Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Eesti seisukohad Euroopa Liidu

programmide ja eelarve

tulemuslikkuse raamistiku kohta

eelarveperioodiks 2028-2034

Austatud härra Kasemets

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise

otsuse eelnõu „Eesti seisukohad Euroopa Liidu programmide ja eelarve tulemuslikkuse

raamistiku kohta eelarveperioodiks 2028-2034“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu

2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu seletuskiri

Priit Potisepp 53018156

[email protected]

Teie 30.07.2025 nr 2-5/25-01425,

6.1.1/25-0429/-1T

Meie 02.12.2025 nr 11-3.1/3509-2

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja detsember 2025 a

nr

Päevakorra punkt nr

Eesti seisukohad Euroopa Liidu programmide ja eelarve tulemuslikkuse raamistiku

kohta eelarveperioodiks 2028-2034

1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määruse ettepanekule, millega kehtestatakse eelarvekulude jälgimise ja eelarve tulemuslikkuse

raamistik ning muud liidu programmide ja tegevuste horisontaalsed normid eelarveperioodiks

2028-2034

1.1 Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut luua liidu tasandil ühtne tulemuslikkuse raamistik

Euroopa Liidu eelarve kasutuse jälgimiseks ja tulemuspõhiseks hindamiseks, mis toetaks

Euroopa Liidu eelarve senisest tugevama sidumise ka liikmesriikide spetsiifiliste

arenguvajaduste, strateegiliste eesmärkide ja tulemustega.

1.2 Rõhutame, et uuendatud tulemuslikkuse raamistik peab vähendama koormust toetuse

saajatele ja kogu administratsioonile.

1.3 Rõhutame vajadust tagada Euroopa Liidu eelarve vahendite kasutamisel õiguskindlus ja -

selgus kogu planeerimis- ja rakendusperioodi jooksul. Õiguslikult siduvad rahastamist

mõjutavad põhimõtted ja kriteeriumid peavad olema sätestatud õigusaktides, mis

liikmesriikidega läbi arutatakse. Vältida tuleb olukorda, kus uued kohustused eeldavad

täiendavate andmestike, süsteemide loomist või andmete tagantjärele kogumist.

1.4 Peame oluliseks, et Euroopa Liidu eelarve kasutusega seotud sekkumisvaldkondade sisu ja

ulatus ning ühiste väljund- ja tulemusnäitajate metoodikad on liikmesriikidega läbi arutatud.

Näitajate hulk peab olema võimalikult väike ja nende detailsus põhjendatud, vastavuses

poliitikavaldkondade eesmärkidega ning rakendatav võimalikult madala

halduskoormusega.

1.5 Leiame, et tulemuslikkuse hindamine peab olema paindlik ning kohandatav erinevate

valdkondade ja meetmete eripäradele. Liikmesriikidele peab jääma võimalus kavandada

hindamised sisuliselt ja ajaliselt sobival viisil, lähtudes elluviimise loogikast ja tegelikust

hindamisvajadusest.

1.6 Toetame soolise võrdsuse põhimõtte rakendamist Euroopa Liidu eelarve elluviimisel ning

tulemuslikkuse raamistikus, arvestades poliitikavaldkondade eripärasid ning

proportsionaalsuse põhimõtet.

1.7 Toetame Euroopa Liidu rahastuse läbipaistvuse suurendamist ning kõikide

rahastusvõimaluste, sealhulgas otseselt, kaudselt ja jagatud juhtimisega fondide kohta käiva

informatsiooni kättesaadavuse parandamist. Liidu ülene ühtne portaal tuleb luua viisil, mis

tagab selge ja kasutajasõbraliku juurdepääsu rahastusinfole, väldib dubleerimist

olemasolevate infosüsteemidega ega suurenda liikmesriikide halduskoormust.

1.8 Toetame „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) põhimõtte arvestamist Euroopa Liidu eelarve

vahendite sealhulgas rahastamisvahendite kasutamisel. Samas rõhutame vajadust tagada

selle proportsionaalne ja selge kohaldamine erinevates poliitikavaldkondades, arvestades

Euroopa Liidu eesmärke, liikmesriikide ja valdkondade eripära. Rahastamisotsuseid

mõjutavad põhimõtted ja kriteeriumid tuleb kehtestada õigusaktides, mis arutatakse läbi

liikmesriikidega. Eesti toetab määruse ettepanekut, et kaitse- ja julgeolekupoliitika

valdkonnas või kriisiolukordades ei ole DNSH põhimõtte kohaldamine alati asjakohane.

2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.

3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes

olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud

seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa

Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja

Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Liidu programmide ja eelarve tulemuslikkuse raamistiku

kohta eelarveperioodiks 2028-2034

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon avaldas 16. juulil 2025. a ettepaneku 2028–2034 Euroopa Liidu (edaspidi

EL) pikaajalise eelarve kohta. Ettepaneku eesmärk on eelarvet põhjalikult ümber kujundada, et

muuta see ühtlasemaks, paindlikumaks ja mõjusamaks. EL-i eelarve on keskne instrument

poliitiliste prioriteetide elluviimiseks. Eelarveliste vahendite kasutamine peab olema

läbipaistev, usaldusväärne ja kodanikele arusaadav, et tagada maksimaalne siseriiklik mõju,

suurendades samaaegselt usaldusväärsust Euroopa institutsioonide vastu. Komisjoni hinnangul

on praegune tulemuslikkuse1 raamistik ajavahemikul 2021–2027 võimaldanud edusamme, kuid

seda iseloomustab endiselt programmide vaheline killustatus, keerukas aruandlus ja

märkimisväärne halduskoormus liikmesriikidele, rakenduspartneritele ja toetusesaajatele.

