Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ muutmine

1

EELNÕU 26.11.2025

TARISTUMINISTER MÄÄRUS

Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12

„Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi

tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ muutmine

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja § 29 lõike 4 punkti 5 alusel ning toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest

jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ muutmine

Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruses nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „§ 29 lõike 4 punkti 5” tekstiosaga „ ning

toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4”; 2) paragrahvi 6 lõike 4 punktis 1 asendatakse tekstiosa „iga kahe kuu järel“ tekstiosaga

„, vahega vähemalt 30 päeva ja mitte rohkem kui 60 päeva pärast eelmist proovi“;

3) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse sõna „kogumusega“ sõnaga „kogemusega“;

4) paragrahvi 10 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Sertifitseerimisasutusel on õigus teha lõike 6 kohaseid korduskontrolle kuni kaks korda. Kui sertifitseerimisasutus leiab kääritusjäägi tootja kääritusjäägi tootmise korralduses puudusi

ka kahel korduskontrollil, peatab sertifitseerimisasutus sertifikaadi kehtivuse. Sertifitseerimisasutus teavitab korduskontrollil avastatud puudustest ja sertifikaadi peatamisest Keskkonnaametit viie tööpäeva jooksul.“;

5) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Kui sertifitseerimisasutus on sertifikaadi kehtivuse peatanud, peab kääritusjäägi tootja kõrvaldama puudused sertifitseerimisasutuse määratud tähtajaks. Tähtaja möödumisel kontrollib sertifitseerimisasutus kääritusjäägi tootmise korraldust uuesti. Kui puudused on

kõrvaldatud, taastatakse sertifikaat. Kui sertifitseerimisasutus leiab kääritusjäägi tootja kääritusjäägi tootmise korralduses jätkuvalt puudusi, tunnistab sertifitseerimisasutus

sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaat tunnistatakse kehtetuks ka siis, kui biogaasijaam ei kõrvalda tähtajaks puudusi ega teavita sellest sertifitseerimisasutust. Sertifitseerimisasutus teavitab sertifikaadi kehtetuks tunnistamisest Keskkonnaametit viie tööpäeva jooksul.“;

6) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 4-6 järgmises sõnastuses:

(4) Enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud sertifikaadid kehtivad kuni tähtaja lõpuni, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamiseni.

(5) Enne käesoleva määruse jõustumist menetlusse võetud sertifikaatide taotlusi menetletakse käesoleva määruse kohaselt.

2

(6) Käesoleva määruse jõustumise järel kontrollitakse kääritusjäägi tootmist ning tehakse kordusproove käesoleva määruse kohaselt.

7) määruse lisa 1 „Biolagunevate jäätmete loend“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 1;

8) määruse lisa 3 „Biolagunevate nende jäätmete loend, mille korral ei ole sertifitseerimine vajalik“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 2.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 20. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Kuldar Leis Marten Kokk

Minister Kantsler

Lisa 1. Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ lisa 1 „Biolagunevate jäätmete loend“

Lisa 2. Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ lisa 3 „Biolagunevate jäätmete loend, mille korral ei ole sertifitseerimine vajalik“

3

Taristuministri määruse „Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ muutmine“ Lisa 1

Keskkonnaministri 10.05.2016 määrus nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi

tootmisel tekkivale kääritusjäägile“ Lisa 1

Biolagunevate jäätmete loend

Jäätmekood1 Jäätmeliik ja nimetus1 Täpsustus

02 PÕLLUMAJANDUSES, AIANDUSES, VESIVILJELUSES, METSANDUSES, JAHINDUSES JA KALAPÜÜGIL NING

TOIDUAINETE VALMISTAMISEL JA TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED

02 01 Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses,

metsanduses, jahinduses ja kalapüügil

tekkinud jäätmed

02 01 01 Pesemis- ja puhastamissetted Liiva- ja mudapüünise sete puu- ja köögiviljade töötlemisest. Pesemisel ei ole kasutatud

sünteetilisi aineid ega lisandeid. 02 01 02 Loomsete kudede jäätmed Loomsed kõrvalsaadused,

näiteks harjase ja sarve jäätmed, vill,

suled, karvad, sarved, kabja lõikamise jäägid, toores piim, koorikloomade koorikud,

munad, hautamise kõrvalsaadused, seedetrakt.

02 01 03 Taimsete kudede jäätmed Näiteks vetikad, söödajäätmed, põllukultuuride jäätmed,

taimsete kudede jäätmed põllumajandusest, taimsed koed

biofiltritest, põhk, veeäärsed taimed, taimekoepõhised kasutatud kasvusubstraadid.

02 01 06 Loomade väljaheited, virts ja sõnnik (sh reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal

käideldud vedelad farmiheitmed

Loomsed kõrvalsaadused, välja arvatud lemmikloomade

väljaheited.

02 01 07 Metsamajandusjäätmed (nt oksad, risu) 02 02 Liha, kala ja muude loomsete toiduainete

valmistamisel ja töötlemisel tekkinud

jäätmed

02 02 01 Pesemis- ja puhastamissetted Loomsed kõrvalsaadused. Töötlemisvesi ja

toidupesemisjäätmed, setted piimasaaduste töötlemisest. Võivad sisaldada toidujäätmeid.

02 02 02 Loomsete kudede jäätmed Loomsed kõrvalsaadused,

näiteks harjase ja sarve

4

jäätmed, vill, suled, karvad, sarved, kabja lõikamise jäägid, toores piim, koorikloomade

koorikud, munad, hautamise kõrvalsaadused, seedetrakt.

02 02 03 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Loomsed kõrvalsaadused. Võib sisaldada soolesisu, koori ja

karpide jäätmeid. 02 02 04 Reovee kohtpuhastussetted Loomsed kõrvalsaadused.

Septikute ja flotatsiooniseadmete sete.

02 03 Puu-, köögi- ja teravilja, toiduõli, kakao,

kohvi, tee ja tubaka töötlemisel ning

valmistamisel, konservitootmisel, pärmi ja

pärmikontsentraadi tootmisel ning melassi

valmistamisel ja kääritamisel tekkinud

jäätmed

02 03 01 Pesemis-, puhastamis-, koorimis-, tsentrifuugimis- ja separeerimissetted

Toiduainete tootmise setted.

02 03 03 Lahustitega ekstraheerimisel tekkinud jäätmed Ekstraheerimisel tekkinud taimsed jäätmed. Lahusti peab

olema bioloogiliselt lagundatav ja mittetoksiline.

02 03 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Toiduainetööstuse taimset päritolu tööstuslikud

biojäätmed. 02 03 05 Reovee kohtpuhastussetted Pesemisel ei ole kasutatud

sünteetilisi aineid ja lisandeid. 02 04 Suhkrutootmisjäätmed

02 04 03 Reovee kohtpuhastussetted Setted suhkrupeedi töötlemise

etappidest. 02 04 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed Näiteks suhkruvesi, suhkru

vinass, suhkur 02 05 Piimatööstusjäätmed

02 05 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Loomsed kõrvalsaadused.

