Leping

TÖÖVÕTULEPING nr 3.2-4/25/1729-1


Transpordiamet, registrikoodiga 70001490, aadress Valge 4, 11413 Tallinn (edaspidi Tellija), mida volituse alusel esindab Transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse direktor Martin Lengi,
ja
Aktsiaselts Teede Tehnokeskus, registrikoodiga 10701123, aadress Väike-Männiku tn 26, 11216 Tallinn (edaspidi Töövõtja), mida esindab juhatuse liige/mida volituse alusel esindab juhatuse liige Taivo Möll,

Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool), sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:

1. Lepingu ese
Lepingu esemeks on teekatte roopa sügavuse ja põikkalde ning tee kurvilisuse mõõtmine ja mõõtmisandmete töötlemine 2026-2028 aastal (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid.

2. Lepingu üldtingimused
2.1. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
2.1.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus.
2.1.2. Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus.
2.1.3. Lisa 3 – Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti vorm.
2.1.4. Lisa 4 – 2026. a esialgne mõõtmistööde teostamise nimekiri.
2.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest.
2.3. Leping on sõlmitud riigihanke „Teekatte roopa sügavuse ja põikkalde ning tee kurvilisuse mõõtmine ja mõõtmisandmete töötlemine 2026-2028 aastal“ (viitenumber 299685) tulemusena.
2.4. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi.
2.5. Lepingu dokumentide vastuolude korral lähtutakse hilisemast dokumendist. Lepingu allkirjastamise hetkel olemasolevaid Lepingu dokumente loetakse samaaegseteks.
2.6. Lepingu täitmise keel on eesti keel.

3. Tähtajad ja Töö üleandmine
3.1. Mõõtmistööde tegemist 2026. aastal alustatakse koheselt peale Tellijalt mõõtmistööde loa saamist, vastavalt lisa 1 punktis 4.3 sätestatule, eeldatavalt aprillis 2026. a. Aastatel 2027 ja 2028 alustatakse mõõtmistöödega vastavalt lisa 1 Tehniline kirjeldus punktis 4.3 sätestatule.
3.2. Lepingu lisas 4 toodud 2026. a esialgses mõõtmistööde nimekirjas toodud tööde loetelu ehk Töö maht kilomeetrites võib väheneda või suureneda kuni 10% ulatuses võrreldes esialgse mahuga. Lõplik 2026. a mõõtmistööde aadresside nimekiri täpsustatakse 2026. a alguses, hiljemalt 01. aprilliks peale 2026. a eelarve objektide nimekirja kinnitamist ning 2025. a toimunud teede andmete muudatuste sisseviimist teeregistrisse. Täpsustatud andmetega mõõtmistööde nimekiri edastatakse Töövõtjale hiljemalt 01.04.2026. a.
3.3. Järgnevate aastate mõõtmistööde aadressid määrab ja nimekirjad koostab Tellija. Tööde eeldatav maht 2027. a ja 2028. a on 6500 kilomeetrit ühte mõõtmisjälge mõlemal aastal, antud Tööde mahtu võib Tellija mõlemal aastal vähendada või suurendada kuni 10%. Mõõtmistööde nimekiri edastatakse Töövõtjale mõlemal aastal hiljemalt 01. aprilliks.
3.4. Töö iga aastased mõõtmisandmete tulemused ja aruanded (2026. a; 2027. a ja 2028. a) esitab Töövõtja Tellijale igal eelnimetatud aastal hiljemalt 15. juuniks. Mõõtmisandmete tulemused ja aruanded peavad sisaldama lisa 1 punktides 2 ja 5 nõutut ja peavad olema vormistatud lisa 1 punktide 2.2, 2.3 ja 5.1 kohaselt.
3.5. Töö üleandmisel esitab Töövõtja Tellijale Lepingu kohase Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti.
3.6. Tellija peab Töö üle vaatama 5 kalendripäeva jooksul pärast Töö ning üleandmis- ja vastuvõtmisakti saamist.
3.7. Juhul, kui Töö vastuvõtmisel on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused. Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 5 kalendripäeva jooksul alates Tellija poolt kirjaliku teate saamisest ja esitama parandatud Töö Tellijale (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114).
3.8. Kui Töö (sh Töö osa) kontrollimisel selgub, et Töös on puudused, loetakse Töö tähtaegselt üle andmata. Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest.

4. Poolte õigused ja kohustused
4.1. Tellijal on õigus:
4.1.1. igal ajal teha järelpärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Töö tegemise käiku;
4.1.2. pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi kohta;
4.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, kvaliteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi.
4.2. Tellijal on kohustus:
4.2.1. tasuda Töövõtjale nõuetekohase Töö teostamise eest vastavalt Lepingule;
4.2.2. tasuda viivist vastavalt Lepingule.
4.3. Töövõtjal on õigus:
4.3.1. saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid;
4.3.2. saada Töö eest Lepingus kokkulepitud tasu.
4.4. Töövõtjal on kohustus:
4.4.1. teha Töö vastavalt Lepingule;
4.4.2. tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering, siis tagada, et vastavaid töid teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks;
4.4.3. kooskõlastada Tellija kontaktisikuga alltöövõtjate kaasamise ja muutmise enne Tööde algust eelnevalt ja Töö tegemise ajal;
4.4.4. tagada, et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele, siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas, milles teiste isikute vahenditele tugineti;
4.4.5. tööde teostamisel kasutada Lepingu punkti 8 alusel esitatud isikut;
4.4.6. vastutada selle eest, et Töö oleks tehtud korrektselt ja kvaliteetselt;
4.4.7. lähtuda mõõtmistöödel Tellija poolt antud tööde aadressidest ja mahtudest;
4.4.8. informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest;
4.4.9. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule.
4.5. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool.

