Vaidlustuskomisjoni teade riigihankes 286764 vaidlustuse esitamise kohta

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 [email protected] 01.12.2025 Esitatud e-kirja teel

STACC OÜ JA REGIO OÜ VAIDLUSTUS Riigihange: Riigihange „Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel

(Maa- ja Ruumiamet)“ (viitenumber 286764) Vaidlustaja (ühispakkujad): STACC OÜ Registrikood 11672027 Aadress Narva mnt 20, 51009 Tartu

REGIO OÜ Registrikood 12971967 Aadress Väike-Tähe tn 20, 51010 Tartu

Lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kadri Matteus

vandeadvokaadi abi Merily Tamm Advokaadibüroo Matteus

Aadress Maakri 30, Tallinn 10145 E-post: [email protected], [email protected] Telefon 53419810, 55590736

Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Registrikood 70007340 Aadress Lõkke tn 4, 10122 Tallinn

E-post [email protected] Kolmas isik: MINDTITAN OÜ

Registrikood 14131800 Aadress Võru tn 154b, 50111 Tartu E-post [email protected]

TAOTLUSED: 1 Tunnistada kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse 21.11.2025 otsus osas, millega tunnistati

MINDTITAN OÜ pakkumus edukaks.

2 Vaadata vaidlustus läbi kirjalikult.

3 Jätta menetluskulud tervikuna Riigi Tugiteenuste Keskuse kanda ja mõista ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ menetluskulud välja Riigi Tugiteenuste Keskuselt.

2

ASJAOLUD

1.1 Riigi Tugiteenuste Keskus (hankija) avaldas 21.02.2025 avatud hankemenetlusena riigihanke „Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet)” (riigihange). Riigihanke tulemusel soovib hankija sõlmida ühe pakkujaga hankelepingu riigihankes kirjeldatud eesmärkide täitmiseks.

1.2 Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse seitse pakkujat, nende hulgas MINDTITAN OÜ (kolmas isik) ning ühispakkujad STACC OÜ ja REGIO OÜ (vaidlustaja).

1.3 Hankija 06.06.2025 otsusega tunnistati vaidlustaja pakkumus edukaks (lisa 1 ja protokoll lisas 2). 16.06.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) kolmanda isiku vaidlustus vaidlustajate pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele kolmanda isiku pakkumuse ebaõige hindamise põhjusel. VAKO jättis vaidlustuse 22.07.2025 asjas nr 150-25/2867641 rahuldamata, kuid Tallinna Halduskohus tühistas VAKO ja hankija otsused 15.09.2025 otsusega asjas 3-25- 2542.2 Viidatud otsus jõustus 26.09.2025.

1.4 Eelnevas vaidluses tuvastati hankija tegevuse õigusvastasus kolmanda isiku pakkumuse hindamisel seoses proovitöö kriteeriumiga, mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Kuna proovitöö hindamisel tuvastas VAKO hankija õige toimimise, siis ei analüüsinud VAKO projektiplaani hindamist üleüldse. Kohus siiski märkis, et kui hankija tuvastas puudused projektiplaanis, pidanuks hankija hindamisel punkte vähendama ka vastavas alakriteeriumis, mitte riskianalüüsi alakriteeriumis (3-25-2542 p 13).

1.5 Seejärel teavitas hankija 21.11.2025 uuest edukaks tunnistamise otsusest, millega tunnistati edukaks pakkujaks kolmas isik hindepunktidega 85.02 ja vaidlustaja jäi teisele kohale hindepunktidega 84.08 (lisas 3). Hankija avaldas ka kolmanda isiku ja vaidlustaja pakkumuste koondprotokolli, millest selgub, et pakkumusi eristab omavahel üksnes maksumus, st kvaliteedi poolest on justkui tegemist võrdsete pakkumustega (lisas 4).

1.6 Vaidlustaja on seisukohal, et hankija on kolmanda isiku pakkumuse hindamisel rikkunud riigihangete seaduse (RHS) § 117 lg 1 ja riigihanke alusdokumentide osaks olevat hindamismetoodikat.

1.7 Hankija saatis edukaks tunnistamise otsuse vaidlustajale 21.11.2025. Seega on vaidlustus esitatud tähtaegselt (RHS § 189 lg 5).

ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

2.1 Ülevaade

2.1.1 Ülevaatlikult on hankija tegelikkuses tuvastanud hankemenetluse käigus mitmed puudused kolmanda isiku projektiplaanis, kuid on esmalt 06.06 otsuses nende välja toomisele järgnenud kohtumenetluse mõjul ilmselt needki tähelepanekud 21.11 otsusest eemaldanud. Küll aga ei ole puudused kadunud pakkumusest endast ning puuduste tähelepanuta ja hindamata jätmine ei olnud jõustunud halduskohtu otsuse resultaati. Seega on hankija eksinud nii RHAD-s sätestatu vastu kui ka RHS § 117 lg 1 ja RHS § 3 osas, tehes hindamisel ilmsed vead, mis tõid omakorda kaasa sellise pakkumuse edukaks tunnistamise, mis ei ole majanduslikult soodsaim ehk eduka pakkujaga ei tohiks hanketingimuste korrektsel kohaldamisel lepingut sõlmida. Pakkumus ei ole kahe otsuse (06.06 ja 21.11) vahel muutunud – muutunud on üksnes hindamiskomisjoni põhjendused ning see ei ole seotud kohtuotsuse täitmisega.

1 Otsus leitav: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/disputes/271732/result 2 Otsus leitav: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=418972000

3

2.1.2 Pakkumuses esinevad puudused, mida hankekomisjon pidanuks tuvastama ja hindama 5 hindepunkti vääriliselt:

2.1.2.1 Projektiplaanis ei ole välja toodud konkreetseid etappe ja (ala)tegevusi nende peamiste vastutajate ja läbiviijatega;

2.1.2.2 Kajastatud ei ole kõiki meeskonna kirjelduses esitatud liikmeid;

2.1.2.3 Projektiplaani dokumendis ei ole selgitatud kõikide meeskonna liikmete rolle ja panust erinevates etappides koos vastutusega;

2.1.2.4 Pakutud ajakava ei ole hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik;

2.1.2.5 Projekti eelarve ei ole esitatud detailselt ega kajasta selgelt esitatud kulude tekkimist tegevuste ja/või etappide kaupa;

2.1.2.6 Projektiplaanis on märgitud justkui etapid, kuid need ei ole seotud eelarvega ega lähtu ka hankelepingus märgitud loogikast, mistõttu ei saa projektiplaan vastata hankija ootusele.

2.1.3 Esitatud projektiplaan vastab seega 5 hindepunkti kirjeldusele, kuna seda iseloomustab ebarealistlik projektiplaan, kus esineb vastuolusid konkreetsete (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja/või läbiviija(te) kirjelduses. Samuti ei ole kajastatud kõiki meeskonna kirjelduses esitatud liikmeid ning meeskonnaliikmete panust erinevates arenduse etappides. Aja- ja tegevuskavas on ebakõlasid, nt mõne töö jaoks on planeeritud kas põhjendamatult pikk või väga lühike periood (esimese aasta tiheda ajagraafiku küsimused ja alamehitatus). Projekti eelarve ei ole esitatud tegevuste ega etappide kaupa, vajades selgelt liigendamist, et tagada hankijale selge arusaam projekti raames kulude tekkimisest tegevuste/ja/või etappide kaupa. Esitatud projektiplaan vastab alla keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele. Juhul, kui mõne puuduse olulise üle saab hankija kaalutlusotsuse raames ka kõrgemat hindamist lubada, siis igal juhul ei ole võimalik esitatud projektiplaani alakriteeriumi eest omistada kolmanda isiku pakkumusele enam kui 10 hindepunkti.

2.2 Hindamismetoodika

2.2.1 Hindamismetoodika p 6.1 sätestab projektiplaani kirjelduse hindamise.3 Projektiplaani kirjelduses kuulus kuni 15 hindepunkti vääriliselt hindamisele projektiplaani kirjeldus ning kuni 5 hindepunkti vääriliselt riskianalüüs. Vaidlustaja vaidlustab üksnes alakriteeriumi „projektiplaani kirjeldus“ eest omistatud hindepunkte.

2.2.2 Hindamismetoodika kohaselt iseloomustab 15 hindepunkti väärilist projektiplaani kirjeldust järgnev: „Projektiplaani kirjeldus on loogiline, põhjendatud ning tellija vaates ratsionaalne ja realistlik, põhjalikult läbi mõeldud ja detailselt kirjeldatud, sh: välja on toodud konkreetsed etapid ja (ala)tegevused ning nende peamised vastutajad ja läbiviija(d). Kajastatud on kõik meeskonna kirjelduses esitatud liikmed ning selgitatud meeskonnaliikmete rolle ja panust erinevates arenduse etappides ning märgitud vastutajad Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud Projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa. Vastab täielikult riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele.“

2.2.3 Sama hindamismetoodika juures on kirjeldatud ka 10 hindepunkti väärilist tööd: „Projektiplaan on tellija vaates üldiselt ratsionaalne ja realistlik ning olulises osas läbi mõeldud ja kirjeldatud. Projektiplaani tegevus- ja ajakavas võib esindada väheolulisi, mittesisulisi puudusi või küsitavusi konkreetsete etappide ja (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja läbiviija(te) kirjelduses või meeskonnaliikmete panuses erinevates etappides. Pakutud aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Aja- ja

3 Leitav RHR-ist: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/documents/source- document?group=B&documentOldId=18038660

4

tegevuskavas esinevad pisidetailide osas üksikud mittepõhimõttelised puudujäägid ja/või ebatäpsused, kuid need ei ole sisulised. Projekti eelarve on esitatud selgelt või olulises osas selgelt ning annab ülevaate kulude tekkimisest tegevuste/ja/või etappide kaupa. Vastab üle keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele.“ See tähendab, et 15 ja 10 hindepunkti eristavad väga pisikesed erinevused, mis on väheolulist ja mittesisulist laadi puudused või küsitavused.

2.2.4 5 hindepunkti ehk kõige madalamal skaalal oleva töö kirjeldus on järgmine: „Projektiplaan on mitmes olulises osas ebaratsionaalne või ebarealistlik või ebapiisavalt läbi mõeldud või kirjeldatud, sh - esineb vastuolusid konkreetsete (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja/või läbiviija(te) kirjelduses; - ja/või pole kajastatud kõiki meeskonna kirjelduses esitatud liikmeid ning meeskonnaliikmete panust erinevates arenduse etappides. -aja- ja tegevuskavas on ebakõlasid, nt mõne töö jaoks on planeeritud kas põhjendamatult pikk või väga lühike periood. Projekti eelarve on esitatud tegevuste ja/või etappide kaupa, kuid selles esineb puudusi sh see on esitatud liiga üldiselt või vajaks rohkem liigendatust, et tagada hankijale selge arusaam projekti raames kulude tekkimisest tegevuste/ja/või etappide kaupa. Vastab alla keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele.“

2.2.5 Lisaks reguleeris projektiplaani sisu ka vastavustingimus4, mille kohaselt: „Tehnilisele kirjeldusele vastav pakutava teenuse projektiplaani kirjeldus peab sisaldama selgelt eristatavaid osi, mis on aluseks pakkumuse vastavuse kontrollimisel, pakkumuse hindamisel vastavalt hindamismetoodika kirjeldusele: 1. Pakkuja visiooni ja metoodika kirjeldust. Lähtuvalt hanke eesmärgist ja objektist, kirjeldab pakkuja planeeritavat metoodikat ja tegevusi projekti ellu viimiseks. 2. Projekti ajakava. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega. Projektiplaan ei tohi olla tingimuslikult ja muutmatult seotud konkreetsete kuupäevadega, st projektiplaan peab olema muudetav vastavalt tegelikele lepingu täitmise kuupäevadele. 3. Projekti eelarvet, kus on lahti selgitatud kulude tekkimine tegevuste või etappide kaupa; 4. Meeskonnaliikmete rollide kirjeldused projektiplaani täitmisel; 5. Projekti riskianalüüsi. Projektiga kaasnevate võimalike projektiplaani edukat järgimist takistavate riskide kirjeldus, iga riski kohta selle esinemise tõenäosus ja tagajärg ning nende vältimise ja/või maandamise võimaluste kirjeldus ja lahendusettepanekud.“

2.2.6 Seega pidi hankija lähtuma pakkumuste hindamisel kirjeldustest, mis vastavad pakkumuse koosseisus esitatud projektiplaani kirjeldusele täpsemalt. Hankija kirjeldas kolmanda isiku pakkumuse koosseisus esitatud projektiplaani kirjeldust (lisas 5) järgmiselt:

06.06.2025 otsus (protokolli väljavõte lisas 2), hankija omistas 15 hindepunkti (kuid võttis 2 hindepunkti maha riskianalüüsi puhul)

21.11.2025 otsus (protokolli väljavõte lisas 4), hankija omistas 15 hindepunkti (jättis maha võtmata 2 hindepunkti riskianalüüsi puhul)

Kattuvad osad

Projektiplaan vastab täielikult hanke alusdokumentides toodud ootustele, on hästi põhjendatud ja realistliku eelarve ja ajakavaga.

Projektiplaan vastab täielikult hanke alusdokumentides toodud ootustele, on hästi põhjendatud ja realistliku eelarve ja ajakavaga.

Hindamiskomisjon leiab, et pakkuja on metoodika väga hästi lahti seletanud, arvestab võimalike tõrgetega ning on läbi mõelnud metoodika muutmise vajadusest tingitud võimalikud alternatiivsed suunad (nt valmidus iga mudeli puhul erinevaid arhitektuure katsetada, testida kommertssatelliidiandmeid).

Hindamiskomisjon leiab, et pakkuja on metoodika väga hästi lahti seletanud, arvestab võimalike tõrgetega ning on läbi mõelnud metoodika muutmise vajadusest tingitud võimalikud alternatiivsed suunad (nt valmidus iga mudeli puhul erinevaid arhitektuure katsetada, testida kommertssatelliidiandmeid).

4 Leitav RHR-ist, vastavustingimus nr 5: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/8036504/qualification-conditions

5

Metoodika on usaldusväärne, teaduspõhine ja korrektselt dokumenteeritud.

Metoodika on usaldusväärne, teaduspõhine ja korrektselt dokumenteeritud.

Pakkuja lähenemine on katsetava iseloomuga, mis toetab innovatsiooniprojekti ellu viimist.

Pakkuja lähenemine on katsetava iseloomuga, mis toetab innovatsiooniprojekti ellu viimist.

Hindamiskomisjon pidas tähelepanuväärseks seda, et pakkuja paneb rõhku andmete ühilduvusele rahvusvahelisel tasandil ning omab head tunnetust ruumiandmete valdkonna tulevikusuundadest.

Hindamiskomisjon pidas tähelepanuväärseks seda, et pakkuja paneb rõhku andmete ühilduvusele rahvusvahelisel tasandil ning omab head tunnetust ruumiandmete valdkonna tulevikusuundadest.

Pakkuja demonstreerib eeskujulikke võtteid masinõppeprojekti juhtimisest (nt välja toodud igas etapis ka kasutusjuhu testimine (EHR, PÄA), reaalse kasu mõõtmise töövoo loomine).

Pakkuja demonstreerib eeskujulikke võtteid masinõppeprojekti juhtimisest (nt välja toodud igas etapis ka kasutusjuhu testimine (Ehitisregister, Päästeamet), reaalse kasu mõõtmise töövoo loomine).

Risikianalüüsis on määratud vastutajad. Risikianalüüsis on määratud vastutajad.

Erinevused

Samuti hindas komisjon kõrgelt pakkumuse loovat lähenemist (üks segmentatsioonimudel teede, veekogude ja hoonete tuvastamiseks - väidetavalt targem ja mitte silmaklappidega), kuigi lähenemine tekitab hankijas kõhklusi ajakava täitmise osas ja mudeli rakendamise etapis (edasi treenimise ja täiendamise keerukus pärast projekti lõppu).

*See osa on eemaldatud uuest otsusest

Ajakava ja eelarve on üldiselt realistlikud (90€/h, lõpus 3 kuud puhvrit), samas on pakkumusel kõrgendatud risk, et integreeritud mudeli puhul ei jõua pakkuja 1. aastaga nõutud osa (st 2 nähtuse tuvastamist) üle anda.

Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud (projekti lõpus 3 kuud puhvrit).

*Eelarve detailsuse kohta puudus esimeses otsuses kommentaar

Projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa ning on realistlik.

Riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus näitab pakkuja arusaamist ja üldist võimekust riske maandada, kuid mõne teguri osas on riskianalüüs puudulik.

Riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus näitab pakkuja arusaamist ja üldist võimekust riske maandada.

Riskianalüüsis on kõrgendatud ajakava risk ja pakkuja potentsiaalne rahavoo risk (3 mudeli asemel on 1, st ka pikem aeg enne osamakset) välja toomata ja maandamata.

*Selles küsimuses kommentaari uues otsuses ei sisaldunud

Riskianalüüs tagab tellija hinnangul mõningate mööndustega hankelepingu nõuetekohase täitmise ja vastab seega üle keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele.

Riskianalüüs vastab täielikult riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele.

2.2.7 Sisuliselt on hankija seega kahe hindamise ja kolmanda isikuga pika peetud vaidluse vahel ümber

mõelnud ning eemaldanud otsusest esialgu avastatud (ja ka kohtu poolt asja 3-25-2542 punktis 13 viidatud) puudused leides, et tegemist on maksimaalseid hindepunkte väärt pakkumisega. Seega ei kõrvaldanud hankija uue otsusega mitte üksnes halduskohtu poolt tuvastatud proovitöö hindamisega seotud puuduseid, vaid eemaldas uuest otsusest ka projektiplaaniga seotud puudused, mille puhul halduskohus märkis, et neid pidanuks hindama teise alakriteeriumi alusel.

6

2.3 Õiguslikud põhjendused

2.3.1 VAKO peab kontrollima, kas hankija hindas kolmanda isiku pakkumust kooskõlas etteantud hindamiskriteeriumitega ja arvestas asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid.

2.3.2 Pakkumuste hindamise ja edukaks tunnistamise otsus on hindamisotsus ning VAKO peab kontrollima sisuliselt kolmanda isiku pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). VAKO ega kohus ei pea sedalaadi hinnangute kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi5, kuid kõrvaldada tuleb aga vähemalt olulised kahtlused ning selleks ei piisa üldsõnalistest ja põhistamata selgitustest.6 Halduse hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. HKMS § 158 lg 3 kolmanda lausega sarnanevat üldist keeldu hindamisotsuste puhul pole, sest õigusmõistete sisustamine ja faktiliste olukordade hindamine on kohtuvõimu põhifunktsioon, mitte täidesaatva riigivõimu monopol.7 PS § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Sellest tulenevalt ei ole kohus õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel, sh õigusliku tähendusega faktiliste asjaolude tuvastamisel seotud ühegi teise instantsi ega isiku seisukohtadega.8 Ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testist tuleb minna kaugemale, kui õiguste riive on intensiivne ning tegemist on tiheda õigusliku raamistikuga.9

2.3.3 Olukorras, kus hankija on hinnanud pakkumusi kvaliteedikriteeriumi alusel, kuid põhjendused hindepunktide andmise osas on väga lakoonilised ega võimalda aru saada, millest lähtuvalt on üks või teine pakkumus konkreetses hindamiskategoorias vastava arvu hindepunkte saanud, on otsus vastuolus RHS § 117 lg 1 teise lausega ning § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. Hankija hinded on sellisel juhul jälgimatud ja meelevaldsed ega võimalda jälgida hankija otsustuskäiku, mis tingib hindamise protsessi ja edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse.10 Käesoleval juhul on hankija muutnud hindamisel varasemalt tuvastatud puudusi ning kopeerinud tegelikult hindamismetoodika lihtsalt protokolli ja määranud maksimaalsed hindepunktid. Sisuliste põhjenduste asemel on lakoonilised kinnitused hindamismetoodikale vastavuse kohta. Kohtupraktika kohaselt mida subjektiivsem hindamiskriteerium, seda suurem on ka hankija põhjendamiskohustus.11

2.4 Hankija otsuste õigusvastasus

2.4.1 Vaidlustaja on seisukohal, et hankija on pakkumuste hindamisel rikkunud riigihangete seaduse § 117 lg 1 ja riigihanke alusdokumentide osaks olevat hindamismetoodikat. Hankija ei ole olnud hindamisel läbipaistev ja hindamise tulemuste kujunemine ei ole kontrollitav. Kohtuotsuse järel muudetud 21.11 otsusega eemaldas hankija kolmanda isiku pakkumuse hindamise protokolliga 06.06 otsuses märgitud viited ajakava ebarealistlikkusele ning leidis, et kõik esitatu on tegelikult korrektne ja vastav maksimaalsete hindepunktide kirjeldusele. Nii see aga ei ole ja selles on võimalik veenduda kolmanda isiku pakkumuse koosseisus esitatud projektiplaaniga tutvudes.

2.4.2 Esiti tuvastas hankija 06.06 otsusega mitmed olulised puudused, kuid arvestas nende eest hindepunktide maha vale alakriteeriumi all. Kohtuotsuse järel muutus ka projektiplaanile algselt antud tagasiside12 üllatavalt lakooniliseks ja positiivseks, kuigi esitatud pakkumuses on mitmeid

5 Vt ka RKHK otsus nr 3-20-718/28, p 18 6 RKHKo 3-20-1198 p 17: 3-20-924/24, p 31; 3-3-1-50-15, p 23 7 RKHKo nr 3-20-924/24, p 32; 3-17-1545/81, p 26 8 RKHKo 3-20-1198, p 14, VAKOo 283-20/227164, p 16 9 RKHKo 3-20-2474, p 20 10 VAKOo 140-18/197708, p 23-28 11 Vt nt EÜKo T-57/09, p 38-42; RKHKo 3-20-1198, p 21; TlnHKo 3-21-2474, p 40. 12 Mis ei olnud eelmise kohtuotsuse vaidluse esemeks otseselt käesoleva vaidluse alakriteeriumi mõttes

7

silmatorkavaid puudusi, mille adresseerimise hankija poolt oleks olnud minimaalselt vajalik. Käesoleval juhul aga tundub, et hankija ei tuvastanud teisel hindamisel üldse puudusi, ei hinnanud nende mõju hindamismetoodika alusel ega vähendanud selle tulemusel ka kolmanda isiku hindepunkte.

2.4.3 Tallinna Halduskohus tuvastas asja 3-25-2542 punktis 13 järgmist: „/…/ Kohus märgib, et Hindamismetoodika kohaselt projekti aja- ja tegevuskava mõistlikkust ja objektiivsust hinnati alakriteeriumi „projektiplaani kirjeldus“ all (kaebaja sai maksimumpunktid ‒ 15), mistõttu alakriteeriumi „riskianalüüs“ raames pole võimalik kaebajalt maha võtta punkte põhjendusel, et ajakava ei ole (teatud osas realistlik). Riskianalüüsi tingimuse raames tuli pakkujal esitada projektiga kaasnevate võimalike projektiplaani edukat järgimist takistavate riskide kirjeldus, iga riski kohta selle esinemise tõenäosus ja tagajärg ning nende vältimise ja/või maandamise võimaluste kirjeldus ja lahendusettepanekud. Kaebaja on välja toonud ja selles ei ole ka vaidlust, et kaebaja esitatud pakkumuses riskianalüüsi osas on kajastatud risk „Ajakavast ei peeta kinni“ kõige esimesena, mistõttu selles osas ei saa väita, et riskianalüüs oleks ajakava riski osas puudulik. Vastava riski osas on kaebaja esitanud nii mõjuhinnangu, esinemise tõenäosuse kui ka maandamismeetmed. Kui Hankija pidas kaebaja esitatud ajakava ebarealistlikuks, tulnuks punkte maha võtta „projektiplaani kirjelduse“ alakriteeriumi raames, kuid seal andis Hankija maksimumpunktid. /…/.“

2.4.4 Esimene tõsine puudus esitatud projektiplaanis puudutab eelarvet. Nimelt ei ole kolmanda isiku pakkumusest võimalik tuvastada eelarvet selliselt, et see selgitaks selgelt kulude tekkimist tegevuste või etappide kaupa. Seda aga eeldab 15 hindepunkti saamiseks hindamismetoodika: „Projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa.“ Hankija põhjendus otsuse väljavõttes on hindamismetoodika kopeerimise tulemusel järgnev: „Projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa ning on realistlik.“ Kolmanda isiku projekti eelarve on järgnev (lk 28 dokumendist „Projektiplaan“ lisas 5):

2.4.4.1 Sellest eelarvest ei ole võimalik tuvastada selget kulude tekkimist tegevuste ja/või

etappide kaupa. Projektiplaanis puuduvad selgelt struktureeritud etapid ja verstapostid, mis on iga mahukama projekti elementaarne osa. Ehk sellega seoses pole välja toodud ka projekti detailset eelarvet projekti etappide või tegevuste kaupa. Nt projektiplaani tekstis öeldakse, et etappe on neli (4), kuid Ganttilt nähtub, et neid on pigem seitse (lisa 6). On ilmne, et selline segadus ei võimaldanud tegelikult kolmandal isikul nõutud viisil eelarve esitamist ja seeläbi ka hankijal selle usutavuse kontrollimist.

2.4.4.2 Tegemist on üksnes tunnihinna korrutamisega kuude ja töötundidega vastavalt meeskonnaliikmete arvule ja Gantt-tabelile. Seda aga hankija ei küsinud ei vastavustingimuse raames ega pidanud piisavaks ka maksimaalsete hindepunktide

8

saamiseks hindamisel. Oluline on ka tähele panna, et riigihanke alusdokumentide13 kohaselt oli vajalik komplekteerida 3-liikmeline meeskond, kuid kolmanda isiku projektiplaanis on kirjeldatud kahe meeskonnaliikme töö, mis on vastavalt ka eelarve korrutises märgitud. Seega pidanuks hankija juba ainuüksi selle eest hindepunkte vähendama. Kusjuures, isegi 10 hindepunkti saamiseks pidanud projekti eelarvet iseloomustama järgnev: „Projekti eelarve on esitatud selgelt või olulises osas selgelt ning annab ülevaate kulude tekkimisest tegevuste/ja/või etappide kaupa.“ Ehk tegelikult väärinuks selline lakooniline eelarve lausa 5 hindepunkti: „Projekti eelarve on esitatud tegevuste ja/või etappide kaupa, kuid selles esineb puudusi sh see on esitatud liiga üldiselt või vajaks rohkem liigendatust, et tagada hankijale selge arusaam projekti raames kulude tekkimisest tegevuste/ja/või etappide kaupa.“ Tegemist on eelarvega, mis ei ole esitatud üleüldse mistahes tegevuste või etappide kaupa ehk väärinuks parimal juhul 5 hindepunkti. Eelarve esitati osade rollide kaupa, kuid selliselt ei ole eelarve esitamist nõudnud ei vastavustingimus ega hindamiskriteerium.

2.4.4.3 Etappide puhul on oluline ka märkida, et projektiplaani lk 15 on kolmas isik selgitanud: „Hankija soov on jaotada projekt 5’ks etapiks - iga mudeli kohta etapp. Meie soovitatud plaani järgi aga tuleks 3 mudelit. Kuna neist esimene on päris mahukas, siis teeme ettepaneku jagada projekti 4’ks etapiks. See asjaolu on kõige selgemini visuaalselt nähtav GANTT tabelis.“ Hankija on aga hankelepingus14 muutmatuna ette näinud (p 2.2 ja 3.1) viies etapis tasumise. Tegemist ei olnud millegagi, mille muutmise õigus oleks pakkumuse koosseisus pakkujal. Seega ei ole projektiplaan ka juba ainuüksi sellest hankelepingu tingimusest tulenevalt täidetav etappide osas.

2.4.5 Teine puudus on seotud sellega, et kolmanda isiku projektiplaani kirjeldus ja Gantt ei kirjelda detailselt, milline ekspert millise tegevuse eest vastutab. Gantt (lisas 6) kajastab ainult ühe andmeteadlase tegevusi ja ruumiandmete eksperdi puhul pole näidatud konkreetselt, milliste ülesannete täitmisel ta osaleb. Samuti puudub igasugune informatsioon andmeinseneri kohta (mainitud lisas 5 oleva projektiplaani lk 3 „vajalike andmete ettevalmistamine“ alajaotuses), sh mis on tema roll ja ülesanded, millal ja mille eest projektis vastutab ning kes ta isiklikult on. Niisiis ei selgu üheselt ja iga projekti meeskonna liikme kohta eraldi, millise tegevuse eest ta vastutab ja millal tegevusi ellu viib (lisas 5 oleva projektiplaani lk 15 käsitleb seda osa projektiplaanist pinnapealselt):

2.4.5.1 Vastavaid andmeid ei selgu ka lisatud Gantt tabelist:

13 Leitav RHR-ist: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/documents/source- document?group=B&documentOldId=18038663 14 Leitav RHR-ist: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/documents/source- document?group=B&documentOldId=18038656

9

2.4.5.2 Punktis 2.4.5 nimetatud asjaolu mõjutab ka juba eelpool märgitud eelarvet ja sellega

seotud probleemistikku, kuna pole üheselt selge, kes ja mida tegevuste või etappide kaupa teeb. Ehk sisuliselt on jäänud kolmandal isikul esitamata osade meeskonnaliikmete puhul nende tegevus.

2.4.5.3 Protokollis selles küsimuses tagasiside puudub, kuid on ilmne, et tegemist ei saa olla 15 hindepunktile vastava osaga projektiplaanist: „/…/ sh: välja on toodud konkreetsed etapid ja (ala)tegevused ning nende peamised vastutajad ja läbiviija(d). Kajastatud on kõik meeskonna kirjelduses esitatud liikmed ning selgitatud meeskonnaliikmete rolle ja panust erinevates arenduse etappides ning märgitud vastutajad /…/“

2.4.5.4 Pigem võiks tegemist olla 5 hindepunktile vastava projektiplaaniga selles küsimuses: „/…/ esineb vastuolusid konkreetsete (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja/või läbiviija(te) kirjelduses; - ja/või pole kajastatud kõiki meeskonna kirjelduses esitatud liikmeid ning meeskonnaliikmete panust erinevates arenduse etappides /…/“ On ilmne, et kui meeskonda kuuluva ruumiandmete eksperdi tegevusi ei kajasta ei projektiplaan ega Gantt, siis faktiliselt on tegemist vähemasti puudusega, kui mitte olulise puudusega. Ühtlasi on hankija kohustanud ka projektiplaanis meeskonnaliikmete rolle kajastama, seega üksnes viide sellele, et see info sisaldub kuskil muus dokumendis, ei ole hindamismetoodika kohaselt sobilik.

2.4.6 Kolmas puudus seisneb ajakava ebarealistlikkuses, mille hankija ka esimesel hindamisel korrektselt tuvastas, kuid arusaamatutel põhjustel uuel hindamisel enam mitte. Vaidlustaja hinnangul on ajakavas vähemalt järgmised puudused ja olulised riskid projekti elluviimisele:

2.4.6.1 Kõigi andmestike kogumine ja töötlemine viiakse läbi ühekordselt enne “esimese [arendus]etapi” algust (Gantt, nädalad 11-20), mis pole optimaalne arvestades, (1) värskemate andmete kättesaadavaks muutumist pika kestusega projekti jooksul (24 kuud) ja (2) erinevate ülesannete tegelikku ajalist jaotumist pikemale ajaperioodile. Kõigi andmehõive ja eeltöötluse tegevuste koondamine projekti alguse mõne kuulisse perioodi seab projekti täiendava ajakavalise riski alla, kuna (3) sellistes andmemahukates projektides on viivitamine ligipääsude andmise ja/või andmete ettevalmistamise ja üleandmisega pigem reegliks. Liiatigi, selle kriitilise tegevuse planeerimine kitsasse ajaperioodi (4) paneb hankija meeskonna täiendavalt suure ühekordse koormuse alla.

