| Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
| Viit | 11.1-1/25/2484-1 |
| Registreeritud | 02.12.2025 |
| Sünkroonitud | 03.12.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve 2025- |
| Sari | 11.1-1 Toetuste arendamise, sertifitseerimise ja järelevalvega seotud üldine kirjavahetus |
| Toimik | 11.1-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenusedisaini talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Kliimaministri 24.07.2023 käskkirja nr 302 ja keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirja nr
429 muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi kliimaministri 24.07.2023
käskkirjas nr 302 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine pärandniitude taastamiseks“ ja keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirjas nr
429 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“.
Käskkirjade muudatustega täpsustatakse nendes toetatavaid tegevusi ning elupaikade
taastamiseks tõstetakse Keskkonnaameti (KeA) projektist kuni 25% ulatuses tegevuste lõikes eelarve Riigimetsa Majandamine Keskuse (RMK) projekti. Lisaks ajakohastatakse projektide rakendamisega seotud detaile.
Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunikud
Kadri Möller (e-post [email protected], tel 626 2876) ja Eleri Pulk (e-post [email protected], tel 626 2872), finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Riigiabi reeglite
kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-
post [email protected], tel 626 2948). 2. Eelnõu sisu
Eelnõu koosneb kahest punktist, millega muudetakse toetuse andmise tingimusi kliimaministri käskkirjas 24.07.2023 nr 302 ja keskkonnaministri käskkirjas 12.12.2022 nr 429.
Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi
rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ alusel.
Toetust kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.3.2 „Eluslooduse
kaitse ja kasutus“ ja sekkumises number 21.2.3.21 „Elupaikade taastamine kliimamuutustega
kohanemise valmisoleku suurendamiseks“. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.
Märgade elupaikade taastamine on oluline, et suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. Sekkumised põhinevad Läänemere strateegial, „Kliimamuutustega
kohanemise arengukaval aastani 2030“, Natura 2000 prioriteetsete tegevuste tegevuskaval (PAF) aastateks 2021–2027 ja ELi elurikkuse strateegial aastani 2030: toome looduse oma ellu
tagasi. Vaatamata senistele ELi ja rahvusvahelistele jõupingutustele jätkub elurikkuse vähenemine ja
ökosüsteemide seisundi halvenemine murettekitava kiirusega, kahjustades inimesi, majandust ja kliimat. Sellele viitavad nii valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) kui ka
valitsustevahelise bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste teaduspoliitika platvormi (IBPES) aruanded. Terved ökosüsteemid pakuvad toiduga kindlustatust, puhast vett, seovad ja salvestavad süsinikku ja pakuvad kaitset kliimamuutustest põhjustatud
2
looduskatastroofide eest, mis on vajalikud inimkonna pikaajalise ellujäämise, heaolu ja julgeoleku tagamiseks.
IPCC 2022. aasta aruanne rõhutas eelkõige, et maailmal ja Euroopal on elamisväärse tuleviku
kindlustamiseks ees lühike ja kiiresti sulguv ajaaken, kuna äärmuslike ilmastiku- ja kliimaolude sagenemine on toonud kaasa pöördumatuid tagajärgi ning looduslikud süsteemid ja inimühiskond on tõrjutud kaugemale oma võimest kohaneda. Kliimamuutuste mõju
leevendamiseks tuleb rakendada meetmeid degradeerunud ökosüsteemide taastamiseks, eelkõige taastades degradeerunud märgalad ja jõed, metsa- ja põllumajandusökosüsteemid.
