnus

19801:001:2622) transpordimaaga, idast ja lõunast Välgu põik 1 (katastritunnus 19801:001:2623)

elamumaaga, ning läänest Apametsa tee 2 (katastritunnus 19801:001:4828) maatulundusmaaga.

Metsatuka maaüksus, suurusega 3586 m², on elamumaa sihtotstarbega ja hoonestamata. Maaüksus

on osaliselt kõrghaljastatud. Maaüksuse põhja ja lääne piiril paikneb kraav. Juurdepääs

maaüksusele on Välgu põik tänavalt.

Maaüksuse kitsenduseks on elektripaigaldise kaitsevöönd.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused määrata Metsatuka

maaüksusele ehitusõigus üksikelamu ja seda teenindava abihoonete püstitamiseks. Lisaks on

detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise

lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Detailplaneeringuga määratakse olemasolevale elamumaa krundile ehitusõigus ühe üksikelamu ja

kuni kahe abihoone püstitamiseks, maapealse ehitisealuse pinnaga kuni 400 m². Elamu suurimaks

lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 9 m ja 2 maapealset korrust. Abihoone

suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 5 m ja 1 maapealne korrus. Lubatud

katuse kalle on määratud vahemikus 0-20°.

Juurdepääs elamumaa krundile on lahendatud Välgu põik tänavalt.

Planeeritava ala veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud olemasoleva ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni baasil vastavalt piirkonna vee-ettevõtja poolt väljastatud tehnilistele tingimusetele.

Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr

138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud

Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringuga.

Võttes aluseks Planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ja § 133 lõike 1 ning juhindudes Vabariigi

Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lõike 2 ja § 3 lõike 10, edastame kooskõlastamiseks

OÜ Hendrikson & Ko (rg-kood 10269950) poolt koostatud Harku vallas Harkujärve külas

Metsatuka maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu, töö nr 25005166.

Detailplaneeringu materjalid on leitavad järgnevalt lingilt: (link DP materjalidele), link

menetlusdokumentidele (link menetlusdokumentidele).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Ott-Rätsepp

Planeerimis- ja ehitusosakonna

juhataja

Lisad: 1) Seletuskiri

2) Põhijoonis

3) Tehnovõrkude joonis

4) Veevõtukoha skeem

Laine Vain

planeeringute spetsialist

[email protected], 5887 2860

Seletuskiri.pdf

Töö nr 25005166 | 25.11.2025

Harkujärve külas Metsatuka maaüksuse ja

lähiala detailplaneering

Seletuskiri ja joonised

Tallinn 2025

Helen Leiger | ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 168281)

Harku Vallavalitsus | planeeringu koostamise korraldaja

Sisukord I Seletuskiri

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ......................................................................... 3

2. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................................................. 3 2.1. Planeeringuala kirjeldus ............................................................................................................ 3 2.2. Planeeringuala mõjuala kirjeldus .............................................................................................. 4 2.3. Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumen dele ............................................................ 6 2.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid. Planeeringulahenduse põhjendus ja kaalutlused. ........................................................ 7

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ............................................................................. 8 3.1. Planeeringuala krun deks jaotamine ....................................................................................... 8 3.2. Krundi hoonestusala.................................................................................................................. 8 3.3. Krundi ehitusõigus ..................................................................................................................... 8 3.4. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ............................................... 8 3.5. Ehi ste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud ngimused .................................. 9 3.6. Haljastus ja heakord ning ver kaalplaneerimine .................................................................... 10 3.7. Tehnovõrkude lahendus .......................................................................................................... 10 3.8. Tuletõrje veevarustus .............................................................................................................. 14 3.9. Kuritegevuse riske vähendavad ngimused ........................................................................... 14 3.10. Keskkonna ngimuste seadmine ........................................................................................... 14 3.10.1. Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine .............................................................................. 14 3.10.2. Jäätmed .............................................................................................................................. 15 3.10.3. Energiatõhusus ................................................................................................................... 15 3.10.4. Radoon ............................................................................................................................... 15 3.10.5. Müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet ................................................................................ 15 3.11. Servituudi seadmise vajadus ................................................................................................. 16 3.12. Planeeringu elluviimine ......................................................................................................... 16 3.12.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ............................................... 16 3.12.2. Planeeringu elluviimise ngimused ................................................................................... 17

II Joonised

1. Asukohaskeem 2. Kontaktvööndi skeem 3. Juurdepääsu skeem 4. Tugijoonis 5. Põhijoonis 6. Tehnovõrkude põhimõ eline joonis 7. Veevõtukoha skeem 8. 3D visioon

III Detailplaneeringu lisad

1. Topo-geodee line alusplaan (töö nr 25-G281, Geoalus OÜ), esitatud Harku Vallavalitsuse geoarhiivi

2. Tehnovõrkude tehnilised ngimused IV Koostöö ja kaasamine

2 Metsatuka maaüksuse ja lähiala detailplaneering

V Menetlusdokumentide loetelu 2025.02.14_Algatamise taotlus 2025.02.18_Algatamise taotlus_MailChimp.pdf 2025.02.27_Algatamise taotlus_HVT.pdf 2025.03.17_vastuskiri dp algatamise taotlusele.pdf 2025.04.16_Leping algatamise eelne.pdf 2025.05.29_Algatamise otsus nr 34.asice 2025.06.05_Algatamise teade_MaRu.pdf 2025.06.05_Algatamise teade_planeerija, huvitatud isik.pdf 2025.06.06_Algatamise teade_MailChimp.pdf 2025.06.06_Algatamise teade_veebileht.pdf 2025.06.09_Algatamise teade_AT.pdf 2025.06.11_Algatamise teade_piirinaabritele e-postiga.pdf 2025.06.11_Algatamise teade_piirinaabritele.asice 2025.06.12_Algatamise teade_HVT.pdf 2025.06.13_Algatamise teade_HE.pdf 2025.10.01_Eskiislahenduse arutelu teade_planeerija, huvitatud isik.pdf 2025.10.03_Eskiislahenduse arutelu teade_MailChimp.pdf 2025.10.03_Eskiislahenduse arutelu teade_veebileht.pdf 2025.10.06_Eskiislahenduse arutelu teade_piirinaabritele e-postiga.pdf 2025.10.06_Eskiislahenduse arutelu teade_piirinaabritele.asice 2025.10.09_Eskiislahenduse arutelu teade_HVT.pdf 2025.10.10_Eskiislahenduse arutelu teade_HE.pdf 2025.10.23_eskiislahenduse avaliku arutelu protokoll.asice 2025.10.23_eskiislahenduse avaliku arutelu registreerimise leht.PDF

Metsatuka maaüksuse ja lähiala detailplaneering 3

I Seletuskiri 1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk Huvitatud isiku esindaja 14.02.2025 e epanek Harku Vallavolikogule algatada detailplaneeringu koostamine Harkujärve külas Metsatuka (katastritunnus 19814:001:0500) maaüksusel.

Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Harku Vallavolikogu 29.05.2025 otsus nr 34 „Harkujärve külas Metsatuka maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine“.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused määrata Metsatuka maaüksusele ehitusõigus üksikelamu ja seda teenindava abihoonete püs tamiseks ning juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid:

 Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud „Harku valla üldplaneering“;  Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehi sele esitatavad tuleohutusnõuded“;  Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud „Harku valla ehitus ngimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maas kke määrava ning hehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering“;

 Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud „Harju maakonnaplaneering 2030+“;

 EVS 809 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“;

 EVS 843 „Linnatänavad“;  Planeerimisseadus (jõustumine 01.07.2015), ehitusseadus k (jõustumine 01.07.2015) ja muud

keh vad õigusak d ja standardid. Detailplaneeringu koostamiseks teostatud uuringud:  Geodee line alusplaan töö nr 25 – G281 on koostatud Geoalus OÜ poolt juuli 2025. Maa-ala on

mõõdistatud koordinaa de süsteemis L-EST’97, kõrgused on antud EH2000 kõrguste süsteemis.

2. Olemasolev olukord ja analüüs

2.1. Planeeringuala kirjeldus Planeeringuala paikneb Harku vallas Harkujärve külas. Planeeritav ala on suurusega u 0,4 ha.

Kinnistu piirneb põhjast ja idast Väike-Trahteri (katastritunnus 19801:001:2621) üldkasutatav maaga, idast Välgu põik L2 (katastritunnus 19801:001:2622) transpordimaaga, idast ja lõunast Välgu põik 1 (katastritunnus 19801:001:2623) elamumaaga ning läänest Apametsa tee 2 (katastritunnus 19801:001:4828) maatulundusmaaga.

Metsatuka maaüksus, suurusega 3586 m², on elamumaa sihtotstarbega ja hoonestamata.

Maaüksus on osaliselt kõrghaljastatud. Maaüksuse põhja ja lääne piiril paikneb kraav.

Juurdepääs maaüksusele on tagatud munitsipaalomandis Välgu põik (katastriüksuse tunnus Välgu põik L2) tänavalt, vt juurdepääsu skeem, joonis nr 3.

Maaüksuse kitsenduseks on elektripaigaldise kaitsevöönd.

Lisaks jääb planeeringuala Ees Geoloogiateenistuse „Ees pinnase radooniriski kaart“ andmete alusel kõrge radooni piirväärtusega alasse.

4 Metsatuka maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Planeeringualal ei esine loodusvarasid ega kultuurimäles si, alal ei asu ühtegi kaitstavat loodusobjek , vääriselupaika, kaitseala ega Natura 2000 võrgus kku kuuluvat ala.

Planeeringuala olemasolev olukord on graafiliselt kajastatud tugiplaanil, vt joonis nr 4.

2.2. Planeeringuala mõjuala kirjeldus Planeeritav ala, suurusega u 0,4 ha, paikneb Harku vallas, Harkujärve külas Toome tee, Apametsa tee ja Välgu tee ristmikust linnulennult u 150 m kaugusel kirde suunas. Asukohaskeemil on esitatud joonisel nr 1.

Lähima tõmbekeskuseni, Tabasalu alevikuni on linnulennult ca 3,5 km, Tallinna kesklinn jääb ca 10 km kaugusele idasuunas. Lähim kool (Harkujärve põhikool) asub ca 1,5 km kaugusel ja lähim lasteaed (Alasniidu lasteaed) asub ca 1,5 km kaugusel. Lähimateks esmatasandi tõmbekeskusteks on Harkujärve küla keskus, Tabasalu alevik ja Tallinna Haabers linnaosa.

Mõjuala krundistruktuur on valdavalt välja kujunenud varem kehtestatud detailplaneeringute alusel. Kontaktvööndi skeem on esitatud joonisel nr 2. Enamus elamumaakrundid paiknevad planeeringualast ida ja lõunapoolsemas osas. Planeeringualast põhja ja läänepoolsemale osale jäävad suures üldkasutatava maa või maatulundusmaa maaüksused.

Lähimate hoonestatud kinnisasjade (Välgu tee 20, Toome põik 26, Välgu tee 28, Toome põik 11, Toome põik 9, Toome põik 24, Kolde tee 10, Kolde tee 8) kinnisasjade keskmine suurus on 2022 m², keskmine täisehitus on vastavalt ehi sregistrile (edaspidi EHR) 11%, vt tabel 1.

Elamupiirkonna hoonestus on arhitektuuriliselt eriilmeline olles vastavalt rajamise ajale omase arhitektuurikeelega (hoonestus on rajatud viimase paarikümne aasta jooksul).

Kontaktvööndi mõjuala (Metsatuka kinnistu lähimad naaberhooned) hoonestuse moodustavad kuni 2- korruselised üksik või kaksikelamud. Osade elamute juurde on rajatud ka abihooned (EHRis antud andmete kajastus puudub). Hoonete välisviimistluses on kasutatud kivi, puitu ja krohvi. Katusetüübid varieeruvad – leidub nii lame-, ühepoolse kaldega, viil- kui kelpkatust.

Elamupiirkonna sisesed tänavad (Toome tee, Välgu tee, Välgu põik, Järvemänniku tee, Hobuseraua tee) on välja ehitatud (kõvaka ega) ja kahesuunalised. Kõnniteed on rajatud Toome tee, Välgu tee, Välgu põik ja Järvemänniku teede ja tänavate äärde.

Planeeringualaga piirneb läänesuunal Harku valla üldplaneeringu kohase rohevõrgus ku tuumalaga, (peafunktsiooniga looduslike ressursside taastootmine).

