Eesti seisukohad EL justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 8. - 9. detsembril 2025

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Keit Kasemets

Riigikantselei

[email protected]

03.12.2025 nr 5-1/77-1

Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja

siseküsimuste nõukogu 8. ja 9. detsembri 2025. a

istungil (siseküsimused)

Austatud riigisekretär

Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Eesti seisukohad

Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 8. ja 9. detsembri 2025. a istungil

(siseküsimused).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja

siseküsimuste nõukogu 8. ja 9. detsembri 2025. a istungil (siseküsimused)“ eelnõu;

2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja

siseküsimuste nõukogu 8. ja 9. detsembri 2025. a istungil (siseküsimused)“ eelnõu

seletuskiri.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja

4. detsember 2025

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 8. ja 9. detsembri 2025.

a istungil (siseküsimused)

1. Kiita heaks järgmised siseministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja

siseküsimuste nõukogu 8. ja 9. detsembri 2025. a istungil:

Euroopa Liidu rände- ja varjupaigaleppe rakendamine

1.1. Eesti toetab rändesurve all liikmesriikide abistamiseks mõeldud solidaarsusreservi loomist

2026. aastaks vähendatud mahus võttes arvesse, et Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapake ti

rakendamine algab 2026. aasta juunist.

1.2. Eesti panustab 2026. aastal solidaarsusreservi rahaliselt ja võimalusel alternatiivsete

meetmetega (tehnika, eksperdid). Eesti ei osale ümberpaigutamises.

1.3. Eesti ei osale 2026 – 2027. aasta Euroopa Liidu ümberasustamise ja humanitaarse te l

põhjustel vastuvõtmise kavas, võttes arvesse vastuvõetud Ukraina sõjapõgenike suurt arvu

riigis.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär

1

Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 8. – 9.

detsembril 2025 (siseküsimused)

Euroopa Liidu (edaspidi EL) justiits- ja siseküsimuste nõukogu (edaspidi JSK) siseministrite

istung toimub 8. detsembril 2025. aastal Brüsselis. Eestit esindab JSK istungil siseminister Igor

Taro.

8. detsembril toimuval JSK nõukogu siseküsimuste päeval keskendutakse järgmistele

teemadele: i) EL-i tagasisaatmispoliitikat edendavad algatused: tagasisaatmiste määrus,

turvaliste kolmandate riikide nimistu määrus ning turvalise kolmanda riigi mõiste määrus; ii)

Schengeni ala toimepidevus: Schengeni tsükli prioriteetide ning koostalitlusvõime

rakendamine; iii) elanikkonnakaitse mehhanismi määrus; iv) EL-i varjupaiga- ja rändeleppe

rakendamine ning 2026. aasta solidaarsusreserv; v) geopoliitilise olukorra mõju EL-i

sisejulgeolekule; vi) võitlus julgeolekuohtudega, uimasite kaubanduse ning organiseeritud

kuritegevusega.

Ülevaate on koostanud Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond, piirivalve- ja

rändeosakond, sisejulgeolekuosakond, digi- ja teabehaldusosakond ning Eesti alalise esinduse

EL juures erialadiplomaadid Birgit Paal ([email protected]) ja Rando Käsper

([email protected]).

Rände- ja varjupaigaleppe rakendamine

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: Euroopa Komisjoni ülevaade EL rände- ja

varjupaigaleppe rakendamisest, poliitilise kokkuleppe saavutamine nõukogu rakendusotsuse

suhtes, millega luuakse 2026. aastaks iga-aastane solidaarsusreserv.

Päevakorrapunkti esimeses pooles annab Euroopa Komisjon ülevaate EL rände- ja

varjupaigaleppe rakendamisest (edaspidi: rändeleppe). Tegu on regulaarülevaatega, millest

eelmine esitati 2025. aasta juunis. Praeguseks hetkeks on EL-i rändeleppe rakendamisel

toimunud mitmeid olulisi arenguid: liikmesriikide siseriiklike strateegiate ja riskiplaanide

väljatöötamine on lõpule viidud, samuti on riigid viinud sisse vajalikke muudatusi oma

õigusesse. Peamisteks murekohtadeks, mis vajavad tähelepanu, on Eurodac-i1 ja muude

süsteemide õigeaegne rakendamine, piirikontrolli protseduuride ja vajaliku taristu olemasolu

ning administratiivsete pingutuste tegemine eesmärgiga püsida kokkulepitud tähtaegades.

Samuti tuleb lõpule viia praktilised korraldused põhiõiguste kaitse ja juriidilise abi tagamiseks

ning kohaldada vastuvõtuvõimekused vastavalt uuele raamistikule. Lisaks on Euroopa

Komisjon esitanud 2025. aasta juulis ettepaneku EL-i pikaajalise eelarveraamistiku (edaspidi:

MFF) uueks perioodiks 2028-2034, mille raames on hetkel planeeritud 81 miljardit €

siseküsimuste ja rände valdkonnale. See moodustab kolmekordset kasvu võrreldes hetkel

kehtiva MFF-i perioodiga.

1 Eurodac on Euroopa Liidu tsentraliseeritud biomeetriline andmebaas, mis on loodud varjupaigataotluste

haldamise abistamiseks ning terrorismi ja raskete kuritegude avastamise, uurimise ja ennetamise toetamiseks.

2

Ettevaatavalt rõhutab Euroopa Komisjon oma ülevaates, et järgmise 8 kuu jooksul peab rõhk

olema solidaarsusel ja vastutustundlikul rändehaldusel, Eurodaci ja sarnaste süsteemide tõhusal

rakendamisel ning liikmesriikide võimekuste adekvaatse taseme tagamisel juhul, kui peaks

lahvatama laialdane rändekriis. Euroopa Komisjon jätkab tööd nii kahepoolselt

liikmesriikidega kui ka horisontaalselt, et kindlustada rändeleppe täiemahuline ja nõuetekohane

rakendamine. Selle tarvis on kavas kinnitada EL-i varjupaiga ja rändehalduse strateegia 2025.

aasta detsembris, mis ühendaks endas nii rände sise- kui ka välismõõtme. Järgmine

regulaarülevaade tehakse JSK nõukogule 2026. aasta märtsis.

