Kiri

Dokumendiregister	Kultuuriministeerium
Viit	9-1/812-2
Registreeritud	03.12.2025
Sünkroonitud	04.12.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	9 Välisesinduste ning rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari	9-1 Kirjavahetus EL otsustusprotsessis osalemisega seotud küsimustes
Toimik	9-1/2025 EL otsustusprotsessis osalemisega seotud dokumendid
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis	Haridus- ja Teadusministeerium
Vastutaja	Kadri Jauram (KULTUURIMINISTEERIUM, Kommunikatsiooni - ja rahvusvahelise koostöö osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (159572 tm).

Failid

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda esitamine (1).asice

Eelnõu.pdf

Kaasatud asutuste nimekiri.pdf

Kooskõlastustabel.pdf

Seletuskiri.pdf

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda esitamine.pdf

Eelnõu.pdf

EELNÕU

03.12.2025

VABARIIGI VALITSUS

Eesti seisukohad Erasmus+ 2028-2034 programmi kohta

1. Kiita heaks järgmised haridus- ja teadusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse programm „Erasmus+“ aastateks 2028–2034 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/817 ja (EL) 2021/888, eelnõu kohta.

1.1. Eesti on seisukohal, et Erasmus+ programmi põhifookus peab jääma inimeste haridusliku, professionaalse ja isikliku arengu edendamisele elukestva õppe kaudu. On oluline, et

programm toetaks nii laiapõhjaliste pädevuste kui ka tööalast konkurentsivõimet suurendavate oskuste kujunemist.

1.2. Peame oluliseks, et programm toetab hariduse, noorte ja spordi valdkondi, võttes arvesse nende valdkondade eriomaseid sihtgruppe ja vajadusi. Eelistame, et määruses sätestatakse

selgelt valdkondlikud eesmärgid, tegevused ja eelarvejaotused. 1.3. Leiame, et määruses tuleb sätestada liikmesriikide otsustav roll programmi juhtimisel,

tagades, et tööprogrammide kujundamiseks ja vastuvõtmiseks programmikomitees kasutatakse rakendusaktide kontrollimenetlust.

1.4. Peame oluliseks, et Erasmus+ programmist riiklike agentuuride kaudu rahastatud

tegevused moodustaks vähemalt 75% kogu programmi eelarvest, sest see tagaks Eesti

taotlejatele paremad võimalused programmi meetmetest osa saada. Toetame riiklike agentuuride tegevuskulude kaasrahastamist liikmesriikide poolt, kuid ei pea õigeks

kehtestada määruses rahastamise määra. Riiklike agentuuride tegevuskulude kaasrahastamine liikmesriikide poolt peab jääma paindlikuks, arvestades iga riigi võimalusi.

1.5. Toetame ettepanekut suunata Erasmus+ stipendiume strateegilistesse valdkondadesse

(näiteks tehisaru, küberturvalisus, inseneeria), kuid eelistame neid käsitleda tööprogrammi, mitte määruse tasandil. Peame oluliseks paindlikkust ja otsuste läbipaistvust nende valdkondade määratlemisel, ning rakendamisel stipendiumite saajate geograafilise

tasakaaluga arvestamist.

1.6. Eesti toetab Erasmus+ õpirände ja koostöövõimaluste suurendamist üldhariduses. Erilist tähelepanu tuleks pöörata väikekoolide osalemisvõimalustele ning matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning kunstide (MATIK) ainete õpetuse tugevdamisele.

1.7. Leiame, et määruses tuleb rohkem esile tõsta EL noortepoliitika eesmärke ja noorsootöö

rolli. Peame oluliseks, et Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi integreerimisel Erasmus+ programmi säiliks Euroopa Solidaarsuskorpuse tegevused, sealhulgas kohalikud ja üleriigilised solidaarsusprojektid.

1.8. Eesti ei pea otstarbekaks lisada programmi sportlasi uue sihtrühmana, sest sporditöötajate

õpirände nõudlus ületab juba täna mitmekordselt rahastusvõimalusi. Peame vajalikuks, et lisaks Eesti sporditöötajate saatmisele välisriikidesse oleks Eesti spordiorganisatsioonidel

EELNÕU

03.12.2025

lubatud ka kutsuda välisriikide eksperte ja treenereid Eestisse, et toetada teadmiste ja kogemuste vahetust mõlemas suunas. EL toetused mittetulunduslikele Euroopa

spordiüritustele tuleks suunata peamiselt tugeva Euroopa mõõtme ja mõjuga suurtele üle- euroopalistele üritustele.

1.9. Eesti toetab kolmandate riikide strateegilist ja väärtuspõhist kaasamist Erasmus+ programmi tegevustesse, kuid rõhutab, et koostöö peab arvestama julgeoleku aspektidega

nii organisatsiooni kui üksikisiku puhul. 1.10. Toetame sünergiaid teiste EL fondidega nagu Globaalne Euroopa, Euroopa Horisont,

Euroopa Konkurentsivõimefond, kuid peame vajalikuks luua selgemad juhised, kuidas sünergiad praktikas rakendatakse.

1. Eesti esindajatel väljendada Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel ülaltoodud

seisukohti.

2. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha

seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee liikmetele. Haridus- ja Teadusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes

olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

Kooskõlastustabel.pdf

Lisa 4. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel

Nr Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamise ja arvestamata jätmise

selgitus

1 Rahandusministeerium 1) Art 8.4 Eelarve (rangelt võttes on tegu artikliga, mis on nurksulgudes ja sellisena MFF läbirääkimiste osa, aga sellegipoolest kommentaar): Kui soovida sätestada Erasmus+ eelarve mingi osa kasutamine EK poolt programmi rakendamise kulu katteks, siis tuleks selle osa maksimaalne suurus ja/või määr selguse ja läbipaistvuse huvides ning programmi eelarve Erasmus+ eesmärkide saavutamise toetamiseks kasutatava osa määratlemiseks sätestada määruses. Seejuures on vaja vältida kattuvust EL eelarve halduskulude rubriigi (rubriik 4) raames kaetavate (EK) kuludega ning eristada, milliseid Erasmus+ programmi rakendamisega seotud kulusid (sh millist osa neist) kaetakse EL eelarve halduskulu rubriigi vahenditest ning milliseid Erasmus+ programmi eelarve art 8.4 kohasest osast (ning kuidas välditakse kattuvust).

Teadmiseks võetud.

2) Art 10.2 kohaselt võivad LR-d kanda nt riigiplaanide (EL eelarve rubriigi 1) vahendeid üle Erasmus+ programmi kaudu kasutuseks ning EK korraldaks selliste vahendite kasutust otsese või kaudse juhtimise kaudu, ka on kirjas et selliseid vahendeid kasutatakse „asjakohase LR kasuks“. Samas ei ole määratletud, mil viisil, millise dokumendi kaudu/alusel ja millises ulatuses ning kui konkreetselt saaks LR sellisel juhul määratleda üle kantavate vahendite kasutuse sihtotstarbe, oodatavad tulemused ja kasutusviisi (nt kas selliste vahendite kasutusse suunamine käiks mõne taotlusvooru eraldi eelarveosa kaudu või muul viisil; kas LR esindaja osaleks taotluste hindamisel). Kaudselt võib selle kohta käia art 11.2, aga eespool toodud küsimustele sellest vastuseid ei saa.

Arvestatud.

3) Art 12.5: eeldame, et HTM oskab hinnata, kas arvestades võimalikke Erasmus+ kaudu toetatavaid tegevusi ja nende tulemuste saavutamise sõltumist (või mitte sõltumist) projektide elluviijatest on asjakohane näha ette toetuse andmine kuludega mitte seotuna („as financing not linked to costs”) või lihtsustatud kulu arvestuse alusel ning kas, millist tüüpi tegevuste tarvis ning millistel kaalutlustel oleks vaja näha ette võimalus toetuse andmiseks kulu alusel (“actual eligible cost reimbursement”). Määruse eelnõu sõnastus näeb viimase viisi kasutamise ette üksnes juhul kui toetatava tegevuse tulemusi muul viisil saavutada ei saa – kas selline määratlus on HTM hinnangul asjakohane ja piisav, arvestades seniseid kogemusi Erasmus+ eelkäija toetuse kasutusega?

Teadmiseks võetud. Praegune tekst kajastab seda, mida riigid on soovinud ja EK arendanud: kus vähegi võimalik kasutada ühikuhindu ja tegelikud kulud (peamiselt võrgustikes teatud juhtudel) tulevad kasutusele vaid seal, kus ühikuhinda kasutada ei ole võimalik.

4) Art 13 kohaselt võivad programmis osaleda 3. riigid. Samas ei ole määratletud erisust agressioonisõja algatanud riikide võimaliku osalemise kohta (seda ei kata art 13.2.e). Ettepanek kaaluda, kas üldse ja kui, siis millises ulatuses ning kellele sellistest riikidest võiks Erasmus+ programmis osalemine avatud olla. Sama kommentaar-küsimus ka art 14.2.d kohta. (Selles küsimuses oleks otstarbekas küsida ka Välisministeeriumi seisukohta.)

Arvestatud.

5) Art 15: Arvestades Erasmus+ programmi töökava/tööprogrammi olulist mõju programmi eesmärkide saavutamisele, peaks nende heakskiitmisel sõnaõigus olema liikmesriikidel (nn komitoloogia määruse (EL)182/2011 art 5 kohase kontrollimenetluse (examination procedure) kaudu). Erasmus+ toetuse taotlemise prognoositavuse huvides oleks asjakohane sätestada määruses tööprogrammi minimaalne sisu (nt kavandatavate taotlusvoorude esialgne ajakava ja seos Erasmus+ eesmärkidega jmt).

Arvestatud.

2 Siseministeerium Toetame punkti 5.9, mille kohaselt ei tohiks saada programmis osaleda riigid, kes ei jaga EL- i väärtusi. See peab hõlmama osalemise piiranguid ka üksikisiku tasandil. Juhime tähelepanu, et oluline on tagada programmis osalejatele ohuteadlikus turvaolukorrast sihtriikides ning vältida ohtlikesse riikidesse tudengite saatmist. Tuleb pöörata erilist tähelepanu vajadusele tutvustada programmis osalejatele potentsiaalsete sihtriikide kultuurilisi ja usulisi eripärasid, mis on vajalik osaleja ohuteadlikkuse ja turvalisuse tagamiseks.

Teadmiseks võetud. Puudutab rakendustasandit.

3 Kultuuriministeerium 1) Praegune programmimääruse ettepanek on niivõrd üldsõnaline, et jääb ebaselgeks,

millele on võimalik toetust taotleda. Sellisel kujul tekitab see ebakindlust nii liikmesriikidele

kui ka taotlejatele. Programmimäärusest ei selgu, millised toetussuunad jätkuvad ja millised

mitte. Toetame, et toetussuunad oleksid täpsemalt lahti kirjutatud sarnaselt praegu kehtivale

programmile (ei pea olema eraldi peatükk spordile). Detailsem programm on oluline

õigluskindluse seisukohast taotlejatele tegevuste aegsaks planeerimiseks toetatavate

suundade etteennustatavuseks.

Arvestatud.

2) Spordipersonali mobiilsus on osutunud väärtuslikuks mehhanismiks

spordiorganisatsioonide toetamisel. Viimase kahe aasta jooksul on Eestis taotletud neli korda

rohkem toetust, kui me pakkuda suudame. Ja see on kaks korda rohkem kui keskmine huvi

ELi tasandil. Seega näeme tugevat vajadust selle valdkonna eelarve suurendamiseks.

Arvestatud osaliselt. Erasmus+ läbirääkimistes eelarveküsimusi ei arutada, et mitte ennetada EL

pikaajalise eelarve läbirääkimisi.

3) Samal ajal tuleks luua võimalus sporditöötajate kahesuunaliseks mobiilsuseks. Praegune raamistik keskendub peamiselt osalejate saatmisele, piirates ekspertide, treenerite ja muu personali vastuvõtmise võimalusi. Vastuvõtule tuleks anda võrdne prioriteet, e t maksimeerida teadmiste ja kogemuste vahetust. Mõnel juhul on asjakohasem võõrustada paar eksperti kui saata välismaale 10 inimest.

Arvestatud.

4) Programmi ettepaneku leheküljel 33 punktis on lisatud võrreldes käesoleva programmiga sihtrühma hulgas „learning mobility of athletes“. Jääb arusaamatuks, keda on mõeldud ja kuidas selline õppimisele suunatud tegevus saaks praktikas toimuda. Praktikas ei ole realistlik, et tippsportlane läheb pikemaks ajaks ainult õppima ilma treeningtegevuseta. Kui sportlane läheb lihtsalt õppima tudengina, siis see peaks olema hariduse valdkonna alt juba praegu toetatav. Sihtrühma laiendamine tähendaks ka märkimisväärselt uusi potentsiaalseid taotlejaid ja suurendaks veelgi survet eelarvele. Meie seisukoht on, et arvestades programmi fookust ja piiratud eelarvet, ei ole mõistlik toetada sportlaste treeninglaagreid ega tippsportlasi.

Arvestatud läbirääkimistel.

5) Praeguses programmis hallatakse hariduse ja noorte valdkonna väikesemahulisi partnerlusi riiklike agentuuride tasandil, parandades väiksemate organisatsioonide ja uustulnukate juurdepääsu. Riiklikud agentuurid on juba osutunud tugevateks ja tõhusateks partneriteks spordi mobiilsuse meetme rakendamisel. Seega leiame, et neil on olemas võimekus ja kogemus ka juba praegu spordivaldkonna väikesemahuliste partnerluste haldamiseks. Seetõttu soovime, et väikesemahuliste partnerlusprojektide rakendamise detsentraliseerimist spordivaldkonnas kaalutakse tõsiselt. Detsentraliseerimine parandaks juurdepääsu, lihtsustaks protsesse ja suurendaks osalemist, eriti rohujuuretasandi organisatsioonide seas.

Arvestatud.

6) Leiame, et on vaja ümber määratleda ka abikõlblike mittetulunduslike Euroopa spordiürituste ulatus. Meie seisukoht on, et EL peaks peamiselt toetama laiaulatuslikke Euroopa üritusi: suuri mitme spordiala üritusi, millel on tugev Euroopa mõõde ja tegevused, mis tagavad nende ühiskondliku kasu. Euroopa kohalikud üritused ja üleeuroopalised üritused peaksid olema rahastatud peamiselt korraldajate, osalejate ja riikide tihedas koostöös. Lühiajaliste ja väikese mõjuga tegevuste rahastamist peaks vähendama.

Arvestatud.

7) Toetame uues programmis ka vastastikuse õppimise meetme jätkamist. Usume, et see on ennast hästi tõestanud meede ning vastastikku õppimine on liikmesriikidele kasulik ja väga vajalik tööriist.

Arvestatud.

8) Programmi ettepaneku lk 34 punktis b on sisse toodud väljend „Sport Collaborative Alliances“. Palume selgitada, milliseid võrgustikke või organisatsioone on siin mõeldud. Konkreetselt selle nimega organisatsiooni spordivaldkonnas ei ole. On olemas erinevad katusorganisatsioonid erinevates valdkondades ja Euroopa Olümpiakomitee.

Arvestatud läbirääkimistel.

9) Teeme ettepaneku koostööpartnerluse taotlusvoorus piirata nii esitatavate kui partnerina

osalevate taotluste arvu organisatsiooni kohta. Uutel organisatsioonidel on raske siseneda,

sest pidevalt toetatakse regulaarseid projektide esitajaid. Taotluste arvu piiramisega tagatakse

riikide ja organisatsioonide paljusus ja mitmekesisus, samuti laiem geograafilise tasakaal.

Lisaks aitab taotluste arvu piiramine tõsta projektitaotluste ja projekti elluviimise kvaliteeti.

Teadmiseks võetud. Teemat saab käsitleda tööprogrammide tasandil.

10) Oleme seisukohal, et tuleks jätkata programmikomiteega. See annab liikmesriikidele,

kes programmi rakendavad, võimaluse ka iga-aastase tööplaani koostamise protsessis

osaleda ning tagab võimaluse liikmesriikide seisukohtadega arvestamiseks.

Arvestatud.

4 Eesti Maaülikool 1) Eelarve tõus on väga positiivne, aga sellest on vähe, kui soovitakse, et mobiilsuse numbrid kasvaksid. Praegust eelarve kasvu ja inflatsiooni ja Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse kokku liitmist arvestades suudetakse selle eelarvega vaevu mobiilsusnumbreid senisega samal tasemel hoida. Et numbreid kasvatada, peaks sellest eelarvest umbes pool minema kõrghariduse mobiilsuse alla, aga tegelikult on uues programmis nii palju tegevusi, et kõrgharidusele sellest mobiilsuse kasvatamiseks ei jätku. Eesmärk muuta mobiilsus veel kättesaadavamaks ja varasemaks on väga tervitatav. Aga loodame, et programmi haaret suurendades ei kao fookus kõrghariduse mobiilsuselt, mis on kogu programmi alus ja kõige suurem edulugu.

Teadmiseks võetud.

2) Doktorantide konverentsidel osalemine – kuna meil Eestis on doktorantide mobiilsusteks

väga piiratud vahendid, oleks väga positiivne, kui konverentsidel osalemine oleks

programmis lubatud ja saaksime seda sealt toetada ja kui minimaalne õpirände periood sel

juhul oleks 2 päeva nagu töötajate õpirände puhul.

Arvestatud.

3) Üliõpilaste pikaajaline õpiränne – kuigi oleme lühiajalise õpirände võimalusega rahul,

siis mitte miski ei asenda pikaajalise õpirände mõju ja väärtust. Siinkohal rõhutaksime, et

selleks, et rohkem üliõpilasi pikaajalises õpirändes osaleks, tuleb märgatavalt tõsta

stipendiumimäärasid. Töötajate õpiränne – üldjuhul ongi Erasmus+ ainuke rahastusallikas

oma lähetuste rahastamiseks ja teiste ülikoolidega õppe valdkonnas koostöö tegemiseks.

Teadmiseks võetud.

5 Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu

1) Väljakutseks on kindlasti halduskoormuse vähendamine ja toetuste parema kättesaadavuse tagamine, kuid positiivne on, et programmimääruse ettepanekus on sellele vajadusele tähelepanu pööratud.

Arvestatud.

2) Digitaliseerimise osas on vajalik keskenduda olemasolevate süsteemide jätkusuutlikkuse tagamisele, et need toimiksid programmiperioodide üleselt. Väga positiivne on olnud õppimise eesmärgil toimuva mobiilsuse dokumentide, eeskätt õppelepingute, digitaalne kinnitamine. Järgmisel programmiperioodil võiks see suundumus jätkuda ning laieneda ka teistele õpirände vormidele (nt üliõpilaste praktikalepingutele ja kõrgkoolide töötajate mobiilsuslepingutele). Samuti tasuks kaaluda mobiilsusdokumentide ja toetuslepingute vormide ühtlustamist kogu programmiperioodiks, et vältida liigset halduskoormust nii taotlejate kui ka riiklike agentuuride jaoks.

Arvestatud.

3) Toetusmäärade paindlikkus ja realistlikkus: praegune programm ei arvesta piisavalt sihtriikide elukallidust ega õpirännete tüüpide eripära. Näiteks lühiajaliste õpirännete puhul võivad kulud olla proportsionaalselt suuremad ja toetuste määrad ei kata tegelikke kulusid, mistõttu osalejad peavad ise olulise osa kuludest katma. KA171 õpirännete1 ebavõrdsus: KA171 tegevuse raames saavad partnerriikide töötajad programmiriikidesse õpetama või koolitusele tulles väiksemat toetust kui vastupidi. Lisaks puudub KA171 tudengitel võimalus osaleda BIP-idel2 ning nad ei lähe BIP-i osalejate arvestusse, mis piirab nende kaasatust ja võimalusi. Elukalliduse alusel jagatud riikide grupid: Euroopa riikide jaotamine kolme elukalliduse gruppi ei vasta tegelikkusele. See muudab toetused ebaadekvaatseks, eriti kõrghariduse üliõpilaste pikaajalise õpirände puhul, kus sihtriigi kulud ei ole toetustega kaetud.

Teadmiseks võetud. Puudutab rakendustasandit.

4) Toetused peaksid olema paindlikult kohandatavad vastavalt sihtriigile ja õpirände tüübile. Arvestatud

5) Vähemate võimalustega osalejate toetamine peab olema lihtsam ja selgemini rakendatav. Rahaline lisatoetus ja kaasamistoetus peaksid vähendama tõkkeid just väiksemate ja haavatavamate osalejagruppide jaoks.

Arvestatud.

1 KA171 (Key Action 171) õpiränne on Erasmus+ programmi meetme tüüp, mis toetab õpirännet väljaspool Euroopa Liitu ehk nn international credit mobility.

2 BIP tähendab Blended Intensive Programme ehk lühike intensiivne õppetegevus, mis ühendab füüsilise õpirände ja virtuaalse koostöö.

6) Programmi haldamisega kaasneb halduskoormuse kasv, mistõttu on oluline, et tagatakse

proportsionaalne tööjõu ja ressursside jaotus.

Selge ja lihtne dokumentatsioon ning hästi koolitatud koordinaatorid aitavad tagada

programmi sujuva rakendamise. Tugev koordinaatorite tugi vähendab vigade arvu ja

suurendab rahastuse tõhusat kasutust.

Teadmiseks võetud.

7) Digitaliseerimise ja platvormide ühilduvus on programmi edukuse seisukohalt kriitilise

tähtsusega. Olemasolevate süsteemide jätkusuutlik toimimine peab olema tagatud.

Arvestatud.

6 Tallinna Tehnikaülikool 1) Peame vajalikuks vähendada halduskoormust ja muuta programmis osalemine

paindlikumaks (koostöö kolmandate riikidega). Euroopa peab olema atraktiivne õppimiskoht

ka väljaspoolt ELi tulevatele talentidele; toetame täiendavaid mehhanisme, mis seda

võimaldavad.

Arvestatud osaliselt. Toetame kolmanda riikidega koostööd, aga oluline on arvestada julgeoleku aspektidega.

2) Soovitame maksta kõrgemat mobiilsusstipendiumit riigile prioriteetsetes valdkondades

õppivatele üliõpilastele (inseneriõpe, IT, õpetajakoolitus, meditsiin), et kõrgemad välisõppe

stipendiumid võiksid kujuneda motiveerivaks asjaoluks välisõppesse siirdumise l.

Arvestatud osaliselt. Seisukoht, mis käsitleb EL strateegiliste stipendiumite toetamist, võimaldab maksta kõrgemat mobiilsusstipendiumit osaliselt valdkondades, mis on ka riigi vaatest prioriteetset.

3) Eesti Erasmus+ eelarve jaotamisel ülikoolide vahel palume arvestada riiklikult

kokkulepitud prioriteete: inseneriõpe, IT, õpetajakoolitus, meditsiin.

Teadmiseks võetud.

4) Töötajatele ja doktorant-nooremteaduritele mõeldud stipendiumide maksuvabastus. See

suurendaks programmi atraktiivsust ja vähendaks halduskoormust.

Mitte arvestatud. Siseriiklik küsimus.

5) Konverentsitoetused doktorantidele. Uue programmi raames võiks kaaluda doktorantide

toetamist rahvusvahelistel konverentsidel osalemisel.

Arvestatud.