ELi elurikkuse strateegia alusel peavad liikmesriigid tagama, et ühegi ELis kaitstava elupaiga ega liigi seisund ei halveneks aastaks 2030 võrreldes 2019. a Euroopa Komisjonile esitatud
Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 17 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku
linnustiku kaitse kohta artikli 12 aruannetega. Lisaks peavad liikmesriigid tagama, et vähemalt 30% liikidest ja elupaikadest, mille seisund ei ole praegu soodne, on 2030. aastaks soodsa seisundiga või näitab seisund selget positiivset trendi. EL Looduse taastamise määruse1 alusel
peavad liikmesriigid taastamismeetmed rakendama 30%-l elupaikadest, mille seisund ei ole hea, aastaks 2030, 60%-l aastaks 2040 ja 90%-l aastaks 2050, et saavutada ELi loodusdirektiivi
eesmärk – tagada ELis kaitstavate liikide ja elupaikade soodne seisund. Euroopa Komisjonile 2019. a esitatud aruande alusel peab Eestis aastaks 2030 olema taastamismeetmed ellu viidud 11 000 hektaril sooelupaikadel, 8900 hektaril soometsadel ja 2850 hektaril jõeelupaikadel,
kokku 27 500 hektaril, lisaks 5450 hektaril märgadel pärandniitudel (lamminiidud, rannaniidud, soostunud niidud, niiskuslembesed kõrgrohustud, sinihelmikakooslused). Muudetavate
käskkirjade alusel viiakse taastamismeetmed ellu 11 450 hektaril nimetatud elupaikadel, nendest plaanitakse taastamistegevusi pärandniitudel 2000 hektaril.
Käskkirjades täiendatakse antava toetuse eelarvet ja toetatavaid tegevusi ning täpsustatakse, et juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades
ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust. Lisaks tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15.
jaanuariks ja 1. juuliks.
Käskkirjade alusel antakse toetused sekkumisest SFOSi nr 21.2.3.21. Kogu SFOSi nr 21.2.3.21 sekkumise eelarve on allpool toodud tabelis 1:
Sekkumise /
tegevuse
kogueelarve
ELi toetus
ELi
toetuse
osakaal
Riigi panus
(s.h RKF ja
OF)
Kokku
(euro) (%) (euro) (euro)
18 823 530 16 000 000 85% 2 823 530 18 823 530
Tabel 1. Sekkumise eelarve
Sekkumise väljundnäitaja (seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala) sihttase
on 11 400 hektarit ning tulemusnäitaja (alade arv, kus elupaikade ja liikide seisund on toetuse abil paranenud) sihttase on 60 (alade arv).
1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401991
3
Korraldusasutuse ettepanekul rikkumiste vältimiseks lisame käskkirjadesse punkti, kus tuuakse
välja, et käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058
artiklis 7 nimetatud tegevusi.
Käskkirja punktiga 1 muudetakse kliimaministri 24.07.2023 käskkirja nr 302 (edaspidi
käskkiri nr 302).
Punktiga 1.1 lisatakse käskkirja korraldusasutuse ettepanekul rikkumiste vältimiseks punkt, kus
tuuakse välja, et käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi.
Punktidega 1.2, 1.3 ja 1.6 täpsustatakse, et märgade pärandniitude taastamine hõlmab
kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks lisaks käskkirja nr 302 punktis
3.1. nimetatud elupaikadele nendega seotud kompleksalasid, suurendades ökosüsteemide
vastupanuvõimet ning vähendades haavatavust kliimamuutuste ebasoodsate mõjude suhtes.
Näiteks, kui on vajalik taastada rannaniit, kuid looduslikult koosneb pärandniit, sh taastatav
rannaniit, erinevatest üksteisega seotud Natura 2000 pärandniitudest, siis loetakse abikõlbliku
kuluna toetavateks tegevusteks kõik märja pärandniiduga (taastatav rannaniit) seotud
kompleksalasse kuuluvad teised pärandniidud. Elupaigatüübina arvestatakse väljundnäitaja
saavutusse (hektarid) ainult märjad elupaigad vastavalt käskkirja nr 302 punktile 3.1.
Käskkirja nr 302 punktis 3.1 nimetatud tegevust ei toetata Riigimetsa Majandamise Keskuse
(edaspidi RMK) hallataval riigimaal, välja arvatud juhul, kui RMK hallatav riigimaa
moodustab osa tervikalast. Sama piirang kehtib ka lisanduva punkti 3.11 osas. Punktidega 1.4 ja 1.9 täpsustatakse iga aastase tegevuskava kinnitamise tähtaega. Antakse
juurde 1 kuu, et oleks võimalik vajaduste põhisemalt eelarvet ja tegevuskava planeerida.
Täpsustatakse ka juhtrühma toimimise üksikasju.
Punktiga 1.5 vähendatakse väljundnäitaja sihttaset. Seoses sellega, et KeA teostab märgade
pärandniitude taastamistöid eramaadel ning ei ole saanud seni taastada pärandniite maastikus
kompleksipõhiselt, ei ole kõnealuse projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul võimalik taastada
2000 hektarit märgasid pärandniite. Seetõttu vähendatakse väljundnäitaja (seisundi
parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala (ha) sihttaset 2000lt 1500le hektarile.