Eesti võtab ülevaate teadmiseks.

Ülevaatele järgneb arutelu 2026. aasta solidaarsusreservi üle, mille puhul soovib EL Nõukogu

eesistuja Taani saavutada poliitilise kokkuleppe. Solidaarsusreserv (ingl. k. Solidarity

Pool) tugineb solidaarsusmehhanismile ehk rändesurve all olevate riikide abistamisele teiste

liikmesriikide poolt. Üksteise abistamise kohustus erinevatel viisidel tuleneb varjupaiga- ja

rändehalduse määrusest (EL) 2024/1351, mis on üks kümnest 2024. aastal kinnitatud EL

varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformi paketti kuuluvast õigusaktist. Reformi

terviklikku rakendamise tähtaeg on 2026. aasta juunis.

Varjupaiga- ja rändehalduse määrus sätestab, et liikmesriigid, kes ise ei ole rändesurve all, on

kohustatud aitama suure rändesurve all olevaid riike. Taolist abi nimetatakse

solidaarsuspanuseks ning abi andval riigil on võimalik otsustada panustamismeetmete üle.

Abistada võib kolmel viisil:

1. võttes vastu rahvusvahelise kaitse taotlejaid või saajaid (ümberpaigutamine);

2. makstes rahalist toetust, mis on arvutatud kokku lepitud valemi järgi, mis võtab arvesse

nii rahvaarvu kui ka riigi sisemajanduse koguprodukti (SKP);

3. asendades rahaline toetus muu vajaliku abiga (nt eksperdid, töövahendid, tehnika)

samas väärtuses ning lähtuvalt abi vajava riigi vajadusest.

Panustada võib kombineerides kõiki kolme moodust või valides neist ühe. Rändesurve alla

sattunud liikmesriikide solidaarne abistamine õiglase panuse2 ulatuses on liikmesriikidele

kohustuslik. Rändesurve all olevad riigid on automaatselt vabastatud enda solidaarsuspanuse

täitmisest ning neil on õigus saada abi solidaarsusreservist. Rändesurve ohus olevatel

liikmesriikidel on eelisõigus saada operatiivset ja rahalist toetust EL-i rändetoetuste

tööriistakastist. Liikmesriigid, kelle puhul on viimase 5 aasta kumulatiivse rändestatistika

alusel tuvastatud, et nad on märkimisväärses rändeolukorras, on õigus taotleda osalist või

täielikku vabastust oma solidaarsuspanusest. Taotlus oma solidaarsuspanusest vabastamiseks

esitatakse Euroopa Komisjonile, kes annab oma hinnangu, kas solidaarsuspanuse vähendamine

2 Liikmesriikide solidaarsuspanuse suurus ehk õiglane määr arvutatakse ühiselt kokkulepitud valemi järgi, mis

kajastub varjupaiga- ja rändehalduse määruses vastavalt liikmesriigi rahvastiku ja SKP suurusele. Sätestatud

varjupaiga ja rändehalduse määruse 2024/1351 lisas ja artiklis 66, mõjutegurid on 50% SKP ja 50% rahvaarv.

Piirmäärad on sätestatud sama määruse artiklis 12.

3

on õigustatud ning kuidas see võib aidata olukorda liikmesriigis stabiliseerida. Otsuse

liikmesriigi solidaarsuspanuse vähendamise kohta teeb EL-i Nõukogu.

EL-i solidaarsusreservi suurus lepiti kokku varjupaiga- ja rändehalduse määrusega ning

vastavaid numbrilisi panustamiseesmärke vaadatakse üle iga 3 aasta tagant. Hetkel on iga-

aastase solidaarsusreservi suuruseks 30 000 ümberpaigutamist ja/ või 600 miljonit € rahalist abi

kõigi liikmesriikide peale kokku.

EL Nõukogu eesistuja Taani ja Euroopa Komisjoni soov on saavutada JSK nõukogu istungil

poliitiline kokkuleppe solidaarsusreservi rakendusotsuses, mis kirjeldab liikmesriikide teatatud

solidaarsuspanused 2026. aastaks. Märkimisväärses rändeolukorras olevad liikmesriigid on

esitanud taotlused oma solidaarsuspanuse vähendamiseks ja Euroopa Komisjon on esitanud

oma hinnangu vähendamistaotluste põhjendatuse kohta. Eesti esitas taotluse oma

solidaarsuspanuse vähendamiseks seoses märkimisväärse rändeolukorraga, mis on seotud vastu

võetud Ukraina sõjapõgenike suure arvuga.

Eesti seisukoht:

1.1. Eesti toetab rändesurve all liikmesriikide abistamiseks mõeldud solidaarsusreservi

loomist 2026. aastaks vähendatud mahus võttes arvesse, et Euroopa Liidu rände- ja

varjupaigapaketi rakendamine algab 2026. aasta juunist.

1.2. Eesti panustab 2026. aastal solidaarsusreservi rahaliselt ja võimalusel alternatiivsete

meetmetega (tehnika, eksperdid). Eesti ei osale ümberpaigutamises.

1.3. Eesti ei osale 2026 – 2027. aasta Euroopa Liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel

põhjustel vastuvõtmise kavas, võttes arvesse vastuvõetud Ukraina sõjapõgenike suurt

arvu riigis.

Põhjendus: Eesti õiglane solidaarne panus on 0,26% EL-i kogu abivajadusest. Õiglane panus

on tuletatud rahvaarvu ja SKP osast EL-i rahvaarvu ja SKP-sse (50% osakaal on SKP ja 50%

rahvaarv). Praegu on valemi kohaselt Eesti õiglaseks panuseks aastas minimaalselt, kas:

A. 80 rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja vastu võtmine (ümberpaigutamine); või

B. 1,6 miljoni euro väärtuses rahalise toetuse maksmine (Vabariigi Valitsuse reservis

planeeritud).

Tulenevalt märkimisväärsest rändeolukorrast seoses Ukraina sõjapõgenike kumulatiivse

vastuvõtuga varasematel aastatel on Eesti taotlenud 2026. aasta solidaarsuspanuse vähendamist.

