Järelevalvest akt

Kiili Vallavalitsus [email protected] Nabala tee 2a Kiili alev, Kiili vald, 75401, Harju maakond

JÄRELEVALVE AKT

03.12.2025 nr 5.1-3/30428-1

I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 3 ja

lastekaitseseaduse (LasteKS) § 38 lõige 6.

1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti: Kiili Vallavalitsuse lastekaitsetöötajate vastavust lastekaitseseaduse (LasteKS) §des 19 ja 20 sätestatud nõuetele, hinnati, kas kohaliku omavalitsuse üksus on loonud tingimused lastekaitse töö korraldamiseks ning analüüsiti lastekaitsetöö menetlusi.

1.3. Järelevalve teostamise koht: Kiili Vallavalitsus (registrikood 75020983) aadress Nabala tee

2a, Kiili alev, Kiili vald, 75401, Harju maakond. Kontaktandmed: telefon: +372 679 0260, e-post [email protected].

1.4. Paikvaatluse aeg: 19.09.2025, kell 10.00-12.00.

1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse juhtivspetsialist Aasa Harjak ja peaspetsialist Monika Aun.

1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, kirjalik küsitlemine, intervjuu, dokumentide ja STAR andmete analüüs.

1.7. Järelevalvetoimingute juures osalesid Haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ann

Vahtramäe ja laste heaolu spetsialist Karmen Heinmaa. II. JÄRELEVALVE TULEMUSED SKA tuvastas, et Kiili Vallavalitsus ei ole järginud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 2.1 LasteKS § 17 lõige 1 punkt 3, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesanne

abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 23263063184, 23263764146 ja 25277990621 lapsest teada saamisel viivitamata hinnanud lapse abivajadust ega pakkunud lapse abistamiseks meetmeid.

2

2.2 LasteKS § 28 lõige 1, mille kohaselt tuleb enne abivajavale lapsele sobiva meetme kohaldamist hinnata lapse abivajadust. Lastekaitsetöötajad ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 23263764146 ja 25277990621 enne teenusele suunamist hinnanud lapse abivajadust.

2.3 LasteKS § 28 lõige 2, mille kohaselt tuleb lapse abivajadust hinnates anda hinnang lapse füüsilisele, tervislikule, psühholoogilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja majanduslikule seisundile ning anda hinnang last kasvatava(te) isiku(te) vanemlikele oskustele.

Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbriga 23263063184 ja 25277256523 hinnanud lapse abivajadust nõuetekohaselt ega hinnanud last kasvatava(te) isiku(te) vanemlikke oskusi.

2.4 LasteKS § 29 lõige 2, mille kohaselt tuleb abivajavale lapsele abi osutamisel rakendada võrgustikutööd, järgides juhtumikorralduse põhimõtteid SHSs sätestatud korras. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbriga 24273557789 ja 25277256523 rakendanud võrgustikutööd.

2.5 LasteKS § 29 lõige 3, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus kümne päeva

möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbriga 23263063184, 23263764146 ja 25277990621 teinud otsust juhtumikorralduse algatamiseks ega algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale isikule kümne päeva jooksul peale abivajadusest teada saamist.

2.6 LasteKS § 29 lõige 5, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus abivajava lapse

abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel välja selgitama ja dokumenteerima lapse arvamuse ning lisama selle lapsega seotud kohustuslikule juhtumiplaanile, kui eriseadus ei sätesta teisiti. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetluses viitenumbriga 24273557789 lapse abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel välja selgitanud ning dokumenteerinud lapse arvamust.

2.7 SHS § 144 lõige 1 punkt 8, mille kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel kanda STARi

sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruses kehtestatud korras andmed lastekaitseseaduse tähenduses abivajava lapse ning abivajava lapse juhtumiga seotud kohtulahendite, toimingute ja menetlustoimingute kohta koosmõjus Sotsiaalteenuste ja - toetuste andmeregistri põhimääruse § 15 lõikega 2, mille kohaselt tuleb STARi kanda juhtumiga seotud andmed viie tööpäeva jooksul. Lastekaitsetöötajad ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbriga 24268652220 ja 25277256523 kandnud abivajava lapse juhtumiga seotud toiminguid STARi.

