Käskkiri

KINNITATUD Siseministri 14.02.2023

käskkirjaga nr1-3/30 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.2 "IKT-süsteemide ja rakenduste loomise

ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine" toetuse andmise tingimused“

LISA 1

Seletuskiri

I Sissejuhatus

TATi tegevuste tulemusena täidab Eesti Euroopa Liidu (edaspidi EL) otsekohalduva

viisaeeskirja, viisainfosüsteemi määruse muudatuste ning viisaregistri põhimääruse st tulenevate nõuete täitmist. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel

toetatavad tegevused panustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11481 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 sätestatud poliitikaeesmärgi täitmisesse „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus

kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi,

mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 b) toodud erieesmärki „Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal

ennetada rände- ja julgeolekuriske.“. Tegevusi toetatakse ajavahemikus 01.01.2023– 31.12.2029. TATi tegevuste elluviijaks on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA). Tegevuste

eelarve on 850 000 eurot (koos käibemaksuga), millest BMVI toetus on 75% ja riiklik kaasfinantseering 25%. Omafinantseeringu kohustus puudub.

TATi eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid teenistujad Siseministeeriumi (edaspidi SiM) erinevatest struktuuriüksustest ning PPA ja SMITi esindajad.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Aivi Kuivonen (tel 612 5179, [email protected]) koostöös kaasatud partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel

612 5073, [email protected]).

Toetatavad tegevused on osaliselt seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja IV osas.

II Käskkirja sisu

BMVI kasutamisel on aluseks „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud, arvestades BMVI määruse nõudeid, ning mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon.

Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027)2 § 1 lõike 1 punkti 5 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM korraldusasutus (edaspidi KA), kes täidab

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud

Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. 2 ÜSS2021_2027

2 (11)

ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud rakendusaktide mõistes ka rakendusasutuse (edaspidi RA) ja rakendusüksuse (edaspidi RÜ) rolli. ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja rahastamiskavas märgitud eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija(d).

TAT sisaldab tegevuste seost riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ 3 sihtide ja arengukava eesmärkidega, projektide eesmärke, kirjeldust, eelarvet, sihtrühma ning rakendamise tingimusi.

TATis on 13 punkti:

1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad projektid“; 3. punkt „Riigiabi“;

4. punkt „Eelarve ja tulemused“; 5. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus“;

6. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 7. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 8. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“;

9. punkt „Aruandlus“; 10. punkt „TATi muutmine“;

11. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 12. punkt „Vaiete lahendamine“; 13. punkt „Rakendussätted“.

Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“

Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TATi eesmärgid ja seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega ja valdkondliku arengudokumendiga „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“4. Samuti on TATi eesmärgid seotud ka muude dokumentidega nagu „PPA 2030“ ning Siseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

strateegia“, millest viimane arvestab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeer iumi väljatöötatud digiühiskonna arengukava „Eesti digiühiskond 2030“5 põhimõtteid.

TAT vajalikkuse põhjendus

ELi viisapoliitika muudab ELi reisimise lihtsamaks ning maandab julgeolekuriske ja ELi suunduva ebaseadusliku rändega seotud riske. Sisepiirideta alal on vaja ELi sisenevaid isikuid

tõhusalt kontrollida, et tuvastada igaüks, kes võib kujutada endast julgeolekuriski. Selleks, et tagada selliste isikute tuvastamine, peab otsustajatel olema ELi kodanike kaitsmiseks õigel ajal õige teave. Samal ajal peab viisa taotlemine olema kiire, kõigile ligipääsetav ja kliendisõbra l ik

ning turvameetmed peavad vastama andmekaitsenõuetele ja olema kooskõlas põhiõigus te hartaga.

TATi projektid on ellu kutsutud eesmärgiga tagada viisade väljastamisel ühetaoline menetlus, hõlbustada seaduslikku reisimist ning aidata hoida ära rände- ja julgeolekuriske. Viisataotlus te

menetlemist ja viisade väljastamist reguleerivad ELi otsekohalduvad õigusaktid.

Et saada ELi viisaga reisijate kohta piisavalt julgeolekuteavet, tuleb viisaregistrit ajakohastada. Eesti ühines Viisainfosüsteemiga (edaspidi VIS) 2011. aastal ja võttis süsteemi kasutusele kõigis

3 „Eesti 2035“ 4 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 5 „Eesti digiühiskond 2030“

3 (11)

välisesindustes, kus viisad välja antakse. Aja jooksul on võetud kasutusele ka VIS Mail, VIS Mail 2 ja VISA Code Plus ning arendatud edasi viisade konsultatsiooni infosüsteemi.

