Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

EELNÕU

03.12.2025

Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadus (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise

kiirendamine)

§ 1. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustiku § 115 lõiget 11 täiendatakse pärast sõnade „riigi julgeoleku“ tekstiosaga „,

sealhulgas sõjalise riigikaitse“;

§ 2. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine

Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 126 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Riigikaitselise ehitisega seotud asja lahendab kohus eelisjärjekorras ning mitte pikema aja kui

nelja kuu jooksul.“;

2) paragrahvi 180 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Apellatsioonkaebust ei saa esitada muul alusel kui enda õiguste kaitseks esitatud kaebuse

osas tehtud halduskohtu otsuse peale.“;

3) paragrahvi 221 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kassatsioonkaebuse võib esitada halduskohtu otsuse peale, mis on muul alusel kui enda

õiguste kaitseks esitatud kaebuse kohta.“;

4) paragrahvi 249 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kaebuse esitamisel muul alusel kui enda õiguste kaitseks võib esialgse õiguskaitse taotluse

esitada üksnes koos kaebusega või kassatsioonkaebusega.“.

§ 3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõnade „riigi julgeolek“ tekstiosaga „,

sealhulgas sõjalise riigikaitse“;

2) paragrahvi 1 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) selliste ehitiste tegevuslubadele, millele planeerimisseaduse § 2 lõigete 2–22 alusel on jäetud

planeerimisseadus kohaldamata.“;

3) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnade „riigi julgeoleku“ tekstiosaga „, sealhulgas

sõjalise riigikaitse“.

§ 4. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 30 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keskkonnaorganisatsioon ei saa haldusakti või

toimingut halduskohtumenetluse seadustiku või haldusmenetluse seaduses sätestatud korras

vaidlustada, kui haldusakti andmise või toimingu sooritamise eesmärk on riigi julgeoleku,

sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamisega seotud riigikaitselise ehitise ehitamine või sellega seotud

toimingu tegemine või haldusakti andmine, välja arvatud juhul, kui nimetatud tegevusega võib

kaasneda keskkonnaoht.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul saab keskkonnaorganisatsioon esitada

halduskohtule kaebuse, et tuvastada, kas haldusorgan on andnud haldusakti või sooritanud toimingu

üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud alustel.“.

§ 5. Keskkonnatasude seaduse muutmine

Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui raadamist kavandatakse metsateatist esitamata riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal ning ehitusseadustiku § 115 lõigetes 1 ja 11 sätestatud

riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal

või maakatastriseaduse § 18 lõikes 11 sätestatud juhul muu sihtotstarbega maal, maksab

raadamisõiguse tasu valitsusasutus, kelle huvides riigikaitseline ehitis ehitatakse.

(12) Kui raadamist kavandatakse metsateatist esitamata ehitusseadustiku §-s 115 lõikes 11 sätestatud

juhul eraõigusliku juriidilise isiku riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise ja

selle teenindamiseks vajalikul maal või maakatastriseaduse § 18 lõikes 11 sätestatud juhul muu

sihtotstarbega maal, maksab raadamisõiguse tasu eraõiguslik juriidiline isik.“;

2) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:

“(5²) Käesoleva seaduse § 81 lõigetes 11 ja 12 nimetatud juhul arvutatakse raadamisõiguse tasu

Keskkonnaameti poolt raievajaduse kavandamise käigus, raadatava metsamaa pindala järgi.“;

3) paragrahvi 342 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

“(3) Käesoleva seaduse § 81 lõigetes 11 ja 12 nimetatud juhul arvutab Keskkonnaamet

raadamisõiguse tasu suuruse ja väljastab raadamisõiguse tasu maksmise teate pärast metsaseaduse

§ 41 lõikes 141 sätestatud tööde kavandamist. “;

4) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 54 järgmises sõnastuses:

“(5⁴) Käesoleva seaduse § 81 lõigetes 11 ja 12 nimetatud juhul makstakse raadamisõiguse tasu enne

metsaseaduse § 41 lõikes 141 sätestatud tööde alustamist.“;

5) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

“(3¹) Käesoleva seaduse § 81 lõigetes 1l ja 12 nimetatud juhul tagastatakse raadamisõiguse tasu

osaliselt või täielikult, kui raadamisõiguse tasu maksmise teate väljastamisest on möödunud kolm

aastat ja isik ei ole raadamisega alustanud või on raadanud väiksema pindala.“;

6) paragrahv 44 lõiget 4 täiendatakse pärast arvu “3” tekstiosaga “ja 31”;

7) paragrahvi 686 tekstis asendatakse sõna “Raadamisõiguse” sõnadega “Metsateatise alusel

raadamisõiguse”.

§ 6. Looduskaitseseaduse muutmine

Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) Keskkonnaameti nõusolekul riigikaitselisele ehitisele või Vabariigi Valitsuse otsusel sellisele

ehitisele, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine.“;

2) Looduskaitseseaduse § 91 lõiget 24 täiendatakse pärast sõnade „riigi julgeoleku“ tekstiosaga „,

sealhulgas sõjalise riigikaitse“.

§ 7. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduse §-i 18 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Vabariigi Valitsus võib määrata riigi omandis oleva maa katastriüksuse sihtotstarbeks

käesoleva seaduse §-s 181 nimetatud sihtotstarbe, kui katastriüksusele planeeritakse ehitist vastavalt

planeerimisseaduse § 2 lõigetele 2 -22.“.

§ 8. Metsaseaduse muutmine

Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 10 järgnevas sõnastuses:

“(10) Metsaregistri vastutav töötleja kogub riigikaitsealase tegevuse korral infot metsa kasutamise

kohta, kui see on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks.“;

2) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui raiet tehakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks vastavalt

käesoleva seaduse § 41 lõikele 141 võib kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete

täitmisest.“;

3) paragrahvi 41 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „valgustusraie“ tekstiosaga „või

käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 nimetatud raie kohta, kui neid kavandatakse riigi julgeoleku,

sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks“;

4) paragrahvi 41 lõiget 82 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui raadamist kavandatakse käesoleva paragrahvi lõikes 141 sätestatud eesmärgil, makstakse

raadamisõiguse tasu pärast Keskkonnaametilt raadamisõiguse tasu maksmise teate saamist.“;

5) paragrahvi 41 lõiget 14 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Nimetatud mahulise piirangu nõuet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 141 sätestatud juhul.“;

6) paragrahvi 41 täiendatakse lõiketega 141 järgmises sõnastuses:

„(141) Metsateatist esitamata võib omanik või kinnisasja valdaja raiuda metsa riigi julgeoleku,

sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal või maakatastriseaduse § 18

lõikes 11 sätestatud juhul muu sihtotstarbega maal ning ehitusseadustiku §-s 115 sätestatud

riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal,

kui Keskkonnaamet on eelnevalt osalenud raie vajaduse kavandamisel ja mõju Natura 2000

võrgustiku alale on objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud.

§ 9. Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesolevat seadust kohaldatakse planeerimisele niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega. Käesolevat seadust ei kohaldata sellise ehitise

planeerimisele, mille ainus eesmärk valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase

ohuhinnangu alusel antud Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine.“;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva seaduse kohaldamata jätmiseks ei ole lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse otsust

vaja järgmiste riigikaitseliste ehitiste osas, mille korral eeldatakse, et ainus eesmärk on riigi

julgeoleku, sealhulgas riigi sõjalise kaitse tagamine:

1) side ja eelhoiatamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimine;

2) sõjaväelise väljaõppega seotud riigikaitselise ehitise planeerimine;

3) riigikaitselise tee või manööverduskoridori planeerimine;

4) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja ja lasketiiru planeerimine;

5) ladustamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimine;

6) Kaitseväe ja Kaitseliidu linnaku planeerimine.

(22) Kui käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 4–6 nimetatud riigikaitselist ehitist on vaja

viivitamatult ehitada detailplaneeringu kohustusega tiheasustusalale, siis detailplaneeringu

kohustuse täitmata jätmise võib otsustada Vabariigi Valitsus.

(23) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–22 nimetatud ja riigi omandis oleval maal asuvate ehitiste

kohta võib Vabariigi Valitsus otsustada peatada samal alal varem kehtestatud planeeringud või

nende osad. Käesoleva lõike alusel antud Vabariigi Valitsuse otsus kaotab kehtivuse, kui otsusega

ette nähtud ehitist ei ole ehitatud viie aasta möödumisel.“.

§ 10. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 1. märtsil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

1

03.12.2025

Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise

kiirendamine) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega muudetakse ehitusseadustikku, halduskohtumenetluse seadustikku,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadust, keskkonnaseadustiku üldosa seadust,

keskkonnatasude seadust, looduskaitseseadust, maakatastriseadust, metsaseadust ning

planeerimisseadust. Muudatuste eesmärk on kiirendada selliste ehitiste ehitamist ja planeerimist,

mille eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine.

Tänane kehtiv seadusandlus, eelkõige planeerimist, ehitust, keskkonna- ja looduskaitset ning

kohtumenetlust reguleeriv sobitub pigem riigikaitseliste ehitiste kavandamisega tavatingimustes,

arvestamata praegust julgeolekuolukorda, mis eeldab riigikaitseks vajalike ehitiste ehitamist

kiirendatud korras.

Kiiret menetlust takistavad täna kokkuvõtlikult eelkõige järgmised kehtivate regulatsioonide

nõuded:

• mitmeetapilised planeerimismenetlused (mh asukoha eelvalik, detailne lahendus ja

keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis on omakorda mitmeetapiline menetlus, koosnedes

KSH programmist, esimese etapi aruandest ja KSH aruandest);

• erinevate lubade menetlused, ilma milleta ei ole võimalik ehitustegevusega alustada

(ehitusluba, metsateatised);

• ulatuslik avalikkuse kaasamine erinevatesse menetlustesse, sh keskkonnamõju

(strateegilisel) hindamisel, asukoha valikul, erinevate lubade menetlustes (ehitusluba, kasutusluba);

• võimalus kõikides menetlusetappides tehtud otsused kohtus eraldi vaidlustada, sh keskkonda

puudutavates asjades on võimalik esitada kaebust avaliku huvi kaitseks ja igas kohtumenetluse

etapis on võimalik korduvalt esitada esialgse õiguskaitse taotlust.

Vältimaks riigikaitseliste ehitiste puhul takistusi, mis võivad saada määravaks riigikaitse eesmärgi

tagamisel, muudetakse kehtivat regulatsiooni selliselt, et sellise ehitise kavandamisel ja ehitamisel,

mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, jääb vahele mitmest

etapist koosnev planeerimismenetlus ning lihtsustuvad kõnesoleva ehitise ehitamiseks vajalikud

teised protsessid. Lisaks piiritletakse kaebeõigust seoses avalike huvide kaitseks esitatavate

kaebustega ning kiirendatakse riigikaitselist ehitist puudutava kohtuasja kohtumenetlust.

Kõnesolevad muudatused viiakse planeerimist, ehitamist, keskkonnakaitset ning kohtumenetlust

reguleerivatesse seadustesse.

Eelnõuga vähendatakse selliste ehitiste, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamine, ehitamise ja planeerimisega seotud bürokraatiat ja osapoolte halduskoormust või

töökoormust, sest kaotatakse planeerimisprotsessi läbimise kohustus ning vähendatakse

keskkonnamõju hindamise kohustust. Eelnõu puudutab kohtute töökorraldust ja võib teatud

perioodidel suurendada kohtute koormust, sest riigikaitseliste ehitistega seotud kohtuvaidlused tuleb

2

lahendada mitte pikema kui nelja kuu jooksul alates kaebuse esitamisest. Teisalt aga piiratakse

kaebeõigust avaliku huvi kaitseks esitatud kaebuste puhul, samuti sellistes kohtuasjades

kohtumenetlust kahe kohtuastmega. Lisaks piiratakse esialgse õiguskaitse esitamise võimalust

avaliku huvi kaitseks, mis eeldatavasti vähendavad kohtute koormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakond koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi,

Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ning Siseministeeriumi ametnikega. Eelnõu menetlemise eest vastutab

Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Kristel Urke ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone:

ehitusseadustik - RT I, 08.07.2025, 39;

halduskohtumenetluse seadustik – RT I, 08.07.2025, 14;

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus – RT I, 08.07.2025, 58;

keskkonnaseadustiku üldosa seadus – RT I, 08.07.2025, 68;

keskkonnatasude seadus - RT I, 08.07.2025, 61;

looduskaitseseadus - RT I, 12.07.2025, 17;

maakatastriseadus - RT I, 12.07.2025, 19;

metsaseadus – RT I, 19.12.2024, 6;

planeerimisseadus – RT I, 08.07.2025, 36.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.

Vabariigi Valitsuse 20. novembri 2025. a kabinetinõupidamisel otsustas Vabariigi Valitsus, et

Kaitseministeeriumil koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Justiits- ja

Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Siseministeeriumi ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumiga tuleb töötada välja vastavate seaduste muutmise seaduse eelnõu

(riigikaitse jaoks oluliste ehitiste ehitamise kiirendamine) 4. detsembriks 2025. a. Seega on

seaduseelnõu põhjendatult kiireloomuline, mistõttu ei ole sellele eelnenud väljatöötamiskavatsust.

(Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ § 1 lõike 2 punkt 1).

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on kiirendada riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja ehitamist, mille

pakilisus tuleneb julgeolekuolukorrast meie regioonis, sh liitlaste vastuvõtmisega ja kaitseplaanide

praktilise rakendatavuse tagamisega seotud vajadustest, samuti tarvidusest kindlustada Eestis

Kaitseväe vajaduste tagamiseks vajalikud tootmised, väljaõppevõimalused jm. Tegemist on riigi

jaoks oluliste riigikaitsehuvide tagamiseks vajaliku eelnõuga, mis ELTL artikkel 346 kohaselt

võimaldab liikmesriigil kehtestada erandeid EL õiguse kohaldamisel, sealhulgas rahvusvaheliste

konventsioonide, nagu Århusi konventsiooni rakendamisel.

3

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kümnest paragrahvist, millest esimesega muudetakse ehitusseadustikku (EhS),

teisega halduskohtumenetluse seadustikku (HKMS), kolmandaga keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (KeHJS), neljandaga keskkonnaseadustiku üldosa seadust

(KeÜS), viiendaga keskkonnatasude seadust (KeTS), kuuendaga looduskaitseseadust (LKS),

seitsmendaga maakatastriseadust (MaaKaTS), kaheksandaga metsaseadust (MS), üheksandaga

planeerimisseadust (PlanS) ning kümnendas paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumise aeg.

Paragrahviga 1 muudetakse EhSi, mille § 115 lõikes 11 tehakse õigusselguse huvides

terminoloogiline muudatus, milles täpsustatakse, et sõna „julgeolek“ (security) hõlmab terminit

„riigikaitse“ (defence). Terminoloogiline muudatus lähtub direktiivi 2014/52/EL grammatilisest

sõnastusest. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/52/EL ja Euroopa Komisjoni 2019/C

386/05 teatis, millega EhS § 115 lg 11 seondub, lähtuvad erandi puhul terminist “kaitse” (defence),

mistõttu on erinevate tõlgenduste vältimiseks vajalik täpsustada, et julgeolek hõlmab selles

kontekstis ka sõjalist riigikaitset. Kasutatud on „sõjalise riigikaitse“ mõistet, kuna „riigikaitse“ võib

hõlmata laia riigikaitse kontseptsiooni mõttes palju laiemaid valdkondi kui vaid sõjaline riigikaitse.

Paragrahviga 2 muudetakse HKMSi.

HKMS § 44 lõige 2 sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi

kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. HKMS § 249 lõige 1 sätestab,

et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis

määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse

esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset

kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks.

Arvukad kohtuvaidlused ja korduvad esialgse õiguskaitse taotlused

Kehtiva seadusandluse järgi on võimalik nii planeerimis- kui ka ehitusmenetluses kuni ehitise

kasutusele võtmiseni vaidlustada umbes viit haldusakti:

o planeeringu kehtestamine;

o projekteerimistingimused;

o ehitusluba/ehitisteatis;

o kasutusluba/kasutusteatis;

o metsateatised.

Lisaks on iga kaebusega võimalik esitada esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlus, mis teeb kokku

minimaalselt 10 vaidlust ühe ehitise ehitamiseks. Kui kohtuvaidluses läbitakse kõik kolm

kohtuastet, võib kaebuse esitamisest, kuni jõustunud kohtulahendini jõudmiseni kuluda keskmiselt

umbes viis aastat, kuid sõltuvalt kohtuvaidlusest võib see aeg olla ka pikem. Riigikaitse seisukohalt

oluliste ehitiste vaatevinklist seavad nii arvukad ja pikad kohtuvaidlused ning võimalus, et igas

kohtumenetluse etapis võidakse kohaldada esialgset õiguskaitset, mis peatab kõik ehitamisega

seotud tegevused, ohtu riigikaitse efektiivse tagamise eesmärgi. Võib juhtuda, et kohtuvaidluste

tulemusena ei täida riigikaitseks vajalikud ehitised enam (täielikult) oma eesmärki.

KeÜS § 30 lõige 1 sätestab, et isik, kelle õigust on rikutud, sealhulgas õigust tervise- ja

heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, võib esitada vaide haldusorganile või kaebuse

halduskohtusse. KeÜSs keskkonnaorganisatsioonidele kaebeõiguse andmise ajendiks on Århusi

konventsioon, millest tulenevalt on vastav kaebeõigus kehtestatud ka EL keskkonnamõju

direktiivis 2011/92/EL (artikkel 11 lg 1).

4

Viimaste riigikaitse vaatevinklist oluliste projektide (Nursipalu harjutusvälja laiendamine,

kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering, Kaitseväe varustuslaod) puhul on kohtuvaidlused taandunud

peamiselt keskkonnaküsimustele nii avaliku huvi kaitseks kui ka subjektiivse õiguse kaitseks.

Olulisemad käimasolevad riigikaitsevaldkonna kohtuvaidlused:

- Nursipalu harjutusvälja (HV) laiendamine, II kohtuastmes.

- Nursipalu HV teed (metsateatised teede raadamiseks), III kohtuastme menetlusse võtmise

ootel, EÕK on osaliselt kohaldatud. Uued metsateatised on I kohtuastmes.

- Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering (REP), I kohtuastmes. Hetkel EÕKd kohaldatud ei ole.

- Kaitseväe varustuslaod (TTJA ehituslubade ja ehitusteatiste vaidlus). I kohtuastmes, kus on

kolm korda taotletud esialgset õiguskaitset ja need on käinud II astmeni välja.

- Kaitseväe varustuslaod (kaks Keskkonnaameti (KeA) metsateatiste vaidlust), I kohtuastmes.

EÕKd kohaldati, kuid õiguskaitse lõppes, kui ehituslubade vaidluses võttis II kohtuaste EÕK-d ei

kohaldanud.

- Rõuge valla vastu esitatud kaebus seoses Nursipalu HVl öisel ajal laskmiste lubamisega, I

kohtuastmes.

Kõikides eelnimetatud kohtuvaidlustes on taotletud esialgset õiguskaitset ja kohati ühes

kohtuastmes korduvalt. See koormab nii kohtuid kui ka haldusorganeid, kes on vastustajad ja

kaasatud haldusorganid. Tuleb arvestada, et ühtegi tegevust ei ole võimalik täie kindlusega lõpuni

viia, kui kohtuvaidluses võib igal hetkel kohaldada esialgset õiguskaitset ehk tegevused peatada.

Kohtumenetluse venimine

HKMS § 126 lõige 2 sätestab, et kui seaduses ei ole sätestatud tähtaega, vaatab kohus asja läbi

mõistliku aja jooksul. Samas HKMS § 126 lõike 3 järgi vaatab kohus rahvusvahelise kaitse asja ja

ajutise konkurentsijärelevalvemeetme peale esitatud kaebuse läbi eelisjärjekorras ning ka

hankeasjades on erisus, mille kohaselt vaadatakse hankeasi halduskohtus läbi 45 päeva jooksul

kaebuse esitamisest arvates (HKMS § 275 lg 2), kuid riigikaitse vaatevinklist oluliste kohtuvaidluste

osas sellist erisust sätestatud ei ole ega ole sätestatud ka kohtumenetluse maksimumtähtaega. Seega

toimub riigikaitse jaoks oluliste kohtuasjade läbivaatamine tavapärast mõistlikku tähtaega järgides.

Arvestades kohtute ülekoormatust, võib see venitada kohtuvaidlused ühes astmes mitme aasta

pikkuseks. Lõpliku kohtulahendini jõudmiseks, kui läbitakse kolm kohtuastet, tuleb üldiselt

arvestada vähemalt viie aastaga. Selline menetlusaeg võib seada ohtu riigi julgeoleku (eriti

olukorras, kui menetluse ajaks on kohaldatud ka esialgset õiguskaitset).

Eeltoodud selgitustele tuginedes viiakse eelnõu §-ga 2 HKMS-i sisse järgmised muudatused:

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse HKMS §-i 126 lõikega 4 ja nähakse ette, et riigikaitselise

ehitisega seotud asja lahendab kohus eelisjärjekorras ning mitte pikema aja kui nelja kuu jooksul.

Siinkohal on mõeldud EhS § 115 lg 1 ja lg 11 järgseid riigikaitselisi ehitisi. Kohtuvaidlus võib

puudutada mis tahes aspekti seoses riigikaitselise ehitisega, st vaidluse all võib olla nii ehitise

planeerimine, ehitamine, ehitise ehitamiseks vajalik metsa raadamine vms. Kuna riigikaitselised

ehitised on oma riigikaitselise eesmärgi tõttu riigi jaoks prioriteet, on põhjendatud nendega seotud

vaidluste lahendamine eelisjärjekorras sarnaselt juba kehtivas HKMSi § 126 lõikes 3 sätestatud

erandile. Maksimaalse neljakuulise tähtaja määramisel on juhindutud põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse § 13 lõikest 1, mille kohaselt on samuti kohtule põhiseaduslikkuse

järelevalve asjas sätestatud maksimaalne neljakuuline tähtaeg asja lahendamiseks.

Eelnõu § 2 punktid 2-4 puudutavad kaebeõigust muul alusel kui enda õiguste kaitset puudutavates

asjades. Punktidega 2 ja 3 piiratakse avaliku huvi kaitset puudutavates asjades kohtusse pöördumise

ja edasikaebamise õigust. Kavandatavate sätete eesmärk on piirata kaebeõigust kahe kohtuastmega

(I ja III kohtuaste), kui kaebus ei ole esitatud isiku subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid üksnes

5

avalikes huvides. Põhiseaduse § 24 lg 5 sätestab, et igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse

peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Seega ei sätesta

põhiseadus selgesõnalist kohustust, et igal üksikjuhul peab eksisteerima võimalus vaielda kohtuasja

kolmes kohtuastmes. Keskne on võimalus kaevata otsus edasi kõrgemalseisvale kohtule ning

konkreetse edasikaebamise korra sätestab seadus. Avaliku huvi kaitseks sätestatud kaebeõigus ei

ole põhiseaduslik põhiõigus, kuna puudub konkreetne subjektiivsete õiguste riive, vaid seadusandja

poolt loodud erand, mida on võimalik piirata. Ringkonnakohtu vahele jätmist ehk nn hüppavat

kassatsiooni on seni Eesti õiguskorras kasutatud väärteomenetluse seadustikus (VTMS) kohtuvälise

väärteomenetleja tehtud otsuse peale kaebuse esitamisel. VTMS § 136 lõike 2 ja § 155 lg 1 p 1

kohaselt saab väärteomenetluses maakohtu lahendi peale esitada kassatsioonikaebuse otse

Riigikohtule olukorras, kus menetluses tegi esimese sisulise lahendi kohtuväline menetleja. Seega

ei ole teatud juhtudel hüppava kassatsiooni kohaldamine välistatud. Seega oleks ka avalikes huvides

esitatava kaebuse (nt riigikaitselisi ehitisi silmas pidades) üks võimalik lahendus ringkonnakohtu

vahelejätmine ja nn hüppava kassatsiooni kohaldamine.

Riive on proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Piirangu

peamiseks eesmärgiks on menetlusökonoomia tagamine. Apellatsioonkaebuse esitamise

vahelejätmine muul alusel kui enda õiguste kaitset puudutavates asjades, on sobiv meede, kuna ilma

isiku subjektiivseid õigusi rikkumata kiirendab riigikaitse seisukohalt oluliste vaidluste protsessi.

Seega on piirang sobiv seatud eesmärgi saavutamiseks. Alternatiivsed meetmed sama kiire

menetluse saavutamiseks, näiteks ringkonnakohtule väga lühikese menetlustähtaja seadmine, ei

tagaks sama tõhusalt menetlusökonoomiat, sest ringkonnakohus ei pruugi ettenähtud ajaraamis

jõuda kõiki argumente kaaluda ja teha kvaliteetset otsust teha, mis jätaks siiski Riigikohtule

märkimisväärse halduskoormuse ning menetlusaeg lõpliku lahendi saamiseni ei lüheneks.

Alternatiivne lahendus menetlusökonoomia tagamiseks oleks ka kohtuastmete piiramine

halduskohtu ja ringkonnakohtuga. Siiski on õiguse ühetaolise kohaldamise vaatevinklist mõistlikum

lähtuda VTMS analoogiast, et viimase kohtuastmena teeks kohtuvaidluses otsuse Riigikohus.