Sellised puudujäägid raskendavad tervikliku ülevaate kujunemist eelarve tulemuslikkusest ning

vähendavad tulemusteabe mõju poliitilises otsustusprotsessis.

Seisukohad hõlmavad 17. juulil 2025. a esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

ettepanekut (EL) 2025/0545, millega kehtestatakse eelarvekulude jälgimise ja eelarve

tulemuslikkuse raamistik ning muud liidu programmide ja tegevuste horisontaalsed normid

Eelnõu võetakse vastu EL-i seadusandlikus tavamenetluses.

Tulemusraamistiku määruse ettepaneku eesmärk on luua ühtne, lihtsam ja järjepidevam

raamistik, mis vähendab halduskoormust, suurendab läbipaistvust ning tagab, et liidu eelarve

rakendamine toimub kooskõlas tõhususe, tulemuslikkuse ja kestlikkuse põhimõtetega. Sellega

toetatakse EL-i poliitiliste prioriteetide elluviimist ning luuakse kindlam alus eelarve mõjude

hindamiseks ja tulemuste esitlemiseks kodanikele.

Ettepaneku põhieesmärgid on järgmised:

 Horisontaalsete põhimõtete ühtlustamine: tagada, et kõigis EL-i programmides

rakendatakse järjepidevalt selliseid põhimõtteid nagu „ei kahjusta oluliselt“ (do no

significant harm - DNSH) ja sooline võrdsus. See suurendab meetmete sidusust,

vähendab toetusesaajate halduskoormust ning võimaldab paremini hinnata eelarve

panust sotsiaalsete ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse.

 Ühtse seire- ja hindamisraamistiku loomine: kehtestada eelarvekulude ja tulemuste

jälgimise ühine metoodika standardiseeritud sekkumisvaldkondade ja näitajate alusel.

See vähendab killustatust, võimaldab andmete koondamist EL-i tasandil ning parandab

poliitikavaldkondade, sealhulgas kliima, bioloogilise mitmekesisuse, digipöörde ja

1 Käesolevas dokumendis kasutatakse mõisteid „tulemuslikkuse raamistik“ ja „tulemusraamistik“ sünonüümidena vaheldumisi, sest mõlemad

viitavad sisuliselt Euroopa Komisjoni määruse ettepanekus sätestatud raamistikule. Seisukohtades kasutatakse ametlikku tõlget ja selle

selgitavas tekstis loetavuse huvides lihtsamat sõnastust.

2

sotsiaalse kaasatuse mõjude hindamist. Tulemusnäitajate koguarv väheneb umbes 5000-

lt 900-le.

 Aruandluse ja läbipaistvuse suurendamine: koondada tulemused ja

rahastamisvõimalused ühtsesse iga-aastasesse aruandlusse ning teha need

kättesaadavaks kasutajasõbraliku digitaalse portaali kaudu. See suurendab läbipaistvust,

lihtsustab juurdepääsu rahastusele ning tugevdab kodanike, liikmesriikide ja

sidusrühmade usaldust EL-i eelarve vastu.

Määruse rakendamisega taotletakse halduskoormuse ja -kulude vähendamist toetades samal

ajal komisjoni laiemat eesmärki lihtsustada õigusraamistikku ning vähendada eelkõige väike-

ja keskmise suurusega ettevõtete (edaspidi VKE-d) halduskoormust. Kavandatav raamistik

aitab vältida ressursi killustumist, parandada seost EL-i eelarve ja poliitiliste prioriteetide vahel

ning tugevdada tulemuspõhist lähenemist.

Eesti seisukohad tuginevad eelkõige Vabariigi Valitsuses kinnitatud Eesti raamseisukohtadele

2028. aastal algavate Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimisteks ning

ühtekuuluvuspoliitika tulevikuks, mis kinnitati Vabariigi Valitsuses 9. mail 2024. Selle kohaselt

peame esmajärjekorras oluliseks vähendada fondide killustatust ja vältida nendevahelisi

kattuvusi, kuna liiga suur fondide arv muudab toetuste rakendamise keerukaks ja suurendab nii

liikmesriikide kui ka toetusesaajate halduskoormust. Toetuste süsteem peab olema selgem,

sidusam ja arusaadavam. Samuti peame vajalikuks, et toetuste rakendamine oleks lihtsam ja

paindlikum, vähendades kohustuslike jaotusreeglite hulka ning võimaldades paremini arvestada

liikmesriikide ja piirkondade eripärasid ja strateegilisi vajadusi. Toetame tulemuspõhise

rakendamise tugevdamist ühtekuuluvuspoliitika elluviimisel, kuid rõhutame, et see peab käima

käsikäes halduskoormuse vähendamisega ja jätma liikmesriikidele vajaliku paindlikkuse

ettenägematute muutustega kohanemiseks.

Seletuskirja on koostanud riigieelarve osakonna välisvahendite talituse nõunikud Demis Voss

([email protected]), Merlin Sepp ([email protected]) ja sama talituse juhataja Triin

Tomingas ([email protected]). Seletuskirja on kooskõlastanud eelarvepoliitika asekantsler

Sven Kirsipuu ([email protected]). 