10

2.4.6.2 Ajakava realistlikkuse seab kahtluse alla ka asjaolu, et (5) kõikide sisuliste ülesannete täitmise eest on vastutav üks ja seesama andmeteadlane (S. Tars), kes peab samaaegselt täitma geoinformaatiku, andmeteadlase ja andmeinseneri/ tarkvaraarendaja ülesandeid. Kui see inimene nt haigestub, ei piisa riskianalüüsi (lisa 7) tabelis vaid „puhkusegraafiku kokkuleppimisest“ või geneerilisest lubadusest „Pooled tagavad vajalike kompetentsidega meeskonna olemasolu ja stabiilsuse läbi asendajate määramise ja reservressursi olemasolu terve projekti vältel.“

2.4.6.3 Vormil “andmed meeskonnaliikmete kohta” (lisa 8) on ruumiandmete eksperdina esitatud I. Sibul, kelle tööülesannetena on toodud “Andmete ettevalmistusel osalemine, tulemuste analüüs ja järeltöötlus, tulemuste visualiseerimisega aitamine, ruumiandmete küsimustes tehniline tugi” ja tema vastutuse kirjeldusena “Andmete kvaliteedi tagamine, õigete tööriistade (nt GIS tööriistade) kasutamine”. Ruumiandmete eksperdi töökoormuse kohta saab järeldusi teha vaid projektiplaani “Projekti eelarve” peatükis (viimane lehekülg). Selle järgi on (6) ruumiandmete eksperdi koormus 20 tundi kuus, so ca 1 tund päevas või 5 tundi nädalas. See pole vaidlustaja kui valdkonna spetsialisti hinnangul piisav, kuivõrd S. Tarsil, kes on projekti meeskonna kirjelduses esitatud andmeteadlase rollis, puudub ruumiandmete töötlemise sügavam ekspertiis (vt ANDMED MEESKONNALIIKMETE KOHTA). Gantti ja tema rolli järgi peaks ruumiandmete eksperdi koormus olema eriti intensiivne just projekti algfaasis, kui andmeid koondatakse ja eeltöödeldakse – jällegi (7) tekib täiendav ajakava risk, kui see isik töötab täna täiskohaga mujal (Tallinna Keskkonna ja Kommunaalamet). Kuna sellele isikule ei ole määratud projektiplaanis ühtegi konkreetset tegevust, on vaidlustaja arvamusel, et I. Sibul kaasati projekti meeskonda pelgalt vastavustingimuste täitmise eesmärgil. Seda selleks, et esitada tema referentsidele tuginedes vastav pakkumus hanke vastavustingimustes toodud meeskonna “Ruumiandmete ja kaarditarkvara kogemuse” tingimusele.

2.4.6.4 Projektiplaan pidi olema ellu viidav 24 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Seejuures oli esimese 12 kuu jooksul vaja teha ära oluline osa kõikidest töödest ning see oli muutumatuna sätestatud. Arvestades, et projekti abikõlblikkuse periood lõpeb teadaolevalt 2027.a, ei ole realistlikult võimalik ka vaidluse lõppemisel VAKO-s projektiplaani elluviimine pakkumuse koosseisus märgitud viisil.

2.4.6.5 Hankija on märkinud eelneva vaidlustuse raames esitatud seisukohas (lisa 9, p 2.10) järgmist: „Hindamiskomisjon ei ole võtnud punkte maha pakkuja likviidsuse tõttu vaid seetõttu, et pakkuja ei ole riskianalüüsis piisavalt selgitanud enda valitud metoodikast tulenevat ajakava riski ega sisuliselt selle maandamismeetmeid. Protokollis on viidatud potentsiaalsele rahavoo riskile, mille fookus on ajakava teostamise riskil. Hankijale jääb arusaamatuks, miks vaidlustaja omistab riskianalüüsis kaotatud punktid eelkõige majanduslikele näitajatele. Protokollis on selgelt fookuses metoodikast tulenev surve 1. aasta ajakavale ja rangele tähtajale, sealjuures peab hindamiskomisjon pakkuja võimekust töid teostada üldiselt heaks, aga mitte maksimumpunktide vääriliseks.“ Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks hankija sellest seisukohast teistkordsel hindamisel on loobunud. Isegi juhul, kui hankija ekslikult võttis selle puuduse eest punkte maha riskianalüüsi alakriteeriumis, siis selle kohtu poolse tuvastamise järel ei kadunud puudus ära.

2.4.6.6 Seejuures on hankija samuti varasemas menetluses märkinud (lisa 9, p 2.12) järgmist: „Hankija ei väida, et vaidlustaja [käesolevas menetluses kolmas isik] ei oleks ajakavaga seotud riske hinnanud. Hindamiskomisjon peab vaidlustaja [käesolevas menetluses kolmas isik] riskide hindamist üldiselt heaks, kuid toob välja, et vaidlustaja [käesolevas menetluses kolmas isik] pole oma metoodikavalikust tulenevalt piisava detailsusega ajakava riske läbi mõelnud ja kirjeldanud. /…/ Hindamiskomisjoni liikmed süüvisid põhjalikult riskianalüüsi. Ajakava muutustega seotud riske on analüüsis isegi mitu (nt ajakavast ei peeta kinni, hankija võtmeisiku kättesaamatus, andmete ettevalmistamine

11

Maa- ja Ruumiameti poolt viibib), aga puudulikuks pidas hindamiskomisjon just pakkuja metoodikast (kolmest mudelist koosnev integreeritud mudel esimese aasta jooksul) tuleneva ajasurve maandamist esimesel aastal (kus puhveraeg tähtajani on 0 nädalat). Tegemist on ambitsioonika ettevõtmisega teostada esimesel aastal vähemalt 1,5 kordne tööde maht. Sealjuures peavad integreeritud mudeli edukaks tunnistamise jaoks olema täidetud kõigi kolme andmegrupi (teed, vooluveekogud, hooned) sihttasemed, semantilised ja geomeetrilised ootused korraga.“ Ka selles küsimuses on hindamiskomisjon meelt muutnud leides, et projektiplaan on ideaalne hankija seatud tingimuste valguses.

2.4.6.7 Hankija on aga kõige tähtsama tähelepaneku esitanud (lisa 9, p 2.14) VAKO-le varasemas asjas, leides igati õigesti, et „Tempokas ajakava esimesel aastal võib realiseeruda hoopis kvaliteedi languses (nt kiirendatud projekti ettevalmistus või hankija/lõppkasutajate piiratud testimisvõimalus), et tähtajast kinni pidada.“ 21.11 otsuses ei ole hankija seda nüanssi isegi mitte analüüsinud, kuigi ajakava on muutunud eelneva vaidlustuse ja ligi 2 kuu pikkuse uue hindamise tõttu veelgi lühemaks.

2.4.6.8 On märkimisväärne, et hankija on ka Halduskohtule esitatud kaebuse vastuse p-s 1.21 (lisa 10), selgitanud, et „Hindamiskomisjoni hinnang kaebaja riskianalüüsile põhineb sisulisel ja süsteemsel analüüsil. Riskianalüüs ei olnud puudulik määral, mis välistaks lepingulise usaldusväärsuse, kuid ei olnud piisav selleks, et hinnata seda maksimaalsele punktisummale.“ 21.11 otsuse tegemisel aga sellist süsteemset ja sisulist hindamist ei toimunud, vastasel juhul oleks komisjon vähemasti pidanud (taas)avastama puudused projektiplaanis ja neid siis vastavalt kaalutlusotsusele hindama. Sellist tegevust aga protokolli väljavõttes (lisa 4) ei nähtu.

2.4.7 Viimaks on oluline märkida ka seda, et projektiplaani kirjelduse dokument iseenesest on puudulikult vormistatud. Näiteks puudub dokumendil tiitelleht ja sisukord, mis on 28 lk pikkuse dokumendi hoomamiseks hädavajalik. Samuti puuduvad peatükkide ja isegi lehekülgede numeratsioon, mis hõlbustaks dokumendi läbi töötamist. Vaidlustaja hinnangul ei ole esitatu põhjalik ega tekita veendumust, et kõik vajalikud tööd saavad nõutud ajaraamis tehtud.

MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED

3.1 Vaidlustamise õigus. Õiguspärase hindamise korral tuleb riigihankes edukaks tunnistada vaidlustaja pakkumus, mistõttu on vaidlustajal ka vaidlustamise õigus RHS § 185 lg 1 mõttes. Vaidlustaja ja kolmanda isiku pakkumuste vahe on vaid 0.94 punkti. Vaidlustaja on seisukohal, et kolmanda isiku pakkumusele on omistatud põhjendamatult kõrged hindepunktid alakriteeriumis „Projektiplaani kirjeldus“ ning juhul, kui hankija hinnanuks seda alakriteeriumi õiguspäraselt, oleks kolmas isik pidanud saama vähemalt 5 hindepunkti vähem, kuid vaidlustaja hinnangul isegi 10 hindepunkti vähem ehk 15 hindepunkti asemel 5 hindepunkti (või vähemasti 10 hindepunkti). See oleks tähendanud, et üldises arvestuses pidanuks kolmas isik saama 75.02 või maksimaalselt 80.02 hindepunkti. Seega on vaidlustajal reaalne võimalus vaidluse eduka lahenemise korral osutuda riigihankes edukaks pakkujaks 84.08 hindepunktiga.

3.2 Esindus. Vaidlustaja nimel esitavad vaidlustuse Advokaadibüroo Matteus vandeadvokaat Kadri Matteus ja vandeadvokaadi abi Merily Tamm, kes kinnitavad enda esindusõigust.

3.3 Vaidlustuse läbivaatamine. Vaidlustaja soovib vaidlustuse läbivaatamist kirjalikult.

3.4 Riigilõiv. RHS § 186 ja riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 2 koosmõjust tuleneb, et käesoleva vaidlustuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 1280 eurot. Vaidlustaja on riigilõivu tasunud enne vaidlustuse esitamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorralduse väljatrükk on lisatud vaidlustusele (lisa 11).

3.5 Vaidlustuse tähtaegsus. Hankija saatis otsuse vaidlustajale 21.11.2025. Vaidlustus on tähtaegne (RHS § 189 lg 5).

12

3.6 Ärisaladus. Vaidlustusele ei ole lisatud vaidlustaja ärisaladuseks olevaid asjaolusid, sest need ei ole vaidluse esemeks. Küll aga märgib vaidlustaja, et kogu pakkumus, v.a hinnatavad näitajad, on vaidlustaja ärisaladusega kaetud. Sellest tulenevalt palub vaidlustaja hankijal hoiduda vaidlustaja ärisaladuse avaldamisest käesoleva menetluse raames mistahes viisil. Kolmas isik on vaidlustaja konkurent, mille tõttu ei saa kolmandale isikule ühelgi viisil vaidlustaja pakkumuse sisu väljastada. Võttes arvesse, et vaidluse esemeks ei olegi vaidlustaja pakkumus, vaid kolmanda isiku pakkumus, siis ei ole mistahes sisulist vajadust ka vaidlustaja pakkumust või sellega seonduvat teavet avaldada. Ärisaladus on EKTÄKS § 5 lg 2 järgi teave, mis ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad, millel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja mille üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.

3.7 Teadete ja dokumentide edastamine. Vaidlustaja palub kõik käesoleva vaidlustusmenetlusega seotud dokumendid, teated jms edastada enda volitatud esindajate e-posti aadressile [email protected] ja [email protected].

Lugupidamisega

/digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus Vandeadvokaat STACC OÜ ja REGIO OÜ volitatud esindaja

Merily Tamm Vandeadvokaadi abi STACC OÜ ja REGIO OÜ volitatud esindaja

LISAD:

1 Lisa 1 - 06.06 edukaks tunnistamise otsuse väljavõte; 2 Lisa 2 - Hindamise protokoll 06.06 otsuse juurde; 3 Lisa 3 - 21.11 edukaks tunnistamise otsuse väljavõte; 4 Lisa 4 - Hindamise protokoll 21.11 otsuse juurde; 5 Lisa 5 - Kolmanda isiku pakkumus olev Projektiplaan; 6 Lisa 6 - Kolmanda isiku pakkumus olev Gantt tabel; 7 Lisa 7 - Kolmanda isiku pakkumus olev riskianalüüs; 8 Lisa 8 - Kolmanda isiku pakkumuse meeskonnaliikmete VORM; 9 Lisa 9 - Vaidlustuse vastus RTK vs MINDTITAN OÜ; 10 Lisa 10 - Vastus kaebusele_286764_2025_08_11; 11 Lisa 11 - Maksekorraldus.

1 / 8

Koostatud 05.06.2025 10:41:28

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

EDUKAKS TUNNISTAMISE OTSUS Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet) (286764) Hankemenetluse liik: Avatud hankemenetlus Koostaja: KADRI JUURISTE

Riigihangete seaduse § 52 lg 3, § 117 lõike 1 ning Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 30.03.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/22 kinnitatud Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korra punkti 4.4.1 alusel:

MAJANDUSLIKULT SOODSAIMA PAKKUMUSE VÄLJASELGITAMISEKS HINNATI PAKKUMUSI JÄRGMISTE HINDAMISKRITEERIUMITE ALUSEL

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta

Nr Kriteerium Tüüp ja hindamismeetod Osakaal

1 Pakkumuse maksumus Maksumus, vähim on parim 20

2 Projektiplaan Kvaliteet, hankija hinnatav 20

3 Projektimeeskonna kogemus Kvaliteet, hankija hinnatav 20

4 Proovitöö Kvaliteet, hankija hinnatav 40

Kokku 100

Hindamismetoodika kirjeldused 1.   Pakkumuse maksumus

Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

2.   Projektiplaan

Hindamismetoodika kirjeldus on lisatud hanke alusdokumentide hulka eraldi failina "Hindamismetoodika kirjeldus".

3.   Projektimeeskonna kogemus

Hindamismetoodika kirjeldus on lisatud hanke alusdokumentide hulka eraldi failina "Hindamismetoodika kirjeldus".

4.   Proovitöö

Hindamismetoodika kirjeldus on lisatud hanke alusdokumentide hulka eraldi failina "Hindamismetoodika kirjeldus".

HINDAMISE JA VÕRDLEMISE TULEMUSED

2 / 8

Koostatud 05.06.2025 10:41:28

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

Nr Pakkuja Pakkumus Punkte kokku Edukas

1 STACC OÜ (11672027) REGIO OÜ (12971967)

548415 84,37 Jah

Põhjendus: RHS § 117 lõike 1 alusel tunnistab hankija edukaks ühispakkujate STACC OÜ (11672027) ja REGIO OÜ (12971967) esitatud ühispakkumuse, sest see kogus hindamiskriteeriumite alusel saadud väärtuspunktide summeerimisel kõige rohkem väärtuspunkte ning on seega majanduslikult soodsaim pakkumus.

2 AS CGI Eesti (10006966)

554627 81,53 Ei

3 MINDTITAN OÜ (14131800)

549647 80,27 Ei

4 Aktsiaselts Datel (10324057)

544337 72 Ei

5 LEANEST OÜ (14058380)

548907 66,95 Ei

6 Solita OÜ (14372426)

554880 64,54 Ei

Pakkumustele omistatud punktisummade koondtabelit vaata lisadest 1-6.

Käesoleva otsuse peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras 10 päeva jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustumisest.

3 / 8

Koostatud 05.06.2025 10:41:28

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

LISA 1. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID

Pakkumus: 548415

Pakkuja: STACC OÜ (11672027), REGIO OÜ (12971967)

Nr Kriteerium Maksimaalne punktide arv

Pakkumusele omistatud

punktide arv

Pakkumuse maksumus / numbrilised väärtused

1 Pakkumuse maksumus 20 14,3721 306680,000€

2 Projektiplaan 20 20

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 15 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 5 punkti.

3 Proovitöö 40 30

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025).

Proovitöö tulem- 10 punkti Proovitöö kood - 10 punkti Proovitöö kirjeldus - 10 punkti

4 Projektimeeskonna kogemus 20 20

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025).

Punktisumma 100 84,37

4 / 8

Koostatud 05.06.2025 10:41:28

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

LISA 2. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID

Pakkumus: 554627

Pakkuja: AS CGI Eesti (10006966)

Nr Kriteerium Maksimaalne punktide arv

Pakkumusele omistatud

punktide arv

Pakkumuse maksumus / numbrilised väärtused

1 Pakkumuse maksumus 20 13,5341 320825,000€

2 Projektiplaan 20 18

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 15 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 3 punkti.

3 Proovitöö 40 30

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025).

Proovitöö tulem- 10 punkti Proovitöö kood - 10 punkti Proovitöö kirjeldus - 10 punkti

4 Projektimeeskonna kogemus 20 20

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025).

Punktisumma 100 81,53

5 / 8

Koostatud 05.06.2025 10:41:28

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

LISA 3. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID

Pakkumus: 549647

Pakkuja: MINDTITAN OÜ (14131800)

Nr Kriteerium Maksimaalne punktide arv

Pakkumusele omistatud

punktide arv

Pakkumuse maksumus / numbrilised väärtused

1 Pakkumuse maksumus 20 15,2654 291600,000€

2 Projektiplaan 20 18

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 15 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 3 punkti.

3 Proovitöö 40 27

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025).

Proovitöö tulem- 10 punkti Proovitöö kood - 7 punkti Proovitöö kirjeldus - 10 punkti

4 Projektimeeskonna kogemus 20 20

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025).

Punktisumma 100 80,27

6 / 8

Koostatud 05.06.2025 10:41:28

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

LISA 4. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID

Pakkumus: 544337

Pakkuja: Aktsiaselts Datel (10324057)

Nr Kriteerium Maksimaalne punktide arv

Pakkumusele omistatud

punktide arv

Pakkumuse maksumus / numbrilised väärtused

1 Pakkumuse maksumus 20 20 211680,000€

2 Projektiplaan 20 10

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025).

Projektiplaani kirjeldus - 5 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 5 punkti.

3 Proovitöö 40 22

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025).

Proovitöö tulem- 5 punkti Proovitöö kood - 7 punkti Proovitöö kirjeldus - 10 punkti

4 Projektimeeskonna kogemus 20 20

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025).

Punktisumma 100 72,00

7 / 8

Koostatud 05.06.2025 10:41:28

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

LISA 5. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID

Pakkumus: 548907

Pakkuja: LEANEST OÜ (14058380)

Nr Kriteerium Maksimaalne punktide arv

Pakkumusele omistatud

punktide arv

Pakkumuse maksumus / numbrilised väärtused

1 Pakkumuse maksumus 20 13,9479 313840,000€

2 Projektiplaan 20 6

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 5 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 1 punkti.

3 Proovitöö 40 27

Põhjendus: indamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025).

Proovitöö tulem- 10 punkti Proovitöö kood - 10 punkti Proovitöö kirjeldus - 7 punkti

4 Projektimeeskonna kogemus 20 20

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025).

Punktisumma 100 66,95

8 / 8

Koostatud 05.06.2025 10:41:28

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

LISA 6. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID

Pakkumus: 554880

Pakkuja: Solita OÜ (14372426)

Nr Kriteerium Maksimaalne punktide arv

Pakkumusele omistatud

punktide arv

Pakkumuse maksumus / numbrilised väärtused

1 Pakkumuse maksumus 20 12,5402 337602,000€

2 Projektiplaan 20 15

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 10 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 5 punkti.

3 Proovitöö 40 27

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025).

Proovitöö tulem- 10 punkti Proovitöö kood - 10 punkti Proovitöö kirjeldus - 7 punkti

4 Projektimeeskonna kogemus 20 10

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025).

Punktisumma 100 64,54

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 1 / 12

1

Riigihangete korraldamise teenus (K14) Protsess: Riigihangete korraldamine

Protsessi omanik: RHO juhataja

Versioon: 9

Kinnitatud: kuupäev digiallkirjas

Riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise kord sisaldab:

1. ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 1

2. MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 2

3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE ............................................................................................ 3

4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT ................ 5

5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE .............................................................................................. 8

6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE ....................................................................... 9

7. RAKENDUSSÄTTED ............................................................................................................. 11

1. ÜLDPÕHIMÕTTED

1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) riigihangete korraldamise ja hankelepingute

sõlmimise korras (edaspidi kord) kehtestatakse ühtsed reeglid RTK ja RTKga riigihangete

tugiteenuse osutamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) sõlminud asutuste (edaspidi asutus)

riigihangete planeerimisel, korraldamisel ning raam- või hankelepingute sõlmimisel.

1.2. Korras toodud nõuetest kinnipidamise eest vastutavad kõik RTK töötajad ja korrast lähtuvate

asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud

ulatuses.

1.3. RTK korraldab riigihankeid ning sõlmib raam- või hankelepinguid RTK ning RTKga

kokkuleppe sõlminud asutuste vajadustest lähtuvalt.

1.4. RTK osutab asutusele riigihangete korraldamise tugiteenust kokkuleppes fikseeritud

tingimustel ja ulatuses ning RTK töötajatele vastavalt korras sätestatule. RTKs vastutab

riigihangete korraldamise ja tugiteenuse osutamise eest riigihangete osakond (edaspidi RHO).

Riigihangete seaduses sätestatud hankija õigusi ja kohustusi täidavad RTK ja asutus ühiselt, võttes

aluseks kokkuleppes määratud pädevuste jaotuse.

1.5. RTK ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud

kohustusliku keskse hankija.

1.6. Asutusel on võimalik lähtuda korrast ulatuses, milles asutus ei ole kehtestanud eraldi

hankekorda. Kokkuleppes võivad RTK ja asutus täpsustada hankekorra kohaldamise tingimusi.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 2 / 12

2

1.7. Asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse kohaselt

riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul lähtutakse riigihangete seadusest, muudest

õigusaktidest ja korrast. RHO tagab riigihangete õiguspärase korraldamise ja riigihangete

tugiteenuse korrektse ning kvaliteetse osutamise.

1.8. Riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste või taotluste esitamine ning menetlemine

toimub elektrooniliselt, välja arvatud riigihangete seaduses sätestatud juhtudel.

1.9. Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse võimalusel sotsiaalsete kaalutluste,

innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega.

1.10. Asutustele ja RTK töötajatele riigihangete valdkonna nõustamisteenuse osutamisel annab

RHO nõu kõigis riigihankeid ja RTK poolt läbi viidud riigihangete tulemusel sõlmitud lepinguid

puudutavates küsimustes.

1.11. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad:

 lähteülesande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule;

 RHO töötajale;

 raam- või hankelepingu sõlmimist korraldavale isikule;

 raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule;

 väikeostu korraldavale isikule;

 väikeostu lepingu täitmise eest vastutavale isikule.

1.12. Toimingupiirangu kohaldamise kord ja tingimused RTKs sätestatakse RTK töökorralduse

reeglites. Asutuse töötaja toimingupiirangust kinnipidamise, teavitamise ja taandamise eest

vastutab asutus vastavalt asutuse sätestatud korrale.

1.13. Korra lisad

Korra lisad (vormid ja juhised) on töödokumendid, mida ei kinnitata korra koosseisus käskkirjaga

ja mille muutmise, täiendamise, täpsustamise õigus on protsessi omanikul. Vormi või juhise

muutmisel tagab protsessi omanik, et muudetud vormid ja juhised oleksid kättesaadavad ja

avaldatud sise- ja/või välisveebis ning muutusest on vormide ja juhiste kasutajaid teavitatud.

 K14 L1 – väikeostu dokumendi vorm;

 K14 L2 – lähteülesande vorm;

 K14 L3 – hankeplaani sisendi vorm;

 K14 L4 – raam- või hankelepingu lõppemise teate vorm;

 K14 L5 – hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnituse vorm.

2. MÕISTED JA LÜHENDID

 Dokumendihaldussüsteem (DHS) – RTK-s kasutatav elektrooniline

dokumendihaldussüsteem, mida kasutatakse dokumentide loomiseks, haldamiseks,

menetlemiseks ja hoidmiseks.

 Keskne riigihange – RTK kui keskse hankija ettevalmistatav ja läbiviidav riigihange, mis

hõlmab ühe või mitme asutuse hankevajadusi ning mille tulemusena sõlmib rahalist

kohustust mittesisaldava raamlepingu RTK või rahalist kohustust sisaldava raamlepingu

või hankelepingu asutus.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 3 / 12

3

 Kulujuht – RTK peadirektori või asutuse juhi poolt määratud töötaja, kes vastutab

kulutuste tegemisel konkreetse kuluüksuse eelarve piisavuse eest.

 Lähteülesanne – sisendi andja poolt RHOle lähteülesande vormil esitatav sisend

riigihanke korraldamiseks.

 Otsustusõiguslik isik – isik, kellel on RTKs või asutuses õigus otsustada rahaliste

vahendite kasutamise üle.

 Riigihangete register – töökeskkond hankijatele riigihangete korraldamiseks ja

haldamiseks ning pakkujatele riigihangetel osalemiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/.

 Riigihangete tugiteenus – riigihangete korraldamise teenus, sh nõustamine ning

riigihanke ettevalmistamine, korraldamine ja toimingute tegemine asutuse nimel.

 RHO – Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakond.

 Sisendi andja – RTK töötaja või RTKga kokkuleppe sõlminud asutus.

 Töötaja – RTK või asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik

või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.

 Vastutav isik – RHO töötaja, kes vastutab riigihanke nõuetekohase ja eesmärgipärase

korraldamise eest.

 Väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mis hangitakse korra alusel ja mille käibemaksuta

maksumus on väiksem kui korra punktis 3.3.3 nimetatud summad.

 Väikeostu dokument – väikeostu eesmärgi, tulemuste, planeeritud eelarve ja

finantseerimisallikate kirjeldus.

 Ühishange – RTK läbiviidav riigihange, mis hõlmab rohkem kui ühe asutuse

hankevajadusi ja kus üheks sisendi andjaks on RTK.

 Üleriigiline keskne riigihange – keskne riigihange või ühishange, millega võivad

hankijatena liituda nii kokkuleppe sõlminud kui ka kokkulepet mittesõlminud asutused.

3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE

3.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate

asutuste töötajad.

3.2. Sisendi kogumine hankeplaani koostamiseks

3.2.1 RHO esitab igal aastal hiljemalt detsembris hankeplaani koostamiseks vormikohase

(K14 L3) sisendi kogumise päringu RTK juhtkonna liikmetele ning RTKga kokkuleppe

sõlminud asutustele järgmise aasta hankevajaduste kohta.

3.2.2. Esialgse hankeplaani sisendi küsimiseks järgmise aasta I kvartaliks esitab RHO

päringu igal aastal hiljemalt septembris.

3.2.3. Sisendi andja esitab RHOle vormikohase hankeplaani sisendi, päringus märgitud

tähtajaks.

3.2.4. Hankeplaani sisend peab kajastama kõiki sisendi andja planeeritavast eelarvest või

muudest alustest tulenevaid vajadusi riigihangeteks, mille eeldatav maksumus käibemaksuta

on vähemalt 30 000 eurot (sh summeritavad hanked) või mis riigihangete seaduse või

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 4 / 12

4

riigihanke rahastaja finantseerimistingimuste kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete

registris. Juhul, kui sisendi andja soovib RHOlt taotleda madalama eeldatava maksumusega

riigihanke korraldamist, esitab sisendi andja taotletava riigihanke kohta nõuetekohased

andmed hankeplaani sisendis.

3.2.5 Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb sisendi andjal lisaks riigihangete

seaduses sätestatule arvestada järgmisi põhimõtteid:

 riigihankeid ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida riigihangete

seadusest tulenevaid kohustuslikke menetlusreegleid;

 kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid toote

pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka hoolduse ja

tarvikute eeldatav kulu;

 asja ostmisega kaasnev väljaõppekulu arvestatakse riigihanke eeldatava

maksumuse sisse.

3.3. Hankeplaani koostamise põhimõtted

3.3.1. Hankeplaanis fikseeritakse RTK ja RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste riigihangete

vajadustest lähtuvalt ühte kalendriaastasse planeeritud RHO poolt korraldatavad

riigihanked.

3.3.2. Hankeplaani koostab RHO ja hankeplaani kantakse riigihanked, mille korraldamisel

on riigihangete seaduse kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris. RHO

võib hankeplaani lisada ka need riigihanked, mille korraldamisel ei ole nõutud riigihangete

seaduse kohaselt toimingute tegemine riigihangete registris, kuid mida RTK või asutus

soovib läbi viia riigihangete registris lähtuvalt hankelepingu esemest või rahastaja

tingimustest või muu põhjendatud vajaduse tõttu.

3.3.3. Riigihangete seaduse kohaselt on riigihangete registris kohustus teha toiminguid

alljärgnevate piirmääradega riigihangete osas:

 asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates

30 000 eurost;

 eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste

kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava

käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

 ehitustööde tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

 ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, sotsiaalteenuste tellimine, sh

sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava käibemaksuta

maksumusega alates 300 000 eurost.

3.3.4. Hankeplaanis kajastatakse iga planeeritava riigihanke kohta vähemalt:

 sisendi andja lähteülesande esitamise eest vastutav isik;

 riigihanke nimetus ja objekti lühikirjeldus;

 lähteülesande RHOle esitamise tähtpäev;

 hanke- või raamlepingu kestvus ja eeldatav sõlmimise tähtpäev;

 hanke- või raamlepingu eeldatav maksumus;

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 5 / 12

5

 riigihanke korraldamine üleriigilise keskse riigihankena, mitme asutusega keskse

riigihankena või ühishankena.

3.3.5. Mitme asutusega keskse riigihanke või ühishanke korraldamise otsustab kokkuleppes

fikseeritud erisusi arvestades õiguslikel ja otstarbekuse kaalutlustel RHO koostöös

asutustega.

3.3.6. Üleriigiliste kesksete riigihangete korraldamise otsustab RTK eelkõige ressursi

saadavusest lähtuvalt. Vajadusel võib RTK määrata üleriigilise keskse riigihankega

ühinemise kokkuleppe tingimused, sh esinduse ulatuse, kulude hüvitamise või tasu

maksmise, avaldades need RTK veebilehel.

3.4. Hankeplaani kinnitamine ja avalikustamine

3.4.1. Enne hankeplaani kinnitamist kooskõlastab RHO kokkuleppe tingimustest tulenevalt

hankeplaani kõigi sisendi andjatega vähemalt sisendi andja poolt antud sisendi ulatuses.

3.4.2. RTK peadirektor kinnitab jooksva aasta hankeplaani hiljemalt kümne tööpäeva

jooksul pärast hankeplaani kooskõlastamist sisendi andjate poolt. RHO korraldab

hankeplaani avaldamise RTK välisveebis ning teavitab sisendi andjaid hankeplaani

kinnitamisest.

3.4.4. Asutused, kellele RTK osutab kokkuleppe kohaselt riigihangete tugiteenust ning kelle

riigihankevajadused on hankeplaanis kajastatud, eraldiseisvat hankeplaani kinnitama ei pea

ja asutuse hankeplaaniks loetakse RTK koostatud ja kinnitatud hankeplaan.

3.5. Hankeplaani muutmine ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine

3.5.1. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine

või hankeplaanikohase riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut

kinnitamist.

3.5.2. Hankeplaanis kinnitatud riigihanke korraldamiseks hankeplaanis sätestatust erineval

ajal või riigihanke vajaduse muul viisil muutumisest teavitab sisendi andja RHOd esimesel

võimalusel.

3.6. Hankeplaani täitmise aruandlus

3.6.1. RHO esitab RTKle ja asutustele hankeplaani täitmise aruande üks kord kvartalis

eelmise kvartali kohta kokkuleppes määratud aja jooksul pärast kvartali lõppu ning

kokkuleppe alusel hankeplaani täitmise analüüsi kord aastas enne uue hankeplaani

kinnitamist.

4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA

KORRALDAMINE RHO POOLT

4.1. Tegevuses osalejad ja vastutus

4.1.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste

töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud

ulatuses.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 6 / 12

6

4.1.2. RHO vastutab riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse ja teiste õigusaktide

korrektse järgimise ning kokkuleppe tingimuste täitmise eest. RHO korraldatavate

riigihangete puhul suhtleb menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate,

taotlejate ja pakkujatega RHO. Sisendi andja menetluse käigus riigihankel osalemisest

huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega otse ei suhtle ning riigihanke menetluse kohta

kolmandatele isikutele informatsiooni ei avalda, välja arvatud RHOga eelnevalt

kooskõlastatud juhtudel.

4.1.3. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse kvaliteedi tõstmiseks või keskmisele

turuhinnale vastava hinnataseme määramiseks viib turu-uuringu läbi sisendi andja, RHOl

on nõustav roll, sh annab RHO vajadusel nõu kuidas turu-uuringut läbi viia. Info läbi viidud

turu-uuringu kohta esitatakse RHOle lähteülesandes.

4.2. Lähteülesande koostamine

4.2.1. RHO töötaja edastab riigihanke ettevalmistamiseks hankeplaanis märgitud

lähteülesande esitamise eest vastutavale isikule meeldetuletuse lähteülesande esitamise

kohta üks kuu enne lähteülesande esitamise tähtpäeva. Meeldetuletust ei edastata juhul, kui

lähteülesande valmistab ette RHO.

4.2.2. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik edastab korraldatava riigihanke

vormikohase lähteülesande (K14 L2) RHOle aadressile [email protected] hankeplaanis

sätestatud kuu esimeseks tööpäevaks. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik vastutab

lähteülesandes sisalduva informatsiooni õigsuse, sh riigihanke eeldatava maksumuse

määramise ning olemasolevate rahaliste vahendite piisavuse eest lähteülesandekohase

teenuse tellimise või asja ostmise jaoks.

4.2.3. Hankeplaanis mittekajastatud riigihanke korraldamiseks esitab sisendi andja

põhjendatud taotluse RHOle tuues välja korra punktis 3.3.4 kirjeldatud andmed ja

hankeplaani lisamata jätmise põhjendused. Täiendava riigihanke korraldamise otsustamine

toimub kokkuleppes sätestatud tingimustel RHO ja asutuse koostöös. RTKs tuleb täiendava

riigihanke korraldamise vajadus kooskõlastada peadirektoriga enne RHOle lähteülesande

esitamist.

4.3. Riigihanke alusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine

4.3.1. Igale korraldatavale riigihankele määrab RHO juhataja või tema poolt määratud isik

vastutava isiku. Vastutav isik peab kooskõlastama riigihanke alusdokumendid,

alusdokumentide muudatused ja vastuvõetavad otsused osakonna juhataja või tema poolt

määratud isikuga. Vastutav isik võib kooskõlastada riigihanke menetluse käigus taotlejale

või pakkujale esitatavad selgitused ning küsimused osakonna juhataja või tema poolt

määratud isikuga.

4.3.2. Sisendi andjaga kooskõlastatakse riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused,

juhul kui muudatus on sisuline (nt muudetakse tehnilist kirjeldust) ja muudatuse tõttu peab

pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, ning vastuvõetavad otsused.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 7 / 12

7

4.3.3. Riigihanke alustamise eelduseks on sisendi andja otsustusõigusliku isiku poolt

riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine kokkuleppes sätestatud ulatuses. RTKs

kooskõlastab riigihanke alusdokumendid kulujuht, kes kinnitab kooskõlastuse andmisega

rahaliste vahendite olemasolu ja riigihanke tehnilise kirjelduse sobivust. Kooskõlastus

edastatakse vastutavale isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

4.3.4. Keskse hanke puhul koostab riigihanke alusdokumendid (sh tehnilise kirjelduse)

RHO. RTKga hanketeenuse osutamiseks teenusleppe sõlminud asutused edastavad

otsustusõigusliku isiku kinnituse hankes osalemise soovi ja hankelepingu alusel tasu

maksmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohta. Asutused, kes ei ole hanketeenuse

osutamiseks teenuslepet sõlminud, annavad RHOle riigihanke läbiviimiseks volituse.

Volituse andmisega kooskõlastavad nad riigihanke alusdokumendid.

4.4. Riigihanke korraldamine/läbiviimine

4.4.1. Vastutava isiku ülesanded riigihanke korraldamisel on muuhulgas:

 lähteülesande täpsustamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga

(sh vajadusel eeldatava ajakava esitamine ja võimalikuks kohtumiseks ettepaneku

tegemine);

 keskse hanke puhul tehnilise kirjelduse koostamine ja hanke jaoks vajaliku sisendi

kogumine;

 hankemenetluse liigi valimine;

 riigihanke alusdokumentide koostamine, sh raamlepingu ja hankelepingu

projektide koostamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;

 nõuetekohane kooskõlastamine;

 riigihanke läbiviimine;

 pakkujatega läbirääkimiste korraldamine ja läbirääkimistel osalemine;

 selgituste andmine riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele, taotlejatele ja

pakkujatele vajadusel koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;

 vajadusel riigihanke otsuste kohta seisukoha küsimine lähteülesande esitamise eest

vastutavalt isikult;

 riigihanke otsuste tegemine;

 taotlejate, pakkujate ja lähteülesande esitamise eest vastutava isiku teavitamine

tehtud otsustest;

 ametijuhendist või asutusega sõlmitud kokkuleppest tulenevate muude kohustuste

täitmine.

4.5. Pakkumuste hindamine

4.5.1. Vajadusel moodustab sisendi andja pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjoni,

kuhu kuuluvad sisendi andja määratud liikmed, kes omavad riigihanke objektile vastavas

valdkonnas eriteadmisi. RTKs või RTK korrast lähtuvas asutuses moodustab

hindamiskomisjoni ja määrab selle liikmed riigihanke sisendi andmise eest vastutav

struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. Hindamiskomisjoni moodustamine ja

liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 8 / 12

8

4.5.2. Sisendi andja otsustab hindamiskomisjoni liikmete arvu ning tagab liikmete

sõltumatuse ja komisjoni töös osalemise. RTKs ja RTK korrast lähtuvas asutuses

moodustatud hindamiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget ning hindamiskomisjoni

töös osalemine on hindamiskomisjoni liikmetele kohustuslik.

4.5.3. Hindamiskomisjoni liikmete ülesandeks on pakkumuste hindamine, lähtudes

riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest.

4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid koos

põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on

digitaalselt allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt.

Hindamiskomisjoni iga liige esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud

vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti puudumise kohta.

4.6. Riigihanke vaidlustamine

4.6.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab RTKd, kui riigihanke

korraldajat, ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus, RHO töötaja. Vajaduse

korral kaasatakse vaidlustusmenetlusse lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi

andja poolt määratud isik. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb

RHO koostöös sisendi andjaga.

5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE

5.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste

töötajad.

5.2. Väikeostu vajadus kooskõlastatakse enne väikeostu korraldamist kulujuhiga.

5.3. Väikeostude läbiviimisel arvestatakse võimalusel keskkonnahoidlike lahendustega.

5.4. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, läbiviimisel tagatakse

rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kirjalikult võrreldavaid pakkumusi ei pea

võtma, kui riigihanke eset arvestades ei oleks see proportsionaalne või otstarbekas. Võrreldavaid

pakkumusi ei pea võtma ka juhul, kui mittevõtmise lubatavus tuleneb rahastaja tingimustest.

Põhjendus pakkumuse valiku kohta lisatakse arvete keskkonda ning sellega loetakse riigihangete

seaduse kohane riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kohustus täidetuks.

5.5. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5000 eurost, läbiviimisel

lähtutakse järgmistest nõuetest:

 võrreldakse soovitud asja või teenuse kohta avalikult kättesaadavat infot (sh maksumust)

või koostatakse ostetava asja või tellitava teenuse tehniline kirjeldus, et tagada võrreldavate

pakkumuste saamine ja määratakse eduka pakkumuse valimise kriteeriumid;

 pakkumust küsitakse võimalusel vähemalt kolmelt pakkujalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis või võrreldakse võimalusel vähemalt kolme pakkuja avalikult

kättesaadavat infot. Pakkujale saadetud ja pakkujalt saadud ning menetluse käigus

koostatud dokumendid tuleb registreerida dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS),

välja arvatud juhul, kui väikeost viiakse läbi riigihangete registris;

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 9 / 12

9

 koostatakse vormikohane (K14 L1) väikeostu dokument, mis sisaldab eduka pakkumuse

valimise kriteeriume või põhjendust võrreldavate pakkumuste mittevõtmise kohta. Eraldi

vormikohast väikeostu dokumenti ei pea koostama, kui eelpool kirjeldatud informatsioon

on dokumenteeritud mõnes muus dokumendis. Väikeostu dokumendile lisatakse asja või

teenuse kirjeldus ja laekunud pakkumused ning edastatakse DHSi kaudu kulujuhile

kooskõlastamiseks.

6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE

6.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate

asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad.

6.2. Tegevuse põhimõtted ja tähtaeg

6.2.1. Raam- või hankelepingu sõlmimiseks edastab vastutav isik sisendi andjale raam- või

hankelepingu projekti, riigihanke läbiviimise kohta koostatud memo ning vajadusel edukaks

tunnistatud pakkumuse, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.

6.2.2. Riigihanke tingimuste kohase raam- või hankelepingu sõlmimise korraldab

lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud sisendi andjaga

seotud muu isik.

6.2.3. Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib

raam- või hankelepingu sõltuvalt sisendi andjast kas RTK või asutus.

6.2.4. RTKs kirjaliku raam- või hankelepingu sõlmimisel kooskõlastab sisendi andja lepingu

DHSis kulujuhiga ja juhul, kui hanke on läbi viinud RHO, siis ka RHO juhataja või tema

poolt määratud isikuga. Väikeostu puhul lisatakse lepingu juurde väikeostu dokument.

6.2.5. RTKs saadab sisendi andja kirjaliku raamlepingu ja hankelepingu allkirjastamiseks

RTK peadirektorile või peadirektori vastutusvaldkonda kuuluva hankelepingu peadirektori

asetäitjale.

6.2.6. RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu sõlmimisel,

esitab lepingu sõlmimist korraldav isik vastutavale isikule sõlmitud lepingu kümne tööpäeva

jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Vastutav isik esitab lepingu andmete alusel

riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teate.

6.2.7. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks RTKs on lepingus määratud

töötaja. Asutuses määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik raam- või hankelepingus või

vastavalt asutuse töökorraldusele.

6.3. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ülesanded:

 vastutab raam- või hankelepingu täitmise, õiguskaitsevahendite kohaldamise ning

lõpetamise õiguspärasuse eest;

 kooskõlastab raam- või hankelepingu muutmise vajaduse tekkimisel lepingu muutmise

RHOga enne muudatuse vormistamist. Kui vastavalt riigihangete seadusele on muudatuste

kohta vaja esitada registrile raam- või hankelepingu muutmise teade, esitab täitmise eest

vastutav isik viie tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates RHOle asjakohase teabe.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 10 / 12

10

RHO esitab teabe alusel riigihangete registrile teate raam- või hankelepingu muutmise

kohta;

 esitab raamlepingu korral RHOle andmed raamlepingu alusel kaheteistkümne kuu jooksul

sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta kümne päeva jooksul pärast

iga kaheteistkümne kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. RHO esitab teate

alusel riigihangete registrile teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta;

 esitab RHOle vormikohase (K14 L4) teate RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel

raam- või hankelepingu lõppemise kohta kümne tööpäeva jooksul raam- või hankelepingu

lõppemisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raam- või

hankelepingu lõppemise kohta.

6.4. Lepingu, mida soovitakse sõlmida riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja

menetlusreegleid järgimata ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost,

sõlmimise kavatsuse võib lepingu sõlmimist korraldav isik enne tehingu ettevalmistamist RHOga

kooskõlastada. RTKs peab lepingu, mida soovitakse riigihangete seaduses sätestatud erandit

kohaldades ja menetlusreegleid järgimata sõlmida ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta on

alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse kooskõlastama RHOga. RHO ei kooskõlasta töölepingu

ja kinnisasja omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kavatsust.

6.5. Üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke või ühishanke tulemusena sõlmitava rahalist

kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise õigus RTK ja asutuste nimel on RTKl ning

raamlepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on RHO juhataja või RHO juhataja poolt määratud

RHO töötaja.

6.6. Üleriigilises keskses riigihankes, keskses riigihankes või ühishankes osalenud asutused

edastavad iga kaheteistkümne kuu möödudes raamlepingu sõlmimisest ja raamlepingu lõppedes

RHOle info raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta, kui

selline info ei ole RHOle kättesaadav riigihangete registrist või vastavalt riigihanke

alusdokumentidele edastatav pakkuja(te) poolt.

6.7. RTK vastutab üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke ja ühishanke korraldamise ning

rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse

eest, riigihankes osalenud asutused vastutavad raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise,

täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest.

6.8. Lepingud, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse

kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis (edaspidi kirjalik vorm).

6.9. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema:

 füüsiliste isikutega sõlmitavad lepingud;

 autoriõigusi kajastavad lepingud;

 rahalist kohustust mittesisaldavad koostöölepingud;

 lepingud, mille puhul tuleb kirjaliku vormi nõue õigusaktidest.

6.10. Lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on lepingus määratud töötaja.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 11 / 12

11

6.11. Lepingu täitmise eest vastutav isik on kohustatud kontrollima lepingu täitmist, vajadusel

kohaldama või tegema ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning väljastama lepingu

täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid.

7. RAKENDUSSÄTTED

7.1. RHO korraldab asutuste riigihankeid kokkuleppes sätestatud tähtpäevast arvates.

7.2. RHO korraldab RTKga kalendriaasta jooksul liituvate uute asutuste riigihankeid vastavalt

asutuste kinnitatud hankeplaanidele ning nende hangete osas RTK peadirektori kinnitatud

hankeplaani ei täiendata.

7.3. Enne riigihangete korraldamise tugiteenuse osutamise alguse tähtpäeva asutuse poolt alustatud

riigihanked viiakse RHO poolt lõpuni kokkuleppes fikseeritud tingimuste kohaselt.

7.4. Korra loomise ja ajakohasena hoidmise ning korrast lähtuvate asutuste teavitamise eest

hankekorda tehtud muudatustest vastutab RHO juhataja või tema poolt määratud isik.

KÄSKKIRI

30.03.2023 nr 1-2/23/22

Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete

korraldamise ja hankelepingute sõlmimise

korra kinnitamine

Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“

§ 20 lg 1 p 7 alusel:

1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise

korra.

2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 21.01.2022. a käskkirja nr

1-2 / 006 „Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise

korra kinnitamine“.

3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Pärt-Eo Rannap

peadirektor

Teatavaks teha: RTK töötajad

Koostaja: Helina Kudu

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 1 / 12

1

Riigihangete korraldamise teenus (K14) Protsess: Riigihangete korraldamine

Protsessi omanik: RHO juhataja

Versioon: 9

Kinnitatud: kuupäev digiallkirjas

Riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise kord sisaldab:

1. ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 1

2. MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 2

3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE ............................................................................................ 3

4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT ................ 5

5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE .............................................................................................. 8

6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE ....................................................................... 9

7. RAKENDUSSÄTTED ............................................................................................................. 11

1. ÜLDPÕHIMÕTTED

1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) riigihangete korraldamise ja hankelepingute

sõlmimise korras (edaspidi kord) kehtestatakse ühtsed reeglid RTK ja RTKga riigihangete

tugiteenuse osutamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) sõlminud asutuste (edaspidi asutus)

riigihangete planeerimisel, korraldamisel ning raam- või hankelepingute sõlmimisel.

1.2. Korras toodud nõuetest kinnipidamise eest vastutavad kõik RTK töötajad ja korrast lähtuvate

asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud

ulatuses.

1.3. RTK korraldab riigihankeid ning sõlmib raam- või hankelepinguid RTK ning RTKga

kokkuleppe sõlminud asutuste vajadustest lähtuvalt.

1.4. RTK osutab asutusele riigihangete korraldamise tugiteenust kokkuleppes fikseeritud

tingimustel ja ulatuses ning RTK töötajatele vastavalt korras sätestatule. RTKs vastutab

riigihangete korraldamise ja tugiteenuse osutamise eest riigihangete osakond (edaspidi RHO).

Riigihangete seaduses sätestatud hankija õigusi ja kohustusi täidavad RTK ja asutus ühiselt, võttes

aluseks kokkuleppes määratud pädevuste jaotuse.

1.5. RTK ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud

kohustusliku keskse hankija.

1.6. Asutusel on võimalik lähtuda korrast ulatuses, milles asutus ei ole kehtestanud eraldi

hankekorda. Kokkuleppes võivad RTK ja asutus täpsustada hankekorra kohaldamise tingimusi.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 2 / 12

2

1.7. Asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse kohaselt

riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul lähtutakse riigihangete seadusest, muudest

õigusaktidest ja korrast. RHO tagab riigihangete õiguspärase korraldamise ja riigihangete

tugiteenuse korrektse ning kvaliteetse osutamise.

1.8. Riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste või taotluste esitamine ning menetlemine

toimub elektrooniliselt, välja arvatud riigihangete seaduses sätestatud juhtudel.

1.9. Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse võimalusel sotsiaalsete kaalutluste,

innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega.

1.10. Asutustele ja RTK töötajatele riigihangete valdkonna nõustamisteenuse osutamisel annab

RHO nõu kõigis riigihankeid ja RTK poolt läbi viidud riigihangete tulemusel sõlmitud lepinguid

puudutavates küsimustes.

1.11. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad:

 lähteülesande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule;

 RHO töötajale;

 raam- või hankelepingu sõlmimist korraldavale isikule;

 raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule;

 väikeostu korraldavale isikule;

 väikeostu lepingu täitmise eest vastutavale isikule.

1.12. Toimingupiirangu kohaldamise kord ja tingimused RTKs sätestatakse RTK töökorralduse

reeglites. Asutuse töötaja toimingupiirangust kinnipidamise, teavitamise ja taandamise eest

vastutab asutus vastavalt asutuse sätestatud korrale.

1.13. Korra lisad

Korra lisad (vormid ja juhised) on töödokumendid, mida ei kinnitata korra koosseisus käskkirjaga

ja mille muutmise, täiendamise, täpsustamise õigus on protsessi omanikul. Vormi või juhise

muutmisel tagab protsessi omanik, et muudetud vormid ja juhised oleksid kättesaadavad ja

avaldatud sise- ja/või välisveebis ning muutusest on vormide ja juhiste kasutajaid teavitatud.

 K14 L1 – väikeostu dokumendi vorm;

 K14 L2 – lähteülesande vorm;

 K14 L3 – hankeplaani sisendi vorm;

 K14 L4 – raam- või hankelepingu lõppemise teate vorm;

 K14 L5 – hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnituse vorm.

2. MÕISTED JA LÜHENDID

 Dokumendihaldussüsteem (DHS) – RTK-s kasutatav elektrooniline

dokumendihaldussüsteem, mida kasutatakse dokumentide loomiseks, haldamiseks,

menetlemiseks ja hoidmiseks.

 Keskne riigihange – RTK kui keskse hankija ettevalmistatav ja läbiviidav riigihange, mis

hõlmab ühe või mitme asutuse hankevajadusi ning mille tulemusena sõlmib rahalist

kohustust mittesisaldava raamlepingu RTK või rahalist kohustust sisaldava raamlepingu

või hankelepingu asutus.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 3 / 12

3

 Kulujuht – RTK peadirektori või asutuse juhi poolt määratud töötaja, kes vastutab

kulutuste tegemisel konkreetse kuluüksuse eelarve piisavuse eest.

 Lähteülesanne – sisendi andja poolt RHOle lähteülesande vormil esitatav sisend

riigihanke korraldamiseks.

 Otsustusõiguslik isik – isik, kellel on RTKs või asutuses õigus otsustada rahaliste

vahendite kasutamise üle.

 Riigihangete register – töökeskkond hankijatele riigihangete korraldamiseks ja

haldamiseks ning pakkujatele riigihangetel osalemiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/.

 Riigihangete tugiteenus – riigihangete korraldamise teenus, sh nõustamine ning

riigihanke ettevalmistamine, korraldamine ja toimingute tegemine asutuse nimel.

 RHO – Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakond.

 Sisendi andja – RTK töötaja või RTKga kokkuleppe sõlminud asutus.

 Töötaja – RTK või asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik

või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.

 Vastutav isik – RHO töötaja, kes vastutab riigihanke nõuetekohase ja eesmärgipärase

korraldamise eest.

 Väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mis hangitakse korra alusel ja mille käibemaksuta

maksumus on väiksem kui korra punktis 3.3.3 nimetatud summad.

 Väikeostu dokument – väikeostu eesmärgi, tulemuste, planeeritud eelarve ja

finantseerimisallikate kirjeldus.

 Ühishange – RTK läbiviidav riigihange, mis hõlmab rohkem kui ühe asutuse

hankevajadusi ja kus üheks sisendi andjaks on RTK.

 Üleriigiline keskne riigihange – keskne riigihange või ühishange, millega võivad

hankijatena liituda nii kokkuleppe sõlminud kui ka kokkulepet mittesõlminud asutused.

3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE

3.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate

asutuste töötajad.

3.2. Sisendi kogumine hankeplaani koostamiseks

3.2.1 RHO esitab igal aastal hiljemalt detsembris hankeplaani koostamiseks vormikohase

(K14 L3) sisendi kogumise päringu RTK juhtkonna liikmetele ning RTKga kokkuleppe

sõlminud asutustele järgmise aasta hankevajaduste kohta.

3.2.2. Esialgse hankeplaani sisendi küsimiseks järgmise aasta I kvartaliks esitab RHO

päringu igal aastal hiljemalt septembris.

3.2.3. Sisendi andja esitab RHOle vormikohase hankeplaani sisendi, päringus märgitud

tähtajaks.

3.2.4. Hankeplaani sisend peab kajastama kõiki sisendi andja planeeritavast eelarvest või

muudest alustest tulenevaid vajadusi riigihangeteks, mille eeldatav maksumus käibemaksuta

on vähemalt 30 000 eurot (sh summeritavad hanked) või mis riigihangete seaduse või

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 4 / 12

4

riigihanke rahastaja finantseerimistingimuste kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete

registris. Juhul, kui sisendi andja soovib RHOlt taotleda madalama eeldatava maksumusega

riigihanke korraldamist, esitab sisendi andja taotletava riigihanke kohta nõuetekohased

andmed hankeplaani sisendis.

3.2.5 Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb sisendi andjal lisaks riigihangete

seaduses sätestatule arvestada järgmisi põhimõtteid:

 riigihankeid ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida riigihangete

seadusest tulenevaid kohustuslikke menetlusreegleid;

 kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid toote

pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka hoolduse ja

tarvikute eeldatav kulu;

 asja ostmisega kaasnev väljaõppekulu arvestatakse riigihanke eeldatava

maksumuse sisse.

3.3. Hankeplaani koostamise põhimõtted

3.3.1. Hankeplaanis fikseeritakse RTK ja RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste riigihangete

vajadustest lähtuvalt ühte kalendriaastasse planeeritud RHO poolt korraldatavad

riigihanked.

3.3.2. Hankeplaani koostab RHO ja hankeplaani kantakse riigihanked, mille korraldamisel

on riigihangete seaduse kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris. RHO

võib hankeplaani lisada ka need riigihanked, mille korraldamisel ei ole nõutud riigihangete

seaduse kohaselt toimingute tegemine riigihangete registris, kuid mida RTK või asutus

soovib läbi viia riigihangete registris lähtuvalt hankelepingu esemest või rahastaja

tingimustest või muu põhjendatud vajaduse tõttu.

3.3.3. Riigihangete seaduse kohaselt on riigihangete registris kohustus teha toiminguid

alljärgnevate piirmääradega riigihangete osas:

 asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates

30 000 eurost;

 eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste

kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava

käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

 ehitustööde tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

 ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, sotsiaalteenuste tellimine, sh

sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava käibemaksuta

maksumusega alates 300 000 eurost.

3.3.4. Hankeplaanis kajastatakse iga planeeritava riigihanke kohta vähemalt:

 sisendi andja lähteülesande esitamise eest vastutav isik;

 riigihanke nimetus ja objekti lühikirjeldus;

 lähteülesande RHOle esitamise tähtpäev;

 hanke- või raamlepingu kestvus ja eeldatav sõlmimise tähtpäev;

 hanke- või raamlepingu eeldatav maksumus;

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 5 / 12

5

 riigihanke korraldamine üleriigilise keskse riigihankena, mitme asutusega keskse

riigihankena või ühishankena.

3.3.5. Mitme asutusega keskse riigihanke või ühishanke korraldamise otsustab kokkuleppes

fikseeritud erisusi arvestades õiguslikel ja otstarbekuse kaalutlustel RHO koostöös

asutustega.

3.3.6. Üleriigiliste kesksete riigihangete korraldamise otsustab RTK eelkõige ressursi

saadavusest lähtuvalt. Vajadusel võib RTK määrata üleriigilise keskse riigihankega

ühinemise kokkuleppe tingimused, sh esinduse ulatuse, kulude hüvitamise või tasu

maksmise, avaldades need RTK veebilehel.

3.4. Hankeplaani kinnitamine ja avalikustamine

3.4.1. Enne hankeplaani kinnitamist kooskõlastab RHO kokkuleppe tingimustest tulenevalt

hankeplaani kõigi sisendi andjatega vähemalt sisendi andja poolt antud sisendi ulatuses.

3.4.2. RTK peadirektor kinnitab jooksva aasta hankeplaani hiljemalt kümne tööpäeva

jooksul pärast hankeplaani kooskõlastamist sisendi andjate poolt. RHO korraldab

hankeplaani avaldamise RTK välisveebis ning teavitab sisendi andjaid hankeplaani

kinnitamisest.

3.4.4. Asutused, kellele RTK osutab kokkuleppe kohaselt riigihangete tugiteenust ning kelle

riigihankevajadused on hankeplaanis kajastatud, eraldiseisvat hankeplaani kinnitama ei pea

ja asutuse hankeplaaniks loetakse RTK koostatud ja kinnitatud hankeplaan.

3.5. Hankeplaani muutmine ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine

3.5.1. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine

või hankeplaanikohase riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut

kinnitamist.

3.5.2. Hankeplaanis kinnitatud riigihanke korraldamiseks hankeplaanis sätestatust erineval

ajal või riigihanke vajaduse muul viisil muutumisest teavitab sisendi andja RHOd esimesel

võimalusel.

3.6. Hankeplaani täitmise aruandlus

3.6.1. RHO esitab RTKle ja asutustele hankeplaani täitmise aruande üks kord kvartalis

eelmise kvartali kohta kokkuleppes määratud aja jooksul pärast kvartali lõppu ning

kokkuleppe alusel hankeplaani täitmise analüüsi kord aastas enne uue hankeplaani

kinnitamist.

4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA

KORRALDAMINE RHO POOLT

4.1. Tegevuses osalejad ja vastutus

4.1.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste

töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud

ulatuses.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 6 / 12

6

4.1.2. RHO vastutab riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse ja teiste õigusaktide

korrektse järgimise ning kokkuleppe tingimuste täitmise eest. RHO korraldatavate

riigihangete puhul suhtleb menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate,

taotlejate ja pakkujatega RHO. Sisendi andja menetluse käigus riigihankel osalemisest

huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega otse ei suhtle ning riigihanke menetluse kohta

kolmandatele isikutele informatsiooni ei avalda, välja arvatud RHOga eelnevalt

kooskõlastatud juhtudel.

4.1.3. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse kvaliteedi tõstmiseks või keskmisele

turuhinnale vastava hinnataseme määramiseks viib turu-uuringu läbi sisendi andja, RHOl

on nõustav roll, sh annab RHO vajadusel nõu kuidas turu-uuringut läbi viia. Info läbi viidud

turu-uuringu kohta esitatakse RHOle lähteülesandes.

4.2. Lähteülesande koostamine

4.2.1. RHO töötaja edastab riigihanke ettevalmistamiseks hankeplaanis märgitud

lähteülesande esitamise eest vastutavale isikule meeldetuletuse lähteülesande esitamise

kohta üks kuu enne lähteülesande esitamise tähtpäeva. Meeldetuletust ei edastata juhul, kui

lähteülesande valmistab ette RHO.

4.2.2. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik edastab korraldatava riigihanke

vormikohase lähteülesande (K14 L2) RHOle aadressile [email protected] hankeplaanis

sätestatud kuu esimeseks tööpäevaks. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik vastutab

lähteülesandes sisalduva informatsiooni õigsuse, sh riigihanke eeldatava maksumuse

määramise ning olemasolevate rahaliste vahendite piisavuse eest lähteülesandekohase

teenuse tellimise või asja ostmise jaoks.

4.2.3. Hankeplaanis mittekajastatud riigihanke korraldamiseks esitab sisendi andja

põhjendatud taotluse RHOle tuues välja korra punktis 3.3.4 kirjeldatud andmed ja

hankeplaani lisamata jätmise põhjendused. Täiendava riigihanke korraldamise otsustamine

toimub kokkuleppes sätestatud tingimustel RHO ja asutuse koostöös. RTKs tuleb täiendava

riigihanke korraldamise vajadus kooskõlastada peadirektoriga enne RHOle lähteülesande

esitamist.

4.3. Riigihanke alusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine

4.3.1. Igale korraldatavale riigihankele määrab RHO juhataja või tema poolt määratud isik

vastutava isiku. Vastutav isik peab kooskõlastama riigihanke alusdokumendid,

alusdokumentide muudatused ja vastuvõetavad otsused osakonna juhataja või tema poolt

määratud isikuga. Vastutav isik võib kooskõlastada riigihanke menetluse käigus taotlejale

või pakkujale esitatavad selgitused ning küsimused osakonna juhataja või tema poolt

määratud isikuga.

4.3.2. Sisendi andjaga kooskõlastatakse riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused,

juhul kui muudatus on sisuline (nt muudetakse tehnilist kirjeldust) ja muudatuse tõttu peab

pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, ning vastuvõetavad otsused.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 7 / 12

7

4.3.3. Riigihanke alustamise eelduseks on sisendi andja otsustusõigusliku isiku poolt

riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine kokkuleppes sätestatud ulatuses. RTKs

kooskõlastab riigihanke alusdokumendid kulujuht, kes kinnitab kooskõlastuse andmisega

rahaliste vahendite olemasolu ja riigihanke tehnilise kirjelduse sobivust. Kooskõlastus

edastatakse vastutavale isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

4.3.4. Keskse hanke puhul koostab riigihanke alusdokumendid (sh tehnilise kirjelduse)

RHO. RTKga hanketeenuse osutamiseks teenusleppe sõlminud asutused edastavad

otsustusõigusliku isiku kinnituse hankes osalemise soovi ja hankelepingu alusel tasu

maksmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohta. Asutused, kes ei ole hanketeenuse

osutamiseks teenuslepet sõlminud, annavad RHOle riigihanke läbiviimiseks volituse.

Volituse andmisega kooskõlastavad nad riigihanke alusdokumendid.

4.4. Riigihanke korraldamine/läbiviimine

4.4.1. Vastutava isiku ülesanded riigihanke korraldamisel on muuhulgas:

 lähteülesande täpsustamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga

(sh vajadusel eeldatava ajakava esitamine ja võimalikuks kohtumiseks ettepaneku

tegemine);

 keskse hanke puhul tehnilise kirjelduse koostamine ja hanke jaoks vajaliku sisendi

kogumine;

 hankemenetluse liigi valimine;

 riigihanke alusdokumentide koostamine, sh raamlepingu ja hankelepingu

projektide koostamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;

 nõuetekohane kooskõlastamine;

 riigihanke läbiviimine;

 pakkujatega läbirääkimiste korraldamine ja läbirääkimistel osalemine;

 selgituste andmine riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele, taotlejatele ja

pakkujatele vajadusel koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;

 vajadusel riigihanke otsuste kohta seisukoha küsimine lähteülesande esitamise eest

vastutavalt isikult;

 riigihanke otsuste tegemine;

 taotlejate, pakkujate ja lähteülesande esitamise eest vastutava isiku teavitamine

tehtud otsustest;

 ametijuhendist või asutusega sõlmitud kokkuleppest tulenevate muude kohustuste

täitmine.

4.5. Pakkumuste hindamine

4.5.1. Vajadusel moodustab sisendi andja pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjoni,

kuhu kuuluvad sisendi andja määratud liikmed, kes omavad riigihanke objektile vastavas

valdkonnas eriteadmisi. RTKs või RTK korrast lähtuvas asutuses moodustab

hindamiskomisjoni ja määrab selle liikmed riigihanke sisendi andmise eest vastutav

struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. Hindamiskomisjoni moodustamine ja

liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 8 / 12

8

4.5.2. Sisendi andja otsustab hindamiskomisjoni liikmete arvu ning tagab liikmete

sõltumatuse ja komisjoni töös osalemise. RTKs ja RTK korrast lähtuvas asutuses

moodustatud hindamiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget ning hindamiskomisjoni

töös osalemine on hindamiskomisjoni liikmetele kohustuslik.

4.5.3. Hindamiskomisjoni liikmete ülesandeks on pakkumuste hindamine, lähtudes

riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest.

4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid koos

põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on

digitaalselt allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt.