Seetõttu on apellatsioonkaebuse vahelejätmine vajalik abinõu eesmärgi saavutamiseks. Piirang on

mõõdukas, kuna ei piira isiku subjektiivsete õiguste tõhusat kohtulikku kaitset, kohtumenetluses on

tagatud kaks kohtuastet (muuhulgas Riigikohus) ning piirang puudutab üksnes avaliku huvi kaitseks

esitatud kaebusi. Arvestades piirangu eesmärki ja mõju, on piirang sobiv, vajalik ning mõõdukas,

ega kahjusta kohtuliku kaitse põhiseadusliku miinimumi tagamist.

Punktiga 4 piiratakse muu kui enda õiguste kaitset puudutavates vaidlustes esialgse õiguskaitse

taotluse esitamise õigust. Põhiseaduse § 15 lg 1 esimene lause sätestab, et igaühel on õigus pöörduda

oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Esialgne õiguskaitse on selle õiguse oluline

osa, võimaldades tagada kohtuliku kaitse efektiivsuse. Arvestades, et avaliku huvi kaitset

puudutavates vaidlustes puudub konkreetne isik, kelle subjektiivseid õigusi võib olla avaliku võimu

tegevus rikkunud, ei lähe avalikes huvides esitatud kaebuste puhul mitmekordse esialgse õiguskaitse

taotluse esitamise võimaluse piiramine vastuollu põhiseadusega. Kehtivat laia kaebeõigust

kasutatakse kohati üsna valimatult ning ka pahatahtlikul ja venitamise eesmärgil. Kehtiva õiguse

järgi võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada kohtule igas menetlusstaadiumis ja põhimõtteliselt

korduvalt, kui asjaolud muutuvad. Eelnõu näeb ette sellest reeglist erandi. Selleks nähakse

kavandatavas HKMS § 249 lõikes 6 ette, et muu kui enda õiguste kaitset puudutavates

kohtuvaidlustes on võimalik esialgse õiguskaitse taotlus esitada üksnes koos kaebusega või

kassatsioonkaebusega. Eesmärk on vältida kohtumenetluse venitamist ja taktikalisi korduvtaotlusi.

Kavandatav säte on kooskõlas ka eelnõu käesoleva paragrahvi punktidega 2-3. Täpsemad selgitused

avaliku huvi kaitseks piiratava kaebuse kohta vt käesoleva eelnõu § 4 (KeÜS muutmine) selgituste

juurest.

6

Paragrahviga 3 muudetakse KeHJSi.

Keskkonnamõju hindamise alused ja nõuded tulenevad keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS). Keskkonnamõju hindamine on kohustuslik sellise

ehitise ehitamiseks, mille rajamine toob kaasa eeldatavalt olulise keskkonnamõju, kuid seadus näeb

ette ka teatud erandi, mis puudutab riigikaitselisi ehitisi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt otsustab

ehitusloa menetluses pädev asutus keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse (EhS

§ 42 lg 2). KeHJS järgi võib Vabariigi Valitsus otsustada jätta keskkonnamõju hindamata, kui

kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine,

ning kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada. Seega muul asutusel (nt

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil, edaspidi TTJA) ei ole võimalik antud erandile

tugineda, isegi kui tegemist on riigikaitselise ehitisega. Juhul, kui on vaja ehitusloa menetluses teha

keskkonnamõju hindamine (näiteks A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul), pikeneb

ehitusloa menetlus veel umbes ühe aasta võrra. Seega kehtivat regulatsiooni järgides võib tekkida

olukord, kus riigikaitselise ehitise ehitamiseks jääb keskkonnamõju hindamisest tulenevate

viivituste tõttu vajalik eesmärk õigeaegselt saavutamata või kahjustub eesmärk sedavõrd, et see jääb

üldse saavutamata. Kui on tegemist näiteks tavapärase riigikaitselise ehitisega (moonaladu), siis

TTJA peab kaaluma, kas KMH võib jätta tegemata.

Eeltoodud põhjendustele tuginedes tehakse KeHJSs järgmised omavahel seotud muudatused.

Eelnõu § 3 punktiga 1 tehakse seaduse kohaldamisalas terminoloogiline täpsustus selguse huvides,

et mõiste “julgeolek” hõlmab sõjalist riigikaitset.

Praktikas tekitab probleeme terminoloogiline lahknevus riigi julgeolekuks vajalike projektide

defineerimisel. KeHJS muutmise seaduse eelnõu 415 SE seletuskirja kohaselt ei olnud eesmärgiks

direktiivis toodud erandi kohaldamisala muuta, vaid selle ülevõtmine: “KeHJSi § 3 lisatakse lõige

2, millega võetakse üle direktiivi 2014/52/EL artikli 1 lõige 3: kui kavandatava tegevuse ainus

eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, võib keskkonnamõju jätta

hindamata, kui see võib nimetatud eesmärke kahjustada, välja arvatud sama paragrahvi lõike 1

punktis 2 nimetatud juhul. /../ Seletuskirja kohaselt termin riigi julgeolek tuleneb dokumendist

„Eesti julgeolekupoliitika alused 2010“.

Riigikogu 12.05.2010 otsusega vastu võetud “Eesti julgeolekupoliitika alused 2010” ei defineeri

terminit “julgeolek”. Samuti muutub dokument kehtetuks uue Eesti julgeolekupoliitika kinnitamisel

Riigikogu poolt.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/52/EL ja Euroopa Komisjoni 2019/C 386/05 teatis

lähtuvad erandi puhul terminist “kaitse” (defence):

„3. Liikmesriigid võivad — igal üksikjuhul eraldi ja kui siseriiklikus õiguses on nii ette nähtud —

otsustada käesolevat direktiivi mitte kohaldada projektidele või projektide osadele, millel on ainult

kaitse-eesmärk, või projektidele, mille ainus eesmärk on tsiviilhädaolukorras reageerimine, kui nad

leiavad, et selline kohaldamine võib nimetatud eesmärke kahjustada.”;

“3. Member States may decide, on a case-by-case basis and if so provided under national law, not

to apply this Directive to projects, or parts of projects, having defence as their sole purpose, or to

projects having the response to civil emergencies as their sole purpose, if they deem that such

application would have an adverse effect on those purposes.;”

Põhjendatud on seega KeHJS § 1 lõike 3 punktis 1 “julgeolek” täpsustamine terminiga “sealhulgas

sõjaline riigikaitse”, mis lähtub keskkonnamõju hindamise direktiivi grammatilisest sõnastusest.

Riigikaitse eesmärk on määratletud riigikaitseseaduse §-s 2. Paragrahvi 1 lõige 3 sätestab erandid,

millal KeHJSi tervikuna ei kohaldata.

Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse KeHJS § 1 lõiget 3 punktiga 5. Muudatus on seotud käesoleva

eelnõu §-s 9 ehk PlanSis tehtavate muudatustega. PlanSiga täpsustatakse neid riigikaitselisi ehitisi,

7

mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine ja mille osas ei

kohaldata omakorda PlanSi. See tähendab, et minnakse mööda planeerimismenetlusest, mille käigus

on vajalik läbi viia KSH ja kohaldada KeHJSist. Lisatava punktiga viidatakse PlanSis nimetatud

ehitistele ning punkt sätestab, et KeHJSt ei kohaldata ka selliste ehitiste tegevuslubadele, mille

puhul ei ole kohaldatud PlanSi. Sellega on välistatud selliste riigikaitseliselt oluliste ehitiste

tegevusloa menetluses ka KMH läbiviimise kohustus.

Eelnõu § 3 punktis 3 tehakse KeHJS § 3 lõikes 2 terminoloogiline täpsustus.

KeHJS § 3 reguleerib keskkonnamõjude hindamise kohustuslikkust, mille lõike 2 kohaselt ei ole

keskkonnamõju hindamine kohustuslik, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku

tagamine või hädaolukorra lahendamine. Sellisel juhul võib keskkonnamõju hindamise jätta läbi

viimata, kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada.

Tegemist on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja

eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta artikli 1 lõikes 3 sätestatud erandiga, mille kohaselt

liikmesriigid võivad otsustada igal üksikjuhul, kui siseriiklikes õigusaktides on nii sätestatud, mitte

kohaldada käesolevat direktiivi riigikaitse huvisid teenivate projektide suhtes, kui nad leiavad, et

sellisel kohaldamisel võib olla nendele huvidele kahjulik mõju. Selguse mõttes täiendatakse KeHJS

§ 3 lõiget 2 sõjalise riigikaitse mõistega.

Paragrahviga 4 muudetakse KeÜSi.

Eelnõukohase seadusega piiratakse läbi KeÜS § 30 täiendamise lõigetega 3 ja 4 riigikaitse

kaalutlustel kaebeõigust avalike huvide kaitset puudutavates vaidlustes. Eelnõukohane KeÜS § 30

lõige 3 näeb ette, et keskkonnaorganisatsioon ei saa haldusakti või toimingut vaidlustada, kui

haldusakti andmise või toimingu sooritamise eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamisega seotud riigikaitselise ehitise ehitamine või sellega seotud toimingu tegemine

või haldusakti andmine, välja arvatud juhul, kui nimetatud tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht.

Seega säilib keskkonnaorganisatsioonidel ka riigikaitseliste ehitistega seoses kaebeõigus juhul, kui

tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht. KeÜS § 5 kohaselt on keskkonnaoht olulise

keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. KeÜS 799 SE seletuskirja järgi on keskkonnaoht

piisav tõenäosus, et tekib oluline keskkonnahäiring. Keskkonnaohu mõistel on kaks komponenti,

mis iseloomustavad negatiivse tagajärje saabumise tõenäosust ja tagajärje olulisust. Ohu puhul

negatiivse tagajärje saabumise teaduslik ebamäärasus puudub või see on minimaalne. Negatiivne

tagajärg on ohu puhul mitte lihtsalt keskkonnahäiring, vaid oluline keskkonnahäiring, selline, mida

ei tule ega tohi üldreeglina taluda. Lõike 4 järgi piiratakse keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust

üksnes tuvastuskaebusele.

HKMS § 44 lõige 2 ja KeÜS § 30 täidavad Eestile Århusi konventsioonist tuleneva kohustuse tagada

n-ö huvitatud üldsuse esindajatele, eelkõige valitsusvälistele keskkonnaorganisatsioonidele (VKO)

kaebeõigus keskkonnaasjades. Kaebeõiguse piirangud nähtuvad HKMS §-st 45. Eesti kehtiv õigus

ei kehtesta piiranguid VKO-de kaebeõigusele olukorras, kus seda nõuavad riigikaitse või riikliku

julgeoleku huvid.

1.1. Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõiguse üldreeglid

1.1.1. Århusi konventsioon

Århusi konventsiooni artikkel 9 sätestab isikute ringi, kellel on keskkonnaasjades

kaebeõigus. Artikli 9 lõige 2 tagab kaebeõiguse isikutele, kellel on kas „põhjendatud

huvi“ või kelle „õigust on rikutud“, tingimusel et see on ette nähtud riigisisese õigusega.

VKO-de puhul, kes vastavad Århusi konventsiooni artikli 2 lõike 5 tingimustele,

8

eeldatakse nii sellise huvi kui ka õiguste olemasolu. Need tingimused, millele

kaebeõigusega VKO peab Århusi konventsiooni artikli 2 lõike 5 järgi vastama, on:

- ametlikult registreeritud mittetulunduslik juriidiline isik, kes tegutseb keskkonnakaitselisel

eesmärgil ja

- on aktiivselt osalenud keskkonnakaitselistes tegevustes. Konventsioon neid kriteeriume

täpsemalt ei sisusta.

Kaebeõigus kehtib Århusi konventsiooni artikli 6 alusel tehtud otsuste vaidlustamiseks,

kuid Euroopa Kohtu praktika näitab, et see laieneb ka muudele konventsiooni sätetele,

kui otsus puudutab keskkonnamõju hindamist. Artikli 9 lõige 3 laiendab kaebeõigust,

võimaldades VKO-del vaidlustada tegevusi, mis rikuvad riigisiseseid

keskkonnaõigusnorme.

Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 jätab liikmesriikidele teatava kaalutlusõiguse

menetlusnormide ja kaebeõiguse kriteeriumide kehtestamiseks. Siiski on Euroopa Kohus

rõhutanud, et liikmesriigid ei tohi kehtestada kaebeõigusele selliseid tingimusi, mis

muudaksid selle kasutamise praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks, sest see

kahjustaks konventsiooni ja EL keskkonnaõiguse eesmärke.1 Euroopa Kohtu hinnangul

võib kaebeõiguse tingimus, mis piirab õigust tõhusale kohtulikule kaitsele (ELi

põhiõiguste harta artikkel 47), olla õigustatud, kui see on seaduses sätestatud, austab

õiguse olemust ning on proportsionaalne ja vajalik avaliku huvi või teiste isikute õiguste

kaitseks (kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1).2

Nii on lubamatuks peetud näiteks Rootsi nõuet, et VKO-l peab olema 2000 liiget, kuna

sellega välistati suurem osa riigi VKO-dest.3 Samuti ei tohi kaebeõigust siduda VKO

rolliga haldusmenetluses4 või riigisisestes õigusaktides keskkonnaotsuse vaidlustamise

tingimuseks seada „asjaomase üldsuse“ eelnevat osalemist haldusotsuste tegemise

protsessis.5 Samuti on Euroopa Kohus pidanud kaebeõiguse piiramist ainult teatud

menetlusnõuete rikkumise puhuks lubamatuks. EL õigusega on vastuolus jaatada

kaebeõigust vaid olukorras, kus keskkonnamõju hindamist ei ole toimunud, välistades

kaebeõiguse olukorras, kus keskkonnamõju on küll hinnatud, kuid see ei ole toimunud

õiguspäraselt.6 Samamoodi on lubamatuks peetud toote tüübikinnituse vaidlustamise

välistust.7

1 EKo C-115/09, Bund für Umwelt und Naturschutz Deutschland, Landesverband Nordrhein-Westfalen, resolutsiooni

punkt 1. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=82053&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir

=&occ=first&part=1&cid=4466254 (22.10.2025); EKo C-664/15, Protect Natur, p 48. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=198046&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&d

ir=&occ=first&part=1&cid=4491674 (22.10.2025). 2 EKo C-664/15, Protect Natur, p-d 88–96. 3 EKo C-263/08, Djurgården-Lilla Värtans Miljöskyddsförening, resolutsiooni punkt 2. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=76763&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir

=&occ=first&part=1&cid=4478117 (22.10.2025). 4 EKo C‑826/18, Stichting Varkens in Nood and Others, resolutsiooni punkt 2. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=236421&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&d

ir=&occ=first&part=1&cid=4497204 (22.10.2025). 5 EKo C‑826/18, resolutsiooni p 2. 6 EKo C-72/12, Gemeinde Altrip, resolutsiooni punkt 1. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=144212&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&d

ir=&occ=first&part=1&cid=4486836 (22.10.2025). 7 EKo C-873/19, Deutsche Umwelthilfe (Réception des véhicules à moteur), punkt 66. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=4DD79A849BEF2AD77A223F3C598D005B?text=&

docid=267751&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=5332807 (23.10.2025).

9

1.1.2. Keskonnamõju hindamise direktiivid

Århusi konventsiooni rakendavad teiste hulgas direktiivid 2011/92/EL ja 2001/42/EÜ.

Muu hulgas sätestab direktiivi 2011/92/EL artikli 11 lg 1 Århusi konventsiooni artikli 9

väljendusena, et kooskõlas riikliku õigussüsteemiga tagavad liikmesriigid juurdepääsu

kaebuste lahendamisele kohtus asjaomasele üldsusele, kellel on küllaldane huvi või kelle

õigust on kahjustatud (kui liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks), et

vaidlustada otsuste, seaduste ja tegevusetuse sisulist või protseduurilist seaduslikkust

seoses käesoleva direktiivi sätete kohase üldsuse kaasamisega.

1.2. Kaebeõiguse piiramise võimalused

Århusi konventsiooni artikkel 9 ei sätesta konkreetseid aluseid kaebeõiguse piiramiseks, ehkki

konventsiooni artiklid 4 ja 6 võimaldavad riigil jätta riigikaitselistel põhjustel VKO teabenõudele

vastamata ja ta haldusmenetlusse kaasamata. Küll tuleneb võimalus riigikaitselisel eesmärgil

kaebeõigust piirata Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklist 346 ning seda kinnitab ka

keskkonnamõju hindamise direktiivide sõnastus.

1.2.1. ELTL artiklist 346 tulenev julgeolekuerand

ELTL artikkel 346 võimaldab liikmesriigil kehtestada erandeid EL õiguse kohaldamisel, sealhulgas

rahvusvaheliste konventsioonide, nagu Århusi konventsiooni rakendamisel, kui see on vajalik riigi

oluliste julgeolekuhuvide kaitseks. ELTL artikli 346 lõike 1 punkti a järgi ei välista aluslepingute

sätted liikmesriigi võimalust kohaldada eeskirju, et mitte anda teavet, mille avalikustamist riik peab

oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks. „[Ü]kski liikmesriik ei ole kohustatud andma

informatsiooni, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks“. Samuti

lubab ELTL artikli 346 lõike 1 punkt b igal liikmesriigil võtta selliseid meetmeid, mida ta peab

vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks ja mis on seotud relvade, laskemoona või

sõjavarustuse tootmise või kaubandusega; need meetmed ei või avaldada ebasoovitavat mõju selliste

toodete konkurentsitingimustele siseturus, mis ei ole mõeldud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks.

Euroopa Kohus on rõhutanud, et liikmesriigi ülesanne on määratleda oma põhilised julgeolekuhuvid

ning turvameetmed, mis on kõnealuse liikmesriigi avaliku julgeoleku kaitsmiseks vajalikud8. ELTL

artiklile 346 tuginedes tuleb neid julgeolekuerandeid tõlgendada kitsalt, nii nagu väljakujunenud

kohtupraktika kohaselt tuleb tõlgendada erandeid põhivabadusest. Kuigi artikli 346 lõike 1

punktis b on mainitud meetmeid, mida liikmesriik võib pidada vajalikuks, et kaitsta riigi olulisi

julgeolekuhuve, ei tule seda artiklit tõlgendada siiski nii, et sellega on antud liikmesriikidele

diskretsiooniõigus, mis võimaldab neil üksnes nendele huvidele viidates asutamislepingu või

nendega võrdsustatud sätetest kõrvale kalduda9. Nimelt peab ELTL artikli 346 lõike 1 punktile b

tuginev liikmesriik tõendama, et tal on vaja tugineda selles sättes ette nähtud erandile oma oluliste

julgeolekuhuvide kaitse eesmärgil.10

8 EKo C-187/16, Euroopa Komisjon vs. Austria, punkt 75. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=200403&pageIndex=0&doclang=et&mode=lst&dir

=&occ=first&part=1&cid=6370720 (23.10.2025); EKo C-252/01, komisjon vs. Belgia, punkt 30. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=48702&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&di

r=&occ=first&part=1&cid=7234211 (23.10.2025). 9 EKo C-187/16, Euroopa Komisjon vs. Austria, punkt 77; EKo C-615/10, Insinööritoimisto InsTiimi, punkt 35.

Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=123604&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&d

ir=&occ=first&part=1&cid=7233387 (23.10.2025). 10 EKo C-187/16, Euroopa Komisjon vs. Austria, punkt 78; EKo C-615/10, Insinööritoimisto InsTiimi, punkt 45.

10

Seega ei välista ELTL artikkel 346 automaatselt konventsiooni kohaldamist, vaid lubab selle

rakendamist piirata konkreetsetel, põhistatud julgeoleku kaalutlustel. Kokkuvõttes võib Århusi

konventsiooni sätteid – näiteks üldsuse kaasamise või teabe avalikustamise kohustust – piirata, kui

nende täitmine ohustaks riigikaitse eesmärke. Euroopa Kohtu praktika järgi on sellisel põhjusel

kaebeõiguse piiramine õiguspärane juhul, kui see on:

1) selgelt seaduses sätestatud,

2) tugineb tõelisele julgeolekuhuvile,

3) on rangelt vajalik ja proportsionaalne ning

4) säilitab kohtuliku kontrolli võimaluse.

1.2.2. Keskkonnamõju hindamise direktiivi erandid

Keskkonnamõju hindamise direktiivid 2011/92/EL ja 2001/42/EÜ näevad liikmesriikidele ette

võimaluse piirata huvitatud üldsuse õigusi, sh jätta direktiivi kohaldamata riigikaitse eesmärgil. Nii

võivad liikmesriigid direktiivi 2011/92/EL artikli 1 lõike 3 alusel – igal üksikjuhul eraldi ja kui

riigisiseses õiguses on nii ette nähtud – otsustada direktiivi mitte kohaldada projektidele või

projektide osadele, millel on ainult kaitse-eesmärk, või projektidele, mille ainus eesmärk on

tsiviilhädaolukorras reageerimine, kui nad leiavad, et selline kohaldamine võib nimetatud eesmärke

kahjustada.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi 2001/41/EÜ artikli 3 lõike 8 esimene taane

välistab samuti direktiivi kohaldamisalast kavad ja programmid, mille ainus eesmärk on seotud riigi

julgeoleku või tsiviilkaitsega. Kuivõrd direktiivi 2011/92/EL artikli 1 lõige 3 lubab direktiivi jätta

kohaldamata kaitse-eesmärgil ja tsiviilhädaolukorrale reageerimise puhul, nähtub konkreetselt

võimalus piirata direktiivi 2011/92/EL artikli 11 kohast kaebeõigust seoses keskkonnamõjude

hindamist puudutavate keskkonnavaidlustega.

Keskkonnamõju hindamist käsitlevate direktiivide ulatuse piirang nähtub Eesti õiguses KeHJS § 3

lg-st 2. Selle sätte järgi võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui kavandatava tegevuse ainus

eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine ja kui hindamine võib

nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada.

ELTL artikkel 346 lubab liikmesriikidel piirata teatud juhtudel kohtusse pöördumise õigust, kui see

on vajalik riigi julgeoleku kaitseks. Samas peavad sellised piirangud olema:

1) selgelt seaduses sätestatud,

2) tuginevad tõelisele ja olulisele julgeolekuhuvile,

3) rangelt vajalikud ja proportsionaalsed,

4) säilitama õiguse olemuse, tagades sõltumatu kontrolli,

5) alluma kohtulikule kontrollile.

3.3.1. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatuste vastavus ELTL artikli 346 nõuetele

KeÜS § 30 lisatavad lõiked 3 ja 4 täidavad ELTL artikli 346 julgeolekuerandile tuginemise nõudeid.

Seetõttu sätestatakse seaduses kaebeõiguse piirang, et täita esimene tingimus.

KeÜS § 30 lõike 3 muudatusettepanek lähtub tõelise ja olulise julgeolekuhuvi eesmärgist, mistõttu

on võimalik täita teine tingimus. Küll nõuab Euroopa Kohtu praktika, et riik määratleks selgelt oma

julgeolekuhuvid ning tõendaks konkreetse piirangu kontekstis, millise eesmärgi täitmiseks

konkreetne meede on ette nähtud.

11

Riigikaitselise ehitise ehitamine või sellega seotud haldusaktide andmine ja toimingute tegemine

saavad olla otseselt vajalikud riigi julgeolekuhuvi tagamiseks. Nii on lisaks juba EhS § 115 lg 1

järgi Kaitseministeeriumi valitsemisalasse või Kaitseministeeriumi valitsemisala valdusesse

kuuluvatele ehitistele KeÜS § 30 lõige 3 kaebeõiguse piiranguga hõlmatud EhS § 115 lg 11 kohaselt

vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel riigikaitseliseks määratud ehitised,

mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. Seega on

kaebeõiguse piirang KeÜS § 30 lõike 3 alusel selgelt piiritletud Kaitseministeeriumi valduse ning

ohuhinnangu alusel riigikaitse huvides vajalikuks peetud ehitisi puudutava tegevusega.

Viide EhSile võimaldaks laiendada riigikaitselisi ehitisi üksnes ehitiste määramisega

Kaitseministeeriumi valitsemisalasse või valitsemisala valdusesse. Sellisel kujul oleks KeÜS § 30

lõike 3 piirangu täpne ulatus ebaselge ning selle esemelist kohaldamisala saaks tuleviks laiendada

pelgalt ehitiste Kaitseministeeriumi valitsemisala valdusesse määramisega. Sellisel kujul ei

pruugiks iga ehitise osas kehtiv kaebeõiguse kitsendus vastata konkreetselt julgeolekuhuvide kaitse

eesmärgile. Selleks, et kaebeõiguse piirang piirduks tegelike ja oluliste julgeolekuhuvide esemeks

olevate ehitistega, määratakse KeÜS § 30 lõikega 3 kindlaks, et vaidlus peab puudutama riigi

julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamisega seotud riigikaitselise ehitise ehitamist või

sellega seotud toimingu tegemist või haldusakti andmist.

Olukorras, kus seadusandja määratleb konkreetsed riigikaitse eesmärgid, mida kaebeõiguse

kitsendamisega saavutada soovitakse ning määratleb konkreetselt ka regulatsiooni esemelise

kohaldamisala, tuleb veenduda vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõude täitmises. Pakutud KeÜS

§ 30 lõiked 3 ja 4 vastavad sobivuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõudele, mis täidab

kolmanda tingimuse. Riigikaitset aitab tagada, kui riigikaitseliste ehitistega seotud protsessid ja

menetlused on konfidentsiaalsed ja toimuvad kiiresti ilma viivitusteta. Seega on selliste ehitistega

seonduvate andmete konfidentsiaalsus, avaliku arutelu puudumine nende strateegiliste objektide

asukohta jm teavet puudutava osas ning kohtumenetlustega kaasneva aja- ja ressursikulu vältimine

olulised riigikaitse eesmärkide täitmiseks. KeÜS § 30 lõikes 3 sätestatud piirang on seega sobiv

riigikaitse eesmärgi täitmiseks.