2. Määruse ettepaneku sisu

I jaotis – Üldsätted (artiklid 1–3)

Jaotises sätestatakse eelarvekulude jälgimine ja eelarve tulemuslikkuse raamistik, sealhulgas

reeglid, mis tagavad ühtse ja ühtlustatud lähenemisviisi horisontaalsete põhimõtete

kohaldamisele vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklile 33. Nendeks on eelkõige

põhimõtted „ei kahjusta oluliselt“ ja sooline võrdsus, mida rakendatakse kooskõlas sama

määruse üldpõhimõtetega säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks. Lisaks

kehtestatakse selles jaotises EL-i programmide ja meetmete tulemuslikkuse seire ja aruandluse

eeskirjad, EL-i rahastamisportaali loomise kord, programmide ja meetmete hindamise reeglid

ning muud horisontaalsed sätted, mida kohaldatakse kõigi EL-i programmide suhtes (nt

teavitamine, teabevahetus, nähtavus).

II jaotis – Horisontaalsed põhimõtted (artiklid 4–7)

3

Jaotis käsitleb eelarve panust kliima- ja looduse mitmekesisuse eesmärkidesse ning kliima- ja

keskkonnakulutuste sihtmäära koos selle saavutamise mehhanismidega (artikkel 4). Samuti

sätestatakse põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamine (artikkel 5), töö- ja

tööhõivetingimuste järgimine, sotsiaalsete eesmärkidega arvestamine (artikkel 6) ning soolise

võrdsuse põhimõtte rakendamine koos metoodika ja programmide loeteluga, mille puhul

hinnatakse mõju soolistele aspektidele (artikkel 7).

III jaotis – Eelarvekulude jälgimine, tulemusraamistik, seire, aruandlus, hindamine ja

läbipaistvus (artiklid 8–12)

Jaotises kehtestatakse eelarvekulude jälgimise ja tulemuslikkuse raamistik, mis tugineb

etteantud sekkumisvaldkondade loetelule, nendele omistatud koefitsientidele ning väljund- ja

tulemusnäitajatele (artikkel 8). Lisaks hõlmab jaotis seiret ja aruandlust eelarvest rahastatavate

programmide üle (artikkel 9), komisjoni ja liikmesriikide hindamisi (artiklid 10 ja 11) ning

ühtse veebiplatvormi loomist, mis koondab teabe eelarve täitmise, tulemuste,

rahastamisvõimaluste ja toetusesaajate kohta (artikkel 12).

IV jaotis – Rakendamine (artiklid 13–17)

Jaotises sätestatakse horisontaalsete põhimõtete ja tulemuslikkuse seire kord liikmesriikide

ning kolmandate riikide kavade puhul (artiklid 13–15). Samuti on siin kirjeldatud otsese

täitmise erisused, näiteks soolise võrdsuse arvestamine hindamiskriteeriumides (artikkel 16),

ning kaudse täitmise kord, et tagada vastavus finantsmääruse nõuetele (artikkel 17).

V jaotis – Teabevahetus, isikuandmete kaitse ja lõppsätted (artiklid 18–21)

Jaotis käsitleb EL-i toetusest teavitamist, selle nähtavust ja märgise kasutamist (artikkel 18),

isikuandmete töötlemist kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega (artikkel 19), komisjoni

volitusi võtta vastu delegeeritud õigusakte (artikkel 20) ning määruse jõustumist ja kohaldamist

(artikkel 21).

3. Proportsionaalsus ja subsidiaarsus

Euroopa Komisjoni ettepaneku õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikkel 322 (lõige 1 punkt a). Ettepaneku eesmärk on parandada eelarvekulude jälgimise ja

tulemuslikkuse reegleid, muutes need lihtsamaks, järjepidevamaks ja vähem koormavaks.

Määrus kehtestab horisontaalsete põhimõtete ning seire- ja aruandlussätete ühtse kogumi, mis

varasemalt olid hajutatud enam kui 50 erineva programmi vahel.

Nõustume eesmärkidega, mida soovitakse saavutada – oluliselt lihtsustada rakendamist

liikmesriikide, rakendusüksuste, partnerriikide, toetuse saajate ja EL-i institutsioonide jaoks.

Eesmärkide saavutamise võimalikkus esitatud ettepaneku sõnastuses on kaheldav, mis nõuab

suurt tööd, et riigiplaani määrus2 koos teiste fondimääruste ning käesoleva määrusega

terviklikult koos toimiksid.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu (EL) 2025/0240, millega luuakse Euroopa Fond majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse

ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku perioodiks 2028–2034 ja muudetakse määrust (EL)

2023/955 ning määrust (EL, Euratom) 2024/2509 (COM(2025) 565)

4

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Käesoleva määruse rakendamisega püütakse saavutada märkimisväärset halduskoormuse

vähenemist ja tõhususe kasvu, mis võimaldab regulatiivseid kulusid oluliselt vähendada.

Määruse ettepanek taotleb Euroopa Komisjoni eelhinnangu kohaselt EL-i vahendite kasutust

korraldavate asutuste, eelkõige liikmesriikide administratsioonide, otseste halduskulude

vähenemist enam kui 600 miljoni euro võrra võrreldes perioodiga 2021–2027. Programmide

konsolideerimine, väljund- ja tulemusnäitajate arvu vähendamine, seire ja aruandluse

lihtsustamine ning ühtse teabeportaali loomine, mis koondab andmed eelarve tulemuslikkuse ja

rahastamisvõimaluste kohta, aitab kaasa halduskoormuse ja -kulude vähendamisele ning

suurendab eelarve kasutamise läbipaistvust. See toob kaasa otsese kasu toetusesaajatele –

eelkõige ettevõtjatele, samuti liikmesriikidele, rakendusüksustele ja partnerriikidele – täites

otseselt Euroopa Komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT)

eesmärgi vähendada bürokraatiat ja sidusrühmade kulusid. Algatus on eriti tähtis VKE-de jaoks,

kelle piiratud ressursid muudavad nad keerukate aruandlusnõuete suhtes ebaproportsionaalselt

haavatavaks. Lihtsustatud raamistik toetab nende paremat ligipääsu EL-i rahastusele.

