Lp minister pr Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Teie: 07.11.2025 nr 8-1/8976-1
(saadetud e-posti teel) Meie: 04.12.2025 nr 6-1/61-1
Notairte Koja ettepanekud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu kohta
Lugupeetud minister
Täname Teid võimaluse eest avaldada arvamust äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta ning tervitame ministeeriumi initsiatiivi lihtsustada osaühingute osade võõrandamisel uute osanike registrisse kandmist, täpsustada osade pärijale ülemineku regulatsiooni ning erahuvides asutatud sihtasutuste juhtimisstruktuuri. Esitame käesolevaga mõned täiendavad ettepanekud eelnõuga seonduvate seaduste muutmiseks.
1. ÄRIÜHINGUTEGA SEONDUVAD MUUDATUSED
1.1. Paragrahvi 139 täiendamine lõikega 12
Paragrahvi 139 lõike 12 eesmärk on võimaldada asutada osaühing sarnaselt tulundusühistuga tähtajaliselt, nt mingi äriprojekti elluviimiseks. Sel juhul puudub vajadus tähtaja möödumisel otsustada osaühingu lõpetamine, vaid ühing satub automaatselt likvideerimise faasi. Likvideerimine tehakse osaühingu likvideerimise sätet kohaselt (ÄS § 205 jj.). Osaühingu tähtaeg kantakse osaühingu registrikaardile.
Palume täpsustada järgmist:
1. Kas osaühingu tegevuse jooksul on võimalik muuta ühingu tähtaegsuse regulatsiooni, st muuta tähtajaline osaühing tähtajatuks?
Kui see on võimalik, kas on registrite tehnilises süsteemis tagatud, et ühing pärast tähtaja eemaldamist enam automaatselt likvideerimisse ei satuks?
2. Kas osaühingu muutmine tähtajaliseks peaks olema võimalik ka pärast osaühingu asutamist?
1.2. ÄS 149 muutmine ja ÄRS § 371
Näha ette selge regulatsioon, mille kohaselt ei ole registrisse osa võõrandamise kande tegemiseks vaja kaasata juhatust, on kahtlemata tervitatav. Praegune praktika on osa võõrandajate ja omandajate vaates ebamugav, kohmakas ning õigusi riivav.
Küll aga vajab lahendus oluliselt põhjalikumat läbimõtlemist. Toome välja järgmised probleemkohad:
• Väljapakutud regulatsioon kaotab ära notari kohustuse esitada registrile teade osa võõrandamise kohta ega pane notarile kohustust esitada registrile käsutustehingut, milles sisalduvad osalejate avaldused või nõusolekud registrile. Praktika näitab, et osalejad valivad enamasti võimaluse esitada kandeavaldus ise (eriti kui osanik on ühtlasi juhatuse liige), kuid sellega ei saada sageli hakkama või unustatakse avaldus üldse esitamata. Selle tulemusena jääb osa üleminek registrisse kandmata. Praegu on notari teade toimikus sellisel juhul ainsaks usaldusväärseks tõendiks, et osa võõrandamise käsutustehing on toimunud. Kui notarite teatest loobutakse ja pooled dokumente ei esita, ei jää registrisse osa võõrandamisest mingit jälge. See omakorda tõstab kuritarvituste, sh rahapesu riski.
• Siinkohal on paslik tsiteerida ühe varasema sarnase Justiits- ja Digiministeeriumi eraõiguse talituse muudatusplaani kohta avaldatud Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi-osakonnajuhataja seisukohta:
„/…/notarid esitavad notariaadimäärustikus sätestatud nõutele vastavaid osa võõrandamise teateid. Tegemist on usaldusväärsete dokumentidega, millega saab registripidaja kande tegemisel arvestada, mida aga avaldajate avalduste kohta öelda ei saa /../. Notari teate esitamisel avaldus (olgu see siis juhatus või muu puudutatud isik), mingit õiguskindlust juurde ei anna. Praktikas esinevad tihti erisused notari teadete ja avalduste vahel ning asjaolude täpsustamisel ja koostöös notaritega on enamasti selgunud, et väärad on avalduses esitatud andmed, mitte notari teates esitatud andmed. Sisuliselt seadusemuudatuse tulemusena võetakse registripidajalt ja ka notaritelt jt ära ainus usaldusväärne dokument, mis registripidajale osanike nimekirja muutmiskandel esitatakse. /…/
Notarite teated on ülevaatlikud ning tagavad registripidajale võimaluse kandeavalduse kiireks lahendamiseks olukorras, kus ühingu juhatus on esitanud ka avalduse ja tasunud riigilõivu. Kui kohtunikuabidel tuleb hakata läbi töötlema pikki üksikasjalikke lepinguid osanike muutmiskannete tegemiseks, siis tuleb ka registripidajale anda (analoogselt kinnistusosakonna asja lahendamise tähtajaga) vähemalt 3-kuuline kandeavalduse läbivaatamise tähtaeg.
Kui Justiitsministeeriumil on soov tagada osanike ja hooneühistu liikmete nimekirjas esitatavate andmete õige ja kiire muutmine, tuleks kaaluda pigem seadusemuudatusi, mis võimaldavad osanike nimekirjas (hooneühistule kohaldatakse osanike nimekirjas sätestatut) muudatuste tegemist notari teate alusel. Nagu märkisime – esitatavad avaldused ei anna juurde õiguskindlust ning pigem venitavad olemasolevaid menetlusi (n.ö sisutühjade avalduste esitamine, kus avaldused esitatakse aga notariaalselt tõestatud tehinguid osadega tehtud ei ole). Kui seadusandja eesmärk on, et osanike nimekirja muutmiskande eest notari teate alusel tuleb tasuda riigilõiv, siis tuleb see sellisel kujul ka riigilõivuseadusesse sisse viia. Eeltoodu annaks registripidajale võimaluse taastada osanike ja hooneühistu liikmete nimekirjas õigete ja õigeaegsete kannete tegemine ning tagada registris olevate andmete õigsus (mida käesoleva regulatsiooni juures ei ole võimalik tagada, kuna muutmiskandeavaldusi ei esitata või on avaldused väära sisuga).“
• Kuigi osa loetakse üle läinuks alles registrikande tegemisel, esineb praktikas endiselt tingimuslikke käsutustehinguid, mille puhul osa üleandmise käsutustehing jõustub alles teatud tingimuse saabumisel (nt ostuhinna tasumine). Pakutud regulatsioon võimaldaks pahatahtlikul ostjal esitada käsutustehing registrile enne tingimuse saabumist ning kuna registripidaja sisuline kontroll on piiratud, saaks ostja registris osanikuks ilma, et oleks täitnud oma lepingulised kohustused.