Oleme valmis solidaarsusmehhanismis siiski teatud mahus panustama, kuna olukord Eesti

piiridel on rahulik ning Ukraina sõjapõgenike menetlemise ja vastuvõtmise koormusega on

saadud hästi hakkama. Eesti kui välispiiririigi jaoks on oluline, et saaksime ise suure rändesurve

alla sattudes teistelt liikmesriikidelt samamoodi solidaarset abi.

4

Lisaks solidaarsusmehhanismis osalemisele peavad liikmesriigid 2025. aastal kinnitama oma

osalemise või mitteosalemise ka 2026-2027. aasta EL-i ümberasustamise ja humanitaarsetel

põhjustel vastuvõtmise kavas, andes märku, kui palju kolmanda riigi kodanikke nad plaanivad

vastu võtta. Kuna ümberasustamisega seonduvates tegevustes osalemine on liikmesriikidele

vabatahtlik ning Eesti peamine fookus on rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse õigustiku

reformist tulenevate muudatuste rakendamisel, ei peaks Siseministeeriumi hinnangul Eesti

perioodil 2026 – 2027 liidu kavas osalema.

2. Määruse eelnõu, millega luuakse turvaliste päritoluriikide loetelu

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: üldise lähenemisviisi saavutamine määruse ettepaneku

osas.

EL Nõukogu eesistuja Taani soovib kokku leppida ühises lähenemisviisis turvaliste

päritoluriikide loetelu määruse eelnõule. 16. aprillil 2024 avaldas Euroopa Komisjon määruse

eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) 2024/1348 liidu tasandil turvaliste päritoluriikide

loetelu kehtestamise osas3, eesmärgiga tugevdada praktikas turvalise päritoluriigi mõiste

kohaldamist ühe olulise vahendina, mis toetab tõenäoliselt põhjendamatute rahvusvahelise

kaitse taotluste kiiremat läbivaatamist. Samuti soovitakse seda soovivatele liikmesriikidele

anda võimalus rakendada juba praegu uue varjupaigaõigustiku teatud elemente, eelkõige

piirimenetlust isikute suhtes, kes on pärit turvalistest päritoluriikidest. Seda hakkab toetama

EL-i tasandil loodav ühine turvaliste päritoluriikide loetelu. Eelnõu lisaga kinnitatakse EL-i

ülene turvaliste päritoluriikide nimekiri, kuhu kuuluvad EL-i kandidaatriigid (v.a kui kohaldub

mõni ette nähtud erand), potentsiaalse kandidaatriigina Kosovo ja veel 6 kolmandat riiki:

Bangladesh, Kolumbia, Egiptus, India, Maroko ja Tuneesia. Samas säilib määruse eelnõu

kohaselt liikmesriigile õigus rakendada enda nimekirja paralleelselt EL-i ühise nimistuga.

Eesti põhisõnumid:

Eestile sobib pakutud määruse eelnõu, kuna see tõhustab EL-i rändehaldust ning tugevdab

tagasisaatmiste läbiviimist. Eesti peamiseks huviks määruse eelnõu teksti puhul oli paralleelselt

EL-i taseme loeteluga ka siseriikliku loetelu kehtestamise võimaluse säilitamine, mis on

esitatud määruses tagatud. Eesti on juba rakendamas riigisisesel tasandil turvaliste

päritoluriikide nimekirja, mis tuleneb välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusest

(VRKS). Selle raames on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud

turvaliste päritoluriikide nimekiri, kuhu hetkel kuuluvad Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina (v.a.

Serblaste Vabariik), Gruusia (v.a. Abhaasia ja Lõuna-Osseetia), Kosovo, Montenegro, Põhja-

Makedoonia ning Serbia.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse lisaks järgmistest Eesti seisukohtadest:

 Eesti seisukohad ebaseaduslikult liidus viibivate kolmandate riikide kodanike

tagasisaatmist ja turvaliste päritoluriikide EL-i nimekirja loomist käsitlevate määruste

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega muudetakse varjupaigamenetluse määrust nr

2024/1348 ja kinnitatakse Euroopa Liidu tasandi turvaliste päritoluriikide nimekiri.

5

eelnõude kohta (heaks kiidetud 8.05.2025 Vabariigi Valitsuse istungil ning 23.05.2025

Riigikogu ELAK-i istungil).

3. Määruse eelnõu, mis käsitleb „turvalise kolmanda riigi“ mõiste kohaldamist

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: üldise lähenemisviisi saavutamine määruse ettepaneku

osas.

EL Nõukogu eesistuja Taani soovib kokku leppida ühises lähenemisviisis turvalise kolmanda

riigi kohaldamise määruse eelnõule. 20. mail 2025 avaldas Euroopa Komisjon määruse eelnõu,

millega muudetakse määrust (EL) 2024/1348 turvalise kolmanda riigi mõiste kohaldamise

osas4. Määruse üldine eesmärk on hõlbustada turvaliste kolmanda riigi kontseptsiooni

kohaldamise eeskirju. Turvalise kolmanda riigi mõiste võimaldab liikmesriikidel pidada

rahvusvahelise kaitse taotlust vastuvõetamatuks, kui taotlejad võiksid saada tõhusat kaitset

kolmandas riigis, mida hinnatakse nende jaoks turvaliseks. Selle mõiste kohaldamiseks

nõutakse EL-i õiguses hetkel seda, et varjupaigaasutused tõendaksid seost rahvusvahelise kaitse

taotleja ja asjaoma turvalise kolmanda riigi vahel.

Uue määruse ettepanekuga soovib Euroopa Komisjon: i) muuta seose tõendamine

rahvusvahelise kaitse taotleja ja turvalise kolmanda riigi vahel mittekohustuslikuks; ii) pidada

„seoseks“ ka transiiti läbi turvalise kolmanda riigi; iii) juhul, kui tõendatud seos või transiit

puudub, võib pidada turvalise kolmanda riigina ka riiki, kellega on EL-il sõlmitud leping või

kokkuleppe (v.a. saatjata alaealiste puhul); ning iv) turvalise kolmanda riigi kontseptsioonil

põhinevate rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõetamatuse otsuste edasikaebamisel ei ole

enam automaatset väljasaatmise peatavat mõju.