02 05 02 Reovee kohtpuhastussetted Pesemisel ei ole kasutatud sünteetilisi aineid ja lisandeid.

02 05 98 Vadak Loomsed kõrvalsaadused.

02 06 Pagari- ja kondiitritööstusjäätmed 02 06 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Näiteks realiseerimisaja

ületanud leib ja küpsetised.

02 06 03 Reovee kohtpuhastussetted Pesemisel ei ole kasutatud sünteetilisi aineid ja lisandeid.

02 07 Alkohoolsete ja alkoholivabade jookide

(välja arvatud kohv, tee ja kakao)

tootmisjäätmed

02 07 01 Toorme pesemisel, puhastamisel ja mehaanilisel

töötlemisel (peenestamisel ja jahvatamisel) tekkinud jäätmed

Pesemisel ja puhastamisel ei ole

kasutatud sünteetilisi aineid ja lisandeid.

02 07 02 Piirituse destilleerimisjäägid

02 07 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid

5

02 07 05 Reovee kohtpuhastussetted Pesemisel ei ole kasutatud sünteetilisi aineid ja lisandeid.

03 PUIDU TÖÖTLEMISEL, PLAATIDE JA MÖÖBLI NING TSELLULOOSI, PABERI JA

KARTONGI TOOTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED

03 01 Puidu töötlemise ning plaatide ja mööbli

tootmise jäätmed

03 01 01 Puukoore- ja korgijäätmed Lubatud on puhtad töötlemata puukoorejäätmed. Lubatud ei

ole vineer ja muu kattematerjal. 03 01 05 Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud,

puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03

01 04*

Lubatud on puhtad töötlemata

puidujäätmed. Lubatud ei ole vineer ja muu kattematerjal.

03 03 Tselluloosi, paberi ja kartongi tootmise ja

töötlemise jäätmed

03 03 01 Puukoore- ja puidujäätmed Lubatud on puhtad töötlemata

puidujäätmed. Lubatud ei ole vineer ja muu kattematerjal.

03 03 10 Pulbi mehaanilisel lahutamisel tekkinud kiujäägid ning kiu-, täiteaine- ja katteainesetted

Ilma värvaineteta ja teiste sünteetiliste ainete ja

lisanditeta. 03 03 11 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 03 03 10

Ilma värvaineteta ja teiste

sünteetiliste ainete ja lisanditeta.

04 NAHA-, KARUSNAHA- JA TEKSTIILITÖÖSTUSJÄÄTMED

04 01 Naha- ja karusnahatööstusjäätmed

04 01 01 Kõlu- ja laustajäätmed Lubatud vaid juhul, kui tegemist on loomsete

kõrvalsaadustega, sh toornahkadega või nende osadega, mis pärinevad

loomadelt, kellel puudusid selle toote kaudu inimesele või

loomadele kanduva haiguse nähud.

04 02 Tekstiilitööstusjäätmed 04 02 10 Looduslikest saadustest pärinev orgaaniline aine

(nt rasv, vaha)

Lubatud juhul, kui tegemist on

üksnes biolaguneva materjaliga.

04 02 21 Töötlemata tekstiilikiudude jäätmed Taimsed kiud ja puuvill. 07 ORGAANILISTES KEEMIAPROTSESSIDES

TEKKINUD JÄÄTMED

07 02 Plasti, sünteeskummi ja tehiskiu

valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja

kasutamisel tekkinud jäätmed

07 02 13 Plastijäätmed Biolagunevad pakendid ja bioplastid, mis on

sertifitseeritud EVS-EN 13432 või muude samaväärsete nõuete

kohaselt ning mille täielik

6

lagundamine on käitluskohas tehnoloogiliselt võimalik.

15 PAKENDIJÄÄTMED; NIMISTUS MUJAL NIMETAMATA ABSORBENDID,

PUHASTUSKALTSUD, FILTERMATERJALID JA KAITSERIIETUS

15 01 Pakendid (sh lahus kogutud

olmepakendijäätmed)

15 01 01 Paber- ja kartongpakendid Ei ole lubatud biolagundamatu kattematerjali olemasolu korral.

15 01 02 Plastpakendid Biolagunevad pakendid ja bioplastid, mis on

sertifitseeritud EVS-EN 13432 või muude samaväärsete nõuete

kohaselt ning mille täielik lagundamine on käitluskohas tehnoloogiliselt võimalik.

15 01 03 Puitpakendid Ei ole lubatud biolagundamatu kattematerjali või probleemsete

puidukaitsevahendite olemasolu korral. Üksnes töötlemata puit.

17 EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHT (SEALHULGAS SAASTUNUD MAA-

ALADELT EEMALDATUD PINNAS)

17 02 Puit, klaas ja plast

17 02 01 Puit Töödeldud kujul ei ole lubatud, kui sisaldab näiteks vineeri, muid kattematerjale või probleemseid puidukaitsevahendeid.

19 JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTETE, ETTEVÕTTEVÄLISTE

REOVEEPUHASTITE NING JOOGI- JA TÖÖSTUSVEE KÄITLEMISEL TEKKINUD

JÄÄTMED

19 05 Tahkete jäätmete aeroobsel töötlemisel

tekkinud jäätmed

19 05 03 Praakkompost Keskkonnaministri 08.04.2013

määruse nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise

nõuded“ nõuetele mittevastav kompost ja jäätmete aeroobse töötlemise saadus.

19 06 Jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud

jäätmed

19 06 05 Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel

töötlemisel tekkinud vedelik

Lubatud ainult juhul, kui

sisaldab ainult käesolevas lisas nimetatud jäätmeid.

19 06 06 Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete

Lubatud ainult juhul, kui sisaldab ainult käesolevas lisas

nimetatud jäätmeid. 19 08 Nimistus mujal nimetamata

reoveepuhastusjäätmed

7

19 08 09 Vaid toiduõli ja -rasva sisaldava õli ja vee segu lahutamisel tekkinud rasva, õli ning vee segu

20 OLMEJÄÄTMED (KODUMAJAPIDAMISJÄÄTMED JA

SAMALAADSED KAUBANDUS-, TÖÖSTUS- JA AMETIASUTUSJÄÄTMED), SEALHULGAS LIIGITI KOGUTUD

JÄÄTMED

20 01 Olmejäätmete hulgast väljakorjatud või

liigiti kogutud jäätmed (välja arvatud

alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed)

20 01 01 Paber ja kartong Välja arvatud kõrgläikega paber ja mürgised värvained. Ei ole

lubatud biolagundamatu kattematerjali olemasolu korral.

20 01 08 Biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed Taimsed materjalid ja loomsed kõrvalsaadused.

20 01 25 Toiduõli ja -rasv Taimsed materjalid ja loomsed kõrvalsaadused. Lubatud, kui

on tegemist köögijäätmetega.

20 01 38 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37

Töötlemata puidujäätmed.

Ei ole lubatud biolagundamatu

kattematerjali olemasolu korral.

