Üldplaneeringu avalik arutelu

1

Seisukohad Sillamäe linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku käigus

esitatud arvamuste kohta

Sillamäe Linnavolikogu võttis 28. augusti 2025. a otsusega nr 210 „Sillamäe linna

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastuvõtmine“ vastu

Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande. Sama

otsusega tegi Sillamäe Linnavolikogu ülesandeks linnavalitsusele korraldada Sillamäe linna

üldplaneeringu ja Sillamäe linna üldplaneering keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste

mõjude hindamise aruande avalikustamine.

Sillamäe Linnavalitsuse 11. septembri 2025. a korraldusega nr 581 „Sillamäe linna

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek“

korraldati Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

avalik väljapanek 6. oktoobrist 2025. a kuni 7. novembrini 2025. a.

Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitasid kirjalikult arvamused Maa- ja Ruumiamet

(sisse tulnud 09.10.2025. a nr 7-6/1541-2), Politsei- ja Piirivalveamet (sisse tulnud

07.11.2025. a nr 7-6/1541-6), Keskkonnaamet (sisse tulnud 07.11.2025. a nr 7-6/1541-5),

Terviseamet (sisse tulnud 07.11.2025. a nr 7-6/1541-7), MTÜ SOEkoht (sisse tulnud

03.11.2025. a nr 7-6/1541-4), ECOMENGRAD OÜ (sisse tulnud 10.11.2025. a 7-6/1541-8),

Tõnis Kalberg (07.11.2025 e-kiri), Igor Golunov (sisse tulnud 09.11.2025. a nr 7-6/1541-3).

„Planeerimisseaduse“ § 87 lõike 9 kohaselt üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult

arvamusi esitanud isikutele teatab üldplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud

seisukoha arvamuste kohta.

Eeltoodust lähtudes ja „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 30 lõike 1 punkti 2,

„Planeerimisseaduse“ § 87 lõike 9 alusel,

linnavalitsus annab k o r r a l d u s e:

1. Võtta Sillamäe linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult esitatud

arvamuste osas järgmised seisukohad:

Arvamuse

esitaja

Arvamuse sisu Linnavalitsuse seisukoht

Keskkonnaamet Keskkonnaamet esitas 30.05.2025

kirjaga nr 6-5/25/9398-2 kooskõlasta-

mise järgse seisukoha üldplaneeringule

ja selle KSH aruandele.

Keskkonnaameti 30.05.2025 kirjas

Võtta teadmiseks

SILLAMÄE LINNAVALITSUS

K O R R A L D U S

Sillamäe 27. november 2025. a nr 781

2

toodud tähelepanekutega on arvestatud.

Terviseamet Amet kooskõlastas 03.05.2024 kirjaga

nr 9.3-4/24/3549-2 Sillamäe linna

üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu.

Amet on tutvunud esitatud

materjalidega ning märgib järgmist:

1. Üldplaneeringu seletuskirja lk 108

peatüki 9.5 Müra ja õhusaaste

kohaselt kehtib äri-, tootmise,

sadama, väike-sadama,

jäätmekäitluse ja mäetööstuse maa-

aladel V mürakategooria ehk alale ei

ole üldplaneeringu järgi määratud

müra normtasemeid. Maakasutuse

joonisel on ärihoonete maa-alad

asuvad ka keskuse alal. Keskuse alal

asuvad kaubandus- ja

teenindushooned ning selle vahetus

läheduses asuvad müratundlikud

hooned ehk korterelamud, millele

kehtivad II mürakategooria

normtasemed. Üldplaneeringu

seletuskirjas tuleb selgitada, kuidas

on korterelamute kinnistutel tagatud

II mürakategooria normtasemed

atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel

ja elanikud kaitstud ülemäärase

mürahäiringu eest

Arvestada. Üldplaneeringu

seletuskirjas on kavandatud

selleks üldised tingimused.