Eesti põhisõnumid:

Eestile sobib pakutud määruse eelnõu, kuna see tõhustab EL-i rändehaldust ning tugevdab

tagasisaatmiste läbiviimist. Uus turvalise kolmanda riigi mõiste kohaldamine paindlikumal

viisil rahvusvahelise kaitse menetluses oluliselt kiirendab otsuste tegemist rahvusvahelise

kaitse otsuste vastuvõetavuse kohta ning vähendab ametiasutuste halduskoormust. Samuti on

esitatud määruse eelnõus säilinud Eesti jaoks oluline klausel, mis võimaldab rakendada

turvalise kolmanda riigi mõistet nii transiidi kui ka olemasoleva koostöölepingu puhul

kolmanda riigiga. Samuti sobib Eestile, et pakutud määruse eelnõu sätestab, et turvalise

kolmanda riigi kontseptsiooni alusel tehtud keelduvate otsuste edasikaebamisel ei ole

automaatset peatavat mõju tagasisaatmisele. See aitab vähendada menetluslike viivitusi ja

varjupaigasüsteemi väärkasutamist, tagades samas välismaalasele kohtukaebeõiguse säilimise.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse lisaks järgmistest Eesti seisukohtadest:

 Eesti seisukohad Euroopa Liidu turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni kohaldamise

määruse kohta (heaks kiidetud 4.09.2025 Vabariigi Valitsuse istungil ning 12.09.2025

Riigikogu ELAK-i istungil).

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega muudetakse määrust (EL) 2024/1348 turvaliste

kolmanda riigi mõiste kohaldamise osas.

6

4. Määruse eelnõu, millega luuakse ühtne ebaseaduslikult EL-is viibivate kolmandate

riikide kodanike tagasisaatmissüsteem

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: üldise lähenemisviisi saavutamine määruse ettepaneku

osas.

Euroopa Komisjon esitas 2025. aasta märtsis määruse eelnõu, millega luuakse ühtne

ebaseaduslikult EL-is viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmissüsteem5 (edaspidi:

tagasisaatmiste määrus). Selle eesmärgiks on ühtlustada EL-i liikmesriikide

tagasisaatmispoliitikat ning seeläbi suurendada kogu EL-is täideviidavate tagasisaatmiste

määra, mille madal tase on hetkel üheks EL-i rändepoliitika nõrgaks kohaks. EL Nõukogu

eesistuja Taani ambitsioon on saavutada võimalikult kiirelt poliitiline kokkulepe määruse

eelnõu tundlikumade aspektide osas.

Peamiseks lahkhelide tekitajaks on hetkel teise liikmesriigi poolt väljastatud

tagasisaatmisotsuse tunnustamine. Liikmesriigid on hetkel jaotunud kahte leeri, kus ühed

toetavad vabatahtlikku tunnustamist, sel ajal kui teised soovivad vastastikust tunnustamist

kohustuslikuks muuta. EL Nõukogu eesistuja Taani on kompromissina pakkunud välja

lähenemise, mille kohaselt jääb teise liikmesriigi tehtud tagasisaatmisotsuste tunnustamine

pärast määruse vastuvõtmist vabatahtlikuks, kuid liikmesriikidel tuleb aasta jooksul teha

ettevalmistusi tagasisaatmisotsuste tunnustamise süsteemile üleminekuks (st õigusaktide

muudatused, IT-arendused, väljaõpe, pilootprojektid etc). Üleminekuperioodi tulemustest

lähtuvalt on Euroopa Komisjonil võimalik EL Nõukogule esitada uus õiguslik ettepanek, et

muuta tagasisaatmisotsuste tunnustamine kõikidele liikmesriikidele kohustuslikuks.

Tagasisaatmisotsuse tunnustamine toimuks Euroopa tagasisaatmiskorralduse alusel, mille

vormi kehtestab Euroopa Komisjon rakendusotsusega hiljemalt 6 kuud pärast määruse

jõustumist. Liikmesriikidele pannakse muu hulgas kohustus teha Euroopa

tagasisaatmiskorraldus Schengeni infosüsteemis (edaspidi: SIS) tagasisaatmisotsuse

väljastamisel kättesaadavaks. Vastava automatiseeritud tehnilise lahenduse arendamisel saavad

liikmesriigid tugineda Euroopa Komisjoni ja asjaomase EL agentuuri (nt eu-LISA) toetusele.

1. detsembril 2025 toimunud JSK nõunike kohtumisel ei toetanud EL Nõukogu eesistuja Taani

kompromissteksti kaks riiki, ühise lähenemisviisi osas olid kriitilised lisaks veel kaheksa

liikmesriiki. Hetkel puudub selgus, kas pärast üleminekuperioodi on liikmesriigid valmis

toetama lahendust, mil tagasisaatmisotsuste vastastikune tunnustamine muutub kohustuslikuks.

Eesti põhisõnumid:

Eesti toetab meetmeid, mis on suunatud elluviidavate tagasisaatmiste määra tõstmisele ning

EL-i tagasisaatmispoliitika tõhustamisele. Eesti on valmis ühtset lähenemisviisi toetama, kui

teise liikmesriigi tagasisaatmisotsuse vastastikune tunnustamine Euroopa

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega luuakse ühine süsteem liidus ebaseaduslikult

viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, nõukogu direktiiv 2001/40/EÜ ja nõukogu otsus 2004/191/EÜ

7

tagasisaatmiskorralduse alusel tugineb maksimaalselt SIS-i hoiatusteate andmetele ega too

kaasa liigset haldus- ja finantskoormust.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse lisaks järgmistest Eesti seisukohtadest:

 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega

luuakse ühine süsteem liidus ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike

tagasisaatmiseks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2008/115/EÜ, nõukogu direktiiv 2001/40/EÜ ja nõukogu otsus 2004/191/EÜ (heaks

kiidetud 8.05.2025 Vabariigi Valitsuse istungil ning 23.05.2025 Riigikogu ELAK-i

istungil).

5. Suuremahuliste piiriüleste IT-süsteemide koostalitlusvõime

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: arvamuste vahetus koostalitlusvõime rakendamise

teekaardis kohta pärast 2026. aastat, millele järgneb selle kinnitamine.