5. Autoriõigused
5.1. Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse § 131 ja § 132 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna tasumisega.
5.2. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt.
5.3. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud.
5.4. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms).
5.5. Lepingu punktis 5 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul.

6. Tasumine
6.1. Töö teostamise maksumus 2026. aastal on 37 635,00 eurot, millele lisandub käibemaks, mis on Töövõtja poolt Lepingu lisas 2 esitatud maksumus. Täpne 2026. a Töövõtjale tasumisele kuuluv summa selgub peale Töö teostamist 2026. aastal, võttes aluseks teostatud Töö mahtu kilomeetrites ja lisas 2 esitatud kilomeetri ühikuhinda.
6.2. Töö teostamise maksumuse määramine 2027. aastal:
6.2.1. Maksumuse määramisel võetakse aluseks Töövõtja poolt Lepingu lisas 2 esitatud kilomeetri ühikhind, mida korrigeeritakse Statistikaameti ametlikus andmebaasis avaldatud kalendriaastase tarbijahinnaindeksi muutusega. 2027. aasta ühikhinna maksumuse suurendamise või vähendamise aluseks on 2026. aasta tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2025. aasta tarbijahinnaindeksiga. Töö teostamise maksumuse saamiseks korrutatakse korrigeeritud ühikhind 2027. a Tellija poolt tellitud Töö kilomeetrite arvuga.
6.3. Töö teostamise maksumuse määramine 2028. aastal:
6.3.1. Maksumuse määramisel võetakse aluseks 2027. aasta korrigeeritud ühikhind, mida korrigeeritakse Statistikaameti ametlikus andmebaasis avaldatud kalendriaastase tarbijahinnaindeksi muutusega. 2028. aasta maksumuse suurendamise või vähendamise aluseks on 2027. aasta tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2026. aasta tarbijahinnaindeksiga. Töö teostamise maksumuse saamiseks korrutatakse korrigeeritud ühikhind 2028. a Tellija poolt tellitud Töö kilomeetrite arvuga.
6.4. Lepingu tingimuste kohaselt teostatud Töö eest tasub Tellija Töövõtjale igal Lepingu täitmise aastal ühes osas, pärast üleandmis- ja vastuvõtmisakti allkirjastamist Poolte poolt.
6.5. Tarbijahinnaindeksi muutusest tulenev maksumuse suurendamine või vähendamine vormistatakse kirjalikult Lepingu muudatusena, hiljemalt vastava aasta 01. aprilliks.
6.6. Tellija tasub Töövõtjale Poolte poolt allakirjutatud Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve alusel 20 kalendripäeva jooksul pärast arve saamist.
6.7. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt, masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab e-arveldamise Euroopa standardile EN 16931-1. Arve loetakse laekunuks selle Transpordiameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf-formaadis arve saata meiliaadressile [email protected] või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number, riigihangete registri hankelepingu osa viitenumber 299685 001 000 000 ning tööde teostamise või teenuste osutamise periood.

7. Poolte vastutus
7.1. Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused.
7.2. Tellija kohustub Töövõtjale lepingu rikkumise korral hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused.
7.3. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,2% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest.
7.4. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 5000 eurot, kokku mitte rohkem kui 20 000 eurot, kui Töövõtja on rikkunud oma Lepingulisi kohustusi. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates.
7.5. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 100 eurot, iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär.
7.6. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud.
7.7. Tellija võib Töö Lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul.

8. Töövõtja projektijuht
8.1. Töövõtja määrab projektijuhi, kelle ülesandeks on on tagada oma töökogemusele ja kompetentsile toetudes Lepingu tehniliste nõuete kvaliteetne täitmine ja kes vastutab Töövõtja poolse projekti juhtimise eest ning täidab muuhulgas järgmisi põhiülesandeid: koordineerib Töövõtja tööd Lepingu täitmisel, lahendab võimalikke lepingulisi ja administratiivseid probleeme Tellija kontaktisikuga, allkirjastab tööde aruandeid ja akte.
8.2. Töövõtja esitab Tellija kontaktisikule kooskõlastamiseks Töövõtja projektijuhi kandidaadi CV 3 tööpäeva jooksul alates Lepingu jõustumisest. Tellija kontaktisik kontrollib isiku vastavust alltoodud alapunktides sätestatud tingimustele 3 tööpäeva jooksul ning kooskõlastab kandidaadiks esitatud isiku või keeldub kooskõlastamisest, kui kandidaat ei vasta alltoodud alapunktides toodud nõuetele. Tellija kontaktisiku poolse kooskõlastamisest keeldumise korral esitab Töövõtja 3 tööpäeva jooksul uue kandidaadi Tellija kontaktisikule kooskõlastamiseks.
8.2.1. Töövõtja Projektijuht peab vastama alljärgnevatele tingimustele:
a) Töövõtja projektijuhil peab olema vähemalt 3 aastane töökogemus teekatte seisukorda iseloomustavate andmete mõõtmisel (teekonstruktsiooni kandevõime ja/või teekatte tasasuse IRI arvu ja/või teekatte tekstuuri ja/või roopa sügavuse mõõtmine ja/või teekatte defektide inventeerimine).
b) Töövõtja projektijuht peab viimase 5 aasta (10/2020-09/2025) jooksul olema osalenud vastutava isikuna vähemalt ühes teekonstruktsiooni kandevõimet ja/või teekatte tasasuse IRI arvu ja/või teekatte tekstuuri ja/või roopa sügavust iseloomustavate andmete mõõtmise ja/või kattega teede defektide inventeerimise projektis, mille maksumus on vähemalt 65 000 eurot ilma käibemaksuta. (CV-le tuleb lisada Tellija tõendid eeltoodud tingimuste täitmise kohta).
8.3. Töövõtja ei tohi ilma Tellija kontaktisiku eelneva nõusolekuta muuta Töövõtja projektijuhti ega määrata temale asendajat.