7 Tartu Ülikool 1) Poliitikate toetamise ja projektitegevuste ühendamisel ühtseks (võimekuse kasvatamise)

sambaks peame oluliseks tagada, et eelarve jaotus ei nihkuks ebaproportsionaalselt

poliitikategevuste kasuks võrgustumise ja koostööprojektide arvelt.

Teadmiseks võetud. Teemat saab käsitleda tööprogrammide tasandil.

2) Kuna kavandatakse osalemise vanusepiiri alandamist ja seeläbi uute vanusegruppide

kaasamist, on oluline rõhutada ka kõrghariduse tegevuste eelarve suurendamise vajadust, et

tagada tasakaalustatud areng kõigis haridussektorites.

Teadmiseks võetud. Erasmus+ läbirääkimistes eelarveküsimusi ei arutada, et mitte ennetada EL pikaajalise eelarve läbirääkimisi. Toetame sünergiate loomist teiste EL fondidega, mis võimaldaks muu hulgas ka kõrgharidussektori rahastamist.

3) Arvestades Eesti paiknemist Euroopa äärealal ning piiratud sotsiaalsete tagatiste

kättesaadavust, on eriti oluline rõhutada õpirände stipendiumi suurendamise vajadust kõigi

üliõpilaste jaoks. Vastasel juhul on seatud eesmärkide saavutamine kaheldav, seda enam, et

elamis- ja reisikulud on kasvanud oluliselt kiiremini kui toetuste määrad.

Teadmiseks võetud. Puudutab rakendustasandit.

4) Peame oluliseks, et juhul kui ühisõppekavade (nii Erasmus Munduse kui ka Euroopa

kraadimärgisega) üliõpilaste õpirände stipendiumid rahastatakse Erasmus+ õpirände

programmist (praegune KA131), suurendataks vastavalt ka kõrghariduse õpirände

stipendiumite eelarvet. Ühisõppekavade tegelik väärtus avaldub siis, kui neist saavad osa

võimalikult paljud üliõpilased – seetõttu tuleks soodustada eri vormides ühiste õppekavade

loomist ning õppijate mobiilsust nende raames.

Teadmiseks võetud. Erasmus+ läbirääkimistes eelarveküsimusi ei arutada, et mitte ennetada EL pikaajalise eelarve läbirääkimisi.

5) Tuleb arvestada, et Euroopa kraadimärgisega õppekavadega kaasnevad märkimisväärsed

elamis- ja reisikulud ning kõrge halduskoormus ülikoolidele, mistõttu on need võimalused

kättesaadavad vaid vähestele. Peame oluliseks, et toetusmeetmed ei keskenduks üksnes väga

kallitele ja ressursimahukatele ühisõppekavadele ühelt poolt ning lühiajalisele põimitud

õpirändele teiselt poolt, vaid panustaksid ka tavapäraste õppekavadega integreeritud õpirände

arendamisse, mis võimaldab osalemist laiemal üliõpilaskonnal.

Teadmiseks võetud. T Erasmus+ läbirääkimistes eelarveküsimusi ei arutada, et mitte ennetada EL pikaajalise eelarve läbirääkimisi. Ühtlasi on see tööprogrammi tasandi mitte määruse tasandi küsimus.

6) Arvestades, et Euroopa Komisjon rõhutab asutuste töötajate võrgustumise ja koostöö

tähtsust, teeme ettepaneku muuta kõrghariduse valdkonnas töötajate õpirände tegevused

paindlikumaks. Kehtiv eristus – õppetöö läbiviimine versus koolitusel osalemine – on liialt

Teadmiseks võetud, tegu on rakendustasandi küsimusega.

piirav, kuna töötajate rahvusvahelised lähetused täidavad võrgustumise ja koostöö eesmärke

väga mitmekesiste ja sageli kombineeritud tegevuste kaudu (nt konverentsid,

koostöökoosolekud, seminarid). Soovitame anda kõrgkoolidele suurem otsustusvabadus

tegevuste kavandamisel ja rakendamisel.

7) Samuti peame oluliseks arvestada nooremteaduritest doktorantide vajadusega omandada

rahvusvahelist kogemust – sealhulgas osalemine konverentsidel ja pikemaajalised

uurimistööga seotud lähetused – ilma et neid surutaks tavapäraste üliõpilaste või töötajate

õpirände tegevuste raamidesse.

Arvestatud.

8) Erasmus+ harta põhimõtete täitmise jälgimise peamine mehhanism ei peaks olema

mahukas aruandlus iga kahe aasta tagant. Programmi lihtsustamise nimel ootavad

kõrgkoolid, et programmiperioodi vältel õpirände korraldamiseks eraldataks vahendeid

paindlikumate ja väiksema halduskoormusega mehhanismide kaudu.

Kuna programmi fookuses on esmakordsed ja väiksemad taotlejad, peame oluliseks

rõhutada, et lihtsustamine peab toimuma ka kõrghariduse valdkonnas – nii organisatsioonide

jaoks projektide haldamisel (nt Erasmus+ üleilmne KA171, mille puhul ülikoolid ja

võrgustikud on korduvalt väljendanud vajadust lihtsustatud protseduuride järele) kui ka

osalejate jaoks (nt lühiajalise põimitud õpirände puhul, kus halduskoormus on võrreldav

pikaajalise õpirändega).

Lisaks asutustele suunatud protsesside lihtsustamisele tuleb kriitiliselt hinnata ka osalejate

asjaajamiskoormust. Lühiajalise põimitud õpirände puhul on üliõpilastele ja ülikoolidele

lasuv halduskoormus samaväärne pikaajalise õpirände omaga. Samuti tuleks hinnata, kas

kõik projektisüsteemi kaudu kogutavad andmed on vajalikud ja põhjendatud. Oluline on

jätkata investeeringuid programmi digitaliseerimisse (ESCI, EWP), et tagada jätkusuutlik ja

kasutajasõbralik lahendus.

Arvestatud.

9) Rõhutame vajadust tagada ressursi kasv nii programmi kogueelarves kui ka toetuste

määrade suurendamises, et tagada kõrghariduse õpirände ja projektitegevuste jätkusuutlik

areng.

Teadmiseks võetud. Erasmus+ läbirääkimistes eelarveküsimusi ei arutada, et mitte ennetada EL pikaajalise eelarve läbirääkimisi.

10) Peame oluliseks, et jätkuvalt toetataks ka kõrgharidusvaldkonna töötajatele suunatud

koolitusi, õppereise ja parimate praktikate vahetust võimaldavaid tegevusi.

Teadmiseks võetud.

11) Digioskuste ja õpetamise innovatsiooni arendamine on ülioluline ka Eesti digiriigi

kuvandi säilitamiseks. Eriti tuleks pöörata tähelepanu tehisintellekti (AI) rakendustele

hariduses.

Teadmiseks võetud. Tegu on tööprogrammi tasandi küsimusega, kus sätestatakse täpsemad sisulised prioriteedid.

12) Programmi ettepanekus rõhutatakse oskuste arendamist, mis on vajalikud rohepöörde,

digipöörde ja tööjõupuudusega valdkondade (nt STEM, tehisintellekt, küberturvalisus)

arenguks, mis on ka Eestis prioriteetsed. Teeme ettepaneku lisada selgesõnaline viide

humanitaar- ja sotsiaalteaduste ning interdistsiplinaarsete käsitluste olulisusele, et tagada

tasakaalustatud ja terviklik lähenemine oskuste arendamisele.

Arvestatud osaliselt. Eesti seisukohtades rõhutame tasakaalustatud ja terviklikku lähenemist oskuste arendamisele.

13) Eesti seisukoht võiks olla, et ühisõppekavad – sõltumata valdkonnast, alliansside raames või väljaspool neid – on väärtuslik vahend rahvusvahelise õpikogemuse pakkumiseks. Kuna reaalselt toimivaid ühisõppekavasid on Eestis veel vähe, tuleks esmajärjekorras toetada ja motiveerida uute ühisõppekavade loomist, mitte piirata nende arendamist.

Arvestatud. Eesti toetab ühisõppekavade loomist vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.11.2024 istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadele Euroopa kõrghariduspaketi nõukogu soovituse eelnõude kohta.

14) Toetame noortele suunatud võimaluste koondamist ühe katuse alla (Erasmus+ ja Euroopa

Solidaarsuskorpus), kuna see lihtsustab ja ühtlustab osalemisvõimalusi ning suurendab

programmi kättesaadavust.

Arvestatud.

15) Euroopa ülikoolide allianside rahastamine on kavandatud nii Erasmus+ programmi kui

ka Konkurentsivõime Fondi alla. Peame oluliseks, et rahastuse proportsioonid ja eesmärgid

sõnastatakse selgelt. Toetame näiteks innovatsioonitegevuste rahastuse viimist

Konkurentsivõime Fondi eelarvesse, et tagada selgem rollijaotus ja vältida dubleerimist.

Arvestatud

16) Digitaalse infrastruktuuri osas toetame Euroopa Komisjoni tähelepanu juhtimist vajadusele tagada toimivad projektiinfosüsteemid. Peame oluliseks rõhutada, et senine kogemus Beneficiary Module’i (BM) arendamise ja töökindlusega ei ole olnud rahuldav. Edaspidi tuleb tagada:

Arvestatud

o tehniliste tõrgete miinimumini viimine, o projektide algust arvestav tähtaegne kasutuselevõtt, o kasutajate vajadusi arvestavad kaasaegsed ja funktsionaalsed lahendused Erasmuse programmi õpirändeprotsesside digitaliseerimist (ESCI, EWP) tuleb järjepidevalt

jätkata, arvestades ka ülikoolide alliansside erivajadusi.

17) Rõhutame vajadust tagada riiklike programmibüroode piisav rahastus ning selgelt määratletud roll ja vastutus. See on eeltingimuseks kvaliteetsete teenuste ja tugeva tugivõrgustiku pakkumisel asutustele ning võimaldab programmibüroodel võtta juhtroll tegevuste tõhusal rakendamisel.

Arvestatud.

18) Programmiväliste riikidega koostöö toetuse ulatus ei ole esitatud ettepanekus selgelt määratletud. Teeme ettepaneku võimaldada programmiväliste riikide kaasamist ka Euroopa ülikoolide allianssidesse. Rõhutame ootust, et Erasmus+ üleilmset programmi lihtsustataks, tagades, et taotlusprotsess toimiks samadel põhimõtetel nagu Euroopa-sisese õpirände puhul.

Arvestatud osaliselt, toetame kolmanda riikidega koostööd, aga oluline on arvestada julgeoleku aspektidega. Taotlusprotsesside lihtsustamist toetame.

19) Toetame programmi laiendamist viisil, mis aitab kandidaatriikidel liikuda lähemale

Euroopa Liiduga ühinemisele. Eesti võiks selles protsessis olla ambitsioonikas ning

tugevdada oma rolli idapartnerluses, nagu on seatud eesmärgiks ka Tartu Ülikooli

arengukavas aastateks 2026–2035.

Arvestatud.

20) Teeme ettepaneku, et programm toetaks veebipõhise õppe arendamist arengukoostööriikidega, arvestades seejuures kõiki horisontaalseid prioriteete – kaasamist, keskkonnasäästlikkust, Euroopa väärtuste edendamist ja osalust demokraatlikes protsessides ning digitaliseerimist.

Arvestatud läbirääkimiste käigus. Toetame veebipõhise koostöö ja õppe võimaldamist Erasmus+ programmi raames.

8 Eesti Kaitseväe Akadeemia

1) Suurim murekoht on toetusmäär, mis mõnikord ei arvesta sihtriigi elatustaset/elukalidust.

Teadmiseks võetud. Teema pole määruse tasandi küsimus, aga arvestame edasistes rakendustasandi aruteludes.

9 Õpetajate Ühenduste Koostöökoda

1) Halduskoormus ja ebausaldusväärsed IT-süsteemid tekitavad jätkuvalt koolidele ja

õpetajatele raskusi. Nende lihtsustamist tuleb senisest enam tagada;

Arvestatud.

2) STEM- ja loodusainete õpetuse arendamine tuleks nimetada selgesõnaliselt eraldi

prioriteedina.

Arvestatud osaliselt. Seletuskirja seisukohtades kajastub, et tähelepanu tuleb pöörata MATIK ainete õpetuse tugevdamisele.

3) Õpetajate professionaalse arengu toetus (sh loodusainete õpetajate) tuleks lisada

programmiliste eesmärkide hulka, et rõhutada tähelepanu pööramist õpetajakutse

atraktiivsuse ja kvaliteedi kasvule; Kutseõppe ja üldhariduse õpetajate rändevõimalused,

eriti loodusainetes;

Teadmiseks võetud. Tegu on tööprogrammi tasandi küsimusega.

4) Regionaalne tasakaal – eraldi rõhutada, et maapiirkondade ja väikekoolide

osalemisvõimalused tuleb tagada.

Arvestatud.

10 Eesti Noorsootöötajate kogu

1) Murelikuks teeb Programmi fookuse nihkumine pelgalt konkurentsivõimele ja

majandusele. Nii kodanikuaktiivsuse, kui ka konkurentsivõime kujundamisel, mängib

keskkonnana olulist rolli just mitteformaalne ja informaalne õpe (olulisel määral

noorsootöö), kuid Programmi ettepanekus pole vastava õppimise väärtus piisavalt nähtav.

Noorsootööd käsitletakse vaid vahendina teiste eesmärkide saavutamiseks. See ei ole piisav,

vaid peab olema programmiliselt eraldi eesmärk, mis on kooskõlas EL arengutega selles

vallas (sh Euroopa Noorsootöö Agenda käivitamisega ning viimase Euroopa Noorsootöö

Konvendi seisukohtadega noorsootöö dimensiooni suurendamise vajadusest EL tasandil).

Arvestatud.

2) Senised programmid on olnud ühed tugevamad EU Noortestrateegia rakendamise

instrumendid ning on murettekitav, et uues ettepanekus sellist seost esile toodud pole. Ka uus

programm on üks vähestest otsese mõjuga instrumentidest, millega noortevaldkonda ning

noorsootööd arendada ja EU Noortestrateegiat ning ka Euroopa Noorsootöö Agendat ellu

viia. Seega peab ettepanek põhinema olulisel määral ka eelmainitud poliitikatel.

Arvestatud.

3) Me ei saa nõustuda, et puuduvad nii eraldiseisev noortepeatükk, kui ka selleks eraldatud

miinimumeelarve. Programmi eesmärki jõuda vähemkindlustatud, vähem kaasatud ja

haavatavatesse sihtrühmadesse kuuluvate noorteni saab täita just noortevaldkonna (kitsamalt,

noorsootöö) kaudu. Seega, ilma noortevaldkonna eristuseta väheneb programmi mõju

tervikuna.

Nii eraldiseisva peatüki kui ka eelarve puudumine ei lihtsusta tegevusi, vaid suurendab

ebaõiglast konkurentsi valdkondade vahel. Noorsootöö põhineb paljuski kodanikeühendustel

ning struktuurselt ei ole võimalik konkureerida samaväärselt ülikoolide, kutsekoolide ning

üldhariduskoolidega nende projektivõimekuses, kergemini kaasatava osalejate sihtgruppi

osas ja rahastuses. Peatüki puudumine kahandab Programmi poolt noortevaldkonna

nähtavust ja süsteemset tuge. Peame kriitiliselt oluliseks, et igal valdkonnal on eraldi

spetsiifilised eesmärgid.

Arvestatud.

4) Leiame, et noorte peatükile reserveeritud eelarve maht peab suurenema vähemal 15

protsendini. Praegune eelarve kasv ei ole piisav. Arvestades inflatsiooni ja ESC liitmist, on

see sisuliselt mõjutu. Toetame Euroopa Noortefoorumi seisukohta, et vaja on vähemalt

mitmekordset kasvu.

Teadmiseks võetud. Erasmus+ läbirääkimistes eelarveküsimusi ei arutada, et mitte ennetada EL pikaajalise eelarve läbirääkimisi.

5) Regionaalne ebavõrdsus ja ääremaastumine pole eraldi välja toodud. Kulude hüvitamise

loogika ei arvesta äärealade eripärasid (nt kallimad lennud, vähesed ühendused). Toetame

mõtet, et teatud kulutüüpidel peaks äärealadele olema suurem toetus ning otselende tuleks

käsitleda rohesõiduna, kui muid mõistlikke ühendusi pole.

Teadmiseks võetud. Puudutab rakendustasandit.

6) Roheülemineku käsitlus on liiga kitsas – pelgalt CO₂ ja transpordi mõõdikud, ilma toetava

kasvatustöö mõõtmeta.

Teadmiseks võetud. Tegu on tööprogrammi tasandi küsimusega, kus sätestatakse täpsemad sisulised prioriteedid.

7) 7) Leiame, et Programm võiks konkreetsemalt viidata (mitte ainult ristrahastamise

kontekstis) EL poliitikatele, sh noorsootöö arendamise toetamise olulisusele fondides (nt

ESF, Horizon). See peab olema nähtav ja toetatud, et tagada teadmuspõhisus ja strateegiline

mõju ning suuremat rahastusmeetmete koosmõju .

Arvestatud osaliselt. Seisukohtades tuuakse välja vajadus tugevdada koostööd ja sünergiat kogu Erasmus+ programmi üleselt teiste EL fondide ja programmidega.

8) Programmis võiks olla suurem paindlikkus vanusepiirides, et kaasata ka nooremaid noori. Teadmiseks võetud. Tegu on rakendustasandi küsimusega.

9) Riiklike agentuuride rolli säilitamine ja piisav rahastamine. Agentuuride roll on olulisel

määral seotud ka toetatavate valdkondade võimekuse suurendamisega, eriti oluline on see

detsentraliseeritud valdkondadele (ehk noorte- ja spordivaldkonnad). Leiame, et agentuuride

TCA vahendid võiksid kasvada, mille abil oleks võimalik tõhusamalt kiirendada ka vajalikke

reforme, uute teemade ja prioriteetide rakendamist, taotlejate võimekuse suurendamist

programmi kiiremaks ning stabiilseks käivitamiseks ja elluviimiseks.

Arvestatud osaliselt. Seoses TCA vahendite kasvuga, Erasmus+ läbirääkimistes eelarveküsimusi ei arutada, et mitte ennetada EL pikaajalise eelarve läbirääkimisi.

10) Programmi üldise elluviimise riskiks on ka Agentuuride igapäevase tegevuse hajusam

reguleerimine. Toetame kindlamaid tingimusi riikidele Agentuuride tegevuse rahastamisel,

sh minimaalset kohustuslikku panust Agentuuride eelarvesse, mis võiks olla vähemalt

võrdne Komisjoni panusega.

Mitte arvestatud. Seisukohtades on märgitud, et toetame paindlikumat lähenemist riikliku agentuuri tegevuskuludesse panustamisel, mis ei sätesta konkreetset osakaalu liikmesriikide poolsele kaasfinantseerimisele.

11) ESCi senist mõju ning “brändi” on vaja hoida ning arendada. Väga oluline on säilitada

kohaliku tasandi solidaarsusprojektide võimalust

Arvestatud.

Seletuskiri.pdf

SELETUSKIRI

Valitsuse protokollilise otsuse

„Eesti seisukohad Erasmus+ 2028-2034 programmi kohta“ juurde

Lühikokkuvõte

Euroopa Komisjon avaldas Erasmus+ programmimääruse eelnõu 16. juulil 2025, mis kavandab

programmi eesmärgid ja tegevused perioodiks 2028-2034. Uus programm toetab õpirännet ja koostööd

haridus-, noorte- ja spordivaldkonnas ning noorte osalust, kuid seob need tihedamalt ELi laiemate

poliitiliste prioriteetidega, nagu konkurentsivõime ja tööturu vajadused, ELi vastupanuvõime kriisidele,

Euroopa ühised väärtused ja demokraatlik kodakondsus. Eelnõu toob kaasa muudatusi programmi

struktuuris, eesmärkides, tegevustes ja juhtimises. Uue programmiga soovitakse vähendada

bürokraatiat, EL fondide ja programmide kattuvusi ning muuta rahastamine paindlikumaks. Sel

eesmärgil on Komisjon teinud ettepaneku ühendada Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse (ESK)

programm. Programmi kogueelarveks on kavandatud 40,8 miljardit eurot. Lisarahastus on võimalik

sünergias teiste ELi rahastusinstrumentidega (nt Euroopa Konkurentsivõime Fond, Globaalne Euroopa).

Erasmus+ programmi rahastuse toel suurenevad investeeringud haridusse, noortevaldkonda ja sporti.

Programmis osalemine aitab õppijatel, õpetajatel, noorsootöötajatel, koolitajatel ja sporditöötajatel

arendada mitmekesiseid pädevusi alates keele- ja kultuuripädevustest kuni digioskuste, rohepöörde ning

koostöö- ja kodanikupädevusteni. Erasmus+ tegevused toetavad kestliku arengu põhimõtete

rakendamist hariduses, noortevaldkonnas ja spordis. Suurem rõhk Euroopa väärtuste ja demokraatia

edendamisel aitab kujundada teadlikke ja vastutustundlikke kodanikke. Programmi tegevused

soodustavad eri kultuuride tundmaõppimist ja vastastikust mõistmist ning aitavad kaasa stabiilsema ja

turvalisema ühiskonna kujunemisele. Programmi raames Eestisse saabuvad välismaalased panustavad

märkimisväärselt riigi majandusse elamiskulude, õppemaksude, maksude ja tarbimise kaudu.

Eesti leiab, et Erasmus+ programmi keskne eesmärk peab jääma elukestva õppe kaudu inimeste

haridusliku, kutsealase ja isikliku arengu toetamisele, pöörates tähelepanu nii laiapõhjalistele

üldpädevustele kui ka tööturul konkurentsivõimet suurendavatele oskustele. Leiame, et programmi

struktuur peab võimaldama hariduse, noorte ja spordi valdkondade eripära ja tegevuste selgemat

kajastamist, sest sihtrühmade vajadused on erinevad. Oluline on tagada eelarvekindlus ja –selgus kõigile

valdkondadele.

Eesti on seisukohal, et programmi juhtimise osas peab liikmesriikidel säilima otsustav roll

tööprogrammide kujundamisel ja vastuvõtmisel läbi programmikomitee, et tagada otsuste läbipaistvus

ja väiksemate riikide eripäradega arvestamine. Peame oluliseks, et riiklike agentuuride kaudu

rahastatavate tegevuste osakaal moodustaks vähemalt 75% kogu programmi eelarvest, et tagada Eesti

taotlejatele paremad osalusvõimalused programmis. Eesti toetab riiklike agentuuride

kaasfinantseerimist riigi poolt, aga mitte Euroopa Komisjoni panusega võrdsel määral. Fikseeritud

osakaal vähendaks riigi paindlikkust kohandada rahastust vastavalt majandusolukorrale, prioriteetidele

ja agentuuri tegelikele vajadustele. Võrdne rahastuskoormus kasvataks oluliselt ka riigieelarve kulusid.

Nõustume ettepanekuga suunata kõrghariduse tasandil Erasmus+ stipendiume strateegilistesse

valdkondadesse, kuid eelistame neid käsitleda tööprogrammi, mitte määruse tasandil. Siinkohal peame

oluliseks säilitada paindlikkus ja läbipaistvus nende valdkondade määratlemisel, ning rakendamisel

stipendiumite saajate geograafilise tasakaaluga arvestamist. Üldhariduses toetame õpetajate ja õpilaste

rahvusvahelise õpirände ja koostöövõimaluste suurendamist ning leiame, et eritähelepanu tuleks pöörata

MATIK-ainete1 õpetuse tugevdamisele.