Schengeni Nõukogu formaadis tagasisidestatakse koostalitlusvõime rakendamise teekaart

pärast 2026. aastat, millele järgneb teekaardi kinnitamine JSK nõukogu poolt. Ajavahemikus

2017–2018 on Euroopa Parlament ja EL Nõukogu kiitnud heaks mitmed EL-i üleste

suuremahuliste infosüsteemide määrused, mis on suunatud piiri- ja rändehalduse ning

sisejulgeoleku parandamisele. Nende süsteemide sekka kuuluvad ajakohastatud Schengeni

infosüsteem (SIS), viisainfosüsteem (VIS), varjupaigataotlejate sõrmejälgede infosüsteem

(Eurodac), riiki sisenemise ja väljumise süsteem (EES), EL-i reisiinfo- ja lubade süsteem

(ETIAS), ühiste uurimisrühmade koostööplatvorm ja Euroopa karistusregistrite andmete

vahetamise süsteem (ECRIS-TCN). Süsteemide arendamiseks ja õigeaegseks kasutuselevõtuks

eraldas Euroopa Komisjon liikmesriikidele sihtotstarbelist raha.

12. oktoobril 2025 käivitati koostalitlusvõime esimene etapp: riiki sisenemise ja väljumise

süsteem (EES). Kuna osade liikmesriikide jaoks oli EES-i terviklik rakendamine tähtajaks

keeruline, võimaldati neile etapiviisilist käivitamist. Eesti taolist erilahendust ei vajanud ning

käivitas EES-i täies mahus plaanipäraselt ning ilma tõrgeteta. Selleks, et tagada kõikide

etappide käivitamine, on EL Nõukogu eesistuja Taani esitanud eu-LISA haldusnõukogu

ettepaneku uuendatud rakendamise ajakava ehk koostalitlusvõime teekaardi:

 2027. aasta teine kvartal: SIS ja EES käivituvad täielikult koostalitlusarhitektuuri

raames. Samuti algab mitmikidentiteedi tuvastaja (MID) ülemikuperiood. Lisaks

käivitub automaatse andmevahetuse ja politseikoostöö süsteem Prüm II.

 2028. aasta teine kvartal: koostalitlusvõime arhitektuur on üles ehitatud ja käivitub

täiel määral.

Teekaardis ei ole täpsustatud VIS-i ja EL-i viisataotluse platvormi (EU-VAP) käivitamise

tähtajad: eu-LISA haldusnõukogu esitab vastava täienduse JSK nõukogule 2026. aasta

jaanuaris.

Eesti põhisõnumid:

8

Eestile sobib esitatud uuendatud koostalitlusvõime teekaart ning me toetame selle kinnitamist.

Eesti huvi on võimalikult kiire, tõhus ja sujuv koostalitlusvõime rakendamine, kuna see

võimaldab oluliselt parandada Schengeni ala turvalisust, kiirendab piiriületust ja infovahetust

ning vähendab halduskoormust.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:

 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi

Valitsuse istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025-2027 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse

19.06.2025. aasta istungil).

6. Schengeni ala toimepidevus

Päevakorrapunktipunkti käsitlemise eesmärk: siseministrite töölõuna formaadis toimub

poliitiline mõttevahetus Schengeni tsükli prioriteetide rakendamisest.

Schengeni Nõukogu formaadi raames arutatakse Schengengi tsükli prioriteetide

rakendamist välispiiride kaitse valdkonnas. Schengeni ala sisene isikute vaba liikumine

rajaneb tõhusal ja põhjalikul kontrollil ala välispiiridel, mille eest vastutavad liikmesriigid.

Suuremahuliste IT-süsteemide kasutuselevõtt, pidevad jõupingutused EL-i piirihalduse raames

ja tihedam koostöö rändeteede seiramises on märkimisväärselt parandanud Schengeni ala

välispiiride valve tõhusust ja tulemuslikkust. Kuigi piirihalduses on tehtud positiivseid

edusamme, püsivad Schengeni hinnangute ja Frontexi haavatavuse hindamiste käigus

tuvastatud kriitilised lüngad, mis õõnestavad ala ühist suutlikkust tegeleda nii praeguste kui ka

tekkivate julgeolekuohtudega kiiresti muutuvas geopoliitilises kontekstis. Käesoleva JSK

nõukogu raames toimuva Schengeni Nõukogu formaadi kohtumisel kavatseb Euroopa

Komisjon tutvustada siseministritele individuaalseid Schengeni tulemusmõõdikuid ning

tagasisidestada liikmesriikide pingutusi Schengeni ala toimimise toetamisel. Töölõuna ajal on

siseministritel võimalus vahetada arvamusi ülevaatest kui ka tutvustada siseriikliku piirihalduse

korraldust.

Schengengi ala välispiiride toimepidevuse vaatest on olulised kolm peamist valdkonda: i)

olukorrateadlikus ja piiriseire; ii) akuutsed riskianalüüsid; ning iii) piirikontroll. Täpsemalt:

 Olukorrateadlikus ja piiriseire on üldiselt paranenud – eriti jõuliselt on arendatud

võimekusi Schengeni idapiiril –, kuid mõnede liikmesriikide puhul on täheldatud

hindamise käigus nõrkusi. 2024. aasta andmetel on 35% EL-i välispiirist kaetud

statsionaarsete seiresüsteemidega, kuid paljudel maismaapiiri sektsioonidel on endiselt

pimetsoone. Seeläbi tuleks tugevamalt panustada seiresüsteemide paigutamisesse,

ametivahelisse koordinatsiooni, inimressurssi vähesuse leevendamisesse,

personaliõppesse ja võimekuste arendamisesse (sh droonitõrje). Lahendamist vajavad

9

olukorrateadlikkuse ja riskianalüüside lünkade kõrvaldamine ning EUROSUR-i6

täiemahulise rakendamise saavutamine.

 Riskianalüüside puhul tuleks keskenduda sellele, et kõik liikmesriigid võtaks

täiemahuliselt kasutusele piirikontrolli riskianalüüse, pöörates neis eriti tähelepanu

väljaõpetatud töötajate olemasolule, keerukamate andmete ja mõõdikute hõlmamisele,

strateegilisele ja operatiivsele koordineerimisele ning reisijate broneerinuandmete (API)

kasutamisele.