Seletuskirja ptk-s 3.1.5

„Ärihoone maa-ala“ on

toodud tingimused:

- Keskkonnahäiringuid

(õhusaastet, müra, ja

vibratsiooni ning ohtu

suurendav) põhjustav

äritegevus kavandada

väljapoole kompaktse

hoonestusega piirkondi

ning elamutest,

ühiskondlikest hoonetest,

tervishoiuasutustest, laste-

ja õppeasutustest ning

rekreatiivsetest tegevustest

piisavasse kaugusesse;

- Müratekitavad tegevused

(kauba laadimine, ja müra

tekitavad seadmed), mille

lähedusse jääb elamualasid

või ühiskondlikke objekte,

tuleb tegevus teostada

nende suhtes teisel pool

ärihoonet, et suunata müra

pigem ala sisse.

Seletuskirja ptk-s 3.1.10

„Tootmise maa-ala“ on

toodud tingimused:

- Elamualade ja

puhkealadega piirnevad

müratekitavad tegevused

tuleb teostada elamute ja

puhkealade suhtes teisel

pool tootmishoonet, et

suunata müra pigem

tootmisala sisse;

- Arvestada müra- ja

saastetundlike hoonete ja

alade (elamud,

ühiskondlikud hooned,

puhkealad jms)

paiknemisega

lähinaabruses. Nendega

vahetult külgnevatel aladel

ei ole lubatud arendada

olulisi häiringuid

põhjustavaid tegevusi;

3

- Müratõke ja kaitsehaljastus

tuleb üldjuhul rajada

häiringut põhjustava

objekti piiridesse.

Kaitsehaljastus peab efekti

omamiseks olema vähemalt

30-50 m laiune, soovitavalt

veelgi enam;

2. Üldplaneeringu materjalides tuuakse

välja liiklus- ja tööstusmüra, kuid lisaks

on müra normtasemed kehtestatud

keskkonnaministri 16.12.2016

määrusega nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) ka

tehnoseadmetele, äri- ja

kaubandustegevusele, ehitusmürale ning

impulssmürale. Tähelepanu tuleks

pöörata ka nendele müratasemetele,

kuna ameti praktika näitab, et

mürahäiringuid põhjustavad nt kauba

laadimine kaupluste laadimisaladel,

hoonete tehnoseadmed, autopesulad

ning mürahäiringute esinemist oleks

saanud vältida planeerimise etapis.

Nõustuda. Viidatud määruse

alusel täiendada ptk 9.5.

„Müra ja õhusaaste“.

3. KSH-s viidatud sotsiaalministri

17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ ja

üldplaneeringus sotsiaalministri

04.03.2002 määrus nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid” ei

ole tänaseks enam kehtivad. Uued

nõuded vibratsioonile on sätestatud

sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr

54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes

ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni hindamise kord“. Edasisel

planeerimisel arvestada rahvatervishoiu

seaduse alusel kehtestatava uue

siseruumi füüsikaliste ohutegurite

nõudeid seadva määrusega ning

standardiga EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest.“

Arvestada ja korrigeerida

4

4. Amet juhib tähelepanu, et linna

keskuste aladel on omavahel tihedasti

põimunud elamud, ühiskondlikud

hooned, kaubandus- ja

teenindusettevõtted. Need alad on

eelkõige asulate ja linnade keskused,

kus vaid elamutega hoonestatud aladega

võrdväärseid müra normtasemeid ei ole

sageli võimalik tagada piirkonnale

iseloomuliku suurema liiklussageduse

tõttu. Tiheda ja mitmekülgse

hoonestusega alal elupaiga valinud

inimene ei saa eeldada, et sealne

mürahäiring on sama madal kui

äärelinnas, üksnes elamutega

hoonestatud alal. Seetõttu võib pidada

põhjendatuks nn keskuste aladel

elamualadele kehtivatest

normtasemetest mõnevõrra kõrgema

mürataseme lubamine. Amet soovitab

kaaluda võimalust määrata keskuste

aladel asuvatele elamualadele III

mürakategooria ehk segafunktsiooniga

maa-ala.