Leiame, et määruses tuleb rohkem esile tõsta EL noortepoliitika eesmärke ja noorsootöö rolli. Peame

oluliseks, et Erasmus+ programmis säiliks Euroopa Solidaarsuskorpuse tegevused ning ei kaoks

noortele hästi ligipääsetav võimalus ise algatada ja ellu viia kogukonnapõhiseid tegevusi kohalike

probleemide lahendamiseks. Eesti ei pea otstarbekaks lisada programmi sportlasi uue sihtrühmana, sest

eelarve on piiratud ning sporditöötajate õpirände nõudlus ületab juba täna mitmekordselt

rahastusvõimalusi. Peame vajalikuks, et lisaks Eesti sporditöötajate saatmisele välisriikidesse oleks

Eesti spordiorganisatsioonidel lubatud ka kutsuda välisriikide eksperte ja treenereid Eestisse . EL

toetused mittetulunduslikele Euroopa spordiüritustele tuleks suunata eelkõige tugeva Euroopa mõõtme

ja mõjuga suurtele üle-euroopalistele üritustele.

Eesti toetab kolmandate riikide strateegilist ja väärtuspõhist kaasamist Erasmus+ programmi raames,

kuid rõhutab, et koostöö peab arvestama ka julgeoleku aspekte nii organisatsiooni kui üksikisiku puhul.

Lisaks on kõigis valdkondades oluline, et programm looks selged ja toimivad mehhanismid sünergia

saavutamiseks teiste EL fondidega, vältides dubleerimist ja tagades ressursi tõhusa kasutuse.

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas 16. juulil 2025. a Erasmus+ programmi

(edaspidi programm) määruse eelnõu, mis sätestab ELi hariduse, koolituse, noorte ja spordi

programmi aastateks 2028-2034. Eramus+ programm integreerib seni eraldiseisvalt toiminud

Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi, sealhulgas Euroopa vabatahtliku humanitaarabi

korpuse tegevused, luues ühtse ja tervikliku raamprogrammi. Programmi eesmärk on toetada

kvaliteetset elukestvat õpet, oskuste ja pädevuste arendamist ning edendada ühiskondlikku

aktiivsust, kodanikuharidust, solidaarsust ja sotsiaalset kaasatust läbi riikidevaheliste ja

rahvusvaheliste õpirände- ja koostööprojektide ning toetades Euroopa mõõtmega poliitikate

arendamist. Komisjoni hinnangul on haridus, koolitus, noortevaldkond ja sport ELi investeering

inimkapitali, mis toetab oskuste arendamist, sotsiaalset sidusust ja Euroopa identiteedi

kujunemist. Programm on strateegiliselt joondatud ELi prioriteetidega, nagu rohepööre,

digipööre, oskuste arendamine, demokraatia ja väärtuste kaitse ning turvalisus. Ühtlasi näeb

Komisjon uut programmi kui peamist vahendit Oskuste liidu, Euroopa haridusruumi, EL

noortestrateegia ja EL sporditööplaani ellu rakendamisel.

Komisjoni pakutud seitsme aasta eelarve mahuks on 40,83 miljardit eurot. Lisaks nähakse ette

lisarahastuse võimalused ja sünergiad teiste EL fondidega.

Komisjoni ettepanekut menetletakse EL nõukogu hariduskomitees. Eesmärgiks on osaline

üldine lähenemine2 võtta vastu 2026. a kevadel haridus-, noorte-, kultuuri- ja spordinõukogu

istungil. Euroopa Parlamendiga algavad läbirääkimised eeldatavasti 2026. a teises pooles.

Lõplikult saab määrus vastu võetud pärast mitmeaastases finantsraamistikus (MFF)

kokkuleppimist, eesmärgiga lõpetada protsess 2027. aasta lõpuks, et tagada programmi

õigeaegne käivitamine.

Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamine on vajalik, kuna eelnõuga kaasnevad mõjud

riigieelarvele ning hariduse, noorte- ja spordivaldkondadele. Seisukohtade koostamisel

1 Matemaatika, teadus, tehnoloogia, inseneeria ning kunstid. 2 Eelarvega seotud punkte käsitletakse siis, kui järgmise perioodi mitmeaastases finantsraamistikus on kokku

lepitud.

tuginetakse hetkel kehtivatele programmimäärustele: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse eelnõu kohta, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja

spordiprogramm „Erasmus“ ning Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

eelnõu kohta, millega luuakse Euroopa Solidaarsuskorpuse programm (heaks kiidetud

Vabariigi Valitsuse istungil 13.09.2018 ja Riigikogu ELi asjade komisjoni istungil 28.09.2018).

Lisaks tugineme Eesti haridusvaldkonna arengukavale 2021-2035 (kinnitatud Vabariigi

Valitsuse otsusega 10.06.2021); Noortevaldkonna arengukavale 2021-2035 (kinnitatud

Vabariigi Valitsuse otsusega 12.08.2021); Eesti spordipoliitika põhialustele aastani 2030 (vastu

võetud Riigikogu otsusega 18.02.2015); strateegiale „Eesti 2035“ (vastu võetud Riigikogu

otsusega 12.05.2021); Eesti seisukohtadele Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa oskuste

tegevuskava“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse istungil 8.10.2020 ja kinnitatud

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil 30.10.2020); Eesti EL poliitika 2025-2027

raamdokumendile (kinnitatud Vabariigi Valitsuse istungil 19.06.2025); Eesti seisukohtadele

ELi ühtse turu tuleviku kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse istungil 16.10.2024 ja

Riigikogu ELi asjade komisjoni istungil 04.11.2024); Eesti seisukohtadele Euroopa

kõrghariduspaketi nõukogu soovituse eelnõude kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse

istungil 22.11.2024, Riigikogu kultuurikomisjoni istungil 04.12.2025 ja Riigikogu ELi asjade

komisjoni istungil 06.12.2024).

Seletuskirja ja seisukohad on koostanud Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö valdkonna

eurokoordinatsiooni juht Ülle Kurvits (735 2150, [email protected]). Valdkonna eest

vastutavad teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Renno

Veinthal ([email protected], 735 0292) ning üldharidus- ja noortepoliitika asekantsleri

ülesannetes keelepoliitika asekantsler Kairi Kaldoja ([email protected], 735 2101).

Seisukohtade kujundamisse olid kaasatud eksperdid erinevatest Haridus- ja

Teadusministeeriumi osakondadest, Kultuuriministeeriumi spordiosakond ja Erasmus+ ja

Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuurist ning sidusrühmad.

2. EL asja sisu

Käesoleva ettepaneku eesmärk on tugevdada hariduse, koolituse, noorte ja spordi kaudu

Euroopa inimkapitali arengut ning sotsiaalset sidusust. Samuti peab Erasmus+ tugevdama oma

rolli demokraatliku osaluse ja Euroopa identiteedi kujundajana, pakkudes võimalusi

kodanikuhariduseks, kriitilise mõtlemise ja meediakirjaoskuse arendamiseks ning noorte hääle

jõulisemaks kaasamiseks poliitikakujundamisse. Olulise prioriteedina on esile toodud oskuste

arendamist strateegilistes valdkondades, nagu rohetehnoloogiad, digioskused, tehisintellekt,

transport ja energeetika, et toetada Euroopa konkurentsivõimet ja strateegilist autonoomiat.

Komisjon on teinud ettepaneku liita Erasmus+ programmiga Euroopa Solidaarsuskorpuse

programm, mis praegu hõlmab ka Euroopa vabatahtliku humanitaarabi korpust, mis võimaldab

pakkuda ühtset ligipääsupunkti kõigile õppimis-, vabatahtlikkuse- ja solidaarsusvõimalustele.

Komisjoni hinnangul aitaks selline muudatus vähendada programmide killustatust ning

parandada nende nähtavust ja kasutusmugavust võrreldes 2018–2027 perioodiga, mil Euroopa

Solidaarsuskorpus toimib eraldi programmina.

Programmi uuendused keskenduvad ka kaasatuse tugevdamisele, lihtsustamisele (nt ühtlustatud

rahastamismudelid ja akrediteerimissüsteemid) ning rahvusvahelise mõõtme suurendamisele,

sh koostööle kandidaatriikidega, mis aitab suurendada ELi atraktiivsust talentidele

ülemaailmselt.

Programm jääb ELi peamiseks vahendiks õppimisvõimaluste ja õpirände edendamisel kõigil

haridustasemetel, noorte- ja spordivaldkonnas, sealhulgas varasemal eluperioodil, kui

kujunevad väärtused ja hoiakud. Eesmärk on jõuda rohkemate noorteni, sealhulgas vähemate

võimalustega noorteni, pakkudes nii formaalseid kui mitteformaalseid õpikogemusi,

vabatahtlikku tegevust ja noorte osalusprojekte. Teisalt pakutakse organisatsioonidele ja

riikidele võimalusi süvendada koostööd ning arendada uuenduslikke lähenemisi hariduses,

noorsootöös ja spordis.

Komisjon on teinud ettepaneku jagada programmi meetmed ja tegevused kahe samba alla:

I Õppimisvõimalused kõigile: toetatakse õpirännet hariduse, noorte-, ja spordi valdkonna,

noorte vabatahtlikku tegevust ja talendiarenduse võimalusi. Soovitakse laiendada õpirännet,

pakkudes seda senisest nooremas vanuses, mil kujunevad välja väärtushinnangud. Samuti

soovitakse toetada õpinguid kindlates strateegilistes valdkondades (Erasmus+ stipendium) ning

selle samba alla koondatakse ka Erasmus Mundus stipendiumid ja Jean Monnet

kõrgharidusalased, sh haridusasutuste tegevused .

II Toetus suutlikkuse suurendamiseks: sisaldab organisatsioonide ja institutsioonide

vaheliste koostööprojektide toetamist ja poliitikakujundamise tuge.

Uus lähenemine struktuurile tuleneb komisjoni soovist lihtsustada programmi struktuuri,

suurendada selle kaasavust ja paindlikkust ning vähendada killustatust.

Komisjoni pakutud eelarve kogu perioodiks on jooksevhindades 40,83 mld eurot. Komisjon

rõhutab vajadust tagada piisav rahastus, et vastata suurenenud nõudlusele ja laiendada osalejate

ringi, sh pakkuda rohkem võimalusi vähemate võimalustega noortele, väiksematele ja vähem

kogenud organisatsioonidele. Lisaks pannakse rõhku sünergiate loomisele teiste ELi

rahastusallikatega, näiteks Euroopa Konkurentsivõimefond, Euroopa horisont ja Globaalne

Euroopa, et maksimeerida programmide mõju ning vältida dubleerimist. Nii soovitakse tagada,

et Erasmus+ ei oleks pelgalt haridusprogramm, vaid osa laiemast ELi strateegilisest

investeeringust inimkapitali arendamisse ja konkurentsivõime tugevdamisse. Rakendamise

osas jääb programm nii kaudse kui otsese juhtimise alla. Riigid peavad määrama riikliku

agentuuri, kelle kaudu rakendatakse suurem osa programmi eelarvest.3

Ettepaneku sätete selgitused

I peatükk (art.1-2) – üldsätetes määratletakse programmi eesmärk, mõisted ning programmi

üld- ja erieesmärgid. Programm on üles ehitatud kahele sambale: õppimisvõimalused kõigile

ning toetus suutlikkuse suurendamiseks, mis hõlmab organisatsioonide ja asutuste vahelist

koostööd ja poliitikakujunduse toetamist kõigis hariduse, koolituse, noorsootöö ja spordi

valdkondades.

II peatükk (art 4-7) – kirjeldatakse tegevusi eesmärkide saavutamiseks kahe samba raames.

Programm toetab esimese samba all õpirännet kõikides valdkondades ning osalust ja

3 Riiklikud agentuurid haldavad u ¾ programmi eelarvest, nende kaudu rahastatavad tegevused on kaudsed ehk

detsentraliseeritud tegevused. Ülejäänud osa eelarvest jagatakse tsentraalselt ehk EACEA (Euroopa Hariduse ja

Kultuuri Rakendusamet) kaudu (keskne juhtimine).

vabatahtlikku tegevust noorte seas, samuti talentide ja tipptaseme arendamise võimalusi. Muu

hulgas sisalduvad siin Euroopa Solidaarsuskorpuse vabatahtlikud tegevused ning Euroopa

vabatahtliku humanitaarabi korpus. Lisanduvad uued stipendiumivõimalused strateegilistes

haridusvaldkondades, sealhulgas ühisprogrammides. Erasmus Munduse stipendiumid ja Jean

Monnet tegevused on ühtsuse huvides koondatud samuti selle samba alla.

Teise samba all toetatakse koostööpartnerlusi, sh väiksemahulisi partnerlusi, ning tipptaseme-

ja innovatsioonialgatusi. Siia sektsiooni kuulub ka toetus poliitika arengutele.

III peatükk (art 8) – rõhutatakse vajadust suurendada programmi kaasavust ja jõuda

rohkemate osalejateni, kellel on vähem võimalusi.

IV peatükk (art 9-12) – puudutab finantssätteid, kus määratakse kindlaks eelarveraamistik ja

ELi rahastamise vormid, samuti täiendavate vahendite eraldamine teistest instrumentidest ja

sünergiad teiste fondidega. Täpsustatakse ka otsese ja kaudse juhtimise reegleid.

V peatükk (art 13-14) – määratakse kindlaks tingimused, millistel kolmandatel riikidel on

võimalik programmis osaleda, kas täielikult või osaliselt, ning millised üksused võivad

rahastust taotleda.

VI peatükk (art 15) – programm viiakse ellu tööprogrammide kaudu vastavalt Euroatom

määrusele 2024/2509 artiklis 110.

VII peatükk (art 16) – nõuded info levitamiseks, nähtavuse tagamiseks ja tegevuste

järeltegevuseks.

VIII peatükk (art 17-22) – keskendub juhtimis- ja auditisüsteemile, kus sätestatakse

rakendusasutuste ülesehitus ja toimimine. Programm viiakse ellu kombineeritult kaudse ja

otsese juhtimise kaudu; suuremat osa fondidest haldavad riiklikud agentuurid. Samuti

sätestatakse finantshuvide kaitse tagamise mehhanismid.

IX peatükk (art 23-25) – ülemineku- ja lõppsätetes nähakse ette sujuv üleminek programmide

vahel ning sätestatakse määruse jõustumiskuupäev.

3. Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

Ettepaneku õiguslikuks aluseks on ELi toimimise lepingu artiklid 165 ja 166, mis annavad

liidule pädevuse toetada liikmesriike kvaliteetse hariduse edendamisel, kutsehariduse ja noorte

valdkonna poliitikate elluviimisel ning Euroopa spordi edendamisel. See tähendab, et EL ei

sekku liikmesriikide haridus- ja spordisüsteemide sisulisse korraldusse, vaid tegutseb seal, kus

eesmärke ei saa piisavalt saavutada riiklikul tasandil.

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt rakendatakse Erasmus+ koostöös liikmesriikide ja nende

asutustega, mis tagab paindlikkuse ja kohandatavuse kohalikele oludele. Proportsionaalsuse

põhimõte tagab, et ELi tegevus ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärkide

saavutamiseks. Programm keskendub piiriülesele koostööle ja liikuvusele, mis loovad

lisandväärtust ELi tasandil. Samuti toetab Erasmus+ kvaliteedi tõusu ja rahvusvahelist

konkurentsivõimet, jäädes kooskõlla ELi üldiste poliitikate ja prioriteetidega. Seega võib öelda,

et ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mida on vaja programmi eesmärkide saavutamiseks.

4. EL asja esialgse mõjuanalüüsi kokkuvõte

Ligi 40 aastat tagasi käivitatud EL haridus- ja noorteprogrammid on arenenud tänaseks

Erasmus+ programmiks, mille raames toetatakse hariduse ja koolituse, noorte ning

spordivaldkondi. Programmi rahvusvaheline mõõde võimaldab ka kolmandate riikide osalejatel

tulla ELi õppima ja õpetama. Erasmus+ programmi on tunnustatud kui üht ELi edukamat

programmi, mille positiivne mõju ulatub kõikide programmi valdkondadeni.

Euroopa Solidaarsuskorpuse programm, mis loodi 2018. aastal, tugineb oma eelkäijale Euroopa

Vabatahtlikule Teenistusele, mis kujunes juba 1990. aastatel Euroopa noorteprogrammide osana

noorte rahvusvahelise vabatahtliku tegevuse nurgakiviks ning oli aastatel 2014-2017 Erasmuse

programmi osaks. Tänaseks on Solidaarsuskorpus kujunenud ainulaadseks vabatahtliku

tegevuse raamistikuks, mis tugevdab noorte kodanikualgatust, sotsiaalset sidusust ja Euroopa

solidaarsust. Programm võimaldab noortel panustada muu hulgas kogukondlikesse

projektidesse ELi liikmesriikides ja seotud riikides.

Nii Erasmus+ kui Euroopa Solidaarsuskorpuse programmile ei ole Eestis rahvusvahelistumise

kontekstis alternatiivi ei hariduse, noorte ega spordivaldkonnas. Koos moodustavad Erasmus+

ja Euroopa Solidaarsuskorpuse vahendid olulise osa Eesti hariduse, noorte- ja spordivaldkonna

rahvusvahelise koostöö ja arenguvõimaluste rahastamisest. Mõlemad programmid avavad ja

avardavad rahvusvahelise koostöö võimalusi ja on seeläbi parandanud valdkondlike tegevuste

kvaliteeti. Erasmus+ programmi toetuseta oleks Eesti haridus-, noorte- ja spordivaldkonna

asutustel ja organisatsioonidel märkimisväärselt vähem võimalusi oma tegevuste arendamiseks,

innovatsiooniks ning rahvusvahelise koostöö edendamiseks ja kogemuste vahetamiseks.

Õpiränne on väärtuslik, kuna see toetab isiklikku- ja professionaalset arengut (nii õppuritel kui

haridus, noorsoo- ja sporditöötajatel). Õpiränne mõjutab positiivselt õppetöö kvaliteeti

(sõltumata haridustasemest). Õppetöö kvaliteet tõuseb ka koostööprojektides osalemise kaudu

saadud kogemustele toetudes. Partnerlustes arenevad õpetamismeetodid, näiteks luuakse uusi

õppevahendeid. Lisaks pakuvad programmid märkimisväärset tuge kogukonnapõhistele

algatustele, 13-30-aastaste noorte ja noorsootöötajate pädevuste arendamisele

läbi mitteformaalse ja informaalse õppimise. Samuti toetavad programmid noorte aktiivset

osalust ühiskonnas, tugevdades solidaarsust, kaasatust ja Euroopa väärtusi.

Erasmus+ programmil on tugev ja püsiv mõju osalejate oskuste arengule ning akadeemilisele

edule. Erasmus+ programmis osalenud on ka poliitiliselt aktiivsemad ning tugevdavad osalejate

Euroopa identiteedi tunnetust. 2023. aastal läbi viidud Erasmus Student Network (ESN) uuring

näitas, et 76% programmis osalenud tudengitest kavatsesid hääletada 2024. aasta Euroopa

Parlamendi valimistel, mis on oluliselt kõrgem kui üldise noorte elanikkonna huvi valimistel

osalemise vastu4. Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi kaudu on tugevnenud

kodanikualgatuse oskused ja solidaarsustunne läbi vabatahtlike tegevuste ja

solidaarsusprojektide. Alates 2018. aastast on noored osalenud projektides, mis käsitlevad

kriise, nagu pandeemia ja Ukraina sõda. Samuti on noortel suur huvi programmi humanitaarabi

korpuse tegevussuuna vastu, kus huvi on ületanud pakkumisi mitmekordselt.

Mõlemaid programme on hinnatud kui kulutõhusad, paindlikud ja strateegiliselt olulised ELi

noorte-, haridus- ja spordipoliitika elluviimisel.5 Programmid aitavad kaasa nii ELi kui ka Eesti

valdkondlike strateegiliste eesmärkide täitmisele, sealhulgas rohepöördele, digipöördele ja

4 Impact of Erasmus+ on European identity and voting intentions among students - ACA 5 Erasmus+ programmi perioodi 2014-2020 lõpphindamine ja perioodi 2021-2027 vahehindamise aruanne (2024)

ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi perioodi 2018-2020 lõpphindamine ja perioodi 2021-2027

vahehindamise aruanne (2024)

sotsiaalsele kaasatusele. Samuti aitavad need tugevdada Euroopa väärtusi, kultuuridevahelist

mõistmist ja sotsiaalset sidusust ning suurendavad ELi atraktiivsust globaalsele talendile.

Programmid on näidanud kõrget osalejate rahulolu ulatudes haridusvaldkonna õpirändes

97%ni. 6

Erasmus+ programmi laiendamine ja eelarve kasv on üheks eeltingimuseks õpirände

eesmärkide saavutamiseks nii siseriiklikul kui EL tasandil aastaks 2030. Eesti

haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 on välja toodud, et haridussüsteem peab

võimaldama rahvusvahelistumist ja õpirännet. Lisaks nähakse vajadust soodustada

välisriikidest pärit õppurite kaasamist Eesti ühiskonda ning toetada nende siirdumist Eesti

tööturule. See hõlmab ka toetusmeetmeid, nagu eesti keele õpe, et tipposkustega välisõppurid

ja vilistlased jääksid püsivalt Eestisse. Konkreetseks mõõdikuks on Eestist väljaminev

lühiajaline õpiränne kutse- ja kõrghariduses. Kõrghariduses on seatud eesmärgiks, et aastaks

2035 osaleks lühiajalises õpirändes igal aastal 15% bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanutest.

2024. aastal oli vastav näitaja 9,7%. Kutsehariduses alustati õpirände mõõtmist 2022. aastal

ning seatud eesmärk aastaks 2035 on ka 15%. 2024. aastal oli kutsehariduses vastav näitaja 8%.

EL tasandil määratleb õpirände eesmärgid 2024. aastal heaks kiidetud soovitus “Liikuvus

Euroopas - õpirände võimalused kõigile”.7 Soovitusega seatakse 2030. aasta EL-i üleseks

sihttasemeks, et vähemalt 23% kõrghariduse lõpetajatest peab olema saanud õpirände

kogemuse.8 Olemasolevate andmete kohaselt on EL keskmine 14% ja Eesti tase 13% -

mõlemale lisandub lühiajaline kuni 3 kuud kestev õpiränne, mille raames on omandatud

vähemalt 3 EAP-d. 2030. aastaks seatud kutsehariduse EL-i sihttaseme kohaselt peab osalema

õpirändes 12% kutseõppuritest. Olemasolevate andmete kohaselt on EL-i keskmine 4,07% ja

Eesti tase 22,53%9. Täiendavalt on ELi eesmärk 2026. aastaks välja töötada indikaator, millega

hakata mõõtma vähemate võimalustega inimeste õpirännet. Seni kui vastavat indikaatorit ei ole,

püüdlevad riigid selle poole, et vähemalt 20% õpirändes käinud õppijatest oleksid vähemate

võimalustega ning selle püüdluse saavutamist hinnatakse EL haridus- ja noorteprogrammide

Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus andmete pealt.

Eestis on aastatel 2021-2025 osalus Erasmus+ õpirändes ja koostööprojektides kasvanud ning

taotluste arv nii hariduses, noorte- kui spordivaldkonnas ületab rahastatud võimaluste arvu (vt

Tabel 2, 3 ja 4). Õppijate õpirännete osakaal 2024/2025. õppeaasta õpilastest on

haridusvaldkonnas märkimisväärselt kõrgem kõrg- ja kutsehariduses (vt Tabel 1).