Meede on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada isikute õigusi vähem riivava meetmega.

Käesoleval juhul on KeÜS § 30 lõikega 3 kehtestatav piirang vajalik riigikaitseliste

konfidentsiaalsuse ning kiiruse ja ressursitõhususe eesmärkide saavutamiseks. Alternatiivne meede

kaebeõiguse piirangule võiks olla istungi kinniseks kuulutamine, ent selline meede ei võimalda ära

hoida kaebeõiguse kasutamise negatiivseid tagajärgi, mis võiksid ajakriitiliste projektide elluviimist

takistada ning seetõttu selliste projektide eesmärke oluliselt kahjustada. Samuti ei hoia istungi

kinniseks kuulutamine ära riske, mis kaasnevad sellega, et riigikaitseline tundlik info satub

menetlusosaliste kätte. Seega puuduvad alternatiivsed meetmed, mis tagaksid riigikaitse eesmärkide

saavutamist sama tõhusalt, kui KeÜS § 30 täiendamine lõikega 3.

Meede võib olla mõõdukas ehk kitsas tähenduses proportsionaalne. Selleks tuleb tagada, et

kaebeõiguse piirang on kehtestatud riigikaitse huvides kitsalt konkreetset liiki ehitisi, st

riigikaitselisi ehitisi (EhS § 115 lg-d 1 ja 11) puudutava ehitamise ning seotud haldusaktide ja

toimingute osas. Seejuures on oluline, et kaebeõiguse piirang piirduks tegelike ja oluliste

julgeolekuhuvide kaitseks vajalike kriteeriumide alusel kindlaksmääratavate ehitistega.

Kaebeõiguse piirangut kitsendab omakorda KeÜS § 30 lõikes 3 sisalduv kriteerium „välja arvatud

juhul, kui nimetatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht“. See kriteerium tagab, et VKO-del on

kaebeõigus ka riigikaitseliste projektide puhul, millega kaasneb keskkonnaoht. Seejuures säilib

VKO-de kaebeõiguse olemus, kuivõrd säilib sõltumatu kontrolli teostamise võimalus selle üle, kas

KeÜS § 30 lõike 3 erand on põhjendatud. Seetõttu võimaldab KeÜS § 30 lõige 4 VKO-del esitada

KeÜS § 30 lõikes 3 toodud olukorras kaebus halduskohtule, et tuvastada, kas haldusorgan on andnud

haldusakti või sooritanud toimingu üksnes KeÜS § 30 lõikes 3 toodud alustel. Seega on meede

selgelt piiritletud ega riiva VKO-de õigusi ebaproportsionaalselt.

12

Täidetud on ka neljas ja viies tingimus. VKO-de õiguse olemus säilib, kuivõrd tagatud on sõltumatu

kontroll ja menetlus allub kohtulikule kontrollile. Ettepanekuga KeÜS § 30 lõike 4 lisamiseks

tagatakse VKO-le võimalus algatada kohtulik kontroll selle üle, kas haldusorgan on andnud

haldusakti või sooritanud toimingu ainsa eesmärgiga ehitada riigikaitseline ehitis või teha sellega

seotud toiming või anda sellega seotud haldusakt. Samuti tagab pakutud KeÜS § 30 lõige 3 VKO

võimaluse algatada kontroll nende menetluste üle, millega kaasneb keskkonnaoht.

Paragrahviga 5 muudetakse KeTS-i

Eelnõu § 5 punktiga 1 viiakse seadusesse sisse muudatus, millega täpsustatakse raadamisõiguse tasu

maksja. Kui metsa raiutakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi tagamiseks ja

metsateatist ei esitata, siis maksab metsa raiumisega seotud kulud see valitsusasutus, kelle huvides

riigikaitseline ehitis ehitatakse, välja arvatud juhul kui tegemist on eraõigusliku juriidilise isiku

riigikaitselise ehitisega.

Lõikega 12 luuakse erand, et kui raadamist kavandatakse metsateatist esitamata eraõigusliku

juriidilise isiku riigikaitselise ehitise, mille eesmärk on Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt riigi

julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine (nt Kaitseväe

vajadustest lähtuvalt strateegilist või sõjalist kaupa tootvate või käitlevate ettevõtete ehitised), maal,

siis raadamisõiguse tasu maksmise kohustus jääb siiski eraõigusliku juriidilise isiku kanda.

Käesoleva sätte lisamine on oluline selleks, et eraõiguslikul juriidilisel isikul ei tekiks eeldust, et kui

Vabariigi Valitsus otsustab eraõigusliku juriidilise isiku ehitise puhul, et tegemist on riigikaitse

seisukohalt kriitiliselt olulise ehitisega, siis raadamisõiguse tasu maksab vastav valitsusasutus.

Eelnõu § 5 punktidega 2-7 täiendatakse KeTSis raadamisõiguse tasu arvutamise alused, tasu

maksmise aega ning tasu tagastamist.

Metsaseaduse § 28 täiendamisel lõikega 11 ei esitata enam metsateatist § 28 lõikes 4 nimetatud raie

kohta, kui neid kavandatakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks. Sellest

tulenevalt täiendatakse KeTSi vajalike sätetega raadamisõiguse tasu kogumiseks.

Jätkuvalt tuleb maksta raadamisõiguse tasu raadatud metsa eest. Makstud raadamisõiguse tasu saab

taotleda tagasi, kui tasu maksmise teate väljastamisest on möödas kolm aastat ja raadamisega ei ole

alustatud või on raadatud väiksemas mahus.

Paragrahviga 6 muudetakse LKS-i.

Eelnõu § 6 punktiga 1 lisatakse ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse erand, et keeld ei laiene

Vabariigi Valitsuse otsusel sellisele ehitisele, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas

sõjalise riigikaitse tagamine.

Kehtiv norm lubab täna teatud tingimustel riigikaitseliste ehitiste ehitamist ranna- ja kalda

ehituskeeluvööndisse. Selleks peab Keskkonnaamet andma nõusoleku. Eelnõuga muudetakse

tingimust selliselt, et kui Vabariigi Valitsus on EhS § 115 lõike 11 kohase otsuse langetanud, siis ei

pea selleks eraldi veel Keskkonnaameti nõusolekut küsima. Muudatuse eesmärk on vähendada

ajakriitilisel hetke riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamise eesmärgist lähtuvalt

otsustusprotsessi.

Lähtuvalt LKS § 34 sätestatud ranna ja kalda kaitse eesmärkidest, milleks on rannal ja kaldal asuvate

looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda

eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine, on ranna ja

kalda ehituskeeluvööndis üldjuhul ehitamine keelatud. LKS § 38 lõige 3 sätestab üldpõhimõtte,

mille kohaselt ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

13

Sellest lähtuvalt tuleb suunata ehitustegevust ehituskeeluvööndist väljapoole, veekogust kaugemale,

ning võimalusel vältida ehitustegevust ranna ja kalda ehituskeeluvööndis. Siiski on LKSis rannal ja

kaldal ehituskeeluvööndis ehitamisele ettenähtud mitmed erandid. Erandid on eeskätt ehitistele,

mille ülesanne ja kasutus on seotud vee ääres paiknemisega või juba väljakujunenud asustuse või

olemasolevate ehitiste juurde uute ehitiste püstitamisega. Olukorras, kus ehitise vajaduse üle

otsustab Vabariigi Valitsus on otstarbekas, et kõik kaalutlused teeb sama otsustaja, sealhulgas kas

ehitamine on ka tegelikult võimalik, arvestades muuhulgas ka ranna ja kalda kaitse eesmärke.

Eelnõu § 6 punktiga 2 täpsustatakse looduskaitseseaduse § 91 lõikes 24 õigusselguse huvides

terminit „julgeolek“ (security), mis kõnesoleva eelnõu raames hõlmab läbivalt terminit „sõjaline

riigikaitse“ (defence). Terminoloogiline muudatus lähtub direktiivi 2014/52/EL grammatilisest

sõnastusest.

Paragrahviga 7 muudetakse MaaKaTS-i, milles täpsustatakse katastriüksuse sihtotstarbe

regulatsiooni.

MaaKatS § 18 kohaselt määrab linna- või vallavalitsus sihtotstarbe lähtudes sättes nimetatud

põhimõtetest. Näiteks MaaKatS § 18 lg 1 alusel ehitisteta katastriüksusele määratakse sihtotstarve

maa tegeliku kasutuse alusel või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel

üldplaneeringu alusel. Nimetatud sätte järgi saaks maatulundusmaa asemel riigikaitsemaa

sihtotstarbe määrata eeskätt peale projekti realiseerimist ning selle julgeoleku eesmärgil kasutusele

võtmist, kuid mitte varem olukorras, kus planeering puudub.

Eelnõuga nähakse ette kord, mille kohaselt Vabariigi Valitsus võib määrata riigi omandis oleva maa

katastriüksuse sihtotstarbeks riigikaitsemaa või muu §-s 181 sihtotstarbega maa, kui katastriüksusele

planeeritakse ehitist vastavalt planeerimisseaduse § 2 lõigetele 2 - 22. Muudatuse tulemusel saab

maa sihtotstarvet muuta lisaks kohaliku omavalitsuse üksusele ka Vabariigi Valitsus lähtudes

kehtivast üldplaneeringust juhul, kui alal puudub detailplaneeringu koostamise kohustus ehk

MaaKatS § 18 lg 1 p 1 alusel. Vabariigi Valitsuse otsuse alusel katastriüksuse sihtotstarbe muutmise

kannab katastripidaja maaregistrisse.

Maa sihtotstarbe muutmisel peab jälgima, et ei muudetaks üldplaneeringus sätestatud juhtotstarvet

(PlanS § 6 p 9, § 75 lg 1 p 18) ulatuslikult11 (PlanS § 142 lg 1 p 1). Ulatuslik juhtotstarbe muutmine

saab kõne alla tulla juhul, kui muudatuse tulemusel muutub maa-ala kasutus enam kui 51%.

Riigikaitsemaa (MaaKatS § 181 lg 7) sihtotstarbe määramine on lubatud selliste üldplaneeringus

määratud juhtotstarvete puhul, mille puhul ei teki sisulist vastuolu üldplaneeringu juhtotstarbe ja

riigikaitsemaa sihtotstarbe vahel12.

Katastriüksusele riigikaitsemaa sihtotstarbe määramine Vabariigi Valitsuse otsusega vähendab

kohalike omavalitsuste halduskoormust ning millega välditakse paralleelsete haldusmenetluste

läbiviimist ning see ei lähe vastuollu kohaliku omavalitsuse PS §-s 154 sätestatud

enesekorraldusõigusega. Sihtotstarbe määramisel võetakse jätkuvalt arvesse kohaliku omavalitsuse

üldplaneeringus tehtud ruumiotsust.

Eelnõukohase seadusega muudetakse ka planeerimisseaduse § 2 lõiget 2 ning täiendatakse lõigetega

21 -22 (vt käesoleva seletuskirja § 9 selgitusi).

11 Riigikohtu halduskolleegiumi 30.03.2021 kohtuotsus haldusasjas nr 3-18-1901, p 15 ja 28.03.2024 kohtuotsus

haldusasjas nr 3-21-1370, p 19 12 Riigikohtu halduskolleegiumi 30.09.2025 kohtuotsus haldusasjas nr 3-22-1248, p 17

14

Paragrahviga 8 muudetakse MS-i.

Eelnõu § 8 punktiga 1 sätestatakse erisused metsaressursi kohta teabe kogumiseks.

Riigi ülesanne on metsaressursi üle arvestuse pidamine. Keskkonnakaitse stabiilse seisundi ja metsa

mitmekülgse kasutamise tagamiseks peab riigimetsamaa pindala moodustama vähemalt 20% Eesti

Vabariigi territooriumist. Vabariigi Valitsusel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada

piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et raie maht võib ületada

majandatava metsa juurdekasvu.

Oma ülesannete täitmiseks metsanduses peab riik metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja

kasutamise arvestust metsaressursi arvestuse riiklikus registris. Kuivõrd riigikaitselisel eesmärgil

võib raie hõlmata suuri alasid, siis riigi kohustuste täitmiseks, sh ressursside arvestusega seotud

kohustuste säilimiseks, lisatakse metsaseadusesse erisäte, mille kohaselt Kliimaministeeriumil kui

metsaregistri vastutaval töötlejal on õigus küsida infot riigikaitselise tegevuse korral infot metsa

kasutamise kohta ka olukorras, kus metsaseadus ei kohaldu või selle kohaldamisala on piiratud. Info

maht on piiratud MS § 9 lõike 1 kohaldamisalaga.

Eelnõu § 8 punktiga 2 muudetakse MS §-i 28, mis reguleerib raiete tegemist. Muudatuse kohaselt

võib riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks kalduda kõrvale metsa

majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest. Kõnesolev muudatus on seotud metsateatise

esitamise kohustusest loobumisega, sest edaspidi kaasatakse Keskkonnaamet riigikaitseliste ehitiste

ehitamisse faasis, mille käigus kavandatakse vajalikke riigikaitselisi ehitisi ja sellisel juhul ei ole

metsateatise esitamine vajalik.

Eelnõu § 8 punkti 3 muudatus on seotud metsateatise kohustuse vähendamisega riigikaitseliste

ehitiste puhul.

Punktiga 3 muudetakse metsaseaduse § 41 lõike 1 punkti 1, lisades täiendava välistuse, mille puhul

kavandatava raie korral ei pea metsateatist esitama. Lisatavaks erisuseks on riigi julgeoleku,

sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks kavandatavad raied vastavalt MS § 28 lõikes 4 loetletud

raietele.

Eelnõu § 8 punktis 4 tehtav muudatus on seotud raadamistasu maksmisega. Eelmise punkti kohaselt

muudetakse metsateatise esitamise kohustust nendel juhtudel, kui metsa raiutakse riiigkaitseliste

ehitiste kavandamiseks ja ehitamiseks, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamine. Metsateatis on aluseks raadamistasu arvutamisel ja raadamistasu maksmisel.

Kui nüüd metsateatise esitamise kohustus ära kaob, kaob ka võimalus raadamistasu arvutada ning

maksta. Seetõttu lisatakse metsaseaduse § 8 lõikesse 4 säte, mille kohaselt makstakse

raadamisõiguse tasu pärast Keskkonnaametilt raadamisõiguse tasu maksmise teate saamist.

Eelnõu § 8 punktis 5 täpsustatakse metsa raiumise mahu erandit, mille korral ei pea metsateatist

esitama. Eelnõukohase seaduse jõustumisel ei kohaldata metsa raiumisel mahulist piirangut ja võib

metsateatise jätta esitamata, kui metsa raiutakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse

eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal ning ehitusseadustiku §-s 115 sätestatud riigikaitselise ehitise

või kavandatava riigikaitselise ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal. Seda juhul, kui

Keskkonnaamet on eelnevalt osalenud raie vajaduse kavandamisel ja mõju Natura 2000 võrgustiku

alale on objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud.

Eelnõu § 8 punktiga 6 täiendatakse MSi § 41 lõigetega 141 ja 142. Lõikega 141 luuakse erinorm

õigusselguse huvides, et omanik või kinnisasja valdaja võib raiuda metsa riigikaitsemaal või

eelnõukohase maakatastriseaduse § 18 lõikes 11 sätestatud juhul muu sihtotstarbega maal ning

15

riigikaitselise ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal ilma metsateatist esitamata. Nii nagu

selgitatud eelmises punktis, siis saab seda teha vaid tingimusel, kui Keskkonnaamet on eelnevalt

osalenud raie vajaduse kavandamisel. Lisaks seatakse tingimuseks, et raiumine ei tohi avaldada

mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Metsateatist esitamata saab raiet teostada juhul, kui mõju Natura

2000 võrgustiku alale on objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud ja tegevuse lubamiseks

pole vaja läbi viia Natura hindamist.

Natura hindamist pole vaja läbi viia juhul, kui kavandatav tegevus asub Natura 2000 aladest nii

kaugel, et see ei saa mõjutada Natura 2000 ala kaitse-eesmärki. Hindamise vajadus puudub ka juhul,

kui mõju on varem piisava põhjalikkusega asjakohaselt hinnatud ning hindamine on jõudnud

tulemusele, et mõju Natura 2000 alale on välistatud. Natura hindamise vajaduse puudumise saab

välja selgitada koostöös Keskkonnaametiga raie vajaduse kavandamisel. Kui mõju Natura 2000

võrgustiku alale ei ole objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud, tuleb raie kavandamisel

esitada metsateatis, millele hinnatakse mõju vastavalt looduskaitseseaduse 10. peatükis sätestatule

arvestades LKS § 91 lõikes 24 toodut.

Keskkonnaameti osalemine raie kavandamisel tagab muu hulgas, et raie oleks kooskõlas LKSi ja

selle alusel kehtestatud kaitstavate loodusobjektide kaitse-eeskirjadega. Koostöös on võimalik leida

lahendused kaitsealustele liikidele ja kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärkidele raie mõju

vältimiseks ja vähendamiseks. Keskkonnaamet saab anda kaitse-eeskirja või LKSiga sätestatud

nõusolekud ja vajadusel tingimused mõjude leevendamiseks.

Paragrahviga 9 muudetakse planeerimisseaduse § 2 lõiget 2 ja lisatakse lõiked 21 - 23.

Planeerimisseaduse eelneva redaktsiooni seletuskirjas selgitatakse, et kuigi ehitusseadustikus ja

planeerimisseaduses on tänaseks ette nähtud eriregulatsioonid põhjendatud juhtudel teatud tüüpi

riigi julgeoleku jaoks tähtsate ja samas ajakriitilise valmimistähtajaga ehitiste ehitamise

võimaldamiseks lihtsustatud menetluses, siis ei ole see regulatsioon piisavalt paindlik arvestamaks

praegust julgeolekuolukorda. Tavapärase praktika kohaselt alustatakse ehitise kavandamist

ruumilisest planeerimisest, mille olemuslik sisu seisneb ehitisele sobiva asukoha valiku protsessis

ning mille käigus kaasatakse avalikkus, avatakse arutelud ehitise paiknemise ja selle mõjude osas.

Reeglipäraselt järgitakse planeerimisprotsessis teavitamise, huvide tasakaalustamise ja lõimimise,

teabe piisavuse jt planeerimises olulisi põhimõtteid. Küll aga leidub ehitisi, mille asukoht on selle

olemust arvestades kindlaks määratud ehk mille puhul alternatiivid puuduvad ning mille rajamine

on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks või hädaolukorra ennetavaks

lahendamiseks ajakriitilise iseloomuga. Sellistel väga erandlikel juhtudel võib olla põhjendatud

ainult riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks või hädaolukorra ennetavaks

lahendamiseks vajalike ehitiste rajamine lihtsustatud menetluses, sest ehitamisega viivitamisel ja

ehitise puudumisel võib pädeva riigiasutuse (Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi valitsemisala

asutus või Riigikantselei) hinnangul aset leida sündmus, mille tulemusel on mõjutatud terve riigi

julgeolek. Ehk nende ehitiste mitteehitamise mõju on oma olemuselt oluliselt suurem kui nende

ehitamisel tekkiv mõju näiteks ümbritsevatele inimestele või keskkonnale. Selline ehitis on vajalik

kõigi heaolu ja turvalisuse säilimiseks.

Käesolevas muudatuses käsitletakse sellist ehitist kui ehitist, mille ainus eesmärk (st põhjus, miks

ehitist ehitatakse, mitte kitsalt ehitise kasutamise otstarve) on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine. Eelnõukohase seadusega luuakse regulatsioon,

millega välistatakse julgeoleku, sh sõjalise riigikaitse seisukohalt kriitilise tähtsusega ehitiste

planeerimisel ja ehitamisel mitme-etapilist planeerimismenetlust.

16

Punktiga 1 muudetakse PlanS § 2 lõiget 2 ning sätestatakse, et ehitisele ei kohaldata

planeerimisseadust juhul, kui selle ainus eesmärk valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja

asjakohase ohuhinnangu alusel antud Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt on riigi julgeoleku,

sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine. Selle sätte raames on mõeldud

ehitis, mis on riigi julgeoleku, mille hulka kuulub ka sõjaline riigikaitse, tagamise seisukohalt

kriitilise tähtsusega. Selliseks ehitiseks võivad sõltuvalt olukorrast kvalifitseeruda nii sellised

Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseministeeriumi valduses olevad ehitised, mida ei ole

lõikes 21 nimetatud kui ka teiste ministeeriumide omandis (eelkõige nt Siseministeerium) või

valduses olevad (planeeritavad) ehitised kui ka Kaitseväe kriitilistest vajadustest lähtuvalt strateegilist

või sõjalist kaupa tootvate või käitlevate ettevõtete ehitised või riigi julgeoleku seisukohast

vältimatult olulisi teenuseid pakkuvate ettevõtete ehitised. Sõjalise riigikaitse seisukohalt oluline

ettevõte peab arendama ja tootma tooteid või pakkuma teenuseid, mis vastavad Kaitseväe

võimearendusprioriteetidele ja strateegiliste varude tagamise eesmärgile.

Kui Vabariigi Valitsus on vastavasisulise otsuse langetanud, siis konkreetse ehitise osas ei rakendata

ei planeerimise ega ka KSH/KMH protsesse. Kõnesoleva muudatusega vähendatakse

otsustusprotsessi ja bürokraatiat.

Punktis 2 eelnõukohases PlanS § 2 lõikes 21 piiritletakse riigikaitsega seotud tegevusi ja nende

tegevuste elluviimiseks rajatavaid ehitisi, mille korral ei kohaldata planeerimisseadust. Näiteks ei

kohaldata planeerimisseadust side ja eelhoiatamisega seotud riigikaitseliste ehitiste planeerimisele,

ladustamisega seotud riigikaitseliste ehitiste planeerimisele, sõjaväelise väljaõppega seotud ehitiste

planeerimisele, Kaitseväe ja Kaitseliidu linnakute planeerimisele ega Kaitseväe ja Kaitseliidu

harjutusväljade ja lasketiirude planeerimisele. Eelnimetatud ehitiste planeerimine välistatakse

automaatselt planeerimisseaduse kohaldamisalast, mis omakorda tähendab, et nende puhul ei

rakendata ka KSH menetlust, välja arvatud eelnõukohases PlanS § 2 lõikes 22 sätestatud juhul (ehitist

planeeritakse detailplaneeringu kohustusega tiheasustusalale), mil planeerimisseaduse kohaldamata

jätmiseks on osade ehitiste puhul siiski vajalik Vabariigi Valitsuse otsus.

Eelnõukohases PlanS § 2 lõigetes 2-22 nimetatud ehitiste puhul annab ehitusloa Tarbijakaitse- ja

Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) või esitatakse talle ehitusteatis EhS § 118 lõigete 1 ja 2 alusel,

sest selliste ehitiste püstitamise protsessi peab kaalukatel riigi julgeoleku vajadustest lähtuvatel

põhjustel juhtima ja load väljastama riik oma asjakohaste ametiasutuste kaudu.

Selliste riigikaitseliste ehitiste planeerimisele, mis ei ole automaatselt planeerimisseaduse

kohaldamisalast väljas, jääb planeerimisseadus kohalduma. Siiski ei ole välistatud ka selliste teiste

riigikaitseliste ehitiste puhul Vabariigi Valitsusel PlanS § 2 lg 2 järgi valdkonna eest vastutava

ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel otsustada, et ehitise ainus eesmärk on riigi

julgeoleku, sh sõjalise riigikaitse tagamine ja seeläbi jätta planeerimisseadus kohaldamata.

Eelnõukohases PlanS § 2 lõikes 23 sätestatakse, et kui eelnõu kohases PlanS § 2 lõigetes 2-22

nimetatud ehitis asub riigi omandis oleval maal ning esineb vastuolu kehtivate varem kehtestatud

planeeringutega (näiteks üld- või maakonnaplaneeringud), siis võib Vabariigi Valitsus otsustada

varem kehtestatud planeeringute või nende osade kehtivuse peatamise. Vabariigi Valitsuse otsuse

kehtivus on viis aastat, mille jooksul peab ehitis olema valmis. Lühike tähtaeg tuleneb asjaolust, et

planeerimisseaduse kohaldamata jätmine ja kehtivate planeeringute järgimata jätmine saab olla

põhjendatud ainult kiireloomuliselt vajaliku ehitise puhul, mille osas saab eeldada, et viie aasta

jooksul on ehitis ka valmis ehitatud. Säte sarnaneb riigi eriplaneeringu kehtestamise sätetele PlanS

§ 53 lõiked 2 ja 3.

17

Kohaliku omavalitsuse teostamise tagatise riive

Planeerimismenetluses konsolideeritakse riiklikud, kohalikud ja erahuvid ühte planeeringu

dokumenti. See võimaldab lahendada planeerimismenetluses võimalikud huvide konfliktid ja

õiguslikud vaidlused, arvestades õigusaktidest tulenevaid piiranguid ja kohustusi. Planeeringu

kehtestamise menetluses korraldab kohaliku omavalitsuse üksus nii kohaliku elu küsimusi, kui ka

täidab riiklikku ülesannet (riigikaitse, keskkonnakaitse, avalik kord jne). Eesti Vabariigi

põhiseaduse (PS) § 2 kohaselt on riik korraldatud unitaarriigi põhimõttel. Eesti riigi maa-ala,

territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne

riik. PS § 2 lg 1 rõhutab Eesti territoriaalset terviklikkust sõnadega „lahutamatu ja jagamatu“, mis

muudab sätte rahvusvahelises õiguses mõistetud territoriaalse terviklikkuse printsiibi tähendusest

laiemaks, välistades ka üksiku territoriaalse autonoomse üksuse olemasolu riigis. Riigikohus on

korduvalt rõhutanud, et kuna PS-s ei ole rahvuslik-territoriaalset autonoomiat eraldi nimetatud,

oleks selle olemasolu riigis vastuolus PS-ga (RKPJKo 11.08.1993, III-4/A-2/93; RKPJKo

06.09.1993, III-4/A-3/93).[1] Kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad kohaliku elu küsimusi ja

täidavad neile volitatud avaliku võimu ülesandeid riigi territooriumi kindlaksmääratud osa

(haldusüksuse territoorium ehk haldusterritoorium) suhtes. [2] Kohaliku omavalitsuse üksused

korraldavad kohaliku elu küsimusi ja täidavad neile volitatud avaliku võimu ülesandeid riigi

territooriumi kindlaksmääratud osa (haldusüksuse territoorium ehk haldusterritoorium) suhtes.

Riigikaitse korraldamine ei ole kohaliku elu küsimus.

PS § 154 lg 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud

omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. PS § 154 lg 2 kohaselt võib kohalikule

omavalitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega.

Kohalikku omavalitsust teostatakse kohalik omavalitsuse üksuste kaudu (PS § 155). Samuti võib

seadusega kehtestada kohaliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsuse üksuste

enesekorraldusõiguse piirangud. Tagamaks kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse üksuste

enesekorraldusõiguse põhiolemuse säilimist, peavad selle piirangud olema proportsionaalsed ega

või moonutada enesekorraldusõiguse olemust. Kohalik omavalitsuse põhiseadusliku tagatise riive

tuvastamiseks tuleb hinnata, kas kavandataval meetmel on mõju kohaliku omavalitsuse teostamisele

või kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusele.

Eelnõukohane Vabariigi Valitsuse otsuse mõju sarnaneb riigi eriplaneeringu kehtestamise otsusele,

kuna ka sel juhul otsustab Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumile

rajatava ehitise üle. Ühest küljest piirab see kohaliku omavalitsuse üksuse võimalust ise otsustada,

kuidas tema haldusterritooriumil paiknevat maa-ala kasutatakse, ning see võib riivata kohalik

omavalitsuse üksuse funktsiooni teostamist. Teisest küljest reguleeritakse Vabariigi Valitsuse

otsusega riigi territooriumi kui terviku kaitset sõjalise rünnaku tõrjumiseks valmistumisel ning

selline tegevus on osa heidutusest, millel põhineb riigi sõjaline kaitse. PS preambuli neljanda lõigu

kohaselt on riigi esmane ülesanne sisemise ja välise rahu ning julgeoleku kaitsmine ühiskonnas.

Selle osana peab riik kaitsma ühiskonda ja inimesi väljastpoolt tuleva ohu korral. Riigi sõjaliseks

kaitseks valmistumine on täidesaatva riigivõimu ülesanne, mida täidab Vabariigi Valitsus

täidesaatva riigivõimu asutuste (Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskus jt) kaudu. Kõnealune Vabariigi Valitsuse otsus võib riivata kohaliku omavalitsuse

teostamist üksnes niivõrd, kui eelnõu kohase PlanS § 2 lõigetes 2–22 nimetatud ehitise kavandamine

ja ehitamine ei võimalda kasutada puudutatud osa kohaliku omavalitsuse üksuse

haldusterritooriumist muul eesmärgil.

PlanS § 53 lõike 2 kohaselt peatuvad Vabariigi Valitsuse kehtestatud riigi eriplaneeringu otsuse

alusel kehtivad üld- ja maakonnaplaneeringud riigi eriplaneeringuga hõlmatud alal. Vabariigi

Valitsuse otsusel on selles osas sama mõju nagu riigi eriplaneeringu kehtestamise otsusel.

18

Kavandatava regulatsiooniga ei panda kohalikule omavalitsusele kohustust kavandada või ehitada

välja riigi sõjaliseks kaitseks vajalikke ehitisi ega anta täidesaatva riigivõimu asutustele pädevust

reguleerida kohaliku omavalitsuse teostamist. Kavandatava meetme mõju kohaliku omavalitsuse

teostamisele on kaudne ning avaldub üksnes olukorras, kus sama maa-ala soovitakse kasutada nii

kohaliku elu korraldamiseks kui ka riigi sõjaliseks kaitseks.

Kavandatava meetmega kaasnev riive on proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks

sobiv, vajalik ja mõõdukas. Kavandatav meede on sobiv PlanS § 2 lõigetes 2-22 nimetatud ehitiste

kiireks väljaarendamiseks, arvestades pingestuvate rahvusvaheliste suhete ja julgeolekuolukorra

tingimusi. Meede on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid vähem

koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Alternatiivseks meetmeks oleks

planeeringu koostamine (näiteks riigi eriplaneering). Planeeringu koostamine ei aita tagada

riigikaitse jaoks vajaliku ehitise valmimist viivitamatult ning riigi eriplaneeringu koostamisel on

lõpuks selle mõju kohaliku omavalitsusele sama. Seega on kavandatav regulatsioon võrreldes

alternatiivsete lahendustega palju efektiivsem ning ei riiva kohalik omavalitsuse üksuse

enesekorraldust rohkem kui näiteks riigi eriplaneering. Eriregulatsiooni kehtestamisega ei sekkuta

kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigusesse intensiivselt. Ka planeeringu koostamise

käigus peab kohaliku omavalitsuse üksus arvestama riiklike huvide ja seadusest tulenevate

kohustustega. Isegi tavapärases planeerimismenetluses ei saa kohalik omavalitsuse üksus

õiguspäraselt eirata riigikaitse vajadusi ning jätta arvestamata riigi sõjaliseks kaitseks vajalike

ehitistega. Riigi sõjalise kaitse vajaduste hindamine ja selleks vajalike ehitiste ja maa-alade

kavandamine on Vabariigi Valitsuse ja täidesaatva riigivõimu asutuste pädevuses. Kohaliku

omavalitsuse üksusel on õigus avaldada arvamust, millist mõju harjutusvälja olemasolu kohaliku

omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil kohalikule elanikkonnale ja kohaliku elu küsimuste

lahendamisele kaasa toob, ning Vabariigi Valitsus või muu täidesaatva riigivõimu asutus peab

otsustamisel kaaluma neid huvisid.

Eeltoodust tulenevalt on riigkaitse jaoks vajalike ehitiste kavandamine ja väljaehitamine riigi

sõjalise kaitse korraldamine. Riigi sõjalise kaitse korraldamine on Vabariigi Valitsuse ja tema

valitsemisala täidesaatva riigivõimu asutuste pädevuses. Vabariigi Valitsuse otsused tehakse

haldusmenetluses, küsides kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust ning kaaludes kavandatava

otsuse mõju kohalikule elanikkonnale ja kohaliku elu korraldusele. Eelnõu kohase PlanS § 2

lõigetes 2 - 22 tingimustele vastavate ehitiste hulk on väga piiratud ning otsuse aluseks peab olema

ohuhinnang. Eelnõu kohane PlanS § 23 ei riiva kohaliku omavalitsuse teostamist või on selle mõju

kohaliku omavalitsuse teostamisele proportsioonis riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise

vajadusega.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõukohase seadusega täpsustatakse terminit riigi julgeolek, mis hõlmab ka sõjalist riigikaitset.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

6. Seaduse mõju

6.1. Kohtutele pannakse kohustus lahendada riigikaitselise ehitisega seotud kaebused

eelisjärjekorras ja kiirendatud korras.

19

Sihtrühm ja avaldatav mõju

1. Kohtud

Positiivsed mõjud

Tekib selgem prioriteetide süsteem, mille korral kohtud teavad, et riigikaitselisi ehitisi puudutavad

vaidlused tuleb lahendada esmajärjekorras.

Kiireneb riigikaitseliste ehitiste ehitamine, sest kiirem kohtus menetlemine aitab kaasa riiklike

arengukavade täitmisele.

Võimalike negatiivsete riskidena võib eelisjärjekord nihutada teiste asjade arvelt ressursse ning

pikendada muude asjade menetlusaega. Võimalik on ka ebavõrdne koormuse jaotus, kuna suurim

surve langeb eelduslikult halduskohtutele (nt raiete, planeeringute ja ehituslubade vaidlused).

Kiirendatud menetlus jätab kohtutele vähem aega tõendite analüüsimiseks. Samas paneb selline

lähenemine kaebuse esitajale suurema hooldus- ja põhjendamiskohustuse koostada kvaliteetne

kaebus ning keskenduda kaebuse sisule ja asjakohasusele.

2. Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja riigikaitseliste ehitiste

arendajad

Positiivsed mõjud

Riigikaitselised ehitised valmivad kiiremini, sest vähem õiguslikku ebamäärasust ja vähem venimist

Riigikaitseks olulised ehitised valmivad kiiremini ja täidavad riigikaitse tagamise eesmärki, sest

kaebused vaadatakse üle kiirendatud korras.

Oluliseks eeliseks on ka see, et riigikaitseliste ehitiste ehitamist saab planeerida kindlamate

tähtaegadega. Samuti avaldab positiivset mõju kulude vähenemine, kuna ajaliselt piiritletud

kohtumenetlused tähendavad väiksemat riski kulukate (ehitus)seisakute tekkimiseks.

Negatiivsed mõjud

Suurem rõhk kvaliteetsele ettevalmistusele, sest lühendatud menetlustähtajad eeldavad paremini

ettevalmistatud dokumente.

3. Füüsilised isikud

Positiivne mõju on kaudne, sest riigikaitseliste ehitiste asukohad selguvad lühikeses ajaraamis, mis

tagab õiguskindluse.

Negatiivne mõju avaldub näiteks siis, kui eraisik soovib esitada kaebuse mõnes teises küsimuses

halduskohtule ja tema kaebuse kohtumenetlus venib riigikaitselise ehitise vaidluse tõttu.

KOKKUVÕTE

Eelisjärjekorras ja kindla tähtajaga riigikaitseliste ehitiste kaebuste lahendamine toetab

riigikaitseliste ehitiste ja projektide kiiremat elluviimist, kuid toob riske menetluse põhjalikkusele,

koormuse jaotusele kohtutes ja kogukondade tegelikule võimele oma õigusi kaitsta.

6.2. Riigi julgeoleku kaalutlustel keskkonnamõjude hindamata jätmine.

Eelnõu eesmärk on luua selge ja kiirendatud kord, mille alusel võib riigi julgeoleku huvides jätta

keskkonnamõjude hindamise (KMH) tegemata.

Sihtrühm ja avaldatav mõju

1. Avalikkus ja kohalikud elanikud

Positiivsed mõjud

Avalikkus saab kasu riigikaitselistest ehitistest ja projektidest, mis tagavad kiiremini riigi

kaitsevõime, kriitilise taristu töökindluse ja valmisoleku võimalikeks julgeolekuohtudeks.

Kiire reageerimisvõime julgeoleku, sealhulgas riigikaitselistele ohtudele aitab vältida olukordi, kus

taristu rike seaks ohtu elanikkonna heaolu.

20

Võimalikud negatiivsed riskid

Lühendatud või puuduv KMH vähendab avalikkuse kaasamise võimalusi.

Kui põhjalik KMH jääb tegemata, võib elanike elukeskkond (müra, visuaalne mõju, liikluskoormus)

ajutiselt või püsivalt muutuda.

Võimalikke negatiivseid riske tuleb leevendada, nt avalikkuse teavitamisega niipea, kui julgeolek

lubab. Selge põhjendus erandile ja hilisem avalikustamine. Keskkonna leevendusmeetmete

rakendamine ka erandimenetluses.

2. Kohalikud omavalitsused

Positiivsed mõjud

Kiiremad riiklikud taristuprojektid, millest kohalik omavalitsus saab kasu kiiremini valmivatest

julgeolekut tagavatest lahendustest.

Kohalikel omavalitsustel on vähem halduskoormust erakorralistes oludes, kus otsused tuleb teha

kiiresti.

Negatiivne mõju seisneb selles, et teatud olukordades peatuvad varem kehtestatud üld- ja

maakonnaplaneeringud. Samuti võib kohalike elanike seas tekkida pahameel.

Riske aitab maandada varajane info jagamine kohalikele omavalitsustele.

Riigi tugi riigkaitseliste ehitiste kavandamisel ja järelevalvel.

4. Riigiasutused (kaitse-, julgeoleku-, kriisireguleerimise ja keskkonnaasutused)

Positiivsed mõjud

Kiirem reageerimine julgeolekuohtudele, sest paindlikkus võimaldab rajada kaitse- ja kriitilise

taristu kiiremini.

Väiksem halduskoormus kriisiolukorras, sest KMH pikk menetlus ei takista kiireid otsuseid.

Võimalikud negatiivsed riskid võivad kaasneda sellega, kui KMH jääb ära, siis võib suureneda

lühendatud mõjude analüüsi tegemise vajadus keskkonnaasutustes.

5. Loodus ja keskkond

Positiivsed mõjud

Kaudne kasu kriiside ennetamisel, sest hästitoimiv julgeoleku- ja kriitiline taristu võib ennetada

keskkonnakahju (nt sabotaaž energia- või veetaristule).

Võimalikud negatiivsed riskid võivad kaasneda sellega, et mõni oluline keskkonnamõju jääb

tähelepanuta, samuti võivad kiirendatud riigikaitsliste ehitiste ehitamise protsess mõjutada

kaitsealuste liikide elupaiku. Ilma KMH-ta võib eri projektide koondmõju jääda analüüsimata.

Riske on võimalik maandada sellega, et raie kavandamisel tehakse koostööd Keskkonnaametiga.

Raie ja ehitustöid ei tehta nt pesitsuse ajal, kui see võib linde kahjustada. Samuti sellega, et seatakse

müratõkked jms, mis leevendavad keskkonna negatiivset mõju.

6. Üldised mõjud halduskorraldusele

Positiivsed mõjud

Suurendab riigi võimet langetada ajakriitilisi otsuseid.

Loob selguse, millal KMH erand on õigustatud, vähendades õigusvaidlusi.

Tõstab riigi kaitsevõime ja kriisikindluse taset.

KOKKUVÕTE

Eelnõu loob olulise ja kitsalt piiritletud võimaluse jätta KMH tegemata riigi julgeoleku, sealhulgas

riigikaitse huvides. Peamised eelised on seotud kiire reageerimise ja riigi kaitsevõime

tugevdamisega, samas kui peamised riskid on seotud avalikkuse kaasamise vähenemise ja võimalike

21

keskkonnamõjudega. Selged menetlusreeglid ja leevendusmeetmed aitavad tasakaalustada

julgeolekuvajadust ja keskkonnakaitse põhimõtteid.

6.3 Metsateatise kohustuse vähendamine ja metsaressursi kohta teabe kogumine riigikaitse

eesmärkidest lähtuvalt

Eelnõu eesmärk on luua paindlik ja operatiivne kord, mis võimaldab riigikaitse vajadustest

tulenevalt vähendada metsateatise esitamise kohustust, kui raie või metsamajanduslik tegevus

tehakse otsesel riigikaitselisel eesmärgil või julgeoleku kaalutlustel. Samuti koguda täiendavat ja

täpsemat teavet metsaressursi kohta, et tagada tõhus riigikaitseliste ehitiste planeerimine ja

ehitamine ning liitlasvägede vastuvõtuvõime.

Sihtrühm ja avaldatav mõju

1. Avalikkus ja kohalikud elanikud

Positiivsed mõjud

Tugevneb julgeoleku, sest riigikaitseliste ehitiste rajamiseks vajalikud tööd saavad toimuda

kiiremini. Seeläbi paraneb nii kaitsevalmidus kui ka kriisivalmidus, kuna metsakatte vähendamine

kriitilistes piirkondades võib parandada päästetöid, operatiivset liikuvust ja evakuatsioonivõimalusi.

Kavandatav tegevus vähendab ka bürokraatiat ajakriitlistes olukordades, mis vähendab tarbetuid

viivitusi.

Võimalikud negatiivsed riskid võivad kaasneda sellega, et tavamenetlusest kõrvalekaldumine võib

vähendada elanike teadlikkust ja võimalust kaasa rääkida.

2. Riigiasutused (Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Päästeamet, RMK, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus)

Positiivsed mõjud

Võime tegutseda operatiivselt ilma, et halduskoormus takistaks julgeolekuvajadusi. Metsateatise

esitamise kohustusest vabanemine vähendab bürokraatiat ning aitab riigikaitselisi ehitisi ehitada

viivitamatult ja eesmärgipäraselt, et tagada riigi julgeolek ja sõjaline riigikaitse.

Paraneb oluliselt metsaressursi täpne ülevaade, mis on vajalik planeerimiseks ja riskihindamiseks.

Võimalikud negatiivsed riskid võivad kaasneda siis, kui raie mõju keskkonnale ei ole piisavalt

selgitatud.

3. Kohalikud omavalitsused

Positiivsed mõjud

Õigeaegselt ehitatud riigikaitselised ehitised toetavad piirkonna julgeolekut ja kriisivalmidust.

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, kui elukeskkonna muutuste osas on kohalikul

omavalitsusel piiratud võimalus kaasa rääkida, sest avaliku pahameele risk suunatakse sageli

omavalitsuse suunas, isegi kui otsuse tegi riik.

4. Riigikaitse ja liitlased (NATO, Kaitsevägi, Kaitseliit)

Positiivsed mõjud

Suurem liitlasüksuste vastuvõtuvõime, sest keskkonna- ja halduslikud takistused vähenevad.

Olulisi negatiivseid riske ei kaasne, kuid avaliku kriitika risk võib mõjutada koostööd või

riigikaitseilse ehitise valmimise tempot, kui kommunikatsioon on ebapiisav.

KOKKUVÕTE

Eelnõu mõju on kahepoolne. Positiivne on see, et riigikaitse vajadused saavad täidetud kiiremini ja

tõhusamalt. Metsateatise kohustus väheneb erandjuhtudel, vähendades halduskoormust. Riigil tekib

parem ülevaade metsaressursi kasutamisest julgeoleku eesmärgil.

22

Potentsiaalseteks riskideks on see, et keskkonna- ja kogukonnamõjud võivad jääda lühiajaliselt

vähem kaardistatud. Avaliku teavituse ja läbipaistvuse tase võib väheneda. Maaomanike õiguste

tagamine vajab hoolikat tasakaalustamist.

Tasakaalustavateks meetmeteks on kitsalt piiritletud regulatsioon ja otsustusjuhised. Hilisem

avalikustamine ning statistiline aruandlus erandite kasutamise kohta. Kvaliteetne keskkonnaseire ka

kiirete menetluste korral.

6.4. Planeerimisseaduse kohaldamisala piiramine seoses riigikaitseliste ehitistega

Eelnõu eesmärk on tagada, et ajaliselt kriitilised riigikaitselised ehitised (nt kaitserajatised, hooned,

sideobjektid, harjutusväljade taristu, liitlaste vastuvõtuvõime rajatised) saaksid rajatud kiiremini ja

paindlikuma menetlusega, ilma et venivad planeerimismenetlused takistaksid riigi julgeoleku,

sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärkide täitmist.

Sihtrühm ja avaldatav mõju

1. Avalikkus ja kohalikud elanikud

Positiivsed mõjud

Suureneb julgeolek ja kriisivalmidus, sest riigikaitselised ehitised valmivad kiiremini, mis toetab

elanikkonna turvalisust.

Parem ja operatiivsem logistika konfliktolukordades (sh liitlaste operatiivne tugi ning päästetööde

logistika).

Mõõdukas halduskoormuse vähenemine avalikele aruteludele ja menetlustele.

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et väheneb võimalus menetlustes osaleda ja

seisukohti esitada, kuna planeerimismenetlus on piiratud või puudub.

Muutused elukeskkonnas (müra, liiklus, visuaalne mõju) võivad samuti avaldada negatiivset mõju,

mille üle elanikel võib olla väiksem otsustusõigus.

Negatiivsete riskide maandamiseks tuleks teha regulaarset koostööd kohalike omavalitsustega, et

tagada kohalike elanike informeeritus.

2. Kohalikud omavalitsused

Positiivsed mõjud

Vähenenud koormus planeerimismenetlustes, kuna osa riigikaitselisi ehitisi ehitatakse väljaspool

PlanS tavapärast raamistikku.

Tugevdatud julgeolek kohalike omavalitsuste territooriumil, mis parandab kogu piirkonna

valmisolekut.

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et kohalikul omavalitsusel väheneb otsustusõigus

planeeringute üle, mis mõjutavad kohaliku maa kasutust ja arendust.

Suureneb tõenäosus, et kohaliku arengukava eesmärgid muutuvad riigikaitseliste vajaduste tõttu.

Negatiivsete riskide maandamiseks tuleks kohalikke omavalitsusi kaasata nõuandvas rollis, ka siis

kui planeerimisprotsessi ei rakendata. Leevendavaks meetmeks on ka tasakaalustatud

läbirääkimised riigiga maa kasutuse ja kompensatsioonimeetmete osas.

3. Maaomanikud ja arendajad

Positiivsed mõjud

Kiirem õiguslik selgus, kui riik otsustab rajada riigikaitselise ehitise , millele ei kohaldu tavapärane

planeerimisprotsess.

Võimalikud negatiivsed riskid võivad kaasneda juhul, kui maa jääb riigikaitselise ehitise mõjuala

või ohuala sisse ja tegemist ei ole riigikaitsemaaga.

23

Võimalikke riske aitab maandada see, kui tagatakse õiglane ja kiire hüvitamine ning kui antakse

selged juhised maa kasutamise kohta ohualadel.

4. Keskkonnaorganisatsioonid, kodanikeühendused ja avaliku huvi esindajad

Positiivsed mõjud

Proportsionaalsem raamistik, mis täpsustab, millal erandit võib kasutada, vähendades kahtlust, et

riik kasutab planeerimismenetlusest kõrvalehoidmist põhjendamatult.

Võimalus keskenduda strateegilisematele juhtumitele, kuna erandite kasutamine on kitsalt seotud

riigikaitsega.

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et väheneb võimalus avalikku huvi

planeerimisprotsessis kaitsta, sest planeeringu avalikustamine ja kaasamine võivad jääda ära.

5. Riigiasutused (Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Maa-amet, Keskkonnaamet, Siseministeerium,

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus)

Positiivsed mõjud

Kiireneb otsustamine ja projektide elluviimine, mis on olulised ajakriitilistel hetkedel riigi

julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks.

Väheneb halduskoormus, sest pikk ja mitmeastmeline planeerimisprotsess ei ole vajalik.

Paraneb operatiivne valmisolek liitlasüksuste vastuvõtuks, harjutusalade laiendamiseks, varustuse

eelpaigutamiseks ja mobiilsuseks.

Võimalikud negatiivsed riskid on minimaalsed ja avalduvad siis, kui võib tekkida vajadus

tagada keskkonna- ja ohutusriskide haldamine, mis tavapäraselt tuleneb planeerimise etapist. Teatud

puhkudel (nt KOV-idele kompensatsioonimehhanismi pakkumine planeeringu puudumise tõttu)

võib finantskoormus suureneda, kuna ilma planeeringute peab leidma vahendeid, kuidas negatiivset

mõju leevendada.

6. Riigikaitsevaldkond tervikuna (sh NATO liitlased)

Positiivsed mõjud

Oluliselt paraneb riigi julgeolek, sealhulgas sõjaline riigikaitse, sest ajakriitiliste riigikaitseliste

ehitiste planeerimine ja ehitamine ei viibi.

Paraneb liitlasüksuste vastuvõtuvõime, mis toetab kollektiivkaitset.

Vähenevad kulud, kuna ebavajalikke viivitusi ei teki, mis kasvataksid projektide maksumust.

Võimaliku negatiivse riskina tuleb arvestada seda, et liitlaste kohaloleku ja ehituse intensiivistumine

võib tekitada avalikkuses küsimusi.

Riski aitab maandada selge kommunikatsioon NATO liikmesriikidega ja kohalike kogukondade

informeerimine võimaluse piires.

KOKKUVÕTE

Planeerimisseaduse kohaldamisala piiramine riigikaitseliste ehitiste puhul on vajalik riigi julgeoleku

ja kollektiivkaitse eesmärkide täitmiseks, kuid sellega kaasnevad põhiõiguste, kohaliku autonoomia

ja keskkonnakaitse seisukohalt mitmed riskid.

Peamised positiivseteks mõjudeks on riigikaitseliste ehitiste kiire ja efektiivne rajamine. Suurem

riigi ja liitlaste operatiivne valmisolek. Vähendatud halduskoormus ja parem projektide

prognoositavus.

Peamised võimalikud riskid kaasnevad avalikkuse kaasamise ja läbipaistvuse vähenemise tõttu.

24

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne eeldatavasti lisatulu ega lisakulu. Seaduse rakendamisel jäetakse

riigikaitseliste ehitiste kavandamisel ja ehitamisel vahele mitmeetapiline planeerimisprotsess juhul,

kui ehitiste ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine ja mille

ehitamine lähtub kiireloomulisest julgeolekukaalutlusest. Seega väheneb riigiasutuste töökoormus.

Osaliselt väheneb kohtute koormus, sest piiratakse avalike huvide kaitseks esialgse õiguskaitse

taotluse esitamist, teisalt pannakse kohtule tähtaeg riigikaitselise ehitiste kavandamise ja

ehitamisega seotud kaebuste lahendamiseks, mis tõstab tähtajast sõltuvalt töökoormust.

8. Rakendusaktid

Rakendusakte käesoleva eelnõuga ei kavandata.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõukohane seadus jõustub 2026. aasta 1. märtsil.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kiireloomuliseks kooskõlastamiseks

Kliimaministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Siseministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule.