• Väljapakutud regulatsiooni sõnastusest ei nähtu üldse, kas osa võõrandaja nõusolek registrikande tegemiseks on nõutav. Väljapakutud ÄRS § 371 lõike 1 näidisloetelu puudutatud isikutest (samuti seletuskiri) käsitleb puudutatud isikuid kui neid, kellel on õigus avaldus esitada (st sisuliselt on tegemist õigustatud isikutega). Kinnistamismenetluses on puudutatud isikud aga need, kelle õigus võib kandest mõjutatud olla (kahjustatud saada). Ainuüksi see, et isik on sõlminud käsutustehingu, ei tähenda, et ta on andnud nõusoleku registrikande tegemiseks (vt eelnev tingimusliku tehingu näide).
• Teeme ettepaneku ÄRS § 371 lõike 1 punktis 3 täpsustada, et piisab, kui avalduse esitab vähemalt üks pärijatest (kui pärijaid on mitu).
Sarnased tähelepanekud kehtivad ka osa pantimise tehingute registrisse kandmise osas ja hooneühistutega seonduvate sarnaste muudatuste osas.
1.3. Äriregistri kannete tegemine avalduste laekumise järjekorras
Teeme ettepaneku lisada ÄRS säte, mille kohaselt teeb äriregister kandeid avalduste laekumise järjekorras, analoogiliselt kinnistusmenetluses kehtivale põhimõttele.
Kui seadusandja eesmärk on, et äriregister oleks avalikult usaldatav, eeldab see, et registripidaja järgib kannete tegemisel ettenähtavat järjekorda. Praegu puudub selge seaduslik alus, mis nõuaks kannete tegemist saabumise järjekorras.
Praktikas esineb seetõttu olukordi, kus hilisem avaldus välistab varasema menetlemise. Näiteks on olnud juhtumeid, kus osa võõrandamise kohta on esitatud registrile teade ning nõuetekohane avaldus - registril on selle menetlemiseks seadusest tulenev tähtaeg 5 päeva. Neljandal päeval laekub sama osa kohta kohtutäituri arestimise avaldus, mis kantakse registrisse samal päeval.
Selle tulemusel ei saa varasema avalduse osas kannet teha ja osa omandaja, kes on oma kohustused täitnud, ei saa osanikuks. See tekitab tehinguosalistele ebakindlust ja vähendab registri avalikku usaldatavust.
2. MITTETULUNDUSÜHINGUTEGA SEONDUVAD MUUDATUSED
Seletuskirja kohaselt: „Paragrahvi 21 kavandatud neljas muudatus on nähtud ette lõikesse 8. Muudatuse eesmärk on ühtlustada erinevate ühinguliikide vahel koosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõudeõigust omavate liikmete määra. Kehtiva § 21 lõike 8 kohaselt peab sellekohase taotluse esitama kas vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest või vähemalt kuus mittetulundusühingu liiget, kui mittetulundusühingul on alla 30 liikme. See on liiga suur liikmete arv, kes peavad protokolli notariaalset tõestamist nõudma, liiga suur liikmete arvu nõue võib protokolli notariaalse tõestamise nõudmist takistada ega ole seetõttu põhjendatud. Muudatuse kohaselt piisab, kui nõude esitab 1/10 mittetulundusühingu liikmetest. Lisaks täpsustatakse ka tähtaega, mida tuleb arvestada koosoleku protokolli notariaalse tõestamise soovi korral. Sellekohane taotlus tuleb muudatuse kohaselt esitada kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist.“
Juhime tähelepanu, et seaduseelnõust tsiteeritud lõigu viimases lauses nimetatud muudatust ei nähtu. See oleks ilmselt ka liiga lühike tähtaeg, et leida kolme päevaga notar, kel juhtub olema just sel hetkel vaba aega väljasõiduks koosolekule.
3. SIHTASUTUSTEGA SEONDUVAD MUUDATUSED1
Esitame käesolevaga mõned täiendavad ettepanekud sihtasutuste seaduse ja seonduvate seaduste muutmiseks. Nende muudatuste eesmärk on lisaks õigusraamistiku ajakohastamisele tugevdada Eesti positsiooni piirkondliku varahalduskeskkonnana ja hoida kapitali kodumaal. Täna kasutavad eestlased varaplaneerimisel välismaiseid struktuure (nt sihtasutusi ja trust-e). Eesti kodanikele kuuluva vara paigutamisega välismaistesse trust-idesse/sihtasutustesse kaasneb kapitali väljavool, mh nt tasud välismaistele usaldusisikutele, juhatuse liikmetele, juristidele, audiitoritele, raamatupidajatele ja muudele teenusepakkujatele; samuti võib kaasneda teatav ebakindlus nii asutajate endi kui ka nende võimalike võlausaldajate/pärijate/pereliikmete jaoks.
Eestis loodav madalate kulude ja selge õigusraamiga eraõiguslik sihtasutus looks võrdsemad võimalused perekondliku vara kaitseks, põlvkondade üleseks varaplaneerimiseks ja haavatavate pereliikmete ülalpidamise korraldamiseks. Seda vajavad mitte ainult väga jõukad pered, vaid ka tavalised pereettevõtjad ja näiteks inimesed, kes soovivad säilitada näiteks talu või maakodu järeltulevatele põlvedele.
Eesti sihtasutusi ei kasutata täna seetõttu, et nendega kaasneb topeltmaksustamine ning sihtasutustega seotud info on registritest kõikidele kättesaadav, samas kui välismaised sihtasutused/trust-id võimaldavad rohkem privaatsust. Samuti on välismaiste instrumentide struktuur reeglina lihtsam ning ei ole vaja kaasata nii palju inimesi, kui seda nõuab kehtiv sihtasutuste seadus (SAS).
Viimatinimetatud probleemi lahendavad JUSTDIGI poolt välja pakutud muudatused ära. Allolev tabel toob välja SAS-s jt õigusaktides sisalduvad sätted, mis vajaksid muutmist selleks, et erahuvides vara hoidmiseks asutavad sihtasutused võimaldaksid seotud isikutele vajalikku privaatsust, samuti on sõnastatud ettepanekud muudatusteks.
Käesolevas tabelis esitatud muudatused lähtuvad loogikast, et teatud tüüpi sihtasutuste puhul ei peaks sihtasutuse poolt registrile esitatud dokumendid (sh asutamisotsus, põhikiri, majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid) kuuluma avalikustamisele ehk ei oleks, erinevalt tänasest, registrist igaühele kättesaadavad. Sellist tüüpi sihtasutused oleksid erahuvides vara hoidmiseks asutatud sihtasutused, mille põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. Kui sihtasutus majandustegevusega ei tegele, tekib ka minimaalselt võlausaldajaid või muid isikuid, kellel võiks olla huvi sihtasutusega seotud info saamiseks registritest.