Tabel 1: Õppijate õpirännete arv ja osakaal haridusvaldkonnas perioodil 2021-202510

6 HARNO andmetel on haridusvaldkonna õpirändes osalenute hinnang üldisele rahuloluküsimusele: How satisfied

are you with your Erasmus+ mobility experience in general? - osakaal kajastab "rahul" ja "väga rahul" valinuid. 7 Nõukogu soovitus 13. mai 2024, „Liikuvus Euroopas“ – õpirände võimalused kõigile. 8 Sealjuures hõlmatakse indikaatorisse võrreldes 2020. aasta eesmärgiga täiendavalt veel kraadiõppega seotud

õpiränne ja õpiränne, mille kestus on olnud kuni kolm kuud ja mille raames on omandatud vähemalt 3 EAP-d. 9 Eesti ja EL kasutavad kutseõppe õpirände mõõtmiseks erinevat metoodikat. Eestis lähevad arvesse kutseõppe

lõpetajad, kes on oma õpingute ajal osalenud vähemalt kahe nädala pikkuses välisõpirändes. EL tasandil

mõõdetakse ühe konkreetse kalendriaasta jooksul õpirändes osalenud õppijate osakaalu sama aasta kutseõppe

lõpetanute hulgas. Näitaja põhineb Erasmus+ programmi andmetel ning kutseõppe lõpetanute andmetel, mis

kogutakse UNESCO/OECD/Eurostati ühisstatistikast. 10 Tabel 1 kajastab tasemeõppes õppijate õpirändeid. Kuna täiskasvanuhariduses on programmi mõttes võimalik

laiemal osal õppijatel osaleda, siis täiskasvanuhariduse andmeid pole siin kajastatud.

Haridustase

Õppijate õpirännete

arv perioodil 2021-

2025

2024/25 õ-a õppijate

arv

Õpirännete osakaal

õppetasemel õppijate

arvust*

Kutseharidus 5 352 27 604 19%

Üldharidus 3 137 162 982 2%

Kõrgharidus 10 257 45 450 23%

Kokku 18 746 236 036 8%

*Andmed seisuga 27.08.2025

Aastatel 2021–2025 eraldatud haridusvaldkonna toetustest suunati ligikaudu 80 % üld -, kutse-

ja täiskasvanuhariduse akrediteeritud asutustele ning Erasmus+ kõrgharidushartaga

kõrgkoolidele Euroopa-sisese õpirände elluviimiseks. Nendele asutustele on igal aastal

õpirändeprojekti esitamisel rahastus garanteeritud, kuid mitte tingimata taotletud mahus. Pärast

koroonapandeemiat on konkurents rahastusele taas kasvanud ning eraldatud eelarvest ei piisa

kõigi taotletud õpirännete toetamiseks. Samal perioodil esitatud üld-, kutse- ja

täiskasvanuhariduse lühiajalistest õpirändeprojektidest – mille rahastus sõltub projektide

kvaliteedist ja eelarvevahendite mahust – ületas kvaliteedilävendi 78%. Kvaliteedilävendi

ületanud taotlustest rahastati enamik, kokku 89%.

Järgnevalt on esitatud haridustasemete kaupa ülevaade taotletud ja rahastatud õpirännetest,

hõlmates nii akrediteeringu või harta alusel taotletud kui ka lühiajaliste õpirändeprojektide

raames taotletud ja rahastatud õpirändeid (vt tabel 2). Samuti on esitatud ülevaade noorte- ja

spordivaldkonnas taotletud ja rahastatud õpirändeprojektide kohta (vt tabel 3). Mõlemad tabelid

kajastavad kokkuvõtlikult, milline on taotluste edukuse määr valdkonniti.

Tabel 2: Taotletud ja rahastatud õpiränded haridusvaldkonnas perioodil 2021-2025

Haridustase

Taotletud õpirännete

arv

Rahastatud

õpirännete arv

Edukuse %

õpirännete arvust

Kutseharidus 10465 7593 73%

Üldharidus 15197 9548 63%

Kõrgharidus 22468 18960 84%

Täiskasvanuharidus 2938 2346 80%

Kokku 51068 38447 75%

Tabel 3: Taotletud ja rahastatud õpirändeprojektid Erasmus+ noorte- ja spordivaldkonnas ja

Euroopa Solidaarsuskorpuses perioodil 2021-2025

Valdkond Taotletud projektide

arv Rahastatud projektide

arv Edukuse % esitatud

projektide arvust

E+ Noortevaldkonna projektid 649 403 62%

E+ Spordivaldkonna projektid (2023-2025) 73 19 26%

Euroopa Solidaarsuskorpus (Vabatahtlik teenistus) 46 44 96%

Järgnevad tabelid näitavad koostööprojektide edukuse määra hariduse- ja noortevaldkonnas.

Kui tabel 4 on edukuse määra arvutamisel aluseks võtnud kõik esitatud taotlused, siis tabel 5

vaatab edukuse määra nende koostööprojektide puhul, mis on ületanud kvaliteedilävendi.

Tabel 4: Taotletud ja rahastatud koostööprojektide (KA211) arv haridus- ja noortevaldkonnas

perioodil 2021-2025

Haridustase /valdkond Esitatud projektide

arv Rahastatud

projektide arv Edukuse % esitatud

projektide arvust

Kutseharidus 103 39 38%

Üldharidus 306 61 20%

Kõrgharidus 76 24 32%

Täiskasvanuharidus 145 34 23%

Noored 322 75 23%

Kokku 952 233 24%

Perioodil 2021-2025 esitati haridusvaldkonnas kokku 630 koostööprojektide taotlust, millest

ületas kvaliteedilävendi haridussektorite üleselt 42% ehk 264 taotlust. Lävendit ületanud

projektidest võimaldas eraldatud eelarve toetada ligi 60% ehk 158 projekti. Noortevaldkonnas

võimaldas eelarve lävendist lähtudes toetada 45% ehk 75 projekti (vt Tabel 5).

Tabel 5: Taotletud, kvaliteedilävendi ületanud ja rahastatud KA2 koostööprojektide arv ja

edukus perioodil 2021-2025

Haridustase / valdkond Esitatud

projektide arv

Lävendi ületanud

projektitaotluse arv

Rahastatud projektide arv

Edukuse % lävendi ületanud

projektide arvust Kutseharidus 103 57 39 68% Üldharidus 306 105 61 58% Kõrgharidus 76 57 24 42% Täiskasvanuharidus 145 45 34 76% Noored 322 165 75 45% Kokku 952 429 233 54%

Mõju majandusele

Programmi rakendamine avaldab Eestile märkimisväärset majanduslikku mõju. Programmis

osalemine parandab õppijate, õpetajate, noorsootöötajate, koolitajate ja sporditöötajate oskusi

ning aitab tõsta tööjõu konkurentsivõimet. Ülikoolide, kutseõppeasutuste ja ettevõtete

11 Käesolevas programmis hõlmab võtmetegevus 2 (key action 2, KA2) organisatsioonide ja institutsioonide

koostööd, et edendada innovatsiooni, heade praktikate vahetust ja suutlikkuse suurendamist hariduse, koolituse,

noorte ja spordi valdkonnas.

partnerlused soodustavad innovatsiooni ning ettevõtluse kasvu. Väikekoolide ja

maapiirkondade organisatsioonide parem ligipääs programmile aitab vähendada regionaalset

ebavõrdsust ja ergutada kohalikku majandust. Kaasatus ja parem ligipääs programmile aitavad

vähendada tööpuudust riskirühmades. Investeering inimkapitali ja rahvusvahelisse koostöösse

kasvatab Eesti majanduse tootlikkust, paindlikkust ja vastupanuvõimet tulevastele kriisidele.

Erasmus+ programmi kaudu Eestisse õpirändesse saabuvad õppijad ning haridustöötajad

panustasid 2023/24. õppeaastal kohaliku majanduse toetuseks hinnanguliselt 7,4 miljonit eurot.

12 Suurima panuse sealjuures andsid Eestisse saabunud kõrgkoolide haridustöötajad ja

üliõpilased, kellele eraldati programmi vahenditest kokku 4,75 miljonit eurot elamiskuludeks

ning individuaalseks toetuseks. Üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkonna õppijad ning

haridustöötajad panustasid Eesti majandusse siinviibimise ajal hinnanguliselt kokku ligi 2,65

miljonit eurot. Erasmus+ kaudu Eestisse õppima või töötama tulevad inimesed suurendavad ka

majanduse avatust, tuues kaasa oskusi ja kontakte.

Lisaks on uuringud näidanud, et vahetusõpingutesse tulekuga suureneb ka tõenäosus, et

tudengid naasevad Eestisse tasemeõppesse,13 ning sellega kaasneb juba oluline majanduslik

mõju, kuna Eestisse õppima suunduvad välisüliõpilased toovad Eestisse selget rahalist panust

lisaks elamiskuludele ka õppemaksude, maksude ja tarbimise näol. 2023/2024. õppeaastal õppis

Eestis kokku 4336 välisüliõpilast, kellest 1960 ka töötas siin. Välisüliõpilaste majandusliku

mõju 2024 analüüsi andmete kohaselt töötavad õpingute ajal u pooled (52%) Eestist õppivatest

välisüliõpilastest.14 Eesti üks eesmärke on, et Eestis välja koolitatud ja motiveeritud vilistlased

jääksid oma teadmisi Eesti tööturule jagama ka pärast õpingute lõppu. 2022/23. õppeaastal

Eestis õpingud lõpetanud ning siia tööle jäänud välisvilistlased teenisid 2023/24. õppeaastal

töist tulu 14,1 miljoni euro ulatuses. Tööjõumaksudena tasusid nad kokku 7,1 miljonit eurot.15

2023/2024. õppeaastal oli töötavate välisüliõpilaste osakaal suurim tehnika, tootmise ja ehituse

valdkonnas (70%). Järgnesid hariduse (69%) ning varem esikohal olnud info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia valdkond (65%). Samuti toovad välisüliõpilased, vabatahtlikud

ning spordiprojektide osalejad lisatulu turismi- ja teenindussektorile.

Noortevaldkonnas on programmidel otsene ja kaudne mõju majandusele, eelkõige noorte

tööhõive, ettevõtlikkuse ja sotsiaalse innovatsiooni kaudu. Erasmus+ ja Euroopa

Solidaarsuskorpuse projektid aitavad noortel arendada oskusi, mis on olulised tuleviku tööturul

– sh koostöö-, juhtimis-, probleemilahendus- ja digioskusi –, suurendades nende töövalmidust

ja konkurentsivõimet. RAY uuringud (Research-based Analysis of Erasmus+ Youth and

European Solidarity Corps) on kinnitanud, et Erasmus+ noorteprojektides osalemine tugevdab

noorte valmisolekut alustada ettevõtlusega ja suurendab nende usku oma suutlikkusse töö- või

ettevõtlusse siseneda16.

12 Erasmus+ programmiga Eestisse saabunud õpirändurid jätsid eelmisel õppeaastal siia 7,4 miljonit eurot |

Haridus- ja Noorteamet 13 Kõrgkoolide hinnangul mõjutab välisüliõpilaste otsust Eestisse õppima tulla kõige rohkem nende varasem isiklik

kokkupuude Eestiga, eriti vahetusõpingute kaudu. Selle teguri olulisust hinnati viiepalliskaalal keskmiselt 4,3

punktiga, mis näitab selle tugevat mõju. Lauri Linnamäe, Põim Kama (2024). „Eesti kõrghariduse rahvusvahelise

tutvustamise strateegia 2015-2020“ täitmise raport, lk 27). 14 Välistudengite majandusliku mõju analüüs | Statistikaamet 15 Töötavad välisüliõpilased ja -vilistlased tõid möödunud aastal Eestile ligi 23 miljonit eurot maksutulu | Haridus-

ja Noorteamet 16 RAY_MON_21_22_Estonia_report_en_final.pdf

Lisaks toetavad programmid noorsoo- ja sporditöötajate pädevuste kasvu, mis aitab parandada

noortele suunatud teenuste kvaliteeti ja vähendada sotsiaalset tõrjutust – ka see omakorda

suurendab töövõimekust ja majanduslikku aktiivsust, eriti maapiirkondades ja väiksemates

kogukondades. Noorte- ja spordivaldkonna kaudu kujuneb seega laiem inimkapitali areng, mis

ühendab formaalse ja mitteformaalõppe tugevused ning aitab tagada, et Eesti majandus

põhineks loovusel, koostööl ja kaasaval kasvul.

Otsest majanduslikku mõju Eesti riigile omavad ka spordivaldkonna koostööprojektid, milles

Eesti spordiorganisatsioonid osalevad. Lisaks spordiorganisatsioonide inimeste teadmiste ja

oskuste kasvule toovad koostööprojektid Eestisse välisraha nii projekti tegevuste elluviimiseks

kui ka projekti elluviimise raames Eestis toimuvate kohtumiste kaudu.

Mõju riigieelarvele

Riiki saabuvad välistudengid ja vilistlased panustavad riigi tulubaasi maksude kaudu (tulumaks,

sotsiaalmaks). Näiteks 2023/24. õppeaastal laekus nende kaudu Eesti majandusse ligi 23

miljonit eurot maksutulu. Välistudengid tasusid tulumaksu 5,4 miljonit ja sotsiaalmaksu 10,3

miljonit eurot. Ehkki Vene agressioonisõda Ukraina vastu on välistudengite hulka kahandanud,

pole samal suurel määral vähenenud nende panus.17

Erasmus+ programmi rahastuse toel suurenevad investeeringud haridusse, noortevaldkonda ja

sporti. Oluline on mainida, et kui Eesti riik peaks tagama oma eelarvevahenditest kõigi nende

õppurite õpirände riiklike stipendiumitega, siis ei oleks meil selleks piisavalt vahendeid. Ühegi

rahastatud projekti puhul ei ole riigi kaasfinantseering kohustuslik. Erasmus+ ja Euroopa

Solidaarsuskorpuse programmid on perioodil 2021-2024 panustanud Eesti hariduse, noorte- ja

spordivaldkonna arendamisse üle 174 miljoni euro. Aastal 2025 ulatub nende programmide

rahaline panus üle 43 miljoni euro, 2026. aastal on toetuste maht u 44 miljonit eurot ning 2027.

aastal prognooside kohaselt u 45 miljonit eurot. Perioodil 2021-2027 on prognoositav

kogutoetus 263,3 miljonit eurot. Programmi eelarvevahendite jaotus iga-aastaselt on üles

ehitatud kasvavas mahus. Kui vaadata käesoleva perioodi eelarvet, siis suurimad muutused on

toimunud 2.-5. aastal (kasv 10-12% aastas), viimastel aastatel on kasv väiksem (1,3-2,2%

aastas). Seega uue perioodi esimese aasta vahendid peaks Eesti puhul olema minimaalselt 45

miljonit eurot, et säilitada senine tase.

Eelnõu jõustumisega võivad siiski kaasneda märkimisväärsed kulud, kuna muudatusena

oodatakse uue programmi puhul liikmesriikidelt, et nad täiendaksid Euroopa Komisjoni panust

riiklike agentuuride tegevuskulude rahastamisel vähemalt samas mahus (art 18.6). Praegu

kehtivas määruses on sarnane säte, aga see ei määratle kaasfinantseeringu suurust. Kavandatav

muudatus tähendaks Eesti riigieelarvele märkimisväärset lisapanust.

Tabelites 6 ja 7 on esitatud Erasmus+ programmi riigieelarvelise (RE) ja Euroopa Komisjoni

(EK) toetuse osakaalud, ning tabelis 8 on toodud vastavad andmed Euroopa Solidaarsuskorpuse

(ESC) kohta. Näiteks 2026. aastal on ESC puhul riigieelarve panus isegi pisut suurem kui

komisjoni oma (51%), samas kui Erasmus+ programmis moodustab riigieelarve panus vaid

26%. Tabel 9 toob välja juhtimise kulud mõlema programmi lõikes, kui EK ja RE panused

oleksid võrdsed (50/50). Tabelist ilmneb, et 2026. aasta eelarve alusel peaks riigieelarve panus

mõlema programmi tegevuskuludesse olema kokku 1 965 893 eurot, kuid praegu on eelarves

17 Välistudengite majandusliku mõju analüüs | Statistikaamet

ette nähtud vaid 778 152 eurot – seega puudujääk on 1 187 741 eurot.18

Tabel 6: Erasmus+ ja ESC juhtimise (management) eelarved 2021-2026

Tabel 7: Erasmus+ juhtimise kulud, liikmesriigi ja komisjoni panuste osakaal 2021-2026, %

E+ 2021 2022 2023 2024 2025 2026

E+ management RE, % 23,7% 27,6% 29,5% 27,1% 26,7% 26,0%

E+ management EK, % 76,3% 72,4% 70,5% 72,9% 73,3% 74,0%

E+ management RE ja EK kokku, % 100% 100% 100% 100% 100% 100%

Tabel 8: ESC juhtimise kulud, liikmesriigi ja komisjoni panuste osakaal 2021-2026, %

ESC 2021 2022 2023 2024 2025 2026

ESC management RE, % 52,0% 50,9% 52,7% 52,4% 51,8% 51,0%

ESC management EK, % 48,0% 49,1% 47,3% 47,6% 48,2% 49,0%

ESC management RE ja EK kokku, % 100% 100% 100% 100% 100% 100%

Tabel 9: E+ ja ESC juhtimise kulud RE/EK puuduolev osa 2021-2026, kui EK ja RE panus

oleks 50%/50%

18 Siin on välja toodud ainult tegevuskulude eelarved ning välja on jäetud muud kaasfinantseeringud (võrgustikud,

TCA ja toetused).

Mõju sotsiaalvaldkonnale

Programmi rakendamisel võivad Eestile kaasneda mitmed olulised sotsiaalmajanduslikud

mõjud. Programm aitab suurendada Eesti õppurite ja töötajate konkurentsivõimet, pakkudes

neile võimalusi arendada teadmisi, oskusi ja rahvusvahelist koostöökogemust, mis omakorda

toetab kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomist. Välistudengite ja praktikantide

kaasamine elavdab kohalikku majandust – kasvab nõudlus üüriturul, teenustesektoris ja

kultuurivaldkonnas, mis loob uusi töökohti ja maksutulu. Samuti aitavad programmi kaudu

Eestisse saabuvad osalejad täiendada tööjõupotentsiaali sektorites, kus on tööjõupuudus,

näiteks hariduses, teaduses, ehituses ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades.

Noortevaldkonna projektid võimaldavad ennetada ja vähendada noorte tõrjutusriski sh kaasata

noori kes ei õpi ega tööta (NEET-staatuses noored), mitmekesistades õppimiskogemust ja

toetades seekaudu haridussüsteemis püsimist, poolelijäänud haridustee jätkamist või töö

leidmist.

Kõigis valdkondades on õpiränne oluline meede võõraviha vähendamiseks ja kultuurilise

teineteisemõistmise suurendamiseks. Eestisse tulevad vahetusõpilased , üliõpilased, noored jt

annavad võimaluse kogeda rahvusvahelist suhtlust ka nendel kohalikel, kellel endal ei ole kas

sotsiaalmajanduslikel või muudel põhjuselt võimalik lühiajalisse õpirändesse või välismaale

tasemeõppesse minna ehk saab toimuda nn rahvusvahelistumine kodus. Lisaks toetab

vähemate võimalustega õppurite eelistamine haridusliku kihistumise vähenemist ja omab seega

väga selget sotsiaalset mõju.

Kokkuvõttes tugevdab Erasmus+ sotsiaalses plaanis ühiskonna avatust ja sallivust, soodustades

kultuuridevahelist dialoogi ning kohalike ja rahvusvaheliste kogukondade sidusust. Programmi

kaudu suurenevad ka piirkondlikud arenguvõimalused, kuna õpirände ja koostööprojektide toel

jõuab rohkem ressursse ja teadmisi maapiirkondadesse ja väiksematesse koolidesse.

Mõju keskkonnale

Programm toetab rohepöörde ja kestliku arengu põhimõtete rakendamist hariduses,

noortevaldkonnas ja spordis. See julgustab õppeasutusi, noori, noorteorganisatsioone ja

spordivaldkonna esindajaid pöörama suuremat tähelepanu kliimamuutuste leevendamisele ning

keskkonnateadlikkuse suurendamisele.

Programmidel on oluline roll keskkonnateadliku ja vastutustundliku põlvkonna kujundamisel.

Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse noorteprojektid pakuvad noortele võimalusi

rohepöörde elluviimisel kaasa rääkida – olgu see läbi kogukonnaprojektide, kliimaalgatuste või

teadlikkust tõstvate kampaaniate. RAY uuringud19 on näidanud, et programmides osalenud

noorte keskkonnateadlikkus, vastutustunne ja valmisolek keskkonna heaks tegutseda on

märkimisväärselt suurenenud. Paljud projektid aitavad noortel arendada roheoskusi, sh teadmisi

kestlikust eluviisist, ressursitõhususest ja rohetehnoloogiatest, mis on olulised tuleviku tööturul.

Keskkonnateemad saavad olulise koha nii õppekavade arendamisel kui ka rahvusvahelistes

koostööprojektides, mis aitavad levitada teadmisi taastuvenergia, ringmajanduse ja säästva

tarbimise kohta. Programm toetab ka rohelisi õpirändelahendusi, näiteks keskkonnasõbraliku

transpordi kasutamist õpirände ajal, mis aitab vähendada Erasmus+ programmi süsiniku

jalajälge.

Toetatud projektid on aidanud kujundada kogukondlikku rohepööret – näiteks loodud on

ringmajanduse töökojad, kogukonnaaiad, kliimahariduse töötoad ja keskkonnasõbralike

sündmuste korraldamise juhendmaterjalid. Sellised tegevused seovad noorte aktiivse osaluse

keskkonna- ja kliimameetmetega, muutes rohepöörde noorte jaoks käegakatsutavaks ja

tähenduslikuks.

Roheoskuste arendamine ja keskkonnahoidlike lahenduste sidumine õpetamise ja noorsootööga

võivad edendada Eesti majanduse keskkonnasõbralikku ümberkujundamist. Erasmus+ kaudu

loodud teadmussiirded ja partnerlussuhted toetavad kestlike tehnoloogiate ja praktikate laiemat

kasutuselevõttu, mis omakorda aitab kaasa Eesti kliimaeesmärkide saavutamisele ning roheliste

töökohtade tekkele.

Mõju julgeolekule

Programmil on mõju julgeolekule. Erasmus+ toetab väärtuspõhist ja demokraatiat tugevdavat

haridust, mis aitab kujundada teadlikke ja vastutustundlikke kodanikke. See omakorda

suurendab ühiskonna sidusust ning vastupanuvõimet väärinfole ja radikaliseerumisele. Noorte,

õpetajate, noorsootöötajate, sporditöötajate ja kogukondade rahvusvaheline koostöö ning eri

kultuuride tundmaõppimine edendavad vastastikust mõistmist ja vähendavad polariseerumist,

aidates kaasa stabiilsemale ja turvalisemale ühiskonnale. Erasmus+ kaudu arendatavad kriitilise

mõtlemise ja meediapädevuse oskused tugevdavad elanike suutlikkust teha teadlikke otsuseid

ning hoida ära vaenulike mõjutustegevuste mõju.