Metsatuka maaüksuse ja lähiala detailplaneering 5

Tabel 1. Planeeringuala lähi mõjualas hoonestatud kinnisasjade andmed vastavalt ehitusregistri ning Maa- ja Ruumiame andmetele (seisuga 17.06.2025)

Aadress Katastri- üksuse pindala (m²)

Ehitisealune pind kokku (m²)

Põhihoone suht. kõrgus (m)

Põhihoone korruselisus

Põhihoone suletud bruto (m²)

Täisehituse %

*Välgu tee 20 3442 234 6,9 2 336,4 7

*Toome põik 26 2203 238,2 6,6 2 *185 11

**Toome põik tee 28

2030 224 7,8 2 *350 11

*Toome põik 11 1613 171,1 9 2 *250 11

*Toome põik 9 1607 181,4 9 2 227,8 11

**Toome põik 24

1900 267 8,4 2 *435 14

*Kolde tee 10 1707 196 8,5 2 *340 11

**Kolde tee 8 1672 222 8,1 2 *350 13

Keskmine näitaja 2022 217 8 2 309 11

* üksikelamu;**kaksikelamu; * suletud brutopind on tuletatud netopinna alusel (andmed Maa- ja Ruumiame st ja EHRist seisuga 17.06.2025)

Planeeringuala lähi mõjualas kehtestatud detailplaneeringute kinnisasjade andmed (vt Kontaktvööndi skeem nr 2) :

1. Tooma 3, Tooma 4, Jõetooma II, Trahteri mü detailplaneering (kehtestatud 28.02.2013 Harku Vallavolikogu otsusega nr 29). Detailplaneeringu kohaselt on lubatud kavandada väikeelamumaa krun dele üks kuni 2-korruseline üksikelamu. Lubatud maksimaalne hoone kõrgus kuni 9 m. Lubatud suurim hoonete ehi sealune pind kokku 250 m2 (sh 1 abihoone). Katusekalle 0-20 kraadi.

2. Käämo maaüksuse detailplaneering (kehtestatud 20.06.2002 Harku Vallavolikogu otsusega nr 43). Detailplaneeringu kohaselt on kavandatud 16 väikeelamumaa krun , lubatud korruselisus 1,5 (st teine korrus on katusekorrus), ehi sealune alune pind kuni 250 m2 ja 300 m2.

3. Hobuseraua tee 15 maaüksuse detailplaneering (kehtestatud 11.09.2017 Harku Vallavalitsuse korraldusega nr 442). Detailplaneeringu kohaselt on lubatud kavandada väikeelamumaa krun dele üks kuni 2-korruseline üksikelamu. Elamute suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on kuni 8 m ja kuni 2 maapealset korrust. Abihoonete suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 5 m. Katusetüübiks võib hoonetel olla kas ühepoolse kaldega katus või viilkatus. Lubatud hoonete ehi sealune pind kokku 300 m2 (sh 2 abihoonet). Katusekalle 20-45 kraadi.

Gotlepi, Apametsa tee 2 ja Arma maaüksuste detailplaneering (algatatud 26.11.2020.a. Harku Vallavolikogu otsusega nr 93). Eesmärk on alale kavandada väike- ja ridaelamud ning osa planeeringualast säilitada rohealana.

Kokkuvõ eks võib öelda, et arvestades varasemalt lähipiirkonnas kehtestatud detailplaneeringuid on piirkonnale omapärane 2 korruseline hoonestus, ehi saluse pinnaga kokku 250 m2 kuni 300 m2. Elamute lubatud kõrgus on 8 kuni kuni 9 m. Vastavalt lähinaabruses kehtestatud planeeringute alusel on lubatud kavandada ka 1 või 2 abihoonet.

6 Metsatuka maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Metsatuka elamumaa kinnistu suurusega 3586 m² on keskmisest suurem kui naabruskonnas välja kujunenud väikeelamumaa krundid. Planeeringus on antud võimalus kinnistule kavandada üks kuni 2-korruseline üksikelamu ja kaks kuni 1-korruselist abihoonet kokku ehi sealuse pinnaga kuni 400 m2 (täisehitusprotsent 11 %). Lubatud eluhoone kõrgus maapinnast on kuni 9 m ja abihoonete kõrgus kuni 5 m. Hoonete ehi sealuse pinna määramisel on arvesse võetud „Harku valla ehitus ngimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maas kke määrava ning

hehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu“ kohaselt lubatud krundi täisehitusprotsen ning piirkonnas välja kujunenud keskmist täisehitusprotsen .

Metsatuka maaüksusele kavandatud mahud sobituvad piirkonda.

2.3. Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumen dele Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased strateegilised planeerimis- dokumendid on „Harju maakonnaplaneering 2030+″ (edaspidi maakonnaplaneering), „Harku valla üldplaneering″ (edaspidi üldplaneering) ja „Harku valla ehitus ngimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maas kke määrava ning hehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering” (edaspidi teemaplaneering).

Harju maakonnaplaneering 2030+ kohaselt jääb planeeringuala linnalise asustusega alale. Linnalise asustusega ala on kompaktse asustuse arenguks sobilik ala, mida iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste ning töökohtade olemasolu kohapeal. Linnalise asustusega alad hõlmavad nii elamualasid, tootmisalasid, äripiirkondi kui ka hedale asustusele omaseid puhkealasid.

Arvestades, et planeeringuala jääb maakonnaplaneeringu kohaselt linnalise asustusega alale (sh üldplaneeringu kohaselt elamumaa juhtotstarbega heasustusalale) kus on juba välja kujunemas/kujunenud kompaktne asustus ja taristu koos vajalike kommunikatsioonidega, siis elamu kavandamine elamumaale ning ala hendamine on kooskõlas üldiste Harju maakonnaplaneeringu 2030+ üldiste arengusuundadega.

Harku valla üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala elamumaa juhtotstarbega alale heasustusalale (vt skeem 1). Elamumaa jaguneb üldplaneeringu kohaselt väike- ja

korterelamumaaks. Väikeelamumaa all mõistetakse üldplaneeringus ühepere-, paariselamu- ja ridaelamumaad ning kuni kahe korteriga elamu maad kompaktse asustusega aladel. Käesoleva planeeringuga kavandatakse ühepereelamut (üksikelamut).

Skeem 1. Väljavõte „Harku valla üldplaneeringu″ koondkaardist. Planeeringuala on tähistatud musta joonega.

Metsatuka maaüksuse ja lähiala detailplaneering 7

Harku valla ehitus ngimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maas kke määrava ning hehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringuga on täpsustatud üldplaneeringut, mille

kohaselt jääb planeeringuala samu elamumaa juhtotstarbega alale heasustusalal (sh detailplaneeringu koostamise kohustusega alale). Harku valla üldplaneeringu väljavõ es (vt skeem 1) olulisi muudatusi võrreldes teemaplaneeringuga ei esine. Samas teemaplaneeringu seletuskiri määrab järgnevad täiendavad ngimused:

- Tabasalu ja Harku alevike piires väikeelamumaal elamukrundi miinimumsuuruseks 1 500 m², muudel elamumaa juhtotstarbega ja detailplaneeringu kohustusega aladel 2 000 m².

- Maksimaalne lubatud täisehituse protsent (sh nii elamu kui ka kõik selle juurde kuuluvad abiehi sed) üle 2 000 m² krun de puhul võib olla kuni 15%.