Erasihtasutuse puhul hoitakse muudatusettepanekute kohaselt muidu avalikus toimikus säilitamisele kuuluvaid dokumente registritoimikus, millele on ligipääs õigustatud huvi omavatel isikutel. Selliseks õigustatud huvi omavaks isikuks on eelkõige ÄRS § 31 lõikes 3 nimetatud isikud (pädev riigiasutus, muu hulgas kohus, kohtutäitur, pankrotihaldur, ajutine haldur ja notar ametiülesannete täitmiseks), soodustatud isik ja isik, kellel on põhjust arvata, et ta võib olla soodustatud isikuks2, sihtasutuse organite liikmed, sihtasutuse audiitor, asutaja, isikud, kellele on vastav õigus antud sihtasutuse põhikirjaga ja RahaPTS mõistes kohustatud isikud. Õigustatud huvi omavate isikute ammendavat loetelu ei ole siiski ilmselt mõistlik õigusaktis anda, kuna selliste sihtasutuste puhul, mis on küll asutatud erahuvides, kuid mille eesmärgist tulenevalt ei ole üheseid soodustatud isikuid (nt lemmiklooma eest hoolitsemiseks mõeldud sihtasutus), on vajalik, et õigustatud huvi omavate isikute ring oleks laiem, et säiliks sihtasutuse organite üle kontrolli teostamise võimalus. Samuti on otstarbekas sätestada, et isiku õigustatud huvi tuvastamisel kuulatakse võimaluse korral ära ka sihtasutuse juhatus.
Tagamaks, et erasihtasutus ei tegele põhitegevusena majandustegevusega teeme ettepaneku kehtestada kõigi erasihtasutuste suhtes aastaaruande ülevaatuse kohustus audiitori poolt ning teeme ettepaneku täiendada sihtasutuste seadust sättega, mis näeb ette, et erasihtasutuse majandusaasta aruandele tuleb lisada audiitori arvamus selle kohta, kas erasihtasutuse tegevus on kooskõlas seadusega, s.t erasihtasutus ei tegele majandustegevusega, mis ei seostu otseselt vara hoidmise ja kogumisega soodustatud isikute huvides. Kehtiva õiguse kohaselt peab iga sihtasutus koostama ja esitama majandusaasta lõpus aastaaruande (SAS § 34), kuid audiitoripoolne raamatupidamise aastaaruannete ülevaatus või audit on kohustuslik ainult audiitortegevuse seaduse (AudS) § 91 lõikes 4 ja § 92 lõikes 21 nimetatud tingimustel. Kui ülevaatuse käigus selgub, et sihtasutus, mille dokumendid ei ole põhikirja kohaselt avalikud, tegeleb põhitegevusena majandustegevusega, peaks olema võimalik otsustada sihtasutuse sundlõpetamine vastavalt SAS § 46 lg 1 punktile 1.
Kehtiv säte
Kommentaar
Ettepanek
Sihtasutuste seadus
1
§ 1. Sihtasutuse mõiste
(1) Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
(2) Sihtasutuse õigusvõime tekib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (register) kandmisest ja lõpeb registrist kustutamisega.
(3) Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.
Teeme ettepaneku lisada eriliigilise sihtasutuse – erasihtasutuse – definitsioon sihtasutuste seaduse §-i 1.
Definitsiooni kohaselt peab erasihtasutus vastama järgmistele tingimustele:
1. sihtasutus tegutseb erahuvides ning vastavalt põhikirjas sätestatud eesmärgile;
2. sihtasutus on loodud asutajatelt või teistelt isikutelt saadud vara haldamise eesmärgil;
3. sihtasutus ei saa tulu aktiivsest majandustegevusest.
Erasihtasutuse puhul ei ole lubatud majandustegevus, mis ei ole otseselt seotud vara hoidmise, kasvatamise või kogumisega soodustatud isikute huvides.
Teiste sihtasutuste puhul ei ole majandustegevus põhitegevusena otseselt keelatud, kuid sihtasutused peavad § 1 lõike 1 kohaselt olema loodud “vara valitsemiseks ja kasutamiseks”. Kuna see definitsioon on väga lai, võivad sihtasutused praktikas osaleda ka ärilises tegevuses (kui see on mh maksuõiguslikult otstarbekas).
Seega ei tohiks erasihtasutus tegeleda aktiivse majandustegevusega – st kaupade või teenuste tootmise, müügi või vahendamisega. Samas peaks tal olema lubatud passiivne majandustegevus, mis seisneb vara hoidmise ja haldamise kaudu tulu teenimises, nagu investeerimine väärtpaberitesse, osaluste hoidmine, laenude andmine või kinnisvaratehingud. ning saada ka vastavat tulu: dividendid, üüritulu, intressid jne.
Eraldi definitsiooni kehtestamine on oluline ka seetõttu, et RahaPTS viitab sihtasutuste seaduses sätestatud erasihtasutuse mõistele, mida praegu seaduses ei ole. RahaPTS § 76 lg 3 p 4 sätestab: „käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ei kohaldata: sihtasutuste seaduses sätestatud sihtasutusele, kelle majandustegevuse eesmärk on põhikirjas määratud soodustatud isikute või isikute ringi huvides vara hoidmine või kogumine ja kellel puudub muu majandustegevus“.
See säte on kooskõlas Euroopa Kohtu 22. novembri 2022. a otsustega (asjades C-37/20 ja C-601/20), mille kohaselt ei ole juriidiliste isikute tegelike kasusaajate andmete avalikustamine kogu üldsusele proportsionaalne ning rikub õigust privaatsusele ja andmekaitsele.
Kuna kehtivas sihtasutuste seaduses erasihtasutuse mõistet ei ole, ei ole võimalik RahaPTS-s toodud erandit rakendada. Lisaks sellele, isegi kui tegelike kasusaajate registris registreerimise kohustus puuduks, on sama info sihtasutuste kohta täna endiselt kättesaadav äriregistri avalikust toimikust, mis ei ole kooskõlas nimetatud Euroopa Kohtu seisukohtadega.
Täiendada § 1 lg-ga 11 järgmises sõnastuses:
“(11) Erasihtasutus on erahuvides asutatud sihtasutus, mille tegevus seisneb vara hoidmises või kogumises põhikirjas määratud soodustatud isikute või isikute ringi huvides ja millel puudub muu majandustegevus.
2
§ 3. Nimi
(1) Sihtasutuse nimi peab selgesti erinema teistest Eestis registrisse kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimedest.
(2) Sihtasutuse nimi ei või olla eksitav sihtasutuse eesmärgi, tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas.
