Advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamine) eelnõu

1

EELNÕU

Advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

(kohtumenetluse tõhustamine)

§ 1. Advokatuuriseaduse muutmine

Advokatuuriseaduse § 17 lõike 4 kolmas ja neljas lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine

Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrus kuulub viivitamata täitmisele. Üleandev

kohus võib enne üleandmise määruse tegemist või sellega koos teha edasilükkamatuid

menetlustoiminguid, eelkõige esialgse õiguskaitse määruse.“;

2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata

kohtukoosseisu sama kohturingkonna halduskohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei

või olla asjas eesistuja ega ettekandja.“;

3) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või õigussuhte olemasolu

kindlakstegemist (tuvastamiskaebus).“;

4) paragrahvi 104 lõiget 5 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) kui pooled sõlmivad kompromissi.“;

5) paragrahvi 104 lõike 6 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 109 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Menetluskulude väljamõistmiseks esitab menetlusosaline kohtule menetluskulude

nimekirja kolme tööpäeva jooksul arvates kohtuistungist, kus lõpetati asja arutamine, või

haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamise korral kohtu määratud tähtpäevaks. Käesoleva

seadustiku § 103 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kulude kohta lisatakse menetluskulude

nimekirjale kuludokumendid. Muude menetluskulude kohta esitatakse kuludokumendid kohtu

nõudmisel. Menetluskulude nimekirja ja nõutavate kuludokumentide esitamata jätmise korral

menetluskulu välja ei mõisteta. Teistel menetlusosalistel on võimalik kahe tööpäeva jooksul

menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide neile kättetoimetamisest arvates esitada nende

kohta oma seisukoht.“;

2

7) paragrahvi 109 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Kui kohus tegi otsuse käesoleva seadustiku § 122 lõike 5 alusel, andmata

menetlusosalistele võimalust menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitada, on

menetlusosalistel õigus esitada menetluskulude kohta täiendava otsuse tegemise taotlus § 170

lõike 5 kohaselt. Taotlusele tuleb lisada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.“;

8) paragrahvi 122 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Kohtuasjas, mis puudutab tootmist taastuvatest energiaallikatest elektrituruseaduse § 57

tähenduses, korraldab kohus eelistungi või teeb menetlusosalistele teatavaks asja kohtus

läbivaatamise aja ja koha või asja kirjalikus menetluses läbivaatamise üksikasjad kolme kuu

jooksul puudusteta kaebuse esitamisest arvates. Kohus võib nimetatud tähtaega pikendada kuni

kolme kuu võrra, kui eelmenetluse käigus selgub, et kaebust on vaja põhjalikumalt uurida.

(5) Kui kohus jõuab eelmenetluse käigus järeldusele, et kaebus tuleb rahuldada vaidlustatud

haldusakti või toimingu ilmselge õigusvastasuse tõttu, võib ta teha otsuse kaebuse ja vastuste

põhjal, korraldamata kohtuistungit ja määramata tähtaega täiendavate menetlusdokumentide

esitamiseks.“;

9) paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja

pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse või nende otsuste

vaideotsuse peale esitatud kaebuse võib kohus läbi vaadata lihtmenetluses, arvestamata

käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi.“;

10) paragrahvi 169 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „§ 133 lõigetes 1 ja 2“ tekstiosaga „§

133 lõigetes 1, 2 ja 21“;

11) paragrahvi 169 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib kohus käesoleva seaduse § 133

lõikes 21 nimetatud juhul asja läbivaatamisel lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata, kui kohtule on esitatud erakordselt suur hulk kaebusi viisa andmisest

keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest

keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse või nende otsuste vaideotsuse

peale. Kohus ei pea seejuures arvestama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustega.

(12) Erakordselt suur hulk kaebusi käesoleva paragrahvi tähenduses on olukord, kus kohus ei

saa objektiivse takistuse tõttu kirjeldava ja põhjendava osaga otsust teha või selle tegemine

oleks oluliselt raskendatud.“;

12) paragrahvi 175 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3

„(2) Sõltumata jõustumisest võib kohus avaldada kohtuotsuse või selle sisu käesoleva

seadustiku §-s 89 sätestatud tingimustel. Menetlusosaliste seisukohta küsitakse selleks juhul,

kui see on kohtu hinnangul vajalik ja võimalik avaldamise eesmärki arvestades.“;

13) paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Määruse peale, millega lahendatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kohtuotsuse või

selle sisu avaldamise peale esitatud vastuväide, võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse

kohta tehtud kohtulahend on lõplik.“;

14) paragrahvi 175 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna „delikaatseid“ sõnaga „eriliiki“;

15) paragrahvi 201 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Ringkonnakohus võib otsuse teha ilma kirjeldava osata.“;

16) paragrahvi 201 lõike 5 sissejuhatavast lausest jäetakse välja sõnad „kirjeldava ja“;

17) paragrahvi 204 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kompromissi kinnitamise määruse suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 661 lõiget 4.“;

18) paragrahvi 210 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Ringkonnakohus võib määruse teha ilma kirjeldava osata.“;

19) paragrahvi 218 lõike 1 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 218 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Riigikohus võib enne kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamist või pärast

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmist kohustada menetlusosalist kassatsioonkaebusele

vastama ja anda selleks tähtaja.

(12) Kui menetlusosaline, keda ei ole kohustatud kassatsioonkaebusele vastama, on omal soovil

kassatsioonkaebusele vastanud, ei loeta kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral

tema vastamisega seotud menetluskulusid üldjuhul vajalikuks ega põhjendatuks käesoleva

seadustiku § 109 lõike 6 tähenduses.

(13) Pärast kassatsioonkaebuse menetlusse võtmist määrab Riigikohus tähtaja, mille jooksul

menetlusosalised, keda ei kohustatud kassatsioonkaebusele vastama, võivad

kassatsioonkaebusele vastata.“;

21) paragrahvi 219 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigikohus otsustab kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise kolmeliikmelises koosseisus

ja menetlusosalisi välja kutsumata.“;

4

22) paragrahvi 224 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

23) seadustiku 27. peatükki täiendatakse §-ga 2651 järgmises sõnastuses:

„§ 2651. Kirjeldava ja põhjendava osata määrus

(1) Kohus võib taotluse kiiremaks lahendamiseks teha käesoleva seadustiku § 265 lõigetes 1 ja

2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kui selle osa koostamise tõttu tekkiv

viivitus võiks taotluse eesmärgi saavutamist oluliselt raskendada või teha selle võimatuks.