- Parkimine tuleb lahendada elamumaal krundi siseselt.

- Elamumaa ümber ei ole lubatud rajada läbipaistmatuid müüre; üldjuhul ei või elamumaa krundile ehitada ehi si (v.a. krundi piiril olev piirdeaed) tee maaüksuse piirile lähemale kui 5m.

- Ümarpalkhoonete (sh freespalk) ja väliste ris appidega palkhoonete ehitamine detailplaneeringu kohustusega aladele ehk heasustusaladele on lubatud ainult nendel juhtumitel, kui kehtestatud detailplaneering või projekteerimis ngimused seda e e näeb.

- Elamukrun del tuleb olemasolev kõrghaljastus säilitada väljaspool detailplaneeringuga määratud hoonestusala vähemalt 70% ulatuses, kuid sealjuures võib läbi viia valik- ja hooldusraied ning rajada uut kõrghaljastust väheväärtusliku haljastuse asemele. Asendusistutuse peab tagama maaomanik vastavalt keh vale korrale.

- Teemaplaneeringu kohaselt on elamu maksimaalseks kõrguseks määratud kahekorruselise hoone puhul kuni 9 m olemasolevast maapinnast, et tagada nende sobitumine Harku vallas kujunenud hoonestuslaadiga ja välistada hoonete liigne domineerimine maas kus.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitus ngimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maas kke määrava ning hehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala elamumaa juh unktsiooniga hehoonestusalal. Seega on detailplaneeringu lahendus kooskõlas üldplaneeringu ning teemaplaneeringu eesmärkide ja ngimustega (vt ka peatükk 3.3 Krundi ehitusõigus).

2.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid. Planeeringulahenduse põhjendus ja kaalutlused. Planeeritud ala jääb selgelt piiritletavalt kompaktse asustusega alasse. Nii üldplaneeringu kui ka teemaplaneeringu kohaselt väikeelamute alale, tiheasutusalasse. Planeeringu eesmärk on väikeelamu kavandamine, ehitusõiguse määramine juba välja kujunenud taristu juurde (olemasolevad juurdepääsu teed, teenindusasutused ja tehnovõrkude olemasolu). Kavandatu aitab realiseerida üldplaneeringu ja teemaplaneeringuga üldiseid arengu eesmärke.

8 Metsatuka maaüksuse ja lähiala detailplaneering

3. Detailplaneeringu planeerimise epanek

3.1. Planeeringuala krun deks jaotamine Tegemist on olemasoleva elamumaa maaüksusega (Metsatuka maaüksus: pos 1), mille kinnisasja piire ei muudeta. Säilib olemasolev 100% elamumaa maasihtotstarve.

3.2. Krundi hoonestusala Krundile määratud hoonestusala on krundi osa, kuhu võib rajada hooneid ehitusõigusega lubatud mahus. Väljaspoole hoonestusala on hoonete rajamine keelatud. Planeeringujoonistele kantud ehitusõigusest suurem hoonestusala võimaldab vabamalt valida projekteeritavate hoonete asukohta ja kuju. Tulenevalt teemaplaneeringust on hoonestuala krundi piirist e e nähtud vähemalt 5 m kaugusele. Hoonestusalade piiritlemisel on lähtutud ka tuleohutus- aga ka muudest kujadest ja kitsendustest.

3.3. Krundi ehitusõigus Metsatuka maaüksuse, pos 1 ehitusõigus (vt ka Krundi ehitusõigus ja kitsendused, joonisel nr 5):

 1 üksikelamu ja seda teenindavad 2 abihoonet, hoonete püs tamisel tuleb tagada tuleohutusnõuded;

 Krundile on lubatud on rajada kuni 2-korruseline üksikelamu ja kuni 1-korruselised abihooned;  Krundi lubatud hoonete maksimaalne ehitusõigus ehi sealuse pinnaga kokku on kuni 400 m2 (sh

2 abihoonet); Kuni 20 m2 ehi sealuse pinnaga hoonete arv ja ehi sealune pind kuuluvad planeeringuga määratud ehitusõiguse koosseisu (ehi sealune pind ja abihoonete arv);

 Krundile lubatud hoonete suurim suletud brutopind 650 m2;  Eluhoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 9,0 m ja abihoonete kõrgus maapinnast kuni 5,0 m;  Lubatud krundi täisehitusprotsent (sh nii elamu kui ka kõik selle juurde kuuluvad abiehi sed)

kuni 2 000 m² suurustel krun del kuni 15%; Käesolevas planeeringus on lubatud krundi täisehitusprotsent kuni 11 %;

 Elamühiku arv 1.

Pos 1 kitsendused:  Elektripaigaldise kaitsevöönd

3.4. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus Juurdepääs pos 1 kinnistule on tagatud munitsipaalomandis olevalt Välgu põik tänavalt, vt ka juurdepääsu skeem joonis nr 3 . Parkimine Parkimine on e e nähtud kinnisasja siseselt vähemalt kolmele sõidukile. Parkimine on lubatud avatult krundil ja/või hoone mahus. Parkimiskohtade täpne arv ja asukoht määrata hoone vastava projek koostamise käigus. Parkimiskohtade vajaduse arvutamise aluseks on Ees standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“, Tabel 9.1. Tabel 2 Parkimise arvutuse vajadus

pos. nr. ehi se liik Ees standardi EVS 843 norma ivne parkimiskohtade arv

planeeringus e e nähtud parkimis- kohtade arv krundil

1 eramu 3 3

Metsatuka maaüksuse ja lähiala detailplaneering 9

3.5. Ehi ste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud ngimused Hoone(-te) ehitamisel tuleb kasutada võimalikult energiasäästlikke materjale ja ehitusmeetodeid. Hoonestuse rajamisel tuleb silmas pidada nii otseseid kui kaudseid energiatõhususe lahendusi ning taastuvenergia rakendamise potentsiaali, sh passiivset päikeseenergia kasutamist. Seetõ u on projekteerimisel lubatud näha e e päikeseenergia kasutamise võimalusi. Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elemen dest või fassaadist või kavandada need hoone osade külge (katus, fassaad). Päikesepaneelide rajamine maapinnale pole lubatud. Pos 1 arhitektuurinõuded:

 Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne, piirkonna kvalitee tõstev. Abihoone peab moodustama elamuga ühtse kompleksi. Palkhoone pole lubatud;

 Välisviimistlus: eelistada heledaid krohvipindu ja naturaalsetes toonides laudist. Kasutada võib ka puhta vuugiga laotud moodulkivi. Keelatud on ümarpalkhoonete (sh freespalk) ja väliste ris appidega palkhoonete ehitamine;