Viisaregistri arendamiseks on siiani kasutatud riigieelarve, Euroopa Regionaalfondi ja Sisejulgeolekufondi vahendeid. Uuendatud süsteem peab olema täielikult koostalitlusvõimeline

teiste ELi infosüsteemidega. Järgmise põlvkonna VISi ja selle liideste loomine teiste ELi suuremahuliste IT-süsteemidega on BMVI rakenduskava viisapoliitika erieesmärgi prioriteet. Eesti ettepaneku alusel algatas Euroopa Komisjon ülemineku digitaalsele viisamenetluse le.

2019. aastal koostati analüüsiaruanne ja kutsuti kokku digitaliseerimise töörühm. Pärast ELi ülese taotluskeskkonna loomist (eelduslikult 2026), saavad liikmesriigid oma viisaregistr id

sellega liidestada. Eestis vastutavad ELi viisapoliitika rakendamise eest PPA ja Välisministeerium.

Punkt 2 „Toetatavad projektid“

Punkt 2 viitab ÜSS2021_2027 § 2 punkti 7 mõistes Riigikogu kinnitatud riigi pikaajalise arengustrateegia strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/10606 (edaspidi ELi ühissätete määrus) artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimise l

austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused, arvestades sealjuures riigipiiri kaitsmisega seotud turvalisuse

tagamise meetmeid. TATi koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Digiviisa ja e-rakendused on

ligipääsetavad nelja peamise erivajadusega (liikumis- , nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue) inimestele. VISi kasutamisel tagavad kõik pädevad asutused, et nad ei diskrimineeri taotlejaid ja viisaomanikke soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse

sättumuse alusel ning austavad täiel määral taotleja või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust.

Järgitakse ELi ühissätete määruse artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) põhimõtet. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2020/8527 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid

keskkonnaalaseid õigusakte ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Üritusi viiakse ellu keskkonnasäästlikult.

TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mille puhul ei ole ette näha olulist keskkonnamõju järgmistele ELi keskkonnaeesmärkidele:

- kliimamuutuste leevendamine; - kliimamuutustega kohanemine; - vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse;

- ringmajandus; - reostuse vältimine ja kontroll;

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid – ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43.

4 (11)

- bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemise kaitse ning taastamine.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)8 § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse

asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 25.04.2022. a kinnitatud Hendrikson & Ko läbiviidud rakenduskva keskkonnamõju eelhinnangu aruandes9

jõudsid sõltumatud eksperdid järeldusele, et rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalse lt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks vajadus

puudub. Erinevalt ELi ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa ELi majanduse juhtimise raamistikust ning

kuulub seega vahetult ELi majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole BMVI loodud ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide

täitmiseks vaid adresseerib ELi piirihalduse ja viisapoliitika eesmärke. TATi sihtrühm on Eesti avalikkus, kelle turvalisuse tagamisse viisavaldkonna IT-arendustega

panustatakse, ning mõju on üleriigiline. Laiemas plaanis saavad projektidest kasu kõik viisataotlejad. BMVI määruses sätestatud toetuse kohaldamisalast tulenevalt, ei lahendata

toetusega regionaalse arengu juurprobleeme vaid üksnes aidatakse kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele.

Punktis 2.3 kirjeldatakse projekte TATi eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga projekti juures näidatakse tegevuse eesmärk ja sisu, abikõlblikkuse periood, elluviija ning kitsam

sihtrühm. Esialgse plaani kohaselt TATi projektides partnereid ÜSS2021_2027 § 2 lõike 5 mõistes ei ole, kuna kulud tekivad vaid elluviijal. Küll aga võib mõne projekti puhul tegevusi ellu viia ka teine pädev asutus, nt on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

(edaspidi SMIT) põhimääruse kohaselt vastutav valdkonna IKT-lahenduste ja -süsteemide hankimise, arendamise ja haldamise ning IKT-teenuste osutamise ja nende toimepidevuse

tagamise eest. Seetõttu osaleb SMIT mõnes TATi projektis hankijana, kuid maksjaks jääb elluviija, mistõttu SMITil kulusid ei teki.

Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi

jooksul. Punkt 3 „Riigiabi“

Sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

TATi eesmärk ühise viisapoliitika toetamine, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja

julgeolekuriske. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele

1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriik ide

vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiab i kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast

8 Ühendmäärus

9 „BMVI rakenduskava keskkonna mõju eelhinnangu aruanne“

5 (11)

tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindla lt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa võ i teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka

konkurendid.

Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projektide elluviija on valitud selline riigi valitsemisa la asutus, kes saab olla ainuvõimalik tegevuste elluviija. Politsei ja piirivalve seaduse kohaselt on

migratsiooni valdkonna asjade ning piirihalduse korraldamine PPA ülesanne ja seetõttu saab nimetatud asutus olla ainuvõimalik elluviija. Kuna SMIT on põhimääruse kohaselt vastutav

valdkonna IKT-lahenduste ja -süsteemide hankimise, arendamise ja haldamise ning IKT- teenuste osutamise ja nende toimepidevuse tagamise eest, on võimalik PPAl TATi projektide elluviimine delegeerida SMITile. SMIT ja PPA on kokku leppinud, et TATi projektide

elluviijaks jääb PPA, kuid hankeid korraldab SMIT.

Võib möönda, et kaudseteks abi saajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviija või selleks volitatud esindaja tooteid ja teenuseid tellivad. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust

turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga.

Punkt 4 „Eelarve ja tulemused“

Punktis 4.1 on toodud TATi kogueelarve ning BMVI ja riikliku kaasfinantseeringu määr.

Omafinantseeringut elluviijalt ei nõuta. Projektide eelarve, seal hulgas lubatud kaudsete kulude määr on toodud eraldi tabelis punktis 4.3. Lisaks on tabelis esitatud projektide väljundinäita jad

ning seatud sihttasemed aastateks 2024 ja 2029 ja tulemusnäitajate sihttasemed aastaks 2029. Samuti on esitatud näitajate sisu ning teave näitajate saavutamistaseme tõendite kogumise kohta. Projekti eelarve ja sihttasemed on seatud sisendi alusel, mille PPA ja SMIT esitasid

BMVI rakenduskava koostamiseks 2020. aastal. Sisendi aluseks on eelnevad turu-uuringud ning varem ellu viidud projektid. Majanduslik keskkond on küll oluliselt muutunud seoses

COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas, kuid Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid ei ole võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses.

TAT panustab järgmistesse BMVI määruse ühistesse näitajatesse:

Väljundnäitajad: - „BMVI O.2.1 Viisade menetlemise digitaliseerimist toetavate projektide arv.“ - „BMVI O.1.11 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide

arv“ - „BMVI O.1.11.1 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide

arv, millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide arv.“

Tulemusnäitajad:

- „BMVI R.2.10 Digitaalselt esitatud viisataotluste arv“; - „BMVI R.2.8 Väljaspool Schengeni ala asuvate uute/ajakohastatud konsulaatide arv!;

- „BMVI R.2.8.1 Väljaspool Schengeni ala asuvate uute/ajakohastatud konsulaatide arv, millest omakorda nende konsulaatide arv, mida on ajakohastatud, et muuta need viisataotlejate jaoks kliendisõbralikumaks“.

6 (11)

Punkt 5 „Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus“

Punktis 5 on vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab

SiM ning neid ülesandeid ei delegeerita teistele asutustele.

Punkt 6 „Kulude abikõlblikkus“

Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda

ühendmäärusest. TATis sätestatakse abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust

tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad. Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt

ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimise ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertidega seotud personalikulu on otsene kulu. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteer iumi

„projekti kuluefektiivsus“, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega seotud kulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest. Kui projekti heaks töötav isik täidab projektis või asutuses mitmeid ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama projekti

vastava ametikoha ülesannete täitmiseks töötatud proportsiooni ametisse määramise käskkirjas või muus sellekohases dokumendis. Näiteks, kui projektijuhil on projektis lisaks ka analüütiku

ülesanded ja selle eest soovitakse töötasu, peab eraldi ülesanded ja osakaal palgast olema sätestatud ametisse nimetamise käskkirjas või muus dokumendis.

Punkt 6.3 sätestab minimaalse aja, kui kaua peab soetusi ja süsteeme sihtotstarbelise lt kasutama. Nõue on vajalik sätestada selleks, et elluviijad mõtleksid oma vajadused ja selle

täitmiseks võetavad tegevused läbi. Minimaalse sihtotstarbelise kasutusaja sätestamisel võttis KA aluseks perioodil 2007–2013 Välispiirifondile ning perioodil 2014–2020 Sisejulgeolekufondi piiride ja viisade instrumendile kehtinud nõuded.