EELNÕU

03.12.2025

Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadus (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise

kiirendamine)

§ 1. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustiku § 115 lõiget 11 täiendatakse pärast sõnade „riigi julgeoleku“ tekstiosaga „,

sealhulgas sõjalise riigikaitse“;

§ 2. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine

Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 126 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Riigikaitselise ehitisega seotud asja lahendab kohus eelisjärjekorras ning mitte pikema aja kui

nelja kuu jooksul.“;

2) paragrahvi 180 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Apellatsioonkaebust ei saa esitada muul alusel kui enda õiguste kaitseks esitatud kaebuse

osas tehtud halduskohtu otsuse peale.“;

3) paragrahvi 221 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kassatsioonkaebuse võib esitada halduskohtu otsuse peale, mis on muul alusel kui enda

õiguste kaitseks esitatud kaebuse kohta.“;

4) paragrahvi 249 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kaebuse esitamisel muul alusel kui enda õiguste kaitseks võib esialgse õiguskaitse taotluse

esitada üksnes koos kaebusega või kassatsioonkaebusega.“.

§ 3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõnade „riigi julgeolek“ tekstiosaga „,

sealhulgas sõjalise riigikaitse“;

2) paragrahvi 1 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) selliste ehitiste tegevuslubadele, millele planeerimisseaduse § 2 lõigete 2–22 alusel on jäetud

planeerimisseadus kohaldamata.“;

3) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnade „riigi julgeoleku“ tekstiosaga „, sealhulgas

sõjalise riigikaitse“.

§ 4. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 30 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keskkonnaorganisatsioon ei saa haldusakti või

toimingut halduskohtumenetluse seadustiku või haldusmenetluse seaduses sätestatud korras

vaidlustada, kui haldusakti andmise või toimingu sooritamise eesmärk on riigi julgeoleku,

sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamisega seotud riigikaitselise ehitise ehitamine või sellega seotud

toimingu tegemine või haldusakti andmine, välja arvatud juhul, kui nimetatud tegevusega võib

kaasneda keskkonnaoht.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul saab keskkonnaorganisatsioon esitada

halduskohtule kaebuse, et tuvastada, kas haldusorgan on andnud haldusakti või sooritanud toimingu

üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud alustel.“.

§ 5. Keskkonnatasude seaduse muutmine

Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui raadamist kavandatakse metsateatist esitamata riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal ning ehitusseadustiku § 115 lõigetes 1 ja 11 sätestatud

riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal

või maakatastriseaduse § 18 lõikes 11 sätestatud juhul muu sihtotstarbega maal, maksab

raadamisõiguse tasu valitsusasutus, kelle huvides riigikaitseline ehitis ehitatakse.

(12) Kui raadamist kavandatakse metsateatist esitamata ehitusseadustiku §-s 115 lõikes 11 sätestatud

juhul eraõigusliku juriidilise isiku riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise ja

selle teenindamiseks vajalikul maal või maakatastriseaduse § 18 lõikes 11 sätestatud juhul muu

sihtotstarbega maal, maksab raadamisõiguse tasu eraõiguslik juriidiline isik.“;

2) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:

“(5²) Käesoleva seaduse § 81 lõigetes 11 ja 12 nimetatud juhul arvutatakse raadamisõiguse tasu

Keskkonnaameti poolt raievajaduse kavandamise käigus, raadatava metsamaa pindala järgi.“;

3) paragrahvi 342 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

“(3) Käesoleva seaduse § 81 lõigetes 11 ja 12 nimetatud juhul arvutab Keskkonnaamet

raadamisõiguse tasu suuruse ja väljastab raadamisõiguse tasu maksmise teate pärast metsaseaduse

§ 41 lõikes 141 sätestatud tööde kavandamist. “;

4) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 54 järgmises sõnastuses:

“(5⁴) Käesoleva seaduse § 81 lõigetes 11 ja 12 nimetatud juhul makstakse raadamisõiguse tasu enne

metsaseaduse § 41 lõikes 141 sätestatud tööde alustamist.“;

5) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

“(3¹) Käesoleva seaduse § 81 lõigetes 1l ja 12 nimetatud juhul tagastatakse raadamisõiguse tasu

osaliselt või täielikult, kui raadamisõiguse tasu maksmise teate väljastamisest on möödunud kolm

aastat ja isik ei ole raadamisega alustanud või on raadanud väiksema pindala.“;

6) paragrahv 44 lõiget 4 täiendatakse pärast arvu “3” tekstiosaga “ja 31”;

7) paragrahvi 686 tekstis asendatakse sõna “Raadamisõiguse” sõnadega “Metsateatise alusel

raadamisõiguse”.

§ 6. Looduskaitseseaduse muutmine

Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) Keskkonnaameti nõusolekul riigikaitselisele ehitisele või Vabariigi Valitsuse otsusel sellisele

ehitisele, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine.“;

2) Looduskaitseseaduse § 91 lõiget 24 täiendatakse pärast sõnade „riigi julgeoleku“ tekstiosaga „,

sealhulgas sõjalise riigikaitse“.

§ 7. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduse §-i 18 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Vabariigi Valitsus võib määrata riigi omandis oleva maa katastriüksuse sihtotstarbeks

käesoleva seaduse §-s 181 nimetatud sihtotstarbe, kui katastriüksusele planeeritakse ehitist vastavalt

planeerimisseaduse § 2 lõigetele 2 -22.“.

§ 8. Metsaseaduse muutmine

Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 10 järgnevas sõnastuses:

“(10) Metsaregistri vastutav töötleja kogub riigikaitsealase tegevuse korral infot metsa kasutamise

kohta, kui see on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks.“;

2) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui raiet tehakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks vastavalt

käesoleva seaduse § 41 lõikele 141 võib kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete

täitmisest.“;

3) paragrahvi 41 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „valgustusraie“ tekstiosaga „või

käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 nimetatud raie kohta, kui neid kavandatakse riigi julgeoleku,

sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks“;

4) paragrahvi 41 lõiget 82 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui raadamist kavandatakse käesoleva paragrahvi lõikes 141 sätestatud eesmärgil, makstakse

raadamisõiguse tasu pärast Keskkonnaametilt raadamisõiguse tasu maksmise teate saamist.“;

5) paragrahvi 41 lõiget 14 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Nimetatud mahulise piirangu nõuet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 141 sätestatud juhul.“;

6) paragrahvi 41 täiendatakse lõiketega 141 järgmises sõnastuses:

„(141) Metsateatist esitamata võib omanik või kinnisasja valdaja raiuda metsa riigi julgeoleku,

sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal või maakatastriseaduse § 18

lõikes 11 sätestatud juhul muu sihtotstarbega maal ning ehitusseadustiku §-s 115 sätestatud

riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal,

kui Keskkonnaamet on eelnevalt osalenud raie vajaduse kavandamisel ja mõju Natura 2000

võrgustiku alale on objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud.

§ 9. Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesolevat seadust kohaldatakse planeerimisele niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega. Käesolevat seadust ei kohaldata sellise ehitise

planeerimisele, mille ainus eesmärk valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase

ohuhinnangu alusel antud Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine.“;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva seaduse kohaldamata jätmiseks ei ole lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse otsust

vaja järgmiste riigikaitseliste ehitiste osas, mille korral eeldatakse, et ainus eesmärk on riigi

julgeoleku, sealhulgas riigi sõjalise kaitse tagamine:

1) side ja eelhoiatamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimine;

2) sõjaväelise väljaõppega seotud riigikaitselise ehitise planeerimine;

3) riigikaitselise tee või manööverduskoridori planeerimine;

4) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja ja lasketiiru planeerimine;

5) ladustamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimine;

6) Kaitseväe ja Kaitseliidu linnaku planeerimine.

(22) Kui käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 4–6 nimetatud riigikaitselist ehitist on vaja

viivitamatult ehitada detailplaneeringu kohustusega tiheasustusalale, siis detailplaneeringu

kohustuse täitmata jätmise võib otsustada Vabariigi Valitsus.

(23) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–22 nimetatud ja riigi omandis oleval maal asuvate ehitiste

kohta võib Vabariigi Valitsus otsustada peatada samal alal varem kehtestatud planeeringud või

nende osad. Käesoleva lõike alusel antud Vabariigi Valitsuse otsus kaotab kehtivuse, kui otsusega

ette nähtud ehitist ei ole ehitatud viie aasta möödumisel.“.

§ 10. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 1. märtsil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

1

03.12.2025

Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise

kiirendamine) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega muudetakse ehitusseadustikku, halduskohtumenetluse seadustikku,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadust, keskkonnaseadustiku üldosa seadust,

keskkonnatasude seadust, looduskaitseseadust, maakatastriseadust, metsaseadust ning

planeerimisseadust. Muudatuste eesmärk on kiirendada selliste ehitiste ehitamist ja planeerimist,

mille eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine.

Tänane kehtiv seadusandlus, eelkõige planeerimist, ehitust, keskkonna- ja looduskaitset ning

kohtumenetlust reguleeriv sobitub pigem riigikaitseliste ehitiste kavandamisega tavatingimustes,

arvestamata praegust julgeolekuolukorda, mis eeldab riigikaitseks vajalike ehitiste ehitamist

kiirendatud korras.

Kiiret menetlust takistavad täna kokkuvõtlikult eelkõige järgmised kehtivate regulatsioonide

nõuded:

• mitmeetapilised planeerimismenetlused (mh asukoha eelvalik, detailne lahendus ja

keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis on omakorda mitmeetapiline menetlus, koosnedes

KSH programmist, esimese etapi aruandest ja KSH aruandest);

• erinevate lubade menetlused, ilma milleta ei ole võimalik ehitustegevusega alustada

(ehitusluba, metsateatised);

• ulatuslik avalikkuse kaasamine erinevatesse menetlustesse, sh keskkonnamõju

(strateegilisel) hindamisel, asukoha valikul, erinevate lubade menetlustes (ehitusluba, kasutusluba);

• võimalus kõikides menetlusetappides tehtud otsused kohtus eraldi vaidlustada, sh keskkonda

puudutavates asjades on võimalik esitada kaebust avaliku huvi kaitseks ja igas kohtumenetluse

etapis on võimalik korduvalt esitada esialgse õiguskaitse taotlust.

Vältimaks riigikaitseliste ehitiste puhul takistusi, mis võivad saada määravaks riigikaitse eesmärgi

tagamisel, muudetakse kehtivat regulatsiooni selliselt, et sellise ehitise kavandamisel ja ehitamisel,

mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, jääb vahele mitmest

etapist koosnev planeerimismenetlus ning lihtsustuvad kõnesoleva ehitise ehitamiseks vajalikud

teised protsessid. Lisaks piiritletakse kaebeõigust seoses avalike huvide kaitseks esitatavate

kaebustega ning kiirendatakse riigikaitselist ehitist puudutava kohtuasja kohtumenetlust.

Kõnesolevad muudatused viiakse planeerimist, ehitamist, keskkonnakaitset ning kohtumenetlust

reguleerivatesse seadustesse.

Eelnõuga vähendatakse selliste ehitiste, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamine, ehitamise ja planeerimisega seotud bürokraatiat ja osapoolte halduskoormust või

töökoormust, sest kaotatakse planeerimisprotsessi läbimise kohustus ning vähendatakse

keskkonnamõju hindamise kohustust. Eelnõu puudutab kohtute töökorraldust ja võib teatud

perioodidel suurendada kohtute koormust, sest riigikaitseliste ehitistega seotud kohtuvaidlused tuleb

2

lahendada mitte pikema kui nelja kuu jooksul alates kaebuse esitamisest. Teisalt aga piiratakse

kaebeõigust avaliku huvi kaitseks esitatud kaebuste puhul, samuti sellistes kohtuasjades

kohtumenetlust kahe kohtuastmega. Lisaks piiratakse esialgse õiguskaitse esitamise võimalust

avaliku huvi kaitseks, mis eeldatavasti vähendavad kohtute koormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakond koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi,

Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ning Siseministeeriumi ametnikega. Eelnõu menetlemise eest vastutab

Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Kristel Urke ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone:

ehitusseadustik - RT I, 08.07.2025, 39;

halduskohtumenetluse seadustik – RT I, 08.07.2025, 14;

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus – RT I, 08.07.2025, 58;

keskkonnaseadustiku üldosa seadus – RT I, 08.07.2025, 68;

keskkonnatasude seadus - RT I, 08.07.2025, 61;

looduskaitseseadus - RT I, 12.07.2025, 17;

maakatastriseadus - RT I, 12.07.2025, 19;

metsaseadus – RT I, 19.12.2024, 6;

planeerimisseadus – RT I, 08.07.2025, 36.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.

Vabariigi Valitsuse 20. novembri 2025. a kabinetinõupidamisel otsustas Vabariigi Valitsus, et

Kaitseministeeriumil koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Justiits- ja

Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Siseministeeriumi ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumiga tuleb töötada välja vastavate seaduste muutmise seaduse eelnõu

(riigikaitse jaoks oluliste ehitiste ehitamise kiirendamine) 4. detsembriks 2025. a. Seega on

seaduseelnõu põhjendatult kiireloomuline, mistõttu ei ole sellele eelnenud väljatöötamiskavatsust.

(Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ § 1 lõike 2 punkt 1).

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on kiirendada riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja ehitamist, mille

pakilisus tuleneb julgeolekuolukorrast meie regioonis, sh liitlaste vastuvõtmisega ja kaitseplaanide

praktilise rakendatavuse tagamisega seotud vajadustest, samuti tarvidusest kindlustada Eestis

Kaitseväe vajaduste tagamiseks vajalikud tootmised, väljaõppevõimalused jm. Tegemist on riigi

jaoks oluliste riigikaitsehuvide tagamiseks vajaliku eelnõuga, mis ELTL artikkel 346 kohaselt

võimaldab liikmesriigil kehtestada erandeid EL õiguse kohaldamisel, sealhulgas rahvusvaheliste

konventsioonide, nagu Århusi konventsiooni rakendamisel.

3

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kümnest paragrahvist, millest esimesega muudetakse ehitusseadustikku (EhS),

teisega halduskohtumenetluse seadustikku (HKMS), kolmandaga keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (KeHJS), neljandaga keskkonnaseadustiku üldosa seadust

(KeÜS), viiendaga keskkonnatasude seadust (KeTS), kuuendaga looduskaitseseadust (LKS),

seitsmendaga maakatastriseadust (MaaKaTS), kaheksandaga metsaseadust (MS), üheksandaga

planeerimisseadust (PlanS) ning kümnendas paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumise aeg.

Paragrahviga 1 muudetakse EhSi, mille § 115 lõikes 11 tehakse õigusselguse huvides

terminoloogiline muudatus, milles täpsustatakse, et sõna „julgeolek“ (security) hõlmab terminit

„riigikaitse“ (defence). Terminoloogiline muudatus lähtub direktiivi 2014/52/EL grammatilisest

sõnastusest. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/52/EL ja Euroopa Komisjoni 2019/C

386/05 teatis, millega EhS § 115 lg 11 seondub, lähtuvad erandi puhul terminist “kaitse” (defence),

mistõttu on erinevate tõlgenduste vältimiseks vajalik täpsustada, et julgeolek hõlmab selles

kontekstis ka sõjalist riigikaitset. Kasutatud on „sõjalise riigikaitse“ mõistet, kuna „riigikaitse“ võib

hõlmata laia riigikaitse kontseptsiooni mõttes palju laiemaid valdkondi kui vaid sõjaline riigikaitse.

Paragrahviga 2 muudetakse HKMSi.

HKMS § 44 lõige 2 sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi

kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. HKMS § 249 lõige 1 sätestab,

et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis

määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse

esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset

kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks.

Arvukad kohtuvaidlused ja korduvad esialgse õiguskaitse taotlused

Kehtiva seadusandluse järgi on võimalik nii planeerimis- kui ka ehitusmenetluses kuni ehitise

kasutusele võtmiseni vaidlustada umbes viit haldusakti:

o planeeringu kehtestamine;

o projekteerimistingimused;

o ehitusluba/ehitisteatis;

o kasutusluba/kasutusteatis;

o metsateatised.

Lisaks on iga kaebusega võimalik esitada esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlus, mis teeb kokku

minimaalselt 10 vaidlust ühe ehitise ehitamiseks. Kui kohtuvaidluses läbitakse kõik kolm

kohtuastet, võib kaebuse esitamisest, kuni jõustunud kohtulahendini jõudmiseni kuluda keskmiselt

umbes viis aastat, kuid sõltuvalt kohtuvaidlusest võib see aeg olla ka pikem. Riigikaitse seisukohalt

oluliste ehitiste vaatevinklist seavad nii arvukad ja pikad kohtuvaidlused ning võimalus, et igas

kohtumenetluse etapis võidakse kohaldada esialgset õiguskaitset, mis peatab kõik ehitamisega

seotud tegevused, ohtu riigikaitse efektiivse tagamise eesmärgi. Võib juhtuda, et kohtuvaidluste

tulemusena ei täida riigikaitseks vajalikud ehitised enam (täielikult) oma eesmärki.

KeÜS § 30 lõige 1 sätestab, et isik, kelle õigust on rikutud, sealhulgas õigust tervise- ja

heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, võib esitada vaide haldusorganile või kaebuse

halduskohtusse. KeÜSs keskkonnaorganisatsioonidele kaebeõiguse andmise ajendiks on Århusi

konventsioon, millest tulenevalt on vastav kaebeõigus kehtestatud ka EL keskkonnamõju

direktiivis 2011/92/EL (artikkel 11 lg 1).

4

Viimaste riigikaitse vaatevinklist oluliste projektide (Nursipalu harjutusvälja laiendamine,

kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering, Kaitseväe varustuslaod) puhul on kohtuvaidlused taandunud

peamiselt keskkonnaküsimustele nii avaliku huvi kaitseks kui ka subjektiivse õiguse kaitseks.

Olulisemad käimasolevad riigikaitsevaldkonna kohtuvaidlused:

- Nursipalu harjutusvälja (HV) laiendamine, II kohtuastmes.

- Nursipalu HV teed (metsateatised teede raadamiseks), III kohtuastme menetlusse võtmise

ootel, EÕK on osaliselt kohaldatud. Uued metsateatised on I kohtuastmes.

- Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering (REP), I kohtuastmes. Hetkel EÕKd kohaldatud ei ole.

- Kaitseväe varustuslaod (TTJA ehituslubade ja ehitusteatiste vaidlus). I kohtuastmes, kus on

kolm korda taotletud esialgset õiguskaitset ja need on käinud II astmeni välja.

- Kaitseväe varustuslaod (kaks Keskkonnaameti (KeA) metsateatiste vaidlust), I kohtuastmes.

EÕKd kohaldati, kuid õiguskaitse lõppes, kui ehituslubade vaidluses võttis II kohtuaste EÕK-d ei

kohaldanud.

- Rõuge valla vastu esitatud kaebus seoses Nursipalu HVl öisel ajal laskmiste lubamisega, I

kohtuastmes.

Kõikides eelnimetatud kohtuvaidlustes on taotletud esialgset õiguskaitset ja kohati ühes

kohtuastmes korduvalt. See koormab nii kohtuid kui ka haldusorganeid, kes on vastustajad ja

kaasatud haldusorganid. Tuleb arvestada, et ühtegi tegevust ei ole võimalik täie kindlusega lõpuni

viia, kui kohtuvaidluses võib igal hetkel kohaldada esialgset õiguskaitset ehk tegevused peatada.

Kohtumenetluse venimine

HKMS § 126 lõige 2 sätestab, et kui seaduses ei ole sätestatud tähtaega, vaatab kohus asja läbi

mõistliku aja jooksul. Samas HKMS § 126 lõike 3 järgi vaatab kohus rahvusvahelise kaitse asja ja

ajutise konkurentsijärelevalvemeetme peale esitatud kaebuse läbi eelisjärjekorras ning ka

hankeasjades on erisus, mille kohaselt vaadatakse hankeasi halduskohtus läbi 45 päeva jooksul

kaebuse esitamisest arvates (HKMS § 275 lg 2), kuid riigikaitse vaatevinklist oluliste kohtuvaidluste

osas sellist erisust sätestatud ei ole ega ole sätestatud ka kohtumenetluse maksimumtähtaega. Seega

toimub riigikaitse jaoks oluliste kohtuasjade läbivaatamine tavapärast mõistlikku tähtaega järgides.

Arvestades kohtute ülekoormatust, võib see venitada kohtuvaidlused ühes astmes mitme aasta

pikkuseks. Lõpliku kohtulahendini jõudmiseks, kui läbitakse kolm kohtuastet, tuleb üldiselt

arvestada vähemalt viie aastaga. Selline menetlusaeg võib seada ohtu riigi julgeoleku (eriti

olukorras, kui menetluse ajaks on kohaldatud ka esialgset õiguskaitset).

Eeltoodud selgitustele tuginedes viiakse eelnõu §-ga 2 HKMS-i sisse järgmised muudatused:

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse HKMS §-i 126 lõikega 4 ja nähakse ette, et riigikaitselise

ehitisega seotud asja lahendab kohus eelisjärjekorras ning mitte pikema aja kui nelja kuu jooksul.

Siinkohal on mõeldud EhS § 115 lg 1 ja lg 11 järgseid riigikaitselisi ehitisi. Kohtuvaidlus võib

puudutada mis tahes aspekti seoses riigikaitselise ehitisega, st vaidluse all võib olla nii ehitise

planeerimine, ehitamine, ehitise ehitamiseks vajalik metsa raadamine vms. Kuna riigikaitselised

ehitised on oma riigikaitselise eesmärgi tõttu riigi jaoks prioriteet, on põhjendatud nendega seotud

vaidluste lahendamine eelisjärjekorras sarnaselt juba kehtivas HKMSi § 126 lõikes 3 sätestatud

erandile. Maksimaalse neljakuulise tähtaja määramisel on juhindutud põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse § 13 lõikest 1, mille kohaselt on samuti kohtule põhiseaduslikkuse

järelevalve asjas sätestatud maksimaalne neljakuuline tähtaeg asja lahendamiseks.

Eelnõu § 2 punktid 2-4 puudutavad kaebeõigust muul alusel kui enda õiguste kaitset puudutavates

asjades. Punktidega 2 ja 3 piiratakse avaliku huvi kaitset puudutavates asjades kohtusse pöördumise

ja edasikaebamise õigust. Kavandatavate sätete eesmärk on piirata kaebeõigust kahe kohtuastmega

(I ja III kohtuaste), kui kaebus ei ole esitatud isiku subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid üksnes

5

avalikes huvides. Põhiseaduse § 24 lg 5 sätestab, et igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse

peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Seega ei sätesta

põhiseadus selgesõnalist kohustust, et igal üksikjuhul peab eksisteerima võimalus vaielda kohtuasja

kolmes kohtuastmes. Keskne on võimalus kaevata otsus edasi kõrgemalseisvale kohtule ning

konkreetse edasikaebamise korra sätestab seadus. Avaliku huvi kaitseks sätestatud kaebeõigus ei

ole põhiseaduslik põhiõigus, kuna puudub konkreetne subjektiivsete õiguste riive, vaid seadusandja

poolt loodud erand, mida on võimalik piirata. Ringkonnakohtu vahele jätmist ehk nn hüppavat

kassatsiooni on seni Eesti õiguskorras kasutatud väärteomenetluse seadustikus (VTMS) kohtuvälise

väärteomenetleja tehtud otsuse peale kaebuse esitamisel. VTMS § 136 lõike 2 ja § 155 lg 1 p 1

kohaselt saab väärteomenetluses maakohtu lahendi peale esitada kassatsioonikaebuse otse

Riigikohtule olukorras, kus menetluses tegi esimese sisulise lahendi kohtuväline menetleja. Seega

ei ole teatud juhtudel hüppava kassatsiooni kohaldamine välistatud. Seega oleks ka avalikes huvides

esitatava kaebuse (nt riigikaitselisi ehitisi silmas pidades) üks võimalik lahendus ringkonnakohtu

vahelejätmine ja nn hüppava kassatsiooni kohaldamine.

Riive on proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Piirangu

peamiseks eesmärgiks on menetlusökonoomia tagamine. Apellatsioonkaebuse esitamise

vahelejätmine muul alusel kui enda õiguste kaitset puudutavates asjades, on sobiv meede, kuna ilma

isiku subjektiivseid õigusi rikkumata kiirendab riigikaitse seisukohalt oluliste vaidluste protsessi.

Seega on piirang sobiv seatud eesmärgi saavutamiseks. Alternatiivsed meetmed sama kiire

menetluse saavutamiseks, näiteks ringkonnakohtule väga lühikese menetlustähtaja seadmine, ei

tagaks sama tõhusalt menetlusökonoomiat, sest ringkonnakohus ei pruugi ettenähtud ajaraamis

jõuda kõiki argumente kaaluda ja teha kvaliteetset otsust teha, mis jätaks siiski Riigikohtule

märkimisväärse halduskoormuse ning menetlusaeg lõpliku lahendi saamiseni ei lüheneks.

Alternatiivne lahendus menetlusökonoomia tagamiseks oleks ka kohtuastmete piiramine

halduskohtu ja ringkonnakohtuga. Siiski on õiguse ühetaolise kohaldamise vaatevinklist mõistlikum

lähtuda VTMS analoogiast, et viimase kohtuastmena teeks kohtuvaidluses otsuse Riigikohus.

Seetõttu on apellatsioonkaebuse vahelejätmine vajalik abinõu eesmärgi saavutamiseks. Piirang on

mõõdukas, kuna ei piira isiku subjektiivsete õiguste tõhusat kohtulikku kaitset, kohtumenetluses on

tagatud kaks kohtuastet (muuhulgas Riigikohus) ning piirang puudutab üksnes avaliku huvi kaitseks

esitatud kaebusi. Arvestades piirangu eesmärki ja mõju, on piirang sobiv, vajalik ning mõõdukas,

ega kahjusta kohtuliku kaitse põhiseadusliku miinimumi tagamist.