20 02 Aia- ja haljastujäätmed (sealhulgas

kalmistujäätmed)

20 02 01 Biolagunevad jäätmed Aia- ja haljastujäätmed, näiteks taimne kude, hekkide ja puude kärpimisjäätmed, rohust ja

lehtedest koosnev materjal, mis ei sisalda ohtlikke aineid.

Välja arvatud tänavapühkimisjäätmed ja kanalisatsioonikaevude

jäätmed.

20 03 Muud olmejäätmed 20 03 02 Turgudel tekkinud jäätmed Liigiti kogutud köögiviljad ja

muud biojäätmed. 1 Jäätmeseaduse § 2 lõike 4 alusel kehtestatud määruse kohaselt.

8

Taristuministri määruse „Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ muutmine“ Lisa 2

Keskkonnaministri 10.05.2016 määrus nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi

tootmisel tekkivale kääritusjäägile“ Lisa 3

Biolagunevate jäätmete loend, mille korral ei ole sertifitseerimine vajalik

Jäätmekood1 Jäätmeliik ja nimetus1 Täpsustus

02 PÕLLUMAJANDUSES, AIANDUSES,

VESIVILJELUSES, METSANDUSES, JAHINDUSES JA KALAPÜÜGIL NING TOIDUAINETE VALMISTAMISEL JA

TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED

02 01 Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses,

metsanduses, jahinduses ja kalapüügil

tekkinud jäätmed

02 01 02 Loomsete kudede jäätmed Loomsed kõrvalsaadused, näiteks harjase ja sarve

jäätmed, vill, suled, karvad, sarved, kabja lõikamise jäägid,

toores piim, koorikloomade koorikud, munad, hautamise kõrvalsaadused, seedetrakt.

Lubatud vaid biogaasijaamas,

kus on kasutusel tehnoloogia sisendmaterjalide või kääritusjäägi

hügieniseerimiseks. 02 01 03 Taimsete kudede jäätmed Näiteks vetikad, sööda jäätmed,

põllukultuuride jäätmed, taimsete kudede jäätmed

põllumajandusest, taimsed koed biofiltritest, põhk, veeäärsed taimed, taimekoepõhised

kasutatud kasvusubstraadid.

02 01 06 Loomade väljaheited, virts ja sõnnik (sh reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad farmiheitmed

Loomsed kõrvalsaadused, välja arvatud lemmikloomade väljaheited. Lubatud vaid

biogaasijaamas, kus on kasutusel tehnoloogia

sisendmaterjalide või kääritusjäägi hügieniseerimiseks.

02 02 Liha, kala ja muude loomsete toiduainete

valmistamisel ja töötlemisel tekkinud

jäätmed

02 02 02 Loomsete kudede jäätmed Loomsed kõrvalsaadused, näiteks harjase ja sarve

9

jäätmed, vill, suled, karvad, sarved, kabja lõikamise jäägid, toores piim, koorikloomade

koorikud, munad, hautamise kõrvalsaadused, seedetrakt.

Lubatud vaid biogaasijaamas, kus on kasutusel tehnoloogia

sisendmaterjalide või kääritusjäägi

hügieniseerimiseks. 02 02 03 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Loomsed kõrvalsaadused. Võib

sisaldada soolesisu, koori ja karpide jäätmeid.

Lubatud vaid biogaasijaamas, kus on kasutusel tehnoloogia

sisendmaterjalide või kääritusjäägi

hügieniseerimiseks. 02 03 Puu-, köögi- ja teravilja, toiduõli, kakao,

kohvi, tee ja tubaka töötlemisel ning

valmistamisel, konservitootmisel, pärmi ja

pärmikontsentraadi tootmisel ning melassi

valmistamisel ja kääritamisel tekkinud

jäätmed

02 03 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Puu- ja köögiviljad ning nende koorimise ja pressimise jäägid,

teravilja jäägid, vinass, melass, jääkpärm, tärkliseraba,

rapsikook, toiduõli ja -rasv, glütserool

02 04 Suhkrutootmisjäätmed 02 04 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed Melass, suhkruvesi, suhkru

vinass, suhkur

02 05 Piimatööstusjäätmed 02 05 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid

02 05 98 Vadak

02 06 Pagari- ja kondiitritööstusjäätmed 02 06 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Näiteks leib ja küpsetised,

toiduõli ja -rasv, glütserool

02 07 Alkohoolsete ja alkoholivabade jookide

(välja arvatud kohv, tee ja kakao)

tootmisjäätmed

02 07 01 Toorme pesemisel, puhastamisel ja mehaanilisel

töötlemisel (peenestamisel ja jahvatamisel) tekkinud jäätmed

Puu- ja köögiviljad ning nende

koorimise ja pressimise jäägid. Teravilja jäägid.

02 07 02 Piirituse destilleerimisjäägid Teravilja jäägid, puu- ja köögivilja jäägid.

02 07 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Õllepruulimise jäätmed ja muude jookide tootmisel

tekkinud tahked jäätmed,

10

näiteks õlleraba ja glütserool. 1 Jäätmeseaduse § 2 lõike 4 alusel kehtestatud määruse kohaselt.

1

Taristuministri määruse „Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded

biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Keskkonnaministri 10. mai 2016 määrus nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ on kehtestatud jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja § 29 lõike 4

punkti 5 alusel. Määrus kehtestab jäätmete lakkamise ehk tooteks muutmise kriteeriumid kääritusjäägile, mis tekib biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel. Määruses sisalduvad

nõuded biogaasijaamadele, mis kasutavad anaeroobse kääritusprotsessi toorainena määruse lisades nimetatud biolagunevaid jäätmeid, ning määrusega määratakse protsessi käigus tekkiva kääritusjäägi ohutus- ja kvaliteedinäitajad. Määruse alusel on võimalik kääritusjääk viia

jäätmestaatusest tootestaatusesse, valdavalt käib see välise sertifitseerimise kaudu, kuid teatud juhtudel on võimalik toota kääritusjääki ka välise sertifitseerimiseta. 2025. a novembri seisuga

on Eestis viis kehtivat kääritusjäägi sertifikaati neljal biogaasijaamal (selle määruse kohaldamisalasse jäävaid jäätmeid käitlevaid keskkonnakaitseloaga biogaasijaamu on 9, samuti on mõned biogaasijaamad rajamisel).

Eelnõukohase määrusega vähendatakse halduskoormust kääritusjäägi tootestaatusesse viimisel.

Selleks muudetakse sertifikaadi väljastamiseks võetavate proovide intervalli paindlikumaks ehk luuakse võimalus võtta proove sagedamini, et sertifikaadi väljastamine saaks toimuda senisest kiiremini. Samuti lisatakse paindlikkust kääritusjäägi tootja iga-aastasel kääritusjäägi

tootmise korralduse kontrollil, võimaldades senise ühe korduskontrolli asemel edaspidi kahte korduskontrolli. Ühtlasi luuakse võimalus sertifikaat kehtetuks tunnistamise asemel peatada.

See võimaldab sertifikaadi taastada, kui on olnud probleeme nõuetele vastavusega ning puudused on kõrvaldatud. Peatatud sertifikaadi taastamine on kiirem ja lihtsam kui uue sertifikaadi taotlemine.