9. Poolte kontaktisikud
9.1. Töövõtja kontaktisikuks on Projektijuht, kelle CV koos kontaktandmetega esitatakse vastavalt Lepingu punktile 8.
9.2. Tellija kontaktisik: teevara osakonna juhtivanalüütik Elmar Aruja, tel: (+372) 515 9592, e-post: [email protected].

10. Lepingu kehtivus
10.1. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni.
10.2. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 5000 eurot, kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi. Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast.
10.3. Töövõtja võib Lepingust taganeda, kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused.
10.4. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui:
10.4.1. Töövõtja tegevus lõpeb;
10.4.2. kuulutatakse välja Töövõtja pankrot.



11. Teated
11.1. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
11.2. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel.
11.3. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel, selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil. Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressile, loetakse see kättetoimetatuks järgmiseks tööpäevaks.

12. Muud tingimused
12.1. Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised.
12.2. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.
12.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest.
12.4. Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt.

13. Isikuandmete töötlemine
13.1. Lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete kaitse üldmääruses (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi koos: Isikuandmete õigusaktid).
13.2. Volitatud töötlejal (Töövõtjal) on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja (Tellija) eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata.
13.3. Lepingu alusel töödeldakse Lepingu esemega seotud isikute isikuandmeid.
13.4. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga täita Leping ja saavutada ettenähtud tulemused.
13.5. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes Lepingu kehtivuse ajal.
13.6. Volitatud töötleja on lisaks isikuandmete õigusaktides sätestatule kohustatud:
13.6.1. töötlema isikuandmeid vajaliku hoolsusega ja ainult ulatuses, mis on vajalik Lepingus kokkulepitud teenuse osutamiseks;
13.6.2. töötlema isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel;
13.6.3. hoidma Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena;
13.6.4. täitma andmeturbe seaduslikke nõudeid ja rakendada andmete kaitseks piisavaid ning kaasaegseid kaitsemeetmeid;
13.6.5. aitama vastutaval töötlejal täita kohustusi seoses andmesubjektide esitatud taotlustega;
13.6.6. aitama vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet;
13.6.7. pärast andmetöötlusteenuse osutamise lõppu kustutab kõik isikuandmed ja kustutab olemasolevad koopiad;
13.6.8. teeb vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28 sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab vastutaval töötlejal või tema poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse;
13.6.9. järgima isikuandmete õigusaktides sätestatud tingimusi teise volitatud töötleja kaasamiseks.

14. Poolte allkirjad
Tellija: Töövõtja:
Martin Lengi Taivo Möll
strateegilise planeerimise teenistuse direktor juhatuse liige
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Lisa 3



TÖÖ ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT


Käesolevaga ……….. annab üle ja Transpordiamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “………….”, mis on sõlmitud ........................................., alljärgneva töö:





___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele:




Üleantavate eksemplaride arv:

Digitaalselt esitatud andmed:


Märkused:










Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik:


/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/














Teekatte roopa sügavuse ja põikkalde ning tee kurvilisuse mõõtmine ja mõõtmisandmete töötlemine 2026-2028 aastal






Lisa 1
Tehniline kirjeldus















Sisukord
1. Töö eesmärk 3
2. Töö läbiviimine, tulemuste esitamine ja tähtajad 3
2.1 Teekatte seisukorra andmete mõõtmised 3
2.2 Mõõtmistööde aruanded 3
2.3 Mõõtmisandmete tulemuste töötlemine ja esitamine 4
3. Mõõtmistööde planeerimine ja mahud 4
4. Teekatte roopa sügavuse ja põikkalde ning tee kurvilisuse mõõtmise juhend 5
4.1 Sissejuhatus 5
4.2 Mõõtmise eesmärk 5
4.3 Roopa sügavuse, teekatte põikkalde ning tee kurvilisuse mõõtmine 5
4.3.1 Üldiselt 5
4.3.2 Mõõtmise ala 5
4.3.3 Mõõtmise aeg 6
4.3.4 Mõõtmise kiirus 6
4.3.5 Nõuded mõõtmistööde seadmele 6
4.3.6 Nõuded mõõtmistööde seadme kontrollimisele 6
4.3.7 Mõõtmistööde portaal 7
5. Mõõtmisandmed, nende töötlemine ja esitamine 8
5.1 Mõõtmisandmete esitamine 8
5.2 Roopa sügavuse arvutamise põhimõtted 8
5.3 Põikkalde arvutamise põhimõtted 10
5.4 Kurvilisuse arvutamise põhimõtted 10
Lisa 1 Teekatte roopa sügavuse ja põikkalde ning tee kurvilisuse tabel andmete esitamiseks ja impordiks teeregistrisse 11
Lisa 2 Teekatte roopa sügavuse ja põikkalde ning tee kurvilisuse 5m lõikude keskmised andmed 13













1. Töö eesmärk

Transpordiameti üheks eesmärgiks on korraldada olemasoleva teedevõrgu hooldamine ja remontimine viisil, et oleks tagatud pidev, efektiivne ja ohutu liiklemine ning optimaalne maanteede seisukord.
Parima tulemuse eelpool mainitud eesmärkide täitmiseks annab PMS-i ehk teekatete remondi- ja korrashoiu planeerimise ning optimeerimise süsteemi süstemaatiline kasutamine.
PMS süsteemi kasutamiseks ning analüüside tegemiseks on vajalik erinevate lähteandmete olemasolu. Teekatte seisukorda iseloomustavad andmed moodustavad aluse selle töö edukaks teostamiseks.
Riigiteede katete seisukorra muutumise jälgimiseks ning selle analüüsimiseks on vaja teostada regulaarselt teekatte seisukorda iseloomustavate andmete mõõtmist.
Kattega riigiteede seisukorra mõõtmised hõlmavad teekonstruktsiooni kandevõime, teekatte tasasuse ja tekstuuri ning roopa sügavuse, tee kurvilisuse ja teekatte põikkalde mõõtmiste teostamist ja teekatte defektide inventeerimist kogu kattega riigimaanteede võrgul (~12 900 km).
Käesolev töö on ette nähtud PMS süsteemi kasutamiseks ning ka teiste analüüside tegemiseks vajalike teekatte seisukorda iseloomustavate roopa sügavuse ja põikkalde ning tee kurvilisuse andmete mõõtmiseks, tulemuste töötlemiseks ja väljastamiseks Teeregistri andmemudeli kujul.