Lisaks seatakse määruse ettepanekus eesmärgiks halduskoormuse vähendamine vähemalt 25%

võrra ELi eelarvest toetuse saajatele, liikmesriikidele, partnerriikidele, rakenduspartneritele ja

ELi institutsioonidele, kusjuures eraldi rõhutatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate

halduskoormuse vähendamise vajadust, mille puhul on seatud sihiks 35% kärbe. Mõlemad sihid

on poliitilised eesmärgid, sest määruse ettepanekus ei ole selgitatud, milliste muudatuste ja

tegevuste tulemusel kavandatud halduskoormuse vähenemine toetuse saajate ja VKE-de puhul

saavutatakse, millised meetmed seda toetavad või kuidas seda jälgitakse. Seetõttu on

eesmärkide saavutamise võimalikkus esitatud ettepaneku sõnastuses kaheldav.

Mõju riigieelarvele

Kavandatav määrus on horisontaalse iseloomuga ega too kaasa uusi eraldiseisvaid

kulukohustusi riigieelarvele. Rakendamine toimub EL-i eelarvest rahastatavate fondide eelarve

ja halduskulude raames.

Liikmesriikidel võib siiski tekkida teatavaid ühekordseid kohandamiskulusid, mis on seotud

seire- ja aruandlussüsteemide üleviimisega uuele ühtsele raamistikule. Need kulud on

eeldatavalt ühekordsed, mis kaaluvad pikemas perspektiivis üles korduva kokkuhoiu, mis

tulenevad nõuete lihtsustamisest. Täpsemat rahalist mõju saab siiski hinnata planeerimise

käigus lähtuvalt rakendus- ja juhtimissüsteemi valikust.

5. Eesti seisukohad koos selgitustega

5.1 Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut luua liidu tasandil ühtne tulemuslikkuse

raamistik Euroopa Liidu eelarve kasutuse jälgimiseks ja tulemuspõhiseks

hindamiseks, mis toetaks Euroopa Liidu eelarve senisest tugevama sidumise ka

liikmesriikide spetsiifiliste arenguvajaduste, strateegiliste eesmärkide ja tulemustega.

Toetame püüdlust ühtse eelarvekulude jälgimise ja tulemusraamistiku kaudu vältida ressursside

killustumist, parandada seost EL-i eelarve ja poliitiliste prioriteetide vahel ning tugevdada

tulemuspõhist lähenemist, ühtlustades horisontaalsed põhimõtted, seire- ja

5

hindamisraamistikud ning läbipaistvust suurendavad aruandluspõhimõtted. Seejuures tuleb

tagada, et loodav ühtne tulemusraamistik vähendaks liikmesriikide, toetuse taotlejate ja toetuse

saajate halduskoormust ning tooks kaasa lihtsustused – nii fondide planeerimisel kui

rakendamisel.

Tulemusraamistik peab looma võimaluse EL-i eelarve kasutamisel liikmesriikide spetsiifiliste

arenguvajadustega arvestamiseks ning andma liikmesriikidele võimaluse EL-i eelarve

vahendite kasutusega seotud tulemuste määratlemiseks.

Fondide tulemuspõhine rakendamine peab võimaldama kohanemist ettenägematute asjaolude

ja kriisidega ning võimaldama liikmesriikidel ja toetuse saajatel paindlikult elluviimisel

olevates plaanides või projektides muudatusi teha. Samas tuleb tagada, et ühtekuuluvuspoliitika

ei kaotaks oma põhifookust ehk keskendumist pikaajalistele eesmärkidele riigisiseselt ja

Euroopa-üleselt, arvestades sealjuures liikmesriikide vahelise koostöö vältimatut rolli nende

eesmärkide tõhusas saavutamises. Tulemuspõhisuse juures tuleks arvestada taaste ja

vastupidavusrahastu (RRF) elluviimisega seotud positiivseid ja negatiivseid kogemusi, mida

järgmise eelarveperioodi planeerimisel ja rakendamisel silmas pidada.

5.2 Rõhutame, et uuendatud tulemuslikkuse raamistik peab vähendama koormust toetuse

saajatele ja kogu administratsioonile.

Määruse ettepanek taotleb Euroopa Komisjoni eelhinnangu kohaselt EL-i vahendite kasutust

korraldavate asutuste, eelkõige liikmesriikide administratsioonide, otseste halduskulude

vähenemist enam kui 600 miljoni euro võrra võrreldes perioodiga 2021–2027, arvestades

sealhulgas ka ühekordseid arenduskulusid. Kokkuhoid tuleneb peamiselt kolmest

poliitikameetme rakendamisest – „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) põhimõtte rakendamise

lihtsustamisest, seire- ja aruandlusnõuete ühtlustamisest ning mitme aruandlus- ja

rahastusportaali konsolideerimisest. Lisaks seatakse määruse ettepanekus eesmärgiks

halduskoormuse vähendamine vähemalt 25% võrra EL-i eelarvest toetuse saajatele,

liikmesriikidele, partnerriikidele, rakenduspartneritele ja EL-i institutsioonidele. Eraldi

rõhutatakse VKE-de halduskoormuse vähendamise vajadust, mille puhul on seatud sihiks 35%

kärbe. Mõlemad sihid on poliitilised eesmärgid, sest määruse ettepanekus ei ole selgitatud,

milliste muudatuste ja tegevuste tulemusel kavandatud halduskoormuse vähenemine toetuse

saajate ja VKE-de puhul saavutatakse. Samuti ei ole täpsustatud, millised meetmed seda

toetavad või kuidas seda jälgitakse.