(2) Kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata tehtud määrust puuduva osaga, kui

menetlusosaline või muu isik, kellel on õigus esitada määruse peale määruskaebus, teatab

seitsme päeva jooksul määruse resolutsiooni kättetoimetamisest või kohtuistungil

teatavakstegemisest arvates kohtule soovist esitada määruse peale määruskaebus. Kohus

täiendab määrust kirjeldava ja põhjendava osaga esimesel võimalusel, kuid hiljemalt

seitsmendal päeval pärast määruskaebuse esitamise soovist teadasaamist.

(3) Määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema kirjeldava ja põhjendava osaga

täiendatud määruse kättetoimetamisest arvates või pärast käesoleva paragrahvi lõike 2 teises

lauses nimetatud tähtaja möödumist, kui kohus ei ole määrust täiendanud. Kui menetlusosaline

või muu isik ei teata käesoleva paragrahvi lõike 2 esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul

kohtule määruskaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on määruskaebuse esitamise õigusest

loobunud.“;

24) paragrahvi 279 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ringkonnakohtule apellatsioon- või määruskaebuse esitaja vastaspool on kohustatud

esitama kümne päeva jooksul edasikaebuse saamisest arvates kaebusele kirjaliku vastuse. Sama

tähtaja jooksul on vastuse esitamise õigus ülejäänud menetlusosalistel.“;

25) paragrahvi 279 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Riigikohtule esitatud kassatsioon- või määruskaebusele on menetlusosalistel õigus vastata

edasikaebuse saamisest arvates kümne päeva jooksul.“.

§ 3. Jahiseaduse muutmine

Jahiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 36 lõige 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(52) Tunnistuse andja võib keelduda jahitunnistuse andmisest kutsealusele, kes ei täida

kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või

ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis olevale isikule, kes ei täida Kaitseväe määratud

ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab

esimesel võimalusel Keskkonnaametit või käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel

Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isikut, kui jahitunnistuse andmisest keeldumise

asjaolud on ära langenud.“;

5

2) paragrahvi 37 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Jahitunnistuse kehtivuse võib peatada tähtajatult kutsealusel, kes ei täida

kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või

ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis oleval isikul, kes ei täida Kaitseväe määratud

ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust.“;

3) paragrahvi 38 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(22) Käesoleva seaduse § 37 lõikes 4 sätestatud jahitunnistuse kehtivuse peatamine

lõpetatakse, kui peatamise alused on ära langenud ja Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on

sellest Keskkonnaametit või § 10 lõike 1 alusel Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud

isikut teavitanud.“.

§ 4. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 331 lõiked 2–4, 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 331 lõike 5 sissejuhatavas lauseosas ja § 711 lõike 5 sissejuhatavas lauseosas

asendatakse sõnad „taotleda halduskohtult luba“ sõnadega „esitada luba või õigust andvale

haldusorganile avalduse“;

3) paragrahvi 331 lõike 6 sissejuhatavas lauseosas ja § 711 lõike 6 sissejuhatavas lauseosas

asendatakse sõnad „Halduskohtule esitatavas taotluses“ lauseosaga „Käesoleva paragrahvi

lõikes 5 nimetatud avalduses“;

4) paragrahvi 331 lõike 9 esimesest lausest ja § 711 lõike 9 esimesest lausest jäetakse välja

tekstiosa „, kui halduskohtu määrusest ei tulene teisiti“;

5) paragrahvi 711 lõiked 2–4, 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Kalapüügiseaduse muutmine

Kalapüügiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 31 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 27 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Kalastuskaardi andmisest võib keelduda või selle kehtivuse peatada kutsealusel, kes ei

täida kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust

või ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis oleval isikul, kes ei täida Kaitseväe määratud

ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Kalastuskaardi kehtivus peatatakse kaardi andja

otsusega.“;

3) paragrahvi 27 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab esimesel võimalusel kalastuskaardi andjat,

kui käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud kalastuskaardi andmisest keeldumise asjaolud on

ära langenud. Kalastuskaardi andja taastab samas lõikes nimetatud juhul kalastuskaardi

6

kehtivuse viivitamata, kui kehtivuse peatamise alused on ära langenud ning Kaitseressursside

Amet või Kaitsevägi on sellest kalastuskaardi andjat teavitanud.”.

§ 6. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 106 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Transpordiamet võib keelduda mootorsõiduki juhtimise õiguse andmisest ning esmase

juhiloa väljastamisest kutsealusele, kes ei täida kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud

terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ning

reservis olevale isikule, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise

kohustust.”;

2) paragrahvi 124 lõige 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(42) Transpordiamet võib peatada mootorsõiduki juhtimise õiguse kutsealusel, kes ei täida

kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või

ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis oleval isikul, kes ei täida Kaitseväe määratud

ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust.”;

3) paragrahvi 129 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab esimesel võimalusel Transpordiametit, kui

käesoleva seaduse § 106 lõikes 11 sätestatud mootorsõiduki juhtimise õiguse andmisest ning

esmase juhiloa väljastamisest keeldumise asjaolud on ära langenud. Kui mootorsõiduki

juhtimise õigus on peatatud § 124 lõike 42 alusel, taastab Transpordiamet juhtimisõiguse

viivitamata, kui Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab Transpordiametit peatamise

aluseks olnud asjaolude äralangemisest.”.

§ 7. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 393 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Transpordiamet võib peatada väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse ning keelduda nende

õiguste andmisest ja väikelaevajuhi või jetijuhi tunnistuse väljastamisest kutsealusele, kes ei

täida kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust

või ajateenistusse asumise kohustust, ja reservis olevale isikule, kes ei täida Kaitseväe määratud

ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust.“;

2) paragrahvi 393 lõike 3 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;

7

3) paragrahvi 393 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab esimesel võimalusel Transpordiametit, kui

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse andmisest ja

väikelaevajuhi või jetijuhi tunnistuse väljastamisest keeldumise asjaolud on ära langenud.

