Põllumajandusministri 6. septembri 2010. a määruse nr 88 „Nõuded karuslooma pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“ muutmine

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Põllumajandusministri 6. septembri 2010. a määruse nr

88 „Nõuded karuslooma pidamise ja selleks ettenähtud

ruumi või ehitise kohta“ muutmine

Määrus kehtestatakse „Loomakaitseseaduse“ § 3 lõike 4 punkti 1 ja Vabariigi Valitsuse 8. mai

2001. a määruse nr 161 „Volituste andmine loomakaitseseadusest tulenevate õigusaktide

kehtestamiseks“ punkti 4 alusel.

§ 1. Põllumajandusministri 6. septembri 2010. a määruses nr 88 „Nõuded karuslooma pidamise

ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Nõuded nutria ja tšintšilja pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“;

2) määruse tekstis, välja arvatud § 4 pealkirjas ja § 7 lõikes 3, asendatakse läbivalt sõna

„karusloom“ sõnadega „nutria ja tšintšilja“ vastavas käändes;

3) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määrusega kehtestatakse nõuded peamiselt liha tootmise eesmärgil kasvatatava liiki nutria

(Myocastor coypus) ja tšintšilja (Chinchilla chinchilla, Chinchilla brevicaudata, Chinchilla

lanigera) kuuluva looma pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta.“;

4) paragrahvi 1 lõige 2, § 3 lõige 5, § 8 lõiked 6 ja 7 ning §-d 9 ja 10 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 4 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 4. Nõuded nutria- ja tšintšiljakasvanduse kohta“;

6) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „karusloomi (edaspidi

karusloomakasvandus)“ tekstiosaga „nutriaid ja tšintšiljasid (edaspidi nutria- ja

tšintšiljakasvandus)“;

7) paragrahvi 4 lõigetes 1 ja 2 ning § 8 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõna

„karusloomakasvandus“ tekstiosaga „nutria- ja tšintšiljakasvandus“ vastavas käändes;

EELNÕU

27.11.2025

2

8) paragrahvi 5 lõikes 7 asendatakse sõna „Karusloomade“ sõnadega „Nutriate ja tšintšiljade“;

9) paragrahvi 7 lõikes 3 asendatakse sõna „Karuslooma“ sõnadega „Nutriat ega tšintšiljat“.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/882

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Põllumajandusministri 6. septembri 2010. a määruse nr 88

„Nõuded karuslooma pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise

kohta“ muutmine“ eelnõu.

Palume kooskõlastus ja arvamus esitada hiljemalt 9. detsembriks 2025, kuna tegu on

kiireloomulise eelnõuga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määrus: EN_M_88_muutmine.pdf

2. Seletuskiri: SK_M_88_muutmine.pdf

Arvamuse avaldamiseks:

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Eestimaa Talupidajate Keskliit

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

Eesti Loomaarstide Koda

MTÜ Loomus

MTÜ Nähtamatud Loomad

MTÜ Eesti Loomakaitse Selts

MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liit

Põllumajandus- ja Toiduamet

2 (2)

Enno Piisang

625 6214 [email protected] Katrin Tuula 625 6166, [email protected]

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Põllumajandusministri 6. septembri

2010. a määruse nr 88 „Nõuded karuslooma pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või

ehitise kohta“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Põllumajandusministri 6. septembri 2010. a määruse nr 88 „Nõuded karuslooma pidamise ja

selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“ muutmine“ eelnõu on välja töötatud

loomakaitseseaduse § 3 lõike 4 punkti 1 ja Vabariigi Valitsuse 8. mai 2001. a määruse nr 161

„Volituste andmine loomakaitseseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks“ punkti 4 alusel.

Eelnõu on seotud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadusega (RT I,

16.06.2021,1), mis on vastu võetud 2. juunil 2021. a ja jõustunud 1. juulil 2021. a.