 Piirikontrolli vaatest on oluline teadvustada, et 2024. aastal ei registreeritud Schengeni

Infosüsteemi (SIS) ligikaudu 35 700 000 reisijat, kes ületasid Schengeni välispiiri.

Kuigi 12. oktoobril 2025 käivitus edukalt riiki sisenemise ja väljumise süsteem (EES),

mis oluliselt kiirendab ja tõhustab kontrolli piiril, on siiski mõnedel liikmesriikidel

raskusi piisava arvu piirivalvurite tagamisega, tehniliste tõkete lahendamisega ning

toimepideva IT ressursside olemasoluga. Toimiv kontroll piiril on vajalik, et kinnitada

isiku Schengeni alale sisenemise seaduslik alus ning tuvastada reisidokumentide

võltsinguid: näiteks tuvastati 2024. aastal 9 419 dokumendivõltsingut.

Eesti põhisõnumid:

Eesti huvides on nii Schengeni ala kui ka idapiiri turvalisuse tagamine, milleks on vajalik kõigi

liikmesriikide ja EL-i institutsioonide panus. Välispiiri omava riigina on Eesti peamiseks

pingutuseks piirihalduse kontekstis piiriturvalisuse tõstmine. Eesti näeb selleks parima

võimalusena nii liikmesriikide enda kui Frontexi võimekuse viimist tasemele, mis võimaldab

välispiiril avalduvatele ohtudele kiiresti reageerida ning vajadusel ressursse piiri erinevates

osades ümber paigutada. Riiklikul tasandil jätkab Eesti idapiiri väljaehitamist ja tehnilise valve

arendamist eesmärgiga saada ja omada kogu piiril toimuvast reaalajas ülevaade. Seeläbi loodud

olukorrateadlikkus on oluline mitte ainult piiriturvalisuse kontekstis, vaid võimaldab ka

adekvaatselt hinnata inimressursi vajadust.

Schengeni ala toimimise üheks eelduseks on tõhus infovahetus. Suuremahulised infosüsteemid

ei tohi saada eesmärgiks omaette, vaid peavad lähtumas koostoime põhimõttest. Infosüsteemid

peavad toetama vaba liikumist, need ei tohi tekitada lisakoormust ega olla dubleerivad.

Eraldi tasub pöörata tähelepanu Venemaa ja Valgevene kodanikele viisade väljastamisele, eriti

juhul, kui tegu on Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu osalenud isikutega (edaspidi:

kombatandid). Sõltumata sellest, kas Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu lõppeb või mitte,

jääb Venemaa ebademokraatlik režiim märkimisväärseks ohuallikaks Schengeni ala ja EL-i

liikmesriikidele. Aktiivse sõjategevuse lõppemine „vabastab“ märkimisväärselt kombatante

ehk lahingukogemusega isikuid (nii Venemaa poolt mobiliseerituid, vabatahtlikuid kui ka

lepingulisi palgasõdureid), kelle rehabiliteerimise ja ühiskonda taaslõimumise võimekus

Venemaal suuresti puudub. Seeläbi on Venemaa ebademokraatlik režiim tõenäoliselt huvitatud

6 EUROSUR on 2013. aastal loodud Euroopa piiride valvamise süsteem, mis on raamistik teabevahetuseks ja

koostööks liikmesriikide ja Frontexi vahel, eesmärgiga parandada olukorrateadlikkust ja suurendada

reageerimisvõimet välispiiridel.

10

uute rünnakute läbiviimiseks naabruskonnaks, vältimaks riigi ühiskondlikku korra

destabiliseerimist.

Antud Vene Föderatsiooni kodanike kategooriat – kombatante, režiimile sümpatiseerijaid –

kasutab Vene režiim oma luureteenistuste juhtimisel tõenäolisemalt ka Schengeni ja EL-i

riikide vastu suunatud hübriidoperatsioonideks. Mainitud Venemaa kodanike hulgas on varem

süüdimõistetud ja otse vanglatest rindele saadetud kurjategijaid ning relvajõudude liikmed, kes

on Ukrainas toime pannud sõjakuritegusid. Nende kuritegeliku tausta, lahingukogemuse ja

kuritegelike võrgustikega seotud sidemete kombinatsioon kujutab endast julgeolekuohtu

riikidele, mis võivad neid vastu võtta või võõrustada – eriti hübriidohtude kontekstis.

Seeläbi on Eesti vaatest oluline takistada selliste isikute imbumist Schengeni ala ja EL-i

liikmesriikide ühiskondadesse, mille tarvis tuleb võtta kasutusele EL-i tasandi meetmeid,

tagamaks ühtset lähenemist kõikide liikmesriikide puhul. Selle tarvis peaks rakendama

piiranguid nii väljastavate viisadele kui ka elamislubadele eesmärgiga takistada nende isikute

vaba liikumist Schengeni alal. Sama rõhutati ka Tallinna siseministrite kohtumisel 19. juunil

2025, kus toodi esile vajadust ühtlustada ohupilti, piirata Venemaa eks-kombatantide vaba

liikumist Schengeni ruumis ning mitte väljastama sellistele isikutele viisasid ja elamislube.

Ametnike tasandil on Eesti juhtinud omal algatusele sellele teiste liikmesriikide tähelepanu EL-

i sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alaline komitee (COSI) istungil 18. novembril 2025 ning

kavatseb hoida teemat fookuses erinevatel tasanditel ka edaspidi.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:

 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi

Valitsuse istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025-2027 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse

19.06.2025. aasta istungil).

7. Võitlus julgeolekuohtudega: EL-i julgeolekuasutuste ohuhinnang

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: siseministritele tehakse piiratud formaadis ülevaade

akuutsetest julgeolekuohtudest EL-is.

Regulaarülevaade toimub piiratud juurdepääsu formaadis.

Eesti võtab ülevaate teadmiseks.

8. Geopoliitilise olukorra mõju EL-i sisejulgeolekule

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: arvamuste vahetus geopoliitilise olukorra mõjust EL-i

sisejulgeolekule, erilise fookusega droonidel.