EL-i eelarvest antavate toetuste rakendamise ja aruandluse protsessid peavad olema

kasutajasõbralikud ja sujuvad – nii toetuse saajate kui ka nende protsessidega seotud

ametkondade jaoks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et ühe osapoole koormuse

vähendamine ei tooks kaasa teise osapoole põhjendamatut koormuse suurenemist, eriti

väiksemates organisatsioonides ja ettevõtetes. Eesti on varasemates seisukohtades rõhutanud

vajadust siduda toetuste rakendamine proportsionaalse halduskoormusega ning tagada

rakendamisel paindlikkus, et võimaldada tulemuste ümberkohandamist muutuvas

väliskeskkonnas. Oluline on vältida olukorda, kus näiline lihtsustamine või hiljem

kehtestatavad alamaktid ja juhised toovad kaasa täiendava koormuse. Eelistada tuleb

integreeritud aruandlust ning vältida dubleerimist ja haldusülesannete kasvu

poliitikavaldkondade või fondide lõikes. Varasemast praktikast on näiteid, kus indikaatorid

määratleti alles rakendamisetapis, põhjustades liikmesriikidele ja toetuse saajatele tagantjärele

andmekogumise kohustuse – sellist lähenemist tuleb edaspidi vältida.

6

5.3 Rõhutame vajadust tagada Euroopa Liidu eelarve vahendite kasutamisel õiguskindlus

ja -selgus kogu planeerimis- ja rakendusperioodi jooksul. Õiguslikult siduvad

rahastamist mõjutavad põhimõtted ja kriteeriumid peavad olema sätestatud

õigusaktides, mis liikmesriikidega läbi arutatakse. Vältida tuleb olukorda, kus uued

kohustused eeldavad täiendavate andmestike, süsteemide loomist või andmete

tagantjärele kogumist.

Tulemusraamistiku määruse rakendamine peab tuginema läbipaistvale ja prognoositavale

raamistikule, kus kõik rakendamist suunavad nõuded – sealhulgas definitsioonid, näitajad,

juhised ja metoodikad – on määratletud koostöös liikmesriikidega, üheselt mõistetavad ning

teada enne kavade planeerimist ja elluviimist. Muu hulgas peavad need olema kooskõlas

riigiplaani määruse ja selle lisadega ning teiste EL-i perioodi 2028–2034 fondide määrustega,

tagamaks terviklik ja järjepidev õigusraamistik kogu eelarveperioodiks.

Kõigi nende protsesside osaliste ning EL-i eelarve võimalikult tulemusliku ja mõjusa kasutuse

huvides tuleb muule eeltoodule lisaks tagada, et ka hindamise ja aruandlusega seotud

kohustused oleksid varakult selged ning arvestaksid olemasolevat haldusvõimekust ja praktikas

juba toimivaid infosüsteeme. Vältida tuleb olukorda, kus uued kohustused eeldavad täiendavate

andmestike või süsteemide loomist või andmete tagantjärele kogumist.

Määruse ettepanek annab Euroopa Komisjonile ulatusliku delegeeritud volituse muuta või

täiendada mitmeid olulisi rakendussätteid – nagu aruandluse nõuded, sekkumisvaldkonnad ja -

koodid, kogutavad väljund- ja tulemusnäitajad, teavitamis- ja nähtavusreeglid ning

elektroonilised teabesüsteemid. EL-i eelarve vahendite ratsionaalseks kavandamiseks ja

kasutuseks, sh halduskoormuse vähendamiseks, on oluline, et sisuliselt oluliste ja EL-i eelarve

kasutamise tulemuslikkust mõjutavate küsimuste määratlemine toimuks selge ja läbipaistva

menetluse kaudu sh liikmesriikidega läbi rääkides, eelistatavalt määruse enda või rakendusakti

tasandil. Olulisi küsimusi käsitlevad juhised tuleb samuti liikmesriikidega läbi arutada ja

määruses oleva volitusnormi alusel konkreetse aktiga kehtestada. Liikmesriikidele peab jääma

sisuline roll nende protsesside varases staadiumis kaasa rääkida, et kõik olulised eesmärgid ja

rakendamist mõjutavad aspektid oleksid varakult teada ning ühises arutelus läbi räägitud.

Nende muutmine ühepoolselt planeerimise või rakendamise käigus võib ohtu seada

õiguskindluse, põhjustada ebaproportsionaalset koormust ja vähendada kavade elluviimise

tõhusust.

5.4 Peame oluliseks, et Euroopa Liidu eelarve kasutusega seotud sekkumisvaldkondade

sisu ja ulatus ning ühiste väljund- ja tulemusnäitajate metoodikad on liikmesriikidega

läbi arutatud. Näitajate hulk peab olema võimalikult väike ja nende detailsus

põhjendatud, vastavuses poliitikavaldkondade eesmärkidega ning rakendatav

võimalikult madala halduskoormusega.