Põllumajandusministri 6. septembri 2010. a määrust nr 88 „Nõuded karuslooma pidamise ja

selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“ (edaspidi määrus nr 88) muudetakse eesmärgiga

korrastada ja ajakohastada karusloomade pidamisega seotud nõudeid. 2. juunil 2021. a vastu

võetud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadusega keelustas Riigikogu

Eestis karusloomakasvatuse karusnaha tootmise eesmärgil. Loomakaitseseaduse § 41 kohaselt on

keelatud loomade pidamine, aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise

eesmärgil. Loomakaitseseaduse üleminekusätte (§ 811 lg 12) kohaselt kohaldatakse §-s

41 sätestatud keeldu loomapidajate suhtes alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Looduskaitseseaduse §

91 lõike 21 kohaselt kehtivad enne 2021. aasta 1. juulit välja antud tegevusload mingi ja kähriku

tehistingimustes pidamiseks kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

Määruses nr 88 on sätestatud nõuded karusloomade pidamise kohta põllumajandusloomana.

Kehtivas määruses nr 88 nimetatud mink, tuhkur, kährik ning sinirebane, hõberebane ja

punarebane on lihasööjad ja neid peetakse põllumajandusloomana üksnes karusnaha saamise

eesmärgil. Seega loomakaitseseaduse kohaselt nendesse liikidesse kuuluvaid loomi alates

2026. aasta 1. jaanuarist enam loomapidamisettevõttes karusnaha tootmise eesmärgil pidada ei

tohi ja nende loomade pidamise nõuded ei ole enam asjakohased. Nutriaid ja tšintšiljasid peetakse

Eestis ka toiduloomadena liha saamise eesmärgil ja nende põllumajandusloomana pidamine on

ka edaspidi lubatud.

Sellest tulenevalt tuleb muuta määrust nr 88 nii, et määrusega kehtestatavad nõuded oleksid

kooskõlas loomakaitseseadusega ning kehtestatud ainult nende loomaliikide kohta, keda on

lubatud põllumajandusloomana pidada.

Määruse koostamise eesmärk on nutria ja tšintšilja pidamise nõuete täpsustamine ja

ajakohastamine, mitte regulatsiooni sisuline muutmine.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse

osakonna loomatervise nõunik Enno Piisang (625 6289, [email protected]). Eelnõule on

2

juriidilise ekspertiisi teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik

Katrin Tuula (625 6166, [email protected]). Keeleliselt on eelnõu toimetanud sama osakonna

peaspetsialist Leeni Kohal (5698 3427, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse nr 88 pealkirja. Kuna määrus ei reguleeri enam

lihasööjatest karusloomade põllumajandusloomana pidamist, vaid ainult nutria- ja

tšintšiljakasvatust, täpsustatakse määruse pealkirja vastavalt reguleerimisalale. Määruse uus

pealkiri on seega „Nõuded nutria ja tšintšilja pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise

kohta“.

Eelnõu § 1 punktiga 2 tehakse määruse sätetes terminoloogilised parandused. Termin

„karusloom“ asendatakse sõnadega „nutria ja tšintšilja“ vastavas käändes, välja arvatud § 4

pealkirjas ja § 7 lõikes 3, mis sõnastatakse eelnõus uuesti. Määruses nr 88 on

„karusloom“ tähendanud seni looma, keda peetakse karusnaha tootmise eesmärgil. Termin

„karusloom“ on sisuliselt eesmärgipõhine, mitte liigipõhine termin ja tähistab karusnahalooma

ehk looma, kelle nahka kasutatakse karusnahana. Loomakaitseseaduse kohaselt on alates

2026. aasta 1. jaanuarist keelatud karusnaha tootmine ja sellest tulenevalt võib nutriaid ja

tšintšiljasid põllumajandusloomana pidada peamiselt lihatootmise eesmärgil ning need loomad ei

ole enam karusloomad. Selle termini kasutamine muul eesmärgil loomade pidamise korral oleks

ebatäpne ja eksitav.