Lisaks toetab programm solidaarsust ja kogukondlikku sidusust, mis võivad kriisiolukordades

parandada elanikkonna valmisolekut ja koostöövõimet. Rahvusvahelised partnerlused,

sealhulgas strateegilistes sektorites, võivad tugevdada ka riigi strateegilist vastupanuvõimet

ning suurendada usaldust Euroopa väärtuste ja institutsioonide vastu.

Noortevaldkonnas on programmide mõju julgeolekule seotud eelkõige sotsiaalse sidususe,

usalduse ja kuulumistunde suurendamisega. RAY uuringud on näidanud, et noored, kes on

programmides osalenud, tunnevad end rohkem seotud Euroopa väärtustega, tajuvad end

aktiivsemate ja pädevamatena ühiskonnas kaasa rääkima ning on tolerantsemad ja avatumad

19 RAY_MON_21_22_Estonia_report_en_final.pdf

mitmekesisusele20. Sellised hoiakud vähendavad ühiskondlikku vastandumist ja loovad tugeva

aluse demokraatia püsimisele.

Samuti on RAY andmetel osalemine Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse tegevustes

suurendanud noorte valmisolekut võtta vastutust kriisiolukordades ning tugevdada

kogukondade vastupanuvõimet – olgu see seotud humanitaarabi, kohaliku solidaarsuse või

keskkonna- ja digiturvalisuse teemadega. Euroopa Solidaarsuskorpuse projektid on paljudes

riikides pakkunud otsest tuge kriiside (nt pandeemia, sõjapõgenike vastuvõtt) ajal, näidates

programmi rolli kogukondliku ja ühiskondliku julgeoleku tugevdamisel.

4.1 Olulisemad erinevused tänaste programmide ja uue ettepaneku vahel

Erasmus+ vahehindamise21 ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi vahehindamise22

tulemused näitasid, et liikmesriigid jm huvigrupid on praeguste programmide eesmärkide,

ülesehituse ja peamiste elementidega rahul ning ei pea suuri muudatusi vajalikuks. Komisjon

ei ole vahehindamistes väljatooduga täiel määral arvestanud, sest uue Erasmus+ programmi

ettepanek erineb oluliselt praegu kehtivast Erasmus+ (2021–2027) ja Euroopa

Solidaarsuskorpuse (2021–2027) programmist. Erinevused puudutavad nii uue programmi

struktuuri, prioriteete kui programmi juhtimist. Komisjoni ettepanek sisaldab muudatusi ka

toetavate tegevuste osas.

Lisaks on praegune programmimääruse ettepanek niivõrd üldsõnaline, et jääb ebaselgeks,

kuidas jaguneb programmi eelarve erinevate programmi valdkondade – haridus, noored, sport

– vahel, või kuidas täpsemalt hakatakse programmi rakendama. Leiame, et detailsem programm

on oluline, et tagada taotlejatele vajalik selgus ja kindlus tegevuste aegsaks planeerimiseks ja

toetatavate suundade prognoositavuseks.

4.1.1. Programmi eesmärgid

Võrreldes kehtiva programmiga on uue programmi eesmärgid laienenud, hõlmates ELi uusi

poliitilisi prioriteete nagu konkurentsivõime, vastupanuvõime ja liidu geopoliitilised huvid.

Uues ettepanekus on tugevam rõhuasetus tööturu vaatel ja strateegilistel sektoritel (näiteks

tehisaru, pooljuhid, kvantarvutus, energeetika, transport, autotööstus, tuuleenergiad jpm) ning

demokraatia ja EL väärtuste edendamisel. Strateegiliste sektorite olulisus tuleneb vajadusest

koolitada kiiresti kvalifitseeritud tööjõudu, kes suudab neid sektoreid arendada ja toetada rohe-

ning digipööret, innovatsiooni ja ELi strateegilist sõltumatust.

Eesmärkide puhul on fookus nihkunud inimeste haridusliku, kutsealase ja isikliku arengu

toetamise asemel valmisolekule, vastupanuvõimele, konkurentsivõimele ja oskuste

täiendamisele lähtudes ennekõike tööturu vajadustest. Kitsalt tööturu ja konkurentsivaadet

kajastava Oskuste liidu eesmärke eelistatakse Euroopa haridusruumi visioonile. Eelnõus

puuduvad ka konkreetsed viited hariduse ja koolituse 2030 strateegilisele koostööraamistikule

ja EL noortestrateegiale, mis on olulised EL tasandi prioriteete määratlevad dokumendid.

Erasmus+ eesmärgid viitavad, et uue programmi esmaseks sihiks on tööturu vajaduste täitmine.

Selline lähenemine ei ole tasakaalukas ega kooskõlas Eesti varasemate positsioonidega, kus

oleme seisnud selle eest, et haridusel säiliks laiem väärtuspõhine ja inimeste isiklikku arengut

toetav roll. Hariduse, spordi- ja noortevaldkonna, sh noorsootöö laiem roll on kujundada

20 RAY_MON_21_22_Estonia_report_en_final.pdf 21 EUR-Lex - 52025DC0395 - EN - EUR-Lex 22 EUR-Lex - 52025DC0144 - EN - EUR-Lex

põlvkond, kes on paindlik, mitmekülgsete oskuste ringiga (sh pehmed oskused23) ning suudab

kohaneda nii tööturul kui ühiskonnas toimuvate muutustega laiemalt.

Uue MFF 2028–2034 raames on võrdsuse ja mitte-diskrimineerimise põhimõtted ühtselt

rakendatud kõigis programmides. Erasmus+ kuulub nende EL programmide hulka, kus soolise

võrdõiguslikkuse edendamine on horisontaalselt kohustuslik, s.t et rakendatakse ühtset soolise

võrdõiguslikkuse jälgimise metoodikat, mis aitab hinnata tegevuste panust võrdsuse

eesmärkidesse.

Kaasatuse poliitika raames on eesmärk jõuda senisest tulemuslikumalt vähemate võimalustega

noorteni ning väiksemate ja vähem kogenud organisatsioonideni. See toetab mitmekesisemat

osalust ning vastab hästi Eesti sihtrühmade vajadustele. Paremat kaasamist võimaldavad

asjakohased meetmed toetavad muu hulgas väikekoole ja maapiirkondade õpetajaid ,

noorsootöötajaid ja NEET riskis või -staatuses noori. Eesmärk muuta õpiränne veel

kättesaadavamaks just vähemate võimalustega noortele on tervitatav, sest programmi mõju

neile on suurim, kuid nende kaasamine eeldab selgemat juhendmaterjali ja lihtsamat

taotlusprotsessi.24 Eelnõus on välja pakutud lahendusi, nagu lihtsamad menetlused ja

väiksemahulised projektivõimalused, mis peaks muutma osalemise programmis

kättesaadavamaks ja sujuvamaks.

Käesoleval Erasmus+ programmiperioodil on vähemate võimalustega osalejate kaasamine

paremini toetatud kui eelmisel 2014-2020 perioodil, kuid täpsete osakaalude hindamine on

keeruline, kuna statistikas kajastuvad vaid need osalejad, kelle kaasamiseks on kasutatud

lisarahastust. Käesoleval programmiperioodil on haridusvaldkonnas toimunud kokku 5692

vähemate võimalustega osalejaid hõlmavat õpirännet, neist 5233 õppijate ning 459

haridustöötajate õpirännet. Spordivaldkonnas on selliseid õpirändeid toimunud 13 (vt. tabel 10).

Tabel 10. Vähemate võimalustega osalejate (haridustöötajad ja õppijad) osakaal õpirännetest

2021-2025.aastal (haridus ja sport):

Haridustase / valdkond

2021-25. a rahastatud

projektides toimunud

õpirännete arv*

Vähemate võimalustega

osalejate õpirännete

arv* Osakaal õpirännetest*

Kutseharidus 6529 1188 18%

Üldharidus 7205 815 11%

Kõrgharidus 16042 3293 21%

Täiskasvanuharidus 1612 396 25%

Sport 142 13 9%

Kokku: 31530 5705 18%

*Andmed seisuga 8.10.2025

Kui tabelis on toodud andmed nii haridustöötajate kui õppijate lõikes, siis neid kahte sihtgruppi

võrreldes on näha, et vähemate võimalustega osalejate osakaal on märkimisväärselt kõrgem

õppijate õpirändes, kus see ulatub juba üle 20% seni toimunud õpirännetes ja kõigil

23 Pehmed oskused on isikuomadustel ja suhtlemisvõimel põhinevad oskused, mis mõjutavad koostööd, suhtlemist

ja tööalast käitumist, nagu näiteks suhtlemisoskus, meeskonnatöö, probleemilahendusoskus, kohanemisvõime. 24 Erasmus+ programmi perioodi 2014-2020 lõpphindamine ja perioodi 2021-2027 vahehindamine - Erasmus+ |

Erasmus+

haridustasemetel. See ületab soovituses “Liikuvus Euroopas - õpirände võimalused kõigile”

seatud sihttaseme. Seisuga 8.10.2025 on vähemate võimalustega õppijate õpirännete osakaal

kutsehariduses veidi üle 24%, üldhariduses 20%, kõrghariduses 33% ning täiskasvanuhariduses

90% ning spordis 9%.

Noortevaldkonnas on käesoleval programmiperioodil Erasmus+ noorteprojektides osalenud

kokku 27 619 noort, neist 13% olid vähemate võimalustega osalejad. Euroopa

Solidaarsuskorpuse projektides on osalenud kokku 1487 osalejat, kellest 18% olid vähemate

võimalustega osalejad.

Tabel 11. Vähemate võimalustega osalejate osakaal õpirännetest 2021-2025.aastal (noored):

Valdkond

2021-25. a rahastatud

projektide osalejate

arv *

Vähemate

võimalustega

osalejate arv*

Osakaal *

Erasmus noortevaldkond

Akrediteeritud organisatsioonid 5237 1869 36%

Noortevahetused 4963 1146 23%

Noorsootöötajate õpiränne 1859 268 14%

Noorte osalusprojektid 15560 230 1%

KOKKU 27 619 3513 13%

Euroopa Solidaarsuskorpus

Vabatahtlik teenistus 738 226 31%

Solidaarsusprojektid 749 46 6%

KOKKU 1487 272 18%

*Andmed seisuga 15.10.2025

4.1.2. Programmide liitmine

Komisjon on teinud ettepaneku ühendada Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programm,

kuhu praegu kuulub ka Euroopa Vabatahtlik Humanitaarabi Korpus. Komisjoni eesmärk

programmide ühendamisel on vähendada halduskoormust ja programmide kattuvusi25 ning

muuta programmi haldamine paindlikumaks. Samuti soovitakse luua noortele üks ühtne

ligipääsupunkt, kust on lihtne leida õppimise ja vabatahtliku tegevuse võimalusi.

Eesti raamseisukohad EL pikaajalise eelarve kohta aastateks 2028-203426 sedastavad, et Eesti

pooldab uuel eelarveperioodil fondide arvu vähendamist ning nende vahel rahastatavate

valdkondade kattuvuse vältimist. Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide

ühendamine toob siiski kaasa teatud riske. Programmide liitmine koos Komisjoni poolt välja

pakutud uue programmi struktuuriga võib nõrgendada Euroopa Solidaarsuskorpuse identiteeti

ning suurendada konkurentsi eelarveliste vahendite pärast. Kuna ühendatud programmi

25 Komisjoni tellitud vahehindamine, mis hõlmas kõiki programmiriike, tuvastas kattuvusi Erasmus+ ja Euroopa

Solidaarsuskorpuse vahel eelkõige noortevaldkonnas, kus mõlemad programmid toetavad sarnaseid tegevusi ja

sihtrühmi. See võib komisjoni hinnangul põhjustada segadust taotlejate seas ning vähendada programmide

nähtavust ja tõhusust. Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide vahehindamise tulemused Eestis ei

näidanud, et kahe programmi vahel oleks kattuvusi. Sealjuures tehti Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi

vahehindamisega soovitus, et Euroopa Solidaarsuskorpus peaks jääma eraldiseisvaks programmiks, et see oleks

võimalikult kasulik nii EL-i kui Eesti riikliku noortepoliitika kontekstis. 26 MFF 2028+ raamseisukohad.pdf

ettepanek ei hõlma enam eraldiseisva meetmena noorte solidaarsusprojekte, kuigi need on seni

Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi raames pakkunud noortele madala lävendiga

võimalust ise algatada ja ellu viia kogukonnapõhiseid tegevusi kohalike probleemide

lahendamiseks, võib väheneda vähemate võimalustega noorte ligipääs solidaarsusprojektidele.

Uues programmis on kavandatud uus noorte osalusmeede, mis ühendab varasemad osaluse ja

solidaarsusprojektide meetmed. Siiski puudub hetkel selge arusaam selle toimimisloogikast

ning vastavusest noortevaldkonna sisulistele vajadustele. Seetõttu ei ole praegu võimalik

hinnata, kas ja millisel kujul säilib noorte solidaarsusprojektide senine väärtus ja mõju.

4.1.3. Programmi struktuur

4.1.3.1. Kahesambaline struktuur

Uue programmi struktuuri ja terminoloogiat on olulisel määral muudetud . Struktuurile on antud

kahesambaline vorm: „Õppimisvõimalused kõigile“ ja „Toetus suutlikkuse suurendamiseks“.

Esimene sammas keskendub õpirände ja vabatahtliku tegevuse pakkumisele kõigi sihtrühmade

ja valdkondade lõikes27, kuid lisab ka mitmeid uuendusi. Üldhariduses on eesmärk laiendada

õpirände võimalusi nooremale vanusegrupile ning haridustöötajate puhul hõlmatakse

sihtgrupina ka alushariduse ja lapsehoiu valdkonna töötajad. Senine Jean Monnet meede

koolidele muutub detsentraliseeritud ja laiemaks meetmeks toetades ELi õpet, ELi väärtuste,

kodanikuõpetuse ja EL integratsiooni õpetamist. See on Eesti vaatest hea samm, kuna koolide

jaoks oli osalus selles meetmes liiga bürokraatlik ja keeruline. Talendiarenduse ja tipptaseme

toetamise raames jätkatakse Erasmus Munduse stipendiumite ja Jean Monnet tegevustega

kõrghariduses ning uue tegevusena lisandub Erasmus+ stipendiumite pakkumine strateegilistes

sektorites. Need tegevused peaks aitama muuta ELi atraktiivsemaks ka globaalsele talendile.

Noorte vabatahtlikke tegevusi koondavad senised Euroopa Solidaarsuskorpuse ja Euroopa

Vabatahtliku Humanitaarabi Korpuse tegevused. Noorte osaluse toetamiseks liidetakse senised

noorte osalustegevused ja solidaarsusprojektid uueks tegevusplokiks. Spordivaldkonnas

lisandub uue tegevusena sportlaste ja rohujuuretasandi sporditegevuses osalejate õpiränne ning

spordipersonali liikuvus.

Teine sammas „Toetus suutlikkuse suurendamiseks“ keskendub organisatsioonide ja

institutsioonide koostööle, innovatsioonile, kvaliteedi tõstmisele ning poliitikate

arendamisele28, kuid toob samuti sisse uusi struktuure ja fookusi. Koostööpartnerlused

hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonnas jätkuvad, kuid eraldiseisvana lisandub

väiksemahuliste partnerluste meede, mis peaks lihtsustama väiksemate organisatsioonide

ligipääsu programmile. Tipptaseme ja innovatsioonipartnerluste puhul jätkuvad toetused

Euroopa Ülikooli liitudele, kutsehariduse tippkeskustele, Euroopa Õpetajaakadeemiatele,

Euroopa Noored Üheskoos tegevusele. Uute partnerlustena lisanduvad Euroopa Kooliliidud ja

Spordi Koostööliidud ning tugevdatakse toetusi ühisprogrammide arendusele, mis vastaks

Euroopa ühiskraadi märgise kriteeriumitele.

Teise samba alla kuulub ka poliitika väljatöötamise toetamine, kuid selle sisu on kärbitud . Uues

määruses puuduvad selged viited struktureeritud poliitikadialoogidele ja koostööle

sidusrühmadega ning rahvusvahelise koostöö instrumentidele ja partneritele, mis soodustavad

teadmistevahetust ja ühisalgatusi väljaspool liikmesriike. Uues määruses hõlmab poliitika

27 Sisuliselt koondab käesoleva programmiperioodi esimese võtmetegevuse meetmed (Key Action 1, KA1). 28 See tugineb käesoleva programmiperioodi võtmetegevuste 2 ja 3 tegevustele (KA2, KA3).

väljatöötamise toetamine katseprojekte (näiteks kutsehariduse diplom, põhioskuste

toetusskeem), poliitikavõrgustike toetamist, et kujundada ja rakendada ELi haridus-, noorte- ja

spordipoliitikaid. Programmi rakendamise kvaliteedi toetamiseks luuakse ressursikeskused

kõigis valdkondades, pakutakse koolitusi ning rakendatakse projektikiirendi mehhanismi, mis

aitab edukatel algatustel kasvada ja püsida. Siia kuulub ka teavitustegevuste toetamine, mis

hõlmavad suuri kampaaniaid ja üritusi, mis tutvustavad Erasmus+ võimalusi ning levitavad

häid praktikaid ja edulugusid. Kõik need tegevused peaksid aitama tugevdada programmi mõju,

nähtavust ja jätkusuutlikkust kogu Euroopas.

4.1.3.2. Valdkondlikud peatükid

Uues Erasmus+ määruse eelnõus on ära kaotatud valdkondlikud peatükid, st hariduse ja

koolituse peatükk, noorte peatükk ja spordi peatükk. Samuti ei sisalda eelnõu ettepanekut

valdkondade vahelise eelarve jaotuse kohta. Praegu kehtivas määruses on iga valdkonna jaoks

eraldi peatükk, mis kirjeldab vastava valdkonna põhimeetmeid ja tegevusi. Samuti on määruses

sätestatud, kuidas jaguneb programmi eelarve kolme valdkonna vahel: hariduse ja koolituse osa

moodustab 83% kogu programmi eelarvest, sh on määruses sätestatud osakaalud

haridustasemete kaupa29; noortevaldkonna osa moodustab 10,3% kogu programmi eelarvest

ning spordivaldkonna osa 1,9%. Riiklike agentuuride tegevuskulude katteks on ette nähtud

3,3% ning programmi rakendamist toetavatele meetmetele 1,5% kogu programmi eelarvest.

Erinevate valdkondade programmi kahe samba alla kokku tõstmine suurendab ebaselgust. See

muudab hariduse ja koolituse, noorte ja spordi valdkondade eesmärkide ja tegevuste eristamise

keerulisemaks ega võimalda arvesse võtta iga valdkonna spetsiifilisi vajadusi, sh nii ELi kui ka

riiklikke strateegilisi eesmärke. Lisaks suurendab selline muudatus riski, et valdkondade

vaheline tasakaal ja järjepidevus võivad uuel perioodil kõikuda, sõltudes iga-aastastest

poliitilistest või haldusotsustest. Sellega võib kaduda stabiilsus ja etteaimatavus nii

programmihaldusele kui ka prioriteetide suunamisele, samuti eelarve kindlus kõigile

programmivaldkondadele.

Valdkondlike peatükkide ja selgelt määratletud eelarve jaotuse puudumine suurendab riski, et

valdkonnad hakkavad konkureerima ühise eelarve piires ning ressursid koonduvad sinna, kus

on suurem projektikogemus ja haldusvõimekus. Väljapakutud määruse eelnõus jääb ühtlasi

selgusetuks, kuidas ressursside jaotamine hakkab toimuma ning see võib ohustada väiksemaid

valdkondi nagu täiskasvanuharidus, samuti noorte- ja spordivaldkond. Näiteks ilma eraldiseisva

noorte peatükita võib väheneda fookus kohaliku tasandi ja väiksemate organisatsioonide

projektidele. Kui haridusvaldkonnas ei sätestata haridustasemete vahelist eelarvejaotust, siis

koostööprojektide näitel (pingerea alusel) oleks tänaste andmete kohaselt kõrgharidusvaldkond

eelisseisus, kutsehariduse ja täiskasvanuhariduse jaoks läheks olukord halvemaks, sealjuures

täiskasvanuhariduses ei saaks sel juhul ükski koostööprojekt rahastust (vt Tabel 12):

Tabel 12. Suuremahuliste koostööprojektide jagunemine hariduses valdkonnaülese pingerea

alusel (haridus):

29 Hariduse ja koolituse valdkonnale ette nähtud eelarvest on eraldatud 34,6% kõrgharidusele, 21,5%

kutseharidusele ja -koolitusele, 15,2% kooliharidusele ning 5,8% täiskasvanuharidusele. Jean Monnet tegevuste

toetuseks on ette nähtud 1,8% , samas kui otseselt juhitavate ja horisontaalsete tegevuste jaoks on kavandatud 17%

eelarvest. Lisaks on loodud paindlikkuse reserv mahus 4,1% kogu programmi eelarvest, mida saab kasutada

erinevate tegevuste täiendavaks toetamiseks vastavalt vajadusele.

Valdkond 2025. a voorus toetatud KA220 projektide arv30

Valdkondade ülese pingerea korral toetatud projektide

arv Kõrgharidus 2 4 Üldharidus 2 2 Kutseharidus 3 2 Täiskasvanuharidus 2 0

4.1.4. Eelarve

Uue programmi kavandatav eelarve on esmapilgul ambitsioonikas: komisjoni ettepanek näeb

ette umbes 40,83 miljardit eurot 2028–2034 perioodiks. Võrdluseks on praegu kehtivate

programmide maht vastavalt Erasmus+ 28,4 miljardit EURi ja Euroopa Solidaarsuskorpuse

programm 1,009 miljardit EURi. Kuigi kavandatav eelarve kasvab ligikaudu 39% võrreldes

praeguse Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse ühendatud eelarvega (jooksevhindades),

jääb see oluliselt alla Nõukogu seatud õpirände kasvatamise ambitsioonile31. Arvestades ka

inflatsiooni määra ja kaasamistoetuste planeeritavat kasvu suudetakse uue eelarvega

õpirändemahtu vaevu senisega samal tasemel hoida.

Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse vahehindamine tõi esile, et rahalised piirangud on

programmi elluviimisel suurimaks takistuseks – nõudlus ületab selgelt olemasolevaid

vahendeid, piirates seeläbi just väiksema võimekusega organisatsioonide kaasumist. Eestis on

kõigi valdkondade ja haridustasemete sidusrühmade poolt väljendatud ootust, et eelarve nende

tegevuste elluviimiseks suureneks. Noortevaldkonnas on see ootus sõnastatud konkreetselt

eelarveosakaaluna 15%.

Eurobaromeetri 103 (kevad 2025) uuringus, mis keskendus laiemalt ELi usaldusväärsusele,

väärtustele ja prioriteetidele, toodi välja, et 34% Euroopa kodanikest soovivad, et ELi eelarvet

suunataks rohkem haridusele, koolitusele, noortele, kultuurile ja meediale.32 Need valdkonnad

olid kolmandal kohal kodanike seas prioriteetsete eelarvevaldkondade seas, jäädes alla vaid

julgeolekule ja sotsiaalvaldkonnale. See kinnitab Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse

programmide tugevat positsiooni ELi poliitikate seas ning kodanike ootust, et haridus- ja

noortealgatused saaksid jätkuvalt tugevat toetust.