Punktiga 1.7 muudetakse käskkirja nr 302 punkte 6.7 ja 6.8. Muutmisega täiendatakse
nimetatud punkte viitega ühendmääruse §-le 7. Ühendmääruse § 7 lõike 1 kohaselt tuleb
projekti tegevuste valimiseks juhtrühmal ja kliimaministeeriumil (edaspidi KliM) rakendada
seirekomisjonis heaks kiidetud valikukriteeriume ja -metoodikat.
Punktidega 1.8 ja 1.10 tuuakse välja eelarve muudatusega seotud detailid. Projekti eelarvet
vähendatakse kuni 25%. Eramaadel toetuse kasutamine tähendab asutuse jaoks lisakoormust:
tuleb pidada läbirääkimisi maaomanike ja maakasutajatega, kokku leppida maa kasutuses,
vastutustes ja tingimustes — see kõik nõuab täiendavat aega ja personali. Kuna KeAl on
projekti abikõlblikkkuse perioodi jooksul taastamistööde tegemisel keeruline hooldajate
leidmisega, siis muudetakse projekti eelarvet (vähendatakse 1 132 125 eurot) ja täiendatakse
toetavate tegevuste osa. KeA korraldab pärandniitude taastamist järgmiselt. Maaomanikelt
küsitakse kirjalik nõusolek, et KeA võib nende maal pärandniitu taastada. Samuti sõlmitakse
kirjalik kokkulepe maaomaniku või maakasutajaga, et ala pärast taastamist oleks hooldamises.
KeA korraldab taastamiseks hanke, kusjuures maaomanik võib ise esitada pakkumise.
Arvestades kulutõhusust, KeA ei võta endale hooldamiskohustust maaomanuku asemel, need
kohustused jäävad maaomanikele või hooldajale. Hooldamiseks on võimalik taotleda PRIA-
st toetust2 pärandniidu hooldamiseks.
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/105052023012
4
Tabelis nr 2 on toodud KeA projekti kehtiv eelarve.
Tegevuse nimetus:
Näitaja koos
sihttasemega:
01.01.2023-
31.12.2029
KliMi programmi tegevus: liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine
Seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala (ha)
Abikõlblik kogusumma (EUR)
Ühtekuuluvusfo ndi toetus
(EUR)
Riiklik kaasfinantseering (EUR)
Märgade pärandniitude taastamine 2000 4 252 500,00 3 614 625,00 637 875,00
Otsene personalikulu (märgade pärandniitude taastamine) 400 000,00 340 000,00 60 000,00
Otsene personalikulu (projekti juhtimine) 250 000,00 212 500,00 37 500,00
Ühtne määr 97 500,00 82 875,00 14 625,00
KOKKU: 5 000 000,00 4 250 000,00 750 000,00
Tabel nr 2. projekti kehtiv eelarve.
Tabelis nr 3 on toodud KeA projektist äravõetav eelarve.
KliMi programmi tegevus: liikide
ja elupaikade soodsa seisundi ning
maastike mitmekesisuse tagamine
Abikõlblik
kogusumma
(EUR)
Ühtekuuluvusfondi
toetus (EUR)
Riiklik
kaasfinantseering
(EUR)
KeA projekti kehtiv eelarve: 5 000 000 4 250 000 750 000
Kuni 25% võtame ära -1 132 125 -962 306,25 -169 818,75
Alles jääv eelarve peale
muudatust: 3 867 875 3 287 693,75 580 181,25
1. Taastamistööde sisupersonal 400 000 340 000 60000
- 15% -60 000 -51 000 -9000
Alles jääv eelarve peale muudatust: 340 000 289 000 51 000
2. Taastamistööde sisupersonali ühtne määr 60 000 51 000 9 000
- 15% -9 000 - 7 650 -1 350
Alles jääv eelarve peale muudatust: 51 000 43 350 7 650
3. Taastamistööd 4 252 500 3 614 625 637 875
-25% -1 063 125 -903 656,25 -159 468,75
Alles jääv eelarve peale muudatust: 3 189 375 2 710 968,75 478 406,25
4. Otsene personalikulu (projekti
juhtimine) ei muutu 250 000 212 500 37 500
Ühtne määr 37 500 31 875 5 625
Tabel nr 3. KeA projektist äravõetava eelarve arvutus.