2. Töö läbiviimine, tulemuste esitamine ja tähtajad

2.1 Teekatte seisukorra andmete mõõtmised

Käesolev leping hõlmab teekatte roopa sügavuse ja põikkalde ning tee kurvilisuse mõõtmise kirjeldust.
Mõõtmisandmete tellijale esitamise vorm on toodud lisas 1 ning 2026. aasta mõõtmiste esialgsed aadressid on toodud hankelepingu lisas 4.
Lõplik 2026. a mõõtmiste aadresside nimekiri täpsustatakse 2026. a alguses hiljemalt 15. märtsiks peale 2026. a eelarve objektide nimekirja kinnitamist ning 2025. a toimunud teede andmete muudatuste sisseviimist teeregistrisse.
2027. a ja 2028 a. mõõtmiste aadresside nimekirjad koostatakse vastavalt 2027. a ja 2028. a alguses hiljemalt 15.märtsiks peale mõõtmiste aasta eelarve objektide nimekirja kinnitamist ning mõõtmistele eelneva aasta teede andmete muudatuste sisseviimist teeregistrisse.
Mõõtmiste aastaks planeeritud remondiobjektidel reeglina mõõtmistöid ei teostata.

2.2 Mõõtmistööde aruanded

Lepinguperioodi igal aastal, hiljemalt 15. juuniks, esitatakse tellijale aruanne, mis sisaldab järgmisi alapunkte:
▪ andmed mõõdetud teedevõrgu kohta;
▪ mõõtmistööde mahud;
▪ mõõtmiste käigus esile kerkinud probleemid;
▪ suurematest muutustest andmetes võrreldes vanade andmetega (üldiselt);
▪ ettepanekud järgmiste etappide tööde korralduse ja teostamise osas;
Mõõtmiste aruanne esitatakse digitaalselt PDF formaadis.

2.3 Mõõtmisandmete tulemuste töötlemine ja esitamine

Mõõtmisandmete tulemuste töötlemine tähendab mõõtmisandmete töötlemist vastavalt mõõtmiste juhenditele (punkt 4) ning vormistamist teeregistri vastava tabeli kujul, et mõõtmisandmeid oleks võimalik teeregistrisse importida.
Mõõtmisandmed esitatakse elektroonsete tabelitena (Excel) järgmiselt:
2.3.1 Teekatte roopa sügavuse ja põikkalde ning tee kurvilisuse andmed vastavalt tabelile – Lisa 1, igal lepinguperioodi aastal hiljemalt 15. juuniks.
2.3.2 Teekatte roopa sügavuse ja põikkalde ning tee kurvilisuse 5m lõikude keskmised andmed – Lisa 2, igal lepinguperioodi aastal hiljemalt 15. juuniks.

3. Mõõtmistööde planeerimine ja mahud

3.1. Teekatte roopa sügavuse ja põikkalde ning tee kurvilisuse mõõtmistööd teostatakse iga-aastaselt ajavahemikul aprill-mai kattega riigiteedel kõigil sõiduradadel, järgmiste põhimõtete järgi:
3.1.1. Kõik põhimaanteed igal lepingu aastal;
3.1.2. Tugi- ja kõrvalmaanteed liiklussagedusega alates 3000 autot/ööpäevas igal lepingu aastal;
3.1.3. Tugi- ja kõrvalmaanteed liiklussagedusega 1000 kuni 3000 autot/ööpäevas sagedusega üle aasta;
3.1.4. Kui eelneva punkti järgi mõõdetavate teelõikude vahel kõigub tee liiklussagedus lõiguti alla 1000 auto/ööpäevas kuni 20%, siis teostatakse mõõtmised kõigil nendel lõikudel;
3.1.5. Erandina raskeliikluse poolt põhjustatud roopaga teed (teelõigud), mille liiklussagedus on alla 1000 auto/ööpäevas.
3.2. Tööde teostamise lõpptähtaeg on iga-aastaselt 15. juuni.
3.3. Mõõtmistööde iga-aastane eeldatav maht aastas on 6500 kilomeetrit ühte mõõtmisjälge (sõidurada).
3.4 Tellijal on õigus vastavalt jooksva aasta tegelikele vajadustele vähendada või suurendada iga-aastast mõõtmistööde eeldatavat mahtu kuni 10%.
3.5 Enne tööde algust kooskõlastab töövõtja tellijaga mõõtmistööde teostamise ajagraafiku.
3.6 Tööde teostamise nimekirja, kus on määratud mõõtmistööde teostamise asukohad, koostab tellija.