Punktiga 4 piiratakse muu kui enda õiguste kaitset puudutavates vaidlustes esialgse õiguskaitse

taotluse esitamise õigust. Põhiseaduse § 15 lg 1 esimene lause sätestab, et igaühel on õigus pöörduda

oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Esialgne õiguskaitse on selle õiguse oluline

osa, võimaldades tagada kohtuliku kaitse efektiivsuse. Arvestades, et avaliku huvi kaitset

puudutavates vaidlustes puudub konkreetne isik, kelle subjektiivseid õigusi võib olla avaliku võimu

tegevus rikkunud, ei lähe avalikes huvides esitatud kaebuste puhul mitmekordse esialgse õiguskaitse

taotluse esitamise võimaluse piiramine vastuollu põhiseadusega. Kehtivat laia kaebeõigust

kasutatakse kohati üsna valimatult ning ka pahatahtlikul ja venitamise eesmärgil. Kehtiva õiguse

järgi võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada kohtule igas menetlusstaadiumis ja põhimõtteliselt

korduvalt, kui asjaolud muutuvad. Eelnõu näeb ette sellest reeglist erandi. Selleks nähakse

kavandatavas HKMS § 249 lõikes 6 ette, et muu kui enda õiguste kaitset puudutavates

kohtuvaidlustes on võimalik esialgse õiguskaitse taotlus esitada üksnes koos kaebusega või

kassatsioonkaebusega. Eesmärk on vältida kohtumenetluse venitamist ja taktikalisi korduvtaotlusi.

Kavandatav säte on kooskõlas ka eelnõu käesoleva paragrahvi punktidega 2-3. Täpsemad selgitused

avaliku huvi kaitseks piiratava kaebuse kohta vt käesoleva eelnõu § 4 (KeÜS muutmine) selgituste

juurest.

6

Paragrahviga 3 muudetakse KeHJSi.

Keskkonnamõju hindamise alused ja nõuded tulenevad keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS). Keskkonnamõju hindamine on kohustuslik sellise

ehitise ehitamiseks, mille rajamine toob kaasa eeldatavalt olulise keskkonnamõju, kuid seadus näeb

ette ka teatud erandi, mis puudutab riigikaitselisi ehitisi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt otsustab

ehitusloa menetluses pädev asutus keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse (EhS

§ 42 lg 2). KeHJS järgi võib Vabariigi Valitsus otsustada jätta keskkonnamõju hindamata, kui

kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine,

ning kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada. Seega muul asutusel (nt

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil, edaspidi TTJA) ei ole võimalik antud erandile

tugineda, isegi kui tegemist on riigikaitselise ehitisega. Juhul, kui on vaja ehitusloa menetluses teha

keskkonnamõju hindamine (näiteks A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul), pikeneb

ehitusloa menetlus veel umbes ühe aasta võrra. Seega kehtivat regulatsiooni järgides võib tekkida

olukord, kus riigikaitselise ehitise ehitamiseks jääb keskkonnamõju hindamisest tulenevate

viivituste tõttu vajalik eesmärk õigeaegselt saavutamata või kahjustub eesmärk sedavõrd, et see jääb

üldse saavutamata. Kui on tegemist näiteks tavapärase riigikaitselise ehitisega (moonaladu), siis

TTJA peab kaaluma, kas KMH võib jätta tegemata.

Eeltoodud põhjendustele tuginedes tehakse KeHJSs järgmised omavahel seotud muudatused.

Eelnõu § 3 punktiga 1 tehakse seaduse kohaldamisalas terminoloogiline täpsustus selguse huvides,

et mõiste “julgeolek” hõlmab sõjalist riigikaitset.

Praktikas tekitab probleeme terminoloogiline lahknevus riigi julgeolekuks vajalike projektide

defineerimisel. KeHJS muutmise seaduse eelnõu 415 SE seletuskirja kohaselt ei olnud eesmärgiks

direktiivis toodud erandi kohaldamisala muuta, vaid selle ülevõtmine: “KeHJSi § 3 lisatakse lõige

2, millega võetakse üle direktiivi 2014/52/EL artikli 1 lõige 3: kui kavandatava tegevuse ainus

eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, võib keskkonnamõju jätta

hindamata, kui see võib nimetatud eesmärke kahjustada, välja arvatud sama paragrahvi lõike 1

punktis 2 nimetatud juhul. /../ Seletuskirja kohaselt termin riigi julgeolek tuleneb dokumendist

„Eesti julgeolekupoliitika alused 2010“.

Riigikogu 12.05.2010 otsusega vastu võetud “Eesti julgeolekupoliitika alused 2010” ei defineeri

terminit “julgeolek”. Samuti muutub dokument kehtetuks uue Eesti julgeolekupoliitika kinnitamisel

Riigikogu poolt.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/52/EL ja Euroopa Komisjoni 2019/C 386/05 teatis

lähtuvad erandi puhul terminist “kaitse” (defence):

„3. Liikmesriigid võivad — igal üksikjuhul eraldi ja kui siseriiklikus õiguses on nii ette nähtud —

otsustada käesolevat direktiivi mitte kohaldada projektidele või projektide osadele, millel on ainult

kaitse-eesmärk, või projektidele, mille ainus eesmärk on tsiviilhädaolukorras reageerimine, kui nad

leiavad, et selline kohaldamine võib nimetatud eesmärke kahjustada.”;

“3. Member States may decide, on a case-by-case basis and if so provided under national law, not

to apply this Directive to projects, or parts of projects, having defence as their sole purpose, or to

projects having the response to civil emergencies as their sole purpose, if they deem that such

application would have an adverse effect on those purposes.;”

Põhjendatud on seega KeHJS § 1 lõike 3 punktis 1 “julgeolek” täpsustamine terminiga “sealhulgas

sõjaline riigikaitse”, mis lähtub keskkonnamõju hindamise direktiivi grammatilisest sõnastusest.

Riigikaitse eesmärk on määratletud riigikaitseseaduse §-s 2. Paragrahvi 1 lõige 3 sätestab erandid,

millal KeHJSi tervikuna ei kohaldata.

Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse KeHJS § 1 lõiget 3 punktiga 5. Muudatus on seotud käesoleva

eelnõu §-s 9 ehk PlanSis tehtavate muudatustega. PlanSiga täpsustatakse neid riigikaitselisi ehitisi,

7

mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine ja mille osas ei

kohaldata omakorda PlanSi. See tähendab, et minnakse mööda planeerimismenetlusest, mille käigus

on vajalik läbi viia KSH ja kohaldada KeHJSist. Lisatava punktiga viidatakse PlanSis nimetatud

ehitistele ning punkt sätestab, et KeHJSt ei kohaldata ka selliste ehitiste tegevuslubadele, mille

puhul ei ole kohaldatud PlanSi. Sellega on välistatud selliste riigikaitseliselt oluliste ehitiste

tegevusloa menetluses ka KMH läbiviimise kohustus.

Eelnõu § 3 punktis 3 tehakse KeHJS § 3 lõikes 2 terminoloogiline täpsustus.

KeHJS § 3 reguleerib keskkonnamõjude hindamise kohustuslikkust, mille lõike 2 kohaselt ei ole

keskkonnamõju hindamine kohustuslik, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku

tagamine või hädaolukorra lahendamine. Sellisel juhul võib keskkonnamõju hindamise jätta läbi

viimata, kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada.

Tegemist on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja

eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta artikli 1 lõikes 3 sätestatud erandiga, mille kohaselt

liikmesriigid võivad otsustada igal üksikjuhul, kui siseriiklikes õigusaktides on nii sätestatud, mitte

kohaldada käesolevat direktiivi riigikaitse huvisid teenivate projektide suhtes, kui nad leiavad, et

sellisel kohaldamisel võib olla nendele huvidele kahjulik mõju. Selguse mõttes täiendatakse KeHJS

§ 3 lõiget 2 sõjalise riigikaitse mõistega.

Paragrahviga 4 muudetakse KeÜSi.

Eelnõukohase seadusega piiratakse läbi KeÜS § 30 täiendamise lõigetega 3 ja 4 riigikaitse

kaalutlustel kaebeõigust avalike huvide kaitset puudutavates vaidlustes. Eelnõukohane KeÜS § 30

lõige 3 näeb ette, et keskkonnaorganisatsioon ei saa haldusakti või toimingut vaidlustada, kui

haldusakti andmise või toimingu sooritamise eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamisega seotud riigikaitselise ehitise ehitamine või sellega seotud toimingu tegemine

või haldusakti andmine, välja arvatud juhul, kui nimetatud tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht.

Seega säilib keskkonnaorganisatsioonidel ka riigikaitseliste ehitistega seoses kaebeõigus juhul, kui

tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht. KeÜS § 5 kohaselt on keskkonnaoht olulise

keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. KeÜS 799 SE seletuskirja järgi on keskkonnaoht

piisav tõenäosus, et tekib oluline keskkonnahäiring. Keskkonnaohu mõistel on kaks komponenti,

mis iseloomustavad negatiivse tagajärje saabumise tõenäosust ja tagajärje olulisust. Ohu puhul

negatiivse tagajärje saabumise teaduslik ebamäärasus puudub või see on minimaalne. Negatiivne

tagajärg on ohu puhul mitte lihtsalt keskkonnahäiring, vaid oluline keskkonnahäiring, selline, mida

ei tule ega tohi üldreeglina taluda. Lõike 4 järgi piiratakse keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust

üksnes tuvastuskaebusele.

HKMS § 44 lõige 2 ja KeÜS § 30 täidavad Eestile Århusi konventsioonist tuleneva kohustuse tagada

n-ö huvitatud üldsuse esindajatele, eelkõige valitsusvälistele keskkonnaorganisatsioonidele (VKO)

kaebeõigus keskkonnaasjades. Kaebeõiguse piirangud nähtuvad HKMS §-st 45. Eesti kehtiv õigus

ei kehtesta piiranguid VKO-de kaebeõigusele olukorras, kus seda nõuavad riigikaitse või riikliku

julgeoleku huvid.

1.1. Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõiguse üldreeglid

1.1.1. Århusi konventsioon

Århusi konventsiooni artikkel 9 sätestab isikute ringi, kellel on keskkonnaasjades

kaebeõigus. Artikli 9 lõige 2 tagab kaebeõiguse isikutele, kellel on kas „põhjendatud

huvi“ või kelle „õigust on rikutud“, tingimusel et see on ette nähtud riigisisese õigusega.

VKO-de puhul, kes vastavad Århusi konventsiooni artikli 2 lõike 5 tingimustele,

8

eeldatakse nii sellise huvi kui ka õiguste olemasolu. Need tingimused, millele

kaebeõigusega VKO peab Århusi konventsiooni artikli 2 lõike 5 järgi vastama, on:

- ametlikult registreeritud mittetulunduslik juriidiline isik, kes tegutseb keskkonnakaitselisel

eesmärgil ja

- on aktiivselt osalenud keskkonnakaitselistes tegevustes. Konventsioon neid kriteeriume

täpsemalt ei sisusta.

Kaebeõigus kehtib Århusi konventsiooni artikli 6 alusel tehtud otsuste vaidlustamiseks,

kuid Euroopa Kohtu praktika näitab, et see laieneb ka muudele konventsiooni sätetele,

kui otsus puudutab keskkonnamõju hindamist. Artikli 9 lõige 3 laiendab kaebeõigust,

võimaldades VKO-del vaidlustada tegevusi, mis rikuvad riigisiseseid

keskkonnaõigusnorme.

Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 jätab liikmesriikidele teatava kaalutlusõiguse

menetlusnormide ja kaebeõiguse kriteeriumide kehtestamiseks. Siiski on Euroopa Kohus

rõhutanud, et liikmesriigid ei tohi kehtestada kaebeõigusele selliseid tingimusi, mis

muudaksid selle kasutamise praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks, sest see

kahjustaks konventsiooni ja EL keskkonnaõiguse eesmärke.1 Euroopa Kohtu hinnangul

võib kaebeõiguse tingimus, mis piirab õigust tõhusale kohtulikule kaitsele (ELi

põhiõiguste harta artikkel 47), olla õigustatud, kui see on seaduses sätestatud, austab

õiguse olemust ning on proportsionaalne ja vajalik avaliku huvi või teiste isikute õiguste

kaitseks (kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1).2

Nii on lubamatuks peetud näiteks Rootsi nõuet, et VKO-l peab olema 2000 liiget, kuna

sellega välistati suurem osa riigi VKO-dest.3 Samuti ei tohi kaebeõigust siduda VKO

rolliga haldusmenetluses4 või riigisisestes õigusaktides keskkonnaotsuse vaidlustamise

tingimuseks seada „asjaomase üldsuse“ eelnevat osalemist haldusotsuste tegemise

protsessis.5 Samuti on Euroopa Kohus pidanud kaebeõiguse piiramist ainult teatud

menetlusnõuete rikkumise puhuks lubamatuks. EL õigusega on vastuolus jaatada

kaebeõigust vaid olukorras, kus keskkonnamõju hindamist ei ole toimunud, välistades

kaebeõiguse olukorras, kus keskkonnamõju on küll hinnatud, kuid see ei ole toimunud

õiguspäraselt.6 Samamoodi on lubamatuks peetud toote tüübikinnituse vaidlustamise

välistust.7

1 EKo C-115/09, Bund für Umwelt und Naturschutz Deutschland, Landesverband Nordrhein-Westfalen, resolutsiooni

punkt 1. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=82053&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir

=&occ=first&part=1&cid=4466254 (22.10.2025); EKo C-664/15, Protect Natur, p 48. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=198046&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&d

ir=&occ=first&part=1&cid=4491674 (22.10.2025). 2 EKo C-664/15, Protect Natur, p-d 88–96. 3 EKo C-263/08, Djurgården-Lilla Värtans Miljöskyddsförening, resolutsiooni punkt 2. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=76763&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir

=&occ=first&part=1&cid=4478117 (22.10.2025). 4 EKo C‑826/18, Stichting Varkens in Nood and Others, resolutsiooni punkt 2. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=236421&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&d

ir=&occ=first&part=1&cid=4497204 (22.10.2025). 5 EKo C‑826/18, resolutsiooni p 2. 6 EKo C-72/12, Gemeinde Altrip, resolutsiooni punkt 1. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=144212&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&d

ir=&occ=first&part=1&cid=4486836 (22.10.2025). 7 EKo C-873/19, Deutsche Umwelthilfe (Réception des véhicules à moteur), punkt 66. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=4DD79A849BEF2AD77A223F3C598D005B?text=&

docid=267751&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=5332807 (23.10.2025).

9

1.1.2. Keskonnamõju hindamise direktiivid

Århusi konventsiooni rakendavad teiste hulgas direktiivid 2011/92/EL ja 2001/42/EÜ.

Muu hulgas sätestab direktiivi 2011/92/EL artikli 11 lg 1 Århusi konventsiooni artikli 9

väljendusena, et kooskõlas riikliku õigussüsteemiga tagavad liikmesriigid juurdepääsu

kaebuste lahendamisele kohtus asjaomasele üldsusele, kellel on küllaldane huvi või kelle

õigust on kahjustatud (kui liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks), et

vaidlustada otsuste, seaduste ja tegevusetuse sisulist või protseduurilist seaduslikkust

seoses käesoleva direktiivi sätete kohase üldsuse kaasamisega.

1.2. Kaebeõiguse piiramise võimalused

Århusi konventsiooni artikkel 9 ei sätesta konkreetseid aluseid kaebeõiguse piiramiseks, ehkki

konventsiooni artiklid 4 ja 6 võimaldavad riigil jätta riigikaitselistel põhjustel VKO teabenõudele

vastamata ja ta haldusmenetlusse kaasamata. Küll tuleneb võimalus riigikaitselisel eesmärgil

kaebeõigust piirata Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklist 346 ning seda kinnitab ka

keskkonnamõju hindamise direktiivide sõnastus.

1.2.1. ELTL artiklist 346 tulenev julgeolekuerand

ELTL artikkel 346 võimaldab liikmesriigil kehtestada erandeid EL õiguse kohaldamisel, sealhulgas

rahvusvaheliste konventsioonide, nagu Århusi konventsiooni rakendamisel, kui see on vajalik riigi

oluliste julgeolekuhuvide kaitseks. ELTL artikli 346 lõike 1 punkti a järgi ei välista aluslepingute

sätted liikmesriigi võimalust kohaldada eeskirju, et mitte anda teavet, mille avalikustamist riik peab

oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks. „[Ü]kski liikmesriik ei ole kohustatud andma

informatsiooni, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks“. Samuti

lubab ELTL artikli 346 lõike 1 punkt b igal liikmesriigil võtta selliseid meetmeid, mida ta peab

vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks ja mis on seotud relvade, laskemoona või

sõjavarustuse tootmise või kaubandusega; need meetmed ei või avaldada ebasoovitavat mõju selliste

toodete konkurentsitingimustele siseturus, mis ei ole mõeldud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks.

Euroopa Kohus on rõhutanud, et liikmesriigi ülesanne on määratleda oma põhilised julgeolekuhuvid

ning turvameetmed, mis on kõnealuse liikmesriigi avaliku julgeoleku kaitsmiseks vajalikud8. ELTL

artiklile 346 tuginedes tuleb neid julgeolekuerandeid tõlgendada kitsalt, nii nagu väljakujunenud

kohtupraktika kohaselt tuleb tõlgendada erandeid põhivabadusest. Kuigi artikli 346 lõike 1

punktis b on mainitud meetmeid, mida liikmesriik võib pidada vajalikuks, et kaitsta riigi olulisi

julgeolekuhuve, ei tule seda artiklit tõlgendada siiski nii, et sellega on antud liikmesriikidele

diskretsiooniõigus, mis võimaldab neil üksnes nendele huvidele viidates asutamislepingu või

nendega võrdsustatud sätetest kõrvale kalduda9. Nimelt peab ELTL artikli 346 lõike 1 punktile b

tuginev liikmesriik tõendama, et tal on vaja tugineda selles sättes ette nähtud erandile oma oluliste

julgeolekuhuvide kaitse eesmärgil.10

8 EKo C-187/16, Euroopa Komisjon vs. Austria, punkt 75. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=200403&pageIndex=0&doclang=et&mode=lst&dir

=&occ=first&part=1&cid=6370720 (23.10.2025); EKo C-252/01, komisjon vs. Belgia, punkt 30. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=48702&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&di

r=&occ=first&part=1&cid=7234211 (23.10.2025). 9 EKo C-187/16, Euroopa Komisjon vs. Austria, punkt 77; EKo C-615/10, Insinööritoimisto InsTiimi, punkt 35.

Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=123604&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&d

ir=&occ=first&part=1&cid=7233387 (23.10.2025). 10 EKo C-187/16, Euroopa Komisjon vs. Austria, punkt 78; EKo C-615/10, Insinööritoimisto InsTiimi, punkt 45.

10

Seega ei välista ELTL artikkel 346 automaatselt konventsiooni kohaldamist, vaid lubab selle

rakendamist piirata konkreetsetel, põhistatud julgeoleku kaalutlustel. Kokkuvõttes võib Århusi

konventsiooni sätteid – näiteks üldsuse kaasamise või teabe avalikustamise kohustust – piirata, kui

nende täitmine ohustaks riigikaitse eesmärke. Euroopa Kohtu praktika järgi on sellisel põhjusel

kaebeõiguse piiramine õiguspärane juhul, kui see on:

1) selgelt seaduses sätestatud,

2) tugineb tõelisele julgeolekuhuvile,

3) on rangelt vajalik ja proportsionaalne ning

4) säilitab kohtuliku kontrolli võimaluse.

1.2.2. Keskkonnamõju hindamise direktiivi erandid

Keskkonnamõju hindamise direktiivid 2011/92/EL ja 2001/42/EÜ näevad liikmesriikidele ette

võimaluse piirata huvitatud üldsuse õigusi, sh jätta direktiivi kohaldamata riigikaitse eesmärgil. Nii

võivad liikmesriigid direktiivi 2011/92/EL artikli 1 lõike 3 alusel – igal üksikjuhul eraldi ja kui

riigisiseses õiguses on nii ette nähtud – otsustada direktiivi mitte kohaldada projektidele või

projektide osadele, millel on ainult kaitse-eesmärk, või projektidele, mille ainus eesmärk on

tsiviilhädaolukorras reageerimine, kui nad leiavad, et selline kohaldamine võib nimetatud eesmärke

kahjustada.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi 2001/41/EÜ artikli 3 lõike 8 esimene taane

välistab samuti direktiivi kohaldamisalast kavad ja programmid, mille ainus eesmärk on seotud riigi

julgeoleku või tsiviilkaitsega. Kuivõrd direktiivi 2011/92/EL artikli 1 lõige 3 lubab direktiivi jätta

kohaldamata kaitse-eesmärgil ja tsiviilhädaolukorrale reageerimise puhul, nähtub konkreetselt

võimalus piirata direktiivi 2011/92/EL artikli 11 kohast kaebeõigust seoses keskkonnamõjude

hindamist puudutavate keskkonnavaidlustega.

Keskkonnamõju hindamist käsitlevate direktiivide ulatuse piirang nähtub Eesti õiguses KeHJS § 3

lg-st 2. Selle sätte järgi võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui kavandatava tegevuse ainus

eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine ja kui hindamine võib

nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada.

ELTL artikkel 346 lubab liikmesriikidel piirata teatud juhtudel kohtusse pöördumise õigust, kui see

on vajalik riigi julgeoleku kaitseks. Samas peavad sellised piirangud olema:

1) selgelt seaduses sätestatud,

2) tuginevad tõelisele ja olulisele julgeolekuhuvile,

3) rangelt vajalikud ja proportsionaalsed,

4) säilitama õiguse olemuse, tagades sõltumatu kontrolli,

5) alluma kohtulikule kontrollile.

3.3.1. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatuste vastavus ELTL artikli 346 nõuetele

KeÜS § 30 lisatavad lõiked 3 ja 4 täidavad ELTL artikli 346 julgeolekuerandile tuginemise nõudeid.

Seetõttu sätestatakse seaduses kaebeõiguse piirang, et täita esimene tingimus.

KeÜS § 30 lõike 3 muudatusettepanek lähtub tõelise ja olulise julgeolekuhuvi eesmärgist, mistõttu

on võimalik täita teine tingimus. Küll nõuab Euroopa Kohtu praktika, et riik määratleks selgelt oma

julgeolekuhuvid ning tõendaks konkreetse piirangu kontekstis, millise eesmärgi täitmiseks

konkreetne meede on ette nähtud.

11

Riigikaitselise ehitise ehitamine või sellega seotud haldusaktide andmine ja toimingute tegemine

saavad olla otseselt vajalikud riigi julgeolekuhuvi tagamiseks. Nii on lisaks juba EhS § 115 lg 1

järgi Kaitseministeeriumi valitsemisalasse või Kaitseministeeriumi valitsemisala valdusesse

kuuluvatele ehitistele KeÜS § 30 lõige 3 kaebeõiguse piiranguga hõlmatud EhS § 115 lg 11 kohaselt

vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel riigikaitseliseks määratud ehitised,

mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. Seega on

kaebeõiguse piirang KeÜS § 30 lõike 3 alusel selgelt piiritletud Kaitseministeeriumi valduse ning

ohuhinnangu alusel riigikaitse huvides vajalikuks peetud ehitisi puudutava tegevusega.

Viide EhSile võimaldaks laiendada riigikaitselisi ehitisi üksnes ehitiste määramisega

Kaitseministeeriumi valitsemisalasse või valitsemisala valdusesse. Sellisel kujul oleks KeÜS § 30

lõike 3 piirangu täpne ulatus ebaselge ning selle esemelist kohaldamisala saaks tuleviks laiendada

pelgalt ehitiste Kaitseministeeriumi valitsemisala valdusesse määramisega. Sellisel kujul ei

pruugiks iga ehitise osas kehtiv kaebeõiguse kitsendus vastata konkreetselt julgeolekuhuvide kaitse

eesmärgile. Selleks, et kaebeõiguse piirang piirduks tegelike ja oluliste julgeolekuhuvide esemeks

olevate ehitistega, määratakse KeÜS § 30 lõikega 3 kindlaks, et vaidlus peab puudutama riigi

julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamisega seotud riigikaitselise ehitise ehitamist või

sellega seotud toimingu tegemist või haldusakti andmist.

Olukorras, kus seadusandja määratleb konkreetsed riigikaitse eesmärgid, mida kaebeõiguse

kitsendamisega saavutada soovitakse ning määratleb konkreetselt ka regulatsiooni esemelise

kohaldamisala, tuleb veenduda vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõude täitmises. Pakutud KeÜS

§ 30 lõiked 3 ja 4 vastavad sobivuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõudele, mis täidab

kolmanda tingimuse. Riigikaitset aitab tagada, kui riigikaitseliste ehitistega seotud protsessid ja

menetlused on konfidentsiaalsed ja toimuvad kiiresti ilma viivitusteta. Seega on selliste ehitistega

seonduvate andmete konfidentsiaalsus, avaliku arutelu puudumine nende strateegiliste objektide

asukohta jm teavet puudutava osas ning kohtumenetlustega kaasneva aja- ja ressursikulu vältimine

olulised riigikaitse eesmärkide täitmiseks. KeÜS § 30 lõikes 3 sätestatud piirang on seega sobiv

riigikaitse eesmärgi täitmiseks.

Meede on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada isikute õigusi vähem riivava meetmega.

