Arvamus

RIIGIPROKURATUUR

Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

Teie: 07.11.2025 nr 8-1/8971-1 Meie: 03.12.2025 nr RP-1-6/25/11845

Prokuratuuri arvamus kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise

eelnõule

Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse

seadustiku muutmise eelnõule seoses kohtukorralduse muudatustega. Prokuratuur peab

vajalikuks esitada omapoolsed märkused.

Prokuratuur ei ole üldjoontes vastu kohtute ühendamisele eelnõus (eelnõu § 1 p 1) kirjeldatud

eesmärgil - tagada selge ja tõhus juhtimismudel, kohtunike töökoormuse paindlikum jaotumine

ning kohtunike spetsialiseerumine. Samas tuleb märkida, et maakohtute ühendamisel tuleb

organisatsiooni suurust arvestades tagada kohtu juhtimismudel, mis on tasakaalus ja tagab nii

kohtute sõltumatuse, avalike huvide kaitse kui ka tõhusa juhtimise võimaluse. Samuti tuleb

arvestada, et muudatuse tagajärjel ei kannataks kohtupidamise geograafiline kättesaadavus.

Eelnõust ja selle seletuskirjast ei selgu, kas ja kuidas seda tagatakse.

Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüsi järgi määratletakse kohtunikud, kellele saab konkreetsesse

õigusvaldkonda kuuluvat vaidlust jagada. Seejärel võetakse arvesse kohtunike töökoormust,

vajadust lahendada asi konkreetses kohtumajas ning viimaks jagatakse kohtuasi valikusse

jäänud kohtunike vahel juhuslikkuse põhimõtte järgi. Hüpoteetiliselt võib sellise süsteemi järgi

kohtuasja jagamisel vaidlust lahendada Narva kohtumaja kohtunik, kuna seal on töökoormus

väiksem. Samal ajal võivad menetlusosalised viibida aga hoopis teistes Eesti piirkondades,

näiteks Saaremaal. Selline olukord raskendab oluliselt menetlusosalistel kohtumenetlusest

osavõttu. Vähemalt nendes kohtuasjades, kus on menetlusosaliste vahetu osalemine (nt

perekonnaasjad, inimeste ristküsitlemine üldmenetlustes jmt) äärmiselt oluline, tuleks tagada

kohtuasja arutamine menetlusosalistele lähemal asuvas kohtumajas või pakkuda välja

meetmed, mis võimaldavad inimestel mõistlikul viisil kohtumajja kohale tulla.

Mitmete prokuröride hinnangul on juba käesolevalt teatud kohtumenetluste keerulisim osa

menetlusosaliste kohtusse tulemise korraldamine. Antud probleemi raskuspunktiks ei ole

pelgalt vahemaa pikkus menetlusosaliste ja kohtumaja vahel, vaid ka ühistranspordi korraldus

erinevate maakondade sees ning maakonnakeskuste vahel. Nii võib ette tulla olukordi, kus

menetlusosaline saab istungipäeva lõppedes ühistranspordiga Tartust Võrru, kuid Võrust

Värskasse enam ühistransport ei liigu. Prokuratuur on seisukohal, et kohtukorralduse

muudatustega ei tohi kohtumenetlus menetlusosalistest veelgi kaugeneda. Kuigi kohtunike

spetsialiseerumine ja eriettevalmistus toetab konkreetsesse valdkonda kuuluva vaidluse

lahendamist, ei ole vaidluse efektiivse lahendamise eesmärk täidetav, kui menetlusosalistel ei

ole võimalik kohtuistungitest osa võtta selle kauguse tõttu.

2 (2)

Prokuratuuri hinnangul on oluline, et kohtukorralduse muudatusega ei kaugeneks

eeluurimiskohtunik ja jälituskohtunik prokuratuurist. Kuna käesolevalt ei ole

kriminaalmenetlus veel täielikult digitaalne, peab olema võimalus prokuröril anda

mitmeköitelisi kriminaaltoimikuid kohtule üle paberkandjal ilma, et selleks tuleks sõita pikki

vahemaid.

Lisaks ei ilmne seletuskirjast, kui suureks võivad kujuneda prokuratuuri majutus- ja sõidukulud,

kui prokurörid peavad sõitma üle riigi erinevatesse kohtumajadesse.

Eelnõu § 1 punkti 70 järgi ei ole haldus- ja arendusnõukogu alaliseks liikmeks riigi peaprokurör.

Prokuratuur sellega ei nõustu. Seletuskirja kohaselt lähtub eelnõus märgitud haldus- ja

arendusnõukogu koosseis eesmärgist tagada nõukogu võimalikult laiapindne koosseis, et

arvestada parimal viisil ühiskonna ja menetlusosaliste vajadustega, tagada nõukogu

asjatundlikkus ning lisada otsustele kohtusüsteemivälist vaadet. Prokuratuur on

kriminaalmenetluses oluline menetlusosaline, mistõttu tuleks antud eesmärgi täitmiseks

nõukogu liikmena kaasata riigi peaprokurör (sarnaselt kehtiva õigusega), mistõttu teeb

prokuratuur ettepaneku sätet selles osas täiendada.

Eelnõu § 1 punkt 99 näeb ette kohtunike roteerumise võimalused. Nende võimaluste

laiendamiseks teeb prokuratuur ettepaneku täiendada kohtute seaduse § 584 lõiget 2 ning lisada

sättesse võimalus olla valitud või nimetatud prokuröri ametikohale.

Eelnõu § 2 punkti 1 kohaselt kaasatakse maakohtus kriminaalasja arutamisele kaks

rahvakohtunikku, kui vähemalt üks süüdistatavatest taotleb seda enne kohtu alla andmist.

Prokuratuuri hinnangul ei lahenda muudatus suurte ja keerukate kriminaalasjade

kohtumenetluste sujuva korraldamise ja kulgemise seniseid probleeme. Suure tõenäosusega

taotlevad esimese astme korruptsiooniasjades süüdistatavad rahvakohtunike osavõttu. See

tähendab, et rahvakohtunike institutsiooniga kaasnevad probleemid ei lahene. Nii võib

rahvakohtuniku kohtuistungilt puudumine lükata asja arutamist edasi. Samuti tingib

rahvakohtuniku vahetumine asja kohtuliku arutamise algusest peale. Prokuratuur teeb

ettepaneku rahvakohtunike institutsioon ära kaotada või kaasata rahvakohtunikke vaid esimese

astme isikuvastaste kuritegude kohtumenetlustes.

Täiendavalt toob prokuratuur välja, et planeeritavate kohtukorralduse muudatustega on vaja

muuta kriminaalmenetluse seadustikus sätteid, mida ei ole eelnõus välja toodud. Näiteks ei

ilmne eelnõust, kuidas edaspidi korraldatakse KrMS §-s 27 sätestatud kohtuniku puudutava

kriminaalasja kohtualluvus, kus kohtunik on menetlusosaline või tekib vajadus kohtuniku

suhtes anda jälitusluba.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Pern

juhtiv riigiprokurör, riigi peaprokuröri asendaja