4. Teekatte roopa sügavuse ja põikkalde ning tee kurvilisuse mõõtmise juhend

4.1 Sissejuhatus

Käesolev mõõtmise juhend on aluseks mõõtmistööde teostamisele püsi- ja kergkatetega riigiteedel. Juhend on praktiline abivahend teekatte roopa sügavuse ja põikkalde ning tee kurvilisuse mõõtmist teostavatele töötajatele ja kõigile teistele, kes kasutavad roopa sügavuse mõõtmise tulemusi.
Roopa sügavuse mõõtmistulemustena fikseeritakse tee kõigilt sõiduradadelt mõlema rattajälje kohta keskmise roopa sügavuse väärtused etteantud teelõigul.
Teekatte põikkalde mõõtmistulemustena fikseeritakse katte ristprofiili keskmised põikkalde väärtused etteantud teelõigul.
Tee kurvilisuse mõõtmistulemustena fikseeritakse kurvi raadius, mille alusel arvutatakse keskmised kurvilisuse väärtused etteantud teelõigul.
Mõõtmistööd teostatakse reeglina üks kord aastas kevadperioodil.
Teekatte roopa sügavuse ja põikkalde ning tee kurvilisuse mõõtmise tulemused sisestatakse teeregistri vastavasse tabelisse.

4.2 Mõõtmise eesmärk

Regulaarne maanteede katete roopa sügavuse, põikkalde ja tee kurvilisuse mõõtmine loob aluse süstemaatilisele teedevõrgu seisukorra hindamisele. Teeregistris olevad roopa sügavuse andmed koos teekatte põikkalde ja tee kurvilisuse andmetega näitavad, millises seisukorras on tee teekate ning võimaldavad õigeaegselt likvideerida võimalike liiklusohtlike kohtade teket.
Kui info roopa sügavusest koos teekatte põikkalde ja tee kurvilisuse andmetega ühendada teiste teekatte seisukorda iseloomustavate näitajatega (teekatte defektid, kandevõime, tasasus, jne…), siis on võimalik nende alusel planeerida teele erinevaid remonditöid ning luua mudeleid maanteevõrgu seisukorra muutuste prognoosimiseks.

4.3 Roopa sügavuse, teekatte põikkalde ning tee kurvilisuse mõõtmine

4.3.1 Üldiselt

Roopa sügavuse mõõtmiseks kasutatava mõõteseadme tööpõhimõte peab vastama rahvusvaheliselt heaks kiidetud meetoditele ja põhimõtetele. Mõõtmistulemuste registreerimine ja nende salvestamine peab toimuma automaatselt arvuti vahendusel.
Roopa sügavuse arvutusmeetoditest peab olema võimalik rakendada profiili lõikavat ja profiili jälgivat meetodit.

4.3.2 Mõõtmise ala

Teekatte roopa sügavust mõõdetakse tee mõlema sõidusuuna kõikide sõiduradade mõlemas sõidujäljes (täpsemalt pannakse mõõdetavad sõidurajad paika iga-aastases mõõtmiste plaanis).
Seade peab võimaldama mõõta roopa sügavust vähemalt 3,7 m laiusel sõiduteel ja teostada ristlõikes mõõtmisi vähemalt 50 mõõtepunktis.
Mõõtmeseadmega määratav roopa sügavuse mõõteala peab olema muudetav vastavalt sõidutee laiuse muutustele.
Kui sõidutee on märgistatud joontega, siis roopa sügavust mõõdetakse teekatte märgistusjoonte vahelisel alal. Seade peab suutma eristada katte märgistusjooni.
Kitsama sõidutee laiuse korral võivad katte märgistuse jooned puududa mõõdetava ala serva piirkonnas või puudub märgistus üldse või ei asu märgistuse telgjoon katte keskel. Sellistel juhtudel töövõtja määrab roobaste analüüsiks sobiv seadistuse ja mõõdetava laiuse (vasak-parem) katte laiuste andmete alusel.

Roopa sügavust ei mõõdeta maantee kiirendus- ja aeglustusradadel ning rampidel ja ühendusteedel.

4.3.3 Mõõtmise aeg

Parim aeg mõõtmistööde teostamiseks on aprilli-mai kuus enne suuremate katete remonditööde teostamist. Mõõtmiste alguseks peab olema kogu tee muldkeha sulanud.

4.3.4 Mõõtmise kiirus

Roopa sügavuse mõõtmisel kasutatav mõõtmiskiirus peab vastama üldisele sõidukiirusele. Eesmärgiks peab olema mõõtmiste teostamine võimalikult ühtlase kiirusega, samas tavaliiklejaid võimalikult vähe segades. Eeldatavaks roopa sügavuse mõõtmise kiiruseks teedel tuleb arvestada keskmiselt 70-80 km/h.

4.3.5 Nõuded mõõtmistööde seadmele

Roopa sügavuse mõõtmiseks kasutatakse lasertehnoloogiat.
Lisaks roopa sügavuse mõõtmisele peab mõõtmise seade mõõtma tee põikkallet ja tee kurvilisust.
Mõõteseadme vertikaalne mõõtmisviga on lubatud kuni +/- 1 mm ja horisontaalne mõõtmisviga kuni +/- 2 mm.
Mõõteseade peab omama asukoha määramiseks GNNS toega GPS süsteemi täpsusega kuni 20 cm.

4.3.6 Nõuded mõõtmistööde seadme kontrollimisele

Mõõtmistöid teostav seade tuleb igal kevadel enne igat mõõtmishooaega kalibreerida seadme valmistaja juures. Selleks tuleb tellijale esitada erinevate andurite töökorras olekut tõendavad dokumendid.

Peale seadme valmistaja juures kontrollimist ja enne mõõtmistöödega alustamist tuleb mõõtmise seadme tööd iga-aastaselt kontrollida testilõigul.