SKA tuvastas nõuete täitmise osas puudusi. Arvestades, et Kiili Vallavalitsus on tutvunud 03.12.2025 edastatud lastekaitse juhtumite menetlemise analüüsiga nr 5.1-3/30425-1 ning järelevalvemenetluse ajal on laste heaolu spetsialist asunud puudusi kõrvaldama ja edaspidi püütakse juhtumitöös esinenud puudusi vältida, lõpetab SKA haldusmenetluse.

3

III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE 3.1 Lastekaitsetöö korraldamine Kiili vallas Kiili valla haldusterritooriumil elab 02.09.2025 seisuga 1996 last, kellest 94 lapsel on tuvastatud puue. Kiili Vallavalitsus ei ole määratud ühelegi alaealisele lapsele eestkostjaks. Lastekaitse valdkonda juhib haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ann Vahtramäe ning vallas töötab üks laste heaolu spetsialist Karmen Heinmaa (alates 12.08.2018), kellel on seadusega esitatavad nõuded täidetud ning ta omab kuni 25.05.2027 kehtivat sotsiaaltöötaja kutset spetsialiseerumisega lastekaitsele. Kiili Vallavalitsus kontrollib ühel kuni kahel korral aastas lastekaitsetöötajale LasteKS § 20 sätestatud piirangute puudumist lastekaitsetöötajana töötamiseks. Viimane kontroll teostati 03.09.2025. Kiili valla laste heaolu spetsialistil on võimalus osaleda koolitustel (sh tasulistel koolitustel), infopäevadel, supervisioonidel ja kovisoonidel vastavalt enda soovile. Tasulistel koolitustel osalemiseks piiranguid ei ole, kuid laste heaolu spetsialisti hinnangul puudub selleks ka vajadus, kuna pakutakse tasuta sisukaid valdkonnakoolitusi. 2024 aastal on lastekaitsespetsialist osalenud viiel koolitusel ning kahel veebiseminaril. Kuni 2024 aasta lõpuni osales spetsialist SKA poolt korraldatud supervisioonidel, kord kvartalis osaleb naabervalla lastekaitsespetsialistide kovisiooni kohtumistel.

Kiili Vallavalitsuse kodulehel on kajastatud vajalikud teenused/toimingud lapse ja perede toetamise võimalustest. 3.2 Järelevalve menetlus

Järelevalvemenetlus lastekaitsetöö üle algatati 02.09.2025. Järelevalve teostamisel kontrolliti lastekaitsetöö korraldamise vastavust õigusaktidele ning hooldus- ja/või suhtlusõigusega seotud juhtumeid. Järelevalvemenetluses esitatud lastekaitse valdkonda puudutavatele küsimustele vastasid haridus- ja sotsiaalvaldkonna juhataja ja laste heaolu spetsialist. Vastustes kirjeldati omavalitsuse lastekaitsetöö korraldust, pakutavaid teenuseid, lastekaitse prioriteete aastatel 2024/2025 ning laste õiguste ja heaolu tagavaid põhimõtteid. Lisaks anti ülevaade lastekaitse tööprotsessidest hooldus- ja/või suhtlusõigusega seotud juhtumite lahendamisest ning juhtumikorraldusse kaasatud võrgustikuliikmetest. Paikvaatlus ja vestlused sotsiaalosakonna juhiga ning lastekaitsetöötajaga toimusid Kiili Vallavalitsuses 19.09.2025. Järelevalve raames küsiti tagasisidet koostööpartneritelt, küsimustele vastasid kuus võrgustikuliiget, kes hindasid kümne punkti süsteemis koostööd Kiili Vallavalitsusega kokkuvõttes 6,2-le punktile, mis on SKA järelevalve praktikas keskmisest madalam tulemus. Koostööpartnerite küsitlusest selgub, et koostööd Kiili valla lastekaitsevaldkonnas hinnatakse üldiselt positiivselt, toimivaks ning toetavaks, kuid mitte alati piisavalt intensiivseks. On täheldatud, et mõningates olukordades on vaja kiiremat ja operatiivsemat/järjepidevamat tegutsemist. Tihti jääb koostöö pigem infovahendamise/edastamise faasi, millele ei järgnegi lastekaitsepoolset sekkumist. Üks tähtsamaid tähelepanekuid on, et võrgustikuliikmed tajuvad koostöö vähesust just kriitilistes juhtumites sekkumisel ning olukorras, kus lapse olukord jääbki passiivsuse tõttu lahenduseta. Koostöö lastekaitsespetsialistiga on valdavalt juhtumipõhine, paindlik ning suhtlus mõlemapoolne. Mõnel juhul on reageerimine viibinud, eriti keerulistes olukordades (nt väärkohtlemise kahtlus), kus vajatakse operatiivsemat ja järjepidevamat sekkumist.

4

Samas ollakse valmis koostöövõimalusi looma ja arendama (sh vajalike koolituste/teenuste võimaldamist), mistõttu on soovitav luua selgem strateegia ja raamistik võrgustikuliikmetega koostöö tõhustamiseks, et tagada kõigi osapoolte sisuline panus lapse heaolu toetavasse võrgustikutöösse. 3.3 Paikvaatluse ja küsitluse kokkuvõte Kiili valla 2024/2025 aasta prioriteetideks on abivajajatele lastele/peredele tagada neile vajalikud sotsiaalteenused kogu elukaare ulatuses. Valla elanikele pakutakse kolme vaimse tervise teenust (kogukonnapsühholoogi, pereteraapia ja kunstiteraapia teenust). Lisaks võimaldatakse osalemist vanemlusprogrammides „Imelised aastad“, „Gordoni perekool“ ning PREP-paarisuhte koolitusel. Loodud on ATH ja ASH- tunnustega laste vanematele tugigrupp (Ivica Mägi Autismikool) ning lapsevanematel on lisaks võimalik liituda Saku Vallavalitsuse poolt läbiviidava koolitõrkega laste vanemate tugigrupiga. Kiili vallal on võimalus juhtumipõhiselt rahastada erinevaid juhtumipõhiseid teenuseid (nt kliinilise psühholoogi, erinevaid teraapiad, sõltuvusprobleemid jms). Samuti on ühele perele 2024 aastal pakutud poole aasta jooksul peretöötaja/tugiisiku teenust eraldi teenuseosutajalt. Haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja hinnangul elavad Kiili piikonnas toimetulevad pered ning seetõttu ei ole olnud vajadust pakkuda peredele peretöötaja/tugiisikuteenust. Samas kui tekib peretööteenuse vajadus, siis rakendatakse sotsiaalhoolekande töötajat (kes muidu tegeleb eakate koduhooldusega). Laste heaoluspetsialist hindab oma töökoormust optimaalseks ning ületööd ei tunneta (periooditi töökoormus erinev nt suveperioodil kui pöördumisi vähe). Suure osa laste heaolu spetsialisti tööst moodustavad vanemate vahelised hooldusõigust ja lastega suhtlemist puudutavad vaidlused, vajatakse tuge seoses laste erivajaduse ja riskikäitumisega ning keeruliste peresiseste suhete osas. Viimastel aastatel on olnud palju pöördumisi seoses laste vaimse tervisega. Üha sagedamini tuleb ette olukordi, kus lapsed ei ole suutelised vaimse tervise probleemide tõttu täitma koolikohustust. Peamisteks laste abivajaduse valdkondadeks on pereprobleemid, hooldusõiguse/suhtluskorra küsimused, vanemate vähene võimekus laste kasvatamisel, majanduslik toimetulematus, vanemate vaimne tervis, sõltuvusprobleemid, vanemate jõustamine ja nõustamine. Juhtumikorralduses on võimalik kaasata juriidilise ettevalmistusega vallasekretäri ning vajadusel on võimalik sotsiaaltöö alast juriidilist tuge ka teenusena sisse osta. Kiili vallas on STARi andmetel viimase kolme aasta jooksul menetletud 12 hooldus- ja /või suhtlusõiguse kohtuasja. 3.4 Lastekaitse menetluste analüüs

Järelevalve menetluses analüüsiti STARi kantud juhtumite viitenumbritega 24268652220, 24273557789, 23263063184, 25277256523, 23263764146 ja 25277990621 menetlemist. SKA võimaldas lastekaitsetöötajatel järelevalvemenetluse ajal kanda STARi menetlustesse teave tehtud, kuid seni sisse kandmata jäänud toimingute kohta. Lastekaitse juhtumite menetlemise analüüs edastati Kiili Vallavalitsusele 03.12.2025 (nr 5.1- 3/30425-1, registreeritud dokumendihaldussüsteemis Delta).

5

IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1 Tähelepanekud

4.1.1 Järelevalve raames analüüsitud menetlustes ilmnes, et abivajavale lapsele pakutakse

abimeetmeid ilma, et oleks läbi viidud lapse abivajaduse hindamine sh eelhindamine.

SKA juhib tähelepanu, et LasteKS § 17 lõike 3 kohaselt peab kohalik omavalitsus abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajadust hindama ja lapse abistamiseks meetmeid pakkuma. Samuti kohustab LasteKS § 28 lõige 2 enne abivajavale lapsele sobiva meetme kohaldamist lapse abivajaduse hindamist. Abivajava lapse teate vastuvõtmisel tuleb juhtumis lapse olukorrast saada võimalikult kiiresti ülevaade ning abivajaduse eelhindamine annab võimaluse määratleda ära lapse abivajaduse valdkonnad, kaardistada võimalikud esmased sekkumis/vajadused. Abivajaduse eelhindamise tulemusena saab lastekaitsetöötaja otsustada, kas laps vajab põhjalikumat abivajaduse hindamist/abistamist s.t kas on vajadus algatada juhtumimenetlus või saab lapse abivajaduse rahuldada ühekordse meetme rakendamisega (jätkata lihtmenetlusega). Antud otsus tugineb abivajavast lapsest saabunud teate sisule, eelhindamise käigus kogutud informatsioonile lapse ja pere kohta ning lapse ja vanemate arvamusele. Eelhindamise fookus on riskide ja ohtude tuvastamisel – näiteks, kas laps on turvalises keskkonnas, kas on kahtlus lapse väärkohtlemisele, hooletusse jätmisele või muudele ohtudele. Eelhindamine on ajaliselt lühike ja ei tähenda veel süvitsi minekut lapse arengu ja tugevuste analüüsi. Lapse abivajadust hinnates peab lastekaitsetöötaja andma hinnangu lapse füüsilisele, tervislikule, psühholoogilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja majanduslikule seisundile; last kasvatava isiku vanemlikele oskustele. Juhtumimenetluse algatamisel viiakse läbi põhjalikum ja laiem analüüs lapse vajadustest, peresüsteemist ja riskidest ning toetavatest teguritest. Oluline on ka ajakohastada info abivajaduse hindamises, et see ei sisaldaks aegunud teavet, mida ei ole võimalik seostada kindla perioodiga. SKA juhib tähelepanu, et kui STARis on lapse abivajaduse hindamine täidetud, koostatud tegevuskava ning need nõuetekohaselt kinnitatud, siis salvestuvad dokumendid „Menetluse dokumendid“ alla ning on edaspidi kättesaadavad. Mitme lapsega peredes jäetakse tähelepanuta ja hindamata teiste laste abivajadus ning on esinenud juhtumeid, kus katkeb töö lapse/perega. Mõnes juhtumis ei ole kohtutud ja vesteldud lapsega. Tegevuskavas olevad tegevused on üldsõnalised või ei ole seal tegevusi kõigi riskitegurite maandamiseks. SKA juhib tähelepanu, et abivajava lapse abivajadus ei saa rahuldatud ühekordse psühholoogi juures käimise või muu pikemaajalise teenuse ühekordsel kasutamisel, mistõttu ei ole neil juhtudel tegemist ühekordse meetmega. Kohustuslik on algatada juhtumimenetlus, koostada juhtumiplaan, st hinnata lapse abivajadus (lähtudes LasteKS § 28 lõike 2 sätestatud nõuetest) ja koostada abimeetmete rakendamise tegevuskava. Juhtumiplaani koostamisel tuleb muu hulgas järgida SHS § 9 lõikes 2, Sotsiaalkaitseministri 09.02.2016 määruse nr 10 „Juhtumiplaanis sisalduvate 24 andmete loetelu“ § 1 lõikes 3, LasteKS § 21 lõike 2 punktides 1 ja 3 ning LasteKS § 29 lõikes 5 nimetatud nõudeid. Rõhutame, et LasteKS § 29 lõige 4 lubab juhtumikorralduse jätta algatamata ainult juhul, kui lapse abivajadus on võimalik rahuldada ühekordse meetmega.

4.1.2 Tegevuskavasse toodud abimeetmed peavad olema mõtestatud ja eesmärgipärased. Abi

osutamisel tuleb maandada kõiki hinnatud riskifaktoreid. Juhul kui pakutavad abimeetmed ei aita lapse olukorda lahendada, on vajalik tegevuskava täitmise jälgimine ja tegevuste tulemuslikkuse hindamine (vahehindamised, püstitatud eesmärkide analüüs jt toimingud). Vahehindamisel täiendatakse abivajaduse hinnangut uue infoga sõltuvalt juhtumi keerukusest ja muutlikkusest. Suurim ajavahemik, mille järel vahehindamist teha, on iga

6

kuue kuu möödudes, kuid keerulisemate juhtumite puhul oluliselt sagedamini. Vahehindamise sagedust aitavad planeerida lapse vanus, abivajaduse olemus ja tegevuskavas planeeritud sekkumised. Lisaks tuleb pöörata tähelepanu juhtumiplaani/tegevuskava kinnitamisele. Abivajadust hinnatakse juhtumiplaani ja tegevuskava koostamise käigus. Abivajadust tuleb hinnata koos lapse ja tema perega ning vajadusel kaasatakse teisi spetsialiste. Kui juhtumiplaan jääb kinnitamata, ei ole võimalik seda vanemale edastada. Juhtumiplaani koostamise mõte on saada ülevaade kõigist lapse heaolu kolmnurgaga välja toodud eluvaldkondadest, nendes esinevatest riski- ja kaitsefaktoritest ning tegevusplaanis kirja panna tegevused riskide maandamiseks. Lapsevanemale on oluline teada, millisena nähakse pere toimetulekut, ootusi ja tegevusi, mida tuleb koos lastekaitsetöötajaga või iseseisvalt teha, et tagada lapse heaolu ja toimetulek.

4.1.3 Lastega töötamisel on üks peamisi põhimõtteid lapse hääle ja lapse arvamuse kuulamine ning kui lastekaitsetöötaja jätab lapse arvamuse kuulamise vahele või tõlgendab seda valesti, on oht teha ekslikke otsuseid. Seetõttu ei saa lapse abivajaduse hindamine, lapse arvamuse väljaselgitamine ja dokumenteerimine olla pinnapealne ega lastega läbiviidavad vestlused põhjalikult eesmärgistamata ja analüüsimata. Veel vähem ei saa neid tegevusi jätta tegemata. Nimetatud nõue tagab parimal võimalikul moel abivajava lapse arvamuse väljaselgitamise kohustuse täitmise ja sellega võimaluse korral arvestamise ning on tihedalt seotud LasteKS § 21 (lapse huvidest lähtumine) rakendamisega. Soovitame tutvuda Lapse osalusõiguse rakendamise juhendiga.

4.1.4 Laste heaolu spetsialist peaks tegema proaktiivselt koostööd juhtumitega seotud võrgustikuliikmetega, kellel on vajalikku infot ja kellega koostöös saaks koostada lapsele/perele tegevuskava ja jälgida selle täitmist ning soovitud eesmärkideni jõudmist. Kui juhtumimenetluse protsess ei taga süsteemset hindamist ja abistamist, võib see viia lapse ja pere abivajadusele mittevastava abi pakkumiseni. Seega on võrgustikutöö rakendamise eesmärk tagada valdkonnaülene abi osutamine, et laps ja tema perekond saaksid vajaliku toe kõige optimaalsemal viisil ning tagatud oleks ka teiste valdkondade spetsialistide kaasatus.

4.1.5 STARi täitmise kohustus tuleneb SHS § 144 lõikest 1 (punktid 8–10) ning STARi

põhimäärusest tulenevalt tuleb andmed STARi kanda viie tööpäeva jooksul (Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruse § 15 lõige 2).

4.1.6 Alates 01.04.2023 kehtib LasteKS § 29 lõige 3¹, mis sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus saab teada lapsest, keda kasvatav isik on hädaohus olev täisealine perevägivalla ohver ohvriabi seaduse § 9 lõike 2 tähenduses, peab kohaliku omavalitsuse üksus algatama juhtumikorralduse lapsele abi osutamiseks ning tegema koostööd Sotsiaalkindlustusameti ja teiste täisealist ohvrit abistavate asutustega. Seega on MARAC mudeli puhul abivajava lapse juhtumikorraldajaks lastekaitsetöötaja, kes peab tagama, et kõik toiminguid, mis tulenevad LasteKSist ja SHSist (sh SHS § 144 lõige 1 punktid 8 ja 10) ja/või on kokkulepitud MARAC koosolekul, oleksid ellu viidud ja STARi kantud. Seaduse kohaselt ei erine MARAC juhtumi menetlemine STARis teistest juhtumikorralduse menetlustest. STAR on andmeregister, mis tagab isikuandmete seaduslikul käsitlemisel konfidentsiaalsuse, vajadusel on võimalik juhtum märkida konfidentsiaalseks/privaatseks. Ohvrit kaitseb ohvriabi seaduse § 10 lõige 8, mille kohaselt ei pea vägivalla toimepanijale ja ohvrile STARis leiduvaid MARACiga seotud dokumente väljastama. Sotsiaalkindlustusamet on avaldanud kodulehel selgitava juhendi. SKA juhib tähelepanu, et lapse eakohane areng eeldab toetavat ja turvalist keskkonda. Traumal on väga suur mõju lapse aju normaalsele arengule, aju keemiale ja närvisüsteemile. Kui lastega paaridel esineb LSV, mõjutab see alati ka peres olevaid lapsi, isegi kui vägivald ei ole suunatud otseselt lapse vastu. Lapsed pole mõjutatud ainult otseselt vägivalla kogemisest, pealt nägemisest, vaid ka sellest, et elavad keskkonnas, kus nende lähedast inimest kahjustatakse. Vägivalda kogenud lapse jaoks on professionaalne toetus ja kaasatus väga olulised, et vältida lapse enda jaoks näiliselt

7

turvalisemat isoleerituse vajadust või riskikäitumise tekkimist/süvenemist. Seega on SKA arvamusel, et kõik LSV juhtumid, mis on seotud lastega peredega, peaksid olema lastekaitsetöötaja vaateväljas.

4.2 Lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks soovitab SKA 4.2.1 Arvestades piirkonnas tõusvat laste arvu ning võrgustikuliikmete tagasisidet koostöö

tõhustamiseks soovitame Kiili Vallavalitsusel kaaluda lisaks ühe lastekaitsespetsialisti ametikoha loomist.

4.2.2 Taotleda keerulisemate juhtumite lahendamiseks SKA laste heaolu osakonnalt nõustamist, et saada abi lapse abivajaduse hindamisel, leida lapse olukorra leevendamiseks lapsele ja tema perele sobivaid teenuseid ning valida lapse abivajaduse ärahoidmiseks või süvenemiseks tõhusaid meetmeid.

4.2.3 Läbida spetsialistidele suunatud e-kursusi: „Abivajava lapse märkamine ja abistamine“ ja

„Lastekaitsetöö põhialused“ Digiriigi Akadeemias, mis õpetab tundma lapse õigusi, märkama abivajavaid lapsi ning kasutama erinevaid tööriistu nende toetamiseks. Kursused on iseseisvalt läbitavad.

(allkirjastatud digitaalselt) Monika Aun peaspetsialist (järelevalve)