 Katuseka ematerjalid: tuleb eelistada ühetoonilisi vähese reljeefsusega katuseka e materjale;  Katusekalded: 0-20 kraadi;  Kohustuslik ehitusjoon: ei ole määratud;  +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus piirkonnale omaselt;  Hoonete konstruk ivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel lähtuda energiasäästlike

hoonete kontseptsioonist;  Hoonete eskiislahendused kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Harku valla arhitek ga. Raja ste ehitus- ja kujundusnõuded Üksikelamu krundile võib rajada kuni 1 maksimaalselt 5 meetri kõrgusega ehi sealuse pinnaga raja se (ehk katusega raja se), nagu varjualune, autode varjualune, lehtla või varikatusega väliköök. Ehi sealuse pinnaga raja ste rajamine on lubatud vaid hoonestusalale. Katusega raja ste ehi sealune pind kuulub planeeringuga määratud ehi sealuse pinna koosseisu. Kuni 20 m2 ehi sealuse pinnaga raja ste arv ja ehi sealune pind kuuluvad samu planeeringuga määratud ehitusõiguse koosseisu (ehi sealune pind ja raja ste arv).

Põhihoone juurde kuuluvad ehi sealuse pinnaga raja sed tuleb lahendada põhihoone s iliga harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.

Piirdeaia maksimaalne lubatud kõrgus on 1,5 meetrit. Piirdeaiad peavad olema läbipaistvad ja kooskõlas hoone arhitektuuriga. Massiivpiirete rajamine ei ole lubatud.

Lubatud materjalid: puit, kivi, metall, võrkaed, elustara (põõsad). Kombineeritud piirde puhul võib laotud kiviaia ehk sokliosa maksimaalne kõrgus olla 0,3 meetrit. Võrkpiirded on lubatud krun de vahelisteks piirdeaedadeks.

Piirde võib rajada ka Metsatuka kinnistu lääne- ja põhjapiiri vahetusse lähedusse, kuid tagatud peab olema võimalus kraavi korrashoiuks (tagada kraavi pervest hooldusla ulatusega ca 2,5m). Kuna kraav asub kinnistute piiril, tuleb selle puhastamise ngimused ja kord kokku leppida naaberkinnistute omanikega. Aia ja väravate täpne asukoht ning tüüp määratakse ehitusprojek ga.

Täpne aia ja väravate asukoht ning tüüp täpsustada ehitusprojek ga.

10 Metsatuka maaüksuse ja lähiala detailplaneering

3.6. Haljastus ja heakord ning ver kaalplaneerimine Pos 1 kinnistul on valdavalt tegemist söö kasvanud rohumaaga. Kinnistu põhja- ja läänepoolsemas osas on ala võsastunud. Antud suunas paikneb ka olemasolev kraav (tagada tuleb kraavi hooldatavus). Kraavi äärne ala tuleb heakorrastada ning hoida võsa- ja kõrghaljastuse vaba.

Pos 1 haljastuse minimaalne kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 30 %. Uushaljastus näha e e mitmerindelisena. Planeeritava haljastusena kasutada kodumaiseid liike, mi e kasutada elupuud. Haljastus- ja kujunduslahenduse põhimõ ed on soovitav anda eelprojek mahus.

Teemaplaneering sätestab, et väljaspool detailplaneeringuga määratud hoonestusala tuleb säilitada kõrghaljastus vähemalt 70% ulatuses. Kuna kraavi äärne ala tuleb hoida võsavabana on e e nähtud väheväärtusliku haljastuse asemele uusistutus pos 1 kinnistu idapoolsemale küljele.

Asendusistutuse peab tagama maaomanik vastavalt keh vale korrale.

Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemist (ekstreemsete sademete sageduse kasvu) ja suviseid henevaid põuaperioode, tuleb hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad haljastada, et tagada hea õhukvaliteet ja anda võimalus sademevee hajutamiseks.

Sõidukite parkimisplatside rajamisel on soovitatav eelistada katet, mis tagab sademevee läbilaskevõime, keelatud on parkimisala ka a asfal ga.

Ver kaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt hoonete ja teede/parkla asukohtadest. Ver kaalplaneerimisel tuleb arvestada, et sademevesi ei valguks naabermaaüksustele ja tänavaalale. Sade- ja pinnavete juh mine naaberkinnistutele ja tänavamaale on keelatud.

3.7. Tehnovõrkude lahendus Planeeringus on antud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus. Trasside täpsed asukohad ja dimensioonid määratakse ehitusprojekti faasis. Projekteerimiseks taotleda uued tehnilised tingimused. Tööde teostamisel tuleb lähtuda kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Servituudi ala määramisel lähtuda Majandus- ja taristuministri 01.07.2025 määrusest nr 73 "Ehitiste kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegelemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded" ning Kliimaministri 17.09.2023 määruse nr 57 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“. Kõigi hoonestusalast ümbertõstetavate tehnorajatiste ümberühendamine peab olema lahendatud enne ehitustöödega alustamist. Perspektiivsed tehnoseadmed (sh ventilatsiooni- ja jahutusseadmed) on lubatud paigaldada hoone katusele. Tehnoseadmed ei tohi häirida naaberelanikke (müra). Tehnoseadmete värvitoon peab ühtima katuse värvitooniga, et seadmed ei oleks visuaalselt domineerivad. Lisaks peavad tehnoseadmed olema varjestatud nii, et need ei ole visuaalselt domineerivad ning on kooskõlas hoone arhitektuuriga. Olmevee ja kanalisatsiooni ning sademevee varustus

Olmevee ja kanalisatsioonivarustuse ning sademevee varustuse planeerimise aluseks on 29.07.2025 Osaühing Strantum tehnilised tingimused. Planeeritud kinnistu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liitumispunktid on ette nähtud kuni 1 m väljapoole kinnistu piiri avalikule maale.

