Väljaminev kiri

Aadress: Kalevi tn 1, Tartu 51010; registrikood: 74001966; telefon: 620 0100; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie 07.11.2025 nr 8-1/8971-1

Meie 03.12.2025 nr 6-3/25-1618-5

Tartu Maakohtu arvamus KS ja KrMS muutmise eelnõu (kohtukorralduse muudatused)

kohta

Tartu Maakohus tänab võimaluse eest eelnõu kohta arvamust avaldada. Teatavasti on suur osa

Tartu Maakohtu kohtunikke koos oma kolleegidega Pärnu ja Viru Maakohtust oma seisukohad

avaldanud, ühiselt allkirjastatud dokument saadeti Eesti Vabariigi Valituse ministritele, sh

justiitsministrile. Sarnased arvamused on minu teada koostanud Riigikohtu kohtunikud, Tartu

ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikud ja Harju Maakohtu kohtunikud. Kohtunike enamuse

arvamuse kohaselt ei tohi kohtureformi eelnõus välja pakutud kujul läbi viia.

Tartu Maakohtu esimehena olen samal arvamusel. Leian, et tegu on eelnõuga, mis viib

kohtusüsteemi tasakaalust välja, toomata kaasa seletuskirjas viidatud positiivseid tagajärgi.

Eelnõu ei paku lahendust Eesti kohtute peamisele probleemile – ülemäärasele töökoormusele.

Täitmata ametikohad on viinud esimese astme kohtud oma võimete piirini, kahetsusväärselt on

see kaasa toonud õigusemõistmise kättesaadavuse languse selle kõige laiemas mõttes. Kohus

ei suuda tagada lahendit mõistliku aja jooksul ega kohtupidamist mõistlikus kohas. Lahenduse

kvaliteedi arvelt võtab kohus lõivu kvantiteedi pärast. Kirjeldatu ei ole jätkusuutlik juba väga

lühikeses ajaperspektiivis. Kohtunikud on läbi põlenud, nad võtavad nn töövõimetuslehti,

halvimal juhul lahkuvad töölt. Suur töökoormus ei võimalda tööpingetest end välja puhata ja

nii teeb kohtunik tööd oma tervise hinnaga.

Järgnevalt toon ära Tartu Maakohtu kohtunike arvamused eelnõule.

Kohtusüsteem vajab reformi

Eelkõige on küsimus sellest, kas kohtusüsteem veab kavandatavad muudatused selle vääriliselt

välja. Kui sellele küsimusele vastust otsides mõelda tagasivaates kohtute seaduse varasematele

muudatustele, siis senini on kohtusüsteem kõikide muudatustega kenasti hakkama

saanud. Arvata on, et kohtusüsteem saab kenasti hakkama ka seekord.

Kavandatavate muudatuste idee ja mõte pole halb ja laiduväärt. Kohtusüsteem vajab

reforme. Määratult suuremad võimalused kaasa rääkida, alates riigieelarvekõnelustest kuni

üksikkohtunikuni välja, kelle töökoormus peaks teiste kohtunikega võrreldes

ühtlustuma. Tõrvaks meepotis näikse olevat tõsiasi, et muudatused on väga suured ja see ehk

ongi põhipõhjus, miks see muudatus on tekitanud ja on tekitamas üpris suurt vastuseisu. Samas

kui ajas tagasi vaadata, siis on sarnase idee realiseerumist juba väga pikalt oodatud, et kohtud

ministeeriumist lahti siduda ja anda kohtule iseotsustamise võimalus.

Kohtusüsteemi tuleb usaldada ja kavandatavad muudatused vääriliselt vastu võtta ja kõik uued

pakutavad võimalused ära kasutada selliselt, et uuest kohtuhalduse mudelist oleks ka

kohtunikele ja kohtusüsteemile kasu, selle plussid väärtustada. Võimalikud tekkida võivad

miinused tuleks lahendada tervest mõistusest ja otstarbekohasusest lähtudes ning see on ju ka

kohtu/kohtute/kohtunike endi otsustada, kuidas need põhimõtted tegelikkuses paika panna ja

juurutada ning kui juurutada, kui palju sealt läbi tuleb sellist, mis oleks miinusmärgiga (näiteks

erinevate kohtumajade vahel sõitmine).