Punkt 6.4 kohaselt on TATi projektides lubatud kaudsed kulud. Vastavalt ühendmääruse § 17

punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamise l ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka

kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreeriva personali üle pidada arvestust ega

raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% tegevuse otsestest kuludest. Täpne kaudne kulu iga tegevuse kohta on sätestatud TATi punkti 4.3 tabelis. Kaudsete kulude protsent jääb samaks kogu tegevuse ajal,

v.a juhul kui muudetakse TATi. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Oluline on

silmas pidada, et kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. E-toetuste keskkond lisab maksetaotluse esitamisel kaudse kulu kindlaksmääratud protsendi alusel automaatselt.

Punkt 7 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“

Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse §

27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja kulu

on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel.

7 (11)

Elluviija peab esitama maksetaotlusi vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kui kuue kuu jooksul makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahende id

riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada SiMile makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse

maksetaotlusse. Punkt 8 „Elluviija õigused ja kohustused“

Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale

sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele, seal hulgas tuleb järgida asutuse riigihangete korda. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valituse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi

2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“10 ning kasutada sama määruse lisas 2 toodud logo. Kui projekti maksumus on üle

100 000 euro, tuleb investeeringu või seadme asukohta püstitada tahvel kohe pärast investeeringuga seotud toimingu või ostetud seadme paigaldamisega alustamist. Tahvel peab vastama avalikustamise määruse § 6 toodud nõuetele. Kooskõlas ELi ühissätete määruse artikli

50 punktiga e ei pea tahvlit püstitama, kui ELi või riikliku õiguse kohaselt ei ole selline avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega

seotud põhjustel kooskõlas määrusega (EL) 2016/67911. Kui projekti maksumus on üle kümne miljoni euro, on elluviija kohustatud korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeer ida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse SiMi, kes kaasab Euroopa

Komisjoni. Teavitustegevustes tuleks muuhulgas tõsta esile ELi põhiväärtusi ja jälgida, et teavitustekstid ja pildid ei sisaldaks soostereotüüpe ja eelarvamusi ning rääkida ka

horisontaalsete põhimõtete rakendamisest ja saadavast kasust. SiM sisestab projektid struktuuritoetuste registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis

sisalduvale informatsioonile esitama ametlikult 15. tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist iga projekti kohta projekti kirjelduse ja eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade

(alategevuste) vahel. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile taotluse. Et elluviija mõtleks oma tegevused korralikult läbi ja oleks võimalikul väike halduskoormus, on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas

– 15. jaanuar ja/või 15. juuni). Punktis 8.3.1.2 on toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust taotlema ei pea.

Kuna BMVI toetus planeeritakse riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise käigus, peab SiM selle kasutamise kavandamiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise

maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija TATi kinnitamisest alates andma sisendi iga projekti elluviimise aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks.

Üritustest teavitamine 14 kalendripäeva enne selle toimumist on vajalik selleks, et SiM saaks vajadusel läbi viia kohapealseid kontrolle. Punkt 9 „Aruandlus“

Punktis sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning

aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded

10 Avalikustamise määrus 11 Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1.

8 (11)

aitavad jälgida TATi projektide edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegse id muudatusi.

Punkt 10 „TATi muutmine“

Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TATi

muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades

sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi

rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimuse l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi

projektide elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 11 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“

Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule.

Punkt 12 „Vaiete lahendamine“

Nimetatakse SiMi otsuse või toimingu vaide menetleja.

Punkt 13 „Rakendussätted“

TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) ELi ühissätete määrus; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 2018/1046, 18. juuli 2018,

mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust

nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/201212; 3) BMVI määrus;

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmeriikidevahelist teabevahetust lühiajal is te viisade kohta (VIS määrus)13;

5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)14.

12 ELi finantsmäärus 13 VIS määrus 14 Viisaeeskiri

9 (11)

IV TATi mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele ning seaduskuulekate inimes te

piiriületuse lihtsamaks muutmisele. TATi raames elluviidavad projektid on kõik suunatud ELi ühetaolise viisapoliitika rakendamisele ja seeläbi turvalisuse tagamisele. TATi projektide

tulemusena täidab Eesti otsekohalduva ELi viisaeeskirja, Viisainfosüsteemi määruse muudatuste ning viisaregistri põhimäärusest tulenevate nõuete täitmist.

Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik

ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest

vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete

kaitse ja turvalisus. V TATi kooskõla rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud BMVI üldiste

valikukriteeriumitega

1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele

TATi panust erieesmärgi väljund- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud seletuskirja punktis 3.

Schengeni viisa taotlemine on tõhus ja turvaline. Heausksete reisijate piiriületus on sujuv ning turvariskid ja ELi suunduva ebaseadusliku rändega seotud riskid on maandatud. Digiviisa ja

e-rakendused on ligipääsetavad erivajadustega inimestele. VISi kasutamisel tagavad kõik pädevad asutused, et nad ei diskrimineeri taotlejaid ja viisaomanikke soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning austavad täiel

määral taotleja või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust.

2. TAT põhjendatus TAT tegevused aitavad kaasa BMVI määruse artikli 3 punktis 2 b) toodud erieesmärgi saavutamisele. TATi eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste

kirjeldus on esitatud seletuskirja I ja II peatükis.

3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirja punktides 4 ja 6.

4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia

TATi elluviija on PPA, kelle põhiülesanded, sh TATi eesmärkidega kooskõlas olev

rändepoliitika rakendamine on nimetatud Politsei- ja piirivalveseaduses.

5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on selgitatud

eelnõu punktis 1.

TAT mõjutab:

Regionaalareng ☐jah ☒ei TATi projektid ei panusta otseselt regionaalarengusse. Küll aga suurendab riikliku viisaregistr i uuendamine tihedamat infovahetust ning aitab seeläbi hoida kogu Eesit elanikkonna

turvatunnet. Viisataotlejad saavad, olenemata asukohast, kasu kiirest ja ajasäästlikkust viisamenetlusest (üle maailma on kasutusel sama register, keskne peakasutaja asub PPAs), mis

tagab neile seadusliku viibimisaluse oma reisieesmärgi teostamiseks, kaasneb positiivne riigi

10 (11)

kuvand. Ettevõtted saavad realiseerida oma huvisid läbi võõrtööjõu töölevõtmise, mh kaasneb riigile majanduslik kasutegur. Järelevalvet teostavad ametnikud ja asutused (KAPO, PPA, VLA, ELi liikmesriikide välisministeeriumid, piirivalveasutused ja konsulaadid) saavad asjakohaseid

andmeid järelevalve teostamiseks (migratsioonijärelevalve, kriminaaluurijad, viisade kooskõlastajad, konsulid, rahvusvahelise kaitse menetlejad).

Keskkonnahoid ja kliima ☐jah ☒ei BMVI rakenduskava kohta viis OÜ Hendrikson & Ko läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise, mille tulemusel jõuti järeldusele, et BMVI tegevuste elluviimisega ei

kaasne otsest positiivset muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Samas on PPA liitunud Rohetiigri Akadeemia15 programmiga, mistõttu on põhjendatud eeldus,

et oma tegevuste läbiviimisel lähtub PPA keskkonnahoiu põhimõtetest, ning propageerib ja rakendab tehnoloogia soetamisel ning kasutamisel rohelist mõtteviisi16.

Infoühiskond ☒jah ☐ei Viisavaldkonna IT-süsteemide arendamisega täidab Eesti kohustust rakendada VIS määrust.

Lisaks on ELi õigusaktidega kirjeldatud hulk kohustusi, mida ühtse viisaruumi hoidmiseks ja teiste ELi suuremahuliste IT-süsteemidega koostalitusvõime saavutamiseks tagama peame. Ees on ootamas mitmed Euroopa ülesed kesksüsteemidega liidestamised (nt Riiki sisenemise ja

riigist lahkumise süsteem (EES), Euroopa reisinfo ja -lubade süsteem (ETIAS), koostalitlusvõime ja VIS määruse muudatusel kesksesse VISi edastatavate andmete muutumise

vajadus). Samuti on pidevalt vaja registrisse sisse viia riigisiseste õigusaktide muutmisest tulenevaid muudatusi.