Eelnõu § 1 punktiga 3 sõnastatakse § 1 lõige 1 uuesti nii, et lauseosa „mink (Mustela vison),

tuhkur (Mustela putorius), kährik (Nyctereutes procynoides), sinirebane (Alopex lagopus), hõbe-

või punarebane (Vulpes vulpes)“ jäetakse välja ning lauseosa „, keda kasvatatakse naha saamise

eesmärgil“, asendatakse lauseosaga „peamiselt liha tootmise eesmärgil kasvatatava“. Muudatus

tehakse õigusselguse tagamiseks, kuna määrus ei reguleeri edaspidi enam karusloomade

põllumajandusloomana pidamist karusnaha saamise eesmärgil, vaid ainult nutria- ja

tšintšiljakasvatust toidutootmise eesmärgil.

Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse § 1 lõige 2, § 3 lõige 5, § 8 lõiked 6 ja 7 ning §-d 9 ja 10

kehtetuks.

Määruse nr 88 § 1 lõige 2 kehtib ainult mingi ja kähriku kohta ja seega ei ole enam asjakohane.

Looduskaitseseaduse § 57 lõike 6 kohaselt peab ettevõtjal olema tegevusluba mingi ja kähriku

tehistingimustes pidamiseks, kuid nimetatud säte on tunnistatud kehtetuks loomakaitseseaduse ja

looduskaitseseaduse muutmise seadusega alates 2026. aasta 1. jaanuarist.

Määruse nr 88 § 3 lõikes 5 on sätestatud, et karusloomale ei tohi manustada kasvustimulaatoreid

ega karvkatte kvaliteeti parandavaid või talvekarva teket kiirendavaid preparaate. Kuna loomi ei

tohi edaspidi enam karusnaha saamiseks kasvatada, ei ole see nõue enam kuidagi põhjendatud,

vajalik ega asjakohane ja selle saab määrusest välja jätta. Lisaks on see toiduloomadel niikuinii

keelatud tulenevalt EL õigusest (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1831/2003

loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29) artikkel 11 lõige

2), mille kohaselt ei tohi kasvustimulaatoreid alates 1. jaanuarist 2006. a turule viia ja

söödalisanditena kasutada.

Määruse nr 88 § 8 lõikes 6 on sätestatud, et looduses sündinud või loodusest püütud karuslooma

ei tohi karusloomakasvanduses pidada. Nutria ja tšintšilja tavapäraselt Eestis looduses vabalt ei

ela, kuigi kodumajapidamisest põgenenud nutriaid ja nende järeltulijaid on vahel leitud. Sellest

hoolimata ei ole tegu tavapärase praktikaga ja see säte tuleks määruses kehtetuks tunnistada.

3

Paragrahvi 8 lõikes 7 on sätestatud, et elusalt karusloomalt on keelatud karvu kitkuda. Karvade

kitkumine on karusloomade pidamisel ajalooliselt olnud üks karuse (ka karvik e. villak) kvaliteedi

parandamise viise. Karvade kitkumise keeld on määrusesse lisatud loomakaitse eesmärgil, et ära

hoida karusnahakasvatuse käigus sellise meetodi kasutamist, mis põhjustab loomale ebamugavust

ja kannatusi. Kuna loomi ei tohi edaspidi enam karusnaha saamiseks kasvatada, ei ole

elusloomadel karvade kitkumine enam kuidagi vajalik, põhjendatud ega asjakohane ja selle keelu

saab määrusest välja jätta.

Kehtiva määruse nr 88 §-des 9 ning 10 on kehtestatud nõuded mingi ja tuhkru ning sinirebase,

hõberebase ja punarebase põllumajandusloomana pidamise kohta. Kuna seda liiki loomi ei tohi

edaspidi enam pidada, aretada ega paljundada üksnes või peamiselt karusnaha tootmise

eesmärgil, ei ole paragrahvide 9 ja 10 nõuded enam asjakohased ja need saab määrusest välja

jätta.