Kääritusjäägi tootmise sisendmaterjalide nimekirju viiakse senisest paremasse vastavusse

biogaasijaamade tegelike sisenditega. Eelnõukohase määrusega tehakse muudatusi määruse lisas 1, mis kehtestab sertifitseeritava kääritusjäägi tootmiseks kasutatavate sisendjäätmete nimekirja, ning lisas 3, mis kehtestab sisendjäätmete nimekirja sellise kääritusjäägi tootmiseks,

mida ei ole vaja sertifitseerida. Eesmärk on viia sisendmaterjalide nimekirjad paremini vastavusse tegeliku turuolukorraga.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on ette valmistanud Kliimaministeeriumi (KliM) ringmajanduse osakonna jäätmekorralduse ja digitaliseerimise valdkonnajuht Kristel Kibin

([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi KliMi õigusosakonna nõunik Käthlin Oeselg ([email protected]) ja keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre

([email protected]).

1.3. Märkused Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaministri 10. mai 2016. a määrust nr 12

„Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ avaldamismärkega RT I, 14.04.2023, 9.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Koalitsioonileppe punktist „Suurendamaks jäätmete ringlussevõttu, loome tekstiilijäätmete tootjavastutussüsteemi ja

2

vähendame nõudeid biojäätmete kasutusele võtmiseks“ tulenevalt on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis tegevus „Keskkonnaministri 10.05.2016 määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ muutmine“ tähtajaga

2026. aasta II kvartal.

Määrusest teavitatakse Euroopa Komisjoni ja liikmesriike toote nõuetele vastavuse seaduse § 43 lõike 4, infoühiskonna teenuse seaduse § 31 lõike 5 ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 6 lõike 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 140

„Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine“ alusel,

millega on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega muudetakse ja täiendatakse määrust

nr 12 ning asendatakse määruse lisad 1 ja 3 uute lisadega. Samuti on esimeses paragrahvis rakendussätted. Paragrahv 2 sätestab määruse jõustumise.

Paragrahvi 1 punktiga 1 täiendatakse määruse preambulit ja lisatakse viide toote nõuetele vastavuse seadusele, kuna määrus nr 12 on tehniline norm.

Punktiga 2 asendatakse kehtiva määruse § 6 lõike 4 punktis 1 tekstiosa „iga kahe kuu järel“ tekstiosaga „, vahega vähemalt 30 päeva ja mitte rohkem kui 60 päeva pärast eelmist proovi“.

See tähendab, et edaspidi on kääritusjäägi toote sertifikaadi saamiseks võimalik proove võtta senisest kiiremini. Määruse nr 12 järgi tuleb toote sertifikaadi saamiseks esimesel poolaastal

võtta kääritusjäägi otse kasutusse andmise korral proove kokku kolm korda iga kahe kuu järel, et kontrollida kääritusjäägi vastavust määruse lisas 2 esitatud ohutus- ja kvaliteedinäitajatele. Biogaasijaamad on avaldanud soovi ja valmisolekut ka sagedasemaks proovivõtuks, seetõttu

on edaspidi võimalik sertifitseerimiskeskusel sertifikaadi väljastamiseks võtta proove esimesel poolaastal kolm korda vahega vähemalt 30 päeva ja kuni 60 päeva pärast eelmist proovi. See

tähendab, et senise iga kahe kuu järel võetava proovi asemel on võimalik võtta proove ka iga kuu järel ja seeläbi saada teada kääritusjäägi ohutus- ja kvaliteedinäitajatele vastavusest kiiremini kui poole aastaga. Küll tuleb arvestada, et soovides kiiremat proovivõttu läbida, ei

pruugi eelmise proovi tulemused veel olla laekunud enne uut proovi ning seetõttu ei ole ettevõttel võimalik teha tootmises kohendusi. Seega eeldab sagedasem proovivõtt, et

biogaasijaam ja sertifitseerimiskeskus ei näe kahtlust ohutus- ja kvaliteedinäitajatele mittevastavuses. Korras proovide puhul võimaldab sagedasem proovivõtt sertifikaati väljastada senisest kiiremini. Kui aga proovid ei vasta nõuetele, võib see kokkuvõttes tähendada senisest

pikemat ja kulukamat sertifitseerimise protsessi, sest on vaja teha rohkem proove.

Punktiga 3 parandatakse trükiviga § 9 lõikes 2 ning asendatakse sõna „kogumusega“ sõnaga „kogemusega“.

Punkt 4 muudab § 10 lõiget 7. Muudatusega lisatakse paindlikkust kääritusjäägi tootja iga- aastasel kääritusjäägi tootmise korralduse kontrollil. Sertifitseerimisasutus kontrollib

sertifikaadi saanud kääritusjäägi tootja kääritusjäägi tootmise korraldust üks kord aastas (§ 10 lg 5). Kui sertifitseerimisasutus on avastanud puudusi kääritusjäägi tootmise korralduses, peab kääritusjäägi tootja need kõrvaldama sertifitseerimisasutuse määratud tähtajaks. Tähtaja

möödumisel kontrollib sertifitseerimisasutus kääritusjäägi tootmise korraldust uuesti (§ 10 lg 6). Määruse nr 12 senine sõnastus on näinud ette, et sertifitseerimisasutus saab teha ühe

korduskontrolli ning kui ka sellel tuvastatakse puudusi, tunnistatakse sertifikaat kehtetuks. Praktikas on ilmnenud, et vaid ühe kordusproovi ehk kokku kahe proovi võimaldamine ei ole

3

piisavalt paindlik. Näiteks võib olla esimesel korral ületatud mõni raskmetalli piirnorm ning teisel korral patogeeni piirnorm, mis on seni toonud kaasa kohe sertifikaadi kehtetuks tunnistamise. Selleks, et korduskontrollid arvestaksid tegelikke olusid enam, muudetakse § 10

lõike 7 sõnastust selliselt, et sertifitseerimisasutusel on õigus lõike 6 kohaseid korduskontrolle teha kuni kaks korda ehk kokku kolm proovi. Kui sertifitseerimisasutus leiab kääritusjäägi

tootja kääritusjäägi tootmise korralduses puudusi ka kahel korduskontrollil, peatab sertifitseerimisasutus sertifikaadi kehtivuse. Seejuures ei pea olema tegemist kolmel korral sama piirväärtuse ületamise ja rikkumisega. Sertifikaadi peatamine on halduskoormuse

vähendamiseks eelistatum variant kui kehtetuks tunnistamine. Peatatud sertifikaati on hõlpsam, soodsam ja vähem koormav taastada kui uut sertifikaati taotleda. Sertifitseerimiskeskus teavitab

korduskontrollil tuvastatud puudustest ja sertifikaadi peatamisest ikka Keskkonnaametit viie tööpäeva jooksul (varem on teavitatud sertifikaadi kehtetuks tunnistamisest).