Toetame ühiste väljund- ja tulemusnäitajate kasutamist, mis seovad EL-i eelarvekulud

saavutatud tulemustega, võimaldavad ühtlustada seiret ning tagada andmete parem võrreldavus

liikmesriikide lõikes. Samas peame oluliseks, et näitajate hulk ja detailsus oleksid põhjendatud,

säiliks paindlikkus ning need oleksid kooskõlas poliitikavaldkondade eesmärkidega.

Kasutatavad näitajad peavad olema asjakohased, arusaadavad, sisulised, lihtsasti mõõdetavad

ja võimalikult vähe kattuvad, et vältida ebavajalikku halduskoormust.

Samuti tuleb tagada tulemusraamistikus esitatud sekkumisvaldkondade sisu ja ulatuse

määratlemisel liikmesriikide kaasatus ja liikmesriikide vajadustega arvestamine, et

7

sekkumisvaldkondade loend oleks kooskõlas EL-i üleste ja liikmesriikide pikaajaliste

rahastamisvajadustega ning võimaldaks eelarve kasutust läbipaistvalt ja arusaadavalt

väljendada. Lisaks peame vajalikuks ühiste näitajate metoodikad liikmesriikidega läbi arutada

ja kokku leppida EL-i tasemel valdkondlikes või valdkonnaülestes töögruppides.

Rõhutame vajadust vältida ebaproportsionaalselt suurt arvu sekkumisvaldkondi ja näitajaid –

määruse lisas I loetletud 543 sekkumisvaldkonda koos vastavate väljund- ja tulemusnäitajate

ning nende alanäitajatega võib osutuda ülemäära keerukaks mitmefondiliste ja laiapõhjaliste

kavade rakendamisel. Alanäitajate kasutamine suurendab oluliselt andmete kogumise ja

aruandluse koormust, mistõttu nende kasutamine peab olema sisuliselt põhjendatud.

Määruse lisas sätestatud ühiste näitajate kõrval peab säilima võimalus tulemuste mõõtmiseks

täiendavate väljund- ja tulemusnäitajate kasutamiseks, mis võimaldaks paremini arvestada

valdkondade eripärasid, sekkumiste sisulist loogikat ja liikmesriigi konteksti. Eriti

valdkondades nagu õiguskaitse, digitaristu või küberturvalisus ei pruugi määruse lisas loetletud

näitajad olla sobivad või realistlikult rakendatavad. Lisaks tuleb tagada, et näitajate süsteem ei

võimaldaks tuvastada liikmesriikide kriitilisi võimekusi ega avalikustada julgeoleku

seisukohalt tundlikku teavet, sealhulgas küberturvalisuse ja siseturvalisuse valdkondades.

Näitajate määratlemisel tuleb tagada isikuandmete töötlemise õiguspärasus ning

andmekaitsepõhimõtete järgimine, mistõttu tuleb süsteemi kujundamisel vältida ühtset ja jäika

lähenemist. Arvestada tuleb ka sellega, et mõne meetme edukust ei ole võimalik ette tagada (nt

teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni tulemused või ESF määruse ettepaneku artiklis 4

toodud sotsiaalne innovatsioon), kuid uurimine, piloteerimine või testimine on vajalik. Oodatav

tulemus ja seda kajastavad näitajad peavad olema sellistel puhkudel võimalik eraldi kokku

leppida. Vältida tuleb rahastusotsuste sidumist tulemusnäitajatega, mis ei ole otseselt seotud

rahastatavate tegevustega, õppides seejuures taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise

kogemustest. Näitajate kasutamine ja seire peab toimuma proportsionaalselt ning

halduskoormust suurendamata, lähtudes andmekaitse reeglitest, infosüsteemide ja projektide

elluviijate tegelikest võimalustest.

5.5 Leiame, et tulemuslikkuse hindamine peab olema paindlik ning kohandatav erinevate

valdkondade ja meetmete eripäradele. Liikmesriikidele peab jääma võimalus

kavandada hindamised sisuliselt ja ajaliselt sobival viisil, lähtudes elluviimise

loogikast ja tegelikust hindamisvajadusest.

Toetame sekkumiste asjakohasuse, tõhususe ja tulemuslikkuse hindamist, nagu sätestatud

määruse artikli 11 eesmärgis. Samas rõhutame vajadust tagada liikmesriikidele piisav

paindlikkus hindamiste ajastuse ja ulatuse määramisel. Arvestades kavade, meetmete ja

tegevuste erinevat arengutempot, ei ole otstarbekas nõuda kogu kava vahehindamist ühtse

tervikuna kindlaks määratud ajaks. Selline lähenemine ei pruugi tagada hinnangute sisulist

asjakohasust ega kvaliteeti ning võib vähendada hindamistulemuste optimaalset kasutamist EL-

i ja riikide eelarve kasutuse tulemuslikkuse suurendamiseks. Liikmesriikidele peab jääma

võimalus kavandada hindamised sisuliselt ja ajaliselt sobival viisil, lähtudes elluviimise

loogikast ja tegelikust hindamisvajadusest.

5.6 Toetame soolise võrdsuse põhimõtte rakendamist Euroopa Liidu eelarve elluviimisel

ning tulemuslikkuse raamistikus, arvestades poliitikavaldkondade eripärasid ning

proportsionaalsuse põhimõtet.