Metsatuka maaüksuse ja lähiala detailplaneering 11

Veevarustus Planeeringuala veevarustus on võimalik ühendada Välgu põik L2 (19801:001:2622) paikneva De63 ühisveevärgiga. Taotletud veekasutus kokku 0,3 m3/d, sh: Elukondlik veekasutus: 0,3 m3/d (1 elamuühikut*0,3). Tööstuslik ja äriline veekasutus: 0,0 m3/d Veeallikas: Tiskre põhjaveemaardla. Veekiht kambrium- vent (põhjavee kasutuse korral). Reoveevarustus Planeeringuala kanalisatsiooni eelvooluks on Välgu põik L2 (19801:001:2622) paiknev De160 isevoolne ühiskanalisatsioon ja selle olemasolevad kaevud. Planeeringuala kanalisatsioon on ette nähtud lahkvoolne. Planeeritud ärajuhitava reovee kogus kokku: 0,3 m3/d. (1 elamuühikut*0,3 m3/d). Reovee reostusaste: Olmeline. Reovee eesvool: AKTSIASELTS TALLINNA VESI . Muud nõuded edasiseks projekteerimiseks:

 Detailplaneeringu realiseerimiseks vajalikud ÜVK laiendus-, ümberehitus- ja/või likvideerimistööd peavad olema lõplikult teostatud või teostamine OÜ-ga Strantum kokku lepitud enne detailplaneeringu järgsete hoonete ehitusõiguse andmist või kinnistute ÜVK liitumise tehniliste ngimuste taotlemist/väljastamist;

 Projekteeritud ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorus kele näha e e isikliku kasutusõiguse ala, mis vastab torus ke kaitsevööndile;

 Kinnistutele kohaldub ÜVK eesvooluga liitumise tasu vähemalt järgmiste kokkulepete alusel: - Välgu tee piirkonna ÜVK ARENDUS- ja LIITUMISKOKKULEPE nr 3-17.5/21016;

 Kinnistud osalevad uute liitujate lisamiseks ÜVK eesvoolu arendamise ja rekonstrueerimisega seotud kulude katmises. Tehniliste ngimuste väljastamise hetkel kohalduvad planeeringualale vähemalt järgmised arendustasud:

- Tiskre veetöötluse arendamine; - Tabasalu-Tallinn reoveetorus ku arendamine; - Hobuseraua tee ÜVK arendamine.

 Kinnistute eesvooluga liitumise tasu täpsustatakse arendus- või liitumislepingus.  Veevarustuse projekteerimisel arvestada tagatud vabasurvega 1,0 bar liitumispunk s.

Sademevee varustus Sademeveed lahendada immutamisega omal kinnistul. Sademeveed tuleb eelkõige koguda kokku ja rakendada taaskasutamist, nt kastmisveeks. Üleliigne sademevesi on võimalik juhtida ka läänepool asuvasse kraavi, mille eesvooluks on Harku järv läbi kraavituse. Tagada tuleb Metsatuka kinnistul kraavi hooldatavus. Vastavalt varem kehtestatud (28.02.2013 Harku Vallavolikogu otsusega nr 29) Tooma 3, Tooma 4, Jõetooma II, Trahteri mü detailplaneeringule on ette nähtud vesi juhtida (kraav/truup) läbi Väike- Trahteri (kü 19801:001:2621) kinnistu. Selleks, et saaks toimida piirkonna sademe- ja pinnavee lahendus, tuleb heakorrastada Väike-Trahteri kinnistul hävinud olemasolev truup või rajada kraav ning pikendada Metsatuka kinnistul paiknev kraav Väike-Trahteri kinnistu piirini. Väike-Trahteri kinnistul tuleb rajada truup või kraav detailplaneeringust huvitatud isiku poolt. Tagada tuleb kraavide omavaheline ühendus. Vastasel juhul ei toimi vaba vee voolavus ja Metsatuka kinnistul paiknev kraav võib ujutada üle nii naaberkinnistu kui ka Metsatuka enda kinnistu. Sademevee käitlemise võimalused, tehnoloogia täpsustada ja lahendada projekteerimise etapis. Sademevee juhtimine naaberkinnistutele ja tänavamaale on keelatud.

12 Metsatuka maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Nõuded edasiseks projekteerimiseks: - Piisavate eesvoolude olemasolul on eesvoolu lubatud juhtida ainult puhastatud sademe/drenaaži vee ülevoolu vooluhulgaga mitte üle 10 l/s; - Kinnistu sademevee/drenaaži süsteemide planeerimisel arvestada kastmisvee kogumise ja kasutamise vajadusega; - Drenaaži süsteemide eesvooludena võib avalikule maale kavandada ainult tõendatult isevoolset sademeveekanalisatsiooni suubumisega toimivasse (ametlikku) vooluveekogusse või olemasolevasse sademeveesüsteemi; - Hoonete projekteerimisel selgitada välja sademevee puhastite vajadus. Juhul kui projekteerimisel selgub puhastite vajadus, määrata sademevee puhastite asupaik koos kuja ning kommunikatsioonidega.

Skeem 2. Väljavõte Maa- ja Ruumiame geoportaali kaart (www.maaamet.ee). Olemasolev kraavid ja suund on tähistatud sinise joonena.

Elektrivarustus Elektrivarustuse planeerimise aluseks on 09.07.2025 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 500201. Detailplaneeringu ala toide on ette nähtud olemasoleva alajaama nr 7760:(Tabasalu) baasil. Välgu põik L2 kinnistul asuv olemasolev liitumiskilp LK215348 on ette nähtud ümber tõsta (Välgu põik 1 kinnistu liitumiskilp). Lisaks on ette nähtud vahetult Metsatuka kinnistu piirile uus liitumiskilp (maakaabeliiniga ühendus Metsatuka pos 1 kinnistu kasuks). Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Soovitav pos 1 võrguühenduse ja mõõtesüsteemide maksimaalne faaside arv on 3 ja kokku 32 A (amprit). Muud nõuded edasiseks projekteerimiseks:

 Elektritoide liitumiskilbist objek ni näha e e maakaabliga;  Elektrilevi OÜ tehnoraja ste maakasutusõigus tagada servituudialana;  Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumis ngimustele;  Olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada

Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus;  Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada

liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid;

 Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt;  Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist

projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

Metsatuka maaüksuse ja lähiala detailplaneering 13

Sidevarustus

Sidevarustuse planeerimise aluseks on 18.07.2025 Telia Eesti AS (edaspidi Telia) tehnilised tingimused nr 39767523. Välgu põik 1 kinnistuni paikneb valguskaablite multi mikrotorustik Höhle 4x7/3,5+Cu. Planeeringulahenduses on ette nähtud 1x7/3,5+Cu mikrotorustiku ehitus lähtuvana Välgu põik 1 ees olevast multi mikrotorustiku pikendamisest. Kasutusele võetav mikrotoru värv sinine ja Välgu tee/Välgu põik ristimikul asuvas torustiku jätkus läbi ühendamine magistraaltorustiku MD610 pruuni toruga sidekapi HKJPA078 poole. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõiduteealale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Muud nõuded edasiseks projekteerimiseks:

 Tööprojek koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised ngimused;  Olemasolev sidekanalisatsioon ei tohi jääda projekteeritud hoonestuse ja raja ste alla. Telia

sideehi ste (sidekanal, kaablid ja jaotusseadmed) väljakanne, abinõude rakendamine sideehi ste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt „Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele § 15”. Asenduseks ehitatavad sideehi sed jäävad Telia omandisse;