Nõuded testilõigule:
▪ Testilõigu(d) valib välja töövõtja ja kooskõlastab asukoha(d) enne testi teostamist tellijaga.
▪ Testilõik peab asuma Eesti riigimaanteedel. Tellija võib kasutada antud lõiku teiste roopa mõõtmise seadmete võrdlusmõõtmiste teostamiseks.
▪ Roopa sügavuse kontrollimise testilõigu pikkus on vähemalt 1000 m ning keskmine roopa sügavus 15 – 20 mm. Testilõigu keskmise roopa sügavuse määramiseks kasutatakse p 5.1.1.1 kirjeldatud mõõtmisandmeid.
▪ Tee põikkalde kontrollimise testilõigu pikkus on vähemalt 1000 m.
▪ Kurvilisuse kontrollimise testilõigu pikkus on 3000 – 5000 m ja lõik peab olema piisavalt kurviline (vähemalt 3 kurvi mõlemas suunas).

Nõuded testilõigul teostatavatele võrdlusmõõtmistele:
• Testimisel teostatakse mõlemas sõidusuunas vähemalt 3 võrdlusmõõtmist.
• Võrdlusmõõtmiste vahelised seosed arvutatakse 100 m lõikude keskmiste tulemuste baasil.
• Roopa sügavuse võrdlusmõõtmiste vahelise korrelatsiooni piirväärtus peab olema vähemalt 0,95.
• Põikkalde mõõtmistulemuste vaheline korrelatsiooni piirväärtus peab olema vähemalt 0,95.
• Kurvilisuse mõõtmistulemuste vahelise korrelatsiooni piirväärtus peab olema vähemalt 0,95.
• Erinevas suunas mõõdetud kurvilisuse väärtused on teineteise peegelpildis, mistõttu põiklõikes kurvilisuse väärtuste liitmisel peab tulemuseks olema väärtus 0.

Võrdlusmõõtmiste kohta esitatavad dokumendid ja andmed:
• Võrdlusmõõtmiste teostamise aruanne.
• 100m lõikude keskmised mõõtmisandmed, mis on olid aluseks võrdlusmõõtmiste aruande teostamisel.
• Roopa sügavuse ja tee põikkalde korral lisaks 5m lõikude keskmised mõõtmisandmed.

Seade lubatakse tellija poolt mõõtmistöödele peale seadme valmistaja juures teostatud kalibreerimisakti ja testilõigul võrdlusmõõtmiste alusel koostatud aruande esitamist tellijale ja selle kooskõlastamist tellija poolt.

Lepingu perioodil mõõteseadme väljavahetamise korral viib töövõtja läbi testilõikudel läbi vana ja uue seadme võrdlusmõõtmise, tagamaks uue seadme andmete võrreldavuse eelneva seadme mõõtmisandmetega. Enne uue seadme kasutusele võtmisest peab töövõtja esitama tellijale võrdlustesti tulemused. Test viiakse läbi analoogselt iga-aastasele mõõtmistööde eelsele testile.

Mõõtmiste perioodil mõõteseadme ettenägemata remondi järgselt teostab töövõtja uue tootja poolse seadme kalibreerimise ja sellele järgneva testilõigu võrdlusmõõtmised.
Remonditud seade lubatakse tellija poolt mõõtmistöödele peale seadme valmistaja juures teostatud kalibreerimisakti ja testilõigul võrdlusmõõtmiste alusel koostatud aruande esitamist Tellijale ja selle kooskõlastamist tellija poolt.

4.3.7 Mõõtmistööde portaal

Mõõtmistööde teostamise jälgimiseks tellija poolt peab töövõtja koostama veebipõhise mõõtmistööde teostamise portaali.
Portaal peab minimaalselt kajastama järgmist infot:
• Kaart riigiteede võrguga
• Mõõtmistööde nimekiri
• Andmed igapäevaste mõõtmistööde teostamise ja kogutäitmise kohta
• Graafiliselt eristatav (näiteks erinevate värvidega) mõõdetud teedevõrk ja mõõtmisele kuuluv teedevõrk kaardil ja mõõtmistööde teostamise nimekirjas
Jooksva päeva tööd peavad olema portaalis kajastatud hiljemalt järgmise tööpäeva lõpuks.


5. Mõõtmisandmed, nende töötlemine ja esitamine

Mõõdetud väärtused tuleb esitada teeregistri aadress-süsteemis (tee on jagatud teeosadeks ja iga teeosa algusest esitatakse andmed 100 meetriste lõikudena) järgnevalt.

5.1 Mõõtmisandmete esitamine

Mõõtmistulemused esitatakse Tellijale järgnevalt:
5.1.1 Teeregistrisse sisestamiseks aadress-süsteemis (tee on jagatud teeosadeks ja iga teeosa algusest esitatakse andmed 100 meetriste lõikudena):
5.1.1.1 Mõõdetud keskmine roopa sügavuse väärtus paremas ja vasakus sõidujäljes mm täpsusega täisarvuna.
5.1.1.2 Maksimaalne roopa sügavus parempoolsel ja vasakpoolsel sõidurajal mm täpsusega täisarvuna.
5.11.3 Mõõdetud keskmine põikkalle parempoolsel ja vasakpoolsel sõidurajal 0,1 täpsusega üks koht peale koma.
5.1.1.4 Kurvilisuse arv parempoolsel ja vasakpoolsel sõidurajal 0,1 täpsusega üks koht peale koma.
5.1.1.5 Andmed roopa sügavuse väärtuste koha esitab Töövõtja teeregistrisse kandmiseks Lisas 1 toodud tabeli kujul.
5.1.1.6 Tabelist eemaldatakse mõõtmisel saadud ebaloogilised tulemused, mis ei vasta tee katte tegelikule olukorrale. Eemaldatud ebaloogiliste tulemuste 100 m lõigu aadressi kirje jäetakse alles ilma mõõtmiste tulemusteta.
5.1.1.7 Kui pikemal mõõtmislõigul ei olnud ühel või mitmel 100 m lõigul võimalik mõõtjast mitteolenevatel põhjustel mõõtmisi teostada, siis 100 m kauguse kirje jäetakse alles ilma mõõtmiste tulemusteta.
5.1.2 Mõõtmiste algandmetest koostatud 5 m lõigu põikprofiili keskmised andmed, mis on seotud tee aadressiga (km aadress ja aadressüsteemi aadress) csv või Exceli tabeli kujul.