Eelnõu § 1 punktidega 5–9 tehakse parandused määruse terminites samal põhjusel, mida on

selgitatud eelnõu § 1 punkti 2 muudatuse juures. Termin „karusloomakasvandus“ asendatakse

tekstiosaga „nutria- ja tšintšiljakasvandus“ vastavas käändes. Termin „karusloomad“ asendatakse

sõnadega „nutriad ja tšintšiljad“ vastavas käändes. Loomakaitseseaduse kohaselt on alates

2026. aasta 1. jaanuarist keelatud karusnaha tootmine ja sellest tulenevalt võib nutriaid ja

tšintšiljasid põllumajandusloomana pidada peamiselt lihatootmise eesmärgil ning need loomad ei

ole enam karusloomad. Samuti tähistab termin „karusloomakasvandus“ tegevust, mis ei ole enam

lubatud. Loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil on

loomakaitseseaduse § 41 kohaselt keelatud.

Eelnõu § 2 kohaselt jõustub määrus 1. jaanuaril 2026. a. Jõustumise kuupäev on seotud

loomakaitseseaduse § 811 lõikega 12, mille kohaselt kohaldatakse sama seaduse §-s 41 sätestatud

keeldu loomapidajate suhtes alates 2026. aasta 1. jaanuarist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid sotsiaalseid mõjusid ega mõjusid keskkonnale,

regionaalarengule, haridusele, kultuurile, spordile, infotehnoloogiale ja infoühiskonnale ning

siseturvalisusele. Samuti ei kaasne mõjusid riigikaitsele ega välissuhetele. Määruses

kavandatavad muudatused on tehnilist laadi.

Määruse rakendamisega kaasneb väheoluline mõju majandusele ja riigiasutuse töökorraldusele.

4.1. Mõju majandusele

Mõju sihtrühm: loomapidajad.

Avalduv mõju: muudatus vähendab formaalselt loomapidajate halduskoormust, sest

karusloomade pidamise keelu jõustumisel alates 2026. aasta 1. jaanuarist muutuvad asjaomased

pidamisnõuded ebaoluliseks ja need tunnistatakse kehtetuks. Täpsemalt tunnistatakse kehtetuks

mingi, tuhkru, kähriku, sinirebase, hõberebase ja punarebase pidamise nõuded. Neid nõudeid ei

pea enam järgima. Praktikas halduskoormus siiski ei muutu, sest karusloomade pidamine üksnes

või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil ei ole enam lubatud tegevus.

PRIA andmeil on Eestis 5 põllumajandusloomade pidamise ettevõtet, kus peetakse tšintšiljasid,

neist neljas peetakse ainult mõnda looma. Nutriate pidamise kohti registreeritud ei ole.

4

Loomapidajad, kes peavad nutriaid ja tšintšiljasid põllumajandusloomadena peamiselt liha

tootmise eesmärgil, peavad edaspidi järgima ajakohastatud nõudeid nutria ja tšintšilja pidamise

ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta.

Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub.

4.1. Mõju riigiasutustele

Mõju sihtrühm: Põllumajandus- ja Toiduamet.

Järelevalveasutus ei pea enam karusloomade pidamise nõudeid kontrollima ja selle võrra väheneb

asutuse töökoormus. Jätkuvalt on vaja kontrollida loomapidamisnõuete täitmist liha tootmise

eesmärgil tegutsevates nutria- ja tšintšiljakasvandustes.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väike ning oluline mõju puudub.

Kuna määrusel puudub oluline mõju, ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 65 lõike 2 kohast mõjude

analüüsi ja esitada selle aruannet.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi ega -kulutusi riigieelarve vahenditest, samuti ei

kaasne määruse rakendamisega tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määruse jõustumine on kavandatud 1. jaanuaril 2026. a. Jõustumise tähtpäev on kooskõlas

loomakaitseseaduse § 811 lõikega 12, mille kohaselt kohaldatakse sama seaduse §-s 41 sätestatud

keeldu loomi pidada, aretada ja paljundada üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil

loomapidajate suhtes alates 2026. aasta 1. jaanuarist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile õigusaktide eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse

avaldamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile.

Lisaks esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale,

Eestimaa Talupidajate Keskliidule, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule, Eesti Loomaarstide

Kojale ning loomakaitseorganisatsioonidele (MTÜ Loomus, MTÜ Nähtamatud Loomad, MTÜ

Eesti Loomakaitse Selts, MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liit).