 Sideehi ste kaitsevööndis on sideehi se omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehi st;

 Täiendav info nõuete kohta paikneb aadressil: h ps://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- maaomanikule;

 Sisevõrkude tehniline lahendus näha e e tööprojek kooseisus;  Tehniline lahendus (ehitusprojekt) esitada enne ehitusloa/-tea se menetlust Ehi sregistris

Teliale kooskõlastamiseks Ehitajate portaali (h ps://www.telia.ee/partnerile/ehitajalearendajale/) kaudu;

 Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega;  Info järelevalve kohta telefoninumbril 6524000;  Telia Ees AS (edaspidi Telia) ei võta väljastatud tehniliste ngimustega sideehi ste

väljaehitamise ega omandamise kohustust;  Telia sideehi ste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehi ste projekteerimisel tagada

sideehi se ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele;  Tööde teostamisel sideehi se kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest,

MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehi se kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehi se omaniku juhenditest ja nõuetest;

 Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis: h ps://www.telia.ee/ehitajate-portaal.

Nõuded geodeetilisele alusplaanile ja projektile

 Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. määrus nr 34 "Topo-geodee lisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded";

 Telia dokument "Telia Ees AS nõuded ehitusgeodee listele uurimistöödele";  Telia dokument "Liiniraja ste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4.";  Telia dokument "Üldnõuded ehitusprojek de koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning

ehitamiseks liiniraja ste kaitsevööndis".

14 Metsatuka maaüksuse ja lähiala detailplaneering

3.8. Tuletõrje veevarustus Vastavalt Ees standardi EVS 812 „Ehi ste tuleohutus“ Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ tabel 1 nõuetele tuleb tagada tulekustutusvesi 10 l/s kolme tunni jooksul. 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, ngimused ning kord“ kohaselt veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või raja se kaugeimast ligipääsetavast punk st kuni 200 meetri kaugusel.

Planeeringu lähipiirkonna väline tulekustutusvee lahendus on osaliselt välja arendatud või rajamisel. Osaühing Strantum (tehnilised ngimused nr 29.07.2025) tagab ühisveevärgist tuletõrjevee 10 l/s.

Planeeringu lahenduse koosseisus on esitatud keh va veevõtukoha skeem, mis tõendab olemasoleva veevõtukoha katvuse piisavust, vt joonis nr 7. Olemasolev hüdrant jääb planeeringualast ca 86 m kaugusele.

Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehi sele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks e enähtud päästevahenditega.

Tuletõrjesüsteem ja veevajaduse maht täpsustada ehitusprojek faasis.

Hoonete kavandamisel tuleb arvestada 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehi stele esitatavad tuleohutusnõuded“. Vastavalt määrusele ei tohi tule levik ühelt ehi selt teisele ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Selle täitmiseks peab hoonete vaheline kuja olema vähemalt 8 meetrit. Kui kuja on väiksem tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõuetega.

3.9. Kuritegevuse riske vähendavad ngimused Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes Ees standardist EVS 809 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Tagada:

 hea valgustus hoonele, sissepääsudele ja õuealale;  konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed;  territooriumi korrashoid;  kestvad ja kvaliteetsed materjalid (uksed, aknad, lukud, prügikas d, valgus d).  sõidukite parkla kavandada vahetult elamu lähedale piirdeaiaga piiratud alale, kuhu on hea

vaade elamu akendest, misläbi on tagatud sotsiaalne kontroll (soovitatav on hoida sõidukid öisel ajal hoone mahus).

3.10. Keskkonna ngimuste seadmine Planeeringulahendus ei näe e e objek de rajamist, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine.

Kavandatud tegevusega (elamukompleksi ehitus) ei ole eeldada negatiivset keskkonnamõju, samuti ei ole tegevus olemasolevale keskkonnale koormav.

3.10.1. Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine

Planeeringuala asub Ees Põhjavee kaitstuse kaart (M 1:400 000, koostanud Ees Geoloogiakeskus) andmete kohaselt suhteliselt häs kaitstud põhjaveega alal.

Kinnisasjal tekkiv sademevesi immutatakse lokaalselt, haljaspindade ulatus on selleks piisav. Elamufunktsiooni korral ei ole eeldada tegevusi, mis eeldaks sademevee puhastamist enne imbuma suunamist.

Metsatuka maaüksuse ja lähiala detailplaneering 15

Projekteerimisel kavandatavad lahendused peavad tagama, et tegevusega ei ohustata põhja- ega pinnavee seisundit.

3.10.2. Jäätmed

Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja „Harku valla jäätmehoolduseeskirjale″. Jäätmed tuleb koguda liigi vastavatesse kinnistesse konteineritesse ja korraldada nende ära vedu. Konteinerite asukoht määratakse hoone ehitusprojek s. Soovitatav on konteinerid varjata variseina või haljastuse abil nii, et need jääksid maksimaalselt märkamatuks.

3.10.3. Energiatõhusus

Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadus kus ja e evõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded 1″. Uue hoone projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha e e võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alterna ivsete energiaallikate kasutamiseks.

Energiatõhususe põhinäitajaid on otstarbekas jälgida nii energiabilansi komponen de kui ka projekteerimise protsessis tehtavate valikute osas. Energiatõhusust mõjutab oluliselt hoone mahuline lahendus ehk hoone kompaktsus ja orientatsioon. Olulisusest järgmine on hoone fassaadide kujundamine, mis hõlmab endas soojapidavust, valgusläbivust ja varjestust. Lisaks mahule, vormile ja piirdetarindite lahendustele mõjutavad hoone energiatõhusust tehnosüsteemid. Hoone tehnosüsteemid on seotud energiavarustuse lahendustega, mis sõltuvad hoone ühendustest erinevate võrkudega (gaas, kaugküte, elekter jne). Tehnosüsteemidest on kõige suurem ruumivajadus ven latsioonisüsteemil. Võimalikult vähese energiakasutusega ven latsioonisüsteemi rajamine eeldab õiges valitud ven latsiooniseadmeid ja -torus kku ning arhitektuurse projekteerimise käigus nende hoolikat hoonesse sobitamist.

Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse op meeritud energiakasutust taastuvenergia allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine.

Energiatõhususe saavutamiseks on lubatud kasutada päikesepaneele (nõuded on välja toodud ptk-s 3.5).