EL Nõukogu eesistuja Taani toob esile, et praegust geopoliitilist olukorda mõjutavad julgeoleku

vaatest enim Venemaa agressioonisõda Ukrainas, globaalne konkurents mõjuvõimu eest ning

tehnoloogiate kiire areng. Seeläbi on Euroopa seismas silmitsi üha rohkemate ja keerukamate

11

hübriidohtudega: küberrünnakud, sihistatud majanduslik surve, desinformatsioonikampaaniad,

sekkumised riiklikusse poliitikasse ja valimistesse, sabotaaž ning rünnakud kriitilise taristu

vastu. Nende eesmärk on tuvastada ning ära kasutada liikmesriikide nõrkusi, segada majandust,

lõhestada ühiskonda ning külvata usaldamatust demokraatlike institutsioonide vastu. Üheks

võtteks selle eesmärgi täitmisel on ulatuslike intsidentide korraldamine mehitamata

õhusõidukite (edaspidi: droonid) abil, mille raames võib olla tegu oluliste transpordisõlmede,

näiteks lennujaamade, halvamisega, riiklikult oluliste objektide filmimise või muude

hübriidrünnakutega.

13. – 14. oktoobril 2025 toimunud JSK nõukogu istungil on EL-i liikmesriikide siseministrid

toonud esile vajadust pöörata tähelepanu droonide tuvastamisele ja tõrjumisele julgeoleku

tagamise eesmärgil, kuna droonidega läbiviidavate hübriidrünnakute arv on Euroopas

kasvutrendis. Sama on rõhutanud ka Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2025 toimunud istungi

järeldustes tuues esile vajadust kõikide liikmesriikide pingutuse järele droonitõrje ja õhuruumi

kaitse võimekuse arendamises. Lisaks droonidele on murekohaks ka keelatud ainete ja esemete

smugeldamise eesmärgil kasutatavad õhupallid, millel lastakse triivida EL-i territooriumile

kolmandatest riikidest. Seda teemat on samuti arutatud 4. detsembril 2025 toimunud EL

transpordiministrite nõukogu istungil.

Droonidega seotud ohtude maandamiseks on Euroopa Komisjon 2023. aastal esitanud teatise,

milles kajastuvad 18 erinevat tegevust eesmärgiga leevendada julgeolekuriske. Selleks loodi

droonitõrje ekspertgrupp (ingl. k. Counter-Drone Expert Group, lühend CDEG), mille eesmärk

on analüüsida liikmesriikide õigust ja praktikaid ning pakkuda välja viise nende suuremaks

harmoniseerimiseks. Ülevaade analüüsist esitatakse eeldatavasti 2026. aasta esimeses pooles.

JSK nõunike kohtumisel 14. novembril 2025 on mitmed liikmesriigid toonud esile raskusi,

millega seisavad silmitsi õiguskaitseasutused droonide ebaseadusliku kasutamise puhul.

Seeläbi palutakse töötada välja EL-i tasandi sekkumisi ja meetmeid, mis võimaldaks maandada

droonidest tulenevaid riske, näiteks harmoniseerides standardeid ja praktikaid, tugevdades

infovahetust ja tegevuste koordineerimist, suurendades EL-i rahastust innovatsioonile ning

lihtsustades (ka piiriülestes) hangetes osalemist. Euroopa Komisjon on teavitanud liikmesriike,

et 2025. aasta detsembris saab tuge piirivalve võimekuse, k.a. droonitõrje ja -seire, arendamise

tarvis BMVI fondist.

Eesti põhisõnumid:

Eesti on erinevatel tasanditel korduvalt juhtinud tähelepanu droonide abil läbiviidavatele

hübriidrünnakutele ja sabotaažaktidele. Viimati võttis siseminister antud teemal sõna 13. – 14.

oktoobril 2025 toimunud JSK istungil, kus rõhutas akuutset vajadust EL-i ülese drooniseire

võimekuse arendamise järgi, seda eriti EL-i idapiiril. Arendatav võimekus peaks võimaldama

liikmesriikidel tuvastada, kust droon pärineb ning võimalusel ka selle juhtimise allikat. Lisaks

ei tasu unustada, et Venemaa võib korraldada hübriidrünnakut droonidega, kasutades selleks

varilaevastikku kuuluvaid aluseid Läänemerel, mis arvestades selle piirkonna tihedat

laevaliiklust, muudab süüdlase tuvastamist veelgi raskemaks.

12

Samuti on Eesti seisukohal, et lisaks EL-i ülesele seirevõimekuse arendamisele on oluline

pöörata tähelepanu ka droonitõrjele konkreetselt ning vastumeetmetele laiemalt. Peab olema

võimalk nii tundmatu drooni ohutu alla laskmine kui ka tuvastatud toimepanijate

sanktsioneerimine, olgu tegu eraisikute või institutsioonidega. Eesti vaatest on suurimaks

väljakutseks piiritaristu arenduste puhul on droonide tuvastamine ja tõrjumine. Valdkond

areneb meeletu kiirusega ning võimekuse loomine eeldab väga suurt ressurssi. Samas tuleb

silmas pidada, et mitte ainult rahaline vaade ei ole probleemkohaks. Suureks väljakutseks on

ka rahastuse kasutamise reeglitest tulenevad piirangud, mis ei võimalda näiteks hangete

läbiviimisel olla piisavalt kiired ja paindlikud.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:

 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi

Valitsuse istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025-2027 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse

19.06.2025. aasta istungil).

9. Määruse eelnõu, mis käsitleb elanikkonnakaitse mehhanismi (UCPM määrus)

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: Euroopa Komisjon esitleb ülevaate senisest

menetlusest.

2025. aasta juulis avaldas Euroopa Komisjon määruse eelnõu, milles käsitletakse liidu

elanikkonnakaitse mehhanismi ajakohastamist7. Selle üldine eesmärk on parandada

tulemuslikkust tegevuses, millega toetatakse looduslike ja inimtegevusest tingitud ohtude (sh

tõsised piiriülesed terviseohud) ennetamist, nendeks valmistumist ja nendele reageerimist,

võttes ühtlasi arvesse, et liitu ähvardavad riskid ja ohud on üha keerukamad ja omavahel aina

enam seotud.