Tabelis nr 4 on toodud KeA projekti jääv eelarve.
5
Tegevuse nimetus:
Näitaja koos
sihttasemega:
01.01.2023-
31.12.2029
Programmi tegevus: liikide ja elupaikade
soodsa seisundi ning maastike
mitmekesisuse tagamine
Seisundi
parandamiseks toetust saanud
elupaikade pindala (ha)
Abikõlblik
kogusumma (EUR)
Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR)
Riiklik
kaasfinantseering (EUR)
Märgade pärandniitude
taastamine 1500 3 189 375,00 2 710 968,75 478 406,25
Otsene personalikulu (märgade
pärandniitude taastamine) 340 000,00 289 000,00 51 000,00
Otsene personalikulu
(projekti juhtimine) 250 000,00 212 500,00 37 500,00
Ühtne määr 88 500,00 75 225,00 13 275,00
KOKKU: 3 867 875,00 3 287 693,75 580 181,25
Tabel nr 4. KeA projekti uus eelarve. Käskkirja punktiga 2 täpsustatakse keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirja nr 429 (edaspidi
käskkiri nr 429).
Punktiga 2.1 lisatakse käskkirja korraldusasutuse ettepanekul rikkumiste vältimiseks punkti,
kus tuuakse välja, et käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi.
Punktiga 2.2 täpsustatakse, et märgade pärandniitude taastamine Riigimetsa Majandamise
Keskuse hallataval maal hõlmab kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks
lisaks käskkirja nr 429 punktis 3.1. nimetatud elupaikadele nendega seotud kompleksalasid ,
suurendades ökosüsteemide vastupanuvõimet ning vähendades haavatavust kliimamuutuste
ebasoodsate mõjude suhtes. Näiteks, kui on vajalik taastada rannaniit (märg pärandniit), kuid
looduslikult koosneb pärandniit (sh taastatav rannaniit) erinevatest üksteisega seotud Natura
2000 pärandniitudest, siis loetakse abikõlbliku kuluna toetavateks tegevusteks kõik märja
pärandniiduga seotud kompleksalasse kuuluvad pärandniidud. Elupaigatüübina arvestatakse
väljundnäitaja saavutusse ainult märjad elupaigad vastavalt käskkirja nr 429 punktile 3.1.
Kompleksala taastamine on kooskõlas rakenduskavaga, kuna toimub märgalade taastamine, et
suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. Tegevus on kooskõlas
kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030. Punktiga 2.3-2.5 lisatakse toetavate tegevustena juurde märgade pärandniitude taastamine
koos kliimaministri 24.07.2023 käskkirjast nr 302 äravõetava eelarvega 1 132 125 eurot.
Märgadeks pärandniitudeks loetakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud järgmised elupaigad:
rannaniidud (1630), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),
lamminiidud (6450) ja soostunud niidud (7230). Väljundnäitaja sihttaset projektis
suurendatakse 500 hektari võrra ning tulemusnäitajat 20 ala võrra. Vt. lisaks seletuskirja
käskkirja punkti 1 selgitust. Väljundnäitajasse ei pea kõik toetatavad tegevused panustama.
6
Punktiga 2.7 võimaldame toestust kasutada ka kasutatud seadme ostuks, mis soodustab ringmajandust. Seadmete soetamisel tuleb arvestada riigihangete seadust ning seadmete
kasutamise jätkusuutlikkust ja kulu abikõlblikkuse üldtingimusi (ühendmääruse § 15). Punktiga 2.8 täpsustatakse riigiabiandmise üksikasju. Elluviija peab korraldama enne iga
objekti projekti tegevuskavasse lisamist riigiabi andmise analüüsi, kui taastamine toimub eraomandis oleval maatükil. Märgade pärandniitude taastamisel riigiabi ei esine ja täiendavat analüüsi ei tehta. Riigiabi saamise või andmise vastutab elluviija.
Märgade pärandniitude, looduslike soode ja märgade metsade riigiabi tegevuste elluviijale.
Tegevuste elluviijaks on RMK, kelle tegevusala põhimääruse järgi on praktiliste looduskaitsetööde korraldamine riigimaal ja muuhulgas maastiku, pärandkultuuriobjektide ja kaitstavate loodusobjektide hoidmine. Käesoleva käskkirja kohane kaitsealuste liikide
elupaikade taastamine kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel on seega RMK põhimääruse järgne avalik ülesanne. Seetõttu ei ole tegemist majandustegevusega ning
tegemist ei ole riigiabiga tegevuste elluviijale. Pärandniitude taastamisel riigiabi andmine lõppkasusaajatele.
Kuna kaitstavate elupaikade taastamine võib toimuda mh ka ettevõtjatele renditavatel maadel, tuleb vaadelda, kas abi puhul saaks olla tegemist riigiabiga lõppkasusaajatele. Eelkõige tuleb
siin esitada küsimus, kas abi saamine võib anda ettevõtjale majandustegevuses eelise ning kas abil võib olla mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Olemasolevale informatsioonile tuginedes tuleb asuda seisukohale, et nii see pole. Tuginedes käskkirja eelnõus toodud
toetatsavate tegevuste kirjeldusele, ei nähtu, kuidas rahastatavad taastamistööd saaks ettevõtjatele anda eelise majandustegevuses. Märgade elupaikate taastamine kõnealusel viisil
ei soodusta alal toimuvaid võimalikke põllumajanduslikke tegevusi (tulenevalt looduskaitsealastest piirangutest on võimalik eelkõige karjatamine). Rahastatavad tegevused mõjutavad positiivselt kaitstavate elupaikade seisundit, kuid tingimused alade kasutamiseks
karjamaana tänu tegevustele ei parane. Kuna tegevused ei too kaasa majanduslikku eelist põllumajandusettevõtetele, ei mõjuta nende rahastamine ka liikmesriikide vahelist
kaubandust. Samale järeldusele tuleb asuda võimaliku mõju osas turismiettevõtetele. Rahastatavad märgade elupaikade taastamistööd ei saa tuua kaasa mingit valikulise eelise andmist mingitele konkreetsetele turismiettevõtetele. Ei ole tuvastatav, et taastamistööde
läbiviimine annaks selles osas mingi soodustuse. Kokkuvõttes saab välistada, et meetmes esitatakse abitaotlusi, mille puhul on kõik EL
toimimise lepingu art 107 lg 1 kriteeriumid täidetud. Eeltoodud kriteeriumeid c) ja d) käesolev abi andmine ei täida. Sellest tulenevalt ei ole ka käskkirja eelnõus vajalik riigiabiga seotud nõudeid käsitleda.
Punktidega 2.6 ja 2.10 tuuakse välja muudatused projekti eelarves. Tabelis nr 5 on toodud projekti lisanduv eelarve.
Programmi tegevus:
liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse
tagamine
Abikõlblik kogusumma
(EUR)
Ühtekuuluvusfondi
toetus (EUR)
Riiklik kaasfinantseering
(EUR)
Märgade elupaikade taastamine 500 1 063 125,00 903 656,25 159 468,75
Otsene personalikulu (märgade pärandniitude taastamine) 60 000,00 51 000,00 9 000,00
Ühtne määr 9 000,00 7 650,00 1 350,00
KOKKU: 1 132 125,00 962 306,25 169 818,75
7
Tabel nr 5. Lisanduv eelarve.
Keskkonnaameti projektist kliimaministri käskkirjast 24.07.2023 nr 302 lisandub 1 132 125 eurot. Projektis plaanitakse taastada vähemalt 500 hektarit pärandniite. Tehniliselt tuleb
rakendusüksusel sisestada SFOSi lisaprojekt, kuna lisanduv eelarve on erinevate rahastusallikatega. Lisanduvat eelarvet võib kasutada kõikide projektis olevate tegevuste toetamiseks. Lõplikult kinnitatakse objektid projekti jooksvalt juhtrühmas.
Punktides 2.6 ja 2.9 täpsustatakse, et iga-aastane detailne tegevuskava tuleb projekti
juhtrühmal kinnitada sama aasta 15. jaanuariks ning projekti elluviija esitab projekti
vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 10. jaanuariks.
Antakse juurde 1 kuu, et oleks võimalik vajaduste põhisemalt eelarvet ja tegevuskava
planeerida.