5.2 Roopa sügavuse arvutamise põhimõtted

Roopa sügavuse arvutamise aluseks on CEDR-i Transnational Road Reserch Programme raames koostatud uurimistöö HiSPEQ spetsifikatsioonis toodud roopa sügavuse mõõtmise põhimõtted (vt joonis 1) ja standard EVS-EN 13036-8:2008.

Roopa sügavuse erinevad näitajad arvutatakse järgmiste põhimõtete alusel:
5.2.1 Mõõtmisel koostatakse iga vähemalt kuni 1 m lõigu kohta põikprofiil, millelt arvutatakse roopa sügavust kirjeldavad tunnusarvud.
5.2.2 100 m lõigu keskmine roopa sügavus arvutatakse eraldi vasakule ja paremale sõidujäljele kuni 1m lõikude põikprofiilide maksimaalsete sügavuste keskmisena..
5.2.3 Sõidujälje roopa sügavus arvutatakse joonisel 1 toodud ´Straight edge´ profiilide A ja B alusel. Üle kummagi sõidujälje tõmmatakse eraldi „niit“, mille jaoks valitakse vasakult ja paremalt poolt kõrgeimad äärepunktid. „Niidi“ ja roopa põhja vahel leitakse maksimaalne roopa sügavus vasakus sõidujäljes W1 ja maksimaalne roopa sügavus paremas sõidujäljes W2.
5.2.4 Sõiduraja maksimaalne roopa sügavus arvutatakse joonisel 1 toodud ´Taut wire´ profiilide A ja B alusel vasak ja parempoolse sõidujälje maksimaalse roopa sügavuse alusel.
5.2.5 Sõiduraja maksimaalse roopas sügavuse määramiseks tõmmatakse esmalt „niit“ üle sõiduraja, mille alguse ja lõpupunktideks valitakse vasakult ja paremalt poolt sõiduraja äärtest kõrgeimad punktid. Kui sõiduraja keskel üle sõiduraja tõmmatud „niit“ lõikab keskmist harja, siis lisatakse harja tippu eraldi murdepunkt, vältimaks harja lõikamist (´Taut wire´ profiil B).
5.2.6 Sõiduraja maksimaalse roopa sügavuse määramiseks koostatakse 100 m lõigu kohta 5m lõikude keskmised ristprofiilid. 100 m lõigu maksimaalne roopa sügavus L on 5m keskmiste profiilide maksimaalne väärtus vasakust või paremast sõidujäljes.
5.2.7 Kõik roopa sügavust iseloomustavad andmed esitatakse täisarvuna mm täpsusega.

Joonis 1.




5.3 Põikkalde arvutamise põhimõtted

Vastavalt standardile EVS-EN 13036-8:2008 arvutatakse katte ristprofiili põikkalle regressioonimeetodiga. Ristprofiili kõikide mõõtepunktide põhjal määratakse regressioonijoon (vt joonis 2) vähimruutude meetodi abil. Saadud joone võrdlemisel horisontaalse joonega arvutatakse regressioonijoone kalde väärtus.

Joonis 2


Põikkalde väärtuseks on % ja positiivne väärtus näitab, et kalle on tee suuna suhtes paremale ja negatiivne näitab, et kalle on tee suuna suhtes vasakule. Põikkalde väärtused esitatakse 0,1% täpsusega.
Mõõtmisel koostatakse iga vähemalt kuni 1 m lõigu kohta põikprofiil, mille alusel arvutatakse 100m lõigu keskmine põikkalle.
Põikkalle arvutatakse eraldi paremale ja vasakule sõidurajale.

5.4 Kurvilisuse arvutamise põhimõtted

Kurvilisuse näitaja positiivne väärtus näitab, et kurvid on tee suunda arvestades vastupäeva (vasakule) ja negatiivne näitab, et kurvid on päripäeva (paremale). Kurvilisust on vaja eelkõige põikkalde väärtuste tõlgitsemiseks.
Kurvilisuse mõõtmistulemused arvutatakse järgmise valemiga:
Kurvilisus=1000/R (ehk kui raadius R=1500 m, siis kurvilisus=0,7).
Kurvilisuse andmed esitatakse 0,1 täpsusega.





Lisad:
1. Teekatte roopa sügavuse ja põikkalde ning tee kurvilisuse tabel andmete esitamiseks ja impordiks teeregistrisse
2. Teekatte roopa sügavuse ja põikkalde ning tee kurvilisuse 5m lõikude keskmised andmed






Lisa 1 Teekatte roopa sügavuse ja põikkalde ning tee kurvilisuse tabel andmete esitamiseks ja impordiks teeregistrisse



TEE
SOSA
ALGTEEOSA
ALGKAUGUS
LOPPTEEOSA
LOPPKAUGUS
RBSKPVPS
SISRBSPS
VALRBSPS
1
1
2
0
2
100
11.05.2019
20
17
1
1
2
100
2
200
11.05.2019
13
13
1
1
2
200
2
300
11.05.2019
15
13
1
1
2
300
2
400
11.05.2019


1
1
2
400
2
450
11.05.2019
13
16

Järg
MAXRBSPS
KALLE
1ja2
KURV 1ja2
RBSKPVVS
SISRBSVS
VALRBSVS
MAXRBSVS
KALLE 3ja4
KURV 3ja4
22
2,3
0,7
11.05.2019
20
13
22
2,4
0,7
15
2,5
1
11.05.2019
19
12
20
2,6
1
16
3,0
0
11.05.2019
10
12
13
-2,5
0