8

Peame vajalikuks, et Euroopa Komisjon töötaks nende põhimõtete järgimiseks välja selged ja

üheselt mõistetavad juhised, mis toetavad rakendumist ning seiret. Need juhised peavad olema

valmis hiljemalt rakendusperioodi alguseks. Eesti toetab soolise võrdsuse põhimõtte lõimimist

EL-i eelarve elluviimisse. Vastavalt Eesti EL-i poliitika prioriteetidele 2025-2027 tuleb kõigis

EL-i poliitikavaldkondades edendada võrdseid võimalusi ja soolist võrdsust. Samas rõhutame,

et põhimõtete rakendamine ei tohi jääda üksnes deklaratiivseks, vaid peab olema sisuline, selge,

vastavuses poliitikavaldkondade eripäradega ja läbima kõiki rakendamise tasandeid.

5.7 Toetame Euroopa Liidu rahastuse läbipaistvuse suurendamist ning kõikide

rahastusvõimaluste, sealhulgas otseselt, kaudselt ja jagatud juhtimisega fondide kohta

käiva informatsiooni kättesaadavuse parandamist. Liidu ülene ühtne portaal tuleb

luua viisil, mis tagab selge ja kasutajasõbraliku juurdepääsu rahastusinfole, väldib

dubleerimist olemasolevate infosüsteemidega ega suurenda liikmesriikide

halduskoormust.

Peame oluliseks, et avalikkusel, taotlejatel ja teiste sihtrühmade esindajatel oleks lihtne ja selge

juurdepääs EL-i rahastuse ja tulemuste infole, välja arvatud juhtudel, mil sellise teabe

avalikustamisele kehtivad põhjendatud piirangud (nt julgeolekukaalutlused, ärisaladuse kaitse,

delikaatsete isikuandmete kaitse).

Ettepaneku kohaselt on ühtse portaali loomine osa halduskoormuse vähendamise

poliitikameetmetest. Selle kaudu koondatakse info eelarve täitmise, tulemuslikkuse,

rahastamisvõimaluste, toetusesaajate ja projektikonkursside kohta ning tagatakse

tsentraliseeritud juurdepääs ka nõustamis- ja tugiteenustele. Portaal toetab Euroopa

andmestrateegiat ja põhimõtet, mille kohaselt esitatakse vajalikud andmed ühekordselt,

pakkudes avatud, koostalitlusvõimelist ja masinloetavat andmeformaati. Mõjuhinnangus

eelistatud poliitikavalik näeb ette portaali loomise, mis suunab kasutajaid vajadusel

liikmesriikide portaalidesse. Selle arenduse kogukuluks hinnatakse 10 miljonit eurot

seitsmeaastase perioodi jooksul.

Samas vajab määruses täiendavat selgitamist ühtse portaali kontseptsioon – selle sihtrühmad,

funktsioonid, sisu ja roll EL-i eelarve rakendamise ja hindamise süsteemis. Vajalik on anda

täpne ülevaade, milliseid olemasolevaid veebilehti loodav portaal hakkab asendama või

täiendama ja millised infosüsteemid või veebilehed portaaliga liidetakse. Portaali eesmärk ja

kasutusulatus tuleb selgelt määratleda ning piiritleda, vältides dubleerimist olemasolevate

infosüsteemide ja veebilehtedega. Oluline on tagada, et portaali rakendamine oleks

proportsionaalne ega tooks kaasa täiendavat halduskoormust liikmesriikidele. Vajalik on

määratleda etteulatuvalt ja võimalikult varakult andmete vahetamise süsteem Euroopa

Komisjoni ja liikmesriikide vahel, sealhulgas andmete vahetamise sagedus, ulatus ja

detailsusaste, vältides üleliigsete andmete kogumist ja avalikustamist. Portaal võib toetada ka

tulemusinfo kättesaadavust ja läbipaistvust, kuid selle arendus ja haldamine peavad jääma

tehniliselt ja halduslikult jõukohaseks.

5.8 Toetame „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) põhimõtte arvestamist Euroopa Liidu eelarve

vahendite sealhulgas rahastamisvahendite kasutamisel. Samas rõhutame vajadust

tagada selle proportsionaalne ja selge kohaldamine erinevates poliitikavaldkondades,

arvestades Euroopa Liidu eesmärke, liikmesriikide ja valdkondade eripära.

Rahastamisotsuseid mõjutavad põhimõtted ja kriteeriumid tuleb kehtestada

õigusaktides, mis arutatakse läbi liikmesriikidega. Eesti toetab määruse ettepanekut,

9

et kaitse- ja julgeolekupoliitika valdkonnas või kriisiolukordades ei ole DNSH

põhimõtte kohaldamine alati asjakohane.

Toetame „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte lõimimist EL-i eelarve elluviimisse. Sellised

põhimõtted ja kriteeriumid tuleb kehtestada õigusaktides, mis arutatakse läbi liikmesriikidega.

DNSH suunised peavad määrama ühetaolised kriteeriumid investeeringutele ning selgelt

defineerima keskkonnale olulise kahju vältimise tasemed. Juhendite koostamisel tuleb

arvestada senist praktikat ning tagada piisav paindlikkus, arvestades poliitikavaldkondade

sisulisi eripärasid ja liikmesriikide tegelikke võimalusi.

Arvesse tuleb võtta üleminekuks vajalikke tehnoloogiaid ja tegevusi ning toetada nende

rakendamist. Näiteks valdkondades, kus ei ole veel olemas taastuvkütuseid kasutavaid

seadmeid, ei ole põhjendatud välistada olemasolevate tehnoloogiliste lahenduste kasutamist,

kui need põhjustavad võimalikult vähest keskkonnamõju.