Määruse ettepanekuga nähakse ette:

 liidu elanikkonnakaitse mehhanism ning liidu toetus tervisealasteks hädaolukordadeks

valmisolekuks ja neile reageerimiseks;

 rahastamise raamistik, et kasutada ära koostoimet ja parandada koordineerimist

sektorite vahel;

 sätestatakse eesmärgid ja eelarve ajavahemikuks 2028-2034;

 liidu rahastuse vormid ja eeskirjad.

EL siseministritele esitatakse ülevaade UCPM määruse eelnõu hetkeseisust. EL Nõukogu

eesistuja Taani soovis küll praeguseks hetkeks saavutada kokkuleppe määruse eelnõu teksti

osas, kuid liikmesriikide vaheliste vaidluste tõttu on menetlus veninud kompromissi otsingul.

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, milles käsitletakse liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ning

liidu toetust tervisealasteks ja neile reageerimisele ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1313/2013/EL.

13

Eesti toetab8 igakülgselt EL-i ja liikmesriikide samme Euroopa tsiviil- ja sõjalise koostöö

tugevdamiseks. Ennekõike tuleb tugevdada olemasolevaid tööriistu ja vajaduse korral

laiendada ning tõhustada erinevate osaliste koostööd. EL-i tegevus kriisivalmiduse ja -kindluse

valdkondades peab selgelt arvestama NATO kollektiivkaitse võimevajadusi, tegevusi ja

planeerimisprotsessi, nendega konkureerimata.

Kriisikindlus tagab kahte olulist aspekt: i) Eestit on raskem rünnata ning ii) taastumine toimub

kiiremini, olgu tegemist looduskatastroofi, hübriidse iseloomuga rünnakute või muu kriisiga.

Halvenenud julgeolekukeskkonnas tuleb suurendada kogu riigi ja elanikkonna kriisikindlust.

Valmistudes kõige tõsisemateks kriisideks, oleme valmis lahendama ka väiksema mõjuga

kriise.

Eesti toetab EL-i hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse (ERCC) mandaadi

laiendamist viisil, mis tagaks mistahes ohustsenaariumi realiseerumisel (sh hübriidse

iseloomuga tegevus ja sõjaline konflikt) operatiivse abistamise ühtse kontaktpunkti kaudu.

ERCC mandaadi laiendamise lahutamatuks eelduseks peab olema personali ja rahastuse

suurendamine proportsionaalselt lisanduvate ülesannetega. Toetame

elanikonnakaitsemehhanismi ühiste kriisivarude planeerimise ja varajase reageerimise

võimekuse tugevdamist. Seejuures tuleb arvestada regionaalsete ohustsenaariumide ja

riskidega, planeerides varude eelpaigutamist logistiliselt keerukamatesse piirkondadesse.

Eesti võtab ülevaate teadmiseks.

10. Võitlust uimastite smugeldamise ning organiseeritud kuritegevusega

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: siseministritele edastatakse ülevaade viimastest

arengutest võitluses uimasitite smugeldamise ja organiseeritud kuritegevusega.

EL Nõukogu eesistuja Taani edastab ülevaate võitlusest uimastite smugeldamisega ning

organiseeritud kuritegevusega. Uimastikaubandus on endiselt üks suurimaid ohte EL-i

julgeolekule, seda nii rahvatervise kui ka jõukude rahastamise vaatest. Organiseeritud

kuritegelikud võrgustikud näitavad üles suurt kohanemisvõimet ning paindlikku korraldust, mis

võimaldab neil tõhusalt ära kasutada uusi tootmistehnoloogiaid, õiguslikke struktuure,

veebiplatvorme ja smugeldamise mooduseid. Uimastikaubanduse ja -smugeldamise

tõkestamisele on pööranud tähelepanu Euroopa Komisjon nii EL-i uimastistrateegia,

tegevuskava 2021-2025 kui ka EL-i sisejulgeolekustrateegia raames.

EL-i uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise teekaart lõppeb 2025.

aasta detsembris ning EL Nõukogu eesistuja Taani teeb ülevaate peamistest saavutustest

prioriteetsetel suundadel, milleks on: i) tolliametite kaasamine võitlusesse uimastite

smugeldamisega; ii) õiguskaitseasutuste operatsioonide tugevdamine sadamates; iii) erasekotri

8 Eesti seisukohad UCPM määruse eelnõu kohta kinnitati Vabariigi Valitsuse 20. novembril toimunud istungil.

Riigikogu sotsiaalkomisjon kinnitas esitatud seisukohad 1. detsembril toimunud istungil, edasi menetletakse Eesti

seisukohti riigikaitsekomisjonis 8. detsembril ning EL asjade komisjonis 12. detsembril.

14

ja avaliku sektori partnerlus võitluses uimasitite smugeldamise ja kuritegevuse imbumisega

seaduslikudesse struktuuridesse; iv) kõrge ohutasemega kriminaalsete võrgustike

kaardistamine; v) kriminaalsete võrgustike lõhkumisele pühendunud kohtunike ja prokuröride

võrgustiku loomine; vi) finantskuritegude uurimiste edendamine; vii) digitaalsete uurimiste

edendamine; viii) SIS teavituste täie potentsiaali ära kasutamine; ix) robustsema

õigusraamistiku välja töötamine võitluseks organiseeritud kuritegevusega; x) organiseeritud

kuritegevuse tõkestamine läbi administratiivsete meetmete; xi) võitlus narkootiliste lähteainete

levikuga; xii) võitlus laste ja alaealiste värbamisega jõukudesse; xiii) ohutuse ja rahvatervise

tagamine piirkondades, mis on enim mõjutatud uimastikaubanduse ja sellest tulenevate

kuritegude poolt; xiv) uimastismugeldamise vastaste operatsioonide toetamise tugevdamine

Lääne-Aafrikas; xv) koostöö edendamine EL-i ning Ladina-Ameerika ja Kariibimere riikidega

võitluses organiseeritud kuritegevusega; xvi) koostöövõrgustike arendamine võitluses

sünteetiliste uimastitega; xvii) õiguskaitse- ja justiitsasutuste koostöö tugevdamine kolmandate

riikidega.

Eesti võtab ülevaate teadmiseks.