Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp juhatus

Kivila tn 11 korteriühistu

[email protected]

Teie 18.11.2025 Meie 03.12.2025 nr 2.2-9/25/3766-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie selgitustaotluse, milles soovite selgitusi seoses

kaamerasalvestiste avaldamisega korteriühistu liikmetele.

Esmalt selgitame, et AKI annab selgitustaotlusele vastates üksnes üldisi selgitusi seaduse

kohaldamise kohta ega anna õiguslikku hinnangut kirjeldatud olukorrale. Õigusliku seisukoha

saab inspektsioon võtta vaid korrektse sekkumistaotluse alusel alustatud järelevalvemenetluse

tulemusel, mille käigus on välja selgitatud kõik vajalikud asjaolud, sh ära kuulatud teise poole

selgitused.

Isikuandmeteks on mistahes teave tuvastatud või tuvastatava inimese kohta. Seejuures pange

tähele, et kuigi inimesed on videotelt tõesti eelkõige ära tuntavad just oma näo järgi, siis ei pruugi

näo hägustamine alati olla piisav, et muuta inimene tuvastamatuks. Nimelt võib inimene lisaks

oma näole olla äratuntav ka näiteks oma riietuse, kõnnaku või ka selle poolest, millise korteri

suunas ta liigub. Seega kui inimene on videolt mistahes tunnuste abil ära tuntav, on tegemist

isikuandmetega.

Inimese kohta video avaldamine korteriühistu liikmetele, olenemata avaldamise viisist (FB grupp

või üldkoosolek) on isikuandmete töötlemine isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) mõistes.

See tähendab, et video avaldamisel peate järgima kõiki IKÜM artiklis 5 loetletud põhimõtteid.

Vastasel juhul on isikuandmete avaldamine käsitletav rikkumisena. Eelkõige tuleb Teie

kirjeldatud olukorras hinnata seaduslikkuse, läbipaistvuse, eesmärgipärasuse ning minimaalsuse

põhimõtete järgimist.

Seaduslikkuse põhimõte1 näeb ette, et igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab esinema

IKÜM artikli 6 lõikes 1 loetletud õiguslik alus. Teie kirjeldatud juhul sobib õiguslikuks aluseks

üksnes õigustatu huvi. Sellele õiguslikule alusele saab aga tugineda üksnes juhul, kui eelnevalt on

läbi viidud õigustatud huvi hindamine. Täpsemalt saate õigustatud huvi ning selle hindamise kohta

lugeda AKI kodulehelt Õigustatud huvi | Andmekaitse Inspektsioon.

Õigusliku aluse olemasolu ei tähenda siiski seda, et isikuandmete töötlemine on igal konkreetsel

juhul õiguspärane. Töötlemine kui toiming peab olema õigusliku alusega ka kooskõlas. Teisisõnu,

lisapiirangud võivad tuleneda õiguslikust alusest enesest ja IKÜM artiklis 5 sätestatud töötlemise

põhimõtetest, mida tuleb hinnata koostoimes IKÜM artiklis 6 sätestatud vajalikkuse kriteeriumiga

ehk konkreetsete isikuandmete töötlemine peab olema vajalik kõnealuses aluses sätestatud

1 IKÜM art 5 lg 1 p a.

2 (2)

eesmärgil töötlemiseks2. See tähendab, et lisaks seaduslikkuse põhimõttele (ehk õiguslikule

alusele) peab järgima ka teisi IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, muu hulgas läbipaistvuse,

eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtet.

Läbipaistvuse põhimõtte3 kohaselt peavad inimesed olema teadlikud oma isikuandmete töötlemise

asjaoludest. IKÜM artikkel 13 loetleb teabe, mis tuleb inimestele anda, kui nende isikuandmeid

töödeldakse. See tähendab, et lisaks sellele, et olete kortermaja välisuksele kleepinud sildi, mis

teavitab videovalve olemasolust, peavad korteriühistu liikmed olema muu hulgas teadlikud ka

kaamerate kasutamise eesmärkidest ning neile peab olema ettenähtav, kes ja kuidas võib

salvestistele ligi pääseda.

Eesmärgipärasuse põhimõte näeb ette, et isikuandmeid võib töödelda üksnes täpselt ja selgelt

kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel.4 Minimaalsuse põhimõttest tuleneb, et igas

andmetöötluse etapis võib töödelda isikuandmeid üksnes sellises mahus, mis on vajalik konkreetse

eesmärgi saavutamiseks.5 Seejuures tuleb ka hinnata, kas isikuandmete töötlemine on üldse vajalik

või on soovitud eesmärki võimalik saavutada ilma nendeta.6 Seega tuleb Teil läbi mõelda, mis on

see eesmärk, mida Te soovite täita kaamerapildi avaldamisega kõigile korteriomanikele. Samuti

peate hoolega kaaluma, kas seda eesmärki oleks võimalik täita ka ilma salvestise avaldamiseta või

avaldades selliselt, et inimene ei oleks salvestiselt ära tuntav.

Analüüsides, kas video avaldamine korteriühistu liikmetele on õiguspärane, tuleb Teil arvestada

ka kaamerate paigaldamise esialgse eesmärgiga. Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt

vajadusele – kaamerate kasutamine peab olema suunatud konkreetse probleemi lahendamisele.

Arvestama peab, et isikuandmeid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on esialgselt määratud

eesmärkidega vastuolus. Seega kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa

kaamerasalvestist kasutada teistel eesmärkidel, näiteks selleks, et häbistada mõnda korteriühistu

liiget teiste ees.

Täiendavalt saate isikuandmete töötlemise põhimõtete kohta lugeda AKI kodulehelt

Andmetöötluse põhimõtted | Andmekaitse Inspektsioon. Täpsemat infot kaamerate kasutamise

kohta on võimalik lugeda Andmekaitse Inspektsiooni koostatud juhendist, KKK-st ja videovalve

korraldajale koostatud nõuannetest. Lisaks on inspektsioon koondanud eraldi info

korteriühistutele.

Teie pöördumise küsimused 3 ja 4, mis puudutavad korteriühistu liikmete vastu meetmete

rakendamist ning korteriühistu võimalikke samme kirjeldatud olukorra lahendamiseks, ei ole

seotud isikuandmete töötlemisega ega kuulu seetõttu AKI pädevusse. Soovitame nende

küsimustega pöörduda näiteks Eesti Korteriühistute Liidu poole.

Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Hannamari Bachmann

jurist

peadirektori volitusel

2 RKHKo 26.09.2022 nr 3-20-1449, p 24. 3 IKÜM art 5 lg 1 p a. 4 IKÜM art 5 lg 1 p b. 5 IKÜM art 5 lg 1 p c. 6 IKÜM põhjenduspunkt 39.