Teade

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 2.12.2025

C(2025) 8146 final

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

2.12.2025,

sagedusala 3 800 – 4 200 MHz ühtlustamise kohta selliste maapealsete traadita

lairibasüsteemide ühiskasutuse jaoks, millega saab liidus pakkuda kohtvõrguühendust

(EMPs kohaldatav tekst)

ET 1 ET

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

2.12.2025,

sagedusala 3 800 – 4 200 MHz ühtlustamise kohta selliste maapealsete traadita

lairibasüsteemide ühiskasutuse jaoks, millega saab liidus pakkuda kohtvõrguühendust

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsust nr 676/2002/EÜ

Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev

otsus),1 eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1) Sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz on võimalik võtta kasutusele maapealseid traadita

lairibasüsteeme, et pakkuda tehnoloogianeutraalsuse põhimõttel kohtvõrguühendust

mitmesuguste teenuste ja rakenduste jaoks. Ühtlustatud tehnilistest tingimustest on

kasu paljude kohalike kasutusmallide puhul eri tööstus- ja mittetööstuskeskkondades

nii sise- kui ka välitingimustes.

(2) Komisjoni teatises „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“ (edaspidi „5G tegevuskava“)2 on

kirjeldatud liidu koordineeritud lähenemisviisi 5G teenuste kasutuselevõtule alates

2020. aastast. 5G tegevuskavas rõhutatakse, et 5G on üks põhilisi vertikaalsete

tööstusharude3 digitaliseerimise võimaldeid. Samuti on tegevuskavas märgitud, et liidu

tasandil tuleb tegutseda koordineeritult, muu hulgas selleks, et teha 5G jaoks kindlaks

sagedusalad ja need ühtlustada, et pakkuda innovatiivsete ärimudelite ja lahenduste

jaoks kohaliku tasandi litsentsiga juurdepääsu spektrile.

(3) Raadiospektripoliitika töörühm tõdes oma arvamuses 5G rakendamisega seotud

probleemide kohta (raadiospektripoliitika töörühma kolmas arvamus 5G kohta),4 et

vertikaalsete tööstusharude ühenduvuse võiksid tagada mobiilsideoperaatori

lahendused, kolmandast isikust teenusepakkujad või vertikaalsed tööstusharud ise liidu

poolt elektroonilise side teenuste jaoks ühtlustatud sagedusalades või vertikaalsetele

tööstusharudele eraldatud sagedusalades. Raadiospektripoliitika töörühm soovitab

liikmesriikidel kaaluda ka muid spektriga seotud lahendusi, kaasa arvatud

sagedusalade eraldamine või ühiskasutusse andmine ettevõtjate/tööstusharu selliste

vajaduste jaoks, mida mobiilsideoperaatorid ei pruugi suuta piisavalt rahuldada.

1 EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1. 2 COM(2016) 588 final. 3 Näiteks transport, logistika, autotööstus, tervishoid, energeetika, arukad tehased, meedia ja

meelelahutus. 4 30. jaanuari 2019. aasta dokument RSPG19-007 final, „Strategic Spectrum Roadmap Towards 5G for

Europe: RSPG Opinion on 5G implementation challenges (RSPG 3rd opinion on 5G)“.

ET 2 ET

(4) Dokumendis, milles esitati arvamus täiendavate spektriga seotud vajaduste kohta ja

suunised tulevaste traadita lairibavõrkude kiire kasutuselevõtu kohta,5 tõdes

raadiospektripoliitika töörühm ka seda, et on olemas spetsiifiline vajadus

kesksagedusspektri järele, ning soovitas liikmesriikidel uurida võimalust kasutada

kohalike (väikese / keskmise võimsusega) rakenduste), kaasa arvatud vertikaalsete

rakenduste jaoks sagedusala 3 800 – 4 200 MHz, kaitstes sealjuures satelliitside- ja

muid olemasolevaid rakendusi ja teenuseid.

(5) Sagedusala 3 800 – 4 200 MHz kasutatakse kõikjal liidus satelliitsideteenusteks, mille

hulka kuulub paikse kosmoseside teenistuse ( edaspidi „FSS“) sideedastus satelliitside

maajaamadesse suunal kosmos maa. Samuti kasutatakse seda paikse side teenistuse

(edaspidi „FS“) maapealse side jaoks nii sõjalisel kui ka tsiviilotstarbel.

(6) Sagedusala 3 400 – 3 800 MHz on liidus ühtlustatud maapealsete traadita

lairibasüsteemide jaoks, millega pakutakse elektroonilise side teenuseid vastavalt

komisjoni otsusele 2008/411/EÜ,6 ning see on liidus 5G kasutuselevõtu peamine

sagedusala. Nende süsteemide piisav kaitse on ülioluline.

(7) Sagedusala 4 200 – 4 400 MHz on kogu maailmas eraldatud lennu-

raadionavigatsiooniteenistusele (Aeronautical Radio Navigation Service ehk ARNS)

ning seda kasutavad õhusõidukite pardale paigaldatud raadiokõrgusmõõturid.

raadiokõrgusmõõtureid kasutatakse eri liiki õhusõidukites, kaasa arvatud reisi- ja

kaubalennukites ja helikopterites. Need lubavad määrata täpse kõrguse, mis on

kriitilise tähtsusega lennunduse mitmesuguste ohutusfunktsioonide jaoks, nagu

automaatne maandumine, maapinnaga kokkupõrke vältimise süsteemid, reljeefi

jälgimise ja hoiatussüsteemid ja kokkupõrgete vältimine, ning neid tuleks kaitsta.

(8) Peale selle on Euroopa kriitilise tähtsusega taristuprojekti Galileo raames paigaldatud

mõningatesse liikmesriikidesse mõned ülipika baasiga interferomeetria (VLBI)

ülemaailmse seiresüsteemi (VGOS) jaamad, millel on väga tundlikud passiivsed

vastuvõtjad. Praegu ei ole raadioastronoomiale sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz

selliseks seiretegevuseks sagedusi jaotatud. Liikmesriigid peaksid siiski võtma kõik

võimalikud meetmed, et kaitsta neid kahjulike raadiohäirete eest.

(9) Komisjon andis vastavalt otsuse nr 676/2002/EÜ artikli 4 lõikele 2 Euroopa Postside-

ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsile (edaspidi „CEPT“)

ülesande töötada välja ühtlustatud tehnilised tingimused sagedusala 3 800 – 4 200

MHz ühiseks kasutamiseks selliste maapealsete traadita lairibasüsteemide jaoks,

millega saab liidus pakkuda kohtvõrguühendust.

(10) Vastavalt saadud ülesandele avaldas CEPT 8. novembril 2024 aruande nr 887 (edaspidi

„CEPTi aruanne“). Selles kirjeldatakse kõige vähem piiravaid ühtlustatud tehnilisi

tingimusi, mis võimaldavad väikese ja keskmise võimsusega maapealse traadita lairiba

süsteemide (edaspidi „WBB LMP süsteemid“) jaoks sagedusala 3 800 – 4 200 MHz

5 16. juuni 2021. aasta dokument RSPG21-024 final, „RSPG opinion on additional spectrum needs and

guidance on the fast rollout of future wireless broadband networks“. 6 Otsus – 2008/411 – ET – EUR-Lex. 7 CEPTi aruanne nr 88: „Report from CEPT to the European Commission in response to the Mandate on

shared use of the 3800-4200 MHz frequency band by low/medium power terrestrial wireless broadband

systems (WBB LMP) providing local-area network connectivity“.

ET 3 ET

ühiskasutust, et pakkuda kohtvõrguühendust. Nende tingimuste aluseks on

Elektroonilise Side Komitee aruannete 3588 ja 3629 tulemused.