Punktiga 5 täiendatakse § 10 lõikega 71, mis selgitab edasist tegevust sertifikaadi peatamise korral. Kui sertifitseerimisasutus on sertifikaadi kehtivuse peatanud, peab kääritusjäägi tootja

kõrvaldama puudused sertifitseerimisasutuse määratud tähtajaks. Tähtaja möödumisel kontrollib sertifitseerimisasutus kääritusjäägi tootmise korraldust uuesti. Kui puudused on kõrvaldatud, taastatakse sertifikaat. Kui sertifitseerimisasutus leiab kääritusjäägi tootja

kääritusjäägi tootmise korralduses ikka puudusi, tunnistab sertifitseerimisasutus sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaat tunnistatakse kehtetuks ka siis, kui biogaasijaam tähtajaks puudusi ei

kõrvalda ja sellest sertifitseerimisasutust ei teavita ehk loobub sertifikaadi taastamisest ise. Sertifitseerimisasutus teavitab sertifikaadi kehtetuks tunnistamisest Keskkonnaametit viie tööpäeva jooksul nagu ka peatamisest. Sertifikaadi kehtetuks tunnistamise järel sama

sertifikaati taastada ei ole võimalik. Kui ettevõte soovib sertifikaati taastada, tuleb esitada uus taotlus sertifikaadi saamiseks ja läbida selleks vajalikud etapid täies ulatuses.

Punktiga 6 lisatakse rakendussätted määruse muudatuste rakendamiseks. Enne eelnõukohase määruse jõustumist väljastatud sertifikaadid kehtivad kuni tähtaja lõpuni, muutmise, peatamise

või kehtetuks tunnistamiseni. Enne eelnõukohase määruse jõustumist menetlusse võetud sertifikaatide taotluste menetlemisel kohaldatakse uusi nõudeid (näiteks võetakse aluseks

uuendatud sisendmaterjalide loetelud). Alates määruse jõustumisest toimuvatele kääritusjäägi tootmise kontrollidele ja kordusproovidele kohaldatakse uusi nõudeid.

Punktiga 7 asendatakse määruse lisa 1 „Biolagunevate jäätmete loend“ uue lisaga. Lisas 1 tehakse muudatusi „täpsustuste“ veerus, et viia sisendmaterjalide nimekiri senisest enam

vastavusse tegeliku turuolukorraga ehk jäätmetega, mida biogaasijaamad päriselt biogaasi tootmisel kasutavad. Senised täpsustused on osutunud kohati liialt piiravaks. Edaspidi on võimalikult suures ulatuses eesmärgiks tuua määruse lisas täpsustuste asemel pigem välja

välistusi, mis jäätmeid kindlasti lisas nimetatud jäätmekoodide all mõeldud ei ole. Samuti lisatakse lisasse 1 kolm jäätmekoodi, mida seni sisendmaterjalide loetelus polnud. Üks

neist on vadaku jäätmekood 02 05 98, mis on varem lisast 1 ekslikult välja jäänud. Vadakut võib sisendina kasutada ka sertifitseeritava kääritusjäägi tootmisel, varem oli see lubatud vaid lisas 3 ehk selliste sisendmaterjalide hulgas, mille korral väline sertifitseerimine pole vajalik.

Lisatakse ka kood 19 06 05, mis on taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik ehk vedel jäätmestaatuses kääritusjääk. Selle kasutamine määruse nr 12 alusel

kääritusjäägi tootmisel on lubatud vaid siis, kui sisaldab määruse lisas nimetatud jäätmeid. Seega võib see olla sertifitseerimata kääritusjääk, mis suunatakse uuesti kääritisse. Tahke kääritusjääk oli juba varem sisendmaterjalide loetelus olemas. Kolmas lisatav jäätmekood on

19 08 09 ehk vaid toiduõli ja -rasva sisaldava õli ja vee segu lahutamisel tekkinud rasva, õli ning vee segu. See jäätmekood lisatakse, kuna biogaasijaamades on see sisendmaterjalina

kasutusel. Ühtlasi parandatakse lisas 1 standardiviiteid ja ebatäpsusi (nt praakkomposti ehk 19 05 03 jäätmekoodis).

4

Punktiga 8 asendatakse määruse lisa 3 „Biolagunevate jäätmete loend, mille korral ei ole sertifitseerimine vajalik“. Lisa 3 sisaldab seega jäätmeid, millest valmistatud kääritusjäägi

tooteks muutmine on lihtsam, kui on lisas 1 nimetatud jäätmetest valmistatud kääritusjäägi puhul. Lisa 3 on täiendatud jäätmekoodidega 02 01 02 (loomsete kudede jäätmed

põllumajandusest, jahindusest, kalapüügilt jm), 02 01 06 (loomade väljaheited, virts ja sõnnik (sh reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad farmiheitmed põllumajandusest), 02 02 02 (loomsete kudede jäätmed liha, kala ja muude loomsete toiduainete

valmistamisest ja töötlemisest) ja 02 02 03 (tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid liha, kala ja muude loomsete toiduainete valmistamisest ja töötlemisest) täpsustusega, et need on

lubatud vaid biogaasijaamas, kus on kasutusel tehnoloogia sisendmaterjalide või kääritusjäägi hügieniseerimiseks. Mõeldud on biogaasijaamas kohapeal toimuvat hügieniseerimist ning mitte välist hügieniseerimist näiteks jäätmeid üle andva tööstuse juures. Hügieniseerimine on

biogaasijaamades vajalik, et sisendjäätmeid või kääritusjääki töödelda termiliselt kahjulike mikroorganismide (nt patogeenid nagu salmonella) hävitamiseks. Lisatakse ka jäätmekood

02 01 03 (taimsete kudede jäätmed põllumajandusest, jahindusest, kalapüügilt jm). Samuti tehakse lisas 3 muudatusi täpsustuste lahtris, et eemaldada liiga piiravaid täpsustusi (nt

tarbimis- või töötlemiskõlbmatute materjalide koodi 02 05 01 tagant „Glütserool“). Kõik nimetatud jäätmekoodid on jätkuvalt lubatud ka lisa 1 sisenditena ehk kui biogaasijaam kasutab

neid jäätmeid koos muude lisas 1 nimetatud jäätmetega, on vajalik väline sertifitseerimine.

Paragrahv 2 sätestab, et määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast Riigi Teatajas

avaldamist. Üleminekuaeg on vajalik sertifitseerimisasutusele oma töö ümberkorraldamiseks uute nõuete kohaselt ja dokumentide (näiteks hinnapakkumise vormid) uuendamiseks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõukohane määrus vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EÜ) 2008/98, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks

teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30). Nimetatud direktiivi artikli 6 lõige 4 annab liikmesriikidele võimaluse – kui liidu tasandil vastavad kriteeriumid puuduvad – kehtestada riigisiseselt kriteeriumid, mille alusel teatud jäätmed lakkavad olemast jäätmed. Eelnõus ei ole

vastuolusid teiste Euroopa Liidu õigusaktidega.