Hindamiskomisjoni iga liige esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud

vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti puudumise kohta.

4.6. Riigihanke vaidlustamine

4.6.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab RTKd, kui riigihanke

korraldajat, ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus, RHO töötaja. Vajaduse

korral kaasatakse vaidlustusmenetlusse lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi

andja poolt määratud isik. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb

RHO koostöös sisendi andjaga.

5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE

5.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste

töötajad.

5.2. Väikeostu vajadus kooskõlastatakse enne väikeostu korraldamist kulujuhiga.

5.3. Väikeostude läbiviimisel arvestatakse võimalusel keskkonnahoidlike lahendustega.

5.4. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, läbiviimisel tagatakse

rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kirjalikult võrreldavaid pakkumusi ei pea

võtma, kui riigihanke eset arvestades ei oleks see proportsionaalne või otstarbekas. Võrreldavaid

pakkumusi ei pea võtma ka juhul, kui mittevõtmise lubatavus tuleneb rahastaja tingimustest.

Põhjendus pakkumuse valiku kohta lisatakse arvete keskkonda ning sellega loetakse riigihangete

seaduse kohane riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kohustus täidetuks.

5.5. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5000 eurost, läbiviimisel

lähtutakse järgmistest nõuetest:

 võrreldakse soovitud asja või teenuse kohta avalikult kättesaadavat infot (sh maksumust)

või koostatakse ostetava asja või tellitava teenuse tehniline kirjeldus, et tagada võrreldavate

pakkumuste saamine ja määratakse eduka pakkumuse valimise kriteeriumid;

 pakkumust küsitakse võimalusel vähemalt kolmelt pakkujalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis või võrreldakse võimalusel vähemalt kolme pakkuja avalikult

kättesaadavat infot. Pakkujale saadetud ja pakkujalt saadud ning menetluse käigus

koostatud dokumendid tuleb registreerida dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS),

välja arvatud juhul, kui väikeost viiakse läbi riigihangete registris;

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 9 / 12

9

 koostatakse vormikohane (K14 L1) väikeostu dokument, mis sisaldab eduka pakkumuse

valimise kriteeriume või põhjendust võrreldavate pakkumuste mittevõtmise kohta. Eraldi

vormikohast väikeostu dokumenti ei pea koostama, kui eelpool kirjeldatud informatsioon

on dokumenteeritud mõnes muus dokumendis. Väikeostu dokumendile lisatakse asja või

teenuse kirjeldus ja laekunud pakkumused ning edastatakse DHSi kaudu kulujuhile

kooskõlastamiseks.

6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE

6.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate

asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad.

6.2. Tegevuse põhimõtted ja tähtaeg

6.2.1. Raam- või hankelepingu sõlmimiseks edastab vastutav isik sisendi andjale raam- või

hankelepingu projekti, riigihanke läbiviimise kohta koostatud memo ning vajadusel edukaks

tunnistatud pakkumuse, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.

6.2.2. Riigihanke tingimuste kohase raam- või hankelepingu sõlmimise korraldab

lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud sisendi andjaga

seotud muu isik.

6.2.3. Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib

raam- või hankelepingu sõltuvalt sisendi andjast kas RTK või asutus.

6.2.4. RTKs kirjaliku raam- või hankelepingu sõlmimisel kooskõlastab sisendi andja lepingu

DHSis kulujuhiga ja juhul, kui hanke on läbi viinud RHO, siis ka RHO juhataja või tema

poolt määratud isikuga. Väikeostu puhul lisatakse lepingu juurde väikeostu dokument.

6.2.5. RTKs saadab sisendi andja kirjaliku raamlepingu ja hankelepingu allkirjastamiseks

RTK peadirektorile või peadirektori vastutusvaldkonda kuuluva hankelepingu peadirektori

asetäitjale.

6.2.6. RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu sõlmimisel,

esitab lepingu sõlmimist korraldav isik vastutavale isikule sõlmitud lepingu kümne tööpäeva

jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Vastutav isik esitab lepingu andmete alusel

riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teate.

6.2.7. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks RTKs on lepingus määratud

töötaja. Asutuses määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik raam- või hankelepingus või

vastavalt asutuse töökorraldusele.

6.3. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ülesanded:

 vastutab raam- või hankelepingu täitmise, õiguskaitsevahendite kohaldamise ning

lõpetamise õiguspärasuse eest;

 kooskõlastab raam- või hankelepingu muutmise vajaduse tekkimisel lepingu muutmise

RHOga enne muudatuse vormistamist. Kui vastavalt riigihangete seadusele on muudatuste

kohta vaja esitada registrile raam- või hankelepingu muutmise teade, esitab täitmise eest

vastutav isik viie tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates RHOle asjakohase teabe.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 10 / 12

10

RHO esitab teabe alusel riigihangete registrile teate raam- või hankelepingu muutmise

kohta;

 esitab raamlepingu korral RHOle andmed raamlepingu alusel kaheteistkümne kuu jooksul

sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta kümne päeva jooksul pärast

iga kaheteistkümne kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. RHO esitab teate

alusel riigihangete registrile teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta;

 esitab RHOle vormikohase (K14 L4) teate RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel

raam- või hankelepingu lõppemise kohta kümne tööpäeva jooksul raam- või hankelepingu

lõppemisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raam- või

hankelepingu lõppemise kohta.

6.4. Lepingu, mida soovitakse sõlmida riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja

menetlusreegleid järgimata ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost,

sõlmimise kavatsuse võib lepingu sõlmimist korraldav isik enne tehingu ettevalmistamist RHOga

kooskõlastada. RTKs peab lepingu, mida soovitakse riigihangete seaduses sätestatud erandit

kohaldades ja menetlusreegleid järgimata sõlmida ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta on

alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse kooskõlastama RHOga. RHO ei kooskõlasta töölepingu

ja kinnisasja omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kavatsust.

6.5. Üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke või ühishanke tulemusena sõlmitava rahalist

kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise õigus RTK ja asutuste nimel on RTKl ning

raamlepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on RHO juhataja või RHO juhataja poolt määratud

RHO töötaja.

6.6. Üleriigilises keskses riigihankes, keskses riigihankes või ühishankes osalenud asutused

edastavad iga kaheteistkümne kuu möödudes raamlepingu sõlmimisest ja raamlepingu lõppedes

RHOle info raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta, kui

selline info ei ole RHOle kättesaadav riigihangete registrist või vastavalt riigihanke

alusdokumentidele edastatav pakkuja(te) poolt.

6.7. RTK vastutab üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke ja ühishanke korraldamise ning

rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse

eest, riigihankes osalenud asutused vastutavad raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise,

täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest.

6.8. Lepingud, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse

kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis (edaspidi kirjalik vorm).

6.9. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema:

 füüsiliste isikutega sõlmitavad lepingud;

 autoriõigusi kajastavad lepingud;

 rahalist kohustust mittesisaldavad koostöölepingud;

 lepingud, mille puhul tuleb kirjaliku vormi nõue õigusaktidest.

6.10. Lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on lepingus määratud töötaja.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 11 / 12

11

6.11. Lepingu täitmise eest vastutav isik on kohustatud kontrollima lepingu täitmist, vajadusel

kohaldama või tegema ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning väljastama lepingu

täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid.

7. RAKENDUSSÄTTED

7.1. RHO korraldab asutuste riigihankeid kokkuleppes sätestatud tähtpäevast arvates.

7.2. RHO korraldab RTKga kalendriaasta jooksul liituvate uute asutuste riigihankeid vastavalt

asutuste kinnitatud hankeplaanidele ning nende hangete osas RTK peadirektori kinnitatud

hankeplaani ei täiendata.

7.3. Enne riigihangete korraldamise tugiteenuse osutamise alguse tähtpäeva asutuse poolt alustatud

riigihanked viiakse RHO poolt lõpuni kokkuleppes fikseeritud tingimuste kohaselt.

7.4. Korra loomise ja ajakohasena hoidmise ning korrast lähtuvate asutuste teavitamise eest

hankekorda tehtud muudatustest vastutab RHO juhataja või tema poolt määratud isik.

KÄSKKIRI

30.03.2023 nr 1-2/23/22

Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete

korraldamise ja hankelepingute sõlmimise

korra kinnitamine

Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“

§ 20 lg 1 p 7 alusel:

1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise

korra.

2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 21.01.2022. a käskkirja nr

1-2 / 006 „Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise

korra kinnitamine“.

3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Pärt-Eo Rannap

peadirektor

Teatavaks teha: RTK töötajad

Koostaja: Helina Kudu

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 1 / 12

1

Riigihangete korraldamise teenus (K14) Protsess: Riigihangete korraldamine

Protsessi omanik: RHO juhataja

Versioon: 9

Kinnitatud: kuupäev digiallkirjas

Riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise kord sisaldab:

1. ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 1

2. MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 2

3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE ............................................................................................ 3

4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT ................ 5

5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE .............................................................................................. 8

6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE ....................................................................... 9

7. RAKENDUSSÄTTED ............................................................................................................. 11

1. ÜLDPÕHIMÕTTED

1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) riigihangete korraldamise ja hankelepingute

sõlmimise korras (edaspidi kord) kehtestatakse ühtsed reeglid RTK ja RTKga riigihangete

tugiteenuse osutamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) sõlminud asutuste (edaspidi asutus)

riigihangete planeerimisel, korraldamisel ning raam- või hankelepingute sõlmimisel.

1.2. Korras toodud nõuetest kinnipidamise eest vastutavad kõik RTK töötajad ja korrast lähtuvate

asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud

ulatuses.

1.3. RTK korraldab riigihankeid ning sõlmib raam- või hankelepinguid RTK ning RTKga

kokkuleppe sõlminud asutuste vajadustest lähtuvalt.

1.4. RTK osutab asutusele riigihangete korraldamise tugiteenust kokkuleppes fikseeritud

tingimustel ja ulatuses ning RTK töötajatele vastavalt korras sätestatule. RTKs vastutab

riigihangete korraldamise ja tugiteenuse osutamise eest riigihangete osakond (edaspidi RHO).

Riigihangete seaduses sätestatud hankija õigusi ja kohustusi täidavad RTK ja asutus ühiselt, võttes

aluseks kokkuleppes määratud pädevuste jaotuse.

1.5. RTK ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud

kohustusliku keskse hankija.

1.6. Asutusel on võimalik lähtuda korrast ulatuses, milles asutus ei ole kehtestanud eraldi

hankekorda. Kokkuleppes võivad RTK ja asutus täpsustada hankekorra kohaldamise tingimusi.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 2 / 12

2

1.7. Asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse kohaselt

riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul lähtutakse riigihangete seadusest, muudest

õigusaktidest ja korrast. RHO tagab riigihangete õiguspärase korraldamise ja riigihangete

tugiteenuse korrektse ning kvaliteetse osutamise.

1.8. Riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste või taotluste esitamine ning menetlemine

toimub elektrooniliselt, välja arvatud riigihangete seaduses sätestatud juhtudel.

1.9. Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse võimalusel sotsiaalsete kaalutluste,

innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega.

1.10. Asutustele ja RTK töötajatele riigihangete valdkonna nõustamisteenuse osutamisel annab

RHO nõu kõigis riigihankeid ja RTK poolt läbi viidud riigihangete tulemusel sõlmitud lepinguid

puudutavates küsimustes.

1.11. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad:

 lähteülesande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule;

 RHO töötajale;

 raam- või hankelepingu sõlmimist korraldavale isikule;

 raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule;

 väikeostu korraldavale isikule;

 väikeostu lepingu täitmise eest vastutavale isikule.

1.12. Toimingupiirangu kohaldamise kord ja tingimused RTKs sätestatakse RTK töökorralduse

reeglites. Asutuse töötaja toimingupiirangust kinnipidamise, teavitamise ja taandamise eest

vastutab asutus vastavalt asutuse sätestatud korrale.

1.13. Korra lisad

Korra lisad (vormid ja juhised) on töödokumendid, mida ei kinnitata korra koosseisus käskkirjaga

ja mille muutmise, täiendamise, täpsustamise õigus on protsessi omanikul. Vormi või juhise

muutmisel tagab protsessi omanik, et muudetud vormid ja juhised oleksid kättesaadavad ja

avaldatud sise- ja/või välisveebis ning muutusest on vormide ja juhiste kasutajaid teavitatud.

 K14 L1 – väikeostu dokumendi vorm;

 K14 L2 – lähteülesande vorm;

 K14 L3 – hankeplaani sisendi vorm;

 K14 L4 – raam- või hankelepingu lõppemise teate vorm;

 K14 L5 – hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnituse vorm.

2. MÕISTED JA LÜHENDID

 Dokumendihaldussüsteem (DHS) – RTK-s kasutatav elektrooniline

dokumendihaldussüsteem, mida kasutatakse dokumentide loomiseks, haldamiseks,

menetlemiseks ja hoidmiseks.

 Keskne riigihange – RTK kui keskse hankija ettevalmistatav ja läbiviidav riigihange, mis

hõlmab ühe või mitme asutuse hankevajadusi ning mille tulemusena sõlmib rahalist

kohustust mittesisaldava raamlepingu RTK või rahalist kohustust sisaldava raamlepingu

või hankelepingu asutus.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 3 / 12

3

 Kulujuht – RTK peadirektori või asutuse juhi poolt määratud töötaja, kes vastutab

kulutuste tegemisel konkreetse kuluüksuse eelarve piisavuse eest.

 Lähteülesanne – sisendi andja poolt RHOle lähteülesande vormil esitatav sisend

riigihanke korraldamiseks.

 Otsustusõiguslik isik – isik, kellel on RTKs või asutuses õigus otsustada rahaliste

vahendite kasutamise üle.

 Riigihangete register – töökeskkond hankijatele riigihangete korraldamiseks ja

haldamiseks ning pakkujatele riigihangetel osalemiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/.

 Riigihangete tugiteenus – riigihangete korraldamise teenus, sh nõustamine ning

riigihanke ettevalmistamine, korraldamine ja toimingute tegemine asutuse nimel.

 RHO – Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakond.

 Sisendi andja – RTK töötaja või RTKga kokkuleppe sõlminud asutus.

 Töötaja – RTK või asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik

või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.

 Vastutav isik – RHO töötaja, kes vastutab riigihanke nõuetekohase ja eesmärgipärase

korraldamise eest.

 Väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mis hangitakse korra alusel ja mille käibemaksuta

maksumus on väiksem kui korra punktis 3.3.3 nimetatud summad.

 Väikeostu dokument – väikeostu eesmärgi, tulemuste, planeeritud eelarve ja

finantseerimisallikate kirjeldus.

 Ühishange – RTK läbiviidav riigihange, mis hõlmab rohkem kui ühe asutuse

hankevajadusi ja kus üheks sisendi andjaks on RTK.

 Üleriigiline keskne riigihange – keskne riigihange või ühishange, millega võivad

hankijatena liituda nii kokkuleppe sõlminud kui ka kokkulepet mittesõlminud asutused.

3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE

3.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate

asutuste töötajad.

3.2. Sisendi kogumine hankeplaani koostamiseks

3.2.1 RHO esitab igal aastal hiljemalt detsembris hankeplaani koostamiseks vormikohase

(K14 L3) sisendi kogumise päringu RTK juhtkonna liikmetele ning RTKga kokkuleppe

sõlminud asutustele järgmise aasta hankevajaduste kohta.

3.2.2. Esialgse hankeplaani sisendi küsimiseks järgmise aasta I kvartaliks esitab RHO

päringu igal aastal hiljemalt septembris.

3.2.3. Sisendi andja esitab RHOle vormikohase hankeplaani sisendi, päringus märgitud

tähtajaks.

3.2.4. Hankeplaani sisend peab kajastama kõiki sisendi andja planeeritavast eelarvest või

muudest alustest tulenevaid vajadusi riigihangeteks, mille eeldatav maksumus käibemaksuta

on vähemalt 30 000 eurot (sh summeritavad hanked) või mis riigihangete seaduse või

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 4 / 12

4

riigihanke rahastaja finantseerimistingimuste kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete

registris. Juhul, kui sisendi andja soovib RHOlt taotleda madalama eeldatava maksumusega

riigihanke korraldamist, esitab sisendi andja taotletava riigihanke kohta nõuetekohased

andmed hankeplaani sisendis.

3.2.5 Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb sisendi andjal lisaks riigihangete

seaduses sätestatule arvestada järgmisi põhimõtteid:

 riigihankeid ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida riigihangete

seadusest tulenevaid kohustuslikke menetlusreegleid;

 kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid toote

pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka hoolduse ja

tarvikute eeldatav kulu;

 asja ostmisega kaasnev väljaõppekulu arvestatakse riigihanke eeldatava

maksumuse sisse.

3.3. Hankeplaani koostamise põhimõtted

3.3.1. Hankeplaanis fikseeritakse RTK ja RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste riigihangete

vajadustest lähtuvalt ühte kalendriaastasse planeeritud RHO poolt korraldatavad

riigihanked.

3.3.2. Hankeplaani koostab RHO ja hankeplaani kantakse riigihanked, mille korraldamisel

on riigihangete seaduse kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris. RHO

võib hankeplaani lisada ka need riigihanked, mille korraldamisel ei ole nõutud riigihangete

seaduse kohaselt toimingute tegemine riigihangete registris, kuid mida RTK või asutus

soovib läbi viia riigihangete registris lähtuvalt hankelepingu esemest või rahastaja

tingimustest või muu põhjendatud vajaduse tõttu.

3.3.3. Riigihangete seaduse kohaselt on riigihangete registris kohustus teha toiminguid

alljärgnevate piirmääradega riigihangete osas:

 asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates

30 000 eurost;

 eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste

kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava

käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

 ehitustööde tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

 ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, sotsiaalteenuste tellimine, sh

sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava käibemaksuta

maksumusega alates 300 000 eurost.

3.3.4. Hankeplaanis kajastatakse iga planeeritava riigihanke kohta vähemalt:

 sisendi andja lähteülesande esitamise eest vastutav isik;

 riigihanke nimetus ja objekti lühikirjeldus;

 lähteülesande RHOle esitamise tähtpäev;

 hanke- või raamlepingu kestvus ja eeldatav sõlmimise tähtpäev;

 hanke- või raamlepingu eeldatav maksumus;

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 5 / 12

5

 riigihanke korraldamine üleriigilise keskse riigihankena, mitme asutusega keskse

riigihankena või ühishankena.

3.3.5. Mitme asutusega keskse riigihanke või ühishanke korraldamise otsustab kokkuleppes

fikseeritud erisusi arvestades õiguslikel ja otstarbekuse kaalutlustel RHO koostöös

asutustega.

3.3.6. Üleriigiliste kesksete riigihangete korraldamise otsustab RTK eelkõige ressursi

saadavusest lähtuvalt. Vajadusel võib RTK määrata üleriigilise keskse riigihankega

ühinemise kokkuleppe tingimused, sh esinduse ulatuse, kulude hüvitamise või tasu

maksmise, avaldades need RTK veebilehel.

3.4. Hankeplaani kinnitamine ja avalikustamine

3.4.1. Enne hankeplaani kinnitamist kooskõlastab RHO kokkuleppe tingimustest tulenevalt

hankeplaani kõigi sisendi andjatega vähemalt sisendi andja poolt antud sisendi ulatuses.

3.4.2. RTK peadirektor kinnitab jooksva aasta hankeplaani hiljemalt kümne tööpäeva

jooksul pärast hankeplaani kooskõlastamist sisendi andjate poolt. RHO korraldab

hankeplaani avaldamise RTK välisveebis ning teavitab sisendi andjaid hankeplaani

kinnitamisest.

3.4.4. Asutused, kellele RTK osutab kokkuleppe kohaselt riigihangete tugiteenust ning kelle

riigihankevajadused on hankeplaanis kajastatud, eraldiseisvat hankeplaani kinnitama ei pea

ja asutuse hankeplaaniks loetakse RTK koostatud ja kinnitatud hankeplaan.

3.5. Hankeplaani muutmine ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine

3.5.1. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine

või hankeplaanikohase riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut

kinnitamist.

3.5.2. Hankeplaanis kinnitatud riigihanke korraldamiseks hankeplaanis sätestatust erineval

ajal või riigihanke vajaduse muul viisil muutumisest teavitab sisendi andja RHOd esimesel

võimalusel.

3.6. Hankeplaani täitmise aruandlus

3.6.1. RHO esitab RTKle ja asutustele hankeplaani täitmise aruande üks kord kvartalis

eelmise kvartali kohta kokkuleppes määratud aja jooksul pärast kvartali lõppu ning

kokkuleppe alusel hankeplaani täitmise analüüsi kord aastas enne uue hankeplaani

kinnitamist.

4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA

KORRALDAMINE RHO POOLT

4.1. Tegevuses osalejad ja vastutus

4.1.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste

töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud

ulatuses.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 6 / 12

6

4.1.2. RHO vastutab riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse ja teiste õigusaktide

korrektse järgimise ning kokkuleppe tingimuste täitmise eest. RHO korraldatavate

riigihangete puhul suhtleb menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate,

taotlejate ja pakkujatega RHO. Sisendi andja menetluse käigus riigihankel osalemisest

huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega otse ei suhtle ning riigihanke menetluse kohta

kolmandatele isikutele informatsiooni ei avalda, välja arvatud RHOga eelnevalt

kooskõlastatud juhtudel.

4.1.3. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse kvaliteedi tõstmiseks või keskmisele

turuhinnale vastava hinnataseme määramiseks viib turu-uuringu läbi sisendi andja, RHOl

on nõustav roll, sh annab RHO vajadusel nõu kuidas turu-uuringut läbi viia. Info läbi viidud

turu-uuringu kohta esitatakse RHOle lähteülesandes.

4.2. Lähteülesande koostamine

4.2.1. RHO töötaja edastab riigihanke ettevalmistamiseks hankeplaanis märgitud

lähteülesande esitamise eest vastutavale isikule meeldetuletuse lähteülesande esitamise

kohta üks kuu enne lähteülesande esitamise tähtpäeva. Meeldetuletust ei edastata juhul, kui

lähteülesande valmistab ette RHO.

4.2.2. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik edastab korraldatava riigihanke

vormikohase lähteülesande (K14 L2) RHOle aadressile [email protected] hankeplaanis

sätestatud kuu esimeseks tööpäevaks. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik vastutab

lähteülesandes sisalduva informatsiooni õigsuse, sh riigihanke eeldatava maksumuse

määramise ning olemasolevate rahaliste vahendite piisavuse eest lähteülesandekohase

teenuse tellimise või asja ostmise jaoks.

4.2.3. Hankeplaanis mittekajastatud riigihanke korraldamiseks esitab sisendi andja

põhjendatud taotluse RHOle tuues välja korra punktis 3.3.4 kirjeldatud andmed ja

hankeplaani lisamata jätmise põhjendused. Täiendava riigihanke korraldamise otsustamine

toimub kokkuleppes sätestatud tingimustel RHO ja asutuse koostöös. RTKs tuleb täiendava

riigihanke korraldamise vajadus kooskõlastada peadirektoriga enne RHOle lähteülesande

esitamist.

4.3. Riigihanke alusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine

4.3.1. Igale korraldatavale riigihankele määrab RHO juhataja või tema poolt määratud isik

vastutava isiku. Vastutav isik peab kooskõlastama riigihanke alusdokumendid,

alusdokumentide muudatused ja vastuvõetavad otsused osakonna juhataja või tema poolt

määratud isikuga. Vastutav isik võib kooskõlastada riigihanke menetluse käigus taotlejale

või pakkujale esitatavad selgitused ning küsimused osakonna juhataja või tema poolt

määratud isikuga.

4.3.2. Sisendi andjaga kooskõlastatakse riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused,

juhul kui muudatus on sisuline (nt muudetakse tehnilist kirjeldust) ja muudatuse tõttu peab

pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, ning vastuvõetavad otsused.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 7 / 12

7

4.3.3. Riigihanke alustamise eelduseks on sisendi andja otsustusõigusliku isiku poolt

riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine kokkuleppes sätestatud ulatuses. RTKs

kooskõlastab riigihanke alusdokumendid kulujuht, kes kinnitab kooskõlastuse andmisega

rahaliste vahendite olemasolu ja riigihanke tehnilise kirjelduse sobivust. Kooskõlastus

edastatakse vastutavale isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

4.3.4. Keskse hanke puhul koostab riigihanke alusdokumendid (sh tehnilise kirjelduse)

RHO. RTKga hanketeenuse osutamiseks teenusleppe sõlminud asutused edastavad

otsustusõigusliku isiku kinnituse hankes osalemise soovi ja hankelepingu alusel tasu

maksmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohta. Asutused, kes ei ole hanketeenuse

osutamiseks teenuslepet sõlminud, annavad RHOle riigihanke läbiviimiseks volituse.

Volituse andmisega kooskõlastavad nad riigihanke alusdokumendid.

4.4. Riigihanke korraldamine/läbiviimine

4.4.1. Vastutava isiku ülesanded riigihanke korraldamisel on muuhulgas:

 lähteülesande täpsustamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga

(sh vajadusel eeldatava ajakava esitamine ja võimalikuks kohtumiseks ettepaneku

tegemine);

 keskse hanke puhul tehnilise kirjelduse koostamine ja hanke jaoks vajaliku sisendi

kogumine;

 hankemenetluse liigi valimine;

 riigihanke alusdokumentide koostamine, sh raamlepingu ja hankelepingu

projektide koostamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;

 nõuetekohane kooskõlastamine;

 riigihanke läbiviimine;

 pakkujatega läbirääkimiste korraldamine ja läbirääkimistel osalemine;

 selgituste andmine riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele, taotlejatele ja

pakkujatele vajadusel koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;

 vajadusel riigihanke otsuste kohta seisukoha küsimine lähteülesande esitamise eest

vastutavalt isikult;

 riigihanke otsuste tegemine;

 taotlejate, pakkujate ja lähteülesande esitamise eest vastutava isiku teavitamine

tehtud otsustest;

 ametijuhendist või asutusega sõlmitud kokkuleppest tulenevate muude kohustuste

täitmine.

4.5. Pakkumuste hindamine

4.5.1. Vajadusel moodustab sisendi andja pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjoni,

kuhu kuuluvad sisendi andja määratud liikmed, kes omavad riigihanke objektile vastavas

valdkonnas eriteadmisi. RTKs või RTK korrast lähtuvas asutuses moodustab

hindamiskomisjoni ja määrab selle liikmed riigihanke sisendi andmise eest vastutav

struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. Hindamiskomisjoni moodustamine ja

liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 8 / 12

8

4.5.2. Sisendi andja otsustab hindamiskomisjoni liikmete arvu ning tagab liikmete

sõltumatuse ja komisjoni töös osalemise. RTKs ja RTK korrast lähtuvas asutuses

moodustatud hindamiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget ning hindamiskomisjoni

töös osalemine on hindamiskomisjoni liikmetele kohustuslik.

4.5.3. Hindamiskomisjoni liikmete ülesandeks on pakkumuste hindamine, lähtudes

riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest.

4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid koos

põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on

digitaalselt allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt.

Hindamiskomisjoni iga liige esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud

vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti puudumise kohta.

4.6. Riigihanke vaidlustamine

4.6.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab RTKd, kui riigihanke

korraldajat, ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus, RHO töötaja. Vajaduse

korral kaasatakse vaidlustusmenetlusse lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi

andja poolt määratud isik. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb

RHO koostöös sisendi andjaga.

5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE

5.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste

töötajad.

5.2. Väikeostu vajadus kooskõlastatakse enne väikeostu korraldamist kulujuhiga.

5.3. Väikeostude läbiviimisel arvestatakse võimalusel keskkonnahoidlike lahendustega.

5.4. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, läbiviimisel tagatakse

rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kirjalikult võrreldavaid pakkumusi ei pea

võtma, kui riigihanke eset arvestades ei oleks see proportsionaalne või otstarbekas. Võrreldavaid

pakkumusi ei pea võtma ka juhul, kui mittevõtmise lubatavus tuleneb rahastaja tingimustest.

Põhjendus pakkumuse valiku kohta lisatakse arvete keskkonda ning sellega loetakse riigihangete

seaduse kohane riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kohustus täidetuks.

5.5. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5000 eurost, läbiviimisel

lähtutakse järgmistest nõuetest:

 võrreldakse soovitud asja või teenuse kohta avalikult kättesaadavat infot (sh maksumust)

või koostatakse ostetava asja või tellitava teenuse tehniline kirjeldus, et tagada võrreldavate

pakkumuste saamine ja määratakse eduka pakkumuse valimise kriteeriumid;

 pakkumust küsitakse võimalusel vähemalt kolmelt pakkujalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis või võrreldakse võimalusel vähemalt kolme pakkuja avalikult

kättesaadavat infot. Pakkujale saadetud ja pakkujalt saadud ning menetluse käigus

koostatud dokumendid tuleb registreerida dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS),

välja arvatud juhul, kui väikeost viiakse läbi riigihangete registris;

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 9 / 12

9

 koostatakse vormikohane (K14 L1) väikeostu dokument, mis sisaldab eduka pakkumuse

valimise kriteeriume või põhjendust võrreldavate pakkumuste mittevõtmise kohta. Eraldi

vormikohast väikeostu dokumenti ei pea koostama, kui eelpool kirjeldatud informatsioon

on dokumenteeritud mõnes muus dokumendis. Väikeostu dokumendile lisatakse asja või

teenuse kirjeldus ja laekunud pakkumused ning edastatakse DHSi kaudu kulujuhile

kooskõlastamiseks.

6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE

6.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate

asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad.

6.2. Tegevuse põhimõtted ja tähtaeg

6.2.1. Raam- või hankelepingu sõlmimiseks edastab vastutav isik sisendi andjale raam- või

hankelepingu projekti, riigihanke läbiviimise kohta koostatud memo ning vajadusel edukaks

tunnistatud pakkumuse, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.

6.2.2. Riigihanke tingimuste kohase raam- või hankelepingu sõlmimise korraldab

lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud sisendi andjaga

seotud muu isik.

6.2.3. Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib

raam- või hankelepingu sõltuvalt sisendi andjast kas RTK või asutus.

6.2.4. RTKs kirjaliku raam- või hankelepingu sõlmimisel kooskõlastab sisendi andja lepingu

DHSis kulujuhiga ja juhul, kui hanke on läbi viinud RHO, siis ka RHO juhataja või tema

poolt määratud isikuga. Väikeostu puhul lisatakse lepingu juurde väikeostu dokument.

6.2.5. RTKs saadab sisendi andja kirjaliku raamlepingu ja hankelepingu allkirjastamiseks

RTK peadirektorile või peadirektori vastutusvaldkonda kuuluva hankelepingu peadirektori

asetäitjale.

6.2.6. RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu sõlmimisel,

esitab lepingu sõlmimist korraldav isik vastutavale isikule sõlmitud lepingu kümne tööpäeva

jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Vastutav isik esitab lepingu andmete alusel

riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teate.

6.2.7. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks RTKs on lepingus määratud

töötaja. Asutuses määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik raam- või hankelepingus või

vastavalt asutuse töökorraldusele.

6.3. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ülesanded:

 vastutab raam- või hankelepingu täitmise, õiguskaitsevahendite kohaldamise ning

lõpetamise õiguspärasuse eest;

 kooskõlastab raam- või hankelepingu muutmise vajaduse tekkimisel lepingu muutmise

RHOga enne muudatuse vormistamist. Kui vastavalt riigihangete seadusele on muudatuste

kohta vaja esitada registrile raam- või hankelepingu muutmise teade, esitab täitmise eest

vastutav isik viie tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates RHOle asjakohase teabe.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 10 / 12

10

RHO esitab teabe alusel riigihangete registrile teate raam- või hankelepingu muutmise

kohta;

 esitab raamlepingu korral RHOle andmed raamlepingu alusel kaheteistkümne kuu jooksul

sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta kümne päeva jooksul pärast

iga kaheteistkümne kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. RHO esitab teate

alusel riigihangete registrile teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta;

 esitab RHOle vormikohase (K14 L4) teate RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel

raam- või hankelepingu lõppemise kohta kümne tööpäeva jooksul raam- või hankelepingu

lõppemisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raam- või

hankelepingu lõppemise kohta.

