Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Kristel Orula

Valga Põhikool

[email protected]

Teie 17.11.2025 Meie 03.12.2025 nr 2.2-9/25/3763-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses nõusoleku alusel isikuandmete

töötlemisega koolis. Olete välja toonud olukorrad, kus on vajalik inimese nõusolek ning küsite,

kas nõusoleku asemel võiks piisav olla ka keeldumiste või mittelubamiste kogumine. Nimelt

kirjeldate, et varasem praktika on näidanud, et teinekord on keeldumisi/mittelubamisi kergem

kokku koguda kui kõigi "jah" sõnade saamist.

Selgitan esmalt lühidalt isikuandmete töötlemise üldiseid põhimõtteid ning seejärel seda, milline

on korrektne nõusolek kui isikuandmete töötlemiseks soovitakse kasutada just seda õiguslikku

alust.

Isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Isikuandmete

kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik

ja andmesubjektile (inimene kelle andmeid töödeldakse) läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid

koguda üksnes kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel1 ning koguda tuleb eesmärgi

seisukohalt võimalikult vähe andmeid2. Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust

läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama andmetöötleja ehk kool ise. Kui

õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks ei ole, siis on isikuandmete töötlemine ebaseaduslik.

Reeglina tohib isikuandmeid töödelda seadusest tulenevatel alustel (näiteks nõusoleku alusel või

kui kohustus tuleb eriseadusest, vt IKÜM artikkel 6 punktid c ja f jne).

Kool soovib isikuandmeid töödelda pöördumises välja toodud juhtudel nõusoleku3 alusel.

Selgitan, et nõusolek saab isikuandmete töötlemise aluseks olla vaid neil juhtudel, kus

isikuandmete töötlemine (sh kogumine) ei ole vältimatu ning inimesel on tõepoolest võimalik

otsustada, kas ta soovib anda nõusolekut või mitte. Nõusoleku mitte andmisega ei tohi kaasneda

seejuures negatiivseid tagajärgi.

Euroopa Andmekaitsenõukogu on oma suunistes samuti selgelt märkinud, et nõusolek eeldab

inimese avaldust või selget nõusolekut, mis tähendab, et see tuleb alati anda aktiivse ettepaneku

1 IKÜM art 5 lg 1 p b 2 IKÜM art 5 lg 1 p c 3 IKÜM art 6 lg 1 p a

2 (2)

või avalduse kaudu. Andmesubjekti vaikimist või tegevusetust ei saa pidada aktiivseks valikuks.

Peab olema ilmne, et inimene on konkreetse isikuandmete töötlemisega nõustunud. Ehk siis

vastuseks Teie küsimusele selgitan, et isikuandmete töötlemisel IKÜM art 6 lg 1 p a

nõusoleku alusel ei ole vaikimisi antud nõusolek siiski korrektne. Koolil on kohustus ka

vajadusel nõusolekut tõendada ja korrektse kirjaliku nõusolekuta on seda keeruline kui

mitte võimatu teha. Kui nõusolekut ei saa tõendada, siis tuleb tõdeda, et seda ei ole ja näiteks

pildid vms kustutada (oleneb inimese nõudest). See, kuidas kool isikuandmete töötlemist (sh

kogub nõusolekuid vms) haldab ja endale arusaadavalt kuvab (sh selleks, et näha, kes ei ole andnud

nõusolekut), on kooli valik.

Nõusoleku osas soovitan täiendavalt tutvuda IKÜM-s sätestatud nõusoleku andmise tingimustega

(IKÜM artikkel 7) kui ka inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendiga (9. peatükk.

Nõusoleku küsimine; Lisa 2. Nõusoleku kontrollküsimustik). Rohkem informatsiooni

andmekaitsealaste teemade kohta (sh õigus oma andmetega tutvuda, paluda kustutamist jne)

isikuandmete kaitse üldmääruse valguses leiate ka www.aki.ee isikuandmed-inimese õigused.

Euroopa Andmekaitsenõukoja suunistega nõusoleku kohta saate tutvuda siit. Nõusolek on

arutlusel olnud ka AKI andmehäälingus.

Loodan, et selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist

peadirektori volitusel