(11) CEPTi aruandes nr 88 esitatud ühtlustatud tehnilised tingimused tagavad WBB LMP

süsteemide, kaasa arvatud kolmanda põlvkonna partnerlusprojekti (3GPP) ja

raadiotelefonisüsteemi (DECT)-2020 uue raadio (NR) tehnoloogia töö käitamise jaoks

tehnoloogilise neutraalsuse. Need võimaldavad nii aktiivantennisüsteemiga (edaspidi

„AAS“) kui ka mitteaktiivantennisüsteemiga (edaspidi „mitte-AAS“) keskmise

võimsusega tugijaamade ja väikese võimsusega mitte-AAS tugijaamade

sünkroniseerimata tööd. Kui on vaja hallata erinevate WBB LMP süsteemide

kooseksisteerimist sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz, peaksid liikmesriigid tagama

riikliku ja potentsiaalselt piiriülese koordineerimise.

(12) Juurdepääs sagedusalale on lubatud, kui spektrile juurdepääsuks ja häirete

leevendamiseks kasutatakse meetodeid, mille puhul on tagatud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2014/53/EL põhinõuete täitmiseks küllaldane vastuvõtjate

toimivus. Kui asjakohaseid meetmeid on kirjeldatud harmoneeritud standardites või

nende osades, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas direktiiviga

2014/53/EL, peab olema tagatud vähemalt nende meetmetega samaväärne

tulemuslikkus.

(13) Ühtlustatud tehnilised tingimused ja asjakohased juhised, mis on esitatud CEPTi

aruandes nr 88, käsitlevad sagedusala 3 800 – 4 200 MHz ühiselt kasutavate

olemasolevate kasutajate, eeskätt vastuvõtvate satelliitside maajaamade ja maapealsete

püsiühenduste kaitset ja pikaajalist arengut. Samuti käsitlevad need sagedustel alla

3 800 MHz elektroonilise side teenuseid pakkuvate maapealsete traadita

lairibasüsteemide ja sagedusalas 4 200 – 4 400 MHz töötavate raadiokõrgusmõõturite

kaitset. Ühtlustatud tehnilised tingimused põhinevad eeldusel, et olemas on riiklik

lubade andmise kord, mille jaoks on WBB LMP võrkude või tugijaamade, FS

püsiühenduste ja FSS vastuvõtvate satelliitside maajaamade asukohad teada.

(14) Ühest küljest WBB LMP süsteemide ja teisest küljest FSS või FS süsteemide vaheline

ühiskasutus sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz on võimalik, kuid sõltub konkreetsest

juhtumist. Liikmesriigid peaksid tagama, et WBB LMP süsteemid kavandatakse

hoolikalt ja iga juhtumit analüüsitakse eraldi, et tagada olemasolevate FSS süsteemide

kaitse sagedustel alla 3 800 MHz ning olemasolevate ja tulevaste FSS ja FS

süsteemide kaitse sagedusvahemikus 3 800 – 4 200 MHz. Liikmesriigid peaksid

kaaluma ka asjakohaste häireleevendusmeetmete rakendamist nii riiklikul tasandil kui

ka kahepoolsete või mitmepoolsete piiriüleste koordineerimislepingute kaudu, kui see

peaks suurte eraldamiskauguste tõttu vajalikuks osutuma. Sagedusala 3 800 –

4 200 MHz kasutamise üle praegu liikmesriikide turul lubatud FSS ja FS teenistuse

süsteemide jaoks otsustab endiselt iga riik ise. Käesolev otsus ei piira seda, kuidas

liikmesriigid lubavad kõnealust sagedusala kasutada FSS ja FS süsteemide jaoks.

8 Elektroonilise Side Komitee aruanne nr 358: „In-band and adjacent bands sharing studies to assess the

feasibility of the shared use of the 3.8-4.2 GHz frequency band by terrestrial wireless broadband

systems providing local-area (i.e. low/medium power) network connectivity“, heaks kiidetud juunis

2024. 9 Elektroonilise Side Komitee aruanne nr 362: „Compatibility between mobile or fixed communications

networks (MFCN) operating in 3400-3800 MHz and wireless broadband systems in low/medium power

(WBB LMP) operating in the frequency band 3800-4200 MHz with Radio Altimeters (RA) operating in

4200-4400 MHz“, heaks kiidetud novembris 2024.

ET 4 ET

(15) Liikmesriigid peaksid tagama sagedusalas 4 200 – 4 400 MHz töötavate

raadiokõrgusmõõturite kaitse sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz töötavate WBB LMP

süsteemide eest, tuginedes Elektroonilise Side Komitee aruandes nr 362 kirjeldatud

tulemustele ja ilma, et see piiraks lennundusmeetmeid, mida võiks võtta Euroopa

Liidu Lennundusohutusamet (edaspidi „EASA“). Riiklikul tasandil tuleks erilist

tähelepanu pöörata raadiokõrgusmõõturite kaitsele keskmise võimsusega AAS-

tugijaamade eest, mis asuvad lennujaamade vahetus läheduses, sealhulgas piirialadel,

ja mis töötavad sagedusvahemikus 4 100 – 4 200 MHz.

(16) Liikmesriigid peaksid tagama sagedusalas 3 400 – 3 800 MHz WBB elektroonilise

side teenuseid (edaspidi „ECS“) pakkuvate maapealsete süsteemide kaitse, muu hulgas

vastavalt vajadusele piiriülese koordineerimise, võrkude sünkroniseeritud töö,

võimsusvoo tiheduse piirangute, eraldamiskauguste ja/või sagedusvahede nõuete

kaudu.

(17) CEPTi aruandes nr 88 ei analüüsitud sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz WBB LMP

süsteemide kasutamist õhusõiduki pardale paigaldatud terminaljaamaga (aerial

terminal station ehk ATS) ühenduvuse jaoks ning seepärast ei kehtestata käesoleva

otsusega õhusõiduki pardale paigaldatud terminaljaamade kasutamise ühtlustatud

tehnilisi ja töötingimusi. Vastavalt kehtivale õigusraamistikule on liikmesriikidel õigus

piirata õhusõiduki pardale paigaldatud terminaljaamade kasutamist selles sagedusalas,

võttes sealjuures arvesse võimalikke liidu tasandil tulevikus kasutuselevõetavaid

ühtlustatud tingimusi.

(18) On äärmiselt oluline tagada, et nii WBB LMP süsteemid kui ka WBB LMP süsteemid

ja muud väljakujunenud teenused, näiteks raadiokõrgusmõõturid, saaksid koos

eksisteerida. Sellega seoses võivad liikmesriigid tugineda Elektroonilise Side Komitee

soovitustele riiklikul või kahepoolsel / mitmepoolsel tasandil võetavate meetmete

kohta10.

(19) Käesoleva otsuse kontekstis hõlmab mõiste „määramine ja kättesaadavaks tegemine“

sagedusala 3 800 – 4 200 MHz puhul järgmisi etappe: i) raadiosageduste jaotamist

käsitleva riigisisese õigusraamistiku kohandamine, et lisada sellesse kõnealuse

sagedusala kavandatud kasutamine käesolevas otsuses sätestatud ühtlustatud tehnilistel

tingimustel; ii) kõigi vajalike meetmete algatamine, et tagada vajalikus ulatuses

kooseksisteerimine kõnealuses sagedusalas olemasoleva kasutusega, ja iii) asjakohaste

meetmete algatamine, mille toetuseks korraldatakse vajaduse korral sidusrühmadega

konsultatsioone, et võimaldada kõnealust sagedusala kasutada kooskõlas liidu tasandil

kohaldatava õigusraamistikuga, kaasa arvatud käesolevas otsuses sisalduvate

ühtlustatud tehniliste tingimustega.