DNSH põhimõtte rakendamine peab olema selge, sisuline ja proportsionaalne. Oleme

seisukohal, et projekti tasemel tuleb üldiselt vältida DNSH-hindamist. Selle vajadus tuleb

määratleda kriteeriumite ja piirmääradega, et vältida liigset halduskoormust väiksemate

projektide puhul. Eesti toetab lihtsustatud lähenemist, nagu on kirjeldatud Sotsiaalse

Kliimafondi DNSH juhistes, kus on selgelt eristatud investeeringud, mille puhul DNSH

põhimõtte järgimist eeldatakse, ja need, mille puhul on vajalik täiendav hindamine. Hindamine

peab jääma paindlikuks, arvestades liikmesriikide ja investeeringute eripärasid. Eesti toetab

ettepanekut, et kaitse- ja julgeolekupoliitika valdkonnas või kriisiolukordades ei ole DNSH

põhimõtte kohaldamine alati asjakohane.

Kuna perioodiks 2028–2034 DNSH juhised veel puuduvad, tuleb need koostada kiiresti ja

tihedas koostöös liikmesriikidega, et võimaldada sisulist planeerimist.

Regulatsioon peab hõlmama ka selget DNSH kohaldatavust rahastamisvahendite osas.

Arvestades nende teistsugust iseloomu võrreldes toetustega, tuleb DNSH hindamist lihtsustada.

Senised juhised ei kajasta piisavalt selgelt rahastamisvahendite rakendamisel kohalduvat,

mistõttu on vajalik tagada rakendusperioodil ühesugused ja võimalikult vähese

tõlgendusruumiga tingimused.

6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Arvamusi seisukohtade koostamiseks küsiti Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Justiits- ja

Digiministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt,

Siseministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Välisministeeriumilt, Riigikantseleilt ja Riigi

Tugiteenuste Keskuselt ning valdkondade partner- ja katusorganisatsioonidelt (vt allpool), kes

kuuluvad ühtekuuluvus-, põllumajandus-, kalandus- ja siseturvalisusepoliitika fondide

seirekomisjonide koosseisu.

Põhiline kaasamisprotsess toimus 1. septembrist kuni 26. novembrini 2025. a. Lisaks kolmele

kirjaliku tagasiside andmise võimalusele toimus 8. oktoobril 2025. a veebiseminar, millest

võttis osa 359 inimest sh partner- ja katusorganisatsioonidest. Infoseminaril tutvustati Euroopa

Komisjoni EL-i pikaajalise eelarve ettepanekut, ülesehitust ja põhielemente, sh riigiplaaniga

seonduvat. 15. oktoobril 2025. a toimus jätkuna samal teemal seminar koos seisukohtade

aruteludega, millel osales 112 inimest sh partner- ja katusorganisatsioonidest.

10

Laekunud ettepanekutega on üldiselt arvestatud. Detailsed ettepanekud, mis puudutavad

määruse ettepaneku sõnastust, mõisteid, sekkumiskoode, tulemusnäitajaid jms, suunatakse

sisendina vastava määruse töörühma tasandile arutamiseks.

Ühtekuuluvuspoliitika seirekomisjoni koosseisu kuuluvad valdkondade partner- ja

katusorganisatsioonid:

 Eesti Ametiühingute Keskliit;

 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit;

 Eesti Inimõiguste Keskus;

 Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit;

 Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda;

 Eesti Keskkonnaühenduste Koda;

 Eesti Linnade ja Valdade Liit;

 Eesti Noorteühenduste Liit;

 Eesti Puuetega Inimeste Koda;

 Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon;

 Eesti Teaduste Akadeemia;

 Eesti Tööandjate Keskliit;

 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon;

 Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit;

 Lastekaitse Liit;

 Rektorite Nõukogu;

 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik;

 Vabaühenduste Liit.

„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027" seirekomisjoni

koosseisu kuuluvad valdkondade partner- ja katusorganisatsioonid:

 Eesti Aiandusliit

 Eesti Erametsaliit

 Eesti Keskkonnaühenduste Koda

 Eesti Külaliikumine Kodukant

 Eesti Leader Liit

 Eesti Lihaveisekasvatajate Selts

 Eesti Linnade ja Valdade Liit

 Eesti Maaturism

 Eesti Maaülikool

 Eesti Mesinduskogu

 Eesti Noortalunikud

 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

 Eesti Toiduainetööstuse Liit

 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

 Eestimaa Talupidajate Keskliit

 Maaelu Edendamise Sihtasutus

 Mahepõllumajanduse Koostöökogu

 Organic Estonia esindaja

11

 Piimatootjate ühistu SCE E-Piim

 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

„Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- 2027 rakenduskava“ seirekomisjoni

koosseisu kuuluvad valdkondade partner- ja katusorganisatsioonid:

 Eesti Kalaliit

 Eesti Kalurite Liit

 Eesti Kaugpüüdjate Liit

 Eesti Keskkonnaühenduste Koda

 Eesti Maaülikool

 Eesti Maaülikool

 Eesti Vesiviljelejate Liit

 Hiiukala

 Keskkonnaamet

 Keskkonnainvesteeringute Keskus

 Maaelu Edendamise Sihtasutus

 Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu

 Põllumajandus- ja Toiduamet

 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 Tallinna Tehnikaülikool

 Tartu Ülikool

 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalanduse teabekeskus

Euroopa Liidu siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjoni koosseisu kuuluvad

katusorganisatsioonid:

 Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda;

 Eesti Keskkonnaühenduste Koda;

 Eesti Linnade ja Valdade Liit;

 Eesti Puuetega Inimeste Koda;

 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik;

 Vabaühenduste Liit.