6.4. Lepingu, mida soovitakse sõlmida riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja

menetlusreegleid järgimata ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost,

sõlmimise kavatsuse võib lepingu sõlmimist korraldav isik enne tehingu ettevalmistamist RHOga

kooskõlastada. RTKs peab lepingu, mida soovitakse riigihangete seaduses sätestatud erandit

kohaldades ja menetlusreegleid järgimata sõlmida ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta on

alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse kooskõlastama RHOga. RHO ei kooskõlasta töölepingu

ja kinnisasja omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kavatsust.

6.5. Üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke või ühishanke tulemusena sõlmitava rahalist

kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise õigus RTK ja asutuste nimel on RTKl ning

raamlepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on RHO juhataja või RHO juhataja poolt määratud

RHO töötaja.

6.6. Üleriigilises keskses riigihankes, keskses riigihankes või ühishankes osalenud asutused

edastavad iga kaheteistkümne kuu möödudes raamlepingu sõlmimisest ja raamlepingu lõppedes

RHOle info raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta, kui

selline info ei ole RHOle kättesaadav riigihangete registrist või vastavalt riigihanke

alusdokumentidele edastatav pakkuja(te) poolt.

6.7. RTK vastutab üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke ja ühishanke korraldamise ning

rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse

eest, riigihankes osalenud asutused vastutavad raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise,

täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest.

6.8. Lepingud, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse

kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis (edaspidi kirjalik vorm).

6.9. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema:

 füüsiliste isikutega sõlmitavad lepingud;

 autoriõigusi kajastavad lepingud;

 rahalist kohustust mittesisaldavad koostöölepingud;

 lepingud, mille puhul tuleb kirjaliku vormi nõue õigusaktidest.

6.10. Lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on lepingus määratud töötaja.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 11 / 12

11

6.11. Lepingu täitmise eest vastutav isik on kohustatud kontrollima lepingu täitmist, vajadusel

kohaldama või tegema ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning väljastama lepingu

täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid.

7. RAKENDUSSÄTTED

7.1. RHO korraldab asutuste riigihankeid kokkuleppes sätestatud tähtpäevast arvates.

7.2. RHO korraldab RTKga kalendriaasta jooksul liituvate uute asutuste riigihankeid vastavalt

asutuste kinnitatud hankeplaanidele ning nende hangete osas RTK peadirektori kinnitatud

hankeplaani ei täiendata.

7.3. Enne riigihangete korraldamise tugiteenuse osutamise alguse tähtpäeva asutuse poolt alustatud

riigihanked viiakse RHO poolt lõpuni kokkuleppes fikseeritud tingimuste kohaselt.

7.4. Korra loomise ja ajakohasena hoidmise ning korrast lähtuvate asutuste teavitamise eest

hankekorda tehtud muudatustest vastutab RHO juhataja või tema poolt määratud isik.

KÄSKKIRI

30.03.2023 nr 1-2/23/22

Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete

korraldamise ja hankelepingute sõlmimise

korra kinnitamine

Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“

§ 20 lg 1 p 7 alusel:

1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise

korra.

2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 21.01.2022. a käskkirja nr

1-2 / 006 „Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise

korra kinnitamine“.

3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Pärt-Eo Rannap

peadirektor

Teatavaks teha: RTK töötajad

Koostaja: Helina Kudu

1 / 8

Koostatud 05.06.2025 10:41:28

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

EDUKAKS TUNNISTAMISE OTSUS Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet) (286764) Hankemenetluse liik: Avatud hankemenetlus Koostaja: KADRI JUURISTE

Riigihangete seaduse § 52 lg 3, § 117 lõike 1 ning Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 30.03.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/22 kinnitatud Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korra punkti 4.4.1 alusel:

MAJANDUSLIKULT SOODSAIMA PAKKUMUSE VÄLJASELGITAMISEKS HINNATI PAKKUMUSI JÄRGMISTE HINDAMISKRITEERIUMITE ALUSEL

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta

Nr Kriteerium Tüüp ja hindamismeetod Osakaal

1 Pakkumuse maksumus Maksumus, vähim on parim 20

2 Projektiplaan Kvaliteet, hankija hinnatav 20

3 Projektimeeskonna kogemus Kvaliteet, hankija hinnatav 20

4 Proovitöö Kvaliteet, hankija hinnatav 40

Kokku 100

Hindamismetoodika kirjeldused 1.   Pakkumuse maksumus

Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

2.   Projektiplaan

Hindamismetoodika kirjeldus on lisatud hanke alusdokumentide hulka eraldi failina "Hindamismetoodika kirjeldus".

3.   Projektimeeskonna kogemus

Hindamismetoodika kirjeldus on lisatud hanke alusdokumentide hulka eraldi failina "Hindamismetoodika kirjeldus".

4.   Proovitöö

Hindamismetoodika kirjeldus on lisatud hanke alusdokumentide hulka eraldi failina "Hindamismetoodika kirjeldus".

HINDAMISE JA VÕRDLEMISE TULEMUSED

2 / 8

Koostatud 05.06.2025 10:41:28

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

Nr Pakkuja Pakkumus Punkte kokku Edukas

1 STACC OÜ (11672027) REGIO OÜ (12971967)

548415 84,37 Jah

Põhjendus: RHS § 117 lõike 1 alusel tunnistab hankija edukaks ühispakkujate STACC OÜ (11672027) ja REGIO OÜ (12971967) esitatud ühispakkumuse, sest see kogus hindamiskriteeriumite alusel saadud väärtuspunktide summeerimisel kõige rohkem väärtuspunkte ning on seega majanduslikult soodsaim pakkumus.

2 AS CGI Eesti (10006966)

554627 81,53 Ei

3 MINDTITAN OÜ (14131800)

549647 80,27 Ei

4 Aktsiaselts Datel (10324057)

544337 72 Ei

5 LEANEST OÜ (14058380)

548907 66,95 Ei

6 Solita OÜ (14372426)

554880 64,54 Ei

Pakkumustele omistatud punktisummade koondtabelit vaata lisadest 1-6.

Käesoleva otsuse peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras 10 päeva jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustumisest.

3 / 8

Koostatud 05.06.2025 10:41:28

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

LISA 1. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID

Pakkumus: 548415

Pakkuja: STACC OÜ (11672027), REGIO OÜ (12971967)

Nr Kriteerium Maksimaalne punktide arv

Pakkumusele omistatud

punktide arv

Pakkumuse maksumus / numbrilised väärtused

1 Pakkumuse maksumus 20 14,3721 306680,000€

2 Projektiplaan 20 20

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 15 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 5 punkti.

3 Proovitöö 40 30

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025).

Proovitöö tulem- 10 punkti Proovitöö kood - 10 punkti Proovitöö kirjeldus - 10 punkti

4 Projektimeeskonna kogemus 20 20

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025).

Punktisumma 100 84,37

4 / 8

Koostatud 05.06.2025 10:41:28

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

LISA 2. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID

Pakkumus: 554627

Pakkuja: AS CGI Eesti (10006966)

Nr Kriteerium Maksimaalne punktide arv

Pakkumusele omistatud

punktide arv

Pakkumuse maksumus / numbrilised väärtused

1 Pakkumuse maksumus 20 13,5341 320825,000€

2 Projektiplaan 20 18

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 15 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 3 punkti.

3 Proovitöö 40 30

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025).

Proovitöö tulem- 10 punkti Proovitöö kood - 10 punkti Proovitöö kirjeldus - 10 punkti

4 Projektimeeskonna kogemus 20 20

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025).

Punktisumma 100 81,53

5 / 8

Koostatud 05.06.2025 10:41:28

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

LISA 3. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID

Pakkumus: 549647

Pakkuja: MINDTITAN OÜ (14131800)

Nr Kriteerium Maksimaalne punktide arv

Pakkumusele omistatud

punktide arv

Pakkumuse maksumus / numbrilised väärtused

1 Pakkumuse maksumus 20 15,2654 291600,000€

2 Projektiplaan 20 18

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 15 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 3 punkti.

3 Proovitöö 40 27

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025).

Proovitöö tulem- 10 punkti Proovitöö kood - 7 punkti Proovitöö kirjeldus - 10 punkti

4 Projektimeeskonna kogemus 20 20

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025).

Punktisumma 100 80,27

6 / 8

Koostatud 05.06.2025 10:41:28

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

LISA 4. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID

Pakkumus: 544337

Pakkuja: Aktsiaselts Datel (10324057)

Nr Kriteerium Maksimaalne punktide arv

Pakkumusele omistatud

punktide arv

Pakkumuse maksumus / numbrilised väärtused

1 Pakkumuse maksumus 20 20 211680,000€

2 Projektiplaan 20 10

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025).

Projektiplaani kirjeldus - 5 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 5 punkti.

3 Proovitöö 40 22

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025).

Proovitöö tulem- 5 punkti Proovitöö kood - 7 punkti Proovitöö kirjeldus - 10 punkti

4 Projektimeeskonna kogemus 20 20

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025).

Punktisumma 100 72,00

7 / 8

Koostatud 05.06.2025 10:41:28

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

LISA 5. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID

Pakkumus: 548907

Pakkuja: LEANEST OÜ (14058380)

Nr Kriteerium Maksimaalne punktide arv

Pakkumusele omistatud

punktide arv

Pakkumuse maksumus / numbrilised väärtused

1 Pakkumuse maksumus 20 13,9479 313840,000€

2 Projektiplaan 20 6

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 5 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 1 punkti.

3 Proovitöö 40 27

Põhjendus: indamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025).

Proovitöö tulem- 10 punkti Proovitöö kood - 10 punkti Proovitöö kirjeldus - 7 punkti

4 Projektimeeskonna kogemus 20 20

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025).

Punktisumma 100 66,95

8 / 8

Koostatud 05.06.2025 10:41:28

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

LISA 6. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID

Pakkumus: 554880

Pakkuja: Solita OÜ (14372426)

Nr Kriteerium Maksimaalne punktide arv

Pakkumusele omistatud

punktide arv

Pakkumuse maksumus / numbrilised väärtused

1 Pakkumuse maksumus 20 12,5402 337602,000€

2 Projektiplaan 20 15

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 10 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 5 punkti.

3 Proovitöö 40 27

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025).

Proovitöö tulem- 10 punkti Proovitöö kood - 10 punkti Proovitöö kirjeldus - 7 punkti

4 Projektimeeskonna kogemus 20 10

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025).

Punktisumma 100 64,54

Maksekorraldus NR

D8774

Maksja

NIMI STACC OÜ ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD 11672027

KONTONUMBER EE107700771001288338

MAKSJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS

AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia

Saaja

NIMI Rahandusministeerium ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD

KONTONUMBER EE777700771003813400

SAAJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS

AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia

Makse

KUUPÄEV 27.11.2025 SUMMA 1 280.00 EUR

SUMMA SÕNADEGA üks tuhat kakssada kaheksakümmend EUR

SELGITUS JA VIITENUMBER STACC OÜ ja REGIO OÜ vaidlustus riigihankes 286764 / 2900082126

PANGA KINNITUS

2025112797007812 TEENUSTASU

Vastavalt hinnakirjale

AS LHV PANK TARTU MNT 2, 10145 TALLINN 6800400 [email protected] LHV.EE

Visioon Aero-, satelliit- ja lidaripiltide pealt huvipakkuva tuvastamine on teema millega vähemal või suuremal määral tegelevad kõik maailma riigid. Eesti näitel ka mitmed riigiasutused korraga, masinõppe seisukohast lahendatakse samu ülesandeid paralleelselt. Siin on meeletu raisatud potentsiaal, kui kõik (riigid ja asutused) omaette nokitsevad neid lahendusi. Tulevikus võiks olla “geograafiline baasmudel ,ˮ mis on treenitud riikide üleselt. Näiteks kogu Euroopal võiks olla mõned baasmudelid, mis on treenitud ühise andmestiku pealt ühisel arvutusressursil. Selline lähenemine annaks selgelt kõige parema tulemuse. Küll aga selle organisatoorne pool on keerukam, mistõttu valdkonna algusaegadel kipub töö silodesse. Sellist ühist Euroopa baasmudeli visiooni silmas pidades ning selle poole nügides oleme ka käesoleva projekti visiooni loonud. Hetkel võib öelda, et Prantsuse Maaamet on selle visiooni eestvedajad ning plaanime ka ise siinkohal töö sobitada nende formaati. Eestil on seega hea võimalus “Euroopa baasmudeliteˮ initsiatiivi kaas-vedada, minnes nõnda geoinformaatika ajalukku.

Näeme, et ülesande 5 klassi tasub jaotada nõnda:

Mudel 1 - Üldine segmentatsioonimudel mis ühildab endas teed, ehitised ja vooluveekogud Mudel 2 - Hoonete korrused Mudel 3 - Hoonete sissepääsud

Selline jaotamise põhjendus:

1. Sisend, väljund, tunnused. Näiteks selleks, et pildilt tuvastada teid või ehitisi, nii inimene kui tehisintellekt vaatavad “sama asjaˮ (pilti), “sama moodiˮ (visuaalsete sarnase abstraktsioonitasemega tunnuste alusel) ja väljundiks on “sama asiˮ (segmentatsioon). Küll aga näiteks hoonete korruste tuvastamine on fundamentaalselt erinev asi, kus pigem fookus kõrgusandmetel ning väljund pole segmentatsioon, vaid arv. Samuti sissepääsu loogikat võib väga erinevalt vaadata, aga sellest juba all konkreetse peatüki juures.

2. Kui võimalik ja põhjendatud, siis masinõppes kipub olema rohkem asju koos vaadata parem:

a. Jagatud tunnused - madalama taseme tunnused nagu ääred, nurgad, tekstuurid jne on kasulikud üle kõigi klasside

b. Kontekstuaalsed seosed - mudel on targem, kui ta saab lisaks õppida seoseid erinevate klasside vahel, mitte lihtsalt “silmaklappidegaˮ otsida ühte konkreetset klassi ja mitte-klassi.

mindtitan.com

c. Treeningandmete haldamine, mudeli treenimine/haldamine/ juurutamine on märgatavalt lihtsam. Seda nii juhtudel kui treeningandmeid tuleb juurde (see on kindlalt MaRu puhul nii), kui ka kui uusi klasse lisandub (tõenäoliselt leiab samuti aset MaRu puhul).

d. Arvutuslik efektiivsus - ühe mitme klassiga, veidi suurema mudeli treenimine on palju ressursi-efektiivsem kui mitme binaarse mudeli treenimine.

e. Tõenäoliselt lähevad üldisesse segmentatsioonimudelisse ka kõik alamklassid kokku, kuigi siin võib juhtuda et teatud juhtudel on hierarhiline lähenemine (alam-klassifikaator) põhjendatud.

f. Masinõppe üldine trend on ikkagi end-to-end. Näideteks võib tuua mudelid nagu YOLO, Clip, sisuliselt kogu multimodaalsete fundamentaalmudelite teema (kogu suurte keele- ja pildimudelite valdkond). Ning ka baasmudelid mida siin kasutada plaanime võtavad sellise laiapõhjalise lähenemise ja eelduse.

g. Soomlaste ATMU projekt on tähelepanuväärne ja panustas vastupidisele lähenemisele. Ühtpidi seda ei saa eirata, aga teist pidi tunneme, et suunis minna mitu-klassi-ühes-mudelis teed on siin kogu eelkirjeldatu põhjal liialt tugev. Meie soovitatud lähenemine on natuke keerukam, et alguses käima saada, näiteks klasside ebaühtlase jaotuse probleemiga tuleb rohkem tegeleda, aga ta on suures plaanis tõenäoliselt edukam.

Metoodika Metoodika peatükis on järgmised teemad lahti mõtestatud:

1. Andmeteaduse arendusmetoodika - kirjeldame meie üldist andmeteaduse ja masinõppe arendusmetoodikat. Tegemist on meie poolt välja töötatud ja rafineeritud metoodikaga, mis on end palju aastaid hästi tõestanud. Metoodika on inspireeritud teaduslikust lähenemisest ja agiilsest tarkvaraarendusest.

2. Andmete eeltöötlus - käsitleme mõningaid olulisi nüansse andmete ja nende eeltöötluse teemal.

3. Testandmestike ja testprotseduuride defineerimine - rõhutame, et iga masinõppe projekti puhul on üks olulisemaid asju lähtuda kasutajate ja kasutusloogika poolelt, mis siin peegeldub testprotseduuride näol. Viimased on omakorda aluseks kogu masinõppe arendusele.

4. Ühine segmentatsioonimudel: hooned/teed/vooluveekogud - selgitame metoodikat ja visiooni antud mudeli loomiseks.

5. Hoone korruste mudel - selgitame metoodikat ja visiooni antud mudeli loomiseks.

6. Hoone sissepääsu mudel - selgitame metoodikat ja visiooni antud mudeli loomiseks.

Siinkohal mainime ka, et käesolev on esmane visioon ning töö käigus lähevad ideed täpsemaks ja ülesande reaalsusega kooskõlla.

Andmeteaduse arendusmetoodika Iteratiivne ja agiilne andmeteaduse/masinõppe arendusmetoodika on kirjeldatud järgneval joonisel.

Joonisel esindatud komponendid:

● Algne hetkeolukorra uurimistöö - uuritakse probleemi olemust ja seda, kuidas seda praegu lahendatakse või on proovitud lahendada. Tuvastatakse praeguste lähenemiste pudelikaelad ja selgitatakse välja, kust on võimalik saavutada suurimaid võite.

● Algne algandmete uurimistöö - kaardistatakse, millised andmed on olemas, milliseid andmeid on võimalik juurde hankida/koguda, mis on andmete olukord.

● Lahenduste hüpoteeside püstitamine - toimub koostöös tellija ja pakkujaga. Tellija ja pakkuja pakuvad mõlemad välja ideid, mis võiksid olukorra lahendada. Kui tellija pakub lahenduse, hindab pakkuja, kas tegu on lähenemisega, mis kuulub masinõppe alla või on see lihtsamini tehtav. Kui hankija pakub lahendus, hindab tellija, kas selline lähenemine päriselt lahendaks probleemi ärilisest vaatepunktist ning kas selleks eksisteerib andmeid.

● Kõige suurema potentsiaaliga hüpoteeside valik - Ülesannet saab üldiselt lahendada rohkem kui ühte moodi ning piiratud ressursside korral on mõistlik neid ükshaaval testida. Arvestatakse ärilist mõju, tehnilist teostatavust, arendamiseks kuluvat aega, andmete olemasolu ning üheskoos valitakse kõige sobilikum lahenduse hüpotees, mida minna masinõppega lahendama

● Vajalike andmete ettevalmistamine - andmeinseneri ja andmeteadlase ühistöö, kus valmistatakse andmed ette, et nende pealt oleks võimalik õpetada masinõppe

mudelit. Võib sisaldada tööd, kus on tarvis andmete kvaliteeti parandada, neid juurde koguda või andmeallikaid lisada.

● Mudeli arendus - teostab andmeteadlane, kasutades andmeid ning üritades ehitada mudelit, mis optimeerib mõõdikut, mis on äripoolega varem kokku lepitud.

● Mudeli valideerimine ja hindamine - andmeteadlane selgitab ning visualiseerib tulemusi. Äripool hindab, kui hästi mudel on püstitatud ülesannet lahendanud.

● Uute hüpoteeside püstitamine - isegi, kui ei saavutatud arendustsüklis paremat tulemust, õpitakse paremini õppima andmeid ning probleemi olemust. Olles varustatud uute teadmiste, võib tellija ja pakkuja koostöös välja tulla uute lahenduse hüpoteesidega.

● Parimate mudelite valik - hinnatakse mudelite sooritust mõõdikute järgi, mudeli ennustuskiirust, vajalike andmete kogust, vajalike integratsioonide hulka ja keerukust. Loomulikult võib olla ka teisi ärile olulisi kriteeriumeid, kuid alati ei pruugi olla optimaalseim valida kõige parema sooritusega mudel, sest selle ülevalhoidmine võib kujuneda kulukaks.

Iteratiivsus on kujutatud arendusprotsessi graafi tsüklilises osas. Üldisemas plaanis itereeritakse hüpoteeside prioriteedijärjekorra üle. Andmeteadlane ja projektijuht koostöös optimeerivad, et iga iteratsioon tegeletakse kõige optimaalsemate arendustga. Agiilsus väljendub selles, et iga tsükli läbimisel kogunenud teadmised muudavad järgmiste tsüklite kavandamist.

Andmete eeltöötlus MaRu ortofotod on hea alguspunkt edasiseks analüüsiks, sest aerofotod on juba töödeldud sobivale kujule: ortorektifitseeritud, georeferentseeritud, jne.

Kindlasti plaanime kasutusele võtta ka Lidari kõrgusandmed:

a. ALS kõrguspunktid b. Maapinna kõrgusmudel DTM lahutusega 1m, GeoTIFF c. Maakatte kõrgusmudel (nDSMDSMDTM lahutusega 1 m, GeoTIFF

d. Taimkatte kõrgusmudel CHM lahutusega 410 m, GeoTIFF

Väga oluline aspekt on andmete sobivale kujule struktureerimine, ehk kui suurte alam-piltide peal treenida. Tegemist on väga arvutusmahuka ülesandega ning alam-piltide suurus määrab nii jõudluse kui soorituse tulemust. Sestap lahendatakse küsimus arvestades mõlemat nüanssi ning eksperimentaalselt.

Ortofotode ja ALS integratsioon ALS andmete lisame toimub tõenäoliselt just nDSM profiili abil. See võiks olla väga kasulik segmenteerimise jaoks, sest hoonetel, teedel ja vooluveekogudel on kõigil selge kõrgusprofiil. Hoonete korruste määramise jaoks panustame põhiliselt kõrgusandmetele. Sissepääsu tuvastamisel on kõrgusandmete tõenäoliselt samuti olemas, kuna hoone ja ümbritsevate teede kuju joonistab teatava intuitiivse avause, ehk sissepääsu.

Süvaõppe seisukohast on selline lisamine samuti igati hästi võimaldatud, sest erinevad konvolutsioonilised närvivõrgud (ja muud pilditöötluse meetodid) on võimalik peaaegu triviaalselt viia 3ʼlt sisendkanalilt RGB 4ʼle RGB+nDSM. Käesolevas projektis saame selle osa tegemiseks kasutada meetodeid, mis praegu PRIA põllupiiride tuvastamise projektis teinud oleme.

GIS tarkvara Erinevates andmete ettevalmistamise, eel- ja järeltöötluse etappides võib olla väga kasulik kasutada GIS tarkvara. Sarnastes projektides on seni kõige edukamaks valikuks osutunud QGis. Lisaks tuleb käsitleda GIS tarkvaraga liidstamise küsimusi, et sobituda lõplikesse töövoogudesse tulevikus.

Testandmestike ja testprotseduuride defineerimine Käesoleva projekti fookus pole mitte ainult täpsel pildituvastusel, vaid konkreetse ajavõidu ja efektiivsuse saavutamisel erinevates andmehõive protsessides. Sellest lähtuvalt koostatakse hanke töö alguses konkreetne testandmestik ning sellele tuginevad

testimise protseduurid. Need peavad näitlikustama reaalset tänast tööprotsessi ning ajavõitu. Kuna tegemist on eksperimentaalse uue töövooga ning samuti, et katsetuste iteratsiooni kiirust maksimeerida, siis seadistame lõpliku töövooga sisuliselt ekvivalentse testimise töövoo. See tähendab, et me tõenäoliselt ei asu liidestuma päris töövoogu, vaid teeme (näiteks notebooki, mõne mugavalt modifitseeritava märgendustööriista või isegi exceli põhiselt) testimise töövoo.

Ühine segmentatsioonimudel: hooned/teed/vooluveekogud

Sobivad arhitektuurid UNet: Arhitektuur, mida iseloomustab ülekodeerimisühendusega (skip connections) kodeerija-dekodeerija struktuur. Tegemist on semantilise segmenteerimise standardiga, eriti muuhulgas kaugseire rakendustes. Kodeerija rada vähendab järk-järgult sisendpildi mõõtmeid, jäädvustades kõrgetasemelise kontekstiteabe. Dekodeerija rada suurendab seejärel neid tunnuseid, taastades järk-järgult ruumilise eraldusvõime. Ülekodeerimisühendused ühendavad otseselt kodeerijast pärit tunnuskaardid (feature maps) vastavate kihtidega dekodeerijas, võimaldades mudelil säilitada peeneid ruumilisi detaile, mis võivad allavalimise (downsampling) käigus kaduma minna. See muudab UNet'i eriti tõhusaks erinevate suuruste ja kujudega objektide segmenteerimisel, mis on meid ootamas käesolevas projektis.

DeepLabv3 Arhitektuur põhineb DeepLabi perekonna mudelitel ning kaasab tühimikkonvolutsioone (atrous convolutions) (tuntud ka kui laiendatud (dilated) konvolutsioonid), et tajuda mitme erineva skaala (näiteks puu ja mets) kontekstuaalset teavet ilma tunnuskaardi eraldusvõimet vähendamata. Samuti rakendab see Tühimikkonvolutsioonidega Ruumilise Püramiidi Ühendamise (Atrous Spatial Pyramid Pooling, ASPP moodulit, mis kasutab erineva laienduse (dilation) määraga tühimikkonvolutsioone, et eraldada tunnuseid mitmel skaalal. "+" versioon sisaldab dekoodrimoodulit, mis täpsustab segmenteerimise piire. DeepLabv3 on näidanud tugevat sooritust erinevatel segmenteerimise näidisülesannetel (benchmarkʼidel)ning sobib hästi ortofotodel erineva suurused objektide käsitlemiseks.

Feature Pyramid Networks FPN FPN-e iseloomustab samuti mitme-skaalaliste tunnuste utiliseerimine. tunnuste pildil toimuvast. Nad kombineerivad madala resolutsiooniga, semantiliselt tugevaid tunnuseid närvivõrgu sügavamatest kihtidest kõrge resolutsiooniga, ruumiliselt täpsete tunnustega madalamatest kihtidest. See võimaldab mudelil tõhusalt segmenteerida objekte erinevatel skaaladel, kuna tal on juurdepääs nii peenetele detailidele kui ka kõrgetasemelisele kontekstuaalsele teabele mitmel resolutsioonil. FPN-id on eriti kasulikud väikeste objektide segmenteerimise parandamiseks, mis võib olla oluline üksikute majade või kitsaste teede tuvastamisel.

Erinevaid arhitektuure on veel palju, mis kas ehituvad eelnevalt kirjeldatule või on täiesti eriilmelised (näiteks SAM - Segment Anything Model). Hea ülevaade on näiteks siin. Lõplik valitud arhitektuur ilmneb eksperimentaalse töö käigus lähtuvalt sellest, mis annab MaRu ülesande tarbeks parima tulemuse.

Lisaks, üks konkreetne kaardi segmenteerimise implementatsioon, mida kindlasti hea siin projektis aluseks võtta on Prantslaste loodud FLAIR1 - olemas nii mudelid kui alusandmed. Muuhulgas suudab arvesse võtta ka kõrgusandmeid seega igati hea kandidaat eksperimentide tegemiseks.

Mudeli treenimise nüansid

Kaofunktsioonid Mitme klassiga semantilise segmenteerimise jaoks kasutatakse tavaliselt mitut kaofunktsiooni. Kategooriline ristentroopia (Categorical Cross-Entropy) on standardvalik mitme klassi klassifitseerimiseks, mõõtes erinevust klassidele (hooned, teed, vesi, taust) ennustatud tõenäosusjaotuse ja iga piksli tegeliku klassi märgenduse vahel. Dice'i kadu (Dice Loss) on eriti kasulik klasside ebaühtlase jaotuse (class imbalance) korral, kuna see mõõdab otseselt ennustatud ja tegelike segmenteerimismaskide kattuvust iga klassi jaoks, keskendudes ühisosa maksimeerimisele kogu ulatuses. Fokaalkadu (Focal Loss) on teine tõhus kaofunktsioon klasside ebaühtluse lahendamiseks, vähendades lihtsalt klassifitseeritavate pikslite mõju ja keskendudes rohkem raskesti klassifitseeritavatele näidetele, mis kuuluvad sageli vähemuse klassidesse. Praktikas võib kaofunktsioonide kombinatsioon, näiteks kategoorilise ristentroopia ja Dice'i kao kaalutud summa, viia

mõnikord parema tulemuseni, kasutades ära mõlema tugevusi. Sobiv kaofunktsioon valitakse taaskord eksperimentaalselt lähtudes ülesandest.

Klasside ebaühtlane jaotus Klasside ebaühtlane jaotus, kus ühe või mitme klassi pikslite arv on teistest oluliselt väiksem, võib pärssida semantilise segmenteerimise mudeli kvaliteeti. Näiteks võib uuritaval alal voolavaid veekogusid olla vähem kui hoonestust või teid. Siinkohal kasutame mitmeid strateegiaid.

1. Kaalutud kaofunktsioonid omistavad vähemusklassidele suuremad kaalud, sundides mudelit pöörama rohkem tähelepanu nende klasside õigele klassifitseerimisele.

2. Vähemusklasside ülevalimine (upsampling) hõlmab vähemusklasside treeningnäidiste arvu suurendamist, kas olemasolevate näidiste dubleerimise või andmete täiendamise tehnikate, nagu pööramise ja peegeldamise abil.

3. Enamusklasside alavalimine (undersampling) vähendab enamusklasside treeningnäidiste arvu, et luua tasakaalustatum klassijaotus, kuigi see võib põhjustada mõningate potentsiaalselt kasulike andmete kaotsiminekut.

4. Nagu varem mainitud, on fokaalkadu samuti tõhus tehnika klasside tasakaalutuse käsitlemiseks, keskendudes treenimisele raskesti klassifitseeritavatel näidetel. Klasside tasakaalutuse lahendamine on oluline tagamaks, et mudel õpib täpselt segmenteerima kõiki sihtklasse, sealhulgas neid, mis esinevad andmestikus harvemini.

Andmete augmenteerimine Aitab parandada mudeli üldistusvõimet ja olemasolevast treeningandmete kogusest maksimumi välja võtta. Olemasolevaid pilte transformeeritakse, luues nendest uusi variatsioone, mis säilitavad originaali semantilise sisu, kuid esitavad seda erineval kujul. Ortofotode puhul võib selline andmete rikastamine hõlmata piltide pööramist erinevate nurkade all, peegeldamist, lõikamist, värvi muutmist, heleduse ja kontrasti reguleerimist ning müra lisamist. Näiteks võib sama hoonetega piirkonna pilt esineda treeningandmetes erinevate ilmastikutingimuste, valgustustasemete ja perspektiividega, aidates mudelil õppida tuvastama hooneid sõltumata nende konkreetsest esitusviisist. Eriti kasulik on see vähemusklasside puhul, suurendades nende klasside näidiste arvu ja parandades mudeli võimet neid objekte erinevates tingimustes ära tunda.

Mõõdikud Põhiliseks mõõdikuks on klassipõhine F1-skoor. Tegemist on hea standardse mõõdikuga masinõppes üldiselt ning ka esile toodud hankija nõuetes, tõenäoliselt lähtudes hankija senistest kogemustes sobiliku mõõdiku valikul. F1-skoori definitsioon on ka

hankijapoolsetes dokumentides esitatud, seega siinkohal me ei asu seda lahti defineerima.

Treenitud mudeli hindamise strateegia Standardne hindamise trateegia hõlmab märgendatud andmete jagamist kolme eraldi komplekti: treeningkomplekt, valideerimiskomplekt ja testikomplekt. Treeningkomplekti kasutatakse süvõppe mudeli treenimiseks. Valideerimiskomplekti kasutatakse treenimisprotsessi ajal mudeli hüperparameetrite häälestamiseks ja jõudluse jälgimiseks nägemata andmetel, aidates ka vältida ületreenimist (overfitting). Lõpuks kasutatakse testikomplekti, mis on treenimis- ja valideerimisandmetest täiesti sõltumatu, mudeli üldistusvõime lõplikuks, erapooletuks hindamiseks täiesti nägemata andmetel. Mudeli sooritust tuleks hinnata testikomplektil eraldi iga kolme sihtklassi jaoks, kasutades käesolevas projektis valitud mõõdikuid

Tihti on valikuks ka rist-valideerimine, kuid siinkohal on treenimine nõnda aja- ja ressursimahukas, et see poleks ajaliselt reaalne. Seda kompenseerime väga esindusliku testandmestikuga.

Reaalne kasutusjuhu testimine Lähtuvalt andmestikust ja protseduurist mis sai tekitatud eelneva peatüki Testandmestike ja testprotseduuride defineerimine raames, toimub siin testimine. Tõenäoliselt leiab testimine aset ka iteratiivselt, ehk vähemalt ühe korra etapi keskel ja siis etapi lõpus.

Muudatuste mõõtmine Muudatuste tuvastamine ja mõõtmine on oluline kahes aspektis. Esmalt, kuna sisuliselt on suur osa aastast-aastasse andmete kogumise ja andmehõive protsessi eesmärk tuvastada muudatusi. Teisalt, andmehõive protsessi saab lihtsustada (kiirendada) eriti, kui keskenduda muudatuste märgendamisele. Ehk edukalt tuvastada, kus muudatust aset leidnud ei ole - neid kohti pole vaja lasta andmesisestajatel üle vaadata.

Piksli-põhise muudatuse mõõtmine Muutuste tuvastamine toimub eri aastate andmeteset genereeritud semantiliste segmenteerimismaskide pikslipõhiste klassimärgendite võrdlemise teel. Iga piksli asukoha jaoks võrreldakse antud aasta maskis olevat ennustatud klassimärgendit järgnevate aastate maskide klassimärgenditega (või pikema ajaseeria ulatuses). Kui piksli klassimärgend muutub kahe ajapunkti vahel, näitab see maakatte muutust selles asukohas. Siinkohal tuleb ka eksperimenteerida erinevate silumise ja ühtlustamise algoritmidega, et pisimuudatused ei tekitaks liialt valepositiivseid. Samuti on huvipakkuv

mõte kasutada aastate lõikes teada-olevaid erinevusi treeningandmetes juba mudeli treenimise käigus, kuid selle mõttearenduse jätame juba projekti rüppe.

Satelliidipiltide kaasamine muudatuste mõõtmisel Suuremate muudatuste korral mõõtmiseksvõibolla võimalik kasutada satelliidipilte, tuginedes nende laekumise tihedusele võrreldes aerofotodega. Kirjeldatud lahendus ei pruugi olla sobilik hetkel saada olevate satelliidifotode Sentinel 1 ja 2 resolutsiooni tõttu, aga lähenemine on huvipakkuv arvestades võimalusega tulevikus saada ligipääsu kõrgema resolutsiooniga satelliidifotodele.

Lahenduse tuumikosa moodustavad satelliidi fotod ning me plaanime neid kasutada stabiilse ja informeeritud ennustuse genereerimiseks pikkade aegridadena. Satelliidifotodele rakendatakse pilvemaski, et vähendada pilviste perioodide mõju ennustuskvaliteedile.

Selline lähenemine võimaldab meil jälgida muutusi nii lühikeses perspektiivis kui ka aasta lõikes sesoonselt ja kogu seda pikka satelliitseire aegrida veel omakorda ristvalideerida MaRU teiste kaugseire andmetega. Kõige tõenäolisem andmejaotus on, et me kasutame ajas sarnasuskahanevat tihedust ehk mida rohkem aega tagasi seda hõredamalt me võrdluspilte võtame, aga aasta tagasi samast perioodist võtame jällegi tihedamalt pilte, et oleks olemas hästi võrreldav referentsperiood. Loogika on siin see, et kui me näiteks kontrollime muudatuste veebruaris, siis referents perioodina on detsember-jaanuar ja aastatagune detsember-jaanuar oluliselt väärtuslikumad kui näiteks vahepealsed kuud. Ja vastupidi suvekuudega. Seega oleks ideaalne sisend vaatlusperiood ennustushetkest kuni 14 kuud tagasi, aga seda peioodi on võimalik ka pikemaks venitada nii palju kui andmete ajalugu on.

Sellise mudeli arhitektuuri koha pealt on tõenäoline, et kasutame modifitseeritud varianti FLAIR2 ülevaates kirjeldatud arhitektuurist:

Hoone korruste mudel Kasutades eelnevalt arvutatud normaliseeritud digitaalset pinnamudelit (nDSM), keskendub mudeli arendus ALS ja ostofotode põhjal täpsete korruste arvu ennustusele, kust saab edasi jälgida ka nende muutust ajas. Esimese sammuna tuvastame hooned:

1. Juba märgistatud hoonete piirjoonte vektorkihte kasutatakse otse ALS-i ja vastavate aerofotode lõikamiseks teadaolevate hoonete kohalt

2. Märgistama hoonete jaoks saame kasutada projektis arendatud hoonete segmentatsioonimudelit.

Kui hooned on leitud, eraldatakse iga hoone kohta masinõppemudelisse sisestamiseks põhjalik tunnuste komplekt. Olulisimad on nDSM-ist tuletatud tunnused, mis kirjeldavad hoone vertikaalset mõõdet: maksimaalne kõrgus maapinnast, kõrguse protsentiilid (näiteks 90. või 95., et vähendada kõrvalekallete, nagu antennide mõju), keskmine kõrgus ja kõrguse standardhälve (mis viitab katuse iseloomule). Kõrgusandmeid täiendavad vastavast aerofoto lõigust saadud tunnused, mis annavad kontekstuaalset teavet, sealhulgas tekstuuriomadused (näiteks GLCM või LBP meetodeid), värviväärtuste RGB keskmine ja standardhälve ning erinevad muud klassikalise masinnägemise tunnused. Potentsiaalselt saaks kasutada ka kõrgetasemelised visuaalsed tunnused, mis on eraldatud eelnevalt treenitud konvolutsioonilise närvivõrgu CNN, näiteks ResNet'i abil.

Arvestades nende eraldatud tunnuste struktureeritud, tabelikujulist olemust, keskendub esmane modelleerimisviis klassikalistele masinõppe algoritmidele. Meetodid nagu

gradientvõimendus XGBoost, LightGBM või juhumetsad Random Forest) toimivad eeldatavasti hästi ning pakuvad selle ülesande jaoks sobivat tasakaalu täpsuse ja arenduse keerukuse vahel. Mudeleid treenitakse märgistatud andmestikuga, mis sisaldab eraldatud tunnuseid ja tegelikku korruste arvu. Kuigi need on tõhusad, võib esialgsete tulemuste parandamise vajadusel või ressursside olemasolul hinnata ka keerukamaid süvaõppe tehnikaid, nagu multimodaalsed fusioonvõrgud, mis suudavad ühiselt töödelda nii tooreid pildilõike kui ka LiDARi andmeid.

Lõpuks liigub süsteem muutuste tuvastamise ja hindamise juurde. Oluline samm on vastavate hoonete usaldusväärne vastavusse viimine järjestikustel aastatel, mis tavaliselt saavutatakse hoonete piirjoonte tsentroidide asukohtade võrdlemise ja püsivate unikaalsete ID-de määramisega. Sarnast ülesannet võib olla vaja lahendada ka meie üldise segmentatsioonimudeli juures. Seejärel arvutatakse iga hoone korruste muutus lihtsalt kui erinevus selle ennustatud korruste arvu vahel praegusel aastal ja eelmisel aastal. Hooned, mille muutus ei ole null, tuuakse esile.

Mudeli treenimiseks valitakse sobilik kaofunktsioon nagu keskmine absoluutviga MAE ja ruutkeskmine viga RMSE. Lõplik hinnang tehakse hankija soovitusel F1 skooriga.

Mudeli arenduse etapp on iteratiivne, kasutades vigade analüüsi nõrkuste tuvastamiseks (nt probleemid teatud tüüpi hoonetega, andmete kvaliteedi varieeruvus) ja suunates täiustusi tunnuste eraldamises, segmenteerimises või mudeli valikus.

Hoone sissepääsu mudel Selle ülesande lahendamiseks on kõige sobivam lähenemine objektituvastus, mille eesmärk on tuvastada hoonete sissepääsupunktide asukohad aerofotodelt täpsete punktidena. Selleks plaanime kasutada süvaõppe objektituvastusmudeleid nagu näiteks Faster RCNN, RetinaNet või EfficientDet, mis on näidanud häid tulemusi sarnaste ülesannete lahendamisel. Kuna eesmärk on ennustada punkti, mitte tüüpilist laiemat piiravat kasti, tuleb neid mudeleid veidi kohandada. Selleks on erinevaid võimalikke tehnikaid mis omakorda sõltub ka konkreetsest mudeli arhitektuurist. Näiteks Faster RCNN puhul:

● mudel treenitud ennustama väga väikeseid piiravaid kaste, mille keskpunktid seejärel loetakse sissepääsupunktideks

● arhitektuuri saab kohandada sarnaselt võtmepunktide ennustamisele (nagu Mask RCNN puhul kehahoiaku tuvastamisel)

● saab mudeli panna otse regresseerima sissepääsupunkti (x, y) koordinaate suhtes hoone enda piirava kastiga.

Esialgne lähenemine keskendub puhtalt aerofotode kasutamisele, kuna see on lihtsam ja kuna visuaalselt tundub täitsa reaalne ja lihtne seda teatava täpsusega teha. Intuitiivselt

tundub, et LiDAR andmete lisamine võiks 3D-konteksti pakkudes aidata, eriti keerulisemate varikatuste või maastikudetailide tuvastamisel sissepääsude läheduses. Siiski, LiDAR andmete integreerimine lisab märkimisväärset keerukust mudeli arhitektuuris. Seetõttu proovime LiDAR andmeid kaasata alles hilisemas faasis, kui ainult aerofotodel põhinev mudel ei anna piisavalt häid tulemusi ja projekti ajakava seda võimaldab.

Mudeli hindamisel ja praktilisel rakendamisel mõtleme lõpliku kasutusjuhu peale, kelleks on päästjad, kellel vaja õige külje alt majale läheneda. Selle asemel, et püüda ennustada täpset sissepääsupunkti, võiksime treenida mudelit hoopis tuvastama hoone õiget külge või fassaadi, kus peamine sissepääs asub. Selline lähenemine võib anda oluliselt robustsemaid ja usaldusväärsemaid tulemusi, olles samal ajal päästjate jaoks praktiliselt sama kasulik, juhatades nad kiiresti õigesse hoone küljele.

Projektiplaan ja ajakava Projektiplaani kestused, maht ja järgnevus on ära toodud GANTT tabelis, mis on lisatud hanke failide hulka. GANTTi on märgitud ka puhveraeg, mis on viimased 3 kuud projekti lõpus. Tulp C-s on välja toodud kogu tegevuse töömaht andmeteadlasele ning sinise taustaga märgitud kastid (näiteks D4, E4, F4 “Andmete täpsustav kaardistamineˮ osas) tähistavad, millistele nädalatele töömaht jaotub. Järgnevalt kirjeldame ja põhjendame ära tegevuste sisu, eeldused (sh hankija roll), tulemid, läbiviijad. Tegevused on jaotatud tegevusteks ja alategevusteks - need on siin kirjeldatud, kuid nad tuginevad väga suuresti metoodika peatükis kirjeldatule.

Hankija soov on jaotada projekt 5ʼks etapiks - iga mudeli kohta etapp. Meie soovitatud plaani järgi aga tuleks 3 mudelit. Kuna neist esimene on päris mahukas, siis teeme ettepaneku jagada projekti 4ʼks etapiks. See asjaolu on kõige selgemini visuaalselt nähtav GANTT tabelis.

Meeskonnaliikmete rollid on põhjalikumalt lahti seletatud meeskonnaliikmete vormis.

Tegevuste all ei ole läbiviijana eraldi välja toodud projektijuhti, sest projektijuht on läbivalt kaasatud kõigis projekti tegevustes. Samuti ei ole välja toodud sidustööde tegijaid vaid ainult peamised rollid tegevuses, näiteks paljudes punktides osaleb ruumiandmete ekspert konsulteerivas rollis, osalevad ka hankija poolsed rollid, kuid seda tihti valideerivas või abistavas rollis, seega ei ole eraldi välja toodud. Samuti pole välja toodud korduvaid tehnilisi eeldusi, näiteks ligipääs ESTHub või LUMI infrale on välja toodud ainult esimese tegevuse all, milleks seda vaja on.

Tegevuste eest vastutamise loogika on kõigil tegevustel sama, seega toome selle siinkohal esile, mitte iga tegevuse juures eraldi:

1. Läbiviija (andmeteadlane) vastutab tegevuse edu eest 2. Projektijuht vastutab, et:

a. läbiviija panustab täies ulatuses b. läbiviija töö ei oleks pärsitud projekti-ülestest teguritest c. vajadusel kaasab lisatööjõudu

1. Andmestike kogumine

1.1 Andmete täpsustav kaardistamine

Kirjeldus: Projekti alguses teostame olemasolevate andmeallikate põhjaliku kaardistamise, määratledes andmete kvaliteedi, kättesaadavuse ja sobivuse analüüsiks. Koostöös tellijaga määratleme, milliseid täiendavaid andmeallikaid oleks vaja kaasata parimate tulemuste saavutamiseks.

Eeldused: Tellija esindajate kättesaadavus konsultatsioonideks ja ligipääs algsetele andmeallikatele. Samuti eeldame, et tellija saab pakkuda valdkondlikku ekspertiisi andmete konteksti mõistmiseks.

Tulemid: Põhjalik ülevaade kõigist projektis kasutatavatest andmeallikatest, nende kvaliteedist ja piiratustest. Konkreetne kava, milliseid andmeid täpsemalt kasutame mudeli treenimiseks ja valideerimiseks.

1.2 Andmetorustike implementeerimine

Kirjeldus: Loome automatiseeritud andmetorustikud kõikide asjakohaste andmeallikate jaoks, tagades andmete järjepideva ja ühtlase töötlemise. Andmetorustikud disainitakse nii, et need oleksid taaskasutatavad kogu projekti vältel ja ühilduksid lõpliku lahendusega.

Eeldused: Ligipääs vajalikele süsteemidele ESTHub vms) ja tellijapoolne tehniline tugi andmetele juurdepääsu küsimustes.

Tulemid: Töökindlad andmetorustikud, mis suudavad automaatselt hankida ja töödelda värskeid andmeid. Esimene versioon ajalooliste andmete väljavõttest analüüsiks.

1.3 Andmete puhastamine ja ühtlustamine

Kirjeldus: Teostame andmete kvaliteedikontrolli, tuvastades ja parandades puuduvaid väärtusi, ebakorrektseid andmeid ja muid probleeme, mis võivad mõjutada mudeli täpsust. Ühtlustame andmed nii, et need oleksid omavahel kooskõlas ja sobivas vormingus mudeli treenimiseks.

Eeldused: Ligipääs valdkonna ekspertidele, kes saavad aidata andmete anomaaliate tõlgendamisel ja valdkondlike otsuste tegemisel.

Tulemid: Puhastatud ja ühtlustatud andmekogum, mis on valmis masinõppe mudelite treenimiseks. Dokumentatsioon tehtud andmete puhastamise sammudest.

1.4 Testandmestike ja teststsenaarumite defineerimine

Kirjeldus: Määratleme koos tellijaga selged testjuhud ja -stsenaariumid, mis kajastavad reaalset kasutuskonteksti. Need testid peavad katma erinevaid aastaaegu, piirkondi ja muid olulisi tegureid, et tagada mudeli üldistusvõime.

Eeldused: Tellija suudab selgelt väljendada oma vajadusi ja ootusi mudeli käitumisele erinevates olukordades.

Tulemid: Selgelt defineeritud testjuhtumid, hindamiskriteeriumid ja kvaliteedi lävendid, mis võimaldavad objektiivselt hinnata mudeli toimivust.

1.4 Jooksev koostöö hankija andmete ettevalmistaja(tega)

Kirjeldus: Teeme pidevat koostööd andmete ettevalmistaja(te)ga, et tagada treeningandmete kvaliteet ja ühtsus. Anname tagasisidet andmete kvaliteedi kohta ja teeme ettepanekuid protsessi parendamiseks.

Eeldused: Toimiv koostöö hankija andmete ettevalmistaja(tega), kes on valmis koostööks ja tagasiside vastuvõtmiseks. Selged juhised andmete märgenduspõhimõtete kohta.

Tulemid: Kvaliteetsed ja ühtlased andmete märgendused, mis toetavad mudeli edukat treenimist. Dokumenteeritud treeningandmete loomise protsess ja standardid.

1.5 Infrastruktuuri seadistamine

Kirjeldus: Seadistame vajaliku tehnilise infrastruktuuri, mis võimaldab tõhusalt treenida ja jooksutada masinõppe mudeleid. See hõlmab arvutusressursside, vajalike teekide ja keskkonnamuutujate seadistamist.

Eeldused: Juurdepääs piisavatele arvutusressurssidele ESTHub, LUMI vms) ja vajalikele tarkvaralitsentsidele.

Tulemid: Töötav infrastruktuur, mis võimaldab kogu projekti vältel sujuvalt mudeleid treenida, testida ja jooksutada. Dokumentatsioon infrastruktuuri seadistamise kohta, mis võimaldab selle taasesitamist.

2. Testprotseduuride defineerimine

2.1 MaRu andmehõive töövoo testimise protseduuri defineerimine

Kirjeldus: Määratleme põhjaliku testimisprotseduuri Maa-ameti MaRu andmehõive töövoo jaoks. See hõlmab automatiseeritud ja manuaalsete testimisstsenaariumite loomist, mis simuleerivad reaalset andmevoogu ja töötlemisprotsessi. Testid peavad kontrollima lahenduse suutlikkust tuvastada ja töödelda erinevaid geograafilisi objekte (hooned, teed, vooluveekogud) erineva kvaliteediga ortofotodelt.

Eeldused: Selge arusaam MaRu praegusest andmehõive töövoost ja nende konkreetsetest vajadustest. Ligipääs varasematele andmete töötlemise näidetele ja standarditele. MaRu esindaja kättesaadavus testimisprotseduuri valideerimiseks.

Tulemid: Dokumenteeritud testimisprotseduur, mis sisaldab erinevaid teststsenaariume, oodatavaid tulemusi ja kvaliteedi lävendeid. Automatiseeritud testskriptid, mis võimaldavad tulemuste kiiret ja objektiivset hindamist. Ühiselt kokku lepitud hindamismeetrika, mis vastab MaRu ootustele ja tööprotsessidele.

2.2 Ehitisregistri kasutusjuhu testimise protseduur defineerimine

Kirjeldus: Loome spetsiifilise testimisprotseduuri Ehitisregistri kasutusjuhu jaoks, keskendudes hoonete tuvastamisele, korruste arvu määramisele ja nende muutuste jälgimisele ajas. Testid peavad kontrollima mudeli täpsust ja usaldusväärsust erinevates linnakeskkondades ning hoonete tüüpide puhul.

Eeldused: Põhjalik arusaam Ehitisregistri andmevajadustest ja andmekvaliteedi nõuetest. Juurdepääs olemasolevale Ehitisregistri andmestikule referentsina. Ehitisregistri esindaja osalemine testimisprotseduuri valideerimisel.

Tulemid: Detailne testimisplaan, mis sisaldab erinevaid hoonete tüüpe, asukohti ja konfiguratsioone. Selged kriteeriumid hoonete korruste arvu määramise täpsuse hindamiseks. Valideeritud testimisprotseduur, mis on kooskõlas Ehitisregistri tegelike vajaduste ja tööprotsessidega.

2.3 Päästeameti kasutusjuhu testimise protseduur defineerimine

Kirjeldus: Töötame välja testimisprotseduuri Päästeameti kasutusjuhu jaoks, keskendudes hoonete sissepääsude tuvastamisele ja täpsele lokaliseerimisele. Testprotseduur peab arvestama erinevate hoonetüüpide, ilmaolude ja ortofotode kvaliteediga, mis võivad mõjutada sissepääsude nähtavust.

Eeldused: Hea arusaam Päästeameti operatiivsetest vajadustest ja nõuetest hoonete sissepääsuinfo täpsusele. Ligipääs Päästeameti ekspertidele, kes saavad valideerida testimisprotseduuri vastavust tegelikele operatiivvajadustele. Näidisandmestik, mis sisaldab erinevat tüüpi hooneid koos valideeritud sissepääsuinfoga.

Tulemid: Põhjalik testimisprotseduur, mis katab erinevad hoonetüübid, keskkonnatingimused ja andmekvaliteedi varieeruvused. Selged kriteeriumid sissepääsude tuvastamise täpsuse hindamiseks, mis arvestavad Päästeameti operatiivseid vajadusi. Valideeritud ja dokumenteeritud testimisprotseduur, mis on kooskõlas Päästeameti tegelike tööprotsesside ja vajadustega.

3. Etapp 1 - Ühine segmentatsioonimudel - hooned/teed/vooluveekogud

3.1 Mudeli implementeerimine ja treenimine

Kirjeldus: Implementeerime ja treenime masinõppe mudeli, mis on võimeline tuvastama ja segmenteerima hooned, teed ja vooluveekogud aero- ja lidaripiltidel (potentsiaalselt kasutusel ka satelliidipildid). Valime parima mudeli arhitektuuri vastavalt eelnevalt tehtud andmeanalüüsile ja teststsenaariumide vajadustele. Treenimisprotsess hõlmab hüperparameetrite optimeerimist ja mitme treeningiteratsiooni läbiviimist.

Eeldused: Piisava mahuga kvaliteetsed ja märgendatud treeningandmed. Juurdepääs vajalikele arvutusressurssidele (arvutusklaser ESThub või LUMI suurte mudelite treenimiseks. Selged mõõdikud mudeli soorituse hindamiseks.

Tulemid: Treenitud segmentatsioonimudel, mis suudab tuvastada ja segmenteerida hooneid, teid ja vooluveekogusid erinevat tüüpi piltidelt. Mudeli konfiguratsiooni ja treenimisprotsessi põhjalik dokumentatsioon. Ülevaade mudeli sooritusest erinevate mõõdikute alusel.

3.2 Mudeli valideerimine ja täiustamine

Kirjeldus: Viime läbi põhjaliku mudeli valideerimise erinevate testandmestikega, mis kajastavad reaalset kasutuskonteksti. Analüüsime mudeli sooritust erinevate objektiklasside lõikes. Identifitseerime probleemsed valdkonnad ja täiustame mudelit vastavalt, kasutades täiendavaid treeningandmeid või arhitektuurilisi kohandusi.

Eeldused: Esialgsed treenitud mudelid on olemas. Kvaliteetsed valideerimisandmed, mis ei kattu treeningandmetega. Tellija valdkonna ekspertide kättesaadavus mudeli väljundite kvalitatiivseks hindamiseks.

Tulemid: Valideeritud ja täiustatud segmentatsioonimudel. Detailne valideerimisraport, mis dokumenteerib mudeli sooritust erinevates tingimustes. Konkreetsed täiustused, mis on tehtud esialgse mudeli parendamiseks.

3.3 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine

Kirjeldus: Arendame välja meetodid muudatuste tuvastamiseks ajas, võimaldades jälgida hoonete, teede ja veekogude muutusi erinevate ajaperioodide piltide alusel. See

hõlmab algoritmide loomist, mis võrdlevad erinevate ajahetkede segmentatsioone ja tuvastavad olulisi muutusi, eristades neid müra või hooajalistest muutustest.

Eeldused: Töötav segmentatsioonimudel on olemas. Juurdepääs mitmele ajaperioodile samast piirkonnast. Selged kriteeriumid, mis määratlevad olulise muutuse valdkonna kontekstis.

Tulemid: Toimiv muudatuste tuvastamise süsteem, mis suudab automaatselt identifitseerida ja klassifitseerida muutusi hoonestuses, teede võrgustikus ja voolaveekogu piirides. Algoritmi sooritus mõõdetuna täpsuse ja tundlikkuse näitajates. Dokumentatsioon, mis selgitab muudatuste tuvastamise metodoloogiat ja selle piiranguid.

3.4 MaRu andmehõive töövoo testimine

Kirjeldus: Testime kogu lahendust integreeritud MaRu andmehõive töövooga, simuleerides tegelikku kasutuskonteksti. Hindame lahenduse suutlikkust töötada reaalajas, käsitleda erinevaid andmesisendeid ja toota väljundeid, mis vastavad MaRu kvaliteedinõuetele. Jälgime kogu protsessi jõudlust ja stabiilsust pikema aja jooksul.

Eeldused: Valmis mudelid ja muudatuste tuvastamise süsteem on olemas. Juurdepääs MaRu andmehõive töövoole või selle simulatsioonile. MaRu esindajate kättesaadavus testimise tulemuste hindamiseks.

Tulemid: Kinnitatud lahendus, mis on edukalt testitud MaRu andmehõive töövoos. Dokumenteeritud testi tulemused, sealhulgas jõudluse mõõdikud ja võimalikud kitsaskohad. Soovitused optimeerimiseks ja edasisteks täiustusteks, mis on tuvastatud testimisprotsessi käigus.

4. Etapp 2 - Ühine segmentatsioonimudel - teed/vooluveekogud/hooned

4.1 Mudeli implementeerimine ja treenimine

Kirjeldus: Implementeerime ja treenime spetsialiseeritud segmentatsioonimudeli, mis on keskendatud hoonete, teede ja vooluveekogude tuvastamisele. Tuginedes eelmise etapi kogemustele, kohandame mudeli arhitektuuri ja treeningstrateegiat, et saavutada parem täpsus nende objektitüüpide puhul. Rakendame vajadusel täiendavaid tehnikaid nagu klasside kaalude tasakaalustamine või spetsiifilised andmerikastamise meetodid.

Eeldused: Kvaliteetsed märgendatud andmed hoonete, teede ja vooluveekogude kohta. Eelmisest etapist saadud kogemused ja teadmised, mis aitavad vältida potentsiaalseid probleeme. Piisavad arvutusressursid mudeli treenimiseks.

Tulemid: Optimeeritud segmentatsioonimudel Dokumenteeritud treenimisprotsess, sealhulgas valitud parameetrid ja arhitektuurilised otsused.

4.2 Mudeli valideerimine ja täiustamine

Kirjeldus: Viime läbi põhjaliku valideerimisprotsessi. Tuvastame probleemsed stsenaariumid (näiteks varjud, sesoonsed muutused veekogudes) ja täiustame mudelit nende käsitlemiseks. Rakendame täiendavaid tehnikaid, mis parandavad segmentatsiooni kvaliteeti erinevates olukordades.

Eeldused: Esialgne treenitud mudel 4.1 punktist. Mitmekesine valideerimisandmestik, mis sisaldab erinevaid keskkonnatingimusi ja maastikutüüpe. MaRu ekspertide kättesaadavus valideerimistulemuste hindamiseks.

Tulemid: Täiustatud ja valideeritud segmentatsioonimudel. Detailne valideerimisraport, mis dokumenteerib mudeli sooritust erinevate stsenaariumide lõikes. Konkreetsed täiustused, mis on tehtud eelmise etapi kogemuste põhjal.

4.3 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine

Kirjeldus: Arendame edasi muudatuste tuvastamise meetodeid, mis on spetsiaalselt kohandatud hoonete, teede ja vooluveekogude dünaamika jälgimiseks. See hõlmab algoritmide loomist, mis suudavad eristada tegelikke muutusi (nagu tee-ehitus või voolusängi muutused) hooajalistest variatsioonidest või sensori erinevustest olenemata. Implementeerime meetodid muudatuste tuvastamiseks.

Eeldused: Eelmises etapis arendatud muudatuste tuvastamise algmeetodid. Aegridade andmed samadest piirkondadest, mis võimaldavad jälgida hoonete, teede ja vooluveekogude muutusi. Selged kriteeriumid, mis määratlevad erinevad muudatuste tüübid ja nende olulisuse.

Tulemid: Täiustatud muudatuste tuvastamise süsteem, mis on optimeeritud hoonete, teede ja vooluveekogude muutuste jälgimiseks. Muudatuste klassifitseerimise metoodika, mis eristab muutusi. Dokumentatsioon, mis selgitab täiustatud süsteemi toimimist ja selle rakendamist praktikas.

4.4 MaRu andmehõive töövoo testimine

Kirjeldus: Testime spetsialiseeritud hoonete, teede ja vooluveekogude segmentatsioonimudeli ja muudatuste tuvastamise süsteemi integreeritust MaRu

andmehõive töövooga. Hindame süsteemi suutlikkust automaatselt tuvastada ja raporteerida olulisi muutusi hoonete, teede ja vooluveekogude piirides. Analüüsime süsteemi jõudlust ja täpsust tegelikes töötingimustes.

Eeldused: Täiustatud segmentatsioonimudel ja muudatuste tuvastamise süsteem on valmis. Defineeritud MaRu andmehõive töövoog, mis võimaldab lahenduse testimist. MaRu tiimi liikmete osalemine testimistulemuste hindamisel.

Tulemid: Valideeritud lahendus, mis on tehtud MaRu tegelike andmete töötlemisel. Dokumenteeritud testi tulemused, mis kinnitavad süsteemi suutlikkust vastata MaRu vajadustele. Konkreetsed näited tuvastatud muutustest ja nende klassifikatsioonist, mis demonstreerivad süsteemi praktilist väärtust.

5. Etapp 3 - Hoone kõrguse mudel

5.1 Mudeli implementeerimine ja treenimine

Kirjeldus: Implementeerime ja treenime spetsialiseeritud mudeli hoonete korruste arvu määramiseks, ühendades ortofotod ja LiDAR-põhised kõrgusandmed. Rakendame sobivat masinõppe algoritmi, mis suudab tuvastada hoonete kõrgust maapinnast ning konverteerida selle korruste arvuks. Mudel töötatakse välja nii, et see arvestaks erinevate hoonetüüpide arhitektuurilisi erinevusi.

Eeldused: Ligipääs kvaliteetsetele LiDAR andmetele ja ortofotodele. Märgendatud treeningandmed, mis sisaldavad hoonete tegelikke korruste arve. Eelnevalt implementeeritud hoonete segmentatsioonimudel, mis võimaldab isoleerida hooned muust maastikust.

Tulemid: Treenitud mudel, mis suudab ennustada hoonete korruste arvu kõrgusandmete ja ortofotode põhjal. Dokumenteeritud mudeli arhitektuur ja treenimisprotsess. Esmane hinnang mudeli täpsusele kokkulepitud mõõdikute alusel.

5.2 Mudeli valideerimine ja täiustamine

Kirjeldus: Viime läbi põhjaliku valideerimisprotsessi, hinnates mudeli täpsust erinevate hoonetüüpide (kortermajad, eramajad, ärihoooned, tööstushooned) ja arhitektuuriliste eripärade lõikes. Tuvastame ja analüüsime süstemaatilisi vigu ning täiustame mudelit nende lahendamiseks. Katsetame alternatiivseid algoritmilisi lähenemisi ja parameetreid optimaalse konfiguratsiooni leidmiseks.

Eeldused: Esialgne treenitud mudel punktist 5.1. Mitmekülgne valideerimisandmestik, mis sisaldab erinevaid hoonetüüpe ja ehitusstiilile. Ehitisregistri andmed hoonete korruste arvu kontrollimiseks. Valdkonna ekspertide kättesaadavus tulemuste kvalitatiivse hindamise jaoks.

Tulemid: Täiustatud ja valideeritud mudel, mis demonstreerib kõrget täpsust hoonete korruste määramisel. Detailne valideerimisraport, mis dokumenteerib mudeli sooritust erinevate hoonetüüpide ja piirkondade lõikes. Selgelt määratletud täpsuspiirid ja piirangud erinevate stsenaariumide jaoks.

5.3 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine

Kirjeldus: Arendame spetsiifilised meetodid hoonete kõrguste ja korruste arvu muutuste tuvastamiseks ajas. Luuakse algoritmid, mis võrdlevad erinevatest ajaperioodidest pärit hoonete andmeid ning tuvastavad olulised muutused (näiteks juurdeehitused, lisakorrused). Implementeerime lahendused, mis suudavad eristada tegelikke strukturaalseid muutusi mõõtmistest või andmekvaliteedi variatsioonidest tingitud erinevustest.

Projekti käigus vaatame üle, kas siin on üldse vaja muudatusi mõõta. Hetkel tundub, et mitte, vaid vaja on lihtsalt andmestikus puuduolevaid automaatselt märgendada.

Eeldused: Täpne hoonete korruste määramise mudel punktist 5.2. Mitmete ajaperioodide andmed samadest piirkondadest, mis võimaldavad jälgida ehitiste muutusi. Selged kriteeriumid, mis määratlevad olulise muutuse hoonete kõrguses või korruste arvus.

Tulemid: Toimiv muudatuste tuvastamise süsteem hoonete kõrguste ja korruste muutuste jälgimiseks. Algoritm, mis minimeerib valepositiivseid tulemusi. Dokumentatsioon, mis selgitab muudatuste tuvastamise metodoloogiat ja kriteeriumeid.

5.4 Ehitisregistri kasutusjuhu testimine

Kirjeldus: Testime väljatöötatud lahendust Ehitisregistri reaalset kasutusjuhtu simuleerivas keskkonnas. Hindame, kuidas mudel suudab toetada Ehitisregistri tööprotsesse, pakkudes automaatset korruste arvu tuvastamist. Analüüsime lahenduse täpsust, töökindlust ja efektiivsust võrreldes praeguse manuaalse protsessiga.

Eeldused: Töökorras mudel hoonete korruste määramiseks ja muutuste tuvastamiseks. Ligipääs Ehitisregistri andmetele mudeli valideerimiseks. Ehitisregistri esindajate osalemine testimisprotsessis, et hinnata lahenduse praktilisust ja kasutusmugavust.

Tulemid: Valideeritud lahendus, mis on edukalt testitud Ehitisregistri kasutusjuhuga. Dokumenteeritud testitulemused, mis näitavad süsteemi täpsust võrreldes Ehitisregistri

tegelike andmetega. Hinnang potentsiaalsele ajavõidule ja efektiivsuse tõusule, mida lahendus pakub võrreldes praeguse protsessiga. Soovitused lahenduse integreerimiseks Ehitisregistri tööprotsessidesse.

6. Etapp 4 - Hoone sissepääsu mudel

6.1 Mudeli implementeerimine ja treenimine

Kirjeldus: Implementeerime ja treenime objektituvastuse mudeli hoonete sissepääsude tuvastamiseks aerofotodelt. Rakendame kaasaegseid süvaõppe arhitektuure (nagu Faster RCNN, RetinaNet või EfficientDet), mis on kohandatud punktobjektide tuvastamiseks. Mudel on treenitud tuvastama erinevate hoonetüüpide peamisi sissepääse, arvestades nii visuaalseid tunnuseid ortofotodelt kui ka täiendavat konteksti (näiteks sissepääsude tüüpiline paiknemine hoone fassaadil ja seos ümbritseva taristuga).

Eeldused: Piisav hulk märgendatud andmeid, kus on tähistatud hoonete sissepääsud. Toimiv hoonete segmentatsioonimudel eelmistest etappidest, mida saab kasutada huvi pakkuvate alade piiramiseks. Piisavad arvutusressursid konvolutsiooniliste närvivõrkude treenimiseks.

Tulemid: Treenitud mudel, mis suudab aerofotodelt tuvastada hoonete sissepääsude asukohti. Dokumenteeritud treenimisprotsess ja valitud mudeli arhitektuur. Esmane hinnang mudeli täpsusele ja usaldusväärsusele.

6.2 Mudeli valideerimine ja täiustamine

Kirjeldus: Viime läbi põhjaliku valideerimisprotsessi, testides mudeli võimekust tuvastada sissepääse erinevate hoonetüüpide, ilmastikutingimuste ja pildistamisnurkade puhul. Analüüsime mudeli vigu ja ebaselgeid juhtumeid, selgitades välja probleemsed stsenaariumid. Täiustame mudelit täiendavate treeningandmete või algoritmi kohandamistega, keskendudes eriti Päästeameti jaoks kriitiliste juhtumite täpsuse parandamisele.

Eeldused: Esialgne treenitud mudel punktist 6.1. Mitmekesine valideerimisandmestik, mis sisaldab erinevaid hoonetüüpe ja keskkondi. Päästeameti ekspertide kaasamine, et hinnata tuvastatud sissepääsude praktilisust operatiivtöö kontekstis.

Tulemid: Täiustatud ja valideeritud mudel, mis demonstreerib kõrget täpsust sissepääsude tuvastamisel. Detailne valideerimisraport, mis dokumenteerib mudeli

sooritust erinevates tingimustes. Selgitused mudeli piirangute ja usaldusväärsuse kohta erinevates stsenaariumides.

6.3 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine

Kirjeldus: Arendame meetodid sissepääsude muutuste tuvastamiseks ajas, võimaldades jälgida muudatusi hoonete ligipääsetavuses. Loome algoritmid, mis võrdlevad eri ajaperioodide sissepääsuandmeid ning tuvastavad olulisi muutusi (uued sissepääsud, suletud sissepääsud, muudetud ligipääsuteed). Implementeerime lahendused, mis aitavad hoida Päästeameti andmeid ajakohasena ja operatiivselt relevantsena.

Projekti käigus vaatame üle, kas siin on üldse vaja muudatusi mõõta. Hetkel tundub, et mitte, vaid vaja on lihtsalt andmestikus puuduolevaid automaatselt märgendada.

Eeldused: Täpne sissepääsude tuvastamise mudel punktist 6.2. Erinevate ajaperioodide andmed samadest piirkondadest, mis võimaldavad jälgida sissepääsude muutusi. Selged kriteeriumid, mis määratlevad olulise muutuse Päästeameti operatiivtöö kontekstis.

Tulemid: Toimiv muudatuste tuvastamise süsteem, mis suudab identifitseerida ja klassifitseerida sissepääsudega seotud muutusi. Automatiseeritud protsess, mis genereerib hoiatusi potentsiaalselt oluliste muutuste kohta. Dokumenteeritud metoodika, mis selgitab muudatuste tuvastamise algoritmi toimimist ja prioritiseerimist.

6.4 Päästeameti kasutusjuhu testimine

Kirjeldus: Testime väljatöötatud lahendust Päästeameti operatiivtööd simuleerivas keskkonnas, keskendudes lahenduse praktilisele väärtusele kriisiolukordades. Hindame, kuidas mudel toetab Päästeameti tööprotsesse, pakkudes kriitilise tähtsusega informatsiooni hoonete ligipääsetavuse kohta. Analüüsime lahenduse töökindlust, täpsust ja kasutatavust operatiivtöö kontekstis.

Eeldused: Töökorras mudel sissepääsude tuvastamiseks ja muutuste jälgimiseks. Päästeameti esindajate aktiivne osalus testimisprotsessis. Testimisstsenaariumid, mis peegeldavad tegelikke operatiivolukordi.

Tulemid: Valideeritud lahendus, mis on edukalt testitud Päästeameti tegelikes töötingimustes. Dokumenteeritud testimistulemused, mis näitavad lahenduse praktilist väärtust. Hinnang lahenduse potentsiaalsele mõjule operatiivtöö efektiivsusele ja ohutusele. Soovitused lahenduse integreerimiseks Päästeameti infosüsteemidesse ja tööprotsessidesse.

7. Dokumentatsioon ja muud lõputegevused

7.1 Mudeli ja koodi dokumenteerimine

Kirjeldus: Koostame põhjaliku tehnilise dokumentatsiooni kõigi projekti käigus loodud mudelite ja koodi kohta vastavalt hanke nõuetele. Dokumenteerime iga mudeli lõppversiooni spetsifikatsiooni, arhitektuuri, treenimisprotsessi, kasutatud andmeid ja nende kombineerimise põhimõtteid. Koodi varustame põhjalike kommentaaridega, mis selgitavad funktsioonide eesmärki, sisendit ja väljundit. Dokumentatsioon sisaldab ka iga mudeli täpsushinnangut ja vastavust sihttasemetele. Kõik dokumendid koostatakse struktureeritult ja selges eesti keeles, mis võimaldab Maa- ja Ruumiametil mudeleid iseseisvalt edasi kasutada, muuta ja arendada.

Eeldused: Kõigi mudelite lõppversioonid on valmis ja töökindlad. Mudelite testimised on lõppenud ja vastavus sihttasemetele on kindlaks määratud.

Tulemid: Iga mudeli lõppversiooni detailne kirjeldusdokument, mis sisaldab andmeallikate kirjeldust, metoodika spetsifikatsiooni, täpsushinnangut ja kasutusjuhiseid. Kommenteeritud lähtekood, mis võimaldab mudelite treenimist ja jooksutamist korrata. Mudelite töö tulemuste näited piltidena, mis illustreerivad süsteemi toimivust erinevates tingimustes. Dokumentatsioon, mis vastab täielikult hankes toodud nõuetele.

7.2 Lõpparuanne (vähemalt 4 nädalat enne projekti lõppu)

Kirjeldus: Koostame põhjaliku lõpparuande, mis koondab kogu projekti käigus tehtud töö, saavutatud tulemused ja tähelepanekud. Aruanne sisaldab detailset ülevaadet kõigist kasutatud andmeallikatest, nende analüüsimise ja kombineerimise meetoditest koos viidetega. Kirjeldame mudelite huvipakkuvate vaheversioonide tulemusi koos põhjendusega, miks need valiti. Hindame iga mudeli vastavust hanke tehnilises kirjelduses sätestatud sihttasemetele. Lisame soovitused Maa- ja Ruumiametile tehnilise taristu arendamiseks ning võimalikeks jätkuprojektideks, mida käesoleva projekti skoobis polnud võimalik teostada.

Eeldused: Kõik projektis määratletud tegevused on lõpetatud või lõppfaasis. Iga mudeli lõppversiooni kirjeldusdokument on valmis. Mudelite vaheversioonide tulemused on dokumenteeritud ja analüüsitud. Kõik projekti jooksul kogetud tehnilised väljakutsed on kaardistatud ja nende lahendused dokumenteeritud.

Tulemid: Põhjalik lõpparuanne PDF formaadis, mis vastab hanke tehnilises kirjelduses toodud nõuetele. Aruanne sisaldab kõiki mudeli kirjeldusdokumente, vaheversioonide tulemusi, andmeallikate kirjeldusi, viiteid teadusartiklitele, projekti tegevuste ajagraafikut,

soovitusi tehnilise taristu ja jätkuarenduste osas ning projekti järeldusi ja hinnanguid. Aruanne on koostatud selges ja arusaadavas eesti keeles.

7.3 Muu dokumentatsioon ja lõputegevused

Kirjeldus: Lisaks põhilistele dokumentidele koostame ja anname üle kõik hanke tehnilises kirjelduses nõutud lisamaterjalid. Valmistame ette projekti tutvustava lühikokkuvõtte eesti ja inglise keeles. Koostame tulemusi tutvustavad esitlusslaidid ja esitleme neid. Viimistleme ja anname üle kõikide mudelite lõpp- ja huvipakkuvate vaheversioonide koodi. Lisaks teostame vajalikud lisamaterjalide koostamised, mis tagavad projekti tulemite lihtsa kasutusele võtmise ja jätkusuutlikkuse Maa- ja Ruumiametis.

Eeldused: Kõik projekti põhilised tulemid on valmis ja dokumenteeritud. Mudelid on testitud ja nende toimimine on kinnitatud nii tehnilise võimekuse kui ka praktilise kasutatavuse seisukohast Maa- ja Ruumiameti, Päästeameti ja Ehitisregistri kasutusjuhtude raames. Kõigi loodud materjalide autoriõiguste küsimused on lahendatud vastavalt lepingule.

Tulemid: Projekti tutvustav kokkuvõte 1 A4 eesti ja inglise keeles PDF formaadis. Tulemeid tutvustavad esitlusslaidid eesti keeles PPTX või PDF formaadis. Kõikide mudelite lõppversioonide ja huvipakkuvate vaheversioonide kommenteeritud treening- ja jooksutamiskood Pythoni keeles. Kõik materjalid vastavad hanke tehnilises kirjelduses peatükis 5.5 toodud nõuetele ja on üle antud kokkulepitud formaadis.

7.4 Projekti tulemusi tutvustav esitlus

Kirjeldus: Valmistame ette ja viime läbi projekti tulemusi tutvustava esitluse juhtrühmale, töörühmale, laiendatud töörühmale ja teistele huvitatud osapooltele. Esitlusel tutvustame projekti eesmärke, metoodikat, saavutatud tulemusi ja nende potentsiaalset mõju Maa- ja Ruumiameti, Päästeameti ja Ehitisregistri tööle. Demonstreerime reaalajas iga mudeli toimivust, näidates näiteid tuvastatud teedest, vooluveekogudest, hoonetest, hoonete korrustest ja sissepääsudest. Toome esile projekti käigus tekkinud väljakutsed ja nende lahendused ning anname soovitusi jätkutegevusteks.

Eeldused: Kõik projekti tulemid on valmis ja valideeritud. Esitlusmaterjalid on koostatud ja Maa- ja Ruumiametiga kooskõlastatud. Esitluseks vajalik tehniline keskkond on ette valmistatud, võimaldades mudelite reaalajas demonstratsiooni. Kõik asjaosalised on esitlusele kutsutud.

Tulemid: Professionaalne ja informatiivne esitlus, mis tutvustab projekti tulemusi selgelt ja arusaadavalt nii tehnilistele kui mittetehnilistele osapooltele. Esitlusmaterjalid, mis jäävad Maa- ja Ruumiametile kasutamiseks ka peale projekti lõppu. Arutelus tekkinud

küsimustele vastused ja täiendavad selgitused projekti tulemite kohta. Soovitused edasisteks sammudeks süvaõppe rakendamisel ruumiandmete hõives.

Riskianalüüs ja riskide maandamismeetmed Projektiga kaasnevate võimalike projektiplaani edukat järgimist takistavate riskide kirjeldus, iga riski kohta selle esinemise tõenäosus ja tagajärg ning nende vältimise ja/või maandamise võimaluste kirjeldus ja lahendusettepanekud on välja toodud eraldi dokumendis “Riskianalüüs.xlsx .ˮ

Projekti eelarve Projekti eelarve kujuneb vastavalt tunnihinnale 90 EUR/h. Projekti kestuseks on arvestatud 24 kuud, millest viimased 3 kuud on puhveraeg.

Projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi keskmiseks (hõlmab ka kolme viimast puhverajaks mõeldud kuud) igakuiseks tundide mahuks hindame 20h. Seega saame projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi summaarseks tundide kuluks 22420h=960h. Valemis tähistab “2ˮ kahte meeskonnaliiget ning “24ˮ kuude arvu. Tunnihinnaga 90 EUR/h teeb see eelarve 960h*90 EUR/h=86400 EUR.

Andmeteadlase eeldatav tundide maht nädalates on välja loetav Ganttt-tabelist, kus on näidatud tegevused, millistel nädalatel need toimuvad ning milline on andmeteadlase töökoormus iga tegevuse all. Gantt-tabelist lähtuv andmeteadlase töönädalate maht on 57, mis teeb 5740h/nädalas=2280h. Tunnihinnaga 90 EUR/h teeb see eelarve 2280h*90 EUR/h=205200 EUR.

Sellest lähtuvalt on projekti kogueelarve 86400 EUR205200 EUR 291600 EUR.

nädal 1 5 9 13 17 21 25 29 33 37 41 45 49 53 57 61 65 69 73 77 81 85 89 93 97 101

Andmestike kogumine töö maht nädalates puver Andmete täpsustav kaardistamine 1 Infrastruktuuri seadistamine 2 Andmetorustike implementeerimine 4 Andmete puhastamine ja ühtlustamine 5 Testandmestike ja teststsenaarumite defineerimine 1 Jooksev koostöö hankija andmete ettevalmistaja(tega) 2

Testprotseduuride defineerimine MaRu andmehõive töövoo testimise protseduuri defineerimine 1 Ehitisregistri kasutusjuhu testimise protseduur defineerimine 1 Päästeameti kasutusjuhu testimise protseduur defineerimine 1

Etapp 1 - Ühine segmentatsioonimudel - hooned/teed/vooluveekogud Mudeli implementeerimine ja treenimine 4 Mudeli valideerimine ja täiustamine 3 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine 2 MaRu andmehõive töövoo testimine 1

Etapp 2 - Ühine segmentatsioonimudel - teed/vooluveekogud/hooned Mudeli implementeerimine ja treenimine 4 Mudeli valideerimine ja täiustamine 3 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine 1 MaRu andmehõive töövoo testimine 1

Etapp 3 - Hoone kõrguse mudel Mudeli implementeerimine ja treenimine 4 Mudeli valideerimine ja täiustamine 2 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine 1 Ehitisregistri kasutusjuhu testimine 1

Etapp 4 - Hoone sisspääsu mudel Mudeli implementeerimine ja treenimine 4 Mudeli valideerimine ja täiustamine 2 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine 1 Päästeameti kasutusjuhu testimine 1

Dokumentatsioon ja muud lõputegevused Mudeli ja koodi dokumenteerimine 1 Lõpparuanne (vähemalt 4 nädalat enne projekti lõppu) 1 Muu dokumentatsioon ja lõputegevused 1 Projekti tulemusi tutvustav esitlus 1

Kokku andmeteaduse töö-nädalaid 57

Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet) Viitenumber: 286764

ANDMED MEESKONNALIIKMETE KOHTA (VORM)1 Pakkuja nimi: MINDTITAN OÜ Pakkuja peab hankelepingu täitmiseks moodustama vähemalt 3-liikmelise meeskonna, kuhu kuuluvad vähemalt järgmised rollid:

Meeskonnaliikm e ees ja perekonnanimi

Meeskonnaliik me roll

Meeskonnaliikme tööülesanded Meeskonnaliikme vastutuse kirjeldus

1. Kristel-Maria Jansons

Projektijuht Järgib ja uuendab vajadusel projektiplaani, selgitab projekti vältel kõikidele osapooltele pakkuja vajadusi, ootusi ja probleemkohti, koostab projekti aruanded. Töö planeerimine, jooksev juhtimine ja tööga seotud nüansside haldamine; projekti dokumentatsiooni loomine ja haldamine, eelarve planeerimine ja jälgimine, sidusrühmade ja meeskondade vahelise suhtluse koordineerimine. Tulemuste raporteerimine. Regulaarsete koosolekute korraldamine ja projekti edenemise jälgimine. Kvaliteedi tagamine ja tulemuste hindamine. Riskide haldamine ja vajadusel nende maandamismeetmete rakendamine.

Vastutab projekti ajakavas püsimise eest, vastutab tulemite õigeaegse üleandmise eest hankijale, vastutab projekti tulemite esitlemise eest hankijale ja huvitatud osapooltele.

2. Sander Tars Andmeteadlane Innovatsiooni ja tulemite looja, masinõppetehnikate ekspert. Valib sobivad andmestikud ja metoodikad nende kombineerimiseks, hindab tulemusi ja nende vastavust hankija ootustele. Masinõppetöö kavandamine ja masinõppe mudelite arendamine. (Suur)andmetega töötamine, andmete analüüs,

Vastutab pakkuja tehnoloogilise võimekuse ja tulemite loomise eest.

1 Vajadusel lisada ridu tabelisse. Muu informatsioon palun lisada ainult asjassepuutuv.

operatsioonid andmetega, tulemuste visualiseerimine ning liidestused.

3. Ivo Sibul Ruumiandmete ekspert

Andmete ettevalmistusel osalemine, tulemuste analüüs ja järeltöötlus, tulemuste visualiseerimisega aitamine, ruumiandmete küsimustes tehniline tugi.

Andmete kvaliteedi tagamine, õigete tööriistade (nt GIS tööriistade) kasutamine

Lisada tabelisse ridu vastavalt hankelepingu täitmisel osaleva meeskonna koosseisule.

MEESKONNA KOOSSEISU VALIKUTE PÕHJENDUSED (vabas vormis) Selline meeskond on vajalik, kuna projekt ühendab endas mitmekülgseid teadmisi – ruumiandmete töötlemist, andmeteadust ja projektijuhtimist. Hankes vajaliku tuvastamine ei ole ainult tehniline ülesanne, vaid nõuab nii andmete korrektsust, algoritmilist täpsust kui ka sujuvat koostööd erinevate spetsialistide vahel. Projektijuhi, andmeteadlase ja ruumiandmete eksperdi koostöö tagab, et iga etapp – andmete ettevalmistus, mudeli arendus ning tulemuste tõlgendamine ja esitlemine– toimub asjatundlikult ning toetab projekti üldeesmärke. Just selline meeskond võimaldab ühendada praktilise juhtimise, tehnilise loovuse ja tulemuse täpsuse. Ilma ühegi neist spetsialistidest tekiks puudujääk kas andmekvaliteedis, mudeli täpsuses või projekti üldises koordineerituses, mis seaks ohtu kogu tulemuse. Välja toodud meeskond on varasemalt edukalt koos töötanud masinõppe projektides (sealhulgas sarnaseid kaugseire andmeid kasutavas projektis). Pakkuja kinnitab, et võtmeisikutele (projektijuht ja andmeteadlane) on valmidus tagada asendaja. Asendus-või lisaliikmete potentsiaalne vajadus tulenes ka riskianalüüsist ning pakkujal on valmidus asendus-või lisaliikmeid kaasata.

1) Roll hankelepingu täitmisel: PROJEKTIJUHT Ees- ja perekonnanimi: Kristel-Maria Jansons

OMANDATUD TÖÖKOGEMUS Asjakohase töökogemuse kirjeldus. Peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul omama kokku vähemalt 12-kuulist töökogemust tarkvaraprojektide juhtimisel;

Ajaperiood : alates (kuu/aasta) kuni (kuu/aasta)

Töö nimetus, lühikirjeldus ja tellija/tööandja andmed

Roll töö täitmisel (projektijuht) ja täidetud ülesanded

Seos nõutud valdkondadega,* kui on

1. 02.2024 - kestab

Projektijuht - tarkvaraprojektide juhtimine MINDTITAN OÜ, Kristjan Jansons, 5668 8239, kristjan.jansons@mindtita n.com

Projektijuht. Töö sisuks arendusprojektide töö planeerimine, arendustiimi jooksev juhtimine ja tööga seotud nüansside haldamine; projekti dokumentatsiooni loomine ja haldamine, eelarve planeerimine ja jälgimine, sidusrühmade ja meeskondade vahelise suhtluse koordineerimine. Andmete kogumine, analüüs ja tulemuste raporteerimine. Otsuste toetamine andmepõhiste soovitustega. Regulaarsete koosolekute korraldamine ja projekti edenemise jälgimine. Probleemide ja kitsaskohtade tuvastamine ning lahenduste leidmine. Projekti dokumentatsiooni koostamine ja haldamine. Kvaliteedi tagamine ja tulemuste hindamine.

Pythoni keel ja raamistikud, Süvaõppe algoritmi loomine

2.09.2015 - 04.2024

Juhatuse liige, tegevjuht, projektijuht (nii disainiprojektidel kui ka tarkvaraprojektidel) NOPE OÜ, Kristel-Maria Jansons (iseenda tööandja, 56889141, kristelmkadajane@gmail. com)

Projektijuht. Töö sisuks on olnud projekti strateegia seadmine, projekti eesmärkide ja skoobi määratlemine; eelarve planeerimine ja jälgimine; ressursside juhtimine ja jaotamine; sidusrühmade ja meeskondade vahelise suhtluse koordineerimine. Regulaarsete koosolekute korraldamine ja projekti edenemise jälgimine. Probleemide ja kitsaskohtade tuvastamine ning lahenduste leidmine. Projekti dokumentatsiooni koostamine ja haldamine. Kvaliteedi tagamine ja tulemuste hindamine. Kasutajakogemuse testide planeerimine, läbiviimine ja raporteerimine.

Pythoni keel ja raamistikud

*Hankelepingu täitmisel osalev meeskond peab omama kogemusi järgmiste valdkondade projektidega:

● 1. Ruumiandmed ja kaarditarkvara; ● 2. Masinnägemine; ● 3. Pythoni keel ja raamistikud; ● 4. Süvaõppe algoritmi loomine.

ASJAKOHASED PROJEKTID

Asjakohaste projektide loetelu, milles meeskonnaliige on osalenud. Projektijuhi rolli täitev meeskonnaliige peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema osalenud vähemalt ühe masinõppeprojekti täitmisel projektijuhina

Ajaperiood: alates (kuu/aasta) kuni (kuu/aasta)

Projekti nimetus, projekti lühikirjeldus ja tellija/tööandja andmed

Roll töö täitmisel (projektijuht) ja täidetud ülesanded

Seos nõutud valdkondadega*, kui on

Kas tellija on avaliku sektori asutus? Jah /Ei

1. 07.2023 - 05.2024 (Kristel projektijuhin a 02.2024-05.2 024)

Rahapesu andmebüroo infosüsteemi arendused - OCR ja tekstitöötlus lahendus (viitenumber: 258618) - Rahapesu andmebüroo keskse infosüsteemi (RABIS) edasiarendused OCR ja tekstitöötluse võimekuste lisamise näol. Masinõpe on osa OCR-st ja tekstitöötlusest. OCR on masinnägemise osa. Alusandmetes olid pildid, süvaõpet sai rakendatud objektituvastuseks ja klassifitseerimiseks (sümbolite tuvastamine, 2a), tulemus võeti tellija poolt kasutusele. Rahapesu Andmebüroo, Kerstin-Gertrud Kärblane kerstin-gertrud.karblane@ fiu.ee

Projektijuht - Projektijuhtimisega seotud tegevused: toote funktsionaalsuste ning arendusülesannete analüüs, kirjeldamine ja töö koordineerimine; jooksva suhtluse ja dokumentatsiooniga seotud tegevused, lahenduse testimine ja sprintide koostamine koostöös tellijaga.

Pythoni keel ja raamistikud, Süvaõppe algoritmi loomine, masinnägemine

Jah

2. 07.2024-09.2 024

SEE BRO ‘’Nutikas silm’’ AI pilootprojekt LLM-il põhineva lahenduse kavandamine ja loomine (kindlustusmaaklerite digiassistent). Võimaldab maakleritel pakkumisi efektiivsemalt võrrelda, kasutades AI-d info eraldamiseks erinevatest kindlustuspakkumistest. Masinõpe on osa tekstitöötlusest. SEE Insurance Broker OÜ

Projektijuht - projektitiimi juhtimine, kliendikommunikatsi oon, dokumentatsiooni haldamine. Funktsionaalsuste analüüs, kirjeldamine ja töö koordineerimine; jooksva suhtluse ja dokumentatsiooniga seotud tegevused, lahenduse testimine.

Pythoni keel ja raamistikud

Ei

Ivo Teedla [email protected]

2) Roll hankelepingu täitmisel: Andmeteadlane Ees- ja perekonnanimi: Sander Tars

HARIDUS

Omab vähemalt magistrikraadi või samaväärset kvalifikatsiooni.

Õppeasutus ja ajaperiood:

alates (kuu/aasta) kuni (kuu/aasta);

Omandatud kraad

Tartu Ülikool, 08.2016-06.2018

Informaatika, Tehnikateaduste magister cum laude

OMANDATUD TÖÖKOGEMUS

Peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul omama vähemalt 24-kuulist töökogemust andmeteadlasena. NB! Andmebaasi päringute kogemust ei pea hankija andmeteaduseks.

Ajaperiood: alates (kuu/aasta) kuni (kuu/aasta)

Töö nimetus, lühikirjeldus ja tellija/tööandja andmed

Roll töö täitmisel (andmeteadlane) ja täidetud ülesanded

Seos nõutud valdkondadega,* kui on

1. 10/2017-kesta b

Andmeteadlane - Masinõppe mudelite arendamine, andmeteadus MINDTITAN OÜ, Kristjan Jansons, 5668 8239, [email protected] m

(juhtiv) andmeteadlane, Masinõppe mudelite arendamine, andmeteadus. Andmeteaduslike projektide juhtimine/koordineerimine. Spetsiaalsete masinõppe ja andmekaeve lahenduste loomine mitmete ja väga erinevate projektide jaoks. Samuti uudsete masinõppe lähenemiste katsetamine ebastandartsetes kasutusstsenaariumites.

Süvaõppe algoritmi loomine, Pythoni keel ja raamistikud, Masinnägemine

2.

ASJAKOHASED PROJEKTID

Asjakohaste projektide loetelu, milles meeskonnaliige on osalenud. Välja tuua

ainult eelpool nimetatud valdkondadega seotud projektid, kui on. Üks projekt võib olla seotud mitme valdkonnaga. Andmeteadlase rolli täitev meeskonnaliige peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema osalenud andmeteadlasena vähemalt kahes projektis, kus on loodud süvaõppe algoritm**.

Ajaperiood: alates (kuu/aasta) kuni (kuu/aasta)

Projekti nimetus, lühikirjeldus (arvestades vastavustingimuses sätestatud nõudeid süvaõppe projektide sisule)** ja tellija/tööandja andmed

Roll töö täitmisel (andmeteadlane) ja täidetud ülesanded

Seos nõutud valdkondadega*

Kas tellija on avaliku sektori asutus? Jah /Ei

1. 09.2023-06. 2024

Gscan Ruumide rekonstrueerimine 3D-mudelitena subatomaarsete osakeste trajektooride põhjal. Konvolutsiooniliste närvivõrkude kasutamine, et parandada rekonstrueerimise täpsust piiratud voo tingimustes. Masinõppemudeli loomine ja treenimisprotsess, kuidas piiratud voo tingimustes mudelit treenida, et ennustada pikemat voo algoritmilist väljundit. Alusandmeteks olid punktipilved, süvaõpet sai rakendatud objektituvastuseks ja segmenteerimiseks (2b), tulemus võeti tellija poolt kasutusele. Loomulikult toimub ka GScani enda poolt lahenduse edasiarendus. GScan Märt Mägi, [email protected] Kaarel Tark [email protected]

Andmeteadlane. Andmeteaduse töö juht; teaduslike töövõtete analüüs ja valimine, töö sisuline koordineerimine teostaja poolelt. Süvaõppe mudelite arendus, andmete eeltöötlemine, tulemuste interpreteerimine. Kasutatud sai Pythonit ja selle raamistikke. Arendatud mudelid põhinesid masinnägemisel.

Süvaõppe algoritmi loomine, Pythoni keel ja raamistikud, Masinnägemine

Ei

2. 10.2019 - 09.2021

Hepta droonituvastus - Droonidega ülesvõetud kaadrite masinnägemisvõimekus

Andmeteadlane. Süvaõppe mudelite arendus, andmete eeltöötlemine, tulemuste interpreteerimine. Kasutatud sai Pythonit ja selle raamistikke. Arendatud

Süvaõppe algoritmi loomine, Pythoni keel ja raamistikud, Masinnägemine

Ei

energeetikasektori tarbeks. Süsteem peab olema võimeline tuvastama mitut klassi objekte. Alusandmeteks olid pildid, süvaõpet sai rakendatud objektituvastuseks ja klassifitseerimiseks (2a), tulemus võeti tellija poolt kasutusele. Loomulikult toimub ka Hepta enda poolt lahenduse edasiarendus. Hepta Group Airborne OÜ, Siim Maripuu, 51969947, [email protected]

mudelid põhinesid masinnägemisel.

3. 07.2022-12. 2024

Foxway mobiiltelefonide automaatsete kahjustuste tuvastamise andmehaldus protsesside kavandamine ja esmaversiooni loomine. Masinnägemisel põhinev mobiiltelefoni kahjustuste tuvastamise lahenduse. Loodi ja implementeeriti lahendus andmete märgendamiseks, andmete tarnimiseks masinõppe mudelitele ja nii sisend kui ka ennustatud andmete automaatseks tarnimiseks ja sidumiseks teiste äriprotsessidega. Tulem võeti kasutusele ja see on ka sisendiks suuremale projektile. Alusandmeteks olid pildid, süvaõpet sai rakendatud objektituvastuseks ja klassifitseerimiseks (2a). Margus Kukk, [email protected] om, 53322493

Andmeteadlane. Süvaõppe mudelite arendus, andmete eeltöötlemine, tulemuste interpreteerimine. Kasutatud sai Pythonit ja selle raamistikke. Arendatud mudelid põhinesid masinnägemisel.

Süvaõppe algoritmi loomine, Pythoni keel ja raamistikud, Masinnägemine

Ei

** Tingimustele vastavaks süvaõppe projektiks loeb hankija järgmistele tingimustele üheaegselt vastavad projekte: 1. alusandmeteks on olnud pildid, videod või punktipilv; 2. milles on süvaõpet rakendatud kas: (a) objektituvastuseks ja klassifitseerimiseks või (b) objektituvastuseks ja segmenteerimiseks või (c) segmenteerimiseks ja klassifitseerimiseks või (d) ruumiandmetelt objektide tuvastamiseks või segmenteerimiseks või klassifitseerimiseks; 3. mis on riigihanke algamisele eelnevalt lõppenud (täidetud); 4. mille kohta on ilmunud teadusväljaandes artikkel või mille tulemus on tellija poolt kasutusele võetud.

3) Meeskonnaliige nr 3, roll hankelepingu täitmisel: Ruumiandmete ekspert

Ees- ja perekonnanimi: Ivo Sibul

OMANDATUD TÖÖKOGEMUS

Ajaperiood: alates (kuu/aasta) kuni (kuu/aasta)

Töö nimetus, lühikirjeldus ja tellija/tööandja andmed

Roll töö täitmisel ja täidetud ülesanded

Seos nõutud valdkondadega*

1. 03/2025- kestab

Andmehalduse koordinaator - Andmeid käsitlevate projektide koordineerimine ja elluviimine Tööandja: Tallinna Keskkonna ja Kommunaalamet, Kontakt: Elari Udam, ameti juhataja asetäitja, tel. 53079786, [email protected]

Andmehalduse koordinaator. Tallinna taristu ja linnakeskkonna objektide kohta käivate andmete kogumise, haldamise ja jagamise kontseptsiooni väljatöötamine ning ajakohasena hoidmine.

Ruumiandmed ja kaarditarkvara

2. 02/2016-12/20 24

Nõunik - mitmesuguste ülesannete täitmine, mis välja toodud parempoolses tulbas Maa-ameti geoloogia osakond, Reet Roosalu (mob: 5167750)

Nõunik. Maa-ameti geoloogilised andmebaasid ja -teenused: ruumiandmete haldamine ja levitamine, GIS-analüüsid, äriprotsesside kirjeldamine ja IT-arendustes osalemine, andmekasutajate vajaduste väljaselgitamine, uute teenuste disainimine, kasutajate nõustamine, ebaseadusliku kaevandamise tuvastamine ja kirjeldamine ortofotode ja LiDAR andmete alusel jm GIS-analüüsid

Ruumiandmed ja kaarditarkvara

3. 07/2005-01/20 16

Peaspetsialist - mitmesuguste ülesannete täitmine, mis välja toodud parempoolses tulbas Maa-ameti geoloogia osakond, Reet Roosalu (mob: 5167750)

Peaspetsialist. Geoloogilise kaardistamise korraldamine (kaardistusmetoodika kirjeldamine, riigihanke dokumentide koostamine ja hangete läbiviimine), kaardiandmete nõuetele vastavuse kontroll, ebaseadusliku kaevandamise tuvastamine ja kirjeldamine ortofotode ja LiDAR andmete alusel jm GIS-analüüsid, kasutajate nõustamine

Ruumiandmed ja kaarditarkvara

ASJAKOHASED PROJEKTID

Asjakohaste projektide loetelu, milles meeskonnaliige on osalenud. Välja tuua ainult nimetatud valdkondadega* seotud projektid, kui on. Üks projekt võib olla seotud mitme valdkonnaga. Ajaperiood: alates (kuu/aasta) kuni (kuu/aasta)

Projekti nimetus, projekti lühikirjeldus ja tellija/tööandja andmed

Roll töö täitmisel ja täidetud ülesanded

Seos nõutud valdkondadega*

Kas tellija on avaliku sektori asutus? Jah/ei

1. 2009- 12/20 24

Kaevandustegevuse aerokontroll - Ortofotode ja Lidari kõrgusandmete alusel karjääridest lennuki ülelendude vahel toimunud muutuste klassifitseerimine, kaevandatud maavara mahtude arvutamine, kaevanduslubade tingimustest kinnipidamise jälgimine Tellija/tööandja: Maaamet, Reet Roosalu (mob: 5167750)

Aerokontrolli GIS-metoodika arendamine, ruumianalüüsid ja aruandlus

Ruumiandmed ja kaarditarkvara

Jah

2. 2005- 12/20 24

Maapõueandmete kogumine, haldamine, levitamine - Andmete kogumine, kvaliteedikontroll, haldamine ja levitamine, GIS-analüüsid nii maa-aluste kui maapealsete ruumiandmetega,

Geoloogilise baaskaardi kvaliteedi parendamine, kaardistusmetoodika ja veebiteenuste arendus

Ruumiandmed ja kaarditarkvara

Jah

arendustes osalemine, kasutajate nõustamine Tellija/tööandja: Maaamet, Reet Roosalu (mob: 5167750)

Pakkuja lisab veel täiendavaid meeskonnaliikmeid koos omandatud töökogemuse ja asjassepuutuvate projektide kirjeldusega vastavalt hankelepingu täitmisel osaleva meeskonna koosseisule kopeerides Meeskonnaliige nr 3 tabelit.

Kinnitus:

Pakkuja kinnitab, et on tutvustanud meeskonnaliikmetele riigihanke tingimusi ning meeskonnaliikmed on andnud pakkujale nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja osaleb hankelepingu täitmisel.

Pakkuja kinnitab, et meeskonnaliikmed on andnud nõusoleku hankijale, teha vajadusel meeskonnaliikmete tööandjatele järelepärimisi töökogemuse kohta.

Kinnitame, et meeskonnaliikmetel on võimekus suhelda tellijaga erialases eesti või inglise keeles. NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele.

Meeskonnaliimete andmete esitamine on vajalik sõlmitava hankelepingu korrektseks täitmiseks ning hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes meeskonnaliikmete kohta andmete esitamist veendumaks meeskonnaliikmete vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses täita korrektselt sõlmitav hankeleping, mille vahetul täitmisel osalevad meeskonnaliikmed isiklikult. Hankija kasutab meeskonnaliikmete kohta käivaid andmeid üksnes riigihanke menetluses ning sõlmitavas hankelepingus.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 1 / 12

1

Riigihangete korraldamise teenus (K14) Protsess: Riigihangete korraldamine

Protsessi omanik: RHO juhataja

Versioon: 9

Kinnitatud: kuupäev digiallkirjas

Riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise kord sisaldab:

1. ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 1

2. MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 2

3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE ............................................................................................ 3

4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT ................ 5

5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE .............................................................................................. 8

6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE ....................................................................... 9

7. RAKENDUSSÄTTED ............................................................................................................. 11

1. ÜLDPÕHIMÕTTED

1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) riigihangete korraldamise ja hankelepingute

sõlmimise korras (edaspidi kord) kehtestatakse ühtsed reeglid RTK ja RTKga riigihangete

tugiteenuse osutamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) sõlminud asutuste (edaspidi asutus)

riigihangete planeerimisel, korraldamisel ning raam- või hankelepingute sõlmimisel.

1.2. Korras toodud nõuetest kinnipidamise eest vastutavad kõik RTK töötajad ja korrast lähtuvate

asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud

ulatuses.

1.3. RTK korraldab riigihankeid ning sõlmib raam- või hankelepinguid RTK ning RTKga

kokkuleppe sõlminud asutuste vajadustest lähtuvalt.

1.4. RTK osutab asutusele riigihangete korraldamise tugiteenust kokkuleppes fikseeritud

tingimustel ja ulatuses ning RTK töötajatele vastavalt korras sätestatule. RTKs vastutab

riigihangete korraldamise ja tugiteenuse osutamise eest riigihangete osakond (edaspidi RHO).

Riigihangete seaduses sätestatud hankija õigusi ja kohustusi täidavad RTK ja asutus ühiselt, võttes

aluseks kokkuleppes määratud pädevuste jaotuse.

1.5. RTK ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud

kohustusliku keskse hankija.

1.6. Asutusel on võimalik lähtuda korrast ulatuses, milles asutus ei ole kehtestanud eraldi

hankekorda. Kokkuleppes võivad RTK ja asutus täpsustada hankekorra kohaldamise tingimusi.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 2 / 12

2

1.7. Asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse kohaselt

riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul lähtutakse riigihangete seadusest, muudest

õigusaktidest ja korrast. RHO tagab riigihangete õiguspärase korraldamise ja riigihangete

tugiteenuse korrektse ning kvaliteetse osutamise.

1.8. Riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste või taotluste esitamine ning menetlemine

toimub elektrooniliselt, välja arvatud riigihangete seaduses sätestatud juhtudel.

1.9. Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse võimalusel sotsiaalsete kaalutluste,

innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega.

1.10. Asutustele ja RTK töötajatele riigihangete valdkonna nõustamisteenuse osutamisel annab

RHO nõu kõigis riigihankeid ja RTK poolt läbi viidud riigihangete tulemusel sõlmitud lepinguid

puudutavates küsimustes.

1.11. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad:

 lähteülesande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule;

 RHO töötajale;

 raam- või hankelepingu sõlmimist korraldavale isikule;

 raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule;

 väikeostu korraldavale isikule;

 väikeostu lepingu täitmise eest vastutavale isikule.

1.12. Toimingupiirangu kohaldamise kord ja tingimused RTKs sätestatakse RTK töökorralduse

reeglites. Asutuse töötaja toimingupiirangust kinnipidamise, teavitamise ja taandamise eest

vastutab asutus vastavalt asutuse sätestatud korrale.

1.13. Korra lisad

Korra lisad (vormid ja juhised) on töödokumendid, mida ei kinnitata korra koosseisus käskkirjaga

ja mille muutmise, täiendamise, täpsustamise õigus on protsessi omanikul. Vormi või juhise

muutmisel tagab protsessi omanik, et muudetud vormid ja juhised oleksid kättesaadavad ja

avaldatud sise- ja/või välisveebis ning muutusest on vormide ja juhiste kasutajaid teavitatud.

 K14 L1 – väikeostu dokumendi vorm;

 K14 L2 – lähteülesande vorm;

 K14 L3 – hankeplaani sisendi vorm;

 K14 L4 – raam- või hankelepingu lõppemise teate vorm;

 K14 L5 – hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnituse vorm.

2. MÕISTED JA LÜHENDID

 Dokumendihaldussüsteem (DHS) – RTK-s kasutatav elektrooniline

dokumendihaldussüsteem, mida kasutatakse dokumentide loomiseks, haldamiseks,

menetlemiseks ja hoidmiseks.

 Keskne riigihange – RTK kui keskse hankija ettevalmistatav ja läbiviidav riigihange, mis

hõlmab ühe või mitme asutuse hankevajadusi ning mille tulemusena sõlmib rahalist

kohustust mittesisaldava raamlepingu RTK või rahalist kohustust sisaldava raamlepingu

või hankelepingu asutus.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 3 / 12

3

 Kulujuht – RTK peadirektori või asutuse juhi poolt määratud töötaja, kes vastutab

kulutuste tegemisel konkreetse kuluüksuse eelarve piisavuse eest.

 Lähteülesanne – sisendi andja poolt RHOle lähteülesande vormil esitatav sisend

riigihanke korraldamiseks.

 Otsustusõiguslik isik – isik, kellel on RTKs või asutuses õigus otsustada rahaliste

vahendite kasutamise üle.

 Riigihangete register – töökeskkond hankijatele riigihangete korraldamiseks ja

haldamiseks ning pakkujatele riigihangetel osalemiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/.

 Riigihangete tugiteenus – riigihangete korraldamise teenus, sh nõustamine ning

riigihanke ettevalmistamine, korraldamine ja toimingute tegemine asutuse nimel.

 RHO – Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakond.

 Sisendi andja – RTK töötaja või RTKga kokkuleppe sõlminud asutus.

 Töötaja – RTK või asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik

või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.

 Vastutav isik – RHO töötaja, kes vastutab riigihanke nõuetekohase ja eesmärgipärase

korraldamise eest.

 Väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mis hangitakse korra alusel ja mille käibemaksuta

maksumus on väiksem kui korra punktis 3.3.3 nimetatud summad.

 Väikeostu dokument – väikeostu eesmärgi, tulemuste, planeeritud eelarve ja

finantseerimisallikate kirjeldus.

 Ühishange – RTK läbiviidav riigihange, mis hõlmab rohkem kui ühe asutuse

hankevajadusi ja kus üheks sisendi andjaks on RTK.

 Üleriigiline keskne riigihange – keskne riigihange või ühishange, millega võivad

hankijatena liituda nii kokkuleppe sõlminud kui ka kokkulepet mittesõlminud asutused.

3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE

3.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate

asutuste töötajad.

3.2. Sisendi kogumine hankeplaani koostamiseks

3.2.1 RHO esitab igal aastal hiljemalt detsembris hankeplaani koostamiseks vormikohase

(K14 L3) sisendi kogumise päringu RTK juhtkonna liikmetele ning RTKga kokkuleppe

sõlminud asutustele järgmise aasta hankevajaduste kohta.

3.2.2. Esialgse hankeplaani sisendi küsimiseks järgmise aasta I kvartaliks esitab RHO

päringu igal aastal hiljemalt septembris.

3.2.3. Sisendi andja esitab RHOle vormikohase hankeplaani sisendi, päringus märgitud

tähtajaks.

3.2.4. Hankeplaani sisend peab kajastama kõiki sisendi andja planeeritavast eelarvest või

muudest alustest tulenevaid vajadusi riigihangeteks, mille eeldatav maksumus käibemaksuta

on vähemalt 30 000 eurot (sh summeritavad hanked) või mis riigihangete seaduse või

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 4 / 12

4

riigihanke rahastaja finantseerimistingimuste kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete

registris. Juhul, kui sisendi andja soovib RHOlt taotleda madalama eeldatava maksumusega

riigihanke korraldamist, esitab sisendi andja taotletava riigihanke kohta nõuetekohased

andmed hankeplaani sisendis.

3.2.5 Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb sisendi andjal lisaks riigihangete

seaduses sätestatule arvestada järgmisi põhimõtteid:

 riigihankeid ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida riigihangete

seadusest tulenevaid kohustuslikke menetlusreegleid;

 kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid toote

pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka hoolduse ja

tarvikute eeldatav kulu;

 asja ostmisega kaasnev väljaõppekulu arvestatakse riigihanke eeldatava

maksumuse sisse.

3.3. Hankeplaani koostamise põhimõtted

3.3.1. Hankeplaanis fikseeritakse RTK ja RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste riigihangete

vajadustest lähtuvalt ühte kalendriaastasse planeeritud RHO poolt korraldatavad

riigihanked.

3.3.2. Hankeplaani koostab RHO ja hankeplaani kantakse riigihanked, mille korraldamisel

on riigihangete seaduse kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris. RHO

võib hankeplaani lisada ka need riigihanked, mille korraldamisel ei ole nõutud riigihangete

seaduse kohaselt toimingute tegemine riigihangete registris, kuid mida RTK või asutus

soovib läbi viia riigihangete registris lähtuvalt hankelepingu esemest või rahastaja

tingimustest või muu põhjendatud vajaduse tõttu.

3.3.3. Riigihangete seaduse kohaselt on riigihangete registris kohustus teha toiminguid

alljärgnevate piirmääradega riigihangete osas:

 asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates

30 000 eurost;

 eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste

kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava

käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

 ehitustööde tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

 ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, sotsiaalteenuste tellimine, sh

sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava käibemaksuta

maksumusega alates 300 000 eurost.

3.3.4. Hankeplaanis kajastatakse iga planeeritava riigihanke kohta vähemalt:

 sisendi andja lähteülesande esitamise eest vastutav isik;

 riigihanke nimetus ja objekti lühikirjeldus;

 lähteülesande RHOle esitamise tähtpäev;

 hanke- või raamlepingu kestvus ja eeldatav sõlmimise tähtpäev;

 hanke- või raamlepingu eeldatav maksumus;

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 5 / 12

5

 riigihanke korraldamine üleriigilise keskse riigihankena, mitme asutusega keskse

riigihankena või ühishankena.

3.3.5. Mitme asutusega keskse riigihanke või ühishanke korraldamise otsustab kokkuleppes

fikseeritud erisusi arvestades õiguslikel ja otstarbekuse kaalutlustel RHO koostöös

asutustega.

3.3.6. Üleriigiliste kesksete riigihangete korraldamise otsustab RTK eelkõige ressursi

saadavusest lähtuvalt. Vajadusel võib RTK määrata üleriigilise keskse riigihankega

ühinemise kokkuleppe tingimused, sh esinduse ulatuse, kulude hüvitamise või tasu

maksmise, avaldades need RTK veebilehel.

3.4. Hankeplaani kinnitamine ja avalikustamine

3.4.1. Enne hankeplaani kinnitamist kooskõlastab RHO kokkuleppe tingimustest tulenevalt

hankeplaani kõigi sisendi andjatega vähemalt sisendi andja poolt antud sisendi ulatuses.

3.4.2. RTK peadirektor kinnitab jooksva aasta hankeplaani hiljemalt kümne tööpäeva

jooksul pärast hankeplaani kooskõlastamist sisendi andjate poolt. RHO korraldab

hankeplaani avaldamise RTK välisveebis ning teavitab sisendi andjaid hankeplaani

kinnitamisest.

3.4.4. Asutused, kellele RTK osutab kokkuleppe kohaselt riigihangete tugiteenust ning kelle

riigihankevajadused on hankeplaanis kajastatud, eraldiseisvat hankeplaani kinnitama ei pea

ja asutuse hankeplaaniks loetakse RTK koostatud ja kinnitatud hankeplaan.

3.5. Hankeplaani muutmine ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine

3.5.1. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine

või hankeplaanikohase riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut

kinnitamist.

3.5.2. Hankeplaanis kinnitatud riigihanke korraldamiseks hankeplaanis sätestatust erineval

ajal või riigihanke vajaduse muul viisil muutumisest teavitab sisendi andja RHOd esimesel

võimalusel.

3.6. Hankeplaani täitmise aruandlus

3.6.1. RHO esitab RTKle ja asutustele hankeplaani täitmise aruande üks kord kvartalis

eelmise kvartali kohta kokkuleppes määratud aja jooksul pärast kvartali lõppu ning

kokkuleppe alusel hankeplaani täitmise analüüsi kord aastas enne uue hankeplaani

kinnitamist.

4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA

KORRALDAMINE RHO POOLT

4.1. Tegevuses osalejad ja vastutus

4.1.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste

töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud

ulatuses.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 6 / 12

6

4.1.2. RHO vastutab riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse ja teiste õigusaktide

korrektse järgimise ning kokkuleppe tingimuste täitmise eest. RHO korraldatavate

riigihangete puhul suhtleb menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate,

taotlejate ja pakkujatega RHO. Sisendi andja menetluse käigus riigihankel osalemisest

huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega otse ei suhtle ning riigihanke menetluse kohta

kolmandatele isikutele informatsiooni ei avalda, välja arvatud RHOga eelnevalt

kooskõlastatud juhtudel.

4.1.3. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse kvaliteedi tõstmiseks või keskmisele

turuhinnale vastava hinnataseme määramiseks viib turu-uuringu läbi sisendi andja, RHOl

on nõustav roll, sh annab RHO vajadusel nõu kuidas turu-uuringut läbi viia. Info läbi viidud

turu-uuringu kohta esitatakse RHOle lähteülesandes.

4.2. Lähteülesande koostamine

4.2.1. RHO töötaja edastab riigihanke ettevalmistamiseks hankeplaanis märgitud

lähteülesande esitamise eest vastutavale isikule meeldetuletuse lähteülesande esitamise

kohta üks kuu enne lähteülesande esitamise tähtpäeva. Meeldetuletust ei edastata juhul, kui

lähteülesande valmistab ette RHO.

4.2.2. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik edastab korraldatava riigihanke

vormikohase lähteülesande (K14 L2) RHOle aadressile [email protected] hankeplaanis

sätestatud kuu esimeseks tööpäevaks. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik vastutab

lähteülesandes sisalduva informatsiooni õigsuse, sh riigihanke eeldatava maksumuse

määramise ning olemasolevate rahaliste vahendite piisavuse eest lähteülesandekohase

teenuse tellimise või asja ostmise jaoks.

4.2.3. Hankeplaanis mittekajastatud riigihanke korraldamiseks esitab sisendi andja

põhjendatud taotluse RHOle tuues välja korra punktis 3.3.4 kirjeldatud andmed ja

hankeplaani lisamata jätmise põhjendused. Täiendava riigihanke korraldamise otsustamine

toimub kokkuleppes sätestatud tingimustel RHO ja asutuse koostöös. RTKs tuleb täiendava

riigihanke korraldamise vajadus kooskõlastada peadirektoriga enne RHOle lähteülesande

esitamist.

4.3. Riigihanke alusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine

4.3.1. Igale korraldatavale riigihankele määrab RHO juhataja või tema poolt määratud isik

vastutava isiku. Vastutav isik peab kooskõlastama riigihanke alusdokumendid,

alusdokumentide muudatused ja vastuvõetavad otsused osakonna juhataja või tema poolt

määratud isikuga. Vastutav isik võib kooskõlastada riigihanke menetluse käigus taotlejale

või pakkujale esitatavad selgitused ning küsimused osakonna juhataja või tema poolt

määratud isikuga.

4.3.2. Sisendi andjaga kooskõlastatakse riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused,

juhul kui muudatus on sisuline (nt muudetakse tehnilist kirjeldust) ja muudatuse tõttu peab

pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, ning vastuvõetavad otsused.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 7 / 12

7

4.3.3. Riigihanke alustamise eelduseks on sisendi andja otsustusõigusliku isiku poolt

riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine kokkuleppes sätestatud ulatuses. RTKs

kooskõlastab riigihanke alusdokumendid kulujuht, kes kinnitab kooskõlastuse andmisega

rahaliste vahendite olemasolu ja riigihanke tehnilise kirjelduse sobivust. Kooskõlastus

edastatakse vastutavale isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

4.3.4. Keskse hanke puhul koostab riigihanke alusdokumendid (sh tehnilise kirjelduse)

RHO. RTKga hanketeenuse osutamiseks teenusleppe sõlminud asutused edastavad

otsustusõigusliku isiku kinnituse hankes osalemise soovi ja hankelepingu alusel tasu

maksmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohta. Asutused, kes ei ole hanketeenuse

osutamiseks teenuslepet sõlminud, annavad RHOle riigihanke läbiviimiseks volituse.

Volituse andmisega kooskõlastavad nad riigihanke alusdokumendid.

4.4. Riigihanke korraldamine/läbiviimine

4.4.1. Vastutava isiku ülesanded riigihanke korraldamisel on muuhulgas:

 lähteülesande täpsustamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga

(sh vajadusel eeldatava ajakava esitamine ja võimalikuks kohtumiseks ettepaneku

tegemine);

 keskse hanke puhul tehnilise kirjelduse koostamine ja hanke jaoks vajaliku sisendi

kogumine;

 hankemenetluse liigi valimine;

 riigihanke alusdokumentide koostamine, sh raamlepingu ja hankelepingu

projektide koostamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;

 nõuetekohane kooskõlastamine;

 riigihanke läbiviimine;

 pakkujatega läbirääkimiste korraldamine ja läbirääkimistel osalemine;

 selgituste andmine riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele, taotlejatele ja

pakkujatele vajadusel koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;

 vajadusel riigihanke otsuste kohta seisukoha küsimine lähteülesande esitamise eest

vastutavalt isikult;

 riigihanke otsuste tegemine;

 taotlejate, pakkujate ja lähteülesande esitamise eest vastutava isiku teavitamine

tehtud otsustest;

 ametijuhendist või asutusega sõlmitud kokkuleppest tulenevate muude kohustuste

täitmine.

4.5. Pakkumuste hindamine

4.5.1. Vajadusel moodustab sisendi andja pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjoni,

kuhu kuuluvad sisendi andja määratud liikmed, kes omavad riigihanke objektile vastavas

valdkonnas eriteadmisi. RTKs või RTK korrast lähtuvas asutuses moodustab

hindamiskomisjoni ja määrab selle liikmed riigihanke sisendi andmise eest vastutav

struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. Hindamiskomisjoni moodustamine ja

liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 8 / 12

8

4.5.2. Sisendi andja otsustab hindamiskomisjoni liikmete arvu ning tagab liikmete

sõltumatuse ja komisjoni töös osalemise. RTKs ja RTK korrast lähtuvas asutuses

moodustatud hindamiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget ning hindamiskomisjoni

töös osalemine on hindamiskomisjoni liikmetele kohustuslik.

4.5.3. Hindamiskomisjoni liikmete ülesandeks on pakkumuste hindamine, lähtudes

riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest.

4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid koos

põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on

digitaalselt allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt.

Hindamiskomisjoni iga liige esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud

vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti puudumise kohta.

4.6. Riigihanke vaidlustamine

4.6.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab RTKd, kui riigihanke

korraldajat, ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus, RHO töötaja. Vajaduse

korral kaasatakse vaidlustusmenetlusse lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi

andja poolt määratud isik. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb

RHO koostöös sisendi andjaga.

5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE

5.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste

töötajad.

5.2. Väikeostu vajadus kooskõlastatakse enne väikeostu korraldamist kulujuhiga.

5.3. Väikeostude läbiviimisel arvestatakse võimalusel keskkonnahoidlike lahendustega.

5.4. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, läbiviimisel tagatakse

rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kirjalikult võrreldavaid pakkumusi ei pea

võtma, kui riigihanke eset arvestades ei oleks see proportsionaalne või otstarbekas. Võrreldavaid

pakkumusi ei pea võtma ka juhul, kui mittevõtmise lubatavus tuleneb rahastaja tingimustest.

Põhjendus pakkumuse valiku kohta lisatakse arvete keskkonda ning sellega loetakse riigihangete

seaduse kohane riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kohustus täidetuks.

5.5. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5000 eurost, läbiviimisel

lähtutakse järgmistest nõuetest:

 võrreldakse soovitud asja või teenuse kohta avalikult kättesaadavat infot (sh maksumust)

või koostatakse ostetava asja või tellitava teenuse tehniline kirjeldus, et tagada võrreldavate

pakkumuste saamine ja määratakse eduka pakkumuse valimise kriteeriumid;

 pakkumust küsitakse võimalusel vähemalt kolmelt pakkujalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis või võrreldakse võimalusel vähemalt kolme pakkuja avalikult

kättesaadavat infot. Pakkujale saadetud ja pakkujalt saadud ning menetluse käigus

koostatud dokumendid tuleb registreerida dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS),

välja arvatud juhul, kui väikeost viiakse läbi riigihangete registris;

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 9 / 12

9

 koostatakse vormikohane (K14 L1) väikeostu dokument, mis sisaldab eduka pakkumuse

valimise kriteeriume või põhjendust võrreldavate pakkumuste mittevõtmise kohta. Eraldi

vormikohast väikeostu dokumenti ei pea koostama, kui eelpool kirjeldatud informatsioon

on dokumenteeritud mõnes muus dokumendis. Väikeostu dokumendile lisatakse asja või

teenuse kirjeldus ja laekunud pakkumused ning edastatakse DHSi kaudu kulujuhile

kooskõlastamiseks.

6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE

6.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate

asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad.

6.2. Tegevuse põhimõtted ja tähtaeg

6.2.1. Raam- või hankelepingu sõlmimiseks edastab vastutav isik sisendi andjale raam- või

hankelepingu projekti, riigihanke läbiviimise kohta koostatud memo ning vajadusel edukaks

tunnistatud pakkumuse, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.

6.2.2. Riigihanke tingimuste kohase raam- või hankelepingu sõlmimise korraldab

lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud sisendi andjaga

seotud muu isik.

6.2.3. Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib

raam- või hankelepingu sõltuvalt sisendi andjast kas RTK või asutus.

6.2.4. RTKs kirjaliku raam- või hankelepingu sõlmimisel kooskõlastab sisendi andja lepingu

DHSis kulujuhiga ja juhul, kui hanke on läbi viinud RHO, siis ka RHO juhataja või tema

poolt määratud isikuga. Väikeostu puhul lisatakse lepingu juurde väikeostu dokument.

6.2.5. RTKs saadab sisendi andja kirjaliku raamlepingu ja hankelepingu allkirjastamiseks

RTK peadirektorile või peadirektori vastutusvaldkonda kuuluva hankelepingu peadirektori

asetäitjale.

6.2.6. RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu sõlmimisel,

esitab lepingu sõlmimist korraldav isik vastutavale isikule sõlmitud lepingu kümne tööpäeva

jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Vastutav isik esitab lepingu andmete alusel

riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teate.

6.2.7. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks RTKs on lepingus määratud

töötaja. Asutuses määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik raam- või hankelepingus või

vastavalt asutuse töökorraldusele.

6.3. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ülesanded:

 vastutab raam- või hankelepingu täitmise, õiguskaitsevahendite kohaldamise ning

lõpetamise õiguspärasuse eest;

 kooskõlastab raam- või hankelepingu muutmise vajaduse tekkimisel lepingu muutmise

RHOga enne muudatuse vormistamist. Kui vastavalt riigihangete seadusele on muudatuste

kohta vaja esitada registrile raam- või hankelepingu muutmise teade, esitab täitmise eest

vastutav isik viie tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates RHOle asjakohase teabe.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 10 / 12

10

RHO esitab teabe alusel riigihangete registrile teate raam- või hankelepingu muutmise

kohta;

 esitab raamlepingu korral RHOle andmed raamlepingu alusel kaheteistkümne kuu jooksul

sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta kümne päeva jooksul pärast

iga kaheteistkümne kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. RHO esitab teate

alusel riigihangete registrile teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta;

 esitab RHOle vormikohase (K14 L4) teate RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel

raam- või hankelepingu lõppemise kohta kümne tööpäeva jooksul raam- või hankelepingu

lõppemisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raam- või

hankelepingu lõppemise kohta.

6.4. Lepingu, mida soovitakse sõlmida riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja

menetlusreegleid järgimata ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost,

sõlmimise kavatsuse võib lepingu sõlmimist korraldav isik enne tehingu ettevalmistamist RHOga

kooskõlastada. RTKs peab lepingu, mida soovitakse riigihangete seaduses sätestatud erandit

kohaldades ja menetlusreegleid järgimata sõlmida ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta on

alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse kooskõlastama RHOga. RHO ei kooskõlasta töölepingu

ja kinnisasja omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kavatsust.

6.5. Üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke või ühishanke tulemusena sõlmitava rahalist

kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise õigus RTK ja asutuste nimel on RTKl ning

raamlepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on RHO juhataja või RHO juhataja poolt määratud

RHO töötaja.

6.6. Üleriigilises keskses riigihankes, keskses riigihankes või ühishankes osalenud asutused

edastavad iga kaheteistkümne kuu möödudes raamlepingu sõlmimisest ja raamlepingu lõppedes

RHOle info raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta, kui

selline info ei ole RHOle kättesaadav riigihangete registrist või vastavalt riigihanke

alusdokumentidele edastatav pakkuja(te) poolt.

6.7. RTK vastutab üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke ja ühishanke korraldamise ning

rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse

eest, riigihankes osalenud asutused vastutavad raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise,

täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest.

6.8. Lepingud, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse

kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis (edaspidi kirjalik vorm).

6.9. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema:

 füüsiliste isikutega sõlmitavad lepingud;

 autoriõigusi kajastavad lepingud;

 rahalist kohustust mittesisaldavad koostöölepingud;

 lepingud, mille puhul tuleb kirjaliku vormi nõue õigusaktidest.

6.10. Lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on lepingus määratud töötaja.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 11 / 12

11

6.11. Lepingu täitmise eest vastutav isik on kohustatud kontrollima lepingu täitmist, vajadusel

kohaldama või tegema ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning väljastama lepingu

täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid.

7. RAKENDUSSÄTTED

7.1. RHO korraldab asutuste riigihankeid kokkuleppes sätestatud tähtpäevast arvates.

7.2. RHO korraldab RTKga kalendriaasta jooksul liituvate uute asutuste riigihankeid vastavalt

asutuste kinnitatud hankeplaanidele ning nende hangete osas RTK peadirektori kinnitatud

hankeplaani ei täiendata.

7.3. Enne riigihangete korraldamise tugiteenuse osutamise alguse tähtpäeva asutuse poolt alustatud

riigihanked viiakse RHO poolt lõpuni kokkuleppes fikseeritud tingimuste kohaselt.

7.4. Korra loomise ja ajakohasena hoidmise ning korrast lähtuvate asutuste teavitamise eest

hankekorda tehtud muudatustest vastutab RHO juhataja või tema poolt määratud isik.

KÄSKKIRI

30.03.2023 nr 1-2/23/22

Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete

korraldamise ja hankelepingute sõlmimise

korra kinnitamine

Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“

§ 20 lg 1 p 7 alusel:

1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise

korra.

2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 21.01.2022. a käskkirja nr

1-2 / 006 „Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise

korra kinnitamine“.

3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Pärt-Eo Rannap

peadirektor

Teatavaks teha: RTK töötajad

Koostaja: Helina Kudu