(20) Vajalikuks võivad osutuda piiriülesed koordineerimiskokkulepped nii liikmesriikide

vahel kui ka liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, et vältida kahjulikke

raadiohäireid ning parandada spektrikasutuse tõhusust ja konvergentsi. Selleks et

tagada piiriüleselt sagedusalas 4 200–4 400 MHz töötavate raadiokõrgusmõõturite

sidus kaitse, peaksid liikmesriigid võtma arvesse Elektroonilise Side Komitee

sellekohaseid soovitusi, ilma et see piiraks EASA võimalike lennundusmeetmete

kohaldamist. Komisjon on koostöös liikmesriikide ja EASAga valmistanud ette

10 See puudutab järgmisi kooseksisteerimise võimalusi: WBB LMP süsteemid ja FSS

vastuvõtumaajaamad, WBB LMP süsteemid ja FS lingid, WBB LMP süsteemid ja WBB ECS sagedusalas

3 400 – 3 800 MHz, WBB LMP süsteemid ja raadiokõrgusmõõturid sagedusalas 4 200 – 4 400 MHz.

ET 5 ET

mittesiduva ELi tegevuskava, et tagada mobiilsidevõrkude ja õhusõidukite

raadiokõrgusmõõturite turvaline kooseksisteerimine sagedusalas 3 400 – 4 400 MHz11.

(21) Käesoleva otsuse kohase spektrikasutuse tulevane läbivaatamine oleks hõlpsam, kui

kogu ELis kasutataks ühetaolisi spektriosi ühte moodi, näiteks alates sagedusala

ülemisest osast, ilma et see piiraks liikmesriikide õigust lubada spektri kasutamist oma

territooriumil. Täiendavalt võiks uurida võimalusi kasutada spektrit kõikjal ELis

kooskõlastatud viisil. Olenevalt sagedusala 3 800 – 4 200 MHz suhtes kohaldatavast

lubade andmise korrast peaksid liikmesriigid hindama vajadust kehtestada täiendavad

tehnilised tingimused, et tagada WBB LMP süsteemide ning WBB LMP süsteemide ja

muude teenuste nõuetekohane kooseksisteerimine selles sagedusalas ja külgnevates

sagedusalades.

(22) Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile aruande käesoleva otsuse rakendamise

kohta, eeskätt WBB LMP süsteemide järkjärgulise kasutuselevõtu ja arendamise kohta

sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz ja võimalike kooseksisteerimisega seotud

probleemide kohta, et aidata hinnata otsuse mõju liidu tasandil ja ühtlustatud tehniliste

tingimuste sobivust olemasolevate teenuste piisava kaitse tagamiseks ning otsus

õigeaegselt läbi vaadata.

(23) Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee

arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsusega kehtestatakse sagedusala 3 800 – 4 200 MHz kättesaadavuse ja tõhusa

ühiskasutuse ühtlustatud tehnilised tingimused madala ja keskmise võimsusega maapealse

traadita lairiba süsteemide (WBB LMP) jaoks, millega saab liidus pakkuda

kohtvõrguühendust.

Artikkel 2

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„raadiokõrgusmõõtur“ – kauguse hindamiseks mõeldud allapoole suunatud

raadiolokatsioonisüsteem, mis mõõdab õhusõiduki kõrgust maapinnast ja takistustest lennu

kõigis etappides suure täpsuse, usaldusväärsuse ja käideldavusega.

Artikkel 3

Liikmesriigid määravad 30. septembriks 2026 sagedusala 3 800 – 4 200 MHz WBB LMP

süsteemide jaoks ja muudavad selle mittevälistaval viisil kättesaadavaks vastavalt lisas

sätestatud ühtlustatud tehnilistele tingimustele.

Artikkel 4

Liikmesriigid tagavad kooskõlas lisas sätestatud asjakohaste ühtlustatud tehniliste

tingimustega, et WBB LMP süsteemid kaitsevad nõuetekohaselt järgmist:

11 Euroopa Komisjon, „EU Roadmap for ensuring safe coexistence between mobile networks and aircraft

radio altimeters within the frequency range 3 400–4 400 MHz in the Union“, 2. versioon, 8. aprill 2025.

ET 6 ET

a) paikse kosmoseside teenistuse (FSS) maajaamad suunal kosmos maa, mida on lubatud

käitada sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz kõikjal liidus ning sagedustel alla 3 800 MHz;

b) sagedusalas 3 800–4 200 MHz töötavad paikse side teenistuse (FS) süsteemid;

c) sagedusalas 3 400 – 3 800 MHz traadita lairiba elektroonilise side teenuseid (WBB

ECS) pakkuvad maapealsed süsteemid;

d) sagedusalas 4 200–4 400 MHz töötavad lennu-raadionavigatsiooniteenistuse (ARNS)

raadiokõrgusmõõturid;

e) VLBI ülemaailmse seiresüsteemi jaamad liidu territooriumil, kui see on vajalik ja

võttes nõuetekohaselt arvesse nende õiguslikku staatust.

Artikkel 5

Liikmesriigid soodustavad piiriüleste koordineerimiskokkulepete sõlmimist, et võimaldada

WBB LMP tööd ja tagada ühtlasi kooskõla artikliga 4, võttes arvesse olemasolevaid

regulatiivseid menetlusi ja õigusi ja asjaomaseid rahvusvahelisi lepinguid.

Artikkel 6

Liikmesriigid esitavad komisjonile 31. detsembriks 2026 aruande käesoleva otsuse

rakendamise kohta.

Liikmesriigid jälgivad sagedusala 3 800 – 4 200 MHz kasutamist, kaasa arvatud WBB LMP

süsteemide ja muude artiklis 4 osutatud süsteemide kooseksisteerimist. Liikmesriigid annavad

jälgimise tulemustest komisjonile aru vastava taotluse korral või omal algatusel.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 2.12.2025

Komisjoni nimel

Henna VIRKKUNEN

juhtiv asepresident

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 2.12.2025

C(2025) 8146 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Komisjoni rakendusmäärus

sagedusala 3 800 – 4 200 MHz ühtlustamise kohta selliste maapealsete traadita

lairibasüsteemide ühiskasutuse jaoks, millega saab liidus pakkuda kohtvõrguühendust

ET 1 ET

LISA

ARTIKLITES 3 JA 4 OSUTATUD TEHNILISED TINGIMUSED

1. MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

„aktiivantennisüsteemid“ (active antenna systems, AAS) – WBB LMP tugijaam ja

antennisüsteem, kus antennikomponentide vahelist amplituudi ja/või faasi reguleeritakse

pidevalt, nii et antenni kiirgusdiagramm kohandub lühiajalistele muutustele eetris. Selle

eesmärk on välistada antennikiire kuju muutmine pikemaks ajaks, nt püsiv elektriline

allakallutus1.

„Sünkroniseeritud töö“ – kahe või enama erineva aegtihendusdupleksiga (time division

duplex, TDD) võrgu töö, milles üleslüli ja allalüli edastus ei toimu ühel ajal; st igal ajahetkel

toimub kõigis võrkudes kas allalüli edastus või üleslüli edastus. See eeldab kõigi kaasatud

TDD võrkude alla- ja üleslüliedastuste vastavusseviimist ning kaadrialguse sünkroniseerimist

kõigi võrkude vahel2.

„Sünkroniseerimata töö“ – kahe või enama erineva TDD võrgu töö, mille korral toimub igal

ajahetkel vähemalt ühes võrgus allalüli edastus ja vähemalt ühes võrgus üleslüli edastus.

Selline olukord võib aset leida siis, kui TDD võrkudes ei ole kõik alla- ja üleslüliedastused

vastavusse viidud või ei ole kaadrialgused sünkroniseeritud3.

„Osaliselt sünkroniseeritud töö“ – kahe või enama erineva TDD võrgu töö, kus osa kaadrist

vastab sünkroniseeritud töö tingimustele, aga ülejäänud kaader sünkroniseerimata töö

tingimustele. See eeldab kaadristruktuuri kasutamist kõigis asjaomastes TDD võrkudes, sh

ajapilud, mille puhul ei ole üles-/allalüli suund kindlaks määratud, ning kaadrialguse

sünkroniseerimist kõigi võrkude vahel.

„Ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus“ (EIRP) – antenni sisendisse antava võimsuse

korrutis antennivõimendusega (absoluutne või isotroopne võimendus), isotroopse antenni

suhtes antud suunas.

„Kogu kiirgusvõimsus (TRP)“ näitab, kui palju võimsust liitantenn kiirgab. Võrdub

antennivõre süsteemi kogu sisendvõimsusega, millest arvatakse maha antennivõre süsteemi

sisesed võimsuskaod. TRP on kogu kiirgusväljas eri suundades kiiratava võimsuse integraal

vastavalt järgmisele valemile:

≝ 1

4 ∫ ∫(, )sin⁡()

0

2

0

kus P(θ,φ) on võimsus, mida antennivõre süsteem kiirgab suunas (θ,φ), mis saadakse vastavalt

valemile:

(, ) = (, )

kus PTx tähistab antennivõre juhitud sisendvõimsust (vattides) ja g(θ,φ) tähistab antennivõre

võimendust suunal (θ, φ).

1 Mitte-AAS (mitteaktiivsed antennisüsteemid) viitab WBB LMP tugijaama saatjatele, mis kasutavad

paikse kiirgusdiagrammiga passiivantenni. Mitte-AASi puhul võib olla võimalik antennikiire kuju

pikemaks ajaks muuta, kuid mitte-AAS ei saa reageerida lühiajalistele muutustele eetris.

2 St ühine ajaetalon. 3 St puudub ühine ajaetalon.

ET 2 ET

2. ÜLDPARAMEETRID

Sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz:

(1) dupleksrežiim on aegtihendusdupleks (Time Division Duplex, TDD);

(2) eraldatud sagedusplokkide suurus (ehk kanal) on 5 MHz kordne (joonis 1);

(3) eraldatud sagedusploki alumine sageduspiir võetakse võrdseks sagedusvahemiku

alumise servaga 3 800 MHz või 5 MHz kordsega nimetatud servast;

(4) mitu üksteisega külgnevat 5 MHz laiust plokki võib üksteisega kombineerida, et

saada laiem kanal;

(5) tugijaamade ja terminaljaamade saatesagedus peab olema kooskõlas vastavalt 3. ja 4.

jaos sätestatud tehniliste tingimustega.

Joonis 1. Sagedusjaotus sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz

3. TUGIJAAMADE TEHNILISED TINGIMUSED

Tabelis 1 on kindlaks määratud eraldatud ploki maksimaalne EIRP (plokisisene EIRP) kärje

kohta WBB LMP tugijaamades, mis töötavad sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz.

Tabel 1. Maksimaalne plokisisene EIRP kärje kohta WBB LMP tugijaamades, mis

töötavad sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz.

Tugijaama liik EIRP kärje kohta (märkus 1 ja märkus 2)

Väikese võimsusega tugijaam ≤ 24 dBm/kanal, kui ribalaius on ≤ 20 MHz

≤ 18 dBm/5MHz, kui ribalaius on > 20 MHz

Keskmise võimsusega tugijaam ≤ 44 dBm/kanal, kui ribalaius on ≤ 20 MHz

≤ 38 dBm/5MHz, kui ribalaius on > 20 MHz

Märkus 1. Kohas, kus on tegemist mitme sektoriga, vastab kärje kohta antud väärtus ühe sektori väärtusele. Märkus 2. Erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad riikide haldusasutused lubada EIRP kõrgemat taset,

tingimusel et sagedusalas on tagatud FSS vastuvõtumaajaamade ja FS linkide (vajaduse korral riigi tasemel) ning

sagedustel alla 3 800 MHz WBB ECSi pakkuvate maapealsete süsteemide ja sagedusalas 4 200 – 4 400 MHz

töötavate raadiokõrgusmõõturite kaitse, võttes arvesse nende tulevast arengut muu hulgas naabruses asuvates ELi

liikmesriikides. Võrk peab olema kohaliku levialaga (st mitte üleriigiline võrk).

Selgitav märkus tabeli 1 kohta: Sagedustel alla 3 800 MHz töötavate ja WBB ECSi pakkuvate

maapealsete süsteemide kaitse jaoks võib vaja olla koordineerimist riikide ja/või piiriülesel

tasandil4.

4 Koordineerimine võib seisneda näiteks järgmises: geograafiline / sageduslik eraldamine, võimsuse

maksimaalse lubatud taseme (PFD) kindlaksmääramine WBB LMP litsentsitud ala piiril,

sünkroniseeritud töö, osaliselt sünkroniseeritud töö spetsiifilised alamjuhud, mis võimaldavad WBB

LMP võrgus muudatusi võrreldes WBB ECS kaadri struktuuriga ainult suunal allalülist üleslülisse,

ja/või soovimatu kiirguse kõrgeima taseme kindlaksmääramine sagedustel alla 3 800 MHz olenevalt

WBB LMP asukohast WBB ECS suhtes.

ET 3 ET

Tabelis 2 on kindlaks määratud WBB LMP tugijaamade soovimatu kiirguse kõrgeimad

tasemed sagedustel üle 4 200 MHz. Need tasemed tagavad sagedusalas 4 200 – 4 400 MHz

töötavate raadiokõrgusmõõturite5 üldise kaitse. Kui tegemist on sagedusalas 4 100 – 4 200

MHz töötavate aktiivantennisüsteemiga keskmise võimsusega WBB tugijaamadega, mis

võetakse kasutusele sellise lennujaama vahetus läheduses, kus kasutatakse

täppislähenemisprotseduure, võib vajalikuks osutuda koordineerimine riigi tasandil6.

Tabel 2. WBB LMP tugijaamade soovimatu kiirguse maksimumtase sagedustel üle

4 200 MHz

Sagedusvahemik Mitte-AAS tugijaam

EIRP piirnorm

[dBm/5MHz kärje kohta]

(märkus 1)

Keskmise võimsusega

AAS-tugijaam

TRP piirnorm

[dBm/5MHz kärje

kohta]

4 200–4 205 MHz 11 1

4 205–4 240 MHz 8 -3

Märkus 1. Mitme sektoriga tugijaama asukohas vastab kärje kohta antud väärtus ühe sektori

väärtusele.

Selgitav märkus tabeli 2 kohta: Selliste tehniliste tingimuste korral algab sagedusalas 3 800 –

4 200 MHz töötava tugijaama kõrvalsageduse ala 40 MHz kaugusel sagedusala servast ning

vastavad kõrvalkiirguse piirnormid on kehtestatud ERC soovitusega 74-017.

4. TERMINALJAAMADE PLOKISISESED NÕUDED

WBB LMP terminaljaama maksimaalne võimsus: 28 dBm TRP (sealhulgas hälve 2 dB).

Paiksete terminaljaamade plokisisese EIRP piirmäära võib kehtestada riigi tasandil,

tingimusel et sagedusalasisesed ja külgnevate sagedusalade olemasolevad teenused on

kaitstud ning piiriülesed kohustused täidetud.

Edastusvõimsuse kontroll on kohustuslik ja tuleb aktiveerida.

5 See hõlmab suurtesse kommertslennukitesse ja piirkondlikesse õhusõidukitesse paigaldatud

raadiokõrgusmõõtureid, mis moodustavad valdava enamiku töös olevatest raadiokõrgusmõõturitest.

