Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25231551687

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 24.11.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Mariliis Muuga

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25231551687

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 263 lg 1 p 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX

Kahtlustatava kontaktandmed: XXX

Kuriteo toimepanemise aeg: 24.05.2025

XXX kahtlustatakse selles, et ta 24.05.2025 kella 07.58 ajal aadressil Viru 24 Tallinnas asuva

McDonaldsi restorani juures heitis XXX üle oma õla vastu maad, surus enda keharaskusega

kannatanu peale, lõi teda nii käte kui ka jalgadega erinevatesse kehapiirkondadesse ning kägistas teda.

Seejärel sai kannatanu XXX haardest lahti ning viimane tõmbas kannatanut juustest. Oma tegevusega

tekitas kahtlustatav kannatanule valu pea, parema abaluu, küünarliigese, puusade ja põlvede

piirkonnas. Samuti tekitas ta järgnevad tervisekahjustused: vasakule põsesarnale punetuse, paremale

poole seljale tiivakondi juurde kriimustuse, vasaku käe küünarnukile ja küünarnuki sisemisele küljele

punetuse ja paistetuse, parema käe küünarnukile punetuse ja paistetuse ning tal tuli peast juukseid

ära. Oma käitumisega häiris kahtlustatav konflikti pealt näinud asjasee mittepuutuva naisterahva rahu

ja turvatunnet.

XXX etteheidetav käitumine on kvalifitseeritav avaliku korra raske rikkumisena KarS § 263 lg 1 p 1

järgi (kehaline väärkohtlemine + avalik koht + asjassepuutumatu isiku häirimine). Kehaline

väärkohtlemine on tõendatud kannatanu ütlustega, kes kirjeldab kehavigastusi ja valu tekitavat

väärkohtlemist ning selle tagajärjel tekkinud vigastusi. Politsei vormikaamera salvestiselt nähtub, et

samamoodi kirjeldab kannatanu sündmuste käiku ka vahetult pärast väärkohtlemise lõppu. Salvestise

kohaselt kirjeldab väärkohtlemist konflikti osapooltega mitteseotud naine. Lisaks on isiku

läbivaatluse protokollis ja Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisis fikseeritud punetus ta näol ning punetus,

kriimustus ja paistetus ta kehal. Sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabelist ja ka vormikaamera

salvestiselt nähtub, et maas on salk heledaid juuksekarvu. Viru 24 on avalik koht, s.o määratlemata

isikute ringile kasutamiseks antud maa-ala (KorS § 54). Konflikti pealt näinud naise olekust nähtub,

et ta oli sündmustest häiritud. (vt ka RKKK 3-1-1-15-17, p 23, vt ka 1-18-7276/80, 12-20)

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole.

Käimasoleval juhul saab kriminaalmenetluse lõpetada, sest XXX süü ei ole suur ning kriminaalasjas

puudub avalik menetlushuvi. Tulenevalt KrMS § 202 lg-dest 1 ja 7 võib prokuratuur lõpetada

kriminaalmenetluse, kui a) kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult

rahalise karistuse; b) isiku süü ei ole suur; c) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi; d) isik on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud või

tasub kriminaalmenetluse kulud; e) kahtlustatav on menetluse lõpetamisega nõus.

a) Eelnevalt tuvastas prokurör, et kahtlustatav pani toime KarS § 263 lg 1 p 1järgi kvalifitseeritava

teo. Viidatud norm sätestab, et avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime

pandud vägivallaga, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

2

Sanktsiooniraam ei näe ette vangistuse alammäära, mistõttu saab prokurör ise oma määrusega

kriminaalmenetluse lõpetada.

b) XXX süü ei ole suur. Ehkki ta ei piirdunud ühe löögiga, siis kannatanule tekitatud vigastused ei

olnud kauakestvad. Ta ei norinud tüli, vaid ründas teda äratama läinud turvatöötajat.

c) Samuti puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse

lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine ei tingi tema poolt uute süütegude

toimepanemist. Talle etteheidetav tegu ei ole oma olemuselt selline, mis riivaks ulatuslikult ja

intensiivselt üldsuse õiglustunnet ja puudutaks laiemat õigussubjektide ringi. XXX on 43-aastane

ning teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud (puuduvad nii kehtivad kui ka arhiveeritud

karistused). Tegemist oli ühekordse eksimusega ta elus ning süütegude toimepanemine ei ole

kujunenud tema elustiiliks. Lisaks ta kahetseb tehtut. Seetõttu on prokurör seisukohal, et XXX

mõjutab edaspidi hoiduma vägivallategude toimepanemisest ka see, kui talle on abiks emotsioonide

juhtimisel ning probleemide lahendamisel oma ala spetsialist.

d) Kriminaalmenetluse lõpetamiseks peab kahtlustatav heastama kuriteoga tekitatud kahju. Isikule

tuleb tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta

kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2).