3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele
Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis
omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ühissätete määrus);
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile
otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse,
arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on
ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis
teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.
4. Käskkirja mõju
Käskkirjade muudatustega seoses hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed ning toetusi antakse vastavalt rakenduskavas planeeritule. Käskkirjade alusel antav toetus toetab valitsussektori eelarvepositsiooni.
Projektide kooskõla valdkondlike arengukavadega tagab valdkondliku arengu sihtide seadmisel
strateegiline dokument (projekt on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukavaga 2030 suurendades Eesti riigi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks) ning projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Toetatav
tegevus panustab kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030 alameesmärki 3: „Muutuvas kliimas on tagatud liikide, elupaikade ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja
veeökosüsteemide soodne seisund ja terviklikkus ning sotsiaal-majanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus ja piisava kvaliteediga“ meetmesse 3.3: „Koosluste soodsa seisundi ja maastike mitmekesisuse tagamine ning looduskaitse
korraldamine muutuvas kliimas“. Toetatav tegevus panustab „Eesti 2035“ sihti „Elukeskkond on kvaliteetne, seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt“. Elukeskkond on
turvaline ning avaliku ruumi planeerimisel eelistatakse ohutut ja turvalist ning tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi, mis tagavad igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi
8
ligipääsetavuse ja mugavuse. Turvaline elukeskkond luuakse igaühe koostöös. Elukeskkonna uuendamine, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, jäätmemajandus, ühisveevärk, maavarad.
Mõõdikuna kasutatakse keskkonnatrendide indeksit. Info sihi ja näitaja kohta kantakse SFOSi.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei, Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega.
Toetuse andmine pärandniitude taastamiseks 2023-2029 tegevuskava ja eelarve
Projekti maksumus
Kogumaksumus
(EUR)
Abikõlblik
summa (EUR)
Ühtekuuluvusfondi
summa (EUR)
Ühtekuuluvusfondi
määr %
Riiklik kaas-finantseering
(EUR)
Riikliku
kaasfinantseeringu määr%
3 867 875,00 3 867 875,00 3 287 693,75 85 580 181,25 15
Eelarve jaotus rahastajate lõikes
Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)
Riiklik kaasfinantseering 580 181,25
Ühtekuuluvusfond 3 287 693,75
KOKKU 3 867 875,00
Tegevuse nimetus: Näitaja koos sihttasemega:
01.01.2023−31.12.2029
Programmi tegevus: liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine
Seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade
pindala (ha)
Abikõlblik kogusumma (EUR)
Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR)
Riiklik kaasfinantseering
(EUR)
Märgade pärandniitude taastamine
1 500
3 189 375,00 2 710 968,75 478 406,25
Personalikulu (märgade pärandniitude
taastamine) 340 000 289 000 51 000
Personalikulu (projekti juhtimine) 250 000,00 212 500,00 37 500,00
Ühtne määr otsesest personalikulust 88 500 75 225 13 275
Kokku: 3 867 875 3 287 693,75 580 181,25
Tabelis toodud tegevuste lõikes on võimalik juhtrühmal eelarvet muuta.