Viisaregister 2.0 II etapi realiseerimise käigus saavutame andmebaasi tarkvara vahetusega efektiivsema (täiendavad liidesed) ja ajasäästlikuma (eesmärgiks vähendada andmete

sisestamisele/parandamisele kuluvat aega) viisamenetluse ning vabaneme vananenud tehnoloogilistest lahendustest, et edaspidine arendustegevus (nt regulatsioonide muudatustest tingitud arendusvajadused) ja registri hallatavus oleks efektiivsem ning tagatud oleks parem

teenuse kvaliteet ning suureneks kasutajamugavus. Peale projekti realiseerumist on arendustegevused lihtsamini realiseeritavad ning seeläbi hoiab kokku ka arendustele kuluvat

ajalist ja finantsilist mõõdet. Kõigi osapoolte rahulolu suureneb, kuna pakutakse nutikat, turvalist IT-lahendust ja

andmekvaliteeti siseturvalisuse tagamiseks.

Riigivalitsemine ☒jah ☐ei TAT toetab tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki. Projektide elluviija ks saab TATi projektide spetsiifilisuse tõttu olla vaid riigiasutus. Kohustuslike IT-arenduste

teostamiseks kasutav BMVI raha kergendab riigieelarve koormat ja selle võrra on võimalik teha teisi riigile olulisi investeeringuid.

Kas TATid viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused?

☐jah ☒ei Kas TAT üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives?

☐jah ☒ei

15 https://rohetiiger.ee/akadeemia/ 16 https://rohetiiger.ee/pilootprogramm/politsei-ja-piirivalveamet/

11 (11)

Kas TAT on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või avalike

teenuste osutamisele? ☒jah ☐ei TATi projektid on suunatud õigustatud ligipääsu omavatele isikutele, asutustele ja ettevõtetele ,

kes vajavad toimingute läbiviimiseks asjakohaseid, kvaliteetseid ja täielikke andmeid viisamenetluses kogutavate andmete kohta. Viisataotlejad saavad kasu kiirest ja ajasäästlikkust viisamenetlusest (üle maailma on kasutusel sama register, keskne peakasutaja asub PPAs), mis

tagab neile seadusliku viibimisaluse oma reisieesmärgi teostamiseks, kaasneb positiivne riigi kuvand. Ettevõtted saavad realiseerida oma huvisid läbi võõrtööjõu töölevõtmise, mh kaasneb

riigile majanduslik kasutegur. Järelevalvet teostavad ametnikud ja asutused (KAPO, PPA, VLA, ELi liikmesriikide välisministeeriumid, piirivalveasutused ja konsulaadid) saavad asjakohaseid andmeid järelevalve teostamiseks (migratsioonijärelelvalve, kriminaaluurijad, viisade

kooskõlastajad, konsulid, rahvusvahelise kaitse menetlejad). Lisaks viisamenetlusasutused, kes on peamine sihtrühm viisamenetluse läbiviimisel. Registrit kasutavate osapoolte arv on ca 1000

ametnikku/konsulit. ELi vahel liigub kokkulepitud andmevahetus. Võrdsed võimalused

Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)

☐jah ☒ei TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse

☐jah ☒ei

TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse läbi sooküsimuste lõimimise TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse

☐jah ☒ei

Võrdne kohtlemine

☒jah ☐ei TATi ettevalmistamisel ja elluviimisel rakendatakse abinõusid mis tagavad, et inimese vanuse, soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu

ei diskrimineeritaks ühtegi TATi sihtrühma liiget. Näiteks on vanemaealiste hulgas palju neid, kellel puuduvad digioskused ja võimalus esitada viisataotlus e-keskkonnas. Võrdse kohtlemise

tagamiseks säilitatakse neile võimalus vajadusel esitada taotlus konsulaadis või viisataotluskeskuses. Projektide tulemusel on IT-süsteemid/rakendused viidud kooskõlla ELi Põhiõiguste Hartaga ja nende kaudu viisataotluste menetlemisel lähtutakse inimõigustest. VISi

kasutamisel tagavad kõik pädevad asutused, et nad ei diskrimineeri taotlejaid ja viisaomanikke vanuse, soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse

sättumuse tõttu ning austavad täiel määral taotleja või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust.

VI TAT kooskõlastamine

Käskkiri kooskõlastati eelnõude infosüsteemis (EIS). Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid vaikimisi ning Välisministeerium ja Keskkonnaministeerium märkusteta.

1

KÄSKKIRI

14.02.2023 nr 1-3/30

Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

meetme nr 2.2 "IKT-süsteemide ja

rakenduste loomise ning kasutamise kaudu

ühise viisapoliitika toetamine" toetuse

andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.01.2023–31.12.2029

Elluviija

Politsei- ja Piirivalveamet

Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus

Siseministeerium

2

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022 .a käskkirjaga nr 1-3/96

kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja

kasutamise tingimusi ja korda.