4. Määruse mõjud

Kavandatavad muudatused, mille mõju on hinnatud ühe paketina:

• võimalus võtta sertifikaadi väljastamiseks proove senisest lühema intervalliga (§ 6 lg 4 p 1 muudatus);

• iga-aastasel kontrollil paindlikum kordusproovide tegemine ja sertifikaadi peatamise võimaluse loomine (§ 10 lg 7 ja 71);

• sisendmaterjalide loetelude täpsustamine (lisad 1 ja 3). Mõjutatud sihtrühmad (sihtrühma suurus):

• biogaasijaamad, mis kasutavad sisendina määruse lisades 1 ja 3 nimetatud jäätmeid (9)

• sertifitseerimisasutus (1) Sotsiaalne, demograafiline mõju: määruse muudatused ei avalda sotsiaalset ega demograafilist mõju.

Mõju majandusele: muudatuste eesmärk on muuta biogaasijaamade jaoks kääritusjäägi

sertifikaadi saamine ja hoidmine senisest paindlikumaks ning sertifikaadi väljastamine ka

5

kiiremaks, seetõttu on muudatuste mõju biogaasijaamadele positiivne. Mõju avaldub sertifikaadi taotlemisel. Korras proovide puhul võimaldab sagedasem proovivõtt sertifikaati väljastada senisest kiiremini. Kui aga proovid ei vasta nõuetele, võib see kokkuvõttes tähendada

ettevõtte jaoks senisest pikemat ja ka kulukamat sertifitseerimise protsessi, sest on vaja teha täiendavaid proove. Mõju avaldub samuti iga-aastastel kontrollidel juhul, kui tuvastatakse

puudusi ja on vaja teha kordusproove (edaspidi on võimalik suurem kordusproovide arv). Kordusproovide eest tasub biogaasijaam ehk puuduste korral suurenevad kulud proovivõtule, kuid suurem arv kordusproove annab juurde paindlikkust puudujääkide kõrvaldamiseks ning

vähendab senist riski kaotada sertifikaat juhuslike ohutus- ja kvaliteedinäitajate kõrvalekallete tõttu. Kui puudusi esineb kahes kordusproovis ehk kolmel korral järjest, peatatakse sertifikaat

varasema kehtetuks tunnistamise asemel. Sertifikaadi peatamine on halduskoormuse vähendamiseks eelistatum variant kui sertifikaadi kehtetuks tunnistamine. Peatatud sertifikaati on hõlpsam, soodsam ja vähem koormav taastada kui uut sertifikaati taotleda.

Kui biogaasijaam kasutab sisendina vaid lisas 3 nimetatud jäätmeid, on võimalik kääritusjääk

tooteks muuta ilma välise sertifitseerimiseta. Edaspidi lisa 3 nimekiri laieneb, kuid mitme lisanduva jäätmeliigi puhul on välise sertifitseerimiseta tooteks muutmiseks vaja hügienisaatorit ja seda ka kasutada. Praegu on hügienisaator olemas vaid ühes biogaasijaamas,

kuid sellel biogaasijaamal on juba ka kääritusjäägi sertifikaat. Soovides lisasse 3 lisatavatest jäätmeliikidest sertifitseerimiseta kääritusjääki toota, tuleb biogaasijaamadel teha investeering

hügienisaatori paigaldamiseks ja kasutuselevõtuks. Hügienisaatori maksumus sõltub selle suurusest ehk biogaasijaama võimsusest ja hügieniseerimise meetodist, samuti hügienisaatori automaatikast, olemasolevatest seadmetest ja ühilduvusest nendega jm. Investeering võib alata

mõnest kümnest tuhandest ja ulatuda mõnesaja tuhandeni. Ettevõtetel on selleks võimalik taotleda toetust SA Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetusmeetmest „Jäätmete

väärindamine, ringlussevõtt ja digiaruandlus“1. Jäätmete ringlussevõtu toetamist soovitakse jätkata ka uuel rahastusperioodil. Sertifitseerimisasutus peab uuendama sertifitseerimisskeemi, et tegevus oleks vastavuses

määruse nõuetega, ning peab edaspidi juhinduma määruse uutest nõuetest. Küll aga on skeemi uuendamine ühekordne tegevus.

Kaudne positiivne mõju on ka põllumajandustootjatele, kes soovivad kääritusjääki kasutada. Tootestaatuses kääritusjäägi kasutamine on lihtsam kui jäätmestaatuses kääritusjäägi kasutamine. Jäätmestaatuses kääritusjäägi laotamiseks peab olema keskkonnakaitseluba,

tootestaatuses kääritusjäägi jaoks mitte.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale: muudatustega ei kaasne olulist muutust võrreldes senisega, kuna kääritusjäägi ohutus- ja kvaliteedinäitajad jäävad samaks, seega vastab näiteks põldudele viidav sertifitseeritud kääritusjääk jätkuvalt nõuetele. Ebasoovitavaks mõjuks võib olla see, kui

biogaasijaamad ei täida määruse nõudeid ning lisa 3 alusel toodetav kääritusjääk, mida ei sertifitseerita, ei vasta ohutus- ja kvaliteedinäitajatele ning seetõttu jõuab keskkonda näiteks

patogeenide või raskmetallidega saastunud kääritusjääki. Siiski ei suurene määruse muudatuste tulemusena senisega võrreldes risk, et ettevõtted tegutseks määruse nõudeid täitmata.

Mõju regionaalarengule: muudatuste tulemusena on positiivne mõju regionaalarengule, kuna paindlikum sertifitseerimine on ettevõtetele oluline sõnum uute biogaasijaamade rajamisel.

Uute biogaasijaamade rajamine saab suurendada töökohtade arvu ja majandustegevust eri piirkondades ning võimaldab suurendada energiajulgeolekut ja kohaliku bioenergia tootmist.

Mõju riigiasutuste ja KOVi üksuste korraldusele: muudatused ei avalda olulist mõju riigi- ja omavalitsusasutuste korraldusele.

1 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/jaatmete-vaarindamine-ringlussevott-ja-digiaruandlus.

6

5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei nõua riigieelarvest lisaraha ega eeldata sellest lisatulu. Määruse

rakendamisega ei kaasne vajadust riigi infosüsteemide arendamise järele. Samuti ei muutu riigiasutuste senine roll ja vastutus.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Üleminekuaeg võimaldab sertifitseerimiskeskusel oma töö ümber korraldada ja arvestada uute nõuetega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks SA-le Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus, Eesti Akrediteerimiskeskusele, Eesti Biogaasi Assotsiatsioonile, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, AS-ile Ragn- Sells, Eesti Maaülikoolile, Põllumajandus- ja Toiduametile. Kuna eelnõukohane määrus

sisaldab tehnilisi norme direktiivi 2015/1535/EÜ tähenduses, esitatakse määrus kooskõlastamiseks Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Eelnõu koostamiseks toimusid arutelud huvirühmadega, Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni eestvedamisel moodustatud kääritusjäägi töörühma ja teiste turuosalistega 22.01.2025,

07.03.2025, 05.05.2025, 27.05.2025, 06.08.2025 ning 11.08.2025. Samuti on toimunud eraldi arutelud osalistega (nt põllumajandustootjate esindajatega, sertifitseerimiskeskusega). Kääritusjäägi töörühma liikmeteks olevad biogaasijaamad esitasid määruse muutmiseks

ettepanekud, millega arvestamist ja mittearvestamist on selgitatud seletuskirja lisas.