EELNÕU_lisa1
Kliimaministri 24.07.2023 käskkirja nr 302
Lisa nr 2
EELNÕU Lisa 2 12.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/429
Lisa nr 2
Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise
valmisoleku suurendamiseks
Projekti maksumus
Kogumaksumus
(EUR)
Abikõlblik
summa (EUR)
Ühtekuuluvusfondi
toetuse summa
85%
Omafinantseering
(EUR)
Omafinantseeringu
määr %
Riiklik
kaasfinantseering
(EUR)
Riikliku
kaasfinantseeringu
määr %
14 955 654,00 14 955 654,00 12 712 305,90 2 073 529,35 13,86 169 818,75 1,14
Eelarve jaotus rahastajate lõikes
Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)
Riigimetsa Majandamise Keskus,
st omafinantseering kokku 2 073 529,35
Riiklik kaasfinantseering 169 818,75
Ühtekuuluvusfond 12 712 305,90
Toetus kokku: 12 882 124,65
Projekti maksumus kokku: 14 955 654,00
Tegevuse nimetus (1): Näitaja koos sihttasemega:
01.01.2022-31.12.2029
Programmi tegevus: liikide ja
elupaikade soodsa seisundi ning
maastike mitmekesisuse tagamine
Seisundi parandamiseks
toetust saanud elupaikade
pindala (ha)
Abikõlblik kogusumma
(EUR)
Ühtekuuluvusfondi toetus
(EUR) 85%
Omafinantseering
(EUR) 15%
Märgalade taastamine, va
pärandniidud
9 400 11 288 997,75 9 595 648,09 1 693 349,66
Projektis tehtavatest töödest
avalikkuse teavitamine 1 382 352,00 1 174 999,20 207 352,80
Personalikulu (märgalade
taastamine) 667 930,00 567 740,50 100 189,50
Personalikulu (projektijuhtimine
koos teavitustegevuse koordineerimisega)
333 965,00 283 870,25 50 094,75
Ühtne määr otsesest personalikulust 150 284, 25 127 741,61 22 542,64
Kokku: 13 823 529,00 11 749 999,65 2 073 529,35
Tegevuse nimetus (2): Näitaja koos sihttasemega:
01.01.2025-31.12.2029
Programmi tegevus: liikide ja
elupaikade soodsa seisundi ning
maastike mitmekesisuse tagamine
Seisundi parandamiseks
toetust saanud elupaikade
pindala (ha)
Abikõlblik kogusumma
(EUR)
Ühtekuuluvusfondi toetus
(EUR) 85%
Riiklik
kaasfinantseering
(EUR) 15%
Märgade pärandniitude taastamine 500 1 063 125,00 903 656,25 159 468,75
Personalikulu (märgalade
pärandniitude taastamine) 60 000,00 51 000,00 9 000,00
Ühtne määr otsesest personalikulust 9 000,00 7 650,00 1 350,00
Kokku: 1 132 125,00 962 306,25 169 818,75
Tabelites toodud tegevuste lõikes on võimalik juhtrühmal eelarvet ja näitaja sihttaset muuta.
K Ä S K K I R I
Tallinn
Ministri käskkirjade muutmine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse § 10 lõike 2 alusel:
1. Kliimaministri 24.07.2023 käskkirjas nr 302 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning
2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine pärandniitude taastamiseks“ tehakse järgnevad muudatused:
1.1 käskkirja lisa 1 punkti 1 täiendatakse punktiga 1.5. järgmises sõnastuses: „1.5. Käesoleva määruse alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi.“;
1.2 käskkirja lisa 1 punkti 2 täiendatakse punktiga 2.4 järgmises sõnastuses:
„2.4. Käesoleva käskkirja raames hõlmab märgade pärandniitude taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks lisaks punktis 3.1. nimetatud elupaikadele nendega seotud kompleksalasid, suurendades ökosüsteemide vastupanuvõimet ning vähendades
haavatavust kliimamuutuste ebasoodsate mõjude suhtes.“;
1.3 käskkirja lisa 1 punkti 3 täiendatakse punktiga 3.1.1 järgmises sõnastuses: „3.1.1 Toetatava tegevuse hulka kuuluvad punktis 3.1. nimetatud elupaikadega maastikus paiknevaid teised pärandniidud, mis moodustavad koos märgade pärandniitudega ühtseid
kompleksalasid.“;
1.4 käskkirja lisa 1 punkt 3.4 sõnastatakse järgmiselt: „3.4 Iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 15. jaanuariks. 2023 aasta eelarve kinnitab juhtrühm 90 päeva
jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest.“;
1.5 käskkirja lisa 1 punktis 4.2. asendatakse number „2 000“ numbriga „1 500“; 1.6 käskkirja lisa 1 punkti 4.2. täiendatakse punktiga 4.21 järgmises sõnastuses:
„4.21 Punktis 4.2. toodud väljundnäitajasse ei pea kõik punktis 3.1 toodud toetatavad tegevused panustama.“;
1.7 käskkirja lisa 1 punktid 6.7 ja 6.8 sõnastatakse järgmiselt: „6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades
ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust.
6.8.Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium.“;
1.8 käskkirja lisa 1 punkt 8.3 sõnastatakse järgmiselt:
EELNÕU
12.11.2025
„8.3 Projekti kogueelarve on 3 867 875,00 eurot, millest toetus on 3 287 693,75 eurot ning riiklik
kaasfinantseering 580 181,25 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.“;
1.9 käskkirja lisa 1 punktis 11.2. asendatakse sõna „detsembriks“ sõnaga „jaanuariks“. 1.10 käskkirja lisa 2 „Toetuse andmine pärandniitude taastamiseks 2023-2029 tegevuskava ja
eelarve“ asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1).
2. Keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirjas nr 429 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega
kohanemise valmisoleku suurendamiseks“ tehakse järgnevad muudatused:
2.1 käskkirja lisa 1 punkti 1 täiendatakse punktiga 1.5. järgmises sõnastuses: „1.5. Käesoleva määruse alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi.“;
2.2 käskkirja lisa 1 punkti 2 täiendatakse punktiga 2.3. järgmises sõnastuses:
„2.3. Käesoleva käskkirja raames hõlmab märgade pärandniitude taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks lisaks punktis 3.1. c) nimetatud elupaikadele nendega seotud kompleksalasid, suurendades ökosüsteemide vastupanuvõimet ning vähendades
haavatavust kliimamuutuste ebasoodsate mõjude suhtes.“;
2.3 käskkirja lisa 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3.1. Toetatavad tegevused on: a) looduslike soode ja märgade metsade taastamine;
b) vooluveekogude taastamine; c) märgade pärandniitude taastamine märgade pärandniitude taastamine Riigimetsa
Majandamise Keskuse hallataval maal, sh punktis 2.3 nimetatud aladel. 3.2 Tegevuste käigus taastatakse kaitstavaid elupaigatüüpe ja kaitstavate liikide elupaiku (edaspidi koos kaitstavad elupaigad) kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel. Tegevuskava
alusel võib kaitstavate liikide elupaikasid ja pärandniite taastada väljaspool kaitstavaid loodusobjekte, kui kaitstava liigi esinemisala või pärandniit on registreeritud Eesti Looduse
Infosüsteemis. 3.3 Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud horisontaalsete põhimõtetega.
3.4 Käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste detailse iga-aastase tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. jaanuariks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva
jooksul.“; 2.4 käskkirja lisa 1 punktis 4.2. asendatakse number „9 400“ numbriga „9 900“ ning number „40“
numbriga „60“;
2.5 käskkirja lisa 1 punkti 4.2. täiendatakse punktiga 4.21 järgmises sõnastuses: „4.21 Punktis 4.2. toodud väljundnäitajasse ei pea kõik punktis 3.1 toodud toetatavad tegevused panustama.“;
2.6 käskkirja lisa 1 punktid 8.3.-8.4 sõnastatakse järgmiselt:
„8.3 Projekti kogueelarve on 14 955 654,00 eurot, millest toetus on 12 712 305,90 eurot ning omafinantseering vähemalt 2 073 529,35 ja riiklik kaasfinantseering 169 818,75 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.
8.4. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 15. jaanuariks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul.“;
2.7 käskkirja lisa 1 punkt 9.4.3 tunnistatakse kehtetuks;
2.8 käskkirja lisa 1 punkt 11.6. sõnastatakse järgmiselt:
„11.6. Elluviija peab korraldama enne iga objekti projekti tegevuskavasse lisamist riigiabi andmise analüüsi, kui taastamine toimub eraomandis oleval maatükil. Märgade pärandniitude taastamisel
riigiabi ei esine ja täiendavat analüüsi ei tehta.“; 2.9 käskkirja lisa 1 punkt 13.3. sõnastatakse järgmiselt:
„13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 10. jaanuariks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.“;
2.10 käskkirja lisa 2 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku
suurendamiseks“ asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 2).
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt Energeetika- ja keskkonnaminister
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Rahandusministeerium Riigikantselei
02.12.2025 nr 1-4/25/5297
Ministri käskkirjade muutmine
Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri 24.07.2023 käskkirja nr 302 ja
keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirja nr 429 muutmise eelnõu koos seletuskirjaga.
Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister
Lisad: 1. Eelnõu koos lisadega: 2. Seletuskiri;
3. Käskkirjade terviktekstid koos nähtavate muudatuste ettepanekutega.
Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Riigi Tugiteenuste Keskus Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon liikmed.
Arvamuse avaldamiseks: keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjon.
Eerika Purgel, 626 0709