Kaalutluse alusel selgitada:

Sillamäel ei ole seda

probleemi, et keskusalal on

oluliselt suurem liiklus- ja

kaubandusmüra.

Üldplaneeringu tingimustega

on reguleeritud, kuidas elu-

ja ühiskondlike hoonete

suhtes leevendada

liiklusmüra- ja tööstusmüra

tasemeid.

Maa- ja

Ruumiamet

Maa- ja Ruumiamet kui

maaparandustoimingute korraldaja on

tutvunud Sillamäe linna üldplaneeringu

ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruandega ning palub

täiendada Sillamäe linna

üldplaneeringut alljärgnevate

tingimustega:

Sademevee juhtimine

maaparandussüsteemi eesvoolu või

muusse maaparandussüsteemi rajatisse

ei tohi kahjustada maaparandussüsteemi

toimimist ega maaparandussüsteemi

rajatist. Kui sademevee suubla ei suuda

lisanduvat vett nõuetekohaselt vastu

võtta, tuleb sellise tehnilise lahenduse

kavandamisel arvestada suubla

vastuvõtuvõime suurendamiseks

vajalike meetmetega. Kui suublaks on

maaparandussüsteemi rajatis, tuleb see

MaaParS § 53 lõike 3 kohaselt

huvitatud isiku kulul rekonstrueerida

ulatuses, mis on vajalik vee

vastuvõtuvõime täitmiseks.

Nõustuda

Täiendada üldplaneeringu

seletuskirja ptk 8.3

„Sademeveekanalisatsioon“

sõnastusega: „Sademevee

juhtimine

maaparandussüsteemi

eesvoolu või muusse

maaparandussüsteemi

rajatisse ei tohi kahjustada

maaparandussüsteemi

toimimist ega

maaparandussüsteemi

rajatist. Kui sademevee

suubla ei suuda lisanduvat

vett nõuetekohaselt vastu

võtta, tuleb sellise tehnilise

lahenduse kavandamisel

arvestada suubla

vastuvõtuvõime

suurendamiseks vajalike

meetmetega. Kui suublaks on

maaparandussüsteemi rajatis,

tuleb see MaaParS § 53 lõike

3 kohaselt huvitatud isiku

kulul rekonstrueerida

ulatuses, mis on vajalik vee

5

vastuvõtuvõime täitmiseks.“

Politsei – ja

Piirivalveamet

Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuur Narva politseijaoskond on

tutvunud Sillamäe linna üldplaneeringu

ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruandega, täiendavad

ettepanekud puuduvad.

Võtta teadmiseks.

MTÜ SOEkoht 3.2.7. Kasesalu park Näha alale ette avalik parkla (kuni 4

kohta);

Pakume suurendada parkimiskohta

numbri kuni 80.

Park pakub suurepärast võimalust

avalike ürituste korraldamiseks. Kui me

kavandame, et park peaks saama

populaarseks puhkealaks, peab seal

olema võimalus autode parkimiseks.

Selleks sobib hästi ala elektriliini all

kinnistu idaosas.

Kalda ehituskeeluvööndisse on lubatud

ehitada: avaliku kasutusega jalg- ja

jalgrattateed, paadisild.

Pakume lisada selle nimekirja ka :

üldkasutatav paviljon, laste

mänguväljak, üldkasutatav saun, vesi-

ja kanalisatsioon torustikud,

elektrikaabeldus, ajutised

üldkasutatavad ehitised

(merekonteinerid)

Nõustuda osaliselt.

Lisada üldplaneeringu

seletuskirja ptk-i 3.9

„Ehituskeeluvöönd“ järgmine

nimekiri Kasesalu kehtivasse

ehituskeeluvööndisse

lubatavatest ehitistest:

avaliku kasutusega jalg- ja

jalgrattateed, paadisild.

Näidata üldplaneeringu

joonisel 11 “Kasesalu park“

lubatud ehitiste asukoht ja

teha ettepanek selles

asukohas ehituskeeluvööndi

vähendamiseks.

3.6. Detailplaneeringu koostamise

kohustusega alad ja juhud Sillamäe Linnavalitsus võib lubada

detailplaneeringut koostamata püstitada

või laiendada hoonet

projekteerimistingimuste alusel

vastavalt Planeerimisseaduse § 125 lg 5

käsitlusele.

§ 125. Detailplaneeringu koostamise

kohustus

(5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib

Mitte nõustuda.

Planeerimisseaduse § 125

erandi otsustab kohalik

omavalitsus igakordselt

kaalutlusõiguse alusel,

arvestades üldplaneeringust

tulenevaid nõudeid.

6

lubada detailplaneeringu koostamise

kohustuse korral detailplaneeringut

koostamata püstitada või laiendada

projekteerimistingimuste alusel

olemasoleva hoonestuse vahele jäävale

kinnisasjale ühe hoone ja seda

teenindavad rajatised, kui:

1) ehitis sobitub mahuliselt ja

otstarbelt piirkonna väljakujunenud

keskkonda, arvestades sealhulgas

piirkonna hoonestuslaadi;

2) üldplaneeringus on määratud

vastava ala üldised kasutus- ja

ehitustingimused, sealhulgas

projekteerimistingimuste andmise

aluseks olevad tingimused, ning ehitise

püstitamine või laiendamine ei ole

vastuolus ka üldplaneeringus määratud

muude tingimustega.

Palume määrata sellised

projekteerimistingimused juba

üldplaneeringus. Üks hoone – paviljon

ja seda teenindavad rajatised.

3.9. Ehituskeeluvöönd

Üldplaneeringuga kavandatakse

järgmised ehitised, millele ehituskeeld

ei laiene:

• sadama – maa-ala

• avaliku kasutusega promenaad

• avaliku kasutusega jalg- ja rattatee

• avaliku kasutusega matkarada

• avaliku kasutusega kaldteed ja trepid

• avaliku kasutusega parklad.

Pakume lisada selle

nimekirja: üldkasutatav vaviljon, laste

mänguväljak, üldkasutatav saun, vesi- ja

kanalisatsioon torustikud,

elektrikaabeldus, ajutised

üldkasutatavad ehitised

(merekonteinerid)

Mitte nõustuda.

Ettepanek ei sisalda ehitiste

asukohta, et planeeringuga

saaks teha ettepaneku

ehituskeeluvööndi

vähendamiseks.

ECOMENGRAD

OÜ Sillamäe linna üldplaneeringu

koostamiseks

Sillamäe linnas tegutsev

ECOMENGRAD OÜ palub Sillamäe

linna üldplaneeringu koostamisel ning

keskkonnamõjude hindamisel arvestada

võimalusega rajada juurdepääsutee V.

Majakovski tänava poolt hooneni

Mitte nõustuda.

Parkimise kavandamine

saab toimuda

detailplaneeringu või

projekteerimistingimuste

alusel ja üldplaneeringu

täpsusaste ei võimalda

krundi parimist planeerida.

Täiendava juurdesõidu

7

aadressil Mere pst 3, Sillamäe, samuti

kavandada parkimiskohad hoonele

piirneval alal.

Potentsiaalne juurdepääsutee ja

parkimiskohad on näidatud käesolevale

ettepanekule lisatud plaanil.

Praegu puudub hoonel otsene

juurdepääs, mis avaldab negatiivset

mõju hoone arenguplaanidele.

Hoonestuses tegutsevad juba:

- õppekeskus;

- raamatupidamisfirma;

- kahe tootmisettevõtte bürood;

- ilusalong.

Hetkel on hoone Mere pst 3 seotud 25

töökoha olemasoluga. Arenguplaanide

positiivse realiseerumise korral see arv

vähemalt kahekordistub.

Aastal 2026 avatakse hoones Ida-

Virumaa suurim kaasaegse kunsti

galerii. Samuti on kavandatud hoone

edasine arendamine, mis mõjutab

positiivselt nii linna tööhõivet kui ka

Sillamäe turismiatraktiivsust.

Loodame, et Sillamäe Linnavalitsus

arvestab linna ajaloolise keskuse hoone

vajadust juurdepääsutee ja

parkimiskohtade rajamiseks, mis on

olulised edasise arengu ja ettevõtluse

toetamseks.

kavandamine pole samuti

üldplaneeringu ülesanne ja

et juurdesõiduks soovitakse

kasutada linna maad, mille

ehitusõigus on detailsemalt

planeerimata, tuleb

täiendava juurdesõidu

rajamine koormatava

kinnisasja omanikuga

kokku leppida, arvestades

koormatava kinnisasja

lahendust.

Tõnis Kalberg Sillamäe üldplaneering näeb ette

arenguala A5. Alale võib rajada

paadisadama, rohe- ja puhkealasid,

väikeelamuid ja väikemahulisi äri- ning

teenindushooneid, avaliku kasutusega

parklaid. Ranna ja kalda

ehituskeeluvööndites on lubatud ehitada

järgmisi ehitisi: jalg- ja jalgrattateed

koos vajaliku tänavamööbliga, sillad,

ranna- ja kaldakindlustused, sadama

teenindamiseks vajalikud hooned,

sadama teenindamiseks vajalikud muud

rajatised, nagu tankurid ja

juurdepääsuteed, avaliku kasutusega

parklad.

Ettepanek on lubada alale rajada ka

laste mänguväljaku ja spordirajatisi

(näiteks rannavõrkpallivälja,

Nõustuda.

Arenguala A5 tingimuste

juures loetleda lisaks ka

ettepanekus toodud rajatisi

(rannavõrkpallivälja,

rannajalgpalliväljak,

padeliväljak, laste

mänguväljaku elemendid,

rattarajad, rulluisutamise

ala).

Näidata rajatiste

paiknemine üldplaneeringu

joonisel ja teha ettepanek

selles osas

ehituskeeluvööndi

vähendamiseks.

8

rannajalgpalliväljak, padeliväljak, laste

mänguväljaku elemendid, rattarajad,

rulluisutamise ala) koos selleks vajalike

elementidega nagu välisvalgustus, teed,

rattaparklad, varjualused, pingid,

prügikastid. Näidata nende rajatiste

võimalik paiknemine üldplaneeringu

joonisel ja teha ettepane

ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Igor Golunov

Sisu ja põhjendus

Üldplaneeringu seletuskirjas (lk 52,

punkt 3.3.3 „Juhised hoonete

renoveerimiseks“) on märgitud, et

punastest tellistest fassaade ei ole

lubatud katta imitatsioonmaterjalidega;

vajaduse korral võib fassaadi vaid

krohvida ja värvida punaseks. Selline

piirang ei ole tehniliselt, majanduslikult

ega energiatõhususe seisukohalt

põhjendatud, eriti arvestades Sillamäe

linna kliimatingimusi.

Nõustuda.

Täiendada üldplaneeringu

seletuskirja lk 52 p 3.3.3.

sõnastusega:

„Linnavalitsus võib

kaalutlusõiguse alusel lubada

fassaadide katmist

kaasaegsete paneel- või

komposiitmaterjalidega

tingimusel, et need tagavad

tellispinna kaitse niiskuse ja

külma eest ning säilitavad

hoone visuaalse, ajaloolise ja

arhitektuurilise ilme“ 1. Tellise tehniline seisukord

Praktikas lagunevad tellisfassaadid

kiiresti niiskuse ja

temperatuurikõikumiste mõjul – tellis

mureneb, kihistub ja kaotab tugevuse.

Mitmeaastane kogemus näitab, et

krohvitud ja värvitud pinnad kestavad

vaid mõne aasta: krohv hakkab irduma,

tekivad praod ning lagunemine jätkub.

Seda on kinnitanud mitmed hooned

Sillamäel, mida on varem renoveeritud

just sellisel viisil.

2. Vana tellise asendamine uuega on

keerukas ja kulukas

Eeldus, et kahjustunud tellis on lihtsalt

võimalik asendada uuega, ei vasta

tegelikkusele:

• identse kuju ja värvitooniga tellist on

tänapäeval raske või võimatu leida;

• telliste asendamine on töömahukas ja

kulukas protsess;

• sellise töö käigus ei ole võimalik

teostada kvaliteetset soojustust, sest

soojustus kataks tellisepinna ning see

oleks vastuolus kehtiva nõudega

säilitada originaalne tellisfassaad.

9

Seega tekib vastuolu fassaadi

säilitamise nõuete ja energiatõhususe

eesmärkide vahel. Praktikas tähendab

see, et hoonete omanikud ei saa oma

fassaade ei soojustada ega kaitsta

lagunemise eest.

3. Paindlikkuse ja tulevaste

tehnoloogiate arvestamine

Linna üldplaneeringut vaadatakse üle

väga harva – mõnikord vaid kord mitme

aastakümne jooksul. Seetõttu peab

dokument olema paindlik ja tulevikku

suunatud, et võimaldada uute

ehitustehnoloogiate kasutuselevõttu.

Tõenäoliselt ilmuvad lähiaastatel turule

uued paneel- ja komposiitmaterjalid,

mis mitte ainult ei jäljenda tellise

välimust, vaid pakuvad ka pikaajalist

kaitset niiskuse ja külma eest ning

vähendavad soojuskadusid ja

hoolduskulusid.

Ettepanek punkti 3.3.3 „Juhised

hoonete renoveerimiseks“

täiendamiseks

Lisada nimetatud punkti järgmine lõik:

Lubatakse fassaadide katmist

kaasaegsete paneel- või

komposiitmaterjalidega tingimusel, et

need tagavad tellispinna kaitse niiskuse

ja külma eest ning säilitavad hoone

visuaalse, ajaloolise ja arhitektuurilise

ilme.

Kokkuvõte

Sillamäe linna üldplaneering peaks

toetama jätkusuutlikku, tehnoloogiliselt

paindlikku ja energiatõhusat linnaruumi

arengut. Täielik keeld kasutada

kaasaegseid viimistlusmaterjale ja nõue

säilitada või asendada vana tellis „samal

kujul“ on ebapraktiline ja

majanduslikult põhjendamatu.

Omavalitsusele ja projekteerijatele tuleb

jätta otsustusvabadus valida iga hoone

seisundist, tehnilistest võimalustest ja

kohaliku kliima eripäradest lähtuvad

kõige ratsionaalsemad lahendused.

10

2. Käesoleva korralduse peale võib esitada Sillamäe Linnavalitsusele (Kesk 27, Sillamäe

40231) vaide „Haldusmenetluse seaduses“ sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates

korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada

saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule (Jõhvi kohtumaja, Kooli 2a, Jõhvi 41532)

„Halduskohtumenetluse seadustikus“ sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates

korralduse teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tõnis Kalberg /allkirjastatud digitaalselt/

linnapea Andrei Ionov

linnasekretär

Sillamäe linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

Sillamäe Linnavolikogu võttis 28. augusti 2025. a otsusega nr 210 „Sillamäe linna

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastuvõtmine“ vastu

Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande. Sama

otsusega tegi Sillamäe Linnavolikogu ülesandeks linnavalitsusele korraldada Sillamäe linna

üldplaneeringu ja Sillamäe linna üldplaneering keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste

mõjude hindamise aruande avalikustamine.

Sillamäe Linnavalitsuse 11. septembri 2025. a korraldusega nr 581 „Sillamäe linna

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek“

korraldati Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

avalik väljapanek 6. oktoobrist 2025. a kuni 7. novembrini 2025. a.

„Planeerimisseaduse“§ 88 lõige 1 sätestab, et üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste

avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik

arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla

suuremate asulate keskustes. Linnaosadega linnades korraldatakse avalik arutelu linnaosa

keskuses.

Eeltoodust lähtudes ja „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 30 lõike 4 ning

„Planeerimisseaduse“ § 88 alusel,

linnavalitsus annab k o r r a l d u s e:

1. Korraldada Sillamäe linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

16. detsembril 2025. a kell 16.00.

2. Määrata avaliku arutelu kohaks Sillamäe Kultuuri- ja Huvikeskuse hoone (Kesk tn 24).

3. Käesoleva korralduse peale võib esitada Sillamäe Linnavalitsusele (Kesk 27, Sillamäe

40231) vaide „Haldusmenetluse seaduses“ sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates

korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada

saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule (Jõhvi kohtumaja, Kooli 2a, Jõhvi 41532)

„Halduskohtumenetluse seadustikus“ sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates

korralduse teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tõnis Kalberg /allkirjastatud digitaalselt/

linnapea Andrei Ionov

linnasekretär

SILLAMÄE LINNAVALITSUS

K O R R A L D U S

Sillamäe 27. november 2025. a nr 794

Kesk 27, 40231 Sillamäe [email protected] Tel +372 392 5700 www.sillamae.ee

Adressaadid vastavalt nimekirjale

Sillamäe linna üldplaneeringu avalik arutelu

Sillamäe Linnavolikogu võttis 28. augusti 2025. a otsusega nr 210 „Sillamäe linna

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastuvõtmine“ vastu

Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande. Sama

otsusega tegi Sillamäe Linnavolikogu ülesandeks linnavalitsusele korraldada Sillamäe linna

üldplaneeringu ja Sillamäe linna üldplaneering keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste

mõjude hindamise aruande avalikustamine.

Sillamäe Linnavalitsuse 11. septembri 2025. a korraldusega nr 581 „Sillamäe linna

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek“

korraldati Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

avalik väljapanek 6. oktoobrist 2025. a kuni 7. novembrini 2025. a.

„Planeerimisseaduse“ § 88 lõige 1 sätestab, et üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste

avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik

arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla

suuremate asulate keskustes. Linnaosadega linnades korraldatakse avalik arutelu linnaosa

keskuses.

„Planeerimisseaduse“ § 88 lõike 3 kohaselt üldplaneeringu avalikust arutelust teatatakse

käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva

enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse üldplaneeringu avaliku arutelu aeg ja koht.

Käesolevaga teatame, et Sillamäe linna üldplaneeringu avalik arutelu toimub 16. detsembril

2025. a kell 16.00 Sillamäe Kultuuri- ja Huvikeskuse hoones (Kesk tn 24).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Aleksei Stepanov

aselinnapea

Lisad: 1. Sillamäe Linnavalitsuse 27. novembri 2025. a korraldus nr 781

2. Sillamäe Linnavalitsuse 27. novembri 2025. a korraldus nr 794

Teie Meie 02.12.2025. a nr 7-6/2016-1

SILLAMÄE LINNAVALITSUS

2

Adressaatide nimekiri:

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Maa- ja Ruumiamet

Kaitseministeerium

Kliimaministeerium

Keskkonnaamet

Rahandusministeerium

Transpordiamet

Muinsuskaitseamet

Põllumajandus- ja toiduamet

Päästeamet

Terviseamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

AS Riigi Kinnisvara

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

AS Sillamäe Veevärk

AS Silpower

Viru Elektrivõrgud OÜ A.V.R. Elekter OÜ

Telia Eesti AS

Sillamäe Sadam AS

NPM Silmet OÜ

Ingka Investments Estonia OÜ

Toila Vallavalitsus

Narva-Jõesuu Linnavalitsus

Sillamäe Vene Kultuuriselts

Sillamäe Korteriomanike Ühing

Sillamäe Linna Pensionäride Keskus

Mittetulundusühing Sillamäe Koolispordi Liit

Eesti Looduskaitse Seltsi Sillamäe osakond

Rakendusökoloogia Keskus

Aiandusühistu SPUTNIK MTÜ

Aiandusühistu Sillamäe Družba

Mittetulundusühing Edukad Sillamäe Noored

MTÜ SOEkoht ECOMENGRAD OÜ

Tõnis Kalberg

Igor Golunov