6 Koordineerimise raames võidakse näiteks keelata aktiivantennisüsteemiga keskmise võimsusega WBB

tugijaama paigaldamine vähem kui 1200 m kaugusele lennuraja lävest ja vähem kui 40 m kaugusele

lennuraja servast külgsuunas või nõuda, et aktiivantennisüsteemiga keskmise võimsusega tugijaamad

vastaksid kiirgustasemele, mis on kooskõlas kõrvalkiirguse piirnormidega sagedusvahemikus 4 200–

4 240 MHz. 7 ERC soovitus 74-01 „Unwanted emissions in the spurious domain“, viimati ajakohastatud 1. oktoobril

2021.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 2.12.2025

C(2025) 8146 final

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

2.12.2025,

sagedusala 3 800 – 4 200 MHz ühtlustamise kohta selliste maapealsete traadita

lairibasüsteemide ühiskasutuse jaoks, millega saab liidus pakkuda kohtvõrguühendust

(EMPs kohaldatav tekst)

ET 1 ET

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

2.12.2025,

sagedusala 3 800 – 4 200 MHz ühtlustamise kohta selliste maapealsete traadita

lairibasüsteemide ühiskasutuse jaoks, millega saab liidus pakkuda kohtvõrguühendust

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsust nr 676/2002/EÜ

Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev

otsus),1 eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1) Sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz on võimalik võtta kasutusele maapealseid traadita

lairibasüsteeme, et pakkuda tehnoloogianeutraalsuse põhimõttel kohtvõrguühendust

mitmesuguste teenuste ja rakenduste jaoks. Ühtlustatud tehnilistest tingimustest on

kasu paljude kohalike kasutusmallide puhul eri tööstus- ja mittetööstuskeskkondades

nii sise- kui ka välitingimustes.

(2) Komisjoni teatises „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“ (edaspidi „5G tegevuskava“)2 on

kirjeldatud liidu koordineeritud lähenemisviisi 5G teenuste kasutuselevõtule alates

2020. aastast. 5G tegevuskavas rõhutatakse, et 5G on üks põhilisi vertikaalsete

tööstusharude3 digitaliseerimise võimaldeid. Samuti on tegevuskavas märgitud, et liidu

tasandil tuleb tegutseda koordineeritult, muu hulgas selleks, et teha 5G jaoks kindlaks

sagedusalad ja need ühtlustada, et pakkuda innovatiivsete ärimudelite ja lahenduste

jaoks kohaliku tasandi litsentsiga juurdepääsu spektrile.

(3) Raadiospektripoliitika töörühm tõdes oma arvamuses 5G rakendamisega seotud

probleemide kohta (raadiospektripoliitika töörühma kolmas arvamus 5G kohta),4 et

vertikaalsete tööstusharude ühenduvuse võiksid tagada mobiilsideoperaatori

lahendused, kolmandast isikust teenusepakkujad või vertikaalsed tööstusharud ise liidu

poolt elektroonilise side teenuste jaoks ühtlustatud sagedusalades või vertikaalsetele

tööstusharudele eraldatud sagedusalades. Raadiospektripoliitika töörühm soovitab

liikmesriikidel kaaluda ka muid spektriga seotud lahendusi, kaasa arvatud

sagedusalade eraldamine või ühiskasutusse andmine ettevõtjate/tööstusharu selliste

vajaduste jaoks, mida mobiilsideoperaatorid ei pruugi suuta piisavalt rahuldada.

1 EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1. 2 COM(2016) 588 final. 3 Näiteks transport, logistika, autotööstus, tervishoid, energeetika, arukad tehased, meedia ja

meelelahutus. 4 30. jaanuari 2019. aasta dokument RSPG19-007 final, „Strategic Spectrum Roadmap Towards 5G for

Europe: RSPG Opinion on 5G implementation challenges (RSPG 3rd opinion on 5G)“.

ET 2 ET

(4) Dokumendis, milles esitati arvamus täiendavate spektriga seotud vajaduste kohta ja

suunised tulevaste traadita lairibavõrkude kiire kasutuselevõtu kohta,5 tõdes

raadiospektripoliitika töörühm ka seda, et on olemas spetsiifiline vajadus

kesksagedusspektri järele, ning soovitas liikmesriikidel uurida võimalust kasutada

kohalike (väikese / keskmise võimsusega) rakenduste), kaasa arvatud vertikaalsete

rakenduste jaoks sagedusala 3 800 – 4 200 MHz, kaitstes sealjuures satelliitside- ja

muid olemasolevaid rakendusi ja teenuseid.

(5) Sagedusala 3 800 – 4 200 MHz kasutatakse kõikjal liidus satelliitsideteenusteks, mille

hulka kuulub paikse kosmoseside teenistuse ( edaspidi „FSS“) sideedastus satelliitside

maajaamadesse suunal kosmos maa. Samuti kasutatakse seda paikse side teenistuse

(edaspidi „FS“) maapealse side jaoks nii sõjalisel kui ka tsiviilotstarbel.

(6) Sagedusala 3 400 – 3 800 MHz on liidus ühtlustatud maapealsete traadita

lairibasüsteemide jaoks, millega pakutakse elektroonilise side teenuseid vastavalt

komisjoni otsusele 2008/411/EÜ,6 ning see on liidus 5G kasutuselevõtu peamine

sagedusala. Nende süsteemide piisav kaitse on ülioluline.

(7) Sagedusala 4 200 – 4 400 MHz on kogu maailmas eraldatud lennu-

raadionavigatsiooniteenistusele (Aeronautical Radio Navigation Service ehk ARNS)

ning seda kasutavad õhusõidukite pardale paigaldatud raadiokõrgusmõõturid.

raadiokõrgusmõõtureid kasutatakse eri liiki õhusõidukites, kaasa arvatud reisi- ja

kaubalennukites ja helikopterites. Need lubavad määrata täpse kõrguse, mis on

kriitilise tähtsusega lennunduse mitmesuguste ohutusfunktsioonide jaoks, nagu

automaatne maandumine, maapinnaga kokkupõrke vältimise süsteemid, reljeefi

jälgimise ja hoiatussüsteemid ja kokkupõrgete vältimine, ning neid tuleks kaitsta.

(8) Peale selle on Euroopa kriitilise tähtsusega taristuprojekti Galileo raames paigaldatud

mõningatesse liikmesriikidesse mõned ülipika baasiga interferomeetria (VLBI)

ülemaailmse seiresüsteemi (VGOS) jaamad, millel on väga tundlikud passiivsed

vastuvõtjad. Praegu ei ole raadioastronoomiale sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz

selliseks seiretegevuseks sagedusi jaotatud. Liikmesriigid peaksid siiski võtma kõik

võimalikud meetmed, et kaitsta neid kahjulike raadiohäirete eest.

(9) Komisjon andis vastavalt otsuse nr 676/2002/EÜ artikli 4 lõikele 2 Euroopa Postside-

ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsile (edaspidi „CEPT“)

ülesande töötada välja ühtlustatud tehnilised tingimused sagedusala 3 800 – 4 200

MHz ühiseks kasutamiseks selliste maapealsete traadita lairibasüsteemide jaoks,

millega saab liidus pakkuda kohtvõrguühendust.

(10) Vastavalt saadud ülesandele avaldas CEPT 8. novembril 2024 aruande nr 887 (edaspidi

„CEPTi aruanne“). Selles kirjeldatakse kõige vähem piiravaid ühtlustatud tehnilisi

tingimusi, mis võimaldavad väikese ja keskmise võimsusega maapealse traadita lairiba

süsteemide (edaspidi „WBB LMP süsteemid“) jaoks sagedusala 3 800 – 4 200 MHz

5 16. juuni 2021. aasta dokument RSPG21-024 final, „RSPG opinion on additional spectrum needs and

guidance on the fast rollout of future wireless broadband networks“. 6 Otsus – 2008/411 – ET – EUR-Lex. 7 CEPTi aruanne nr 88: „Report from CEPT to the European Commission in response to the Mandate on

shared use of the 3800-4200 MHz frequency band by low/medium power terrestrial wireless broadband

systems (WBB LMP) providing local-area network connectivity“.

ET 3 ET

ühiskasutust, et pakkuda kohtvõrguühendust. Nende tingimuste aluseks on

Elektroonilise Side Komitee aruannete 3588 ja 3629 tulemused.