4.1.5. Sünergiad teiste EL fondidega

Uues ettepanekus rõhutatakse suuremat paindlikkust vahendite ümberjaotamisel ja

koostöövõimaluste ehk sünergiate loomist teiste EL fondidega (nt Euroopa horisont, Globaalne

Euroopa). Sünergiad on kavandatud näiteks läbi täiendava rahastuse eraldamise, ühiste

hankevoorude ning võimaluse kaudu kombineerida toetusi, sealhulgas vältides dubleerimist.

Praktikas sõltub nende mehhanismide toimimine siiski konkreetsete EL fondide ja

programmide õigusaktidest ja tööprogrammidest, rahastusotsustest ning regioonide ja

liikmesriikide võimekusest toetusi taotleda ja ellu viia. Näiteks strateegiliste oskuste

arendamisega (nt rohetehnoloogiad, digioskused, tehisintellekt, pooljuhid, kvant, transport,

30 KA220 hõlmab suuremahulisi koostööpartnerlusi, mille eesmärk on arendada innovatiivseid praktikaid ja

tugevdada organisatsioonide rahvusvahelist koostööd hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonnas. 31 Nõukogu soovitus 13. mai 2024, „Liikuvus Euroopas“ – õpirände võimalused kõigile. Vt lähemalt EL

sihttasemete kohta alapeatükk 4 EL asja esialgse mõjuanalüüsi kokkuvõte, lk.7. 32 IP_25_1318_EN.pdf

energeetika jne) tegeleb täiendavalt ka uus Euroopa konkurentsivõime fond . Kuigi nii

Erasmus+ kui Euroopa konkurentsivõime fondi määruses on seatud eesmärgiks sünergia

loomine, on see praegu sõnastatud pigem strateegilise sihina, ilma täpsete juhisteta, kuidas seda

igapäevaselt rakendada. Ei ole määratletud, mil viisil, millise dokumendi alusel ja millises

ulatuses saaks liikmesriik määratleda üle kantavate vahendite kasutuse sihtotstarbe, oodatavad

tulemused ja kasutusviisi (nt kas selliste vahendite kasutusse suunamine käiks mõne

taotlusvooru eraldi eelarveosa kaudu või muul viisil, kas liikmeriigi esindaja osaleks taotluste

hindamisel jmt). Selline ebamäärasus võib suurendada halduskoormust ja dubleerimise riski,

mille tulemusena võidakse sarnaseid tegevusi rahastada mõlemast programmist. Määruses küll

rõhutatakse dubleerimise vältimise vajadust, kuid selle rakenduslikud detailid jäävad

ebaselgeks.

Lisaks on praegu keeruline hinnata, kuivõrd saab Eesti asutustel olema võimekust

Konkurentsivõimefondist toetusi taotleda. Määrusega on tehtud ettepanek pakkuda Erasmus+

stipendiume strateegilistes sektorites, toetada ühisõppekavade arendamist (sh Euroopa

Ülikoolide liitude kaudu, mida rahastatakse Konkurentsivõime fondist) ning laiendada

õpirände- ja koolitusvõimalusi, et koolitada spetsialiste prioriteetsetele valdkondadele. Samal

ajal keskendub Konkurentsivõime fond samade valdkondade teadus-, innovatsiooni- ja

ettevõtlustoetustele. Erinev rõhuasetus peaks aitama dubleerimist vältida ning siduda haridus-

ja oskustepoliitika EL-i majanduslike ja strateegiliste prioriteetidega.

Erasmus+ peab lisaks toetama ka EL-i välispoliitilisi eesmärke ja geopoliitilist rolli, sealhulgas

koostööd naabruspoliitika riikide ja kandidaatriikidega (nt Ukraina ja teised idapartnerlusriigid

ning Lääne-Balkani riigid). Selliste tegevuste rahastamiseks eraldatakse täiendavaid vahendeid

Globaalse Euroopa fondist. Erasmuse rahvusvahelisel mõõtmel on oluline roll, see aitab kaasa

nende riikide reformidele, haridus- ja noortevaldkonna asutuste ja organisatsioonide võimekuse

tugevdamisele ning õpirände- ja koostöövõimaluste pakkumisele, suurendades samas piirkonna

stabiilsust ja sidusust EL-iga.

4.1.6. Kolmandate riikide osalemine programmis

Uus Erasmus+ programmi eelnõu näeb ette paindlikuma ja strateegilisema lähenemise

kolmandate riikide kaasamiseks. Programmi geopoliitiline mõõde on selgelt tugevnenud –

eelistatakse koostööd partneritega, kes jagavad ELi väärtusi ja panustavad kaksikpöördesse,

demokraatia edendamisse ning ühiskondlikku sidususse. Eriti oluline on koostöö

naabruspoliitika ja Vahemeremaa riikidega, kus EL soovib oma väärtusi ja huve aktiivsemalt

edendada ning muu hulgas toetada EL laienemisprotsessi. Eesmärk on ka meelitada talente

kolmandatest riikidest, mis toetaks ELi konkurentsivõimelisust.

Ettepaneku kohaselt saavad kolmandad riigid programmis osaleda kas täielikult või osaliselt

assotsieerununa või üksikutes tegevustes. Komisjon on Erasmus+ programmikomitee

koosolekutel varasemalt viidanud, et kandidaatriikidele nähakse ette täielik assotsieerumine,

samas kui teiste kolmandate riikide puhul on võimalik osaline assotsieerumine. Osalise

assotsieerumise täpsed tingimused on veel väljatöötamisel. Mitteassotsieerunud riigid võivad

osaleda valitud meetmetes, kui see aitab kaasa programmi eesmärkide saavutamisele või teenib

ELi strateegilisi huve, näiteks humanitaarabi või arengukoostöö kontekstis. Selline osalemine

ei pruugi anda samaväärset otsustusõigust kui liikmesriikidel.

EL vaatest on kolmandate riikide kaasamine kantud ennekõike eesmärgist meelitada ELi

rohkem talente. Oskuste liidu teatises on sõnastatud eesmärk tuua aastaks 2030 ELi vähemalt

350 000 kolmandate riikide õppijat aastas, kes omandavad kraadi ELi kõrgharidusasutustes.

Rahvusvahelise mõõtme laiendamine vajab siiski edasist arutelu. Üldjoontes oleme seisukohal,

et kolmandate riikide osalemine Erasmus+ programmis võimaldab Euroopa kõrgkoolidel

laiendada rahvusvahelist koostööd, suurendada õpirännet ning toetada hariduse kvaliteeti ja

partnerriikide kõrghariduse arengut. Samas peab koostöö põhinema vastutustundlikel

põhimõtetel, arvestades nii hariduse ja teaduse julgeoleku aspekte kui eetilisi küsimusi. Eesti

kõrgharidussektor toetab Erasmus+ programmi raames koostöö arendamist eelkõige ELi

kandidaatriikidega, et tugevdada nende sidet Euroopa kõrgharidusruumiga ja toetada hariduse

kvaliteedi ning demokraatlike väärtuste levikut.

Samuti eeldab EL vaatest koostöö kolmandate riikidega vastavust ELi väärtustele. Näiteks

2022. aasta aprillis peatas Euroopa Komisjon koostöö Venemaa avalik-õiguslike asutustega

hariduse ja teaduse valdkonnas, sealhulgas Erasmus+ programmis, vastusena agressioonile

Ukrainas. Komisjoni hinnangul oli Venemaa tegevus otseses vastuolus Euroopa Liidu väärtuste

ja rahvusvahelise õigusega. Otsus lähtus vajadusest kaitsta ELi strateegilisi huve ja väärtusi

ning vältida ELi vahendite kasutamist Venemaa riiklike huvide toetamiseks. Erasmus+

peatamine oli osa laiemast ELi vastusest Venemaa tegevusele, sealhulgas sanktsioonidest ja

diplomaatilistest meetmetest. Samas on jätkunud Venemaa kodanikest üksikisikute osalemine

programmis, mis tänast geopoliitilist olukorda hinnates pole sugugi õigustatud. Arvestades

poliitilisi ja julgeolekualaseid riske võiksid piirangud kehtida nii organisatsioonide kui

üksikisikute tasandil nendele riikidele, kes ei jaga EL põhimõtteid või kelle suhtes kehtivad

sanktsioonid.

Kuigi koostöös tuleb esmajärjekorras lähtuda julgeoleku kaalutlustest, on tänases maailmas,

kus demokraatia ja inimõigused seisavad üha suurema surve all, noorte roll euroopalike

väärtuste hoidmisel ja edendamisel olulisem kui kunagi varem. Just seetõttu peab Erasmus+

programm säilitama avatuse koostööks kolmandate riikide organisatsioonidega. Näiteks

noortevaldkonnas on Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide raames välja

kujunenud oluline koostöövõrgustik mitmete kolmandate riikide organisatsioonidega. Sellise

koostöö jätkumine on oluline ning lisaks kandidaatriikidele tuleb juurdepääsu programmile

võimaldada ka teistele kolmandatest riikidest pärit organisatsioonidele ja noortele. Taolise

koostöö piiramine seaks ohtu juba toimivad võrgustikud ja vähendaks seeläbi programmi

strateegilist mõju noortevaldkonnas.

4.1.7. Programmi rakendamine

Rakendamise tasandil jätkab uus programm kombineeritud otsese ja kaudse juhtimise mudeliga

ning riiklike agentuuride roll püsib võtmetähtsusega. Riiklik agentuur vastutab mitmete

rakendustegevuste eest ning riiklik asutus ehk Eesti puhul Haridus- ja Teadusministeerium peab

säilitama vastutuse Euroopa Komisjoni ees eelarve täitmise ja järelevalve osas. Siiski on

Erasmus+ programmi juhtimises kavandatud muudatusi, mis muudavad senist lähenemist

riiklikele agentuuridele sisuliselt ja põhimõtteliselt. Senine Erasmus+ programm on toiminud

koostööpõhiselt, kus riiklikud agentuurid ja osalevad organisatsioonid on saanud suhteliselt

iseseisvalt otsustada, kuidas programmi ellu viia, lähtudes kohalikest vajadustest ja kontekstist.

See on võimaldanud paindlikkust ja kohandamist. Muudatuste tulemusel liiguks programm

mudelile, kus keskne juhtimine (st Euroopa Komisjon) kontrollib rangemalt, kas kõik tegevused

vastavad reeglitele ja protseduuridele. See võib kaasa tuua vähem paindlikkust ja rohkem

bürokraatiat, kus kohalikel rakendajatel võib ilmneda vähem otsustusõigust ning rohkem

aruandluskohustusi.

Teiseks, praeguses määruses on selgelt ette nähtud komitoloogia mehhanism ja

programmikomitee roll. Programmikomitee koosneb liikmesriikide esindajatest ning töötab

kontrolli funktsiooniga vastavalt määrusele (EL) nr 182/201133. See tähendab, et tööprogramm,

selle prioriteedid, tegevused ja eelarve, arutatakse ja kiidetakse igal aastal heaks

programmikomitees, kus liikmesriigid saavad oma seisukohti väljendada. Komitoloogia tagab,

et Komisjoni rakendusaktid ei sünni ilma liikmesriikide osaluseta ning annab neile formaalse

otsustusõiguse. Uues Erasmus+ eelnõus pole programmikomiteed välja toodud, kuid

programmi rakendamine läbi tööprogrammide on säilinud (art 15). Seda reguleerib edaspidi

Euratomi finantsmäärus 2024/2509 artikkel 110, mis sätestab komiteede kaasamise menetlused,

ning mis ühtlasi seob programmi rakendamise õiguslikult üldise ELi finantsraamistikuga.

Programmikomitee küll säilib, aga selle roll on vaid nõuandev ning Komisjonil on rohkem

võimu ise otsustada, milliseid prioriteete tööprogrammidesse panna. Liikmesriigid on kaasatud,

kuid nende formaalne kontrollivõimalus väheneb. Komisjon põhjendab seda vajadusega

lihtsustada menetlusi ja tagada paindlikkus kiiresti muutuvate poliitiliste prioriteetide ja kriiside

kontekstis ning tagada parem koordineeritus teiste EL instrumentidega. Kui praegu tagab

komitoloogia süsteem liikmesriikidele poliitilise hääle tööprogrammide ja prioriteetide

kinnitamisel, siis uues eelnõus muutub programmikomitee pigem mõtte- ja teabevahetuse

platvormiks.

Uues Erasmus+ programmi ettepanekus puuduvad viited eelarvejaotustele, sh pole määrusesse

enam sisse kirjutatud konkreetset eelarveprotsenti, mis jagatakse välja riiklike agentuuride

kaudu (kaudne juhtimine). See tähendab, et võrreldes praeguse programmiga on liikmesriikide

jaoks vähem kindlust, kui suur osa eelarvest täpselt nende agentuuride kaudu jagatakse, ning

rohkem sõltub Komisjoni enda otsustest tööprogrammide raames. Kehtivas Erasmus+ määruses

on otseste ja kaudsete tegevuste maht selgelt määratletud. Vastavalt määrusele tuleb vähemalt

75% eelarvest hallata kaudselt ja ülejäänu Komisjoni rakendusameti EACEA34 poolt.

Väikeriigi vaatest on kaudsel ehk detsentraliseeritud juhtimisel mitmeid eeliseid. See

võimaldab paremini arvestada konkreetse riigi spetsiifiliste hariduse-, noorte ja spordi

valdkonna sihtgruppide vajadustega. See võimaldab kiiremini reageerida muutustele ja suunata

ressursse sinna, kus mõju on kõige suurem. Suurem osakaal detsentraliseeritud tegevustel

tugevdab võimekust ja rahvusvahelist koostööd rohujuuretasandil. Detsentraliseeritud meetmed

on enamasti lihtsamad ja vähem bürokraatlikud kui suured tsentraalsed projektid. See loob

võimaluse uutele osalejatele programmi siseneda, kasvatada kogemust ning liikuda hiljem

keerulisemate projektide poole. Selles kontekstis on positiivne komisjoni ettepanek

detsentraliseerida Jean Monnet koolidele suunatud meede ning spordivaldkonnas

väiksemamahulised partnerlused ning anda riiklikele agentuuridele nende meetmete

elluviimisel võtmeroll.

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011,

millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mille kohaselt liikmesriigid kontrollivad komisjoni

rakendamisvolituste kasutamist. 34 Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusamet (European Education and Culture Executive Agency, EACEA).

Kesksed ehk tsentraalsed tegevused (nt tipptaseme võrgustikud, innovatsioonialgatused) võivad

pakkuda suuremat mõju ja nähtavust, kuid väiksemad riigid võivad jääda nendest kõrvale, kui

osalemise kriteeriumid on keerulised või konkurents suur. Lisaks on Eesti kontekstis ilmnenud,

et tsentraalsete meetmete taotlusvoorude tingimused — eelkõige 20% kaasrahastuse nõue —

muudavad nendele ligipääsu meie õppeasutustele keeruliseks. Väikeriigi vaatest on eriti

keerulised suured tsentraalsed tegevused (nt kutsehariduse tippkeskused/Centres of Vocational

Excellence, CoVE). Lisaks kaasrahastusele on vaja suurendada koolituse, teavituse ja

nõustamise mahtu ning pakkuda lisatuge projektijuhtimise ja rahvusvahelise koostöö

arendamiseks, et projektid oleksid taotlusvoorudes edukad. Täiendav tsentraliseerimine ei ole

Eesti taotlejatele kasulik ega vasta meie huvidele.

4.1.8. Lihtsustamine, halduskoormuse vähendamine ja andmekogumine

Erasmus+ 2014–2020 lõpphindamise ja 2021–2027 vahehindamise Eesti raport on toonud

välja, et programmi eeskirjad, taotlemine ja aruandlus on osalejate ja rakendusasutuste

seisukohast endiselt liiga keerulised ning tekitavad taotlejatele suurt halduskoormust. Seda eriti

vähemate võimalustega sihtrühmade ning väikeste (rohujuure tasandi) organisatsioonide jaoks.

Samuti seab see takistusi uute tulijate osalemisele. Halduskoormus on viimase

programmiperioodi jooksul sidusrühmade hinnangul kasvanud ning liiga keerukas süsteem

võib vähendada motivatsiooni osaleda.

Halduskoormuse vähendamine ja toetuste parema kättesaadavuse tagamine on oluline

väljakutse, millele on programmimääruse ettepanekus asjakohaselt tähelepanu pööratud. Uus

ettepanek toonitab ühtlustatud ja lihtsamaid rahastamismudeleid (nt kindlasummalised toetused

(lump sum), ühikuhinnad (unit costs)), lihtsamaid menetlusi, akrediteerimissüsteeme ja

standardiseeritud toetusvorme. Nende eesmärk on vähendada taotlemise ja aruandluse

bürokraatiat nii taotleja kui riiklike agentuuride jaoks võrreldes käesoleva perioodiga. Finants-

ja tegevusvõimekuse kontroll toimub praegu Erasmus+ programmijuhendi ja ELi

finantsmääruse alusel, mis tähendab, et iga taotleja peab eraldi esitama tõendid. Uue ettepaneku

kohaselt kui organisatsioon (nt kool, ülikool, omavalitsus, noortekeskus) on peamiselt avaliku

sektori rahastatud35, siis ei pea ta Erasmus+ programmi taotlemisel eraldi tõendama oma

finantsilist ja tegevuslikku suutlikkust. See lihtsustaks oluliselt taotlusprotsessi. Lisaks on

määruses välja pakutud teise samba all uus meede väiksemate toetussummade eraldamiseks, et

vähendada sisenemisbarjääre. Sellised uuendused võimaldavad ennekõike väiksematel ja

vähem kogenud organisatsioonidel programmis paremini osaleda, kes täna tunnevad, et

bürokraatlik koormus on liiga suur.

Lihtsustamisele aitab kaasa ka protsesside digitaliseerimine. Praegu kasutatakse Euroopa-

siseses tudengite õpirändes digitaalseid kinnitusi õppelepingute ja kõrgkoolide

partnerluslepingute jaoks. Seda praktikat võiks laiendada ka teistele õpirände vormidele ja

dokumentidele, näiteks üliõpilaste praktikalepingutele ning kõrgkoolide töötajate

mobiilsuslepingutele.

Erasmus+ programmi vahehindamise tulemused näitasid, et senised IT-platvormid on olnud

kasutajatele keerulised ja kohati ebausaldusväärsed. Probleemidena on esile toodud ebaselge

struktuur ja vähene loogilisus, andmesisestuse ajamahukus, süsteemide puudulik integreeritus

ning tehnilised tõrked ja katkestused, mis on raskendanud taotluste ja aruannete tähtaegset

35 Avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonna institutsioonid ja

organisatsioonid, kes on viimase kahe aasta jooksul saanud üle 50% oma aastasest tulust avalikest allikatest.

esitamist. Samuti on platvormide täielik uuendamine toonud kaasa täiendavaid tõrkeid,

ebastabiilsust ja halduskoormust nii taotlejate kui ka riiklike agentuuride jaoks, raskendades

tõhusa andmehalduse, aruandluse ja statistilise analüüsi korraldamist. Keerukad ja

ebausaldusväärsed IT-lahendused on seega olnud pikaajaline murekoht programmi

rakendamisel. Ka kõrgkoolid on oma tagasisides rõhutanud, et kasutajakogemuse ja

töökindluse parandamine peab olema prioriteet, sest tehnilised probleemid ja keerukad

aruandlusnõuded vähendavad osalemishuvi ning suurendavad rakenduskulusid. Seetõttu on

otstarbekam keskenduda olemasolevate süsteemide töökindluse ja jätkusuutlikkuse tagamisele

ning nende sihipärasele arendamisele, mitte täielikule üleminekule uutele lahendustele, mis

tooks kaasa märkimisväärse koormuse ja riski süsteemide töökindlusele.

Õpirändes osalenud inimeste tagasiside on oluline vahend programmi tegevuste kvaliteedi ja

tulemuslikkuse hindamisel. Seni on aga osalejatele suunatud tagasisideküsimustikud olnud

sageli ebaselged ega ole piisavalt arvestanud konkreetse sihtrühma eripäradega. Ühtsete

ankeetide kasutamine on viinud olukorrani, kus kogutud andmed ei paku piisavalt sisulist infot

ega ole praktikas rakendatavad, eriti programmi prioriteete käsitlevate küsimuste puhul.

Programmi tegevuste mõju hindamist toetaks ka oluliselt see, kui riiklikel agentuuridel oleks

tagatud juurdepääs kogutavatele alusandmetele. See võimaldaks programmi rakendamist

riiklikul tasandil tõhustada ning samas vähendaks halduskoormust ja vajadust koguda

paralleelselt riiklikke andmeid.

4.2. Hariduse ja koolituse, noorte – ja spordivaldkonna vajadused

4.2.1. Kõrgharidus

Eesti kõrgharidussektor hindab uut Erasmus+ programmi ettepanekut positiivselt, eriti

eelarvekasvu ja laienenud võimaluste tõttu nagu Erasmus+ strateegiliste stipendiumite

lisandumine. Samas tekitab muret, et ettepanekus ei ole valdkondi esitatud eraldi

eelarveridadena, mistõttu puudub selgus ka kõrghariduse vahendite osas. Nii ei ole selge, kas

kõrghariduse valdkonna rahastus väheneb, jääb samaks või suureneb. Selge eelarvejaotus on ka

kõrgkoolidele strateegiliselt oluline, võimaldades planeerida pikaajalisi tegevusi ja tagada

nende järjepidevuse.

Kui kõrghariduse rahastamine ei suurene, tuleb olemasolevate eelarvevahendite arvelt katta

senisest rohkem tegevusi (näiteks stipendiume strateegilistes valdkondades). Samas ei pruugi

ka eelarve suurenemine tingimata katta kõrgkoolide tegelikke mobiilsusvajadusi, kuna

programmi on lisandunud uusi ja kulukaid tegevusi. Oluline on, et säiliks fookus tudengite

pikaajalisele ja lühiajalisele õpirändele. Füüsiline õpiränne aitab tasakaalustada digilahenduste,

sealhulgas tehisintellekti, rolli hariduses, toetades otsest inimsuhtlust, koostööoskuste arengut,

sotsiaalset lävimist ning vaimse tervise hoidmist. Eesti kõrgharidussektor rõhutab, et rahastuse

säilitamine vähemalt senisel tasemel on hädavajalik kvaliteetse, konkurentsivõimelise ja

kestliku kõrghariduse tagamiseks nii Eestis kui rahvusvahelises kontekstis. Erasmus+ toetuseta

ei ole võimalik ka saavutada strateegiates seatud õpirände eesmärke.

Kõrgharidusasutused on positiivsed ettepaneku suhtes suunata toetusi strateegilistesse

valdkondadesse nagu näiteks tehisintellekt ja digitehnoloogiad, transport, energia, tervishoid,

kaitsetööstus. Samas ei ole hetkel selgust, milline on nende eelarveline maht ja

rakendusmehhanismid. Leiame, et stipendiumite jagamisel tuleb tagada õiglane ja

tasakaalustatud lähenemine – toetused ei tohiks koonduda vaid suurtesse ülikoolidesse, vaid

peavad olema kättesaadavad ka erinevates piirkondades ning ka piiratud võimalustega

tudengitele. Liikmesriikidel peab jääma õigus kaasa rääkida strateegiliste valdkondade

määramisel. Kindlasti tuleb vältida olukorda, kus stipendiumite rahastuse kasv toimuks

õpirände arvelt, säilitades programmi põhieesmärgi – võrdsed võimalused ja laiapõhjaline

ligipääs.