1.1. Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/11481 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piiriha ldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal

kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad

rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määrise artikli 3 punktis 2 b) toodud erieesmärgiga „Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal

ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske“.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“2 eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise

sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse

avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ mõõdikutesse: „Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike

osakaal“, „Usaldus riigi institutsioonide vastu“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse mõõdik“. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused

aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. 1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“3 programmi „Siseturvalisus

2023–2026“ meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse 4.1. „Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine“ võimekuse „Rändepoliitika tõhus

ja kliendikeskne elluviimine“ eesmärgi saavutamisse ning on kooskõlas Siseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiaga.

1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile.

2. Toetatavad projektid

2.1. Meetmest toetatakse projekte, mis:

- aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi b) täitmisesse; - panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti 2035 sihtidesse ja mõõdikutesse ;

- on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse

Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. 2 „Eesti 2035“ 3 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“

3

määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus)4 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus;

- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8525 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;

- on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.2. TATi projektide sihtrühm on kogu Eesti avalikkus. Laiem sihtrühm on kolmandate

viisanõudega riikide kodanikud, kellele muutub viisa taotlemine mugavamaks ja kiiremaks.

2.3. TATi projektide mõju ja ulatus on üleriigiline.

2.4. TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel: 2.4.1. Euroopa Liidu ühtne e-viisa ja e-taotluskeskkonna rakendamine

2.4.1.1.Projekti eesmärk ja sisu: Euroopa Liidu otsekohalduva muudatuse6 arendamine

siseriiklikusse viisaregistrisse, millega digitaliseeritakse viisamenetlus. Viisamenetluses e-taotlemise toimimine, sh Schengeni ühtse viisaportaaliga liidestus,

on tagatud. Projekti raames teostatakse ELi otsekohalduvast nõudest tulenevate arendustööde teostamine elektroonse viisataotlemise valdkonnas (sh Schengeni ühtse e- taotluskeskkonna rakendamine).

2.4.1.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2026–31.12.2026 2.4.1.3.Projekti elluviija: Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA)

2.4.1.4.Projekti sihtrühm: PPA ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT)

2.4.2. Viisaregistri 2.0 II etapi arendused

2.4.2.1.Projekti eesmärk ja sisu: Viisaregistri järkjärgulise uuendamise II etapi arendustööde

teostamine. Projekti raames viiakse uude viisaregistrisse üle viibimisaja pikendamise, viisade kehtetuks tunnistamise/tühistamise, viisakleebise trükkimise funktsionaalsus, samuti vajalikud tugifunktsionaalsused ja andmevahetus Viisainfosüsteemiga/ELi

tasemel koostalitlusvõime. 2.4.2.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–30.06.2025

2.4.2.3.Projekti elluviija: PPA 2.4.2.4.Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT

2.4.3. Viisainfosüsteemi (VIS) määruse7 muudatuste rakendamine riiklikus viisaregistris

2.4.3.1.Projekti eesmärk ja sisu: ELi ülese otsekohalduva VIS määruse rakendamine. Projekti

raames realiseeritakse VIS määruse muudatustest tulenevad arendused sh kõige olulisemana pikaajaliste viisade taotluse andmete edastamine VISi.

2.4.3.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2025

2.4.3.3.Projekti elluviija: PPA 2.4.3.4.Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus -,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid - ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43. 6 Euroopa Komisjoni 27. aprilli 2022 ettepanek nr COM/2022/658 final. 7 VIS määrus – ELT L 218, 13.8.2008, lk 60.

4

3. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

4. Eelarve ja tulemused8

4.1. TATi eelarve on 850 000 eurot (koos käibemaksuga). Eelarve koosneb BMVI toetusest

(75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud.

4.2. Punktis 2 nimetatud projektide tulemusena toetab Eesti Euroopa ühist viisapoliitikat, tagades ühtlustatud lähenemisviisi viisade väljastamisele ja hõlbustades õiguspärast reisimist.

4.3. Eelarve jagunemine ning projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on

toodud allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0.