(11) CEPTi aruandes nr 88 esitatud ühtlustatud tehnilised tingimused tagavad WBB LMP

süsteemide, kaasa arvatud kolmanda põlvkonna partnerlusprojekti (3GPP) ja

raadiotelefonisüsteemi (DECT)-2020 uue raadio (NR) tehnoloogia töö käitamise jaoks

tehnoloogilise neutraalsuse. Need võimaldavad nii aktiivantennisüsteemiga (edaspidi

„AAS“) kui ka mitteaktiivantennisüsteemiga (edaspidi „mitte-AAS“) keskmise

võimsusega tugijaamade ja väikese võimsusega mitte-AAS tugijaamade

sünkroniseerimata tööd. Kui on vaja hallata erinevate WBB LMP süsteemide

kooseksisteerimist sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz, peaksid liikmesriigid tagama

riikliku ja potentsiaalselt piiriülese koordineerimise.

(12) Juurdepääs sagedusalale on lubatud, kui spektrile juurdepääsuks ja häirete

leevendamiseks kasutatakse meetodeid, mille puhul on tagatud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2014/53/EL põhinõuete täitmiseks küllaldane vastuvõtjate

toimivus. Kui asjakohaseid meetmeid on kirjeldatud harmoneeritud standardites või

nende osades, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas direktiiviga

2014/53/EL, peab olema tagatud vähemalt nende meetmetega samaväärne

tulemuslikkus.

(13) Ühtlustatud tehnilised tingimused ja asjakohased juhised, mis on esitatud CEPTi

aruandes nr 88, käsitlevad sagedusala 3 800 – 4 200 MHz ühiselt kasutavate

olemasolevate kasutajate, eeskätt vastuvõtvate satelliitside maajaamade ja maapealsete

püsiühenduste kaitset ja pikaajalist arengut. Samuti käsitlevad need sagedustel alla

3 800 MHz elektroonilise side teenuseid pakkuvate maapealsete traadita

lairibasüsteemide ja sagedusalas 4 200 – 4 400 MHz töötavate raadiokõrgusmõõturite

kaitset. Ühtlustatud tehnilised tingimused põhinevad eeldusel, et olemas on riiklik

lubade andmise kord, mille jaoks on WBB LMP võrkude või tugijaamade, FS

püsiühenduste ja FSS vastuvõtvate satelliitside maajaamade asukohad teada.

(14) Ühest küljest WBB LMP süsteemide ja teisest küljest FSS või FS süsteemide vaheline

ühiskasutus sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz on võimalik, kuid sõltub konkreetsest

juhtumist. Liikmesriigid peaksid tagama, et WBB LMP süsteemid kavandatakse

hoolikalt ja iga juhtumit analüüsitakse eraldi, et tagada olemasolevate FSS süsteemide

kaitse sagedustel alla 3 800 MHz ning olemasolevate ja tulevaste FSS ja FS

süsteemide kaitse sagedusvahemikus 3 800 – 4 200 MHz. Liikmesriigid peaksid

kaaluma ka asjakohaste häireleevendusmeetmete rakendamist nii riiklikul tasandil kui

ka kahepoolsete või mitmepoolsete piiriüleste koordineerimislepingute kaudu, kui see

peaks suurte eraldamiskauguste tõttu vajalikuks osutuma. Sagedusala 3 800 –

4 200 MHz kasutamise üle praegu liikmesriikide turul lubatud FSS ja FS teenistuse

süsteemide jaoks otsustab endiselt iga riik ise. Käesolev otsus ei piira seda, kuidas

liikmesriigid lubavad kõnealust sagedusala kasutada FSS ja FS süsteemide jaoks.

8 Elektroonilise Side Komitee aruanne nr 358: „In-band and adjacent bands sharing studies to assess the

feasibility of the shared use of the 3.8-4.2 GHz frequency band by terrestrial wireless broadband

systems providing local-area (i.e. low/medium power) network connectivity“, heaks kiidetud juunis

2024. 9 Elektroonilise Side Komitee aruanne nr 362: „Compatibility between mobile or fixed communications

networks (MFCN) operating in 3400-3800 MHz and wireless broadband systems in low/medium power

(WBB LMP) operating in the frequency band 3800-4200 MHz with Radio Altimeters (RA) operating in

4200-4400 MHz“, heaks kiidetud novembris 2024.

ET 4 ET

(15) Liikmesriigid peaksid tagama sagedusalas 4 200 – 4 400 MHz töötavate

raadiokõrgusmõõturite kaitse sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz töötavate WBB LMP

süsteemide eest, tuginedes Elektroonilise Side Komitee aruandes nr 362 kirjeldatud

tulemustele ja ilma, et see piiraks lennundusmeetmeid, mida võiks võtta Euroopa

Liidu Lennundusohutusamet (edaspidi „EASA“). Riiklikul tasandil tuleks erilist

tähelepanu pöörata raadiokõrgusmõõturite kaitsele keskmise võimsusega AAS-

tugijaamade eest, mis asuvad lennujaamade vahetus läheduses, sealhulgas piirialadel,

ja mis töötavad sagedusvahemikus 4 100 – 4 200 MHz.

(16) Liikmesriigid peaksid tagama sagedusalas 3 400 – 3 800 MHz WBB elektroonilise

side teenuseid (edaspidi „ECS“) pakkuvate maapealsete süsteemide kaitse, muu hulgas

vastavalt vajadusele piiriülese koordineerimise, võrkude sünkroniseeritud töö,

võimsusvoo tiheduse piirangute, eraldamiskauguste ja/või sagedusvahede nõuete

kaudu.

(17) CEPTi aruandes nr 88 ei analüüsitud sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz WBB LMP

süsteemide kasutamist õhusõiduki pardale paigaldatud terminaljaamaga (aerial

terminal station ehk ATS) ühenduvuse jaoks ning seepärast ei kehtestata käesoleva

otsusega õhusõiduki pardale paigaldatud terminaljaamade kasutamise ühtlustatud

tehnilisi ja töötingimusi. Vastavalt kehtivale õigusraamistikule on liikmesriikidel õigus

piirata õhusõiduki pardale paigaldatud terminaljaamade kasutamist selles sagedusalas,

võttes sealjuures arvesse võimalikke liidu tasandil tulevikus kasutuselevõetavaid

ühtlustatud tingimusi.

(18) On äärmiselt oluline tagada, et nii WBB LMP süsteemid kui ka WBB LMP süsteemid

ja muud väljakujunenud teenused, näiteks raadiokõrgusmõõturid, saaksid koos

eksisteerida. Sellega seoses võivad liikmesriigid tugineda Elektroonilise Side Komitee

soovitustele riiklikul või kahepoolsel / mitmepoolsel tasandil võetavate meetmete

kohta10.

(19) Käesoleva otsuse kontekstis hõlmab mõiste „määramine ja kättesaadavaks tegemine“

sagedusala 3 800 – 4 200 MHz puhul järgmisi etappe: i) raadiosageduste jaotamist

käsitleva riigisisese õigusraamistiku kohandamine, et lisada sellesse kõnealuse

sagedusala kavandatud kasutamine käesolevas otsuses sätestatud ühtlustatud tehnilistel

tingimustel; ii) kõigi vajalike meetmete algatamine, et tagada vajalikus ulatuses

kooseksisteerimine kõnealuses sagedusalas olemasoleva kasutusega, ja iii) asjakohaste

meetmete algatamine, mille toetuseks korraldatakse vajaduse korral sidusrühmadega

konsultatsioone, et võimaldada kõnealust sagedusala kasutada kooskõlas liidu tasandil

kohaldatava õigusraamistikuga, kaasa arvatud käesolevas otsuses sisalduvate

ühtlustatud tehniliste tingimustega.

(20) Vajalikuks võivad osutuda piiriülesed koordineerimiskokkulepped nii liikmesriikide

vahel kui ka liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, et vältida kahjulikke

raadiohäireid ning parandada spektrikasutuse tõhusust ja konvergentsi. Selleks et

tagada piiriüleselt sagedusalas 4 200–4 400 MHz töötavate raadiokõrgusmõõturite

sidus kaitse, peaksid liikmesriigid võtma arvesse Elektroonilise Side Komitee

sellekohaseid soovitusi, ilma et see piiraks EASA võimalike lennundusmeetmete

kohaldamist. Komisjon on koostöös liikmesriikide ja EASAga valmistanud ette

10 See puudutab järgmisi kooseksisteerimise võimalusi: WBB LMP süsteemid ja FSS

vastuvõtumaajaamad, WBB LMP süsteemid ja FS lingid, WBB LMP süsteemid ja WBB ECS sagedusalas

3 400 – 3 800 MHz, WBB LMP süsteemid ja raadiokõrgusmõõturid sagedusalas 4 200 – 4 400 MHz.

ET 5 ET

mittesiduva ELi tegevuskava, et tagada mobiilsidevõrkude ja õhusõidukite

raadiokõrgusmõõturite turvaline kooseksisteerimine sagedusalas 3 400 – 4 400 MHz11.

(21) Käesoleva otsuse kohase spektrikasutuse tulevane läbivaatamine oleks hõlpsam, kui

kogu ELis kasutataks ühetaolisi spektriosi ühte moodi, näiteks alates sagedusala

ülemisest osast, ilma et see piiraks liikmesriikide õigust lubada spektri kasutamist oma

territooriumil. Täiendavalt võiks uurida võimalusi kasutada spektrit kõikjal ELis

kooskõlastatud viisil. Olenevalt sagedusala 3 800 – 4 200 MHz suhtes kohaldatavast

lubade andmise korrast peaksid liikmesriigid hindama vajadust kehtestada täiendavad

tehnilised tingimused, et tagada WBB LMP süsteemide ning WBB LMP süsteemide ja

muude teenuste nõuetekohane kooseksisteerimine selles sagedusalas ja külgnevates

sagedusalades.

(22) Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile aruande käesoleva otsuse rakendamise

kohta, eeskätt WBB LMP süsteemide järkjärgulise kasutuselevõtu ja arendamise kohta

sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz ja võimalike kooseksisteerimisega seotud

probleemide kohta, et aidata hinnata otsuse mõju liidu tasandil ja ühtlustatud tehniliste

tingimuste sobivust olemasolevate teenuste piisava kaitse tagamiseks ning otsus

õigeaegselt läbi vaadata.

(23) Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee

arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsusega kehtestatakse sagedusala 3 800 – 4 200 MHz kättesaadavuse ja tõhusa

ühiskasutuse ühtlustatud tehnilised tingimused madala ja keskmise võimsusega maapealse

traadita lairiba süsteemide (WBB LMP) jaoks, millega saab liidus pakkuda

kohtvõrguühendust.

Artikkel 2

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„raadiokõrgusmõõtur“ – kauguse hindamiseks mõeldud allapoole suunatud

raadiolokatsioonisüsteem, mis mõõdab õhusõiduki kõrgust maapinnast ja takistustest lennu

kõigis etappides suure täpsuse, usaldusväärsuse ja käideldavusega.

Artikkel 3

Liikmesriigid määravad 30. septembriks 2026 sagedusala 3 800 – 4 200 MHz WBB LMP

süsteemide jaoks ja muudavad selle mittevälistaval viisil kättesaadavaks vastavalt lisas

sätestatud ühtlustatud tehnilistele tingimustele.

Artikkel 4

Liikmesriigid tagavad kooskõlas lisas sätestatud asjakohaste ühtlustatud tehniliste

tingimustega, et WBB LMP süsteemid kaitsevad nõuetekohaselt järgmist:

11 Euroopa Komisjon, „EU Roadmap for ensuring safe coexistence between mobile networks and aircraft

radio altimeters within the frequency range 3 400–4 400 MHz in the Union“, 2. versioon, 8. aprill 2025.

ET 6 ET

a) paikse kosmoseside teenistuse (FSS) maajaamad suunal kosmos maa, mida on lubatud

käitada sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz kõikjal liidus ning sagedustel alla 3 800 MHz;

b) sagedusalas 3 800–4 200 MHz töötavad paikse side teenistuse (FS) süsteemid;

c) sagedusalas 3 400 – 3 800 MHz traadita lairiba elektroonilise side teenuseid (WBB

ECS) pakkuvad maapealsed süsteemid;

d) sagedusalas 4 200–4 400 MHz töötavad lennu-raadionavigatsiooniteenistuse (ARNS)

raadiokõrgusmõõturid;

e) VLBI ülemaailmse seiresüsteemi jaamad liidu territooriumil, kui see on vajalik ja

võttes nõuetekohaselt arvesse nende õiguslikku staatust.

Artikkel 5

Liikmesriigid soodustavad piiriüleste koordineerimiskokkulepete sõlmimist, et võimaldada

WBB LMP tööd ja tagada ühtlasi kooskõla artikliga 4, võttes arvesse olemasolevaid

regulatiivseid menetlusi ja õigusi ja asjaomaseid rahvusvahelisi lepinguid.

Artikkel 6

Liikmesriigid esitavad komisjonile 31. detsembriks 2026 aruande käesoleva otsuse

rakendamise kohta.

Liikmesriigid jälgivad sagedusala 3 800 – 4 200 MHz kasutamist, kaasa arvatud WBB LMP

süsteemide ja muude artiklis 4 osutatud süsteemide kooseksisteerimist. Liikmesriigid annavad

jälgimise tulemustest komisjonile aru vastava taotluse korral või omal algatusel.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 2.12.2025

Komisjoni nimel

Henna VIRKKUNEN

juhtiv asepresident

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 2.12.2025

C(2025) 8146 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Komisjoni rakendusmäärus

sagedusala 3 800 – 4 200 MHz ühtlustamise kohta selliste maapealsete traadita

lairibasüsteemide ühiskasutuse jaoks, millega saab liidus pakkuda kohtvõrguühendust

ET 1 ET

LISA

ARTIKLITES 3 JA 4 OSUTATUD TEHNILISED TINGIMUSED

1. MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

„aktiivantennisüsteemid“ (active antenna systems, AAS) – WBB LMP tugijaam ja

antennisüsteem, kus antennikomponentide vahelist amplituudi ja/või faasi reguleeritakse

pidevalt, nii et antenni kiirgusdiagramm kohandub lühiajalistele muutustele eetris. Selle

eesmärk on välistada antennikiire kuju muutmine pikemaks ajaks, nt püsiv elektriline

allakallutus1.

„Sünkroniseeritud töö“ – kahe või enama erineva aegtihendusdupleksiga (time division

duplex, TDD) võrgu töö, milles üleslüli ja allalüli edastus ei toimu ühel ajal; st igal ajahetkel

toimub kõigis võrkudes kas allalüli edastus või üleslüli edastus. See eeldab kõigi kaasatud

TDD võrkude alla- ja üleslüliedastuste vastavusseviimist ning kaadrialguse sünkroniseerimist

kõigi võrkude vahel2.

„Sünkroniseerimata töö“ – kahe või enama erineva TDD võrgu töö, mille korral toimub igal

ajahetkel vähemalt ühes võrgus allalüli edastus ja vähemalt ühes võrgus üleslüli edastus.

Selline olukord võib aset leida siis, kui TDD võrkudes ei ole kõik alla- ja üleslüliedastused

vastavusse viidud või ei ole kaadrialgused sünkroniseeritud3.

„Osaliselt sünkroniseeritud töö“ – kahe või enama erineva TDD võrgu töö, kus osa kaadrist

vastab sünkroniseeritud töö tingimustele, aga ülejäänud kaader sünkroniseerimata töö

tingimustele. See eeldab kaadristruktuuri kasutamist kõigis asjaomastes TDD võrkudes, sh

ajapilud, mille puhul ei ole üles-/allalüli suund kindlaks määratud, ning kaadrialguse

sünkroniseerimist kõigi võrkude vahel.

„Ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus“ (EIRP) – antenni sisendisse antava võimsuse

korrutis antennivõimendusega (absoluutne või isotroopne võimendus), isotroopse antenni

suhtes antud suunas.

„Kogu kiirgusvõimsus (TRP)“ näitab, kui palju võimsust liitantenn kiirgab. Võrdub

antennivõre süsteemi kogu sisendvõimsusega, millest arvatakse maha antennivõre süsteemi

sisesed võimsuskaod. TRP on kogu kiirgusväljas eri suundades kiiratava võimsuse integraal

vastavalt järgmisele valemile:

≝ 1

4 ∫ ∫(, )sin⁡()

0

2

0

kus P(θ,φ) on võimsus, mida antennivõre süsteem kiirgab suunas (θ,φ), mis saadakse vastavalt

valemile:

(, ) = (, )

kus PTx tähistab antennivõre juhitud sisendvõimsust (vattides) ja g(θ,φ) tähistab antennivõre

võimendust suunal (θ, φ).

1 Mitte-AAS (mitteaktiivsed antennisüsteemid) viitab WBB LMP tugijaama saatjatele, mis kasutavad

paikse kiirgusdiagrammiga passiivantenni. Mitte-AASi puhul võib olla võimalik antennikiire kuju

pikemaks ajaks muuta, kuid mitte-AAS ei saa reageerida lühiajalistele muutustele eetris.

2 St ühine ajaetalon. 3 St puudub ühine ajaetalon.

ET 2 ET

2. ÜLDPARAMEETRID

Sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz:

(1) dupleksrežiim on aegtihendusdupleks (Time Division Duplex, TDD);

(2) eraldatud sagedusplokkide suurus (ehk kanal) on 5 MHz kordne (joonis 1);

(3) eraldatud sagedusploki alumine sageduspiir võetakse võrdseks sagedusvahemiku

alumise servaga 3 800 MHz või 5 MHz kordsega nimetatud servast;

(4) mitu üksteisega külgnevat 5 MHz laiust plokki võib üksteisega kombineerida, et

saada laiem kanal;

(5) tugijaamade ja terminaljaamade saatesagedus peab olema kooskõlas vastavalt 3. ja 4.

jaos sätestatud tehniliste tingimustega.

Joonis 1. Sagedusjaotus sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz

3. TUGIJAAMADE TEHNILISED TINGIMUSED

Tabelis 1 on kindlaks määratud eraldatud ploki maksimaalne EIRP (plokisisene EIRP) kärje

kohta WBB LMP tugijaamades, mis töötavad sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz.

Tabel 1. Maksimaalne plokisisene EIRP kärje kohta WBB LMP tugijaamades, mis

töötavad sagedusalas 3 800 – 4 200 MHz.

Tugijaama liik EIRP kärje kohta (märkus 1 ja märkus 2)

Väikese võimsusega tugijaam ≤ 24 dBm/kanal, kui ribalaius on ≤ 20 MHz

≤ 18 dBm/5MHz, kui ribalaius on > 20 MHz

Keskmise võimsusega tugijaam ≤ 44 dBm/kanal, kui ribalaius on ≤ 20 MHz

≤ 38 dBm/5MHz, kui ribalaius on > 20 MHz

Märkus 1. Kohas, kus on tegemist mitme sektoriga, vastab kärje kohta antud väärtus ühe sektori väärtusele. Märkus 2. Erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad riikide haldusasutused lubada EIRP kõrgemat taset,

tingimusel et sagedusalas on tagatud FSS vastuvõtumaajaamade ja FS linkide (vajaduse korral riigi tasemel) ning

sagedustel alla 3 800 MHz WBB ECSi pakkuvate maapealsete süsteemide ja sagedusalas 4 200 – 4 400 MHz

töötavate raadiokõrgusmõõturite kaitse, võttes arvesse nende tulevast arengut muu hulgas naabruses asuvates ELi

liikmesriikides. Võrk peab olema kohaliku levialaga (st mitte üleriigiline võrk).

Selgitav märkus tabeli 1 kohta: Sagedustel alla 3 800 MHz töötavate ja WBB ECSi pakkuvate

maapealsete süsteemide kaitse jaoks võib vaja olla koordineerimist riikide ja/või piiriülesel

tasandil4.

4 Koordineerimine võib seisneda näiteks järgmises: geograafiline / sageduslik eraldamine, võimsuse

maksimaalse lubatud taseme (PFD) kindlaksmääramine WBB LMP litsentsitud ala piiril,

sünkroniseeritud töö, osaliselt sünkroniseeritud töö spetsiifilised alamjuhud, mis võimaldavad WBB

LMP võrgus muudatusi võrreldes WBB ECS kaadri struktuuriga ainult suunal allalülist üleslülisse,

ja/või soovimatu kiirguse kõrgeima taseme kindlaksmääramine sagedustel alla 3 800 MHz olenevalt

WBB LMP asukohast WBB ECS suhtes.

ET 3 ET

Tabelis 2 on kindlaks määratud WBB LMP tugijaamade soovimatu kiirguse kõrgeimad

tasemed sagedustel üle 4 200 MHz. Need tasemed tagavad sagedusalas 4 200 – 4 400 MHz

töötavate raadiokõrgusmõõturite5 üldise kaitse. Kui tegemist on sagedusalas 4 100 – 4 200

MHz töötavate aktiivantennisüsteemiga keskmise võimsusega WBB tugijaamadega, mis

võetakse kasutusele sellise lennujaama vahetus läheduses, kus kasutatakse

täppislähenemisprotseduure, võib vajalikuks osutuda koordineerimine riigi tasandil6.

Tabel 2. WBB LMP tugijaamade soovimatu kiirguse maksimumtase sagedustel üle

4 200 MHz

Sagedusvahemik Mitte-AAS tugijaam

EIRP piirnorm

[dBm/5MHz kärje kohta]

(märkus 1)

Keskmise võimsusega

AAS-tugijaam

TRP piirnorm

[dBm/5MHz kärje

kohta]

4 200–4 205 MHz 11 1

4 205–4 240 MHz 8 -3

Märkus 1. Mitme sektoriga tugijaama asukohas vastab kärje kohta antud väärtus ühe sektori

väärtusele.

Selgitav märkus tabeli 2 kohta: Selliste tehniliste tingimuste korral algab sagedusalas 3 800 –

4 200 MHz töötava tugijaama kõrvalsageduse ala 40 MHz kaugusel sagedusala servast ning

vastavad kõrvalkiirguse piirnormid on kehtestatud ERC soovitusega 74-017.

4. TERMINALJAAMADE PLOKISISESED NÕUDED

WBB LMP terminaljaama maksimaalne võimsus: 28 dBm TRP (sealhulgas hälve 2 dB).

Paiksete terminaljaamade plokisisese EIRP piirmäära võib kehtestada riigi tasandil,

tingimusel et sagedusalasisesed ja külgnevate sagedusalade olemasolevad teenused on

kaitstud ning piiriülesed kohustused täidetud.

Edastusvõimsuse kontroll on kohustuslik ja tuleb aktiveerida.

5 See hõlmab suurtesse kommertslennukitesse ja piirkondlikesse õhusõidukitesse paigaldatud

raadiokõrgusmõõtureid, mis moodustavad valdava enamiku töös olevatest raadiokõrgusmõõturitest.

6 Koordineerimise raames võidakse näiteks keelata aktiivantennisüsteemiga keskmise võimsusega WBB

tugijaama paigaldamine vähem kui 1200 m kaugusele lennuraja lävest ja vähem kui 40 m kaugusele

lennuraja servast külgsuunas või nõuda, et aktiivantennisüsteemiga keskmise võimsusega tugijaamad

vastaksid kiirgustasemele, mis on kooskõlas kõrvalkiirguse piirnormidega sagedusvahemikus 4 200–

4 240 MHz. 7 ERC soovitus 74-01 „Unwanted emissions in the spurious domain“, viimati ajakohastatud 1. oktoobril

2021.