Seisukoha küsimine seoses biometanooli tehase kavandamisega

PÕLTSAMAA VALLAVALITSUS

Lossi 9 Telefon 776 8550 Registrikood 77000358 AS SEB Pank:

Põltsamaa linn [email protected] TP kood 229101 IBAN: EE171010152000462007

Põltsamaa vald www.poltsamaa.ee AS SWEDBANK

48104 Jõgeva maakond IBAN: EE522200001120094050

Päästeamet

Meie 03.12.2025 nr 7-1/2025/110-1

Seisukoha küsimine seoses biometanooli tehase kavandamisega

Põltsamaa vallas on koostamisel kohaliku omavalitsuse eriplaneering biometanooli tootmise tehase

rajamiseks. Eriplaneering algatati lähtudes Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise

ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punktist 2.

Eriplaneeringu koostamist konsulteerib ettevõte Kobras OÜ, mille meeskond on biometanooli

omaduste täpsustamiseks Päästeametiga ühendust võtnud 10.11.2025 algatatud kirjavahetusega.

Kobras OÜ-le andis tagasisidet Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Reelika Kuusik.

Vastuskirja sisuline osa oli alljärgnev:

Püüan anda selgitusi Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102

(https://www.riigiteataja.ee/akt/106102015006) punktide 1 ja 2 osas:

Punkt 1:

 Suurõnnetuse ohuga naftatoodete ehitised, kus aine maht on rohkem kui 5000 m³.

 A-kategooria suurõnnetuse ohuga eriti tuleohtlike veeldatud gaase käitlevate ettevõtete

ehitised, kus aine maht on rohkem kui 5000 m³.

Punkt 2:

 Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, milles käideldakse mürgiseid gaase alates 10

tonnist.

 ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted, milles käideldakse plahvatusohtlikke aineid,

segusid või tooteid.

Naftatoodete alla kuuluvad nt bensiin, diislikütus, kütteõlid, tuleohtlike veeldatud gaaside alla nt

LPG, LNG, mürgiste gaaside alla nt ammoniaak, kloor ning plahvatusohtlike ainete, segude või

toodete alla pürotehnika ja lõhkematerjal (määrusest küll üheselt välja ei tule, kuid seletuskirjas

„Plahvatusohtlike ainete puhul on ennekõike probleemiks pürotehniliste materjalide laod.“).

Vesinik: H220 eriti tuleohtlik gaas, H280 sisaldab rõhu all olevat gaasi. Tuleohtlike gaaside puhul

tuleb teha selgeks aine olek. Määruse alla lähevad üksnes tuleohtlikud veeldatud gaasid.

Metanool: H225 tuleohtlik vedelik, H301, H311, H331 äge mürgisus (suukaudne, nahakaudne,

sisehindamisel), H370 mürgisus sihtelundi suhtes. Tegemist ei ole ei naftatoote, tuleohtliku

veeldatud gaasi, mürgise gaasi ega määruse mõistes plahvatusohtliku ainega (st ei ole pürotehnika

ega lõhkematerjal).

Seega nendest ainetest (vesinik, metanool) võime heal juhul vaadata ehk vesinikuga seotud

tegevused lähevad määruse alla, kuid eeldusel, et need on veeldatud kujul ning aine maht on rohkem

kui 5000 m³.

Tänaseks on selgunud, et biometanooli tehase arendaja ei kasuta vesinikku olulise ruumilise mõjuga

ehitise tähenduses ehk ei hoiusta seda kohapeal veeldatud olekus suurtes kogustes ega soovi sellist

võimalust ka tuleviku tarbeks.

Tehnoloogia protsess kavandatavas biometanooli tehases on lühidalt kirjeldatuna järgnev:

Biometanooli hakatakse tootma torrefitseeritud puidust (biosüsi), mida toodetakse olemasolevas

Vägari külas asuvas Baltania tehases. Planeeritud on olemasolevat tehast täiustada, et toota biosütt

320 000 tonni aastas ja toodangut kasutades toota 220 000 tonni biometanooli aastas.

Esmalt biosüsi (39 t/h) suunatakse gaasistajasse, kus seda kuumutatakse väga kõrgel temperatuuril

kontrollitud hapniku koguse juuresolekul ning saadakse sünteesgaas. Gaasistamise protsessis

kasutatakse lisaks hapnikku, vett, kaoliini ja lubjakivi. Vajalik hapnik toodetakse kohapeal

välisõhust ja kohapeal hoiustatakse max 500 tonni veeldatud hapnikku.

Sünteesgaas on gaaside segu, mis sisaldab peamiselt H2 ja CO segu, milles on ka CO2 ja CH4 ning

muid komponentide jääke. Seejärel sünteesgaas puhastatakse vees lendtuhast, halogeenühenditest ja

süsivesinikest. Kasutatud vesi suunatakse reoveepuhastusse, kus eraldatakse filtrikook.

Puhastatud sünteesgaas (H₂ /CO segu) suunatakse metanoolisünteesi reaktorisse. Metanooli

süntees on katalüütiline (vase-tsingi katalüsaator) protsess kõrgendatud rõhul ja temperatuuril ning

on eksotermiline. Pärast metanoolireaktorit suunatakse tootegaas läbi mitme destillatsioonikolonni,

et saada puhas metanool. Reageerimata sünteesgaas surutakse kokku ja juhitakse uuesti

reaktorisse; osa ringlusgaasist juhitakse kütusegaasina happegaasi põlemiskambrisse või tarnitakse

torrefaktsiooniseadmesse koospõletamiseks sünteesgaasi põlemisprotsessides. Puhastatud metanooli

(vedelat) hoitakse kohapeal mahutipargis (max 16 800 tonni).

Sünteesgaasi töötlemisest ja metanooli tootmisest eralduvad happegaasid (H2S) suunatakse

happegaasi põlemiskambrisse (0,08 t/h), kus väävliühendid põletatakse koos metanooli tootmisest

tekkiva kütusegaasiga (lisatakse uurea ja NaHCO3) ohtlike gaaside emissiooni vähendamiseks.

Metanooli tootmise jääkideks on šlakk (tekib ca 6,8 t/h) gaasistamise etapist ning kasutatud

sorbendid ja filtrikook (tekib 4,9 t/h) reovee puhastusest. Tootmiseks kasutatakse vett ca 46 t/h ja

reovett tekib ca 31,5 t/h. Kogu protsessis kasutatakse veest toodetud vesinikku (st juurde ei tooda) ja

kütusena kasutatakse diislit.

Eelnevat aluseks võttes palub Põltsamaa Vallavalitsus Päästeameti ametlikku seisukohta

biometanooli tehases tootmisprotsessi käigus kasutatavate ja tekkivate ainete ohutuse kohta.

Soovime teada, kas Päästeameti hinnangul oleks biometanooli tootva tehase puhul eelnevalt viidatud

Vabariigi Valitsuse määruse nr 102 alusel tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitisega või mitte.

Palume tagasisidet esimesel võimalusel, kuna antud küsimuses selguse saamine mõjutab otseselt

kavandatava biometanooli tehase eriplaneeringu koostamise sisu ja edasist menetlusprotsessi.

Täiendavat infot eriplaneeringu koostamise ja menetluse kohta annab Põltsamaa Vallavalitsuse

planeeringuspetsialist Kertu Anni tel 5309 6850 ja/või e-postil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jan Müür

majandusosakonna juhataja