Uus programm võiks toetada ka doktorantide osalemist rahvusvahelistel konverentsidel

(vähemalt kaks päeva, sarnaselt töötajate õpirändele), mis aitaks tõsta Euroopa teaduse

konkurentsivõimet ning tagada doktorantidele võrdsemad võimalused osaleda rahvusvahelises

akadeemilises kogukonnas. Lisaks sellele võiks uus programm pakkuda toetusvahendeid

projektijuhtimise ja rahvusvahelise koostöö võimekuse arendamiseks, eriti väiksematele

rakenduskõrgkoolidele, et tagada ka väikeriikide edukas osalemine suuremates tsentraalsetes

meetmetes.

Õpirändeprojektides määratakse kõigis valdkondades individuaalse toetuse summad sihtriigi

järgi. Kõik programmiriigid on jagatud kolme rühma elukalliduse alusel.36 Teistest

valdkondadest erinevalt sõltub üliõpilaste pikaajalise õpirände puhul toetussumma nii saatva

kui ka vastuvõtva riigi rühmast, ning toetusemäärad on kuu- mitte päevapõhised.

Kõrgharidussektori sihtrühmad on toonitanud, et praegused toetusmäärad ei vasta sihtriikide

elukallidusele ega erinevate õpirände tüüpide (lühiajaline vs pikaajaline) eripäradele. Nende

hinnangul on toetused ebapiisavad, eriti pikaajalise õpirände puhul, mis suurendab ebavõrdsust

ja muudab õppimise välismaal elitaarsemaks, mistõttu oleks vaja toetusmäärasid tõsta.

Nimetatud toetusmäärad sätestab Euroopa Komisjon programmijuhendis, seda teemat ei

reguleerita määruse tasandil. Oleme varasematel aastatel madalate toetusmäärade teemale

komisjoni tähelepanu juhtinud, mille tulemusena on määrasid kohandatud võttes arvesse

inflatsiooni ning lisaks paigutati 2024. a Eesti kõige madalamast grupist keskmise

elukallidusega riikide gruppi. Siseriiklikus kontekstis suurendaks programmis osalemist ja

motivatsiooni stipendiumite maksuvaba staatuse tagamine kõigile osalejatele. Praegune

maksustamine vähendab toetuse tegelikku väärtust ja koormab nii osalejaid kui kõrgkoole, olles

vastuolus Euroopa Komisjoni soovitustega vabastada Erasmus+ toetused maksudest.

4.2.2 Kutseharidus

Erasmus+ on Eesti kutsehariduse kogukonnale peamine rahvusvahelist koostööd toetav

programm, selle mõju on tõendatud läbi erinevate uuringute37. Seega on oluline tagada Eesti

36 Alates 2024. a on riikide rühmad järgnevad:

1. rühm: Austria, Belgia, Iirimaa, Island, Itaalia, Liechtenstein, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Prantsusmaa,

Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani

2. rühm: Eesti, Hispaania, Kreeka, Küpros, Läti, Malta, Portugal, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi

3. rühm: Bulgaaria, Horvaatia, Leedu, Poola, Põhja-Makedoonia, Rumeenia, Serbia, Türgi, Ungari 37 Erasmus+ programmi perioodi 2014-2020 lõpphindamine ja perioodi 2021-2027 vahehindamise aruanne (2024)

ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi perioodi 2018-2020 lõpphindamine ja perioodi 2021-2027

vahehindamise aruanne (2024).

Kutseõppurite võtmepädevuste ja tööelu üldoskuste arendamine Erasmus+ rahvusvahelise õpirände kaudu (2024).

(uuringuraport_kutseoppurite_votmepadevuste_arendamine.pdf)

Erasmus+ haridustöötajate õpirände tulemuslikkuse ja tajutava mõju uuring kutsehariduses (2025)

(ERASMUS+_A4_4.variant_Anneth-Adeliin Talbonen.indd)

koolidele ja organisatsioonidele stabiilsed arenguvõimalused programmi poolt pakutavate

mitmekesiste toetustegevuste näol ka uuel perioodil.

Erasmus+ peab jätkuvalt toetama kutsehariduse rahvusvahelistumist, oskuste arendamist ja

koostööd tööandjatega, et vastata tööturu vajadustele ning rohe- ja digipöörde

väljakutsetele. Uue meetme - väiksemahuliste projektide kaudu – saab luua parema ligipääsu

ka väiksematele koolidele ja organisatsioonidele, mis suurendab ka kutseõppeasutuste

võimalusi programmi koostööprojektides osaleda. Kutsehariduse tippkeskuste (Centres of

Vocational Excellence, CoVE) võrgustike kaudu saab soodustada süvendatud koostööd,

innovatsiooni ja rahvusvahelist partnerlust, mis aitab arendada tipptasemel õppe- ja

koolituslahendusi, võimaldab jagada parimaid praktikaid, uuenduslikke metoodikaid ja

tehnoloogiaid, mis tõstavad kutsehariduse kvaliteeti ja asjakohasust. Samas on kutsehariduse

tippkeskuste projektides osalemine väikeriigi jaoks ressursimahukas ja vajab täiendavat tuge.

Suurendada tuleks koolituste, teavituse ja nõustamise mahtu ning projektijuhtimise ja

rahvusvahelise koostöö võimekust. Samuti tuleb arvestada, et sellistes projektides osalemine

eeldab kaasfinantseerimist. Juhime tähelepanu, et kutsehariduse tippkeskuste võrgustikele

(community practice) pole Eramus+ eelarves eraldatud toetust nii nagu

kõrghariduse võrgustikele (Euroopa Ülikoolide Liidud), kuigi kutsehariduses on sarnased

vajadused.

Riiklike kutsehariduse ekspertkogude (National VET Teams) võrgustikul on olnud positiivne

roll Erasmus+ kutseharidusvaldkonna arengutes ja tegevuste elluviimisel. Võrgustiku

võimalusi tuleb ka edaspidi kasutada strateegiliste eesmärkide elluviimiseks.

Kutsehariduse õppijate õpiränne peaks jätkuma samades hästi toimivates formaatides - õppijate

lühi- ja pikaajaline individuaalne õpiränne, õppijate rühmaviisiline õpiränne , kutsevõistlustel

osalemine. Õpirände miinimum ja maksimumkestused on samuti optimaalsed ja muutmist ei

vaja. Haridustöötajate õpirände puhul leiame, et sisulisest küljest on õigustatud rühmaviisilise

õpirände (õppekäikude) formaadi loomine ning see võiks olla eelarveliselt odavam ja väiksema

bürokraatiaga kui individuaalne õpiränne ja võimaldaks lihtsamalt osaleda olulistel

rahvusvahelistel kutsehariduse suursündmustel nagu WorldSkills või EuroSkills.

Kehtivate kutseharidusasutuste õpirände akrediteeringute üleviimine uude programmiperiood i

ei tohi koolide jaoks kaasa tuua suurt halduskoormust akrediteeringute taastõendamisel.

4.2.3 Täiskasvanuharidus

Täiskasvanuhariduse kaudu toetatakse elukestvat õpet ning vähemate oskustega inimeste

suuremat kaasatust programmis. Erasmus+ kaudu pakutav õppimise ja rahvusvahelise

kogemuse võimalus aitab täiskasvanutel arendada laia ringi oskusi, mis tõstavad enesekindlust,

suurendavad konkurentsivõimet tööturul ning loovad võimalusi jätkata haridusteed ka

tulevikus. Programm toetab põhioskute (funktsionaalne lugemisoskus, matemaatiline

kirjaoskus, probleemilahendusoskus) arendamist ja rakendamist igapäevaelus. Lisaks tugevdab

programm inimeste toimetulekuoskusi igapäevaelus, näiteks digiteenuste kasutamisel, mis on

järjest olulisem nii töötamisel kui ka ühiskonnaelus osalemisel.

2021-2027 programmiperioodil algatatud täiskasvanud õppijate õpirände käivitumine on

võtnud aega, kuid selle meetme jätkumine uuel programmiperioodil on kindlasti oluline. Uue

perioodi prioriteedid peaksid enam keskenduma vähemate oskustega inimeste

konkurentsivõime tõstmisele, pöörates erilist tähelepanu mitte ainult madalama

haridustasemega inimestele, vaid ka neile, kelle oskused on aegunud või ei vasta enam tööturu

vajadustele. Eriti oluline on toetada igapäevaste põhi- ja digioskuste omandamist, mis on

tänapäeva tööturul ja ühiskonnas osalemisel vältimatud. Just madalamate või aegunud

oskustega täiskasvanud on kõige suuremas riskis jääda tööturult kõrvale ning kogeda sotsiaalset

tõrjutust. Kindlasti peaksid piiranguteta jätkuvalt olema sihtrühmaks ka kõik

täiskasvanuhariduse valdkonna koolitajad ja koolituste korraldajad.

Viimastel aastatel on täiskasvanuhariduse valdkonna õpirände eelarve märkimisväärselt

kasvanud ning seni on selle eelarve ulatuses ka piisavalt kvaliteetseid taotlusi esitatud ning

eelarve on otstarbekalt rakendatud.

4.2.4 Üldharidus

Erasmus+ programmi õpirände meede on Eesti üldhariduse jaoks strateegiliselt oluline,

pakkudes nii õpetajatele kui ka õpilastele väärtuslikke võimalusi rahvusvaheliseks õppimiseks

ja koostööks. Huvigruppide sõnul mängib Erasmus+ programm suurt rolli üldharidusasutuste

arengueesmärkide saavutamise toetamisel. Rahvusvahelised õpiprojektid aitavad koolidel

arendada õppimise kvaliteeti, tugevdada õpetajate oskusi ja pakkuda õpilastele kultuuriüleseid

õpikogemusi.

Hetkel kehtivas Erasmus+ programmis on üldhariduse valdkonna rahastus viimastel aastatel

kasvanud38, avades õpirändevõimalused senisest laiemale hulgale õppijatele ja õpetajatele. See

on positiivne, kuna rahvusvaheline kogemus toetab nii pedagoogide professionaalset arengut

kui ka õpilaste kultuuridevaheliste pädevuste kujunemist. Õpiränne on tihti just see kogemus,

mis avardab maailmapilti ning toob kaasa uuenduslikke lähenemisi õpetamisse ja

õppimisse. Uue Erasmus+ määruse eelnõu järgi soovitakse üldhariduses võimalusi veelgi

laiendada, sealhulgas uue meetme – Euroopa Koolide Liitude – kaudu, mis toetab

koolidevahelist koostööd ja uuenduslike õpetamismeetodite arendamist. Samuti aitab Jean

Monnet koolidele suunatud meetme detsentraliseerimine kaasa sellele, et rohkematel koolidel

avanevad võimalused rahvusvahelistes projektides osaleda. Huvigruppide sõnul tuleks

üldhariduses tähelepanu viia just loodusainete ja MATIK (ing k STEAM) -õpetuse

arendamiseks, kuna Eesti ja kogu Euroopa kontekstis on just nende valdkondade tugevdamine

kriitilise tähtsusega. Samuti on oluline õpetajate professionaalse arengu ning koostöö olulisuse

selge esiletoomine.

Eestis on üldhariduse sektori vaatest murettekitav ennekõike koolide võimekus programmis

osaleda ning halduskoormuse mõõde. Üldharidusvaldkonnas on koordinaatoriks sageli

inimene, kelle põhitöö on õpetamine, mistõttu liigsed bürokraatlikud nõuded, sh mahukad ja

keerulised lepingud, võivad olla üle jõu käivad. Huvigruppide hinnangul võib see eriti

väiksemates maakoolides teha õpetajad ja koolijuhid ettevaatlikuks Erasmus+ võimaluste

kasutamisel.

Siseriiklikul tasandil on murekohaks ka välismaal omandatud õpikogemuse tunnustamine.

Õppurid, kes osalevad pikaajalises õpirändes, peavad sageli pärast naasmist klassikursust

kordama, sest nende välismaal õpitu ei vasta täpselt Eesti õppekavale või ei ole kool valmis

seda ametlikult arvestama. Koolidel ja omavalitsustel on piiratud kogemus selliste juhtumite

lahendamisel ning õpetajatel ja koolijuhtidel ebakindlus hindamise ja õpitulemuste

võrreldavuse osas. Euroopa Komisjon on järjekindlalt rõhutanud, et õpirände väärtus sõltub

selle ametlikust tunnustamisest. 2025. aastal jõustus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

38 Struktuurne muudatus sel perioodil oli see, et õppijate õpiränne liikus KA2 projektidest KA1 õpirände alla.

muudatus, mis võimaldab õpilastel nii põhikoolis kui ka gümnaasiumiastmes õpirändes

omandatud õpitulemusi Eesti riiklike õppekavade alusel õppides paremini üle kanda. Kui

välisriigis omandatud õpitulemused kattuvad kooli või õpilase individuaalse õppekava

õpitulemustega, saab neid õpingute läbimisel arvestada ning õpilasel ei ole tarvis tervet

klassikursust korrata. Vajalik on aga edendada õpetajate teadlikkust ja jagada häid praktikaid

(nt koostöös Harno ja koolivõrguga) ning teisalt tagada liikmesriikide ülene koostöö, et veelgi

lihtsustada õpirännete (automaatset) arvestamist.

4.2.5 Noored

Uus programmiperioodi eelnõu (2028–2034) toob noortevaldkonnale kaasa mitmeid

muudatusi, mis võivad oluliselt vähendada valdkonna võimekust ja programmi võimaluste

kättesaadavust sihtgruppide jaoks. Osaliselt tulenevad riskid programmide liitmisest ning

valdkondlike peatükkide kaotamisest (vt. 4.1.3.2. Valdkondlikud peatükid), teisalt

mitteformaalõppe ja noorsootöö vähesest esindatusest programmis. Puudub viide EL

noortestrateegiale, mis on poliitikatasandil keskne noortepoliitika suundi määratlev raamistik.

Nii EL noortestrateegia kui noortevaldkonna arendamise vajaduse valguses on eesmärkide

sõnastus (art 3) selgelt ebapiisav ega vasta valdkonna poliitilisele kaalule. Fookus on

mitteformaalõppelt nihkunud peamiselt tööturule suunatud oskustele, mis on oluline, kuid ei

ole noorsootöö kontekstis peamine. Programmi eesmärkides puuduvad konkreetsed viited

noorsootöö arendamisele, mitteformaalõppe tunnustamisele, noorsootöötajate koolitamisele.

Noorsootöö kui eraldiseisva valdkonna rolli, sh selle erinevaid võimalusi programmi

eesmärkide saavutamiseks ei ole eelnõus peaaegu üldse käsitletud. Arvestades nii Euroopa kui

ka Eesti noorsootöö maastikul käimasoleva programmiperioodi jooksul toimunud arenguid

ning noorsootöö olulisuse kasvu mh erinevate kriiside ning globaalsete väljakutsetega

toimetulemisel, on taoline lähenemine ebapiisav ja ei ole kooskõlas ka nt Euroopa noorsootöö

tegevuskavas ja Eesti noortevaldkonna arengukavas tooduga.

Ka noortevaldkonna huvigrupid tunnevad muret, et muutunud eesmärgid ja uue programmi

struktuur võivad vähendada programmi mõju ja kättesaadavust noortevaldkonnale tervikuna

tuues eraldi välja noortevaldkonna potentsiaali jõuda just vähemate võimalustega ja

haavatavatesse sihtrühmadesse kuuluvate noorteni. Samuti oodatakse et programm looks

rohkem ruumi mitteformaalsetele ja kogukondlikult olulistele algatustele, ning et

noortevaldkonnale suunatud eelarve osakaal oleks vähemalt 15% kogu programmi eelarvest.

Eelnõus pole mainitud käesoleval perioodil programmi toetamiseks ja elluviimiseks loodud

erinevaid tugistruktuure nagu näiteks Eurodesk ja SALTO ressursikeskused. Euroopa

Komisjon on siiski läbirääkimiste käigus kinnitanud, et ressursikeskused jätkavad oma tööd

kuuludes teise samba „toetus suutlikkuse suurendamiseks“ (art 7, poliitikakujundamise

toetamine) alla.

4.2.6 Sport

Nii nagu hariduse ja noortevaldkond vajab ka spordivaldkond uues Erasmus+ programmis

täpsemat reguleerimist ja selgust, et tagada õiguskindlus taotlejatele ja prognoositavus

tegevuste kavandamisel. Spordivaldkonnas lisandub uue tegevusena sportlaste ja

rohujuuretasandi sporditegevuses osalejate õpiränne. Tulenevalt esitatud taotluste mahust ja

arvestades, et Erasmus+ programmis on spordile eraldatud eelarve vahendid napid, siis

eelistame sportlasi uue sihtrühmana programmi mitte lisada. Uue sihtrühma lisandumine

suurendab veelgi konkurentsi taotlusvoorus ja vähendab toetatud projektide osakaalu esitatud

taotlustest. Soovime, et uue programmi fookus oleks jätkuvalt harrastusspordis igapäevaselt

tegutsevatel sporditöötajate õpirändel, mis on osutunud väärtuslikuks mehhanismiks

spordiorganisatsioonide toetamisel. Viimase kahe aasta jooksul on Eestis taotletud neli korda

rohkem toetust, kui rahastus võimaldab. See on kaks korda rohkem kui keskmine huvi ELi

tasandil.

Samal ajal tuleks luua võimalus sporditöötajate kahesuunaliseks mobiilsuseks, st et Eesti

spordiorganisatsioonidel peaks edaspidi olema võimalik esitada projektitaotlusi välisekspertide

Eestisse toomiseks, mitte ainult sporditöötajate saatmiseks välismaale. Praegune raamistik

keskendub osalejate saatmisele, piirates ekspertide, treenerite ja muu personali vastuvõtmise

võimalusi. Vastuvõtule tuleks anda võrdne prioriteet, et maksimeerida teadmiste ja kogemuste

vahetust. Mõnel juhul on asjakohasem võõrustada paar eksperti kui saata välismaale 10 inimest.

Väiksemamahuliste partnerluste detsentraliseerimine spordivaldkonnas aitab parandada

väiksemate organisatsioonide ja uute tulijate juurdepääsu ja osalust programmis, sh

rohujuuretasandi organisatsioonide seas. Praeguses programmis hallatakse väikesemahulisi

partnerlusi riiklike agentuuride tasandil vaid hariduse ja noorte valdkonnas, parandades

väiksemate organisatsioonide ja uustulnukate juurdepääsu. Riiklikud agentuurid on osutunud

tugevateks ja tõhusateks partneriteks spordi õpirände meetme rakendamisel. Seega leiame, et

neil on olemas võimekus ja kogemus ka juba praegu spordivaldkonna väikesemahuliste

partnerluste haldamiseks.

Abikõlblike mittetulunduslike Euroopa spordiürituste toetuste ulatus on praegu rakendatavas

programmis läinud väga laiaks. Toetatakse nelja liiki mittetulunduslikke Euroopa spordiüritusi:

a) Euroopa mõõtmega kohalik üritus (I tüüp – 200 000 eurot): vähemalt kolm organisatsiooni

kolmest riigist ja maksimaalselt viis organisatsiooni viiest ELi liikmesriigist või programmiga

liitunud kolmandast riigist; b) Euroopa mõõtmega kohalik üritus (II tüüp – 300 000 eurot):

vähemalt kuus organisatsiooni kuuest eri ELi liikmesriigist või programmiga liitunud

kolmandast riigist; c) Üleeuroopaline üritus: (450 000 eurot): vähemalt kümme organisatsiooni

(üks taotleja ja üheksa osalevat organisatsiooni liitunud partneritena) kümnest eri ELi

liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist; d) Euroopa mõõtmega suurüritus:

vähemalt 15 organisatsiooni (üks taotleja ja 14 osalevat organisatsiooni liitunud partneritena)

15st eri ELi liikmesriigist ja programmiga liitunud kolmandast riigist. Meie seisukoht on, et EL

peaks peamiselt toetama laiaulatuslikke Euroopa üritusi: suuri mitme spordiala üritusi, millel

on tugev Euroopa mõõde ja tegevused, mis tagavad nende ühiskondliku kasu. Euroopa

kohalikud üritused ja väiksemad üleeuroopalised üritused peaksid olema rahastatud peamiselt

korraldajate, osalejate ja riikide tihedas koostöös.

Uues programmis jätkatakse vastastikuse õppimise toetamisega, mis on ennast hästi tõestanud

meede. Vastastikku õppimine on liikmesriikidele kasulik ja väga vajalik tööriist. Eesti korraldas

2025.aasta mais vastastikuse õppimise seminari spordivaldkonna andmete kogumise ja

andmebaaside teemal, kus osalesid 20 riigi esindajad.

5. Ettepanekud Eesti seisukohtadeks koos selgitustega

5.1. Eesti on seisukohal, et Erasmus+ programmi põhifookus peab jääma inimeste

haridusliku, professionaalse ja isikliku arengu edendamisele elukestva õppe kaudu. On

oluline, et programm toetaks nii laiapõhjaliste pädevuste kui ka tööalaste

konkurentsivõimet suurendavate oskuste kujunemist.

Selgitus: Eesmärkide puhul on programmi fookus nihkunud seniselt elukestvalt õppelt

konkurentsivõimele ja kriisialasele valmisolekule. Tugevam fookus on EL väärtuste,

demokraatliku osaluse ja vastupanuvõime edendamisel, kaksikpöördel ja strateegiliste oskuste

sektoritel. Kitsalt tööturu ja konkurentsivaadet kajastava Oskuste liidu eesmärke eelistatakse

Euroopa haridusruumi visioonile. Selline lähenemine ei ole tasakaalukas ega soovitatav. Eesti

on senini seisnud selle eest, et haridusel säiliks laiem väärtuspõhine ja inimeste isiklikku

arengut toetav roll. Kuigi tööturu vajadustele ja oskuste arendamisele keskendumine toetab EL

eesmärki suurendada tööjõu liikuvust, võib see Eesti-sarnase väikeriigi kontekstis kaasa tuua

ka ebasoovitavaid kõrvalmõjusid. Liigne rõhuasetus tööjõu ümberpaiknemisele võib

hoogustada nii kvalifitseeritud spetsialistide kui ka oskustööliste lahkumist, süvendades Eestis

juba olemasolevat tööjõupuudust ning suurendades regionaalset ebavõrdsust.

Erasmus+ ei tohiks kujuneda programmiks, mille esmaseks sihiks on tööturu vajaduste

täitmine. Hariduse, noorte- ja spordivaldkonna eesmärgid hõlmavad enamat kui majanduse

teenistuses olevat oskuste tootmise mehhanismi – need valdkonnad toetavad ühiskonna

kujundamist tervikuna. Kui programm keskendub liigselt konkurentsivõimele ja tööturule,

jäävad tähelepanuta olulised mõõtmed nagu inimeste üldine heaolu, sotsiaalne sidusus,

väärtuspõhise ühiskonna kujundamine. Elukestev õpe toetab inimesi kogu elu jooksul, andes

neile eneseväljenduse, kriitilise mõtlemise, väärtuspõhise tegutsemise ja kogukonnaelus

osalemise oskused, mis on ühtviisi olulised nii kodanikuna kui töötajana. Laiem, väärtuspõhine

ja inimese terviklikku arengut toetav haridus pakub paindlikkust ja kohanemisvõimet, mis

aitavad toime tulla ka ettenägematute muutustega. Selline lähenemine tugevdab mitte ainult

majandust, vaid ka demokraatiat ja kogukondade sidusust. Hariduse, noorsootöö ja spordi laiem

roll on kujundada demokraatlikke väärtusi kandev põlvkond, kes on paindlik, väärtustab

koostööd ning suudab kohaneda nii tööturul kui ühiskonnas. Kui programm suunata kitsamalt

strateegiliste oskuste kasvatamisse, kaotab EL võimaluse kasvatada terviklikult arenenud

kodanikke. Tööandjad väärtustavad samuti üldpädevusi ja pehmeid oskusi väga kõrgelt.