Transpordiamet taastab samas lõikes sätestatud väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse viivitamata,

kui Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab Transpordiametit väikelaeva ja jeti

juhtimise õiguse peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemisest.”.

§ 8. Notari distsiplinaarvastutuse seaduse muutmine

Notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 63 lõike 4 neljas ja viies lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 9. Patendivoliniku seaduse muutmine

Patendivoliniku seaduse § 2023 lõike 4 neljas ja viies lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 10. Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 36 lõike 1 punkt 141 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 36 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 36 lõige 22 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 36 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) kutsealusele, kes ei täida kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel

osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ja reservis olevale isikule, kes ei täida

Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust.“; 5) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

„(42) Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab esimesel võimalusel Politsei- ja

Piirivalveametit, kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 7 sätestatud soetamisloa või relvaloa

andmisest keeldumise asjaolud on ära langenud.”; 6) paragrahvi 43 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 43 lõige 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(16) Politsei- ja Piirivalveamet võib peatada soetamisloa või relvaloa kehtivuse kutsealusel,

kes ei täida kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise

kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis oleval isikul, kes ei täida

Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust.“; 8) paragrahvi 43 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

8

„(22) Politsei- ja Piirivalveamet lõpetab käesoleva paragrahvi lõikes 16 nimetatud juhul

soetamisloa ja relvaloa kehtivuse peatamise, kui peatamise alused on ära langenud ning

Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest Politsei- ja Piirivalveametit teavitanud.”.

§ 11. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 22 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) rahvusvahelise kaitse taotleja rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud otsuse peale kaebuse

esitamisel.“.

§ 12. Riigi õigusabi seaduse muutmine

Riigi õigusabi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 15 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Riigi õigusabi andmise määruses määratakse kindlaks käesoleva seaduse § 8 kohane riigi

õigusabi andmise viis ja §-s 16 sätestatud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus. Määrus

saadetakse Eesti Advokatuurile (edaspidi advokatuur) riigi õigusabi infosüsteemi e-toimiku

menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-toimiku süsteem) kaudu. Määrus loetakse

kättetoimetatuks, kui advokatuur kinnitab riigi õigusabi infosüsteemis selle vastuvõtmist.

Määruse võib advokatuurile muul viisil saata üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvad põhjused on

sätestatud käesoleva seaduse § 15 lõike 51 alusel kehtestatud määruses.”;

2) paragrahvi 15 lõikes 51 asendatakse tekstiosa „e-toimiku menetlemise infosüsteemi (edaspidi

e-toimiku süsteem)“ tekstiosaga „e-toimiku süsteemi”;

3) paragrahvi 32 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 13. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine

Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 281 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pensioniõiguslikku staaži tõendatakse rahvastikuregistris sisalduvate õigusliku

tähendusega andmete, pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide või tunnistajate

ütluste alusel. Kui rahvastikuregistris on pensioniõiguslikku staaži tõendavad õigusliku

tähendusega andmed, lähtutakse registri andmetest. Kui pensioniõiguslikku staaži tõendatakse

tunnistajate ütluste alusel, on Sotsiaalkindlustusametil õigus tuvastada pensioni määramise

aluseks oleva avalik-õigusliku suhte tingimused.“;

2) paragrahvi 281 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 59 lõige 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(52) Riigisaladust ja salastatud välisteavet töödeldakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe

seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Menetlusosalise või tema

9

esindaja taotlusel esitatakse talle riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning

riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra kohaselt tutvumiseks asjas tõendina kasutatav

riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldav teabekandja. Sellise teabekandja tutvustamise

kohta tehakse märge kohtuasja andmete juurde kohtute infosüsteemi. Riigisaladust ja salastatud

välisteavet hoitakse asja menetlevas kohtus, kui kohus ei määra teisiti.“;

2) paragrahvi 150 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus, mille esemeks on tarbijakrediidilepingust tulenev

nõue, jäetakse rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul või

kui muu maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata käesoleva seadustiku § 483

lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud juhul;“;

3) paragrahvi 150 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja sõna „üksnes“;

4) paragrahvi 150 lõiget 4 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kohus võib riigilõivu tagastada riigilõivu tasunud menetlusosalisele ka omal algatusel.“;

5) paragrahvi 178 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaline, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 500 eurot.“;

6) paragrahvi 187 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 191 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja

kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja

esitada määruskaebuse.“;

8) paragrahvi 384 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohus lahendab hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt kolmandal

tööpäeval avalduse esitamise päevast arvates.“;

9) paragrahv 404 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 405 lõikes 1 asendatakse arv „3500“ arvuga „5000“ ja arv „7000“ arvuga

„10 000“;

11) seadustiku 43. peatükki täiendatakse §-ga 4061 järgmises sõnastuses:

„§ 4061. Tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete elektrooniline menetlus

(1) Tarbijakrediidilepingust tulenev võlausaldaja nõue esitatakse kohtule elektrooniliselt

selliselt, et kohtul oleks seda võimalik töödelda, ja varustatuna avaldaja digitaalallkirjaga või

muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada avalduse saatja ja saatmise aja.

(2) Avaldusele lisatakse tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates

konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

10

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada avaldusele ja selle esitamisele

täiendavaid vorminõudeid ning tehnilisi nõudeid.“;

12) paragrahvi 415 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest teada.“;

13) paragrahvi 481 täiendatakse lõigetega 24 ja 25 järgmises sõnastuses:

„(24) Tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude menetlemisel maksekäsu kiirmenetluses võib

võlausaldaja nõuda üksnes tarbijale antud krediidi põhisumma tagastamist koos intressiga

võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses või viivisega sama seaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud suuruses, kui need ei ole suuremad varem kokkulepitud intressi- või

viivisemäärast.

(25) Tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude menetlemisel maksekäsu kiirmenetluses

arvestatakse kõik selles võlasuhtes tarbija tehtud maksed esimeses järjekorras põhivõla, teises

järjekorras intressi ja kolmandas järjekorras viivise katteks käesoleva paragrahvi lõikes 24

sätestatud ulatuses.“;

14) paragrahvi 482 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud tarbijakrediidilepingust tulenevas

nõudes, märgitakse see avalduses. Tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude puhul esitatakse

üksikasjalik ülevaade krediidi kasutusse võtmisest ja lepingujärgsetest maksetest ning võrdlev

arvutus kõigi tarbija maksete kohta põhivõla, intressi ja viivise katteks. Avaldusele lisatakse

nõude aluseks olev leping, sealhulgas maksegraafik. Avalduses märgitakse krediidi kulukuse

määr.

(12) Kohus võib teha avaldajale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.“;

15) paragrahvi 483 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui avalduses nõutakse tarbijakrediidilepingust tulenevat nõuet, lahendab kohus maksekäsu

kiirmenetluse avalduse selle saamisest alates kahekümne tööpäeva jooksul.“;

16) paragrahvi 4841 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ei kohaldata tarbijakrediidilepingust

tulenevatele nõuetele. Kui sellise nõude puhul on maksekäsu tegemise eeldused täidetud vaid

osa nõuete või nõude osa suhtes, jätab kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse tervikuna

rahuldamata.“;

17) paragrahvi 4972 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „juriidilisest isikust pädeva üksuse“

tekstiosaga „või käesoleva seadustiku § 4974 lõike 2 alusel menetlusse lubatud juriidilisest

isikust pädeva üksuse“;

18) paragrahvi 510 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

11

„(4) Kui menetlust ei algatatud valdkonna eest vastutava ministri volitatud Siseministeeriumi

valitsemisala asutuse avalduse alusel, teatab kohus valdkonna eest vastutava ministri volitatud

Siseministeeriumi valitsemisala asutusele menetluse algatamisest ning küsib riigile

teadaolevaid andmeid teadmata kadunud isiku kohta ja seisukohta isiku surnuks tunnistamise

võimalikkuse kohta. Kohus võib koguda teadmata kadunud isiku kohta andmeid ka omal

algatusel, sõltumata sellest, kes esitas surnuks tunnistamise avalduse.“;

19) paragrahvi 511 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohus toimetab avalduse rahuldamata jätmise määruse avaldajale kätte. Kohus saadab

isiku surnuks tunnistamise määruse avaldajale ning selle jõustumisest alates kümne päeva

jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.“;

20) paragrahvi 666 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesoleva seadustiku § 475 lõike 1 punktides 2–4 , 9, 101, 11, 121, 152, 153 ja 16 nimetatud

hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab

ringkonnakohtus läbi ja lahendab üks ringkonnakohtu kohtunik.“.

§ 15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse

muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust

täiendatakse §-dega 93 ja 94 järgmises sõnastuses:

„§ 93. Määruskaebust läbivaatav kohtukoosseis

Enne 2026. aasta 1. septembrit esitatud määruskaebuse, mis on esitatud hagita menetluses

tehtud menetlust lõpetava määruse peale, vaatab läbi kuni 2026. aasta 31. augustini kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 666 lõikes 3 sätestatud kohtukoosseis.

§ 94. Kaja esitamine tagaseljaotsuse peale

Enne 2026. aasta 1. septembrit tehtud tagaseljaotsuse peale, mis toimetati kätte avalikult, võib

esitada kaja 2026. aasta 31. augustini kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 415 lõike 2

teises lauses sätestatu kohaselt.”.

§ 16. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §‑ga 531 järgmises sõnastuses:

㤠531. Tervishoiuteenusega seotud vaidluste lahendamine

Kinnipeetavale tervishoiuteenuse korraldamise ja osutamisega seotud vaidlus lahendatakse

maakohtus.“;

2) paragrahvi 86 lõiget 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Arestialusele tervishoiuteenuse korraldamise ja osutamisega seotud vaidluse lahendamisel

lähtutakse käesoleva seaduse §-st 531.“;

3) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

12

„Vahistatule tervishoiuteenuse korraldamise ja osutamisega seotud vaidluse lahendamisel

lähtutakse käesoleva seaduse §-st 531.“;

4) seadust täiendatakse §-ga 17210 järgmises sõnastuses:

„§ 17210. Käesoleva seaduse § 531 rakendamine

Enne 01.09.2026 halduskohtule esitatud kaebused, mis on seotud kinnipeetavale, arestialusele

või vahistatule tervishoiuteenuse osutamise ja korraldamisega, menetletakse lõpuni

halduskohtus.“.

§ 17. Võlaõigusseaduse muutmine

Võlaõigusseaduse § 415 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud korda ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 481 lõikes 25 sätestatud juhul.“.

§ 18. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 365 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse

kehtetuks.

§ 19. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 153 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 269 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Väljasaadetavale tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlus lahendatakse maakohtus.“.

§ 20. Seaduse jõustumine

1) Käesoleva seaduse § 14 punkt 11 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril;

2) Käeoleva seaduse § 16 ja § 19 punkt 2 jõustuvad 2026. aasta 1. septembril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, … ……………2025

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … ……………2025

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(kohtumenetluse tõhustamine) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse advokatuuriseadust (AdvS) ja teisi seadusi eesmärgiga optimeerida

kohtute töökoormust, tõhustada kohtute tööd ja kiirendada kohtumenetlusi. Kohtute

töökoormus aasta-aastalt järjest kasvab. Peamiselt väljendub see kohtuasjade lahendamisele

kuluva aja pikenemises ja kohtunike ülemäärases töökoormuses.1 Eelnõuga lihtsustatakse ja

kiirendatakse kohtute tööd haldus- ja tsiviilasjade menetlemisel ning selleks muudetakse

kohtumenetlust reguleerivaid norme viisil, mis aitab kohtul viia menetlusi läbi kiiremini ja

ökonoomsemalt. Muudatuste tegemisel on aluseks võetud Riigikohtu ning esimese ja teise

astme kohtute Justiits- ja Digiministeeriumile esitatud ettepanekud tsiviilkohtu- ja

halduskohtumenetluse optimeerimiseks. Samuti muudetakse eelnõuga

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete menetlemise korda maksekäsu kiirmenetluses.

Tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete menetlemise muutmise eesmärk on tarbijate parem

kaitse ja usaldusväärne kohtumenetlus. Muudatuste tegemisel on võetud aluseks kohtunike

ettepanekud.

Ülevaade eelnõuga kavandatavatest muudatustest halduskohtumenetluses.

 Kaotatakse nõue taotleda halduskohtult luba järgmiste õiguste ja lubade peatamiseks,

kui kutsealune ei täida terviseseisundi hindamisele ilmumise või ajateenistusse asumise

kohustust või kui reservis olev isik ei täida õppekogunemisele ilmumise kohustust:

- jahipidamisõigus;

- mootorsõiduki juhtimise õigus;

- kalastuskaart;

- relvaluba ja relvasoetamisluba;

- väikelaeva ja jeti juhtimise õigus.

 Võimaldatakse haldusakti ilmselge õigusvastasuse korral teha juba eelmenetluse käigus

kaebust rahuldav otsus kaebuse ja vastuste põhjal, korraldamata kohtuistungit või

määramata tähtaega täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks.

 Taastuvenergiat puudutavates haldusasjades seatakse eelmenetlusele kindel tähtaeg

(kolm kuud).

 Võimaldatakse kohtul teha haldustoiminguks loa andmise määrus esmalt ilma kirjeldava

ja põhjendava osata.

 Määrus asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi muudetakse viivitamata täidetavaks.

 Võimaldatakse viisaotsuse peale esitatud kaebuste lahendamist lihtmenetluses ning

teatud tingimustel ka kirjeldava ja põhjendava osata.

 Kaotatakse võimalus küsida halduskohtu abi tõendite kogumiseks ja tagamiseks Eesti

Advokatuuri, Notarite Koja ning Patendivolinike Koja aukohtumenetlustes.

 Suurendatakse Sotsiaalkindlustusameti pädevust pensioniõigusliku staaži tuvastamisel

tunnistajate ütluste alusel, et vähendada kohtusse pöördumist.

 Rahvusvahelise kaitse taotlejad vabastatakse riigilõivust halduskohtule kaebuse

esitamisel.

1 Kohtute aastaraamat 2023. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2023. aasta menetlusstatistika kokkuvõte.

Riigikohus. – https://aastaraamat.riigikohus.ee/maa-haldus-ja-ringkonnakohtute-2023-aasta-menetlusstatistika-

kokkuvote.

2

 Kinnipeetavate tervishoiuteenustega seotud vaidlusi lahendab edaspidi ainult

maakohus.

 Ringkonnakohtu esimehele antakse õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata

kohtukoosseisu sama kohturingkonna halduskohtunik tema nõusolekul.

 Soodustatakse kompromisside sõlmimist.

Lisaks täpsustatakse halduskohtumenetluses tuvastamiskaebuse sisu, lihtsustatakse

menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise sätteid ning täpsustatakse jõustumata

kohtuotsuste avaldamise ja kassatsioonikaebusele vastamise sätteid.

Ülevaade eelnõuga kavandatavatest muudatustest tsiviilkohtumenetluses.

 Luuakse õiguslik alus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks kohtu omal algatusel.

 Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaline, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 500 eurot. Praegu on vaidlustatava summa

piirmäär 280 eurot.

 Täpsustatakse isikute ringi, kes võivad esitada menetlusabi määruste peale määruskaebusi.

Muudatuse tulemusena jääb Rahandusministeeriumile õigus esitada määruskaebus siis, kui

riik on kohtuasjas menetlusosaline.

 Selleks et kohtunik saaks hagi tagamise avalduse lahendada mõistliku aja jooksul,

pikendatakse eelnõuga avalduse lahendamise tähtaega praeguselt ühelt tööpäevalt kolme

tööpäevani.

 Suurendatakse lihtmenetluse piirsummat. Muudatuse tulemusel suureneb nende

kohtuasjade hulk, kus kohtul on lubatud kasutada lihtmenetluse võimalusi. Kehtiva seaduse

kohaselt on lihtmenetluse rahaline piirmäär 3500 eurot põhinõudena ja koos kõrvalnõuetega

7000 eurot. Eelnõu kohaselt oleks piirmäärad vastavalt 5000 eurot ja 10 000 eurot.

 Muudetakse tagaseljaotsuse peale kaja esitamise regulatsiooni. Muudatuse eesmärk on

siduda tähtaja algus lahendist, mitte täitemenetlusest teadasaamisega. Muudatuse

tulemusena ei ole menetlusosalisel enam võimalust valida, kas esitada kaja lahendist või

täitemenetlusest teadasaamisel, ja sellega menetlust venitada.

 Teatud liiki hagita menetlustes tehtud lõpplahendite peale esitatud määruskaebused vaatab

läbi üks ringkonnakohtunik.

 Täpsustatakse tarbijate piirarvu regulatsiooni õiguskaitsemeetme määramise esindushagi

menetlemisel ja seotakse see kohtu poolt menetlusse lubatud pädeva üksuse esitatud

õiguskaitsemeetme määramise esindushagi menetlemise lubatavusega.

 Tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt esitatakse Justiits- ja Digiministeeriumile

ülevaade riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiskohustusega isikutelt sissenõudmise kohta.

 Piiratakse tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete esitamist maksekäsu kiirmenetluses

selliselt, et maksekäsu kiirmenetluses on võimalik nõuda põhivõlgnevust ja seadusjärgset

intressi ning seadusjärgset viivist; sama võlasuhte raames tarbija tehtud tagasimaksed

arvestatakse maksekäsu kiirmenetluses ümber ning loetakse tasutuks esimeses järjekorras

põhivõlgnevuse ning seejärel seadusjärgse intressi ja seadusjärgse viivise katteks.

 Nähakse ette, et tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemiseks maksekäsu

kiirmenetluses tuleb kohtule esitada vajalik info ja dokumendid.

 Nähakse ette, et juhul kui maksekäsu kiirmenetluses esitatud tarbijakrediidilepingust

tuleneva nõude avaldus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, ei nõua kohus puuduste

kõrvaldamist, vaid jätab avalduse rahuldamata.

 Nähakse ette, et kohtul on võimalik maksekäsu kiirmenetluses teha avaldajale ettepanek

esitada täiendavaid tõendeid.

3

 Jäetakse menetlusseadustikust välja senine regulatsioon, mille kohaselt kuulus

tarbijakrediidilepingust tulenevas nõudes esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse

rahuldamata jätmisel korral riigilõiv teatud juhtudel tagastamisele.

 Pikendatakse tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete alusel makseettepaneku tegemise

tähtaega seniselt kümnelt päevalt kahekümnele päevale.

 Luuakse hagimenetluses tarbijakrediidiandjatele kohustus esitada tarbijakrediidilepingust

tulenev nõue kohtule elektrooniliselt avaliku e-toimiku kaudu.

Lisaks muudetakse riigi õigusabi seadust (RÕS), et selgemalt reguleerida riigi õigusabi andmise

määruste saatmist ja kättetoimetamist Eesti Advokatuurile. Samuti täiendatakse

võlaõigusseadust (VÕS), et täpsustada tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude menetlemisel

maksekäsu kiirmenetluses tarbija tehtud maksete arvestamise korda ning rakendussätetega

tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust (TsMSRS).

Muudatuste peamine mõju on seotud kohtute töökoormuse optimeerimise, töökorralduse

tõhustamise, tarbijate parema kaitse ja korrakohase kohtumenetluse tagamisega. Kuigi mõned

eelnõu muudatused võivad elanike, ettevõtete ja vabaühenduste halduskoormust suurendada

ning teised seda vähendada, jääb halduskoormus tervikuna eeldatavasti siiski muutumatuks või

väheneb. Halduskoormuse tasakaalustamise reeglit ei ole käesoleva eelnõu puhul vaja

rakendada.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi

justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik Marilin Reintamm (e-post

[email protected], tel 680 3116), koostamisel andsid panuse sama talituse

nõunikud Stella Johanson (e-post [email protected], tel 5863 3152) ja Mari Kirs (e-

post [email protected], tel 5429 0114) ning toonane juhataja Eneli Kivi, samuti

õiguspoliitika osakonna tsiviilõiguse talituse juhataja Andres Suik (e-post

[email protected], tel 5304 8017) ja sama talituse toonane nõunik Kaia Läänemets-

Ester. Riigi õigusabi seaduse muudatused on koostanud kohtute talituse nõunik Gerli Võimre

(e-post [email protected], tel 5854 5780).

Halduskohtumenetluse seadustiku muudatused ja nendega seonduvad teiste seaduste

muudatused on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse

talituse nõunik Silja Tammeorg (e-post [email protected], tel 5879 3044),

koostamises osales sama talituse juhtaja Illimar Pärnamägi (e-post

[email protected], tel 5850 7903). Halduskohtumenetluse seadustiku muudatuste

mõjude analüüsi on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna

õigusloome korralduse talituse nõunikud Pilleriin Lindsalu (e-post

[email protected], tel 528 0482) ja Karen Alamets (e-post

[email protected], tel 5860 8420).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika

osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide (e-post

[email protected]) ja Mari Koik (e-post [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone:

4

1) advokatuuriseadus RT I, 14.03.2025, 4;

2) halduskohtumenetluse seadustik RT I, 08.07.2025, 14;

3) jahiseadus RT I, 29.05.2025, 2;

4) kaitseväeteenistuse seadus RT I, 27.09.2024, 6;

5) kalapüügiseadus RT I, 30.06.2023, 23;

6) liiklusseadus RT I, 14.11.2025, 21;

7) meresõiduohutuse seadus RT I, 02.10.2025, 6;

8) notari distsiplinaarvastutuse seadus RT I, 14.03.2025, 1;

9) patendivoliniku seadus RT I, 14.03.2025, 8;

10) relvaseadus RT I, 12.12.2024, 3;

11) riigilõivuseadus RT I, 02.10.2025, 7;

12) riigi õigusabi seaduse muutmine RT I, 05.07.2025, 18;

13) riikliku pensionikindlustuse seadus RT I, 12.06.2025, 8;

14) tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine RT I, 03.04.2025, 2;

15) tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus RT I,

03.06.2025, 16; 16) vangistusseadus RT I, 26.06.2025, 20;

17) võlaõigusseadus RT I, 11.11.2025, 16;

18) välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus RT I, 26.06.2025, 23;

19) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus RT I, 26.06.2025, 25.

Eelnõu sisaldab muu hulgas sätteid, millega täpsustatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

kollektiivsete esindushagide menetluse regulatsiooni, millega võeti üle Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise

esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.2 Vabariigi Valitsuse

tegevusprogramm 2025–2027 näeb ette inimeste kaitse tugevdamist vastutustundetu laenu

andmise eest ning maksekäsu kiirmenetluse täiendamist selliselt, et osaliste õigused on

paremini kaitstud. Samuti tehisarul põhinevate abivahendite loomist, et automatiseerida

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete aluste ja vastutustundliku laenu andmise

põhimõtete kontrollimine kohtumenetluses.

Nii Euroopa Kohus kui ka Riigikohus on oma lahendites leidnud, et tarbijakrediidilepingust

tuleneva nõude korral peab kohus ka maksekäsu kiirmenetluses kontrollima

tarbijakrediidilepingu vastavust seaduses sätestatud nõuetele (sh kontrollima, kas krediidiandja

on järginud krediiti andes vastutustundliku laenamise põhimõtet). Kuivõrd kehtiv maksekäsu

kiirmenetlus selliseid menetluslikke erisusi tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete puhul

ette ei näe, kehtestatakse eelnõuga tarbijakrediidilepingute menetlemisele maksekäsu

kiirmenetluses eriregulatsioon, millega välistatakse võimalikud ülemäärased nõuded ja

regulatsiooni kuritarvitamine tarbijate suhtes.

Samuti soovib Vabariigi Valitsus tegevusprogrammi kohaselt muuta kohtumenetlusi

ökonoomsemaks seeläbi, et halduskohtust jäävad küsitavaks vaid need load, kus loa küsimine

on päriselt vajalik.

Halduskohtu roll ei ole mitte tegutseda haldusakti väljastava haldusorgani käepikendusena, vaid

pakkuda subjektiivsete õiguste kaitset kaebuse alusel. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb

haldusorganitel küsida haldustoimingute tegemiseks kohtult luba olukordades, kus loa

2 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus. – Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti

Vabariigi Valitsus.

5

küsimine ei ole sisuliselt põhjendatud ega vajalik. Seetõttu loobutakse eelnõuga haldustoimingu

tegemiseks loa hankimisest seal, kus see ei ole vältimatult vajalik. Subjektiivsete õiguste tõhus

halduskohtulik kaitse on jätkuvalt tagatud kõikidele tavapärases korras esitatud kaebuse alusel.

Eelnõus olevad halduskohtumenetluse seadustiku viisaotsuste vaidlustamist puudutavad

muudatused on seotud Riigikogu poolt 18.06.2025 seadusena vastu võetud välismaalaste

seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisaotsuse

vaidlustamine) eelnõuga (603 SE), millega nähti ette viisaotsuste vaidlustamise regulatsioon.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on põhiseaduse (PS) § 104 punkti 4 kohaselt vajalik

Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna PS-i sama paragrahvi punkti 14 järgi on tegemist

konstitutsioonilise seaduse muutmisega (HKMS, TsMS, KS).

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu peamine eesmärk on tõhustada ja kiirendada haldus- ja tsiviilkohtumenetlust ning

optimeerida ja vähendada kohtute töökoormust, et jätta kohtunikele enam aega tegeleda

keerukamate õigusvaidlustega. Menetlusökonoomia on põhiseaduslikku järku õigusväärtus ja

võimaldab mõõdukaid ja proportsionaalseid põhiõiguste riiveid.3 Eelnõu oluline eesmärk on ka

tarbijate parem kaitse tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemisel maksekäsu

kiirmenetluses ning asja õige lahendamine, mis on TsMS-i § 2 kohaselt üks

tsiviilkohtumenetluse eesmärke. Seeläbi on oluliseks eesmärgiks ka kohtusüsteemi

usaldusväärsus.

Vastavalt PS-i §-le 146 mõistab õigust ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja

mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Õigusemõistmise võrdlustabelis „Justice

Scoreboard 2023“4 paigutati Eesti kohtusüsteem tõhususe ja menetluste kiiruse poolest

jätkuvalt Euroopa Liidu riikide etteotsa. Eesti asub esimeses kohtuastmes tsiviil- ja

haldusasjade lahendamiseks kuluva koguaja võrdluses jätkuvalt teisel kohal Taani järel. Eesti

kohtumenetluse kiirus kolmes kohtuastmes kokku on tsiviil- ja kaubandusasjades kuuendal

ning haldusasjades neljandal kohal Euroopas. Seejuures on meie riigi rahaline panus

kohtusüsteemi ning kohtunike ja advokaatide arv 100 000 elaniku kohta pigem tabeli viimases

kolmandikus. Kahjuks tuleb tõdeda, et kohtute töökoormus tasapisi kasvab, jõudlus aga tasapisi

väheneb ja menetlustähtajad pikenevad.5

Vaidlused maa- ja ringkonnakohtus on muutunud keerukamaks, nende lahendamine nõuab üha

rohkem nii ajalist kui ka tööjõuressurssi ning vastavalt on pikenemas ka menetlustähtajad.

Kasvava töökoormuse tõttu ei saa kohtunikud vajalikul määral suunata ressurssi keeruliste

õigusvaidluste lahendamisele, vaid seda tuleb jagada keerukamate ja lihtsamate, sealhulgas

perspektiivitute ning esimeses astmes selgelt õiguspäraselt lahendatud asjade menetlemisele.

Eelnevale tuginedes tuleb kahjuks tunnistada, et menetlustempo ja jõudlus on tasapisi pigem

vähenemas. Selle põhjuseid on tõenäoliselt mitu, aga üks nähtavamaid on peale asjade

mahukamaks ja keerulisemaks muutumise ka kohtunike põlvkonnavahetus. Pensioneeruvad

kohtunikud lahendavad oma viimasel tööaastal vaid väheseid asju, uued kohtunikud vajavad

3 Nt PSJKo 10.12.2013, 3-4-1-20-13, p 56. 4 2023. aasta Euroopa Liidu õigusemõistmise tulemustabel (EU Justice Scoreboard 2023).

https://commission.europa.eu/document/db44e228-db4e-43f5-99ce-17ca3f2f2933_en 5 V. Kõve. Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/%C3%95igusalased%20materjalid/2023_oktoober_Riigikohtu_esim

ehe_ulevaade_kohtukorralduse_oigusemoistmise_ja_seaduste_uhetaolise_kohaldamise_kohta.pdf.

6

sisseelamiseks ja täiskoormuse saavutamiseks aega ja alati ei saagi neilt oodata varasema tempo

järgimist.6

2.1. Eelnõuga kavandatavad peamised muudatused

Halduskohtumenetluse tõhustamine

Eelnõuga luuakse kohtule võimalus, kui kohtumenetluse alguses on näha oluline ja ilmselge

viga haldusaktis, kaebus formaalsetel põhjusel kiiresti ja lihtsustatud korras rahuldada, sh

eelmenetluses ja sisuküsimusi arutamata. See hoiab oluliselt kokku nii kohtu kui ka

menetlusosaliste aega, võimaldades teha kiiresti otsuse, uurimata läbi kõiki vaidluse aspekte.

Täpsustatakse ka haldustoiminguks loa andmisel resolutsioonmääruse tegemise ja selle

vaidlustamise võimalusi ning tõhustatakse kassatsioonimenetlust, et võimaldada otsustada

menetlusloa üle ilma kassatsioonkaebusele vastuseid ootamata.

Lisaks nähakse eelnõuga ette kohtuasja alluvuse järgi üleandmise määruste viivitamata

täidetavaks tunnistamine (sarnaselt esialgse õiguskaitse määrustega). Üleandev kohus võib

enne üleandmise määruse tegemist või sellega koos teha edasilükkamatuid menetlustoiminguid,

eelkõige esialgse õiguskaitse määruse.

Halduskohtumenetluses tehakse muudatusi kompromisside soodustamiseks, mis aitab

vähendada kohtute koormust. Selleks võimaldatakse kompromissi kinnitamise määruse puhul

leppida kokku lühem edasikaebetähtaeg ning tagastatakse kompromissi sõlmimisel

halduskohtu riigilõiv täies ulatuses.

Taastuvenergiat puudutavate kohtumenetluste kiirendamine

Taastuvenergiaga seotud menetluste kiirendamise eesmärgil tehakse muudatus, mis seab nende

vaidluste puhul eelmenetlusele kindla tähtaja (3 kuud). Edasise menetluse tähtaegade range

reguleerimine pole vajalik – eeltoodu tagab, et need vaidlused saaksid teatava prioriteedi, aga

sisuliselt võivad need asjad olla keerukad ja seetõttu paratamatult ajamahukad. Nimetatud

reegel peaks tagama, et taastuvenergia parkide rajamist puudutavad vaidlused ei jää kohtutes

liiga kauaks ootele. Muudatus on seotud Vabariigi Valitsuse plaaniga tõsta taastuvenergia

osakaalu ja kiirendada sellega seonduvat asjaajamist, et Eesti saaks 2030. aastal toota sama

palju taastuvelektrit, kui on Eesti aastase tarbimise kogumaht.

Haldustoiminguks loa andmise vähendamine eriseadustes

Halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatükk (§-d 264-265) sätestab haldustoiminguks loa

andmise menetluse. Halduskohtu luba ehk kohtu eelhinnang teatud haldustoimingutele peaks

olema ette nähtud juhtumitel, kui selline nõue tuleneb põhiseadusest (vabaduse võtmine – PS §

21 lg 2, sõnumisaladuse kaitse – § 43 ls 2) või on mõni muu kaalukas põhjus haldustoiminguks

eelneva loa andmiseks (nt inimene ei saa oma õiguste piiramisest teada ning tal ei ole võimalik

oma õigusi kohtus kaitsta). Tegemist on n-ö kohtu eelkontrolliga olukorras, kus täidesaatev

riigivõim hakkab isiku põhiõigusi olulisel määral riivama ning isik on seejuures kaitsetus

olukorras või ei ole oma õiguste riivamisest teadlik. Nimetatud juhtudel on oluline, et lisaks

6 V. Kõve. Õigus- ja kohtusüsteemi areng. Ettekanne kohtunike täiskogul 30. mail 2024 Pärnus.

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/1.%20Uudised/2024/T%C3%A4iskogu/Riigikohtu_esimehe_ettekan

ne_2024_t%C3%A4iskogul.pdf.

7

haldustoimingu hiljem kohtus vaidlustamise võimalusele oleks tagatud nendele toimingutele

sõltumatu eelhinnangu andmine.

Haldustoiminguks loa andmise võimalus on kehtivas õiguses kasutusel väga mitmes menetluses

ning alati ei ole kaalul isikute oluliste põhiõiguste riivamine sellisel viisil, et isikutel ei oleks

võimalik enda õiguste riivamist hiljem kohtus vaidlustada. Pigem on mitmetel juhtudel tegemist

täidesaatva riigivõimu otsuste ja toimingutega, millega riivatakse küll isikute õigusi olulisel

määral, kuid mille kohtulik eelkontroll ei ole tihti sisuliselt põhjendatud ega vajalik. Lisaks

kohaldab kohus sellistes menetlustes tavapärast haldustoiminguks loa andmise menetluses

kohaldatavat menetluslikku standardit (st ei kontrolli kõiki haldusmenetluses kogutud tõendeid

ega analüüsi täiel määral kavandatava haldusakti formaalse ja materiaalse õiguspärasuse kõiki

elemente) ning seetõttu võib see luua ebaõige ettekujutuse kõnealuse meetme

kontrollistandardist ning mõjuda haldusakti adressaadile eksitavalt. Samas kaasneb

haldustoiminguks lubade andmisega halduskohtutele arvestatav töökoormus, mis omakorda

mõjutab kõiki kohtumenetlusi ning nende pikkust. Loataotlused tuleb kohtutel lahendada

eelisjärjekorras ja viivitamata ning seetõttu võib tekkida olukord, kus muud menetlused jäävad

ootele.

Eelnõuga vähendatakse eriseadustes haldustoiminguks loa andmist sätestavat regulatsiooni.

Kohtu loa nõue kaotatakse juhtudel, kui loa andmise nõue ei tulene otsesõnu põhiseadusest (nt

vabaduse võtmine, sõnumisaladuse riivamine) või ei ole muud olulist põhjust sellise loa

ettenägemiseks. Peamiselt on need olukorrad, kus täidesaatva võimu otsusega piiratakse küll

olulisel määral isiku õigusi, kuid isik on oma õiguste riivamisest teadlik ja tal on võimalik need

otsused kohtus vaidlustada ning seeläbi on tagatud nende otsuste õiguspärasuse hilisem põhjalik

kohtulik kontroll. Eelnõuga nähakse ette, et edaspidi hakkavad isiku õigusi piiravaid otsuseid

tegema haldusorganid ise või neile annab selleks loa muu pädev isik või organ. Kohtule jääb

õigusi piiravate toimingute vaidlustamise puhul järelhindaja roll, milles ta saab kohaldada

täiemahulist kohtumenetlust ja rakendada vajadusel esialgset õiguskaitset.

Pensionistaaži tuvastamine

Eelnõuga soovitakse anda Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pädevus tuvastada pensioniõiguslik

staaž ehk pensioni arvestamise aluseks oleva avalik-õigusliku suhte tingimused tunnistajate

ütluste alusel. Sellega kaob vajadus suunata staaži tuvastamist taotlevad isikud kohtusse

olukordades, kus poolte vahel vaidlust tegelikult pole ning kohus peab tuvastama üksnes

pensionistaaži tuvastamiseks vajalikud juriidilised faktid.

Rahvusvahelise kaitse taotlejate vabastamine riigilõivust

Eelnõuga muudetakse riigilