Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Indrek Brandmeister

Saue Vallavalitsus

[email protected]

Kütise tn 8

76505, Harju maakond, Saue vald,

Saue linn

Teie 14.11.2025

Meie 03.12.2025 nr 7.1-2/25/19452-2

Riigitee 11360 km 0,01-0,31 kaitsevööndis

jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamise

nõuded

Olete taotlenud Transpordiametilt nõudeid Harju maakonnas Saue vallas Riisipere alevikus

riigitee nr 11360 Riisipere-Kernu tee km 0,01-0,31 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale jalgratta-

ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse põhiprojekti (edaspidi projekt) koostamiseks.

JJT kavandatakse lõigule alates riigitee 11162 Riisipere-Nurme tee ääres olevast JJT-st kuni

kohaliku Ürjaste teeni. Taotluses on tehtud ettepanek kaaluda kitsastes oludes (elamute õuealade

ees) erandina võimalust JJT eraldamiseks sõiduteest kas äärekivi või põrkepiirdega.

Valgustusliinile tehnilisi tingimusi ei taotleta

Taotlusele on lisatud JJT asukoha skeem.

Võttes aluseks EhS ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid), esitame § 99 lg 3 alusel nõuded JJT projekti koostamiseks.

1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja

taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

2. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses asustusega ühele poole riigiteed ning vältida

2 (4)

põhjendamatuid ristumisi riigiteega.

3. JJT trassi asukoha sobivuse (sh kitsastes oludes) hindamiseks palume saata eskiislahendus

arvamuse andmiseks [email protected].

4. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise

pädevus.

5. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest, sh normid ja

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“. Tiheasustusalal ja eelneval kokkuleppel tee

omanikuga võib juhinduda Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad”.

6. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad.

Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee

toimivuse tagamiseks.

7. JJT projekteerimisel riigitee alusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku

kasutusõiguse (IKÕ) plaanid. JJT IKÕ plaanide koostamiseks vt "Riigivara kasutamiseks

andmise juhend" ameti kodulehel.

8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

8.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.

Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee

ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.

8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

8.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning hinnata truupide

seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.

8.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

9. Kui JJT projekteeritakse riigitee muldele, siis tuleb teostada geoloogilised uuringud riigitee

muldkeha kohta vastavalt majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32

„Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega,

puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt

50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m

mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata so kokku muld +

0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja

filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.

10. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja

valgustusprojektidega.

11. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr, nimetus,

asukoha km).

12. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

13. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et moodustuks

terviklik teedevõrk.

14. JJT eraldada riigiteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda

kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4.

15. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti igakordne

kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama

projekteerimistaseme kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel

lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega (olemasolev

hoonestus).

3 (4)

16. Äärekiviga lahenduse tehniliseks realiseerimiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded.

16.1. Riigitee nr 11360 ristlõikes tuleb tagada äärekivi poolse sõiduraja laius 3,5 meetrit

(sõiduosa 3,0 m + rentslis ohutusriba 0,5 m).

16.2. Rentslis peab olema tagatud minimaalne pikikalle 0,5% sademevee ärajuhtimiseks.

16.3. Sademevee kogumiseks tuleb rentslisse projekteerida restkaevud minimaalse

vahekaugusega 50 meetrit.

17. Leida kitsastes oludes JJT optimaalne lahendus, mis ei halvenda riigitee korrakohast

kasutamist ja liiklusohutust ning on kooskõlas normdokumentides tooduga.

18. Projekteerida ohutud JJT teeületuskohad.

19. JJT ristumisel sõiduteega ja/või riigiteega tagada normide §50 põhimõtetele vastavad

nähtavuskolmnurgad. Kavandada nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms)

likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

20. Uusi normide põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib kavandada üksnes põhjendatult ja

kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja uued ristumiskohad tähistada eri värvi

tingmärkidega. Uute ristumiskohtade loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale.

21. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine.

Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.

22. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu

piirid, katted, eraldusriba või äärekivi/põrkepiire, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel

määrata projekteeritud tee-elementide kaugused sõidutee teljest.

23. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee liikluskorraldusega moodustama

terviklahenduse. Joonisel näidata teel olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja

projekteeritud uued liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel

lähtuda "Riigitee liikluskorralduse juhendist".

24. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.

Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede

katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid.

25. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel lähtuda

tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 12 „Tehnovõrk“,

Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning

lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.

26. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid

jms) taastamine ja korrastamine.

27. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja

ametkondadega.

28. Erandjuhtudel, kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, võib olla vajalik tellida

projektile ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.

Palume arvestada, et KOV tellimisel ehitatud JJT jääb KOV omandiks ja hooldamisele, sõltumata

asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JJT projekteerimise, maade

omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve kulud kannab KOV.

Transpordiamet ei tee põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.

Seetõttu soovitame tellida ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele

nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ekspertiis tellida Transpordiametilt heakskiidu saanud

lahendusele enne projekti kooskõlastamist/ projektile nõusoleku andmist.

Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –

pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99

lg 3 alusel kooskõlastamiseks [email protected] .

4 (4)

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat allkirjastamise

kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Joonsaar

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Merike Joonsaar

58627078, [email protected]