Kahjuhüvitamise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist

ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Tervisekahjustusega tekitatud

mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kahjustuse raskusest, samuti

muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (RKKK 1-22-

5835/33, p-d 29-31).

Kannatanu palus tsiviilhagis XXX tema kasuks välja mõista 1000 eurot talle valu ja kehavigastuste

tekitamise eest. Ehkki tööülesandeid täitval turvatöötajal on tavalisest inimesest suurem

talumiskohustus, siis ei pea ka tema taluma sellist kehalist väärkohtlemist, mille puhul ei ole tegemist

bagatellründega. Prokurör võtab mittevaralise kahju hüvitist vähendades arvesse, et tuvastatud

asjaoludest nähtuvalt ei tekkinud kannatanul sellist tervisekahjustust, mille tagajärjel ta vajaks edasist

ravi. Peavalu ning valu käel ning punetus näos, kriimustus seljal, punetus ja paistetus käel on sellised

vigastused, mis ei tekita edaspidi pikaajalisi komplikatsioone. Samuti kahetseb kahtlustatav oma tegu,

soovib kannatanuga leppida ning on valmis talle tekitatud kahju hüvitama. Küll aga ei saa

käimasoleval juhul kahtlustatavalt välja mõista vaid sümboolset kahjusummat, sest rünne kestis

mõnda aega – XXX heitis endast märkimisväärselt väiksema naise XXX üle oma õla vastu maad,

surus enda keharaskusega tema peale, püüdis lüüa nii käte kui ka jalgadega erinevatesse

kehapiirkondadesse ning teda kägistada. Lisaks tuleb kahju suuruse juures arvestada, et XXX tõmbas

kannatanut juustest, mille tagajärjel tuli viimasel ära salk juukseid. Juuste väljatõmbamine ei ole mitte

ainult valus, vaid nende tagasikasvamine võtab aega mitu kuud. Arvestades eeltoodud asjaolusid ja

ühiskonna üldist heaolu taset, peab prokurör mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks 500 eurot.

KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 kasutavad mõistet kuriteoga tekitatud kahju, mis võib erineda sellest, mis

on kannatanu tsiviilhagiga esitatud nõue. Seega ei sea KrMS § 202 sõnastus menetluse lõpetamisel

eelduseks, et kannatanu tsiviilhagi rahuldatakse tervikuna.

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ning 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas 25231551687 menetlus.

2. Määratud kohustuste liik ja tähtaeg:

 KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub XXX hüvitama kannatanule mittevaralise kahju summas

500 eurot. Summa tuleb kanda kannatanu XXX arveldusarvele nr EE697700771002566318.

Kohustuse täitmise tähtaeg on 5 kuud, s.o hiljemalt 24.04.2026 (kaasa arvatud).

3

 KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX käima vähemalt viiel psühholoogi vastuvõtul.

Tõend kohustuse täitmise kohta tuleb esitada Põhja Ringkonnaprokuratuuri erikonsultandi e-

postile [email protected]. Kohustuse täitmise tähtaeg on 7 kuud, s.o hiljemalt

23.06.2026 (kaasa arvatud).

3. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

 KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta üks DVD- ja üks CD-plaat, mis asuvad kriminaaltoimiku

tagakaanel ümbrikus, kriminaalasja materjalide juurde.

 KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada XXX määratud kohustuste täitmisel paberkotti

pakendatud heledad juuksekarvad, mis asuvad PPA asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6,

Tallinn, asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt 25ATH36208).

5. Andmekogudesse ABISi ja riikliku RSBRi KrMS § 991 lg 1 alusel kogutud biomeetrilisi andmeid

ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulusid ei ole.

7. XXX oli kahtlustatavana kinni peetud 24.05.2025–25.05.2025.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 anda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

kahtlustatavale XXX ja saata kannatanule XXX. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest

teavitatakse Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise

abiga seotud kulud.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja

Ringkonnaprokuratuuris.

10. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul on

kannatanul õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile (Wismari 7,

Tallinn 15188).

Mariliis Muuga

abiprokurör

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustusega nõus ja mulle on selgitatud selle

mittetäitmise tagajärgi.

XXX

kahtlustatav