Käesoleval juhul on KeÜS § 30 lõikega 3 kehtestatav piirang vajalik riigikaitseliste

konfidentsiaalsuse ning kiiruse ja ressursitõhususe eesmärkide saavutamiseks. Alternatiivne meede

kaebeõiguse piirangule võiks olla istungi kinniseks kuulutamine, ent selline meede ei võimalda ära

hoida kaebeõiguse kasutamise negatiivseid tagajärgi, mis võiksid ajakriitiliste projektide elluviimist

takistada ning seetõttu selliste projektide eesmärke oluliselt kahjustada. Samuti ei hoia istungi

kinniseks kuulutamine ära riske, mis kaasnevad sellega, et riigikaitseline tundlik info satub

menetlusosaliste kätte. Seega puuduvad alternatiivsed meetmed, mis tagaksid riigikaitse eesmärkide

saavutamist sama tõhusalt, kui KeÜS § 30 täiendamine lõikega 3.

Meede võib olla mõõdukas ehk kitsas tähenduses proportsionaalne. Selleks tuleb tagada, et

kaebeõiguse piirang on kehtestatud riigikaitse huvides kitsalt konkreetset liiki ehitisi, st

riigikaitselisi ehitisi (EhS § 115 lg-d 1 ja 11) puudutava ehitamise ning seotud haldusaktide ja

toimingute osas. Seejuures on oluline, et kaebeõiguse piirang piirduks tegelike ja oluliste

julgeolekuhuvide kaitseks vajalike kriteeriumide alusel kindlaksmääratavate ehitistega.

Kaebeõiguse piirangut kitsendab omakorda KeÜS § 30 lõikes 3 sisalduv kriteerium „välja arvatud

juhul, kui nimetatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht“. See kriteerium tagab, et VKO-del on

kaebeõigus ka riigikaitseliste projektide puhul, millega kaasneb keskkonnaoht. Seejuures säilib

VKO-de kaebeõiguse olemus, kuivõrd säilib sõltumatu kontrolli teostamise võimalus selle üle, kas

KeÜS § 30 lõike 3 erand on põhjendatud. Seetõttu võimaldab KeÜS § 30 lõige 4 VKO-del esitada

KeÜS § 30 lõikes 3 toodud olukorras kaebus halduskohtule, et tuvastada, kas haldusorgan on andnud

haldusakti või sooritanud toimingu üksnes KeÜS § 30 lõikes 3 toodud alustel. Seega on meede

selgelt piiritletud ega riiva VKO-de õigusi ebaproportsionaalselt.

12

Täidetud on ka neljas ja viies tingimus. VKO-de õiguse olemus säilib, kuivõrd tagatud on sõltumatu

kontroll ja menetlus allub kohtulikule kontrollile. Ettepanekuga KeÜS § 30 lõike 4 lisamiseks

tagatakse VKO-le võimalus algatada kohtulik kontroll selle üle, kas haldusorgan on andnud

haldusakti või sooritanud toimingu ainsa eesmärgiga ehitada riigikaitseline ehitis või teha sellega

seotud toiming või anda sellega seotud haldusakt. Samuti tagab pakutud KeÜS § 30 lõige 3 VKO

võimaluse algatada kontroll nende menetluste üle, millega kaasneb keskkonnaoht.

Paragrahviga 5 muudetakse KeTS-i

Eelnõu § 5 punktiga 1 viiakse seadusesse sisse muudatus, millega täpsustatakse raadamisõiguse tasu

maksja. Kui metsa raiutakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi tagamiseks ja

metsateatist ei esitata, siis maksab metsa raiumisega seotud kulud see valitsusasutus, kelle huvides

riigikaitseline ehitis ehitatakse, välja arvatud juhul kui tegemist on eraõigusliku juriidilise isiku

riigikaitselise ehitisega.

Lõikega 12 luuakse erand, et kui raadamist kavandatakse metsateatist esitamata eraõigusliku

juriidilise isiku riigikaitselise ehitise, mille eesmärk on Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt riigi

julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine (nt Kaitseväe

vajadustest lähtuvalt strateegilist või sõjalist kaupa tootvate või käitlevate ettevõtete ehitised), maal,

siis raadamisõiguse tasu maksmise kohustus jääb siiski eraõigusliku juriidilise isiku kanda.

Käesoleva sätte lisamine on oluline selleks, et eraõiguslikul juriidilisel isikul ei tekiks eeldust, et kui

Vabariigi Valitsus otsustab eraõigusliku juriidilise isiku ehitise puhul, et tegemist on riigikaitse

seisukohalt kriitiliselt olulise ehitisega, siis raadamisõiguse tasu maksab vastav valitsusasutus.

Eelnõu § 5 punktidega 2-7 täiendatakse KeTSis raadamisõiguse tasu arvutamise alused, tasu

maksmise aega ning tasu tagastamist.

Metsaseaduse § 28 täiendamisel lõikega 11 ei esitata enam metsateatist § 28 lõikes 4 nimetatud raie

kohta, kui neid kavandatakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks. Sellest

tulenevalt täiendatakse KeTSi vajalike sätetega raadamisõiguse tasu kogumiseks.

Jätkuvalt tuleb maksta raadamisõiguse tasu raadatud metsa eest. Makstud raadamisõiguse tasu saab

taotleda tagasi, kui tasu maksmise teate väljastamisest on möödas kolm aastat ja raadamisega ei ole

alustatud või on raadatud väiksemas mahus.

Paragrahviga 6 muudetakse LKS-i.

Eelnõu § 6 punktiga 1 lisatakse ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse erand, et keeld ei laiene

Vabariigi Valitsuse otsusel sellisele ehitisele, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas

sõjalise riigikaitse tagamine.

Kehtiv norm lubab täna teatud tingimustel riigikaitseliste ehitiste ehitamist ranna- ja kalda

ehituskeeluvööndisse. Selleks peab Keskkonnaamet andma nõusoleku. Eelnõuga muudetakse

tingimust selliselt, et kui Vabariigi Valitsus on EhS § 115 lõike 11 kohase otsuse langetanud, siis ei

pea selleks eraldi veel Keskkonnaameti nõusolekut küsima. Muudatuse eesmärk on vähendada

ajakriitilisel hetke riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamise eesmärgist lähtuvalt

otsustusprotsessi.

Lähtuvalt LKS § 34 sätestatud ranna ja kalda kaitse eesmärkidest, milleks on rannal ja kaldal asuvate

looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda

eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine, on ranna ja

kalda ehituskeeluvööndis üldjuhul ehitamine keelatud. LKS § 38 lõige 3 sätestab üldpõhimõtte,

mille kohaselt ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

13

Sellest lähtuvalt tuleb suunata ehitustegevust ehituskeeluvööndist väljapoole, veekogust kaugemale,

ning võimalusel vältida ehitustegevust ranna ja kalda ehituskeeluvööndis. Siiski on LKSis rannal ja

kaldal ehituskeeluvööndis ehitamisele ettenähtud mitmed erandid. Erandid on eeskätt ehitistele,

mille ülesanne ja kasutus on seotud vee ääres paiknemisega või juba väljakujunenud asustuse või

olemasolevate ehitiste juurde uute ehitiste püstitamisega. Olukorras, kus ehitise vajaduse üle

otsustab Vabariigi Valitsus on otstarbekas, et kõik kaalutlused teeb sama otsustaja, sealhulgas kas

ehitamine on ka tegelikult võimalik, arvestades muuhulgas ka ranna ja kalda kaitse eesmärke.

Eelnõu § 6 punktiga 2 täpsustatakse looduskaitseseaduse § 91 lõikes 24 õigusselguse huvides

terminit „julgeolek“ (security), mis kõnesoleva eelnõu raames hõlmab läbivalt terminit „sõjaline

riigikaitse“ (defence). Terminoloogiline muudatus lähtub direktiivi 2014/52/EL grammatilisest

sõnastusest.

Paragrahviga 7 muudetakse MaaKaTS-i, milles täpsustatakse katastriüksuse sihtotstarbe

regulatsiooni.

MaaKatS § 18 kohaselt määrab linna- või vallavalitsus sihtotstarbe lähtudes sättes nimetatud

põhimõtetest. Näiteks MaaKatS § 18 lg 1 alusel ehitisteta katastriüksusele määratakse sihtotstarve

maa tegeliku kasutuse alusel või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel

üldplaneeringu alusel. Nimetatud sätte järgi saaks maatulundusmaa asemel riigikaitsemaa

sihtotstarbe määrata eeskätt peale projekti realiseerimist ning selle julgeoleku eesmärgil kasutusele

võtmist, kuid mitte varem olukorras, kus planeering puudub.

Eelnõuga nähakse ette kord, mille kohaselt Vabariigi Valitsus võib määrata riigi omandis oleva maa

katastriüksuse sihtotstarbeks riigikaitsemaa või muu §-s 181 sihtotstarbega maa, kui katastriüksusele

planeeritakse ehitist vastavalt planeerimisseaduse § 2 lõigetele 2 - 22. Muudatuse tulemusel saab

maa sihtotstarvet muuta lisaks kohaliku omavalitsuse üksusele ka Vabariigi Valitsus lähtudes

kehtivast üldplaneeringust juhul, kui alal puudub detailplaneeringu koostamise kohustus ehk

MaaKatS § 18 lg 1 p 1 alusel. Vabariigi Valitsuse otsuse alusel katastriüksuse sihtotstarbe muutmise

kannab katastripidaja maaregistrisse.

Maa sihtotstarbe muutmisel peab jälgima, et ei muudetaks üldplaneeringus sätestatud juhtotstarvet

(PlanS § 6 p 9, § 75 lg 1 p 18) ulatuslikult11 (PlanS § 142 lg 1 p 1). Ulatuslik juhtotstarbe muutmine

saab kõne alla tulla juhul, kui muudatuse tulemusel muutub maa-ala kasutus enam kui 51%.

Riigikaitsemaa (MaaKatS § 181 lg 7) sihtotstarbe määramine on lubatud selliste üldplaneeringus

määratud juhtotstarvete puhul, mille puhul ei teki sisulist vastuolu üldplaneeringu juhtotstarbe ja

riigikaitsemaa sihtotstarbe vahel12.

Katastriüksusele riigikaitsemaa sihtotstarbe määramine Vabariigi Valitsuse otsusega vähendab

kohalike omavalitsuste halduskoormust ning millega välditakse paralleelsete haldusmenetluste

läbiviimist ning see ei lähe vastuollu kohaliku omavalitsuse PS §-s 154 sätestatud

enesekorraldusõigusega. Sihtotstarbe määramisel võetakse jätkuvalt arvesse kohaliku omavalitsuse

üldplaneeringus tehtud ruumiotsust.

Eelnõukohase seadusega muudetakse ka planeerimisseaduse § 2 lõiget 2 ning täiendatakse lõigetega

21 -22 (vt käesoleva seletuskirja § 9 selgitusi).

11 Riigikohtu halduskolleegiumi 30.03.2021 kohtuotsus haldusasjas nr 3-18-1901, p 15 ja 28.03.2024 kohtuotsus

haldusasjas nr 3-21-1370, p 19 12 Riigikohtu halduskolleegiumi 30.09.2025 kohtuotsus haldusasjas nr 3-22-1248, p 17

14

Paragrahviga 8 muudetakse MS-i.

Eelnõu § 8 punktiga 1 sätestatakse erisused metsaressursi kohta teabe kogumiseks.

Riigi ülesanne on metsaressursi üle arvestuse pidamine. Keskkonnakaitse stabiilse seisundi ja metsa

mitmekülgse kasutamise tagamiseks peab riigimetsamaa pindala moodustama vähemalt 20% Eesti

Vabariigi territooriumist. Vabariigi Valitsusel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada

piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et raie maht võib ületada

majandatava metsa juurdekasvu.

Oma ülesannete täitmiseks metsanduses peab riik metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja

kasutamise arvestust metsaressursi arvestuse riiklikus registris. Kuivõrd riigikaitselisel eesmärgil

võib raie hõlmata suuri alasid, siis riigi kohustuste täitmiseks, sh ressursside arvestusega seotud

kohustuste säilimiseks, lisatakse metsaseadusesse erisäte, mille kohaselt Kliimaministeeriumil kui

metsaregistri vastutaval töötlejal on õigus küsida infot riigikaitselise tegevuse korral infot metsa

kasutamise kohta ka olukorras, kus metsaseadus ei kohaldu või selle kohaldamisala on piiratud. Info

maht on piiratud MS § 9 lõike 1 kohaldamisalaga.

Eelnõu § 8 punktiga 2 muudetakse MS §-i 28, mis reguleerib raiete tegemist. Muudatuse kohaselt

võib riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks kalduda kõrvale metsa

majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest. Kõnesolev muudatus on seotud metsateatise

esitamise kohustusest loobumisega, sest edaspidi kaasatakse Keskkonnaamet riigikaitseliste ehitiste

ehitamisse faasis, mille käigus kavandatakse vajalikke riigikaitselisi ehitisi ja sellisel juhul ei ole

metsateatise esitamine vajalik.

Eelnõu § 8 punkti 3 muudatus on seotud metsateatise kohustuse vähendamisega riigikaitseliste

ehitiste puhul.

Punktiga 3 muudetakse metsaseaduse § 41 lõike 1 punkti 1, lisades täiendava välistuse, mille puhul

kavandatava raie korral ei pea metsateatist esitama. Lisatavaks erisuseks on riigi julgeoleku,

sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks kavandatavad raied vastavalt MS § 28 lõikes 4 loetletud

raietele.

Eelnõu § 8 punktis 4 tehtav muudatus on seotud raadamistasu maksmisega. Eelmise punkti kohaselt

muudetakse metsateatise esitamise kohustust nendel juhtudel, kui metsa raiutakse riiigkaitseliste

ehitiste kavandamiseks ja ehitamiseks, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamine. Metsateatis on aluseks raadamistasu arvutamisel ja raadamistasu maksmisel.

Kui nüüd metsateatise esitamise kohustus ära kaob, kaob ka võimalus raadamistasu arvutada ning

maksta. Seetõttu lisatakse metsaseaduse § 8 lõikesse 4 säte, mille kohaselt makstakse

raadamisõiguse tasu pärast Keskkonnaametilt raadamisõiguse tasu maksmise teate saamist.

Eelnõu § 8 punktis 5 täpsustatakse metsa raiumise mahu erandit, mille korral ei pea metsateatist

esitama. Eelnõukohase seaduse jõustumisel ei kohaldata metsa raiumisel mahulist piirangut ja võib

metsateatise jätta esitamata, kui metsa raiutakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse

eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal ning ehitusseadustiku §-s 115 sätestatud riigikaitselise ehitise

või kavandatava riigikaitselise ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal. Seda juhul, kui

Keskkonnaamet on eelnevalt osalenud raie vajaduse kavandamisel ja mõju Natura 2000 võrgustiku

alale on objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud.

Eelnõu § 8 punktiga 6 täiendatakse MSi § 41 lõigetega 141 ja 142. Lõikega 141 luuakse erinorm

õigusselguse huvides, et omanik või kinnisasja valdaja võib raiuda metsa riigikaitsemaal või

eelnõukohase maakatastriseaduse § 18 lõikes 11 sätestatud juhul muu sihtotstarbega maal ning

15

riigikaitselise ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal ilma metsateatist esitamata. Nii nagu

selgitatud eelmises punktis, siis saab seda teha vaid tingimusel, kui Keskkonnaamet on eelnevalt

osalenud raie vajaduse kavandamisel. Lisaks seatakse tingimuseks, et raiumine ei tohi avaldada

mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Metsateatist esitamata saab raiet teostada juhul, kui mõju Natura

2000 võrgustiku alale on objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud ja tegevuse lubamiseks

pole vaja läbi viia Natura hindamist.

Natura hindamist pole vaja läbi viia juhul, kui kavandatav tegevus asub Natura 2000 aladest nii

kaugel, et see ei saa mõjutada Natura 2000 ala kaitse-eesmärki. Hindamise vajadus puudub ka juhul,

kui mõju on varem piisava põhjalikkusega asjakohaselt hinnatud ning hindamine on jõudnud

tulemusele, et mõju Natura 2000 alale on välistatud. Natura hindamise vajaduse puudumise saab

välja selgitada koostöös Keskkonnaametiga raie vajaduse kavandamisel. Kui mõju Natura 2000

võrgustiku alale ei ole objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud, tuleb raie kavandamisel

esitada metsateatis, millele hinnatakse mõju vastavalt looduskaitseseaduse 10. peatükis sätestatule

arvestades LKS § 91 lõikes 24 toodut.

Keskkonnaameti osalemine raie kavandamisel tagab muu hulgas, et raie oleks kooskõlas LKSi ja

selle alusel kehtestatud kaitstavate loodusobjektide kaitse-eeskirjadega. Koostöös on võimalik leida

lahendused kaitsealustele liikidele ja kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärkidele raie mõju

vältimiseks ja vähendamiseks. Keskkonnaamet saab anda kaitse-eeskirja või LKSiga sätestatud

nõusolekud ja vajadusel tingimused mõjude leevendamiseks.

Paragrahviga 9 muudetakse planeerimisseaduse § 2 lõiget 2 ja lisatakse lõiked 21 - 23.

Planeerimisseaduse eelneva redaktsiooni seletuskirjas selgitatakse, et kuigi ehitusseadustikus ja

planeerimisseaduses on tänaseks ette nähtud eriregulatsioonid põhjendatud juhtudel teatud tüüpi

riigi julgeoleku jaoks tähtsate ja samas ajakriitilise valmimistähtajaga ehitiste ehitamise

võimaldamiseks lihtsustatud menetluses, siis ei ole see regulatsioon piisavalt paindlik arvestamaks

praegust julgeolekuolukorda. Tavapärase praktika kohaselt alustatakse ehitise kavandamist

ruumilisest planeerimisest, mille olemuslik sisu seisneb ehitisele sobiva asukoha valiku protsessis

ning mille käigus kaasatakse avalikkus, avatakse arutelud ehitise paiknemise ja selle mõjude osas.

Reeglipäraselt järgitakse planeerimisprotsessis teavitamise, huvide tasakaalustamise ja lõimimise,

teabe piisavuse jt planeerimises olulisi põhimõtteid. Küll aga leidub ehitisi, mille asukoht on selle

olemust arvestades kindlaks määratud ehk mille puhul alternatiivid puuduvad ning mille rajamine

on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks või hädaolukorra ennetavaks

lahendamiseks ajakriitilise iseloomuga. Sellistel väga erandlikel juhtudel võib olla põhjendatud

ainult riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks või hädaolukorra ennetavaks

lahendamiseks vajalike ehitiste rajamine lihtsustatud menetluses, sest ehitamisega viivitamisel ja

ehitise puudumisel võib pädeva riigiasutuse (Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi valitsemisala

asutus või Riigikantselei) hinnangul aset leida sündmus, mille tulemusel on mõjutatud terve riigi

julgeolek. Ehk nende ehitiste mitteehitamise mõju on oma olemuselt oluliselt suurem kui nende

ehitamisel tekkiv mõju näiteks ümbritsevatele inimestele või keskkonnale. Selline ehitis on vajalik

kõigi heaolu ja turvalisuse säilimiseks.

Käesolevas muudatuses käsitletakse sellist ehitist kui ehitist, mille ainus eesmärk (st põhjus, miks

ehitist ehitatakse, mitte kitsalt ehitise kasutamise otstarve) on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine. Eelnõukohase seadusega luuakse regulatsioon,

millega välistatakse julgeoleku, sh sõjalise riigikaitse seisukohalt kriitilise tähtsusega ehitiste

planeerimisel ja ehitamisel mitme-etapilist planeerimismenetlust.

16

Punktiga 1 muudetakse PlanS § 2 lõiget 2 ning sätestatakse, et ehitisele ei kohaldata

planeerimisseadust juhul, kui selle ainus eesmärk valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja

asjakohase ohuhinnangu alusel antud Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt on riigi julgeoleku,

sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine. Selle sätte raames on mõeldud

ehitis, mis on riigi julgeoleku, mille hulka kuulub ka sõjaline riigikaitse, tagamise seisukohalt

kriitilise tähtsusega. Selliseks ehitiseks võivad sõltuvalt olukorrast kvalifitseeruda nii sellised

Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseministeeriumi valduses olevad ehitised, mida ei ole

lõikes 21 nimetatud kui ka teiste ministeeriumide omandis (eelkõige nt Siseministeerium) või

valduses olevad (planeeritavad) ehitised kui ka Kaitseväe kriitilistest vajadustest lähtuvalt strateegilist

või sõjalist kaupa tootvate või käitlevate ettevõtete ehitised või riigi julgeoleku seisukohast

vältimatult olulisi teenuseid pakkuvate ettevõtete ehitised. Sõjalise riigikaitse seisukohalt oluline

ettevõte peab arendama ja tootma tooteid või pakkuma teenuseid, mis vastavad Kaitseväe

võimearendusprioriteetidele ja strateegiliste varude tagamise eesmärgile.

Kui Vabariigi Valitsus on vastavasisulise otsuse langetanud, siis konkreetse ehitise osas ei rakendata

ei planeerimise ega ka KSH/KMH protsesse. Kõnesoleva muudatusega vähendatakse

otsustusprotsessi ja bürokraatiat.

Punktis 2 eelnõukohases PlanS § 2 lõikes 21 piiritletakse riigikaitsega seotud tegevusi ja nende

tegevuste elluviimiseks rajatavaid ehitisi, mille korral ei kohaldata planeerimisseadust. Näiteks ei

kohaldata planeerimisseadust side ja eelhoiatamisega seotud riigikaitseliste ehitiste planeerimisele,

ladustamisega seotud riigikaitseliste ehitiste planeerimisele, sõjaväelise väljaõppega seotud ehitiste

planeerimisele, Kaitseväe ja Kaitseliidu linnakute planeerimisele ega Kaitseväe ja Kaitseliidu

harjutusväljade ja lasketiirude planeerimisele. Eelnimetatud ehitiste planeerimine välistatakse

automaatselt planeerimisseaduse kohaldamisalast, mis omakorda tähendab, et nende puhul ei

rakendata ka KSH menetlust, välja arvatud eelnõukohases PlanS § 2 lõikes 22 sätestatud juhul (ehitist

planeeritakse detailplaneeringu kohustusega tiheasustusalale), mil planeerimisseaduse kohaldamata

jätmiseks on osade ehitiste puhul siiski vajalik Vabariigi Valitsuse otsus.

Eelnõukohases PlanS § 2 lõigetes 2-22 nimetatud ehitiste puhul annab ehitusloa Tarbijakaitse- ja

Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) või esitatakse talle ehitusteatis EhS § 118 lõigete 1 ja 2 alusel,

sest selliste ehitiste püstitamise protsessi peab kaalukatel riigi julgeoleku vajadustest lähtuvatel

põhjustel juhtima ja load väljastama riik oma asjakohaste ametiasutuste kaudu.

Selliste riigikaitseliste ehitiste planeerimisele, mis ei ole automaatselt planeerimisseaduse

kohaldamisalast väljas, jääb planeerimisseadus kohalduma. Siiski ei ole välistatud ka selliste teiste

riigikaitseliste ehitiste puhul Vabariigi Valitsusel PlanS § 2 lg 2 järgi valdkonna eest vastutava

ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel otsustada, et ehitise ainus eesmärk on riigi

julgeoleku, sh sõjalise riigikaitse tagamine ja seeläbi jätta planeerimisseadus kohaldamata.

Eelnõukohases PlanS § 2 lõikes 23 sätestatakse, et kui eelnõu kohases PlanS § 2 lõigetes 2-22

nimetatud ehitis asub riigi omandis oleval maal ning esineb vastuolu kehtivate varem kehtestatud

planeeringutega (näiteks üld- või maakonnaplaneeringud), siis võib Vabariigi Valitsus otsustada

varem kehtestatud planeeringute või nende osade kehtivuse peatamise. Vabariigi Valitsuse otsuse

kehtivus on viis aastat, mille jooksul peab ehitis olema valmis. Lühike tähtaeg tuleneb asjaolust, et

planeerimisseaduse kohaldamata jätmine ja kehtivate planeeringute järgimata jätmine saab olla

põhjendatud ainult kiireloomuliselt vajaliku ehitise puhul, mille osas saab eeldada, et viie aasta

jooksul on ehitis ka valmis ehitatud. Säte sarnaneb riigi eriplaneeringu kehtestamise sätetele PlanS

§ 53 lõiked 2 ja 3.

17

Kohaliku omavalitsuse teostamise tagatise riive

Planeerimismenetluses konsolideeritakse riiklikud, kohalikud ja erahuvid ühte planeeringu

dokumenti. See võimaldab lahendada planeerimismenetluses võimalikud huvide konfliktid ja

õiguslikud vaidlused, arvestades õigusaktidest tulenevaid piiranguid ja kohustusi. Planeeringu

kehtestamise menetluses korraldab kohaliku omavalitsuse üksus nii kohaliku elu küsimusi, kui ka

täidab riiklikku ülesannet (riigikaitse, keskkonnakaitse, avalik kord jne). Eesti Vabariigi

põhiseaduse (PS) § 2 kohaselt on riik korraldatud unitaarriigi põhimõttel. Eesti riigi maa-ala,

territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne

riik. PS § 2 lg 1 rõhutab Eesti territoriaalset terviklikkust sõnadega „lahutamatu ja jagamatu“, mis

muudab sätte rahvusvahelises õiguses mõistetud territoriaalse terviklikkuse printsiibi tähendusest

laiemaks, välistades ka üksiku territoriaalse autonoomse üksuse olemasolu riigis. Riigikohus on

korduvalt rõhutanud, et kuna PS-s ei ole rahvuslik-territoriaalset autonoomiat eraldi nimetatud,

oleks selle olemasolu riigis vastuolus PS-ga (RKPJKo 11.08.1993, III-4/A-2/93; RKPJKo

06.09.1993, III-4/A-3/93).[1] Kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad kohaliku elu küsimusi ja

täidavad neile volitatud avaliku võimu ülesandeid riigi territooriumi kindlaksmääratud osa

(haldusüksuse territoorium ehk haldusterritoorium) suhtes. [2] Kohaliku omavalitsuse üksused

korraldavad kohaliku elu küsimusi ja täidavad neile volitatud avaliku võimu ülesandeid riigi

territooriumi kindlaksmääratud osa (haldusüksuse territoorium ehk haldusterritoorium) suhtes.

Riigikaitse korraldamine ei ole kohaliku elu küsimus.

PS § 154 lg 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud

omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. PS § 154 lg 2 kohaselt võib kohalikule

omavalitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega.

Kohalikku omavalitsust teostatakse kohalik omavalitsuse üksuste kaudu (PS § 155). Samuti võib

seadusega kehtestada kohaliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsuse üksuste

enesekorraldusõiguse piirangud. Tagamaks kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse üksuste

enesekorraldusõiguse põhiolemuse säilimist, peavad selle piirangud olema proportsionaalsed ega

või moonutada enesekorraldusõiguse olemust. Kohalik omavalitsuse põhiseadusliku tagatise riive

tuvastamiseks tuleb hinnata, kas kavandataval meetmel on mõju kohaliku omavalitsuse teostamisele

või kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusele.

Eelnõukohane Vabariigi Valitsuse otsuse mõju sarnaneb riigi eriplaneeringu kehtestamise otsusele,

kuna ka sel juhul otsustab Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumile

rajatava ehitise üle. Ühest küljest piirab see kohaliku omavalitsuse üksuse võimalust ise otsustada,

kuidas tema haldusterritooriumil paiknevat maa-ala kasutatakse, ning see võib riivata kohalik

omavalitsuse üksuse funktsiooni teostamist. Teisest küljest reguleeritakse Vabariigi Valitsuse

otsusega riigi territooriumi kui terviku kaitset sõjalise rünnaku tõrjumiseks valmistumisel ning

selline tegevus on osa heidutusest, millel põhineb riigi sõjaline kaitse. PS preambuli neljanda lõigu

kohaselt on riigi esmane ülesanne sisemise ja välise rahu ning julgeoleku kaitsmine ühiskonnas.

Selle osana peab riik kaitsma ühiskonda ja inimesi väljastpoolt tuleva ohu korral. Riigi sõjaliseks

kaitseks valmistumine on täidesaatva riigivõimu ülesanne, mida täidab Vabariigi Valitsus

täidesaatva riigivõimu asutuste (Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskus jt) kaudu. Kõnealune Vabariigi Valitsuse otsus võib riivata kohaliku omavalitsuse

teostamist üksnes niivõrd, kui eelnõu kohase PlanS § 2 lõigetes 2–22 nimetatud ehitise kavandamine

ja ehitamine ei võimalda kasutada puudutatud osa kohaliku omavalitsuse üksuse

haldusterritooriumist muul eesmärgil.

PlanS § 53 lõike 2 kohaselt peatuvad Vabariigi Valitsuse kehtestatud riigi eriplaneeringu otsuse

alusel kehtivad üld- ja maakonnaplaneeringud riigi eriplaneeringuga hõlmatud alal. Vabariigi

Valitsuse otsusel on selles osas sama mõju nagu riigi eriplaneeringu kehtestamise otsusel.

18

Kavandatava regulatsiooniga ei panda kohalikule omavalitsusele kohustust kavandada või ehitada

välja riigi sõjaliseks kaitseks vajalikke ehitisi ega anta täidesaatva riigivõimu asutustele pädevust

reguleerida kohaliku omavalitsuse teostamist. Kavandatava meetme mõju kohaliku omavalitsuse

teostamisele on kaudne ning avaldub üksnes olukorras, kus sama maa-ala soovitakse kasutada nii

kohaliku elu korraldamiseks kui ka riigi sõjaliseks kaitseks.

Kavandatava meetmega kaasnev riive on proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks

sobiv, vajalik ja mõõdukas. Kavandatav meede on sobiv PlanS § 2 lõigetes 2-22 nimetatud ehitiste

kiireks väljaarendamiseks, arvestades pingestuvate rahvusvaheliste suhete ja julgeolekuolukorra

tingimusi. Meede on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid vähem

koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Alternatiivseks meetmeks oleks

planeeringu koostamine (näiteks riigi eriplaneering). Planeeringu koostamine ei aita tagada

riigikaitse jaoks vajaliku ehitise valmimist viivitamatult ning riigi eriplaneeringu koostamisel on

lõpuks selle mõju kohaliku omavalitsusele sama. Seega on kavandatav regulatsioon võrreldes

alternatiivsete lahendustega palju efektiivsem ning ei riiva kohalik omavalitsuse üksuse

enesekorraldust rohkem kui näiteks riigi eriplaneering. Eriregulatsiooni kehtestamisega ei sekkuta

kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigusesse intensiivselt. Ka planeeringu koostamise

käigus peab kohaliku omavalitsuse üksus arvestama riiklike huvide ja seadusest tulenevate

kohustustega. Isegi tavapärases planeerimismenetluses ei saa kohalik omavalitsuse üksus

õiguspäraselt eirata riigikaitse vajadusi ning jätta arvestamata riigi sõjaliseks kaitseks vajalike

ehitistega. Riigi sõjalise kaitse vajaduste hindamine ja selleks vajalike ehitiste ja maa-alade

kavandamine on Vabariigi Valitsuse ja täidesaatva riigivõimu asutuste pädevuses. Kohaliku

omavalitsuse üksusel on õigus avaldada arvamust, millist mõju harjutusvälja olemasolu kohaliku

omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil kohalikule elanikkonnale ja kohaliku elu küsimuste

lahendamisele kaasa toob, ning Vabariigi Valitsus või muu täidesaatva riigivõimu asutus peab

otsustamisel kaaluma neid huvisid.

Eeltoodust tulenevalt on riigkaitse jaoks vajalike ehitiste kavandamine ja väljaehitamine riigi

sõjalise kaitse korraldamine. Riigi sõjalise kaitse korraldamine on Vabariigi Valitsuse ja tema

valitsemisala täidesaatva riigivõimu asutuste pädevuses. Vabariigi Valitsuse otsused tehakse

haldusmenetluses, küsides kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust ning kaaludes kavandatava

otsuse mõju kohalikule elanikkonnale ja kohaliku elu korraldusele. Eelnõu kohase PlanS § 2

lõigetes 2 - 22 tingimustele vastavate ehitiste hulk on väga piiratud ning otsuse aluseks peab olema

ohuhinnang. Eelnõu kohane PlanS § 23 ei riiva kohaliku omavalitsuse teostamist või on selle mõju

kohaliku omavalitsuse teostamisele proportsioonis riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise

vajadusega.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõukohase seadusega täpsustatakse terminit riigi julgeolek, mis hõlmab ka sõjalist riigikaitset.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

6. Seaduse mõju

6.1. Kohtutele pannakse kohustus lahendada riigikaitselise ehitisega seotud kaebused

eelisjärjekorras ja kiirendatud korras.

19

Sihtrühm ja avaldatav mõju

1. Kohtud

Positiivsed mõjud

Tekib selgem prioriteetide süsteem, mille korral kohtud teavad, et riigikaitselisi ehitisi puudutavad

vaidlused tuleb lahendada esmajärjekorras.

Kiireneb riigikaitseliste ehitiste ehitamine, sest kiirem kohtus menetlemine aitab kaasa riiklike

arengukavade täitmisele.

Võimalike negatiivsete riskidena võib eelisjärjekord nihutada teiste asjade arvelt ressursse ning

pikendada muude asjade menetlusaega. Võimalik on ka ebavõrdne koormuse jaotus, kuna suurim

surve langeb eelduslikult halduskohtutele (nt raiete, planeeringute ja ehituslubade vaidlused).

Kiirendatud menetlus jätab kohtutele vähem aega tõendite analüüsimiseks. Samas paneb selline

lähenemine kaebuse esitajale suurema hooldus- ja põhjendamiskohustuse koostada kvaliteetne

kaebus ning keskenduda kaebuse sisule ja asjakohasusele.

2. Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja riigikaitseliste ehitiste

arendajad

Positiivsed mõjud

Riigikaitselised ehitised valmivad kiiremini, sest vähem õiguslikku ebamäärasust ja vähem venimist

Riigikaitseks olulised ehitised valmivad kiiremini ja täidavad riigikaitse tagamise eesmärki, sest

kaebused vaadatakse üle kiirendatud korras.

Oluliseks eeliseks on ka see, et riigikaitseliste ehitiste ehitamist saab planeerida kindlamate

tähtaegadega. Samuti avaldab positiivset mõju kulude vähenemine, kuna ajaliselt piiritletud

kohtumenetlused tähendavad väiksemat riski kulukate (ehitus)seisakute tekkimiseks.

Negatiivsed mõjud

Suurem rõhk kvaliteetsele ettevalmistusele, sest lühendatud menetlustähtajad eeldavad paremini

ettevalmistatud dokumente.

3. Füüsilised isikud

Positiivne mõju on kaudne, sest riigikaitseliste ehitiste asukohad selguvad lühikeses ajaraamis, mis

tagab õiguskindluse.

Negatiivne mõju avaldub näiteks siis, kui eraisik soovib esitada kaebuse mõnes teises küsimuses

halduskohtule ja tema kaebuse kohtumenetlus venib riigikaitselise ehitise vaidluse tõttu.

KOKKUVÕTE

Eelisjärjekorras ja kindla tähtajaga riigikaitseliste ehitiste kaebuste lahendamine toetab

riigikaitseliste ehitiste ja projektide kiiremat elluviimist, kuid toob riske menetluse põhjalikkusele,

koormuse jaotusele kohtutes ja kogukondade tegelikule võimele oma õigusi kaitsta.

6.2. Riigi julgeoleku kaalutlustel keskkonnamõjude hindamata jätmine.

Eelnõu eesmärk on luua selge ja kiirendatud kord, mille alusel võib riigi julgeoleku huvides jätta

keskkonnamõjude hindamise (KMH) tegemata.

Sihtrühm ja avaldatav mõju

1. Avalikkus ja kohalikud elanikud

Positiivsed mõjud

Avalikkus saab kasu riigikaitselistest ehitistest ja projektidest, mis tagavad kiiremini riigi

kaitsevõime, kriitilise taristu töökindluse ja valmisoleku võimalikeks julgeolekuohtudeks.

Kiire reageerimisvõime julgeoleku, sealhulgas riigikaitselistele ohtudele aitab vältida olukordi, kus

taristu rike seaks ohtu elanikkonna heaolu.

20

Võimalikud negatiivsed riskid

Lühendatud või puuduv KMH vähendab avalikkuse kaasamise võimalusi.

Kui põhjalik KMH jääb tegemata, võib elanike elukeskkond (müra, visuaalne mõju, liikluskoormus)

ajutiselt või püsivalt muutuda.

Võimalikke negatiivseid riske tuleb leevendada, nt avalikkuse teavitamisega niipea, kui julgeolek

lubab. Selge põhjendus erandile ja hilisem avalikustamine. Keskkonna leevendusmeetmete

rakendamine ka erandimenetluses.

2. Kohalikud omavalitsused

Positiivsed mõjud

Kiiremad riiklikud taristuprojektid, millest kohalik omavalitsus saab kasu kiiremini valmivatest

julgeolekut tagavatest lahendustest.

Kohalikel omavalitsustel on vähem halduskoormust erakorralistes oludes, kus otsused tuleb teha

kiiresti.

Negatiivne mõju seisneb selles, et teatud olukordades peatuvad varem kehtestatud üld- ja

maakonnaplaneeringud. Samuti võib kohalike elanike seas tekkida pahameel.

Riske aitab maandada varajane info jagamine kohalikele omavalitsustele.

Riigi tugi riigkaitseliste ehitiste kavandamisel ja järelevalvel.

4. Riigiasutused (kaitse-, julgeoleku-, kriisireguleerimise ja keskkonnaasutused)

Positiivsed mõjud

Kiirem reageerimine julgeolekuohtudele, sest paindlikkus võimaldab rajada kaitse- ja kriitilise

taristu kiiremini.

Väiksem halduskoormus kriisiolukorras, sest KMH pikk menetlus ei takista kiireid otsuseid.

Võimalikud negatiivsed riskid võivad kaasneda sellega, kui KMH jääb ära, siis võib suureneda

lühendatud mõjude analüüsi tegemise vajadus keskkonnaasutustes.

5. Loodus ja keskkond

Positiivsed mõjud

Kaudne kasu kriiside ennetamisel, sest hästitoimiv julgeoleku- ja kriitiline taristu võib ennetada

keskkonnakahju (nt sabotaaž energia- või veetaristule).

Võimalikud negatiivsed riskid võivad kaasneda sellega, et mõni oluline keskkonnamõju jääb

tähelepanuta, samuti võivad kiirendatud riigikaitsliste ehitiste ehitamise protsess mõjutada

kaitsealuste liikide elupaiku. Ilma KMH-ta võib eri projektide koondmõju jääda analüüsimata.

Riske on võimalik maandada sellega, et raie kavandamisel tehakse koostööd Keskkonnaametiga.

Raie ja ehitustöid ei tehta nt pesitsuse ajal, kui see võib linde kahjustada. Samuti sellega, et seatakse

müratõkked jms, mis leevendavad keskkonna negatiivset mõju.

6. Üldised mõjud halduskorraldusele

Positiivsed mõjud

Suurendab riigi võimet langetada ajakriitilisi otsuseid.

Loob selguse, millal KMH erand on õigustatud, vähendades õigusvaidlusi.

Tõstab riigi kaitsevõime ja kriisikindluse taset.

KOKKUVÕTE

Eelnõu loob olulise ja kitsalt piiritletud võimaluse jätta KMH tegemata riigi julgeoleku, sealhulgas

riigikaitse huvides. Peamised eelised on seotud kiire reageerimise ja riigi kaitsevõime

tugevdamisega, samas kui peamised riskid on seotud avalikkuse kaasamise vähenemise ja võimalike

21

keskkonnamõjudega. Selged menetlusreeglid ja leevendusmeetmed aitavad tasakaalustada

julgeolekuvajadust ja keskkonnakaitse põhimõtteid.

6.3 Metsateatise kohustuse vähendamine ja metsaressursi kohta teabe kogumine riigikaitse

eesmärkidest lähtuvalt

Eelnõu eesmärk on luua paindlik ja operatiivne kord, mis võimaldab riigikaitse vajadustest

tulenevalt vähendada metsateatise esitamise kohustust, kui raie või metsamajanduslik tegevus

tehakse otsesel riigikaitselisel eesmärgil või julgeoleku kaalutlustel. Samuti koguda täiendavat ja

täpsemat teavet metsaressursi kohta, et tagada tõhus riigikaitseliste ehitiste planeerimine ja

ehitamine ning liitlasvägede vastuvõtuvõime.

Sihtrühm ja avaldatav mõju

1. Avalikkus ja kohalikud elanikud

Positiivsed mõjud

Tugevneb julgeoleku, sest riigikaitseliste ehitiste rajamiseks vajalikud tööd saavad toimuda

kiiremini. Seeläbi paraneb nii kaitsevalmidus kui ka kriisivalmidus, kuna metsakatte vähendamine

kriitilistes piirkondades võib parandada päästetöid, operatiivset liikuvust ja evakuatsioonivõimalusi.

Kavandatav tegevus vähendab ka bürokraatiat ajakriitlistes olukordades, mis vähendab tarbetuid

viivitusi.

Võimalikud negatiivsed riskid võivad kaasneda sellega, et tavamenetlusest kõrvalekaldumine võib

vähendada elanike teadlikkust ja võimalust kaasa rääkida.

2. Riigiasutused (Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Päästeamet, RMK, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus)

Positiivsed mõjud

Võime tegutseda operatiivselt ilma, et halduskoormus takistaks julgeolekuvajadusi. Metsateatise

esitamise kohustusest vabanemine vähendab bürokraatiat ning aitab riigikaitselisi ehitisi ehitada

viivitamatult ja eesmärgipäraselt, et tagada riigi julgeolek ja sõjaline riigikaitse.

Paraneb oluliselt metsaressursi täpne ülevaade, mis on vajalik planeerimiseks ja riskihindamiseks.

Võimalikud negatiivsed riskid võivad kaasneda siis, kui raie mõju keskkonnale ei ole piisavalt

selgitatud.

3. Kohalikud omavalitsused

Positiivsed mõjud

Õigeaegselt ehitatud riigikaitselised ehitised toetavad piirkonna julgeolekut ja kriisivalmidust.

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, kui elukeskkonna muutuste osas on kohalikul

omavalitsusel piiratud võimalus kaasa rääkida, sest avaliku pahameele risk suunatakse sageli

omavalitsuse suunas, isegi kui otsuse tegi riik.

4. Riigikaitse ja liitlased (NATO, Kaitsevägi, Kaitseliit)

Positiivsed mõjud

Suurem liitlasüksuste vastuvõtuvõime, sest keskkonna- ja halduslikud takistused vähenevad.

Olulisi negatiivseid riske ei kaasne, kuid avaliku kriitika risk võib mõjutada koostööd või

riigikaitseilse ehitise valmimise tempot, kui kommunikatsioon on ebapiisav.

KOKKUVÕTE

Eelnõu mõju on kahepoolne. Positiivne on see, et riigikaitse vajadused saavad täidetud kiiremini ja

tõhusamalt. Metsateatise kohustus väheneb erandjuhtudel, vähendades halduskoormust. Riigil tekib

parem ülevaade metsaressursi kasutamisest julgeoleku eesmärgil.

22

Potentsiaalseteks riskideks on see, et keskkonna- ja kogukonnamõjud võivad jääda lühiajaliselt

vähem kaardistatud. Avaliku teavituse ja läbipaistvuse tase võib väheneda. Maaomanike õiguste

tagamine vajab hoolikat tasakaalustamist.

Tasakaalustavateks meetmeteks on kitsalt piiritletud regulatsioon ja otsustusjuhised. Hilisem

avalikustamine ning statistiline aruandlus erandite kasutamise kohta. Kvaliteetne keskkonnaseire ka

kiirete menetluste korral.

6.4. Planeerimisseaduse kohaldamisala piiramine seoses riigikaitseliste ehitistega

Eelnõu eesmärk on tagada, et ajaliselt kriitilised riigikaitselised ehitised (nt kaitserajatised, hooned,

sideobjektid, harjutusväljade taristu, liitlaste vastuvõtuvõime rajatised) saaksid rajatud kiiremini ja

paindlikuma menetlusega, ilma et venivad planeerimismenetlused takistaksid riigi julgeoleku,

sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärkide täitmist.

Sihtrühm ja avaldatav mõju

1. Avalikkus ja kohalikud elanikud

Positiivsed mõjud

Suureneb julgeolek ja kriisivalmidus, sest riigikaitselised ehitised valmivad kiiremini, mis toetab

elanikkonna turvalisust.

Parem ja operatiivsem logistika konfliktolukordades (sh liitlaste operatiivne tugi ning päästetööde

logistika).

Mõõdukas halduskoormuse vähenemine avalikele aruteludele ja menetlustele.

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et väheneb võimalus menetlustes osaleda ja

seisukohti esitada, kuna planeerimismenetlus on piiratud või puudub.

Muutused elukeskkonnas (müra, liiklus, visuaalne mõju) võivad samuti avaldada negatiivset mõju,

mille üle elanikel võib olla väiksem otsustusõigus.

Negatiivsete riskide maandamiseks tuleks teha regulaarset koostööd kohalike omavalitsustega, et

tagada kohalike elanike informeeritus.

2. Kohalikud omavalitsused

Positiivsed mõjud

Vähenenud koormus planeerimismenetlustes, kuna osa riigikaitselisi ehitisi ehitatakse väljaspool

PlanS tavapärast raamistikku.

Tugevdatud julgeolek kohalike omavalitsuste territooriumil, mis parandab kogu piirkonna

valmisolekut.

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et kohalikul omavalitsusel väheneb otsustusõigus

planeeringute üle, mis mõjutavad kohaliku maa kasutust ja arendust.

Suureneb tõenäosus, et kohaliku arengukava eesmärgid muutuvad riigikaitseliste vajaduste tõttu.

Negatiivsete riskide maandamiseks tuleks kohalikke omavalitsusi kaasata nõuandvas rollis, ka siis

kui planeerimisprotsessi ei rakendata. Leevendavaks meetmeks on ka tasakaalustatud

läbirääkimised riigiga maa kasutuse ja kompensatsioonimeetmete osas.

3. Maaomanikud ja arendajad

Positiivsed mõjud

Kiirem õiguslik selgus, kui riik otsustab rajada riigikaitselise ehitise , millele ei kohaldu tavapärane

planeerimisprotsess.

Võimalikud negatiivsed riskid võivad kaasneda juhul, kui maa jääb riigikaitselise ehitise mõjuala

või ohuala sisse ja tegemist ei ole riigikaitsemaaga.

23

Võimalikke riske aitab maandada see, kui tagatakse õiglane ja kiire hüvitamine ning kui antakse

selged juhised maa kasutamise kohta ohualadel.

4. Keskkonnaorganisatsioonid, kodanikeühendused ja avaliku huvi esindajad

Positiivsed mõjud

Proportsionaalsem raamistik, mis täpsustab, millal erandit võib kasutada, vähendades kahtlust, et

riik kasutab planeerimismenetlusest kõrvalehoidmist põhjendamatult.

Võimalus keskenduda strateegilisematele juhtumitele, kuna erandite kasutamine on kitsalt seotud

riigikaitsega.

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et väheneb võimalus avalikku huvi

planeerimisprotsessis kaitsta, sest planeeringu avalikustamine ja kaasamine võivad jääda ära.

5. Riigiasutused (Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Maa-amet, Keskkonnaamet, Siseministeerium,

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus)

Positiivsed mõjud

Kiireneb otsustamine ja projektide elluviimine, mis on olulised ajakriitilistel hetkedel riigi

julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks.

Väheneb halduskoormus, sest pikk ja mitmeastmeline planeerimisprotsess ei ole vajalik.

Paraneb operatiivne valmisolek liitlasüksuste vastuvõtuks, harjutusalade laiendamiseks, varustuse

eelpaigutamiseks ja mobiilsuseks.

Võimalikud negatiivsed riskid on minimaalsed ja avalduvad siis, kui võib tekkida vajadus

tagada keskkonna- ja ohutusriskide haldamine, mis tavapäraselt tuleneb planeerimise etapist. Teatud

puhkudel (nt KOV-idele kompensatsioonimehhanismi pakkumine planeeringu puudumise tõttu)

võib finantskoormus suureneda, kuna ilma planeeringute peab leidma vahendeid, kuidas negatiivset

mõju leevendada.

6. Riigikaitsevaldkond tervikuna (sh NATO liitlased)

Positiivsed mõjud

Oluliselt paraneb riigi julgeolek, sealhulgas sõjaline riigikaitse, sest ajakriitiliste riigikaitseliste

ehitiste planeerimine ja ehitamine ei viibi.

Paraneb liitlasüksuste vastuvõtuvõime, mis toetab kollektiivkaitset.

Vähenevad kulud, kuna ebavajalikke viivitusi ei teki, mis kasvataksid projektide maksumust.

Võimaliku negatiivse riskina tuleb arvestada seda, et liitlaste kohaloleku ja ehituse intensiivistumine

võib tekitada avalikkuses küsimusi.

Riski aitab maandada selge kommunikatsioon NATO liikmesriikidega ja kohalike kogukondade

informeerimine võimaluse piires.

KOKKUVÕTE

Planeerimisseaduse kohaldamisala piiramine riigikaitseliste ehitiste puhul on vajalik riigi julgeoleku

ja kollektiivkaitse eesmärkide täitmiseks, kuid sellega kaasnevad põhiõiguste, kohaliku autonoomia

ja keskkonnakaitse seisukohalt mitmed riskid.

Peamised positiivseteks mõjudeks on riigikaitseliste ehitiste kiire ja efektiivne rajamine. Suurem

riigi ja liitlaste operatiivne valmisolek. Vähendatud halduskoormus ja parem projektide

prognoositavus.

Peamised võimalikud riskid kaasnevad avalikkuse kaasamise ja läbipaistvuse vähenemise tõttu.

24

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne eeldatavasti lisatulu ega lisakulu. Seaduse rakendamisel jäetakse

riigikaitseliste ehitiste kavandamisel ja ehitamisel vahele mitmeetapiline planeerimisprotsess juhul,

kui ehitiste ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine ja mille

ehitamine lähtub kiireloomulisest julgeolekukaalutlusest. Seega väheneb riigiasutuste töökoormus.

Osaliselt väheneb kohtute koormus, sest piiratakse avalike huvide kaitseks esialgse õiguskaitse

taotluse esitamist, teisalt pannakse kohtule tähtaeg riigikaitselise ehitiste kavandamise ja

ehitamisega seotud kaebuste lahendamiseks, mis tõstab tähtajast sõltuvalt töökoormust.

8. Rakendusaktid

Rakendusakte käesoleva eelnõuga ei kavandata.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõukohane seadus jõustub 2026. aasta 1. märtsil.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kiireloomuliseks kooskõlastamiseks

Kliimaministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Siseministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Kliimaministeerium 03.12.2025 nr 5-13/25/81

Justiits- ja Digiministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Riigikantselei Riigikohus Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu. Palume teil esitada kooskõlastus ja arvamus hiljemalt 5. detsembriks 2025. a (kaasa arvatud). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Eelnõu

Seletuskiri