Kohtute liitmine ei ole põhiseaduspärane

Dr iur J. Jäätma analüüsist nähtuvalt ei ole kohtute liitmine põhiseaduspärane, sest põhiseaduses

on keeld luua ühte maa-, ühte haldus- ja ühte ringkonnakohut1. Riigikohtunike enamus on

avaldanud samuti seisukoha, et põhiseaduses maa-, haldus- ja ringkonnakohtute puhul

kasutatud mitmuse vorm ning viide kohturingkondadele võib viidata soovile luua

detsentraliseeritud juhtimismudeli ja territoriaalse alluvusjaotusega kohtusüsteem.

Kohtunike sisemise sõltumatuse piiramine on PS § 146 ja § 147 lg-ga 4 vastuolus:

 Eelnõus sisaldub ettepanek, millega võetakse nelja maakohtu kohtunikest koosnevalt

üldkogult ära pädevus otsustada iga aasta kollegiaalselt kokkuleppel, kes, mis ulatuses

ja millist liiki asju lahendab ja millele spetsialiseerub. Üle-Eestilisele kohtu

eestseisusele antakse ulatuslik pädevus otsustada, millist liiki asju kohtunik lahendab,

samuti pädevus tõsta kohtunik tema tahte vastaselt ühest osakonnast teise või määrata

mõnda menetlusgruppi. Kohtutelt võetakse senine pädevus luua täiendavaid

spetsialiseerumisi.

 Eelnõus sisaldub ettepanek kohustada kohtunikku arutama kohtuasju üle Eesti reisides

kõigisse kohtumajadesse ja võtta kohtunikult ära senine õigus keelduda teise maakohtu

kohtumajades asju arutamast. Kohtuniku alalise teenistuskoha seos kohtumajaga on

näiline.

Eelnõu koostaja tellitud analüüsi järgi saab eelnõu olla põhiseaduspärane vaid tingimusel, et

sellega tagatakse igaühele õigusemõistmise kättesaadavus ebamõistlike pingutusteta ning et

kohtusisesed kohtuasjade jagamise mehhanismid kindlustaksid kohtuniku sõltumatuse õigust

mõistes2. Eelnõuga ei ole need tingimused täidetud. Eelkõige kohtute seaduse3 (KS) §-de 91,

10, 111 lg 2 ja 361 muudatused riivavad ebaproportsionaalselt kohtunike sisemist

sõltumatust üldkogude pädevuste äravõtmise kaudu. Otsustusõigus antakse eestseisusele, mis

koosneb kohtu esimehest ja tema nimetatud isikutest.

Eelnõus sisalduvad ettepanekud on kaks tüüpilist viisi, mida rakendati tülikate kohtunike

vastu Poolas4. Eelnõu järgi saab soosingus mitte olevale kohtunikule määrata

1 Dr iur J. Jäätma. Kohtute ühendamise põhiseaduslikust probleemist. Internetis:

https://www.err.ee/1609684337/janar-jaatma-kohtute-uhendamise-pohiseaduslikust-probleemist 2 Dr P. Pikamäe, A. Mõttus, A. Laurand. Väljatöötamiskavatsuse Kohtunike töökoormuse ühtlustamine,

asenduskohtunike ametisse nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamine jt ettepanekud kohtute töö

efektiivsemaks muutmiseks põhiseaduspärasuse analüüs, lk 16. Internetis:

https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-

07/VTK_po%CC%83hiseaduspa%CC%88rasuse_analu%CC%88u%CC%88s_lo%CC%83plik.pdf. 3 Kohtute seadus (KS) – RT I, 14.03.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/114032025024?leiaKehtiv. Vt ka Dr J.

Jäätma. 05.11.2025. Veel kord sellest, kas Eestile on kombeks üks kohus korraga. Riigiõiguse sihtkapital.

Riigiõiguse blogi: https://www.akadeemia.ee/riigioiguse-sihtkapital/riigioiguse-blogi/. 4 Rahvusvahelisele Kohtunike Ühingule (IAJ) esitatud Poola Raport. Justice under pressure – repressions as a

means of attempting to take control over the judiciary and the prosecution in Poland. Years 2015–2019. Üksikjuhud

lk 75 jj. Internetis: https://www.iaj-uim.org/iuw/documenti/report-on-the-repressions-on-the-judiciary-during-the-

last-five-years-in-poland/?wpdmdl=152487&refresh=691a4975508d61763330421.

spetsialiseerumisega eriliselt nürid või kurnavad kohtuasjad ja viia teda tema nõusolekuta üle

ühest osakonnast teise, et ta peaks lahendama kohtuasju, mis eeldavad eriteadmisi täiesti uues

valdkonnas. Näiteks saab tsiviilkohtuniku määrata tema nõusolekuta aastakümneteks

registriasju või sundlõpetamisi lahendama. Pankrotikohtuniku saab kohustada edaspidi vaid

tööõiguse asju lahendama. Süüteokohtuniku saab tema nõusolekuta määrata tegelema vaid

asenduskaristuste või liiklusväärtegudega. Tülika halduskohtuniku paigutada vangide kaebuste

lahendamisele keskendunud menetlusgruppi. Kohtuasjade jagamise korrale ei ole kriteeriume,

määrav on eestseisuse soosing ning kohtunikul vaidlustamisvõimalused puuduvad.

Kohtunike seos kohtumajaga on näiline. Kohtunikult võetakse ära õigus keelduda asju

arutamast teise kohtu tööpiirkonnas olevas kohtumajas. Isegi perekonnaasjade jaoks luuakse

üle-Eestiline osakond, arvestamata isikliku ja vahetu ära kuulamise kohustusega. Perega

Tallinnas elavale kohtunikule saab määrata üle Eesti hagita perekonnaasjad, eestkoste ja

psühhiaatrikliinikusse paigutamise. Eri võimalustega on selliselt spetsialiseerunud osakonna

loomist soovitatud sealjuures spetsialiseerumise analüüsis5. Kuivõrd kõik need kolm menetlust

eeldavad kohtunikult lapse, vanemate, eestkostetava ja patsiendi ärakuulamist isikliku kohal

viibimisega, reeglina mitte video teel6, eeldab see igapäevast liikumist üle Eesti. Tahtevastase

ravi asjades on vajalik võimekust teha seda loetud tundide jooksul.

Kohtunik pole vaid ametnik, ta on ka ema, isa, vanavanem, tihti oma vanemate hooldaja.

Olukorras, kus kohtunik peab ringi sõitma mööda riiki, ei ole tal näiteks võimalik täita kohustusi

laste ees (lapse lasteaeda viimine/toomine, nooremate koolilaste kooli või huvialaringidesse

viimine/toomine jms). Olukorras, kus kohtute töökoormuse ja kohtumenetluse kiiruse

probleeme on võimalik lahendada muul viisil, on selline kohtute üle-pea-kaela ühendamine

lubamatu ja toob ilmselt kaasa ka olukorra, et noorem generatsioon ei ole huvitatud kohtunikuks

saamisest ja sellise töö tegemisest. Kodanike aspektis lähtudes on kohus juba tänasel päeval

rakendanud videosilla võimalusi olukordades, kus see on mõistlik ja võimalik. Ilmselt on ka

seda võimalik veelgi rohkem kohaldada, kuid see ei saa muutuda tavapäraseks kohtupidamise

viisiks. Selleks, et kodanik tunneks, et teda koheldakse lugupidamisega, on vajalik enamasti

kodanikuga vahetult kohtusaalis suhelda. Kui riik ei taha, et kodanikud võõrduksid veel enam

riigist, siis tuleks alles jätta vähemalt võimalus kohtus kohtuda kohtuniku kui riigi esindajaga.

Eelnõus piirdub kogu kohtunike sisemise sõltumatuse riive põhiseaduspärasuse analüüs7

kolme lausega, kus üksnes nenditakse, et sõltumatus ei ole kohtunike eelisõigus ega privileeg,

vaid see teenib õigusriigi ning õigusemõistmist taotlevate ja sellele lootvate inimeste huve.

Sõltumatus ei seisne kohtunike õiguses valida, mida ja kus lahendada. Riivel puudub legitiimne

eesmärk, riive ei ole sobiv, vajalik ega proportsionaalne. Seni on endiselt ebaselge, millist

probleemi eelnõuga lahendatakse.

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on leidnud, et kohtunikel peab olema sisemine sõltumatus,

sealjuures organitest, kes korraldavad kohtuasjade jagamist8. Samal seisukohal ollakse ka

Ministrite Komitee soovitustes9. Veneetsia Komisjon on leidnud, et kohtuasjade jagamine

5 Tartu Ülikool (2025). Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 33–34.

Internetis: Lõppversioon_Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine. 6 Riigikohus ei ole pidanud võimalikuks ärakuulamist video teel kohtuasjades: 21.04.2021, 2-20-11920/32, p 12.2;

23.04.2021, 2-20-10639/48, p 13.2; 27.05.2021, 2-20-17226/30, p 11.1; 20.10.2021, 2-21-2210/32, p 15.1;

10.11.2021, 2-20-18321/28, p 15; 12.11.2021, 2-21-5865/32, p 15; 17.11.2021, 2-21-3613/28, p 13. 7 Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (kohtukorralduse muudatused) eelnõu

(eelnõu) seletuskiri, lk 80. 8 EIKo Parlov-Tkalčić v. Croatia, p 86–89. Internetis: https://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-96426. EIK on

rõhutanud, et ükski kohtureform ei peaks kohtuvõimu ega selle organite sõltumatust õõnestama. EIKo Gumenyuk

and Others v. Ukraine, 22.07.2021, p 43; EIKo Grzeda vs. Poola, 15.03.2022, p 323. 9 Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituste järgi peavad kohtunikud saama tegutseda ilma kohtusüsteemi

enda asutuste otsese või kaudse mis tahes piiranguteta, sobimatu mõju, surve, ähvarduste või sekkumiseta.

hõlmab kaalutlusõigust, mida võidakse kuritarvitada kohtunike survestamiseks, koormates neid

liiga paljude kohtuasjadega või jagades neile ainult vähemtähtsaid kohtuasju10.

Legitiimne eesmärk ei ole kulude kokkuhoid ega kohtute tõhusus tänapäevase ja kollegiaalse

juhtimissüsteemi loomisega. Eelnõu koostaja tellitud finantsanalüüsis11 on leitud, et kõik

kavandatud muudatused netomõjus toovad süsteemile kaasa täiendavat finantskulu. Kohtute

liitmine ei hoia seejuures kulusid kokku, arvestamata on digilahenduste kulu, ainuüksi mille

jaoks on eelnõu järgi vaja 500 000 eurot12. Arvestamata on kohtunikele hüvitatav üle Eesti

sõitmise hüvitised, aja- ja ressursikulu, kui kohtunikud peavad hakkama pidama istungeid üle

Eesti ega või keelduda asja arutamast teises maakohtu kohtumajas üle Eesti (KS SE § 111 lg 2).

Juhtimisanalüüsis13 leiti üheselt, et eelnõus pakutud juhtimismudel on demokraatliku

riigi kohtusüsteemile olemuslikult sobimatu. Kohtunike võimalus juhtimisotsuseid ja kohtu

töökorraldust mõjutada saaks võrreldes tänasega olema väga piiratud ning see ei sobi kokku

professionaalse organisatsiooni toimimise loogikaga. Ükski muu demokraatlik õigusriik nii

tugevalt managerialistlikku kohtuasutuste juhtimise mudelit täna ei kasuta. Rangelt

tsentraalsele juhtimisele allutatud struktuur on ka oluliselt vastuvõtlikum potentsiaalsele

politiseerimisele või muul viisil kallutamisele ning võib ohtu seada kohtunike sõltumatuse. Ka

hilisemas juhtimisanalüüsis14 on leitud, et reform, mis keskendub vaid struktuurile, ei pruugi

lahendada süsteemi tervikprobleeme, vaid võib luua hoopis uusi riske. Leiti, et edukuse

eelduseks terviklik lähenemine, mis arvestab nii funktsionaalset efektiivsust, juhtimiskoormust

kui ka kultuurilist identiteeti.

Legitiimne eesmärk ei ole võimaldada kohtunikele suuremat valdkonnasisest

spetsialiseerumist. Eelnõus pakutud meede ei ole selleks sobiv ega vajalik. Kohtunikel on

praegu ulatuslikud võimalused spetsialiseeruda, eelnõuga kitsendatakse võimalusi, võttes

maakohtutelt võimalus täiendavaid osakondi luua (KS § 10 lg 2), andes samas üle-Eestilisele

kohtute eestseisusele pädevus paigutada maakohtunik endale sobivasse osakonda, tuua ta tema

tahte vastaselt teise osakonda üle või paigutada ta osakonna sees menetlusgruppi (KS SE § 361).

Spetsialiseerumine spetsialiseerumise pärast, ei too mingit positiivset tulemust.

Spetsialiseerumine nii väikeses riigis nagu Eesti, on nö kahe teraga mõõk. Tõsi, mida rohkem

on kohtunik konkreetset liiki asjadele spetsialiseerunud ja end koolitanud, on tema lahendite

kvaliteet ilmselt kõrgem. Samas ei tohi välja kujuneda olukord, kus teatud liiki asju lahendab

näiteks üle Eesti kolm kohtunikku. Nende seisukohad hakkavad domineerima ja kohtupraktikat

kujundama ning pole kindel, et alati õiges suunas. Arvamuste paljusus viib pigem õigema

kohtupraktikani. Mis puudutab alaealiste asjadele spetsialiseerumist, siis siin tuleb arvestada

Soovituste järgi on hõlmab ka õigust, et kohtuasjade jaotamine kohtus peaks toimuma objektiivsete eelnevalt

kehtestatud kriteeriumide alusel. CM/Rec(2010)12 - Recommendation of the Committee of Ministers to member

states on judges: independence, efficiency and responsibilities (Adopted by the Committee of Ministers on 17

November 2010 at the 1098th meeting of the Ministers' Deputies) p-d 22 ja 24. 10 Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjoni 82 plenaaristungi 12.03.2010 Raport kohtusüsteemi sõltumatuse kohta.

I osa. Internetis: https://rm.coe.int/1680700a63%20vt%20lk%2013-17. 11 AS PwCA. 30.05.2025. Kohtute struktuurimuudatuste finantsanalüüs. Tellija: Justiits- ja Digiministeerium

Internetis: PwCA_Kohtusüsteemi struktuurimuudatuse finantsanalüüs_lõpparuanne.pdf. 12 Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (kohtukorralduse muudatused) eelnõu

seletuskiri, lk 88. 13 Dr K. Taro, Prof T. Randma-Liiv, Prof. K. Sarapuu. TalTech 2025. Kohtuasutuste ühendamine ja juhtimise

ümberkorraldamine, lk 25. Internetis: KohtuASUTUSTE ühendamine ja juhtimise Ümberkorraldamine. 14 PhD K. Jaakson. V. Valkiainen. Kaalutlused professionaalsete organisatsioonide struktuuri kujundamisel, lk 20.

Tartu Ülikool, 2025 oktoober. Internetis: Kaalutlused professionaalsete organisatsioonide struktuuri

kujundamisel_TÜ.pdf.

sellega, et neid asju tuleb lahendada alaealisele lähimas kohtumajas, mis tingib selle, et kõigis

kohtumajades peaks olema vähemalt üks alaealiste asju menetlev kohtunik.

Kehtiva õiguse järgi otsustab kohtu üldkogu, millisesse osakonda kohtunik kuulub ning

kohtuniku nõusolekuta ei saa kohtunikku ühest osakonnast teise üle viia. Kohtu üldkogu on

konkreetse maakohtu enda otsustuskogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud (KS §

10). Kohtu üldkogu toimub korra aastas, kestab paar tundi ning seal määratakse

tööjaotusplaaniga15 kindlaks kes, mis ulatuses ja millist liiki asju lahendab. Kohtunikud

otsustavad ise, kas nad üldse soovivad spetsialiseeruda ning kui siis millele. Kohtute

Infosüsteem annab kohtunikele spetsialiseerumiseks väga avarad võimalused ning iga aasta

saab enda eelistust muuta. Näiteks on kohtunikul võimalik spetsialiseerumata välistada endale

tööõiguse või registriasjade jagamine, keskenduda täielikult üksnes pankrotiasjadele.

Paikkondlikele eripäradele saab reageerida kiiresti ning paindlikult.

Eelnõuga võetakse kohtutelt enesekorraldusõigus. Isegi kui üle Eesti kohtute ühendamine oleks

otstarbekas, ei ole selle jaoks mingil viisil vajalik kohtunikest koosnevatelt üldkogudelt

pädevuse täielik äravõtmine. Väljatöötamiskavatsusele antud tagasisides ja juhtimisanalüüsis

on toodud leebemad meetmed eri piirkondade kohtunike töökoormuse ühtlustamiseks,

kogu kohtusüsteemis oleva ressursi paindlikkuse tagamiseks, kohtupraktikat ja menetlusaegade

ühtlustamiseks ning kohtumenetluses osalejate võrdse kohtlemise tagamiseks. Kohtute ühtlane

koormus on tagatud sellega, et kõik kohtud on 1,5 kordselt juba üle koormatud. Asjade

ümberjagamine süsteemi sees seda ei muuda. Täita tuleb seaduses ette nähtud kohtunikukohad.

Koormuse võrdsuse tagab Kohtute Infosüsteem, mis jagab asju automaatselt ja tasakaalustab

koormuspunkte. Üleriigilise osakonna loomine perekonnaasjades ei ole mõeldav isikliku

ärakuulamise tõttu, valdkonnapõhiste osakondade loomise asemel on ümarlauad.

Kohtuasjade jaotamiseks on kohtualluvuse reeglite muutmine, kohtualluvuse erireeglite

määramine nagu seni (maksekäsk, eestkoste järelevalve, kinnistusosakond) on neist

lihtsaimad16. Muutes kohtualluvuse reegleid ei viida menetlusosalist PS § 24 lg 1 mõttes

seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse, nagu on leidnud ka eelnõu koostaja

ise17. Kohtualluvuse reeglite muutmine oleks märksa leebem, ka menetlusosalise jaoks.

Ebaselge on, kuidas peaks eelnõu olema kooskõlas seniste menetlusseadustike kohtualluvuse

reeglitega. Kas plaanis on need kehtetuks tunnistada. Kui seda ei plaanita, jaotuvad kohtuasjad

Eestisiseselt nagu seni. Kui seda plaanitakse, ei ole menetlusosalise jaoks PS § 24 lg 1 mõttes18

mingil viisil ettenähtav, kus tema kohtuasja arutama hakatakse, kui asju jagatakse üle Eesti.

Kohtunikud, kes kohtureformi eelnõus toodud kujul ei toeta, teevad järgmised

ettepanekud:

1. Jätkata kohtute haldusmudeli muudatustega (632 SE)19, tagades kohtutele piisav

rahastus ja otsustusõigus eelarve kujundamiseks ning digilahendustesse

investeerimiseks. Puudub igasugune põhjus menetleda koos kohtute haldusmudelit ja

kohtute liitmist.

15 Kohtute tööjaotusplaanid 2025. Internetis: https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/kohtute-

toojaotusplaanid. 16 Vt ka Dr K. Taro, Prof T. Randma-Liiv, Prof. K. Sarapuu. TalTech 2025. Kohtuasutuste ühendamine ja

juhtimise ümberkorraldamine, lk 26. Internetis: KohtuASUTUSTE ühendamine ja juhtimise

Ümberkorraldamine. 17 Vaata kohtute eelnõu seletuskiri, lk 78–80. 18 Vaata kohtureformi eelnõu seletuskiri, lk 78–80. 19 Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohtute haldamise

tõhustamine) 632 SE II. Teine lugemine katkestatud.

2. Mitte minna edasi kohtute liitmise (kohtukorralduse muutmise) eelnõuga. Kui see oleks

hea lahendus, mis pärineks kohtunikelt endilt, ei oleks 95% kohtunikest selle vastu.

3. Kohtute töökoormust aitab vähendada ja kohtuasjade lahendamist oluliselt kiirendada

kohtute infosüsteemi digilahenduste arendamine ja tehisaru kasutamise

võimaldamine.20

4. Maakohtute võimalikku ebaühtlast koormust saab tasakaalustada kohtualluvuse

erireeglitega (olemas on juba maksekäsu osakond, eestkoste järelevalve,

registriosakond), mis ei taanda maakohtu üldkogu pädevust olematuks ega riiva

ulatuslikult kohtunike sõltumatust nagu eelnõus pakutud lahendused. Kohtunikel ei ole

ebaühtlast töökoormust, seda tasakaalustab Kohtute Infosüsteemi algoritm

automaatselt.

5. Viivitamatult tuleb täita 13 üle Eesti täitmata kohtuniku kohta ning kuulutada välja

konkursid. Jätta välja muudatus, et kohtunike arv oleks seaduses nimetatud nii, et kohtus

on „kuni 164 kohtunikku või „kuni 46 kohtunikku“. Kuni 164 kohtunikku on ka siis,

kui kohtunikke on üks. See seab ohtu kohtute korrakohase toimimise.

6. Tuleb muuta menetlusseadusi kohtumenetluste tõhustamiseks ja asjade kohtu

menetlusest välja viimiseks. Seejärel saab analüüsida kõigi osapoolte koostöös, kas ja

millist reformi kohtusüsteem tegelikult veel vajab.

Rahvakohtunike institutsioon tuleks tervikuna ära kaotada

Eelnõus toodud muudatusettepanek soovitud tulemusi kaasa ei too. Peamiseks probleemiks on

rahvakohtunike vahetumine/eemaldamine suurtes ja mahukates kriminaalasjades, mis on kaasa

toonud asja arutamise otsast peale. Seega on rahvakohtunikud ennekõike n-ö riskiks aegumise

ja mõistliku menetlusaja kontekstis.

Kogemus on näidanud, et mahukates kriminaalasjades kasutatakse erinevaid venitamistaktikaid

aegumiseni või ka mõistliku menetlusaja möödumiseni. Seetõttu on alati kindlam ka taotleda

rahvakohtunike osalemist, kuivõrd on mõnevõrra tõenäolisem, et asi jääb venima. Kui tegemist

oleks nt raske isikuvastase kuriteo menetlemisega, siis tõenäosus, et süüdistatav üldse tahab

rahvakohtunikke või et nende osalemine saaks takistuseks asja menetlemisel mõistliku ajaga,

on äärmiselt väike. Abi ei pruugi olla ka mitmete varurahvakohtunike kaasamisest.

Kokkuvõtvalt: olukord, kus süüdistatavatel on valik, kas rahvakohtunikud osalevad või mitte,

ei muuda suurte kriminaalasjade menetlemist kiiremaks. Muude kriminaalasjade menetlemisel

aga rahvakohtunikud suuresti ka menetlemise kiirust ei suurenda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Vahing

kohtu esimees

20 Eesti Päevaleht 11.11.2025. Indrek Leppik: tehisaruta kohtunik on nagu hobusega kündev põllumees. Tehisaru

tuleb kohtutes kohe kasutusele võtta! - Eesti Päevaleht