11.05.2019





17
2,8
-1,2
11.05.2019
9
12
12
2,8
-1,2

Järg
RBSEADPS
RBSEADVS
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4

Tabeli lisa 1 väljade kirjeldused:

TEE Tee number
SOSA Sõidutee number
ALGTEEOSA Lõigu algusteeosa number
ALGKAUGUS Lõigu alguskaugus meetrites teeosa algusest
LOPPTEEOSA Lõigu lõppteeosa number
LOPPKAUGUS Lõigu lõppkaugus meetrites teeosa algusest
RBSKPVPS Roopa sügavuse mõõtmise kuupäev parempoolsel sõidurajal
SISRBSPS Roopa keskmine sügavus sõidutee parempoolse sõiduraja sisemises rattajäljes, mm
VALRBSPS Roopa keskmine sügavus sõidutee parempoolse sõiduraja välimises rattajäljes, mm
MAXRBSPS Maksimaalne roopa sügavus 5 m lõigul parempoolsel sõidurajal, mm
KALLE 1ja2 Põikkalle (+/- %) parempoolsel sõidurajal
KURV 1ja2 Kurvilisuse arv +/- (1000/R) parempoolsel sõidurajal
RBSKPVVS Roopa sügavuse mõõtmise kuupäev vasakpoolsel sõidurajal
SISRBSVS Roopa keskmine sügavus sõidutee vasakpoolse sõiduraja sisemises rattajäljes, mm
VALRBSVS Roopa keskmine sügavus sõidutee vasakpoolse sõiduraja välimises rattajäljes, mm
MAXRBSVS Maksimaalne roopa sügavus 5 m lõigul vasakpoolsel sõidurajal, mm
KALLE 3ja4 Põikkalle (+/- %) vasakpoolsel sõidurajal
KURV 3ja4 Kurvilisuse arv +/- (1000/R) vasakpoolsel sõidurajal
RBSEADPS Kasutatud mõõtmisseade parempoolsel sõidurajal
1 Dynatest Profilograph
2 Roobas roadmaster
3 ViaPPS laserskänner
4 Greenwood Profilograph
9 muu seade
RBSEADVS Kasutatud mõõtmisseade vasakpoolsel sõidurajal
1 Dynatest Profilograph
2 Roobas roadmaster
3 ViaPPS laserskänner
4 Greenwood Profilograph
9 muu seade

Märkus:
1. Vajadusel on Mõõteseadme valikusse lisatavad teiste seadmete koodid.
2. Roopa sügavuse mõõtmistulemused esitatakse täisarvuna mm täpsusega.
3. Põikkalde ja kurvilisuse mõõtmistulemused esitatakse täpsusega 0,1 ehk üks koht peale koma.



























Lisa 2 Teekatte roopa sügavuse ja põikkalde ning tee kurvilisuse 5m lõikude keskmised andmed

TEE
SOSA
LÕIGU ALG KM
LÕIGU LÕPP KM
ALGTEEOSA
ALGKAUGUS
LOPPTEEOSA
LOPPKAUGUS
1
1
9403
9408
2
0
2
5
1
1
9408
9413
2
5
2
10
1
1
9413
9418
2
10
2
15
1
1
9418
9423
2
15
2
20
1
1
9423
9428
2
20
2
25

Järg
RBSKPVPS
SISRBSPS
VALRBSPS
KALLE
1ja2
KURV 1ja2
RBSKPVVS
SISRBSVS
VALRBSVS
KALLE 3ja4
KURV 3ja4
11.05.2019
20
17
2,3
0,7
11.05.2019
20
13
2,4
0,7
11.05.2019
13
13
2,5
1
11.05.2019
19
12
2,6
1
11.05.2019
15
13
3,0
0
11.05.2019
10
12
-2,5
0
11.05.2019




11.05.2019




11.05.2019
13
16
2,8
-1,2
11.05.2019
9
12
2,8
-1,2

Tabeli lisa 2 väljade kirjeldused:

TEE Tee number
SOSA Sõidutee number
LÕIGU ALG KM Lõigu algus kilomeeter meetrites
LÕIGU LÕPP KM Lõigu lõpp kilomeeter meetrites
ALGTEEOSA Lõigu algusteeosa number
ALGKAUGUS Lõigu alguskaugus meetrites teeosa algusest
LOPPTEEOSA Lõigu lõppteeosa number
LOPPKAUGUS Lõigu lõppkaugus meetrites teeosa algusest
RBSKPVPS Roopa sügavuse mõõtmise kuupäev parempoolsel sõidurajal
SISRBSPS Roopa keskmine sügavus sõidutee parempoolse sõiduraja sisemises rattajäljes, mm
VALRBSPS Roopa keskmine sügavus sõidutee parempoolse sõiduraja välimises rattajäljes, mm
KALLE 1ja2 Põikkalle (+/- %) parempoolsel sõidurajal
KURV 1ja2 Kurvilisuse arv +/- (1000/R) parempoolsel sõidurajal
RBSKPVVS Roopa sügavuse mõõtmise kuupäev vasakpoolsel sõidurajal
SISRBSVS Roopa keskmine sügavus sõidutee vasakpoolse sõiduraja sisemises rattajäljes, mm
VALRBSVS Roopa keskmine sügavus sõidutee vasakpoolse sõiduraja välimises rattajäljes, mm
KALLE 3ja4 Põikkalle (+/- %) vasakpoolsel sõidurajal
KURV 3ja4 Kurvilisuse arv +/- (1000/R) vasakpoolsel sõidurajal

Märkus:
1. Roopa sügavuse mõõtmistulemused esitatakse täisarvuna mm täpsusega.
2. Põikkalde ja kurvilisuse mõõtmistulemused esitatakse täpsusega 0,1 ehk üks koht peale koma.