Kuldar Leis Marten Kokk

Minister Kantsler

7

Seletuskirja lisa 1. Kääritusjäägi määruse muutmise ettepanekud

kääritusjäägi töörühma liikmetelt ja nendega arvestamine

Ettepanekud on biogaasitootjate esitatud sõnastuses.

Ettepanek nr 1

„Täiendada määruse 12 Lisa 1 „Biolagunevate jäätmete loend“ ja Lisa 3 „Biolagunevate

jäätmete loend, mille korral ei ole sertifitseerimine vajalik“ tabeleid vajaminevate toorainetega. Kuna määruse 12 sõnastus on Lisade osas segadusse ajav, sooviks parandada määruse sõnastust - praegu loeks sõnastusest välja justkui kajastuks Lisa 1 ja Lisa 3 all eraldi jäätmeliigid, kuid

tegelikkuses kajastuvad Lisa 1 all kõik biogaasi tootmiseks sobivad jäätmed ja Lisa 3 all nende hulgast need, mille puhul pole sertifitseerimine vajalik.“

Kommentaar ettepaneku arvestamise kohta: ettepanekut on osaliselt arvestatud. Lisa 1 ja lisa 3 jäätmekoodide selgitusi on eelnõus täpsustatud ja nimekirju ühtlustatud. Siiski ei ole

võimalik lisasse 3 liigutada enamikke lisa 1 jäätmekoodidest, näiteks mitmed 19 ja 20 koodiga jäätmeid. Samuti on probleemne neist mitme lisamine lisasse 1, kuna nendes jäätmetes on

mittesobivate lisaainetega saastumise võimalus suur (näiteks erinevad 99 lõpuga „nimistus mujal nimetamata jäätmed“, mille puhul ei ole täpselt määratletud, millega on tegu).

Ettepanek nr 2

„Muuta kääritusjäägi ohutus- ja kvaliteedinäitajad biogaasijaamadele vastuvõetavaks. Luua

eraldi regulatsioonid CE märgisega väetise sertifitseerimiseks ning siseriiklikuks kasutuseks. Siseriikliku digestaadi sertifitseerimise kvaliteedinõuete aluseks võtta aluseks Läti määruses kehtivad piirnormid allolevas tabelis. Parandada salmonellabakteri mõõtühik CFU/g.

Piirmäärade võrdlus:

Määrus nr

12

EU Väetise

regulatsioon

Läti

määruses

Parameeter Piirväärtus Ühik

Hügieen

Salmonellabakter puudub 25 g-

s

puudub 25 g-

s

puudub 25

g-s

E. Coli 1000 CFU/g 1000 in 1 g

or 1 ml

< 1000

MPN/g

Soovimatud

koostisosad ja

sisaldus

Võõrised ≤ 0,5 ≤ 0,5 % kuivaines

Umbrohuseemned

(idanemisvõimelised) ≤ 2 seemet liitri kohta

Anorgaanilised

saasteained

Plii (Pb) 130 120 150 mg/kg kuivaines

Kaadmium (Cd) 1,3 1,5 3 mg/kg kuivaines

Kroom (Cr) 60 2 - mg/kg kuivaines

Vask (Cu) 300 300 - mg/kg kuivaines

Nikkel (Ni) 40 50 100 mg/kg kuivaines

Elavhõbe (Hg) 0,45 1 2 mg/kg kuivaines

Tsink (Zn) 600 800 - mg/kg kuivaines

Arseen (As) - 40 50 mg/kg kuivaines

8

Ettepanek:

Parameeter Hetkel

kehtiv Ühik Ettepanek Ühik

Hügieen Seiratav salmonella 25 grammis puudub 0 CFU/g

E. Coli ≤ 1000 CFU/g ≤ 1000 CFU/g

Soovimatud

koostisosad ja

sisaldus

Võõrised ≤ 0,5 % kuivaines ≤ 0,5 % kuivaines

Umbrohuseemned

(idanemisvõimelised) ≤ 2 seemet liitri kohta - -

Anorgaanilised

saasteained

Plii (Pb) 130 mg/kg kuivaines 150 mg/kg kuivaines

Kaadmium (Cd) 1,3 mg/kg kuivaines 3 mg/kg kuivaines

Kroom (Cr) 60 mg/kg kuivaines - mg/kg kuivaines

Vask (Cu) 300 mg/kg kuivaines - mg/kg kuivaines

Nikkel (Ni) 40 mg/kg kuivaines 100 mg/kg kuivaines

Elavhõbe (Hg) 0,45 mg/kg kuivaines 2 mg/kg kuivaines

Tsink (Zn) 600 mg/kg kuivaines - mg/kg kuivaines

Arseen (As) - mg/kg kuivaines 50 mg/kg kuivaines“

Kommentaar ettepaneku arvestamise kohta: ettepanekut ei ole arvestatud. Ka praegu on

olemas eraldi õigusakt CE märgisega väetise tootmiseks Euroopa Liidu turule (ka ülal viidatud määrus 2019/1009) ning riigisiseseks jäätmete lakkamiseks ehk toote tootmiseks (kääritusjäägi

määrus). Riigisisese määruse alusel ei ole võimalik tootele CE märgist saada. Eesti kääritusjäägi jäätmestaatuse lakkamise määruses on kasutatud piirnorme, mis on välja pakutud Euroopa Komposti Koostöövõrgustiku (ECN) kvaliteedikontrolli juhendmaterjalis2.

Selle koostamisel on võetud aluseks erinevate Euroopa riikide piirväärtused ja kogemused. Praegu ei näe, et oleks põhjendatud Läti väetisi käsitlevas õigusaktis esitatud piirnormide parem

sobivus võrreldes juhendmaterjalis esitatuga. Üldiselt on ka teised riigid seadnud piirnormid raskmetallidele, nagu Cr, Cu ja Zn. Eesti biogaasijaamade kääritusjäägi puhul on esinenud Cu ja Zn näitajate puhul küll kõikumisi, kuid valdavalt jäävad väärtused alla piirnormi.

Ettepanek nr 3

„Defineerida määruses seiratav salmonella ning viia määrus vastavusse määrusega „Salmonellooside tõrje eeskiri, Vastu võetud 19.12.2023 nr 105, ref. https://www.riigiteataja.ee/akt/123122023015“ st lisada ohutus- ja kvaliteedinäitajate tabelis

salmonella juurde sõnastus „seiratav salmonella“. Esmalt määrata salmonella spp. Kui esineb, siis määrata seiratava salmonella alusel serotüübid sellest kolooniast.“

Kommentaar ettepaneku arvestamise kohta: ettepanekut ei ole arvestatud. Muudatus on

olnud algselt eelnõusse kavandatud, kuid rõhutame, et biogaasijaam, mis kasutab sisendina loomseid kõrvalsaadusi, peab täitma nõudeid loomsete kõrvalsaaduste kasutamise kohta. Loomsete kõrvalsaaduste regulatsioon (Komisjoni määrus 142/2011, millega rakendatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust 1069/2009/EÜ, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad

ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1–254)) kehtestab samuti salmonella kohta piirnormi, mis vastab kehtiva määruse piirnormiga, st ei

eristata seiratavat salmonellat. Seetõttu peab biogaasijaam, mille sisendid on loomsed kõrvalsaadused (kõik Eestis tegutsevad biogaasijaamad, kellele kääritusjäägi määrus

kohaldub), igal juhul täitma üldise salmonella piirnormi. Kõnealune muudatus võib tähendada pikemat analüüsiprotsessi ja kallimaid proove.

2 Euroopa Komposti Koostöövõrgustiku (ECN) kvaliteedikontrolli juhendmaterjal.

9

Ettepanek nr 4

„Sertifitseerimisprotsess peab vastama EVS-EN ISO/IEC 17065:2012.

Laborid peavad olema akrediteeritud ning vastama nõuetele (täpsustada mis nõuded). Võimalusel eelistada Eesti laboreid kiirendamaks sertifitseerimisprotsessi.

Mõõtetulemuste esitamisel peab olema esitatud mõõtemääramatus. Mõõtemääramatust arvestatakse alati sertifitseeritava ettevõte kasuks. Esitada korrektne laborianalüüside protokoll.“

Kommentaar ettepaneku arvestamise kohta: ettepanekut ei ole arvestatud. Kui

standardiviide ei tule rahvusvahelisest või ELi õigusest, ei ole võimalik teha standardiviidet kohustuslikuks. Kehtivas määruses on samuti nõue, et ohutus- ja kvaliteedinäitajate hindamiseks vajalikud katsed ja mõõtmised teeb selleks akrediteeritud labor.

Mõõtemääramatuse määrusesse lisamiseks tuleks ka mõõtemääramatus määruses ette öelda, kuid iga labori mõõtemääramatus on erinev. Sellisel juhul saab kasutada vaid laborit, mis vastab

määruses sätestatud mõõtemääramatuse näitajatele. Eesmärk ei ole piirata laborite valikut. Oluline on säilitada nõue, et mõõtmisi tegev labor peab olema akrediteeritud. Senised biogaasijaamade kontrollitulemused on ka näidanud, et mõõtemääramatus ei pruugi olla abiks

nõuetele vastavuse saavutamisel.

Ettepanek nr 5

„Sertifikaadi väljastamine: Sertifikaat väljastatakse pärast esimest nõuetele vastavat proovi

ning ettevõtte ja tootmisprotsessi auditeerimist. Proovid kääritusjäägist võetakse 30-päevaste intervallidega.

Sertifikaadi kaotamine: ühekordne piirnormi ületamine ei tähenda automaatset sertifikaadi ära võtmist. Erinevate parameetrite ületamine järjestikustes proovides ei too kaasa sertifikaadist ilma jäämist.

Sertifitseeritav ettevõtte korraldab uurimise selgitamaks ületamise põhjusi ning koostab tegevuskava normidele vastamiseks. Antud dokumendid esitakse sertifitseerimisasutusele.

Kui ühte piirmäära ületatakse kolmes järjestikuses proovis, kaotab ettevõtte sertifikaadi. Sertifitseerimata kääritusjäägiks loetakse laborianalüüside võtmisest alates tekkinud kääritusjääki.

Lisada keskkonnakompleksloas kohe R3o jäätmekäitluskood, et sertifikaadi omandamisel saaks kohe selle alusel tegutsema hakata ja ei peaks alustama kompleksloa muutmist.“

Kommentaar ettepaneku arvestamise kohta: ettepanek esitatud kujul arvestamata. Esimene ja ühekordne proov ei pruugi anda usaldusväärset pilti kääritusjäägi kvaliteedist, seega tuleks

sertifikaadi esmaseks saamiseks siiski tootmist teatud aja jooksul jälgida. Eelnõuga luuakse võimalus protsessi kiirendamiseks, võimaldades võtta proove kääritusjäägi ohutus- ja kvaliteedinäitajate kindlakstegemiseks toote sertifikaadi saamiseks esimesel poolaastal kolm

korda, vahega vähemalt 30 päeva ja mitte hiljem kui 60 päeva pärast eelmist proovi (seni kaks kuud). Nõustume, et ühekordne piirnormi ületamine ei tohiks olla aluseks sertifikaadi kehtetuks

tunnistamisele, samuti erinevate parameetrite ületamine järjestikustes proovides. Seetõttu kavandame eelnõuga muudatust, mille kohaselt on võimalik teha rohkem kordusproove ja kehtetuks tunnistamise asemel sertifikaat peatada.

Selgitame, et kui loal on vaja muuta pärast sertifikaadi saamist vaid toimingukoodi ning vajalikud jäätmekoodid ja nende kogused on loale algselt kantud, siis on võimalik

toimingukoodi muuta avatud menetluseta. Sellisel juhul võtab loa muutmine aega u 30 päeva.

10

Ettepanek nr 6

„Sertifikaat peab olema uue jaama käivitamisel kätte saadud alates määrus 12 Lisa 1 „Biolagunevate jäätmete loend“ sisalduva tooraine lisamise hetkest 12 kuu jooksul. Selle 12

kuulise perioodil tekkiva digestaadi käitlemine on lubatud samadel alustel kui sertifitseeritud digestaadil. Näiteks tekitada digestaadile „ajutine sertifikaat“ käivitamise protsessi ajaks.“

Kommentaar ettepaneku arvestamise kohta: ettepanekuga ei ole arvestatud. Tootele sertifikaadi väljastamisel võtab sertifitseerimisasutus vastutuse, et tegemist on kontrollitud

kvaliteediga ja nõuetele vastava tootega. Toote ohutus- ja kvaliteedinäitajatele vastavust kontrollimata ei saa olla veendunud kääritusjäägi ohutuses keskkonnale ja inimese tervisele.

Selle asemel soovime sertifitseerimisprotsessi muuta paindlikumaks ja kiiremaks. Samuti kaalume muudatusi teistes õigusaktides, selleks et sertifitseerimise perioodil muuta jäätmestaatuses, kuid teatud piirnormidele vastava kääritusjäägi üleandmine ja kasutamine

paindlikumaks.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

03.12.2025 nr 1-4/25/5309

Taristuministri määruse „Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded

biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ muutmine“ eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks

Esitame kooskõlastamiseks taristuministri määruse eelnõu, millega muudetakse

keskkonnaministri 10. mai 2016. a määrust nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis taristuminister

Lisad: 1. Taristuministri määruse „Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded

biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ muutmine“ eelnõu.

2. Taristuministri määruse „Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ muutmine“ eelnõu seletuskiri.

Lisaadressaadid: Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur Arvamuse avaldamiseks: SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus,

Eesti Akrediteerimiskeskus, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, AS Ragn-Sells,

Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja Toiduamet

Kristel Kibin, 628 5893

[email protected]