3.10.4. Radoon

Harjumaa pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb planeeritav ala kõrge või väga kõrge radooniriski pinnasega piirkonda (Eesti Geoloogiateenistus, https://gis.egt.ee, andmed 2020. aasta seisuga). Projekteerimise faasis on soovitav teostada radoonitaseme mõõtmised. Planeeringualal tuleb arvestada standardi EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ajakohase versiooni soovitustega.

3.10.5. Müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet

Kavandatud hoonete projekteerimisel arvestada:

 Ees standardiga EVS 842 „Ehi se heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“;

 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;

 Atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevaid nõudeid.

16 Metsatuka maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Ehitustegevus tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja keh vatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõ eid kasutades:

Soovitatav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00 (väl da tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus);

Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00;

Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide langemiskõrgust, ka a ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning väl da ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega.

3.11. Servituudi seadmise vajadus Servituudi (edaspidi SV) seadmise e epanek positsioonil 1

SV: plan. madalpingekaabli kaitsevöönd koridori ulatusega 2m ja jaotusseadmest 2m, võrgu valdaja kasuks; SV: plan. vee- ja kanalisatsiooni muu ehi se (kaevu, maakraani) kaitsevöönd ulatusega 2m, võrgu valdaja kasuks; SV: plan. sideehi se kaitsevöönd ulatusega 1m, võrgu valdaja kasuks.

Servituudi seadmise e epanek Välgu põik 1 (kü 19801:001:2623)

SV: olemasoleva ja plan. vee- ja kanalisatsiooni muu ehi se (kaevu, maakraani) kaitsevöönd ulatusega 2m , võrgu valdaja kasuks; SV: olemasolev sideehi se kaitsevöönd ulatusega 1m , võrgu valdaja kasuks; SV: plan. elektriseadme kaitsevöönd jaotusseadmest 2m, võrgu valdaja kasuks.

Servituudi seadmise e epanek Väike-Trahteri (kü 19801:001:2621)

SV: plan. elektriseadme kaitsevöönd jaotusseadmest 2m, võrgu valdaja kasuks.

3.12. Planeeringu elluviimine

3.12.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine

Majanduslik mõju

Planeeritud ala jääb selgelt piiritletavalt kompaktse asustusega alasse. Üldplaneeringu kohaselt väikeelamute alale, heasutusalasse. Planeeringu eesmärk on väikeelamu kavandamine, ehitusõiguse määramine juba välja kujunenud taristu juurde. Üldplaneeringu kohase elamupiirkonna hendamine aitab vähendada valglinnastumist, andes elanikele võimaluse luua uue eluaseme väljakujunenud ja kvaliteetsesse elukeskkonda (olemasolevad juurdepääsu teed, teenindusasutused ja tehnovõrkude olemasolu).

Planeeringu realiseerimine võib tõsta piirkonna kinnisvara väärtust kuna planeeringus on seatud ngimus hoida kinnistul paiknev kraav korras ja tagada vaba veevoolavus. Tuginedes Harku järve

loodekalda elamurajooni I ehitusjärjekorra ehitusgeoloogilised rekognoosuuringute (koostanud Rakendusgeodeesia ja ehitusgeoloogia inseneribüroo, töö nr GE 0069) uurimustööle on Metsatuka

Metsatuka maaüksuse ja lähiala detailplaneering 17

kinnistul paiknev kraav piirkonna süsteemi osa. Kraavi vaba vee voolavus leevendab piirkonna kõrge pinnaveega kaasnevaid probleeme. (Samas tuleb arvestada, et oluline on taastada ka Väike-Trahteri kinnistul hävinud truup või rajada selle asemel kraav. Korrastatud kraavisüsteem leevendab liigveest kaasnevaid probleeme).

Kultuurilised mõjud

Planeeringuala ei paikne miljöö ega kultuuripärandiga seotud alal, samu ei jää see väärtuslikule maas kule ega hõlma kultuuriväärtuslikke objekte. Üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala elamumaal ning jääb piirkonda kus on välja kujunenud/kujunemas väikeelamute ala. Planeeringu eesmärgid on kooskõlas üldiste ruumiliste arenguvisioonidega ning ei mõjuta nega ivselt piirkonna maas kulist ega kultuurilist iden tee .

Sotsiaalsed mõjud

Planeeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt nega ivseid sotsiaalseid mõjusid, kuna tegemist on juba välja kujunenud/kujunemas elamupiirkonnaga. Planeeringulahenduse elluviimisel ei suurene oluliselt piirkonna tänavatel liikluskoormus. Häirivam liikluskoormus võib kaasneda vaid ehitamise käigus, kuid see on mööduv.

Mõju looduskeskkonnale

Planeeringu elluviimisel ei ole e e näha nega ivse mõju avaldumist looduskeskkonnale, kuna planeeringualal puuduvad kõrge loodusväärtusega alad või objek d. E e on nähtud, et krundi minimaalne kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 30 %. Mitmerindeline haljastus toetab elurikkuse säilimist ning aitab säilitada ökoloogilist sidusust väikeloomade, lindude ja tolmeldajate jaoks.

3.12.2. Planeeringu elluviimise ngimused

Planeeringus on antud võimalus ühe ükselamu ja kuni kahe abihoone püs tamiseks. Määratatud on üldised kasutamise põhimõ ed, liikluslahendus ja tehnovarustuse lahendamine.

Planeeritud ehituskrundiga seotud taristu (parkla, tehnovõrgud krun de piires) ehitab välja planeeringu huvitatud isik.

Planeeringu rakendamisest tulenevad võimalikud kahjud kuuluvad hüvitamisele vastavalt asjaõigusseadusele.

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et püs tatav hoone ja raja sed ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus.

Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik/planeeringu huvitatud isik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojek de koostamisel.

Koostatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt Ees Vabariigis keh vatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadus kule.

Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevad toimingud ja tegevuse järjekord:

1. Planeeringujärgsete servituu de osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi kandmine kinnistusraamatusse;

2. Detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Kraavi rajamine Metsatuka kinnistu põhjapoolsele alale ja Väike-Trahteri kinnistule eesmärgiga ühendada olemasolevad kraavid.

18 Metsatuka maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Tehnovõrgud ja –raja sed ehitatakse olemasolevatest liitumispunk dest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunk deni;

3. Alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel1.

1 Kinnistu omanikul on kohustus mi e alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on rajatud kinnistu suhtes keh vale Detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja -raja sed ning neile on väljastatud kasutusload

E-kiri.eml

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere!

Edastan Harku Vallavalitsuse kirja, manuses.

Lugupidamisega
Laine Vain
planeeringute spetsialist
________________________________________
Harku Vallavalitsus
Kallaste tn 12, Tabasalu
Harku vald
Telefon: 5887 2860
www.harku.ee