Seetõttu peaks Erasmus+ uuel perioodil säilitama tasakaalu – toetama küll tööturu vajadusi,

kuid mitte selle arvelt, et kaoks programmi laiem ja tasakaalustatum roll inimeste isikliku

arengu, väärtuspõhise tegutsemise ja demokraatliku kultuuri toetajana. Just see mitmekesisus

on seni teinud Erasmus+ programmist Euroopa eduloo, mida tasub jätkata ja edasi arendada.

5.2. Peame oluliseks, et programm toetab hariduse, noorte ja spordi valdkondi, võttes

arvesse nende valdkondade eriomaseid sihtgruppe ja vajadusi. Eelistame, et määruses

sätestatakse selged valdkondlikud eesmärgid, tegevused ja eelarvejaotused.

Selgitus: Komisjon on teinud ettepaneku muuta Erasmus+ programmi struktuuri asendades

senise valdkondliku ja meetmepõhise ülesehituse üksnes meetmepõhise struktuuriga:

õppimisvõimalused kõigile ja toetus suutlikkuse suurendamiseks. Kuigi tänased põhimeetmed

(õpiränne, organisatsioonide ja asutuste vaheline koostöö ning toetused poliitika

väljatöötamiseks ja koostööks) ja paljud senised hästi toimivad tegevused on kavandatud

jätkuma, on määruse eelnõu kahe samba kirjeldused liiga üldised ega võimalda piisavalt

arvestada hariduse, noorte ja spordi valdkondade spetsiifilisi vajadusi. Valdkondlik lähenemine

on oluline, et säilitada selgus ja sidusus programmieesmärkide, sihtrühmade ja

rakendusmehhanismide osas. See loob kindlustunde nii taotlejate kui riiklike agentuuride jaoks,

võimaldades pikaajalist planeerimist, kvaliteedistandardite hoidmist ja eesmärgipärast mõju

saavutamist.

Haridus, noored ja sport on sisult ja sihtgrupilt erinevad valdkonnad, millel on oma

strateegilised prioriteedid nii riiklikul kui EL tasandil. Valdkondliku jaotuseta meetmepõhine

struktuur võib neid erisusi tasandada ning raskendada valdkondadele kohandatud poliitikate ja

tegevuste kujundamist. Seetõttu peab Eesti oluliseks, et määruses säiliks valdkondlik

ülesehitus, mis võimaldab selgelt määratleda iga valdkonna eesmärgid, prioriteedid ja

rakendusviisid. See aitab tagada programmi sisulise kvaliteedi, sihipärasuse ja parema

vastavuse liikmesriikide vajadustele.

Eelnõus ei ole ette nähtud hariduse, noorte ja spordi valdkondade eelarvejaotust ja eelarvepiire,

mis seni on taganud prognoositavuse kõigi programmivaldkondade jaoks. Seni rakendatud

lähenemine – eelarve osakaalud koos paindlikkusega finantsaasta lõikes – on praktikas ennast

õigustanud ja väärib jätkamist. Piiridest loobumine suurendab ebakindlust kasusaajate jaoks,

eriti arvestades uusi kulumahukaid tegevusi (näiteks strateegilised stipendiumid

kõrghariduses). Lisaks tuleb arvestada, et eri programmivaldkondade – haridus, noored, sport

– taotlejate (sh õppeasutused, noorte- ja spordiorganisatsioonid) võimekus projekte taotleda ja

ellu viia on erinev, kuid Erasmus+ eesmärkide saavutamiseks on oluline toetada arenguid kõigil

haridustasanditel ning noorte- ja spordivaldkonnas. Seetõttu tuleks säilitada valdkonnapõhine

eelarvejaotus koos paindlikkusega vahendite ümberpaigutamiseks valdkonna sees, et

võimaldada vajaduspõhist reageerimist ja ressursside tõhusat kasutamist vastavalt taotluste

mahule ja strateegilistele prioriteetidele.

5.3. Leiame, et määruses tuleb sätestada liikmesriikide otsustav roll programmi

juhtimisel, tagades, et tööprogrammide kujundamiseks ja vastuvõtmiseks

programmikomitees kasutatakse rakendusaktide kontrollimenetlust.

Selgitus: Eelnõu kohaselt muutub programmikomitee roll nõuandvaks, mis vähendab

liikmesriikide otsustusõigust. Kuigi komisjoni soov lihtsustada menetlusi ja suurendada

paindlikkust on mõistetav, ei tohi see tulla liikmesriikide sisulise kaasatuse ja otsustusvõime

arvelt. Komitoloogia mehhanism peab säilitama liikmesriikide võimaluse mõjutada programmi

prioriteete ja tegevusi, et tagada programmide kooskõla riiklike vajadustega ja õiglane osalus

kõigi liikmesriikide jaoks.

Eesti toetab programmikomitee loomist kontrollimenetluse (examination procedure) alusel

ning peab oluliseks, et selle komitee roll ja menetlus oleksid selgelt sätestatud määruses.

Leiame, et ei ole otstarbekas nõrgendada komitoloogia mehhanismi viisil, mis vähendaks

liikmesriikide poliitilist mõju ja otsustusvõimet. Kontrollimenetlus annab liikmesriikidele

reaalse võimaluse mõjutada tööprogrammide ja selles sisalduvate prioriteetide ja tegevuste

kujunemist ning eelarvestamist. Selliste otsuste tegemisel ei tohi Euroopa Komisjonil tekkida

ainuotsustuspädevus. Liikmesriikide kaasamine komitoloogia kontrollimenetluse kaudu tagab,

et eelarveotsused tehakse läbipaistvalt ja säilib institutsionaalne tasakaal. See on eriti oluline

väikeriikide vaates, et arvestataks nende vajaduste ja eripäradega (sh keelelise ja

institutsionaalse mitmekesisusega) ning et aruteludesse oleks võrdväärselt kaasatud nii suured

kui väiksemad riigid. Määruses kontrollimenetluse sätestamine loob selguse ja stabiilsuse kogu

programmiperioodiks ning aitab vältida olukorda, kus liikmesriikide roll piirdub üksnes

formaalse konsulteerimisega.

5.4. Peame oluliseks, et Erasmus+ programmist riiklike agentuuride kaudu rahastatavad

tegevused moodustaks vähemalt 75% kogu programmi eelarvest, sest see tagaks Eesti

taotlejatele paremad võimalused programmi meetmetest osa saada. Toetame riiklike

agentuuride tegevuskulude kaasrahastamist liikmesriikide poolt, kuid ei pea õigeks

kehtestada määruses rahastamise määra. Riiklike agentuuride tegevuskulude

kaasrahastamine liikmesriikide poolt peab jääma paindlikuks, arvestades iga riigi

võimalusi.

Selgitus: Eesti leiab, et otseste ja kaudsete tegevuste vahekord , mis kehtivas Erasmus+

programmis on kaudsete tegevuste puhul minimaalselt 75% kogu programmi eelarvest, on

optimaalne, võimaldades arvestada nii Euroopa Komisjoni strateegilisi sihte kui ka

liikmesriikide eripära ja vajadusi. Detsentraliseeritud tegevuste valdav osakaal on väikese riigi

vaatest oluline, sest võimaldab paindlikku ja tõhusat rakendamist riigi tasandil ning suurendab

kaasatust ja ligipääsu programmile. Riikliku agentuuri tugi ja nõustamine ning jõukohasemad

taotlemistingimused aitavad kaasa sellele, et ka väiksemad õppeasutused ja organisatsioonid,

sh väikekoolid ja maapiirkondade osalejad, saavad edukamalt programmis osaleda. Seetõttu

tervitame komisjoni ettepanekut detsentraliseerida nii Jean Monnet koolidele suunatud meede

kui spordivaldkonnas väiksemamahulised partnerlused. Senine kogemus on näidanud, et

tsentraalsed meetmed on osutunud Eesti õppeasutustele raskesti ligipääsetavaks. Osalemine

nendes eeldab täiendavat tuge projektijuhtimise ja rahvusvahelise koostöö võimekuse

suurendamiseks, et tagada projektide edukus taotlusvoorudes. Täiendav tsentraliseerimine ei

vasta meie taotlejate huvidele ega toeta nende osalusvõimekust.

Arvestades Euroopa Komisjoni huvi suurendada programmi juhtimise tsentraliseeritust, ei saa

välistada, et tulevikus suunatakse suurem osa eelarvest tsentraalsetele tegevustele ja

meetmetele, mis ei pruugi olla kooskõlas väikeriikide huvide ja rakendusvõimekusega. Seetõttu

peab Eesti oluliseks, et otseste ja kaudsete tegevuste vahekord oleks selgelt sätestatud ka uues

Erasmus+ määruses.

Eesti ei toeta ettepanekut kehtestada riiklike agentuuride tegevuskulude kaasrahastamise

määraks 50%. Selline muudatus tähendaks Eesti riigieelarvele igal aastal ligikaudu 1,2 miljoni

euro suurust lisakoormust. Ühtne määr ei arvesta riikide erinevaid struktuure ega agentuuride

töökoormust. Väiksemates riikides, kus projektimaht on piiratum, võib 50% kaasrahastus olla

proportsionaalselt liiga suur.

Riikliku kaasrahastamise kohustus fikseeritud määraga piirab riigi võimalust kohandada

rahastust vastavalt majandusolukorrale, prioriteetidele ja agentuuri tegelikele vajadustele.

Praegu kehtivas määruses ei ole kaasfinantseeringu täpset määra sätestatud, mis võimaldab

paindlikumat lähenemist vastavalt riigi võimalustele.

5.5. Toetame ettepanekut suunata Erasmus+ stipendiume strateegilistesse valdkondadesse

(näiteks tehisaru, küberturvalisus, inseneeria), kuid eelistame neid käsitleda

tööprogrammi, mitte määruse tasandil. Peame oluliseks paindlikkust ja otsuste

läbipaistvust nende valdkondade määratlemisel, ning rakendamisel strateegiliste

stipendiumite saajate geograafilist tasakaaluga arvestamist.

Selgitus: Kuigi strateegiliste stipendiumite eesmärk on tugevdada ELi konkurentsivõimet ja

prioriteetseid valdkondi, võib nende eraldamine konkureerivate kõrgharidusasutuste

konsortsiumite kaudu ainult teatud erialade tudengitele tekitada ebavõrdseid võimalusi. Selle

vältimiseks peab enne määrusesse lisamist olema selge stipendiumite ulatus,

rahastusmehhanismid, strateegiliste valdkondade määratlemise põhimõtted ja sidusus teiste ELi

programmidega.

Seitsmeaastase programmiperioodi jooksul tuleks säilitada paindlikkus prioriteetide

määratlemisel. Samuti peab olema selge, kes neid prioriteete EL tasandil määrab ja kuidas

nende prioriteetide üle otsustatakse. Oluline on, et strateegiliste valdkondade stipendiumid

oleksid geograafiliselt kättesaadavad ning avatud ka erineva tausta ja vähemate võimalustega

õpilastele ning tudengitele. See aitab vältida stipendiumite koondumist teatud piirkonna

suurtesse ülikoolidesse, Euroopa ülikoolide võrgustikesse või üksikutesse liikmesriikidesse.

Strateegiliste stipendiumite rahastus ei tohi tulla õpirände arvelt, sest õpiränne on kõrghariduse

tasemeõppe jaoks strateegiliselt oluline eesmärk ning toetab võrdseid rahvusvahelistumise

võimalusi kõrghariduses. Eelistame, et uue strateegiliste stipendiumite tegevuse rahastamine

tuleks tsentraliseeritud koostööprojektide arvelt. Eesti leiab, et strateegiliste stipendiumite

rakendamine võiks esialgu toimuda tööprogrammide tasandil, et hinnata nende mõju ja

tõhusust.

5.6. Eesti toetab Erasmus+ õpirände ja koostöövõimaluste suurendamist üldhariduse

tasandil. Erilist tähelepanu tuleks pöörata väikekoolide osalemisvõimalustele ning

matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning kunstide (MATIK) ainete õpetuse

tugevdamisele.

Selgitus: Erasmus+ õpirände meede on Eesti üldhariduse jaoks oluline vahend, mis toetab

õpetajate professionaalset arengut, õpilaste kultuuridevaheliste pädevuste kujunemist ning

koolide arengueesmärkide saavutamist. Rahvusvahelised projektid aitavad tõsta õpikvaliteeti ja

tuua koolidesse uuenduslikke lähenemisi. Peame positiivseks, et uues määruses on eesmärk

avada üldhariduses rohkem võimalusi, sh läbi uue meetme - Euroopa Koolide Liidud, mis

mõeldud koolidevahelise koostöö ja uuenduslike õpetamismeetodite arendamiseks. Senine Jean

Monnet meede, mis toetab ELi õpet, sh ELi väärtuste, kodanikuõpetuse ja EL integratsiooni

õpetamist koolidele muutub detsentraliseeritud ja laiemaks meetmeks. See on Eesti vaatest hea

samm, sest sel viisil muutub osalemine selles meetmes koolide jaoks kättesaadavamaks.

Viimastel aastatel on üldhariduse õpirännete ja koostööprojektide rahastus Erasmus+

programmis kasvanud, mis on avanud võimalusi laiemale sihtrühmale. Leiame, et erilist

tähelepanu tuleks pöörata MATIK-valdkonna õpetajatele ja õpilastele, kuna nende oskuste

arendamine on kriitilise tähtsusega nii Eesti kui ka Euroopa tulevikku silmas pidades.

5.7. Leiame, et määruses tuleb rohkem esile tõsta EL noortepoliitika eesmärke ja

noorsootöö rolli. Peame oluliseks, et Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi

integreerimisel Erasmus+ programmi säiliks Euroopa Solidaarsuskorpuse tegevused,

sealhulgas kohalikud ja üleriigilised solidaarsusprojektid.

Selgitus: Eelnõu ei kajasta piisavalt noortepoliitika strateegilisi suundi ega noorsootöö eripära,

jättes välja viited EL noortestrateegiale, mitteformaalõppe tunnustamisele ja noorsootöötajate

arendamisele. Noorsootöö olulisus on kasvanud mh erinevate kriiside ning globaalsete

väljakutsetega toimetulemisel. Programmi eesmärki jõuda vähemkindlustatud, vähem kaasatud

ja haavatavatesse sihtrühmadesse kuuluvate noorteni saab täita just noortevaldkonna (kitsamalt

noorsootöö) kaudu. Leiame, et Euroopa noorsootöö tegevuskava ja Eesti noortepoliitika

arengute valguses vajab programm selgemat suunda, et toetada sihipäraselt ka noorte osalust,

kogukondlikke algatusi ja demokraatlike väärtuste edendamist.

Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide ühendamine ei tohi õõnestada Euroopa

Solidaarsuskorpuse tõendatud lisandväärtust, mida viimane on loonud kaasatuse ja solidaarsuse

valdkonnas ning mida on välja toodud ka programmi vahehindamise aruandes. See on

noortevaldkonnas oluline vahend noorte kodanikupädevuste ja ühiskondliku osaluse

arendamisel ning noortevaldkonna strateegiliste eesmärkide täitmisel. Euroopa

Solidaarsuskorpus peab säilitama uues raamistikus oma nähtavuse ja identiteedi, võimalusel

osana noortepeatükist. Kahe programmi liitmisel on oluline, et jäävad alles seni hästi toiminud

ja ennast tõestanud meetmed nagu solidaarsusprojektid , mis loovad mõju kohalikes

kogukondades ning tugevdavad noorte osalust regionaalsel tasandil. Samuti on oluline, et nii

praeguste noorte osalusprojektide kui solidaarsusprojektide eesmärgid ja toetusvõimalused

oleksid uue Erasmus+ programmi meetmetes selgelt integreeritud ning et mõlema formaadi

kohalik/riiklik mõõde säiliks.

5.8. Eesti ei pea otstarbekaks lisada programmi sportlasi uue sihtrühmana, sest

sporditöötajate õpirände nõudlus ületab juba täna mitmekordselt rahastusvõimalusi .

Peame vajalikuks, et lisaks Eesti sporditöötajate saatmisele välisriikidesse oleks Eesti

spordiorganisatsioonidel lubatud ka kutsuda välisriikide eksperte ja treenereid Eestisse,

et toetada teadmiste ja kogemuste vahetust mõlemas suunas. EL toetused

mittetulunduslikele Euroopa spordiüritustele tuleks suunata peamiselt tugeva Euroopa

mõõtme ja mõjuga suurtele üle-euroopalistele üritustele.

Selgitus: Spordipersonali õpiränne on Eestis osutunud väga nõutuks ning väärtuslikuks

mehhanismiks spordiorganisatsioonide toetamisel. Viimase kahe aasta jooksul on taotlusi olnud

neli korda rohkem, kui rahastus võimaldab. See on kaks korda rohkem kui keskmine huvi ELi

tasandil. Arvestades piiratud eelarvet ei pea me otstarbekaks lisada programmi sportlasi uue

sihtrühmana. See suurendaks konkurentsi veelgi ja vähendaks toetuste kättesaadavust

sporditöötajatele. Soovime, et uue programmi fookus oleks jätkuvalt harrastusspordis

igapäevaselt tegutsevatel sporditöötajatel.

Oluline on võimaldada sporditöötajate õpirännet kahes suunas. Lisaks Eesti sporditöötajate

saatmisele välisriikidesse peaks Eesti spordiorganisatsioonidel olema võimalik ka kutsuda

välisriikide eksperte ja treenereid enda projektide raames Eestisse. See võimaldab

maksimeerida teadmiste ja kogemuste vahetust ning tõsta väiksema kuluga suurema arvu

inimeste teadmisi ja oskusi.

Leiame, et on vaja ümber määratleda abikõlblike mittetulunduslike Euroopa spordiürituste

toetamise põhimõtted, sest praeguses programmis on projektide haare muutunud väga

laiaulatuslikuks. Järgmises Erasmus+ programmis peaks fookus olema peamiselt laiaulatuslikel

üle-euroopaliste spordiürituste toetamisel, millel on tugev Euroopa mõõde ja tegevused, mis

tagavad nende ühiskondliku kasu. Väiksemad rahvusvahelised üritused, mis omavad ka

väiksemat mõju, peaksid olema rahastatud peamiselt korraldajate, osalejate ja riikide tihedas

koostöös.

5.9. Eesti toetab kolmandate riikide strateegilist ja väärtuspõhist kaasamist Erasmus+

programmi tegevustesse, kuid rõhutab, et koostöö peab arvestama julgeoleku aspektidega

nii organisatsiooni kui üksikisiku puhul.

Selgitus: Eelnõu pakub paindlikke võimalusi kolmandate riikide osalemiseks, sealhulgas

täielikku või osalist assotsieerumist ning osalemist üksikmeetmetes. Kolmandate riikide

osalemine võimaldab Euroopa kõrgkoolidel laiendada rahvusvahelist koostööd, suurendada

õpirännet ning toetada hariduse kvaliteeti ja partnerriikide kõrghariduse arengut. Toetame EL

huvi arendada lähedasemat koostööd eelkõige naabruspoliitika ja Vahemeremaa riikidega, kus

EL soovib oma väärtusi edendada ning toetada EL laienemisprotsessi.

Samas peab koostöö põhinema vastutustundlikel põhimõtetel, arvestades nii hariduse ja teaduse

julgeoleku aspekte kui eetilisi küsimusi. Koostöö saab toimuda partneritega, kes jagavad ELi

väärtusi ning ei kujuta endast ohtu julgeolekupoliitilisest vaatest. Leiame, et riigid, kelle suhtes

kehtivad ELi sanktsioonid või kes ei jaga ELi ega rahvusvahelise õiguse põhimõtteid – nagu

Venemaa – ei peaks saama osaleda programmis isegi üksikisikute tasandil. Kehtivas

programmis on keelustatud Venemaa osalemine vaid organisatsioonide tasemel.

Noortevaldkonna vaatest on seniste hästitoimivate koostöövõrgustike säilitamine kolmandate

riikide organisatsioonidega oluline. Võimalus kaasata koostööprojektidesse kolmandate riikide

partnereid, kellega on väärtuspõhine koostöö, toetab kodanikuharidust ja osalusprojekte, mis

aitavad levitada demokraatlikke põhimõtteid, inimõiguste austamist ja ühiskondlikku sidusust.

Kõrghariduse valdkonnas toetab Eesti kolmandate riikide talentide kaasamist, sest see aitab

tõsta ELi konkurentsivõimet.

5.10. Toetame sünergiaid teiste EL fondidega nagu Euroopa horisont, Globaalne Euroopa,

Euroopa Konkurentsivõimefond, kuid peame vajalikuks luua selgemad juhised, kuidas

sünergiad praktikas rakendatakse.

Selgitus: Uus programm võimaldab kombineerida toetusvõimalusi ja koordineerida rahastust

erinevate EL fondide vahel. Need programmid toetavad muu hulgas teadus- ja

innovatsioonitegevusi, mis täiendavad Erasmus+ haridus- ja õpirändealgatusi, eriti

kõrghariduse ja teaduse ning ülikoolide rahvusvahelise koostöö puhul. Sünergia ja seoste

loomine EL programmide ning fondidega (nt Euroopa horisont, Euroopa

Konkurentsivõimefond, Globaalne Euroopa) aitab tagada, et erinevad rahastamisvahendid ja

poliitikainstrumendid üksteist täiendavad, suurendades seeläbi ressursside kasutamise tõhusust,

poliitikate mõju ja strateegiliste eesmärkide saavutamist .

Kuigi määrus viitab, et tegevus, mis on saanud toetust teistest EL programmidest, võib

samaaegselt saada toetust ka Erasmus+ alt, tingimusel, et ei dubleerita kulusid ja järgitakse

vajalikke reegleid, ei ole selge, kuidas programmide vahelised sünergiad hakkavad praktikas

toimima. Erasmus+ programmi riikliku asutuse (ministeerium) kohustuseks on märgitud

sünergiate edendamine teiste liidu, riiklike fondide või programmidega, kuid seda on ilma

selgete Euroopa Komisjoni poolsete juhisteta keeruline teostada.

Toetame, et programmist Globaalne Euroopa hakkab Erasmus+ programmi sünergia loomise

korral rahastamine toimuma samade reeglite järgi, mis Erasmus+ määruses, et tagada kooskõla

Erasmus+ eesmärkide, prioriteetide ja menetlustega ning programmide sidusus ja läbipaistvus.

5. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine.

Seletuskiri on kooskõlastatud Riigikantselei, Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumiga. Lisaks konsulteeriti järgmiste esindusühingute ja

riigi tasandi asutustega, sealhulgas siseriikliku „Erasmus+“ Euroopa Liidu haridus-, noorte- ja spordiprogrammi juhtkomisjoni raames: Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti Kaitseväe Akadeemia, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti

Kutseõppe Edendamise Ühing, Eesti Maaülikool, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Vabaharidusliit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Haridus- ja

Noorteamet, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Rektorite Nõukogu, SA Estonian Business School, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Õpetajate Ühenduste Koostöökoda. Kirjalikult laekunud

ettepanekud/seisukohad on kajastatud seletuskirjale lisatud tabelis.

Kristina Kallas

haridus- ja teadusminister

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed