Arvamuse avaldamine eelnõule (Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Margit Veskimäe Siseministeerium [email protected]

Teie 03.11.2025 nr 25-0698/01 Meie 03.12.2025 nr 2.3-4/25/3587-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus) Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) eelnõu. Meil on esitatud eelnõu osas järgmised

tähelepanekud.

1. Juurdepääsupiirangud

Eelnõu § 9 lg 1 sätestab, et ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole avalik ning lg 2

sätestab, et taotleja andmeid sisaldav teave tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teabeks avaliku teabe seaduse tähenduses ja nimetatud välismaalase andmeid sisaldava teabe

töötlemine on lubatud üksnes seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks. Seletuskirjas toodud

põhjendustest tulenevalt võib eeldada, et antud juhul on juurdepääsupiirangu kehtestamise vajadus

laiem, kui avaliku teabe seadus (AvTS) ette näeb, kuna väljastada ei tohi mitte ainult neid andmeid,

mis kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust (AvTS § 35 lg 1 p 12), vaid

hoiduda tuleb mistahes teabe jagamisest. Järelikult tegemist peaks olema käesoleva seadusega

uue aluse loomisega vastavalt AvTS § 35 lg 1 p-le 19.

AKI soovitab täpsustada seletuskirja, tuues selgelt välja, et tegemist on eriregulatsiooniga AvTS §

35 lg 1 p 19 mõttes. Hetkel mainitakse seletuskirjas, et tundliku sisuga isikuandmeid ei tohi

kolmandatele pooltele avaldada ilma seadusliku aluseta, põhjuseta ja taotleja nõusolekuta. See alus

on aga AvTS § 35 lg 1 p-ga 12 ja § 39 lg-ga 1 kaetud. Seega peaks seletuskirjas täpsustama ning

selgitama, miks leitakse, et AvTS-s sätestatud alusest ei piisa. Lisaks on seletuskirjas öeldud, et

reeglina tuleb hoiduda mistahes teabe jagamisest taotluse esitamise fakti, taotleja isiku ja

menetluse käigu kohta. Sõna „reeglina“ viitab sellele, et teatud juhtudel on ikkagi nimetatud teave

jagamine lubatud, mis tekitab segaduse.

Seletuskirjas (lk 42) on samuti öeldud, et rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse menetluses

kogutud andmed loetakse ka edaspidi piiratud juurdepääsuga teabeks eelkõige AvTS §-i 35 lõike

1 punkt 11 ja 12 alusel, sh kohaldades § 40 lõikes 3 sätestatut. See omakorda tekitab kahtlusi selles,

kas tegemist on uue juurdepääsupiirangu loomisega või AvTS-s juba olemasolevate aluste

kordamisega. Kui siiski eesmärk ei olnud luua eraldiseisev juurdepääsupiirangu alus, vaid tegemist

on AvTS-is olemasolevate piirangute rõhutamisega, siis palume arvestada sellega, et Justiits- ja

Digiministeeriumi (JDM) juhises isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise ning andmekogude

reguleerimise kohta on öeldud, et seaduses AvTS-is sätestatut ei korrata.

Eelnõu § 9 lg 3 sätestab, et taotleja kohta kogutud andmete edastamine välisriigile ja välisriigilt

taotleja kohta andmete kogumine on lubatud välislepingust, Euroopa Liidu õigusest või

käesolevast seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Andmete edastamisel välisriigile tagatakse,

2 (3)

et teavet ei edastata taotleja päritoluriigile. Eurodaci määrus ütleb aga, et käesoleva määruse

kohaselt liikmesriigi või Europoli poolt Eurodac-süsteemist saadud isikuandmete edastamine mis

tahes kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või liidus või väljaspool asuvale

eraõiguslikule üksusele peaks olema keelatud (pp 84 ja art 49 lg 1).

Ühtlasi juhime tähelepanu, et lisaks kohustuse täitmisele on oluline, et andmete edastamine oleks

ka IKÜM-i alusel seaduslik, mistõttu tuleb järgida IKÜM V peatüki sätteid. Sellele viitab otseselt

ka Eurodaci määrus artikli 49 lõikes 3.

2. Isikuandmete töötlemine

Eelnõu § 10 lg 1 sätestab, et käesolevas seaduses sätestatud menetlustes võivad pädevad asutused

töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ilma isiku nõusolekuta. Seletuskirjas on

selgitatud, et otsekohalduvatest määrustest tuleneb, milliseid isikuandmeid ja millistel juhtudel

rahvusvahelise kaitse menetluses töödeldakse. Juhime tähelepanu, et nimetatud säte võimaldab

liiga laia tõlgendamist ning töödeldavate isikuandmete (sh eriliiki isikuandmete) koosseis ei ole

kuidagi piiritletud. Igasugune isikuandmete töötlemine riivab põhiseaduse (PS) §-s 26 sätestatud

õigust eraelupuutumatusele. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas

põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese

lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate

seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi

puudutavates küsimustes kõik olulised otsused tegema seadusandja. Seega ei piisa sellest, et

isikuandmed ja nende töötlemise eesmärgid on sätestatud ainult määruste tasandil.

Eelnõu § 10 lg 2 kohustab välismaalast lg-s 1 nimetatud andmeid (st eriliiki) pädevatele

haldusorganitele esitama. AKI hinnangul ei ole andmesubjektile andmete esitamise kohustus

piisavalt selge, kuna piiratud ei ole küsitavate andmete koosseis, normist ei nähu andmetöötluse

vajalikkus (IKÜM art 5 lg 1 p c) ega eesmärgipärasus (IKÜM art 5 lg 1 p b).

Eelnõu § 10 lg 8 kohaselt lg-s 4 nimetatud andmete avaldamise piirangu aluse äralangemisel

lõpetatakse andmete avaldamise piirangu kohaldamine ning andmesubjektile antakse teavet ja

tagatakse juurdepääs tema kohta kogutud isikuandmetele, tema kohta andmekogusse kantud

andmetele ja menetlustoimikule. Sätte sõnastusest ega seletuskirjast ei ole võimalik üheselt aru

saada, kas piirangu aluseks oleva asjaolu äralangemisel tehakse teave andmesubjektile teatavaks

nö automaatselt kohe või teave väljastatakse siiski ainult juhul, kui isiku uuesti pöördub.

3. ABIS ja RAKS

Eelnõu § 30 kohta on seletuskirjas öeldud, et muudatuse tulemusena ei hakata koguma täiendavaid

andmeid. Eurodac 2013. a määruse kohaselt tohib koguda vaid sõrmejälgi; uue, 2024. a määruse

art 2 lg 1 p-i s kohaselt tohib koguda sõrmejälgi ja näokujutisi. Meie hinnangul peaks selguse

huvides seletuskirjas täpsustama, et nüüd lisatakse näokujutised ka Eurodaci määruse kohustuste

täitmise eesmärgil.

Eelnõu § 30 lg 2 sätestab andmekogu eesmärgi, milleks on avaliku korra ja riigi julgeoleku

tagamise eesmärgil isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine. Meie hinnangul on tegemist

liiga laia ja ebamäärase eesmärgiga, kuna avaliku korra ja riigi julgeoleku alla võiks mahutada

väga palju tegevusi. Seletuskirjas on seejuures kitsamalt märgitud, et andmetöötlus on seotud

rahvusvahelise kaitse menetlusega. Oleme oma juhises märkinud, et andmekogu eesmärk peab

olema seaduses selgelt sätestatud, kuna see on volitusnormi tuum. Vajalik on, et volitusnorm

annaks vastuse küsimusele, millisel konkreetsel eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks

andmekogu asutatakse. Ka JDM-i juhises on selgitatud, et andmekogu puhul tuleb seaduses

sätestada, millisel eesmärgil ja millise ülesande täitmiseks andmeid töödeldakse – andmekogu

peetakse seadusest tuleneva ülesande täitmise lihtsustamiseks. Seega tuleb andmekogu eesmärk

selgemalt sõnastada. Mainimine, et eesmärk on seotud mingite seadusest tulenevate ülesannetega,

ilma neid volitusnormis välja toomata, ei ole korrektne. Volitusnormis tuleb välja tuua, millised

3 (3)

need ülesanded on, mille täitmise lihtsustamiseks andmekogu on vajalik. Sama tähelepanek kehtib

ka eelnõu § 103 kohta, millega sätestatakse RAKS eesmärk.

Eelnõu § 31 lg 2 p 2 sõnastus vajab täpsustamist. Soovitame asendada sõna „täpsem“ sõnaga

„täpne“. Andmekogu põhimääruses tuleb esitada ammendav ja täpne loetelu andmetest, mida

andmekogusse kogutakse. Sama tähelepanek kehtib ka eelnõu § 105 lg 2 p 2 kohta.

Eelnõu § 33 lg 2 sätestab ABIS-es sisalduvatele andmetele juurdepääsupiirangu. Seletuskirjas on

selgitatud, et biomeetrilised andmed on juurdepääsupiiranguga teave AvTS § 35 lõige 1 punkti 11

tähenduses, kuid kui lähtuda vaid AvTS-is sätestatud juurdepääsupiirangu alusest, langeb see alus

ära maksimaalselt kümne aasta möödumisel. Juhime tähelepanu, et AvTS § 35 lg 1 p 11 puudutab

eriliiki isikuandmeid, seega AvTS § 40 lg 3 kohaselt kehtib nendele andmetele juurdepääsupiirang

andmete saamisest või dokumenteerimisest alates 75 aastat või isiku surmast alates 30 aastat, või

kui surma ei ole võimalik tuvastada, siis 110 aastat, alates isiku sünnist. Seega jääb selgusetuks nii

seletuskirja viide kümneaastasele tähtajale kui ka vajadusele kehtestada erialus juurdepääsu

piiramiseks.

Eelnõu § 104 lg 1 annab aluse selles loetletud andmete registris töötlemiseks, kuid jääb

selgusetuks, kuidas ja mis allikatest need andmed kogutakse, sh kas kolmandate isikute kohta

(sugulased, tuttavad, vt eelnõu p 16) peab andmed esitama välismaalane ise (kui jah, siis mis alusel

ta neid puudutatud isikutelt kogub).

Eelnõu § 104 lg 2 p 1 lubab töödelda välismaalase üldandmeid. Seletuskirjas (lk 188) on selgitatud,

et üldandmeteks on ees- ja perekonnanimi ning eelmised nimed, sünniaeg ja Eesti isikukood, kui

see on olemas, sugu, kodakondsus ja eelmised kodakondsused, kontaktandmed (aadress Eestis ja

päritoluriigis, e-posti aadress, telefoninumber ja sotsiaalmeediakontod), kontaktaadress välisriigis,

e-posti aadress, telefoninumber. JDM-i juhise kohaselt on isiku üldandmed kinnine loetelu, kuhu

kuuluvad nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt, sh aadress, emakeel. Ehk seletuskirjas

toodud andmete loetelu on laiem, kui kokkulepitud üldandmete loetelu. Kui esineb vajadus

töödelda isikuandmed eelmiste nimede ja kodakondsuste kohta, siis tuleb neid eraldi koosseisuna

seaduses nimetada ja seletuskirjas selgitada andmete töötlemise vajaduse.

Palume eelnõus § 104 toodud andmete koosseisud ja andmete pärituoluallikaid täpsustada ning

seletuskirja täiendada vastavate põhjendustega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Irina Meldjuk

[email protected]

627 4108

Terje Enula

[email protected]

627 4144

Kirsika Nigul

[email protected]

682 8712