(3) Sihtasutuse nimi peab sisaldama täiendit «sihtasutus».
(4) Sihtasutuse dokumentidel peab olema näidatud sihtasutuse nimi, asukoht ja registrikood.
(6) Sihtasutusel võib olla ainult üks nimi.
(7) Sihtasutuse nimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus.
(8) Sihtasutuse nimi ei või olla vastuolus heade kommetega.
Eriliigilise sihtasutuse puhul on oluline, et juba nime kaudu oleks võimalik kolmandatel isikutel (nt tehingupartneritel) aru saada, et tegemist on sihtasutusega, mille dokumentidele ei kohaldu tavapärane avalikustamise kord. Nimes sisalduv täiend «erasihtasutus» annab kohese signaali, et sihtasutuse andmetele ja dokumentidele kehtivad tavapärasest erinevad juurdepääsupiirangud ning et nende saamiseks tuleb neid sihtasutuselt küsida.
Täiendada § 3 lg-ga 31 järgmises sõnastuses:
“(31) Erasihtasutuse nimi peab sisaldama täiendit «erasihtasutus».”
3
§ 34. Majandusaasta aruanne
(1) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Majandusaasta aruanne kiidetakse heaks ja vormistatakse vastavalt raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatule.
(2) Juhatus esitab heakskiidetud aruande nõukogule kinnitamiseks nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Enne aruande nõukogule kinnitamiseks esitamist edastab juhatus aruande audiitorile kontrollimiseks, kui audiitorkontroll on vastavalt seadusele, sihtasutuse põhikirjale või nõukogu otsusele kohustuslik.
(21) Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab nõukogu. Nõukogu liige võib sihtasutuselt nõuda, et vandeaudiitori aruande andnud audiitor peab osalema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja andma vandeaudiitori aruande kohta selgitusi, kui nõukogu liige on esitanud vastava kirjaliku nõude vähemalt viis päeva enne nõukogu koosoleku toimumist.
(3) [Kehtetu - RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.02.2016]
(4) Juhatus esitab registrile kinnitatud majandusaasta aruande koos andmetega aruandeaasta põhitegevusala kohta äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt ja audiitorkontrolli kohustuslikkuse korral koos vandeaudiitori aruandega kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Andmete esitamisel aruandeaasta põhitegevusala kohta lähtutakse tegevusalast, millele on aruandeaastal kulutatud kõige rohkem töötunde või muid ressursse.
Tagamaks, et erasihtasutus ei tegele põhitegevusena majandustegevusega teeme ettepaneku kehtestada kõigi erasihtasutuste suhtes aastaaruande ülevaatuse kohustuse audiitori poolt ning teeme ettepaneku täiendada sihtasutuste seadust sättega, mis näeb ette, et erasihtasutuse majandusaasta aruandele tuleb lisada audiitori arvamus selle kohta, kas erasihtasutuse tegevus on kooskõlas seadusega, s.t erasihtasutus ei tegele majandustegevusega, mis ei seostu otseselt vara hoidmise ja kogumisega soodustatud isikute huvides. Kehtiva õiguse kohaselt peab iga sihtasutus koostama ja esitama majandusaasta lõpus aastaaruande (SAS § 34), kuid audiitoripoolne raamatupidamise aastaaruannete ülevaatus või audit on kohustuslik ainult audiitortegevuse seaduse (AudS) § 91 lõikes 4 ja § 92 lõikes 21 nimetatud tingimustel. Kui ülevaatuse käigus selgub, et sihtasutus, mille dokumendid ei ole põhikirja kohaselt avalikud, tegeleb põhitegevusena majandustegevusega, peaks olema võimalik otsustada sihtasutuse sundlõpetamine vastavalt SAS § 46 lg 1 punktile 1. Audiitorkontrolli kohustuslikkus erasihtasutuste jaoks sätestatakse audiitortegevuse seaduse § 92 lg-s 21.
Täiendada § 34 lg-ga 5 järgmises sõnastuses:
“Erasihtasutuse majandusaasta aruandele tuleb lisada audiitori arvamus selle kohta, kas erasihtasutuse tegevus on kooskõlas § 1 lõikes 11 sätestatuga.”
4
§ 39. Sihtasutuse tegevuse avalikustamine
(1) Soodustatud isik või muu selleks õigustatud huvi omav isik võib nõuda sihtasutuselt teavet sihtasutuse eesmärgi täitmise kohta. Ta võib tutvuda sihtasutuse majandusaasta aruandega, samuti vandeaudiitori aruande, raamatupidamisdokumentide, asutamisotsuse ja põhikirjaga.
(2) Kui põhikirjas ei ole soodustatud isikute ringi määratud, on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õigus kõigil huvitatud isikutel.
(3) Kui sihtasutus ei täida käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõuet, võib õigustatud isik nõuda oma õiguste teostamist kohtu korras.
Kehtiv sihtasutuste seaduse § 39 on nii sisult kui ka terminoloogiliselt ebaselge.
Esiteks on raske mõista sätte tänast praktilist tähendust olukorras, kus enamik sihtasutuste dokumente on juba praegu äriregistri kaudu kõigile avalikult kättesaadavad. Võib eeldada, et säte võimaldab tutvuda raamatupidamise ja juhtimisdokumentidega enne nende registrile esitamist ning laiendab soodustatud isiku teabeõigust dokumentidele, mis registris ei avaldu.
Teiseks tekitab segadust sätte terminikasutus. Kehtiv redaktsioon kasutab paralleelselt mõisteid „soodustatud isik“, „õigustatud huvi omav isik“ ja „huvitatud isik“, mille õiguslik sisu kattub osaliselt, kuid mille vahel puudub selge eristus.
– § 9 järgi on soodustatud isik kas otsene väljamakse saaja või isik, kellel võib olla õigus saada väljamakseid sihtasutuse eesmärgist tulenevalt.
– Samas viitab § 39 lg 1 ka „õigustatud huvi omavale isikule“ ja lõige 2 räägib „huvitatud isikutest“, kellel on informatsiooni saamise õigus juhul, kui soodustatud isikute ringi pole määratletud. Kohtupraktika kohaselt ei peaks ka „huvitatud isik“ tähendama lihtsalt uudishimulikku kolmandat isikut, vaid isikut, kelle subjektiivsed õigused võivad olla mõjutatud, mis peaks ühtlasi olema ka „õigustatud huvi omava isiku“ tähendus.
Tulemusena on ebaselge, kellel on õigus sihtasutuselt teavet nõuda, millist teavet ja millisel eesmärgil.
Muudatusettepaneku sisu:
– Lõikes 1 antakse sihtasutuse eesmärgi täitmise kohta teabe saamise õigus üksnes soodustatud isikule (seda nii kitsamas kui laiemas tähenduses §-st 9 tulenevalt).
– Lõikes 2 laieneb dokumentidega tutvumise õigus muudele isikutele, kellel on õigustatud huvi oma õiguste või kohustuste kaitseks (nt võlausaldajad, lepingupartnerid), kuid see õigus ei laiene raamatupidamisdokumentidele (sarnaselt äriühingutele). See ei ole seotud sihtasutuse eesmärgi kontrollimisega, vaid isiku enda subjektiivsete õiguste kaitsega.
– Lõikes 3 sätestatakse võimalus pöörduda kohtusse juhul, kui sihtasutus keeldub teabe andmisest.
– Lõikes 4 antakse asutajale võimalus laiendada teabeõigust põhikirjaga ka teistele isikutele. See võib olla vajalik nt selliste sihtasutuste puhul, kus ei ole soodustatud isikuid ei kitsamas ega laiemas tähenduses (nt lemmiklooma eest hoolitsemiseks asutatud sihtasutused).
Kehtestada § 39 uues sõnastuses:
§ 39. Isikute õigus teabele
(1) Soodustatud isikul on õigus saada sihtasutuselt teavet sihtasutuse eesmärgi täitmise kohta. Selleks võib ta tutvuda sihtasutuse majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, raamatupidamisdokumentide, asutamisotsuse ja põhikirjaga.
(2) Muul isikul kui soodustatud isikul on õigus nõuda sihtasutuselt tutvumist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidega (va raamatupidamisdokumentidega), kui see on vajalik tema õiguste või kohustuste kaitseks.
(3) Kui sihtasutus ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 nimetatud kohustust, võib õigustatud isik taotleda oma õiguste teostamist kohtu korras.
(4) Põhikirjaga võib ette näha ka teisi isikuid, kellel on õigus saada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet ja tutvuda nimetatud dokumentidega.
Äriregistri seadus
5
§ 25. Avalik toimik
(1) Peale registrikaardi andmete avalikustatakse juriidilise isiku kohta äriregistris ka muud andmed ja dokumendid, mille juriidiline isik või muu isik või asutus on seaduse kohaselt registripidajale esitanud.
(2) Avaliku toimiku andmetel ja dokumentidel on informatiivne tähendus, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 26. Avaliku toimiku andmed ja dokumendid
(1) Äriregistri avalikus toimikus sisalduvad muu hulgas:
1) juriidilise isiku asutajate nimed ja isiku- või registrikoodid ning kontaktaadressid;
2) osaühingu osanike andmed, kui osaühing on äriseadustiku § 149 lõike 6 alusel loobunud osa võõrandamise käsutustehingu notariaalse vormi nõudest või andnud osanike nimekirja pidamise üle Eesti väärtpaberite registri pidajale;
3) ettevõtja põhitegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori järgi;
4) juriidilise isiku veebiaadress ja telefoninumber;
5) pankrotitoimkonna liikmete nimed ja isikukoodid ning kontaktaadressid;
6) juriidilise isiku nõukogu liikmete, audiitorettevõtja ja muude seaduse järgi juriidilise isikuga seotud isikute, keda ei kanta registrikaardile, andmed;
7) andmed kehtivate ärikeeldude ja ettevõtluskeeldude kohta, sealhulgas teave Eestis tunnustatud välisriikide ärikeeldude kohta;
8) asutamisleping või asutamisotsus ja põhikiri või muud alusdokumendid;
9) krediidiasutuse, makseasutuse või e-raha asutuse teatis osa- või aktsiakapitali sissemakse kohta;
10) mitterahalise sissemakse tegemisel sissemakse üleandmise leping ja sissemakse väärtust tõendavad dokumendid;
11) äriühingu mitterahalise sissemakse hindamist kontrollinud audiitorettevõtja andmed ja vandeaudiitori arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta;
12) juriidilise isiku kande aluseks olev organi otsus koos koosoleku protokolliga või hääletusprotokolliga või protokolli väljavõttega;
13) juhatuse liikme nõusolek juhatuse liikmeks oleku kohta ja kinnitus, et ei esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad juhatuse liikmeks oleku;
14) majandusaasta aruanded;
15) tulundusühistu revisjonikomisjoni liikmete või revidentide andmed;
16) juriidiliste isikute ühinemise ja jagunemise korral ühinemislepingud, jagunemislepingud või jagunemiskavad ning ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise korral vastavad aruanded;
17) juriidilise isiku likvideerimisaruanne, likvideerimise vahearuanne ja likvideerimise lõpparuanne;
18) usulise ühenduse liikmeskoguduste ja liikmeskloostrite andmed;
19) muud seaduses sätestatud andmed.
(2) Füüsiliste isikute kohta tehakse avalikus toimikus kättesaadavaks nimi ja isikukood.
Äriregistri seaduse § 25 lõike 1 kohaselt avalikustatakse registrikaardi andmete kõrval ka muud andmed ja dokumendid, mille juriidiline isik on registripidajale esitanud. Need moodustavad avaliku toimiku, milles sisalduvad muu hulgas asutamisleping või -otsus ning majandusaasta aruanded (§ 26 lg 1 p 8 ja p 14).
Avaliku toimiku andmetega saab tutvuda igaüks (§ 30).
Registritoimikus säilitatakse seevastu andmeid ja dokumente, mida ei kanta registrikaardile ega avalikustata avalikus toimikus (§ 27 lg 1).
Registritoimikuga saavad tutvuda ainult juriidiline isik ise, pädev riigiasutus ning isik, kellel notar on tuvastanud õigustatud huvi (§ 31 lg 3).
Muudatusettepaneku kohaselt säilitatakse erasihtasutuse poolt esitatud dokumendid, sh majandusaasta aruanne, asutamisotsus, põhikiri jne, registritoimikus (mitte avalikus toimikus). Seevastu § 26 lõikes 1 nimetatud andmed, sh ka asutajate andmed, säilitatakse endiselt avalikus toimikus ja on sealtkaudu ka üldsusele kättesaadavad.
Täiendada äriregistri seaduse §-i 25 lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Erasihtasutuse poolt registrile esitatud dokumente, sh § 26 lõikes 1 nimetatud dokumente, ei avalikustata avalikus toimikus ja neid säilitatakse registritoimikus.“
6
§ 31. Andmete ja dokumentidega tutvumise ning nende väljastamise kord
(1) Äriregistri registrikaardi andmete ning avaliku toimiku andmete ja dokumentidega saab tutvuda e-äriregistri kaudu või notaribüroos.
(2) Äriregistri kinnitatud väljatrükke on võimalik saada notaribüroost. Isiku nõudel annab notar tõendi, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet registris ei ole või et teatud kannet ei ole muudetud.
(3) Registritoimikuga võib e-äriregistri kaudu tutvuda juriidiline isik ise, pädev riigiasutus, muu hulgas kohus, kohtutäitur, pankrotihaldur, ajutine haldur ja notar ametiülesannete täitmiseks. Muu isik, kellel notar on tuvastanud selleks õigustatud huvi, võib tutvuda registritoimikuga notaribüroos. Tutvumisest keeldumisele kohaldatakse notariaadiseaduse § 41.
Kehtiva õiguse kohaselt otsustab notar, kas isikul on piisav õigustatud huvi tutvuda registri dokumentidega. Praktikas on see sageli keeruline hinnanguline küsimus, eriti erasihtasutuste puhul, kus dokumentide avalikustamine võib mõjutada nii asutaja kui soodustatud isikute eraelu puutumatust.
Kuna notaril ei pruugi olla piisavalt teavet sihtasutuse sisulise tegevuse ja eesmärgi kohta, on õigustatud huvi olemasolu hindamine pelgalt taotluse ja dokumentide põhjal ebaadekvaatne ning võib viia kas põhjendamatult laia või liiga kitsendava tõlgenduseni.
Et tagada õiglane ja läbimõeldud otsus, on otstarbekas, et sihtasutuse juhatus kuulatakse võimaluse korral ära enne dokumentidega tutvumise õiguse andmist. Juhatus saab selgitada, kas taotletav teave sisaldab tundlikke andmeid või on seotud üksnes vara haldamisega, samuti kas taotleja huvi on tegelikult õigustatud.
Täiendada äriregistri seaduse §-i 31 lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Erasihtasutuse dokumentidega tutvumise õigustatud huvi tuvastamiseks kuulatakse võimaluse korral ära ka sihtasutuse juhatus.“
Kohtu registriosakonna kodukord
7
§ 217. Sihtasutuse avalik toimik
(1) Sihtasutuse avalikku toimikusse lisatakse dokumendid, mille esitamine registriosakonnale on seaduses ette nähtud, sealhulgas:
1) kandeavaldus, samuti avalduse muutmise avaldus;
2) asutamisotsus, samuti selle muutmise otsus, asutamisotsust asendav notariaalselt tõestatud testament;
3) põhikiri;
4) panga teatis sihtasutusele üleantud raha kohta;
5) sihtasutusele üleantud kinnisasja või registrisse kantava vallasasja puhul väljavõte kinnistusraamatust või vastavast registrist;
6) juhatuse, nõukogu ja pankrotitoimkonna liikmete ja audiitorettevõtja andmed ja nende nõusolek;
[RT I, 02.04.2024, 5 - jõust. 05.04.2024]
7) notariaalselt kinnitatud allkirjanäidised;
8) kandeavaldusele allakirjutamiseks antud volikiri;
9) dokumendid, mida registriosakond on nõudnud äriregistri seaduse § 37 lõigete 2 ja 3 ning § 45 alusel.
[RT I, 28.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023]
(2) [Kehtetu - RT I, 25.07.2023, 3 - jõust. 01.09.2023]
§ 218. Registritoimik
(1) Ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu, sihtasutuse, korteriühistu ja maaparandusühistu registritoimikusse lisatakse dokumendid, mis ei kuulu äri- või avalikus toimikus säilitamisele, sealhulgas:
[RT I, 11.01.2019, 3 - jõust. 14.01.2019]
1) tõend riigilõivu tasumise kohta;
2) kirjavahetus, sealhulgas ümbrik juhul, kui ainult sellel on vajalikku teavet aadressi või postitamiskuupäeva kohta;
3) seadusega ettenähtud aadressiandmed;
4) kandemäärused ja registripidaja poolt omal algatusel tehtud kohtumäärused;
5) väljastusteade.
(2) Lõike 1 punktis 5 nimetatud paberväljastusteadet toimikusse ei lisata. Paberväljastusteade digiteeritakse ning hävitatakse ühe kuu möödudes digiteerimisest.
Täiendada § 217 lg-ga 2 järgmises sõnastuses:
„Erasihtasutuse puhul säilitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumente registritoimikus, millisel juhul on dokumentidega tutvumiseks vaja tuvastada isiku õigustatud huvi.“
Audiitortegevuse seadus
8
§ 92. Ülevaatuse kohustus
(1) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on raamatupidamise aastaaruande ülevaatus kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 2 000 000 eurot;
[RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot;
[RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]
3) keskmine töötajate arv 24 inimest.
[RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]
(2) Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 6 000 000 eurot;
[RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 3 000 000 eurot;
[RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]
3) keskmine töötajate arv 72 inimest.
[RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]
(21) Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslik käesoleva seaduse § 91 lõikes 4 nimetamata sihtasutusele, mille raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 1 000 000 eurot;
[RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot.
[RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]
(22) Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslik käesoleva seaduse § 91 lõikes 4 nimetatud sihtasutusele, mille tulu või varad aruandekuupäeva seisuga on alla 1 000 000 euro.
[RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]
(3) Kohustusliku ülevaatuse võib asendada auditiga.
Tagamaks, et erasihtasutus ei tegele põhitegevusena majandustegevusega teeme ettepaneku kehtestada kõigi erasihtasutuste suhtes aastaaruande ülevaatuse kohustuse audiitori poolt ning teeme ettepaneku täiendada sihtasutuste seadust sättega, mis näeb ette, et erasihtasutuse majandusaasta aruandele tuleb lisada audiitori arvamus selle kohta, kas erasihtasutuse tegevus on kooskõlas seadusega, s.t erasihtasutus ei tegele majandustegevusega, mis ei seostu otseselt vara hoidmise ja kogumisega soodustatud isikute huvides. Kehtiva õiguse kohaselt peab iga sihtasutus koostama ja esitama majandusaasta lõpus aastaaruande (SAS § 34), kuid audiitoripoolne raamatupidamise aastaaruannete ülevaatus või audit on kohustuslik ainult audiitortegevuse seaduse (AudS) § 91 lõikes 4 ja § 92 lõikes 21 nimetatud tingimustel. Kui ülevaatuse käigus selgub, et sihtasutus, mille dokumendid ei ole põhikirja kohaselt avalikud, tegeleb põhitegevusena majandustegevusega, peaks olema võimalik otsustada sihtasutuse sundlõpetamine vastavalt SAS § 46 lg 1 punktile 1.
Muuta § 92 lg-t 21 ja sõnastada see järgmiselt:
„(21) Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslik erasihtasutusele. Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslik ka käesoleva seaduse § 91 lõikes 4 nimetamata sihtasutusele, mille raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 1 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot.“
Notari tasu seadus
9
§ 31. Kindla tasumääraga notariaaltoimingud
Kindla tasumääraga on järgmised notariaaltoimingud:
1) volituse või avalduse tõestamine pensioni, elatusraha, elatise või toetuse vastuvõtmiseks või teise isiku arveldusarvele kandmiseks – 3,19 eurot;
2) füüsilise isiku muu volituse tõestamine – 25,50 eurot;
3) juriidilise isiku volituse tõestamine – 49,20 eurot;
4) õppelaenu tagamiseks antava käenduse tõestamine – 15,95 eurot;
5) isiku elusoleku kinnitamine – 14,35 eurot;
6) isiku teatud kohas viibimise kinnitamine – 15,95 eurot;
7) isiku ja fotol kujutatud isiku samasuse kinnitamine – 11,50 eurot;
8) dokumendi esitamisaja kinnitamine – 14,35 eurot;
9) notariaalselt kinnitatava avalduse projekti koostamine – 18,20 eurot;
91) kohtu kinnistus- või registriosakonnale esitatava avalduse projekti koostamine, avalduse esitaja allkirja kinnitamine ja avaldusest digitaalse ärakirja väljastamine või juriidilise isiku või usaldushalduri taotlusel tegeliku kasusaaja andmete esitamine – 35,75 eurot. Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 6,35 eurot;
10) erastamisel korteriomandite kinnistamiseks esitatava kinnistamisavalduse tõestamine – 12,75 eurot ühe korteriomandi eseme kohta;
11) ühepoolse avalduse tõestamine, mille puhul tehinguväärtust ei määrata – 42,15 eurot;
111) kahe- või mitmepoolse tehingu tõestamine, mille puhul tehinguväärtust ei määrata – 84,30 eurot;
12) allkirja ja allkirjanäidise kinnitamine – 12,75 eurot;
13) avaldaja nimel määruskaebuse koostamine kandeavalduse suhtes tehtud määruse peale – 31,95 kuni 159,75 eurot;
14) dokumendi ärakirja või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine – 3,19 eurot lehekülg, kuid kokku mitte rohkem kui 31,95 eurot;
141) kinnistus- või registriosakonna peetavasse registrisse, abieluvararegistrisse või pärimisregistrisse kantud andmete või kinnistus- või registriosakonna poolt peetavas registris, abieluvararegistris või pärimisregistris säilitatava dokumendiga tutvumise võimaldamine – 3,20 eurot ühe päringu või dokumendiga tutvumise eest;
142) kinnistus- või registritoimikuga või abieluvararegistri dokumentidega tutvumise võimaldamine – 9,60 eurot;
143) kinnistus- või registriosakonna peetava registri, abieluvararegistri, rahvastikuregistri või pärimisregistri andmete väljatrüki kinnitamine ja väljastamine – 3,20 eurot sõltumata lehekülgede arvust;
144) kinnistus- või registriosakonna peetavas registris, abieluvararegistris või pärimisregistris säilitatava dokumendi väljatrüki kinnitamine ja väljastamine – 6,35 eurot sõltumata lehekülgede arvust;
145) kinnistus- või registriosakonna peetava registri, abieluvararegistri või pärimisregistri andmete väljatrüki digitaalne kinnitamine ja väljastamine – 4,80 eurot sõltumata andmemahust;
146) kinnistus- või registriosakonna peetavas registris, abieluvararegistris või pärimisregistris säilitatava dokumendi väljatrüki digitaalne kinnitamine ja väljastamine – 6,35 eurot;
147) välisriigi registrisse kantud testamentide või pärimislepingute andmete kohta päringu tegemine – 7 eurot ühe päringu kohta;
148) abieluvararegistri kande tegemine – 25 eurot;
149) abieluvararegistri kande muutmine või kustutamine – 10 eurot;
15) digitaalse ärakirja väljastamine, sõltumata andmemahust – 12,75 eurot;
16) dokumendi kinnitamine tunnistusega (apostille’ga) – 22,35 eurot;
17) tunnistuse väljastamine notariaaldokumendi õigusliku jõu kohta Eesti Vabariigis ja Eesti Vabariigis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi kohta – 10 eurot;
171) lepitusseaduse § 14 lõikes 3 või 4 nimetatud kokkuleppe tõestamine – 51,13 eurot;
18) ametitoiminguna dokumentide (välja arvatud testamentide) hoiulevõtmine, iga dokumendi hoidmine ühe kuu jooksul – 24,90 eurot;
19) notariaadiseaduse § 30 lõikes 4 nimetatud teate või taotluse koostamine – 31,95 kuni 76,65 eurot;
20) mereprotesti tõestamine – 78,60 eurot;
21) ühishüpoteegi osalise vabastamise kokkuleppe tõestamine – 42,15 eurot;
22) sihtasutuse asutamisotsuse, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine ning sihtasutuste ühinemis- ja jagunemislepingu või sihtasutuse jagunemiskava tõestamine – 77,30 eurot;
23) sihtasutuse organi otsuste tõestamine – 69 eurot;
24) mittetulundusühingu asutamislepingu, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine, samuti mittetulundusühingu koosoleku protokolli tõestamine – 0,60 eurot iga mittetulundusühingu liikme kohta, kuid kokku mitte vähem kui 31,95 eurot ja mitte rohkem kui 127,80 eurot;
25) majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale kohtule – 25,55 eurot;
26) asutatava aktsiaseltsi või osaühingu nimele pangakonto avamine – 12,75 eurot;
27) testamendi tõestamine – 32,55 eurot;
28) kinnises ümbrikus testamendi hoiulevõtmise tõestamine – 32,55 eurot;
281) notari hoiule antud testamendi tagasivõtmise avalduse tõestamine – 16,29 eurot;
282) notarile hoiule antud testamendi avamise eest, kui testamendi avab notar, kes pärimismenetlust läbi ei vii – 32,55 eurot;
29) abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine – 41,50 eurot;
291) abikaasade vastastikuse testamendi tühistamise kohta teate koostamine ja edastamine – 25 eurot;
30) pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamine – 65,15 eurot;
31) pärandist loobumise avalduse tõestamine – 6,35 eurot;
32) pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamine – 63,90 eurot;
321) Euroopa pärimistunnistuse avalduse tõestamine – 42 eurot;
33) pärijate väljaselgitamine ja pärimistunnistuse väljastamine – 102,25 eurot;
331) Euroopa pärimistunnistuse tõestamine – 51 eurot;
34) pärimisseaduses sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimine – 25,55 eurot;
35) testamenditäitja ülesande vastuvõtmise või ülesandest loobumise avalduse tõestamine – 12,75 eurot;
36) testamenditäitja tunnistuse väljastamine – 12,75 eurot;
37) pärija õiguste ja kohustuste kohta täiendavate järelepärimiste tegemiseks avalduse tõestamine – 12,75 eurot;
38) sundosa saaja tunnistuse tõestamine – 12,75 eurot;
39) omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks esitatud ühise avalduse tõestamine – 42,15 eurot;
40) teate või taotluse edastamine majandushaldusasutusele, majandushaldusasutuselt dokumentide või muu teabe vastuvõtmine ja ettevõtjale edastamine – 15 eurot;
41) haldusakti kättetoimetamise tõestamine – 35 eurot;
42) andmete kandmine majandustegevuse registrisse – 25 eurot;
43) nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), alusel tõendi väljastamine – 10 eurot.
Vastab ülal esitatud sihtasutuste seaduse muudatusettepanekule, mille kohaselt erasihtasutuse dokumendid ei ole avalikud ning nendega saab tutvuda ainult õigustatud huvi olemasolul ja notari vahendusel. Dokumentidega tutvumise kontroll ja korraldamine kujutab endast sisuliselt uut notariaaltoimingut.
Erasihtasutuse dokumentide hulgas võivad olla tundlikud perekondlikud ja varalised andmed, mistõttu notari tegevus hõlmab:
• taotleja õigustatud huvi kontrolli;
• sihtasutuse juhatuse ärakuulamist;
• dokumentidega tutvumise turvalist korraldamist.
200-eurone tasu aitab vältida põhjendamatuid või uudishimust motiveeritud pöördumisi, mis muidu koormaksid notaribüroosid ja seaksid erasihtasutuste dokumentides sisalduva isikuandmete kaitse ohtu.
Tasu on proportsionaalne arvestades:
• notarilt nõutava töömahtu,
• võimalikku vastutust,
• menetluse ajakulu ja vajadust teha sisuline hinnang õigustatud huvi olemasolule.
Võrdluseks võib tuua Riigikohtu seisukoha tsiviilasjas nr 2-20-17399 (29.05.2025, 2-20-17399/67, p 26.3), milles kohus leidis, et õigusabi tunnitasu 200 eurot (käibemaksuta) jääb „keskmise sarnase õigusteenuse eest makstava tasu piiresse“.
Arvestades, et erasihtasutuse dokumentidega tutvumise õigustatud huvi kontrollimine, võimaliku juhatuse ärakuulamise korraldamine ning dokumentidega turvalise tutvumise tagamine on sisukas ja aeganõudev menetlus, kulub notaril sellise toimingu läbiviimiseks kindlasti rohkem kui üks tund. Seetõttu on 200-eurone tasu proportsionaalne ja kooskõlas õigusteenuste turul kujunenud mõistlike kulunormidega.
Täiendada paragrahvi 31 uue punktiga 44 järgmises sõnastuses:
„44) erasihtasutuse andmetega või dokumentidega tutvumise võimaldamine õigustatud isikule – 200 eurot.”
Notari tasu seaduses puudub eraldi tasuregulatsioon erasihtasutuse asutamise, ühinemise või jagunemise tõestamiseks. Hetkel on lähim regulatsioon §-s 18 (Äriühingutega seotud toimingud), kuid ka see on ajale jalgu jäänud ja äriühingute toiminguid subsideeritakse hetkel teiste tehingute arvelt.
Uue § 18¹ eesmärk on kehtestada erasihtasutuse asutamise, ühinemise ja jagunemise tehingu tõestamisele kindel minimaalne tasumäär, mis kajastab nende tehingute suuremat keerukust ning notarile pandavat täiendavat vastutust.
JuM esitatud eelnõuga muudetakse sihtasutuste seadust selliselt, et erahuvides asutatud sihtasutusel ei pea enam olema nõukogu ning asutaja võib oma õigustest loobuda. Sellest tulenevalt suureneb notari selgitamiskohustus oluliselt, sest notar peab tehingu tõestamisel muu hulgas aitama välja selgitada, kuidas sihtasutuse juhtimine toimub nõukoguta, millised alternatiivsed kontrolli- ja tasakaalumehhanismid tuleb põhikirjas ette näha (sh kes ja kuidas juhatuse liikmeid nimetab), tagama, et asutaja mõistab oma asutajaõigustest loobumise õiguslikke tagajärgi, ning hindama, kas sihtasutuse toimimine jääb tagatuks ka olukorras, kus asutaja sureb või kaotab teovõime.
Nimetatud ülesanded on oluliselt töömahukamad ja vastutusrikkamad kui tavapäraste äriühingute puhul, sest erasihtasutus on oma olemuselt pikaajaline – sageli ka põlvkondi ületava kestusega – juriidiline isik, mis tihti asutatakse suurte varakogumite haldamiseks. Notar peab tagama, et sihtasutuse struktuur võimaldaks selle eesmärki täita ka aastakümneid pärast asutaja lahkumist, mis eeldab põhjalikku analüüsi ja nõustamist ning ületab tavapärase tõestamistoimingu mahu.
Seetõttu on põhjendatud, et notari tasu arvestatakse üleantava vara väärtuse järgi, kuid notari tasu ei või olla väiksem kui 2000 eurot, tagamaks notarile pandud selgitamis-, kontrolli- ja vastutuskoormuse katmise.
Samuti on ühinemised ja jagunemised on reeglina ajamahukad. Sageli vältab selliste lepingute koostamine mitmeid kuid. Jagunemise ja ühinemise puhul on tegemist vara üleandmise ühe vormiga, mistõttu on asjakohane lähtuda sarnasest põhimõttest nagu kinnisvara võõrandamise puhul.
Lisada uus paragrahv järgmises sõnastuses:
„§ 18¹. Erasihtasutustega seotud toimingud
Erasihtasutuse asutamise, ühinemise või jagunemise tehingu tõestamise eest arvutatakse notari tasu üleantava vara väärtuse järgi, kuid notari tasu ei või olla väiksem kui 2000 eurot..“
Palume vaadata üle muudatusettepanek sihtasutuste seadusesse, mille kohaselt paragrahvi 29 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „alates taotluse saamisest“ tekstiosaga „või, kui koosolek ei toimu kolme nädala jooksul, alates taotluse“ – sõnastuslikult jääb see muudatus arusaamatuks, kuna sätte terviktekst oleks pärast muudatust järgmine: „(3) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Kui koosolekut ei kutsuta kokku kahe nädala jooksul alates taotluse saamisest või, kui koosolek ei toimu kolme nädala jooksul, alates taotluse, on nõukogu liikmel, juhatusel või audiitoritel õigus koosolek ise kokku kutsuda.“
Lugupidamisega
Merle Saar-Johanson
Notarite Koja esimees
(allkirjastatud digitaalselt)
Katrin Sepp
Kristel Tomberg
Kaitti Persidski
617 7903