8 Näitajad kõik kokku moodustavadki tulemused.

5

Tegevus Tegevuse

eelarve (koos

käibemaksuga),

sh kaudsete

kulude määr

Näitaja kood ja nimetus Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Euroopa Liidu ühtne

e-viisa ja e- taotluskeskkonna rakendamine

200 130,

kaudseid kulus id ei ole ette nähtud

BMVI O.2.1 Viisade

menetlemise digitaliseerimis t toetavate projektide arv.

arv 0 1

BMVI R.2.10 Digitaalse lt esitatud viisataotluste arv.

arv Ei kohaldu 976 292 Iga aruandega raporteeritakse aruandlusperioodi jääv digitaalse lt

esitatud viisataotluste arv (projekti väline näitaja).

BMVI R.2.8 Väljaspool

Schengeni ala asuvate uute/ajakohastatud konsulaatide arv

arv Ei kohaldu 20

BMVI R.2.8.1 Väljaspool Schengeni ala asuvate

uute/ajakohastatud konsulaatide arv, milles t

omakorda nende konsulaatide arv, mida on ajakohastatud, et muuta

need viisataotlejate jaoks kliendisõbralikumaks

arv Ei kohaldu 20 Selle näitaja all raporteerida konsulaatide/välisesinduste arv, kus

on pärast projekti lõppu kasutusel Schengeni e-viisade süsteem ja e-

taotluskeskkond.

Riigisisese

viisaregistri arenduste II etapp

499 885, 00

kaudseid kulus id ei ole ette nähtud

BMVI O.2.5 Välja

töötatud/hooldatud/ajakohasta tud suuremahuliste IT- süsteemide arv

arv 1 1

6

VIS määruse

muudatuste rakendamine

149 985, sh 1%

kaudsed kulud

BMVI O.2.5.1 Välja

töötatud/hooldatud/ajakohasta tud suuremahuliste IT- süsteemide arv, milles t

omakorda välja töötatud suuremahulis te

IT-süsteemide arv.

arv 1 1

KOKKU 850 000

5. Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus

5.1. Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab

Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita.

5.2. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info

struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

6. Kulude abikõlblikkus 6.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)9 §-dest 15–17 ja 21.

6.2. Otsesed kulud 6.2.1. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas:

6.2.2. personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest;

6.2.3. avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu avalikustamise ürituste korraldamiseks);

6.2.4. viisavaldkonna infosüsteemide analüüsi, arenduse ja testimiskulu, sh turvatestimise kulu.

6.3. Elluviija peab tagama IT-seadmete,-süsteemide ja -rakenduste sihtotstarbelise kasutamise

vähemalt kolm aastat pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.

6.4. Kaudsed kulud

6.4.1. TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne

kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3; 6.4.2. kaudseid kulusid ei pea tõendama.

6.4.3. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud.

7. Toetuse maksmise tingimused ja kord

7.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

7.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6.4 kohaselt.

7.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile: 7.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti

kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluv iija kuludest;

7.3.2. asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid

korraldab; 7.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.

7.3.4. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMi välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

9 Ühendmäärus

8 (10)

7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates.

7.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide

saamisest arvates.

7.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33.

7.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

8. Elluviija õigused ja kohustused

8.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027)10 ja selle

alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

8.2. Elluviija peab tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustused, sh ostumenetluse läbiviimise nõuete järgimine.

8.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 8.3.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel:

8.3.1.1.projekti kirjelduse; 8.3.1.2.projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta

tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

 eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;

 eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

 täpsustub detailne kirjeldus. 8.3.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;

8.3.3. esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil;

8.3.4. säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb

teisiti; 8.3.5. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust

teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 8.3.6. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiid i)

toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne ürituse

toimumist; 8.3.7. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse.

8.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 8.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 8.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest;

10 ÜSS2021_2027

9 (10)

8.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist;

9. Aruandlus

9.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti elluviimise algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe

on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi

lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.

9.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

9.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule.

9.5. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset

esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.

9.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne annab

ülevaate tehtud tegevustest ning on nõuetekohaselt täidetud.

9.7. Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM aruande.

9.8. Aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

9.9. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta.

10. TAT muutmine

10.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel.

10.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus).

10.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest

ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta.

10.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi

muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

10.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul on lubatud TAT muutmist taotleda sagedamini.

10 (10)

10.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik

jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

10.7. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

11. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

11.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

11.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele

4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.

12. Vaiete lahendamine

SiM otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud

erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud

korras.

13. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.

(allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets

siseminister

Lisad:

1. Seletuskiri

2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht