| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-2/3920-6 |
| Registreeritud | 03.12.2025 |
| Sünkroonitud | 04.12.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega |
| Toimik | 2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit |
| Vastutaja | Joosep Kään (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Innovatsiooni ja tehnoloogia osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Hr Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 18.11.2025 nr 2-2/3920-1 Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Meie 3.12.2025 nr 6.1-1/153-1
Tagasiside majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja riigilõivuseaduse täiendamise
seaduse (eksperimenteerimisprojekt) eelnõule
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) tänab võimaluse eest tutvuda
Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja riigilõivuseaduse täiendamise seaduse
(eksperimenteerimisprojekt) eelnõuga. Soovime Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit
(edaspidi: MKM) tunnustada ja tänada eelnõu koostamise eest – tegemist on kahtlemata vajaliku
ja ettevõtete poolt tervitatava algatusega, mis aitab potentsiaalselt innovatsiooni Eestis
hoogustada.
Mitmed ITL-i liikmed näevad eksperimenteerimisraamistikul otsest praktilist väärtust, mis aitaks
ületada tänaseid väljakutseid, kus toodete ja teenuste katsetamist takistab tegutsemine
regulatiivses mõistes nö „hallil alal“ ja/või regulatiivsed takistused seda otsesõnu piiravad.
Eelnõuga ettevõtetele loodav selge protsess ja võimalus innovatiivseid lahendusi reaalelulises
keskkonnas testida, aitab eelkirjeldatud väljakutseid lahendada.
ITL toetab eesmärki luua Eestis läbipaistev, prognoositav ja valdkondadeülene liivakastide
raamistik. Esitame alljärgnevalt mõned küsimused ja tähelepanekud, mis võivad meie hinnangul
eelnõu selgust suurendada ja seeläbi ka praktikas rakendatavust parandada.
2
1. Eksperimenteerimisprojekti skoobi täpsustused
Palume mõningaid täpsustusi eksperimenteerimisprojekti skoobi osas:
• Eelnõu § 281 defineerib eksperimenteerimisprojekti teenuse või toote „turul testimise“
kaudu. See võib tõstatada küsimusi nende projektide osas, mis ei plaani kohe reaalset
kokkupuudet lõppkasutajatega, vaid vajavad esialgu kontrollitumat sandbox-keskkonda,
näiteks tehniliste lahenduste testimiseks ilma tarbijatega kokku puutumata.
Mitmetes tehnoloogiavaldkondades (nt autonoomsed sõidukid, droonindus, robootika,
AI) on esimene testimisfaas seotud pigem kontrollitud katsealaga või tehnilise
keskkonnaga, mitte turul testimisega ega toodete või teenuste turule toomisega. Kas
MSÜS-iga võimaldatav eksperimenteerimisprojekt saab toimuda ka sellistes olukordades
või jäävad sellises projektid regulatsiooni skoobist välja?
Soovitame kaaluda, kas mõiste „turul testimine“ ei ole eelnõu eesmärki arvestades liialt
kitsendav ning kas see võiks hõlmata ka kontrollitud testkeskkondi ja projekte, mis ei puutu
otseselt kokku lõppkasutajatega.
• Kuna Euroopa Liidu tasemel on kehtestatud ja kehtestamisel „liivakaste“ reguleerivad
otsekohalduvad nõuded, siis vajab analüüsimist, kuidas suhestuvad omavahel eelnõu ja
näiteks tehisintellekti määrus (AI Act). Ühe näitena saab välja tuua, et eelnõu §285 näeb
ette riigilõivu ja järelevalvetasu. Samas AI Act-i Art 58 (2) d) sätestab, et VKE-del, sealhulgas
idufirmadel on tasuta juurdepääs tehisintellekti regulatiivliivakastidele, ilma et see piiraks
riikide pädevate asutuste õigust võtta erakorraliste kulude eest õiglast ja proportsionaalset
tasu. Kuna AI Act on otsekohalduv, siis kuidas plaanitakse taolist valdkondlikku (tasuta)
erisust arvestada?
• Eelnõu ja seletuskiri eeldavad, et testimist takistab kehtiv õigusnorm. Samas ettevõtjate
praktikas tekib innovaatiliste lahenduste puhul sageli olukord, kus seadus ei keela, kuid ei
võimalda ka selgelt tegevust (teenuse või toote arendamist ja osutamist või müümist), sest
puudub vajalik õiguslik raamistik, sh vastutuse ja järelevalve loogika. See tähendab, et
ettevõtja on nn regulatiivse „halli ala“ olukorras, kus ei ole võimalik taotleda tegevusluba
ega kasutada kehtivaid õigusnorme, kuna need ei käsitle uut tehnoloogiat üldse. Seega
palume täpsustada, kas eksperimenteerimisprojekti saab algatada ka sellise regulatiivse
“vaakumi” korral? Kui ei, siis milline mehhanism oleks ettevõtjatele nendes olukordades
mõeldud?
• Samuti sooviksime selgust, kas §281 punktis 4 ja §283(1) punktis 5 mõeldakse
majanduslikku kasu ja kahju või midagi muud.
3
2. MKM-i ja majandushaldusasutuse rollide osaline kattuvus ja võimalik bürokraatia
suurenemine
Eelnõuga kavandatud eksperimenteerimisprojekti taotluse kaheetapilise menetluse läbiviimisel
(MKM-i ja majandushaldusasutuse etapp) tuleb ITL-i hinnangul vältida kahe etapi hindamistes
liigseid kattuvusi, ebavajalikku bürokraatiat ja ebamõistlikult pikki menetlustähtaegu.
ITL-i hinnangul on osad kriteeriumid, mida eelnõu kohaselt MKM taotlustes hindab (§ 283 lg 1),
väga lähedased valdkondliku majandushaldusasutuse (edaspidi: asutus) sisuhinnangule ning
nende sisuliseks hindamiseks on puudu metoodika ning võimalik, et ka vajalik kompetents MKM-
is. Eelkõige puudutab see nimetatud lõike punkte 1 ja 5 ning selle põhjal järgnev küsimus: mille
alusel MKM hindab toote või teenuse innovaatilisust ja piisavat valmidusastet ning projektiga
kaasnevat võimalikku kahju? See võib sõltuda valdkondlikest tehnoloogilistest nüanssidest, kus
MKM-il ei pruugi olla piisavalt eriteadmistega eksperte. Toome ka välja, et eelnõu ja seletuskiri ei
näe ette väliste ekspertide kaasamise võimalust taotluste hindamisel. Lisaks, eelnõu §283 lõike 1
punkt 6 ning lõike 6 punkt 3 on erinevalt sõnastatud, kuid sisuliselt analoogsed. Ehk nii MKM kui
asutus hindavad mõlemad, kas eriseadus võimaldab eksperimenteerimisprojekti ellu viia.
Ettevõtete innovatiivsete projektide realiseerumiseks on oluline, et bürokraatiat oleks
minimaalselt. Seetõttu leiame, et võiks kaaluda MKM-i menetlusetapi “õhemaks” muutmist,
keskendudes pigem takistava õigusnormi olemasolule, projekti üldisele majandust ja
innovatsiooni toetavale potentsiaalile ja taotluse korrektsusele. Taotluse spetsiifiliste, rohkem
sisuliste ja tehniliste aspektide hindamised (sh riskide ja võimaliku kahju hindamine) võiks jätta
asutusele, võimalusega kaasata eksperte.
Samuti tuleb tagada, et MSÜS eksperimenteerimise raamistiku rakendamisel ei muutuks
eksperimenteerimisprojektide läbiviimine praegusest bürokraatlikumaks ja kulukamaks. Selle
illustreerimiseks toome ühe näite autonoomsete sõidukite valdkonnast, kus on regulatiivne
eksperimenteerimine väga vajalik, kuid kus ettevõttetel on mure, et eelnõus toodud korda järgides
võib protsess muutuda halduskoormavamaks:
• Pädevus sõidukeid liiklusesse lubada on Transpordiametil ning seetõttu on kogu
asjaajamine käinud siiamaani läbi Transpordiameti. Eelnõu rakendamine hakkab sõltuma
asjaolust, kas eriseadusesse ehk autonoomsete sõidukite korral liiklusseadusesse lisatakse
viited MSÜS-i. Hetkel paistab, et eelnõuga kavandatava korra jõustumisel muutuks
autonoomsete sõidukite katsetamine bürokraatlikumaks ning suureneks halduskoormus
ettevõtjatele. Kuna sõidukite liiklusesse lubamine on Transpordiameti pädevuses, tundub
planeeritav menetlus üleliigse vahelülina, mille eest on ette nähtud ka küllaltki kõrge
riigilõiv. Lisaks suureneks halduskoormus aruandluse ning halduslepingu sõlmimise näol.
4
3. Väiksemad tähelepanekud ja kommentaarid
• Menetlustähtajad. § 283 lg 5 näeb ette 15 tööpäeva eelhinnangu vormistamiseks ehk
pärast positiivse eelhinnangu andmist on veel 15 tööpäeva selle „vormistamiseks ja
edastamiseks“. Kas sellele on sisuline põhjendus? Kui MKM on sisuliselt juba hinnangu
andnud, võiks meie hinnangul edastamine olla oluliselt kiirem.
Lisaks, § 283 lg 10 näeb ette veel 15 tööpäeva MKM-i lõpliku otsuse tegemiseks. Pärast
asutuse kooskõlastust ei ole eelnõus enam ühtegi otsustuskriteeriumi, mille alusel MKM
võiks keelduda. Milleks on vajalik teine 15-tööpäevane periood? Kas oleks võimalik
kaaluda neis aspektides menetluse kiirendamist?
• § 284 lg 3 sõnastus „vajaduse korral võib lepingut muuta“ on ebaselge, sest HMS § 102
sätestab rikkumise korral selge otsustuse (leping muuta/lõpetada). Kas oleks võimalik
kasutada konkreetsemaid tingimusi, vältimaks tõlgendusruumi ja suurendamaks
õiguskindlust?
• Asutuse vastutus lepingu mittetäitmisel. Kuidas reguleeritakse olukorda, kus asutus
mingil põhjusel ei täida halduslepingust tulenevaid kohustusi? Kas halduslepingus tuleks
vastutuse ja õiguskaitse mehhanismid täpsemalt lahti kirjutada?
• Soovime täpsustada, kas eelnõu omab puutumust ka uute toodete turuletoomiseks
vajalike tüübikinnituste ja sertifitseerimismenetluste protseduuridega. Kas
eksperimenteerimisprojekt võiks mõjutada või asendada mõnda nendest etappidest?
Loodame, et leiate võimaluse täiendada eelnõud ja selle seletuskirja vastavalt ülaltoodule. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/
Doris Põld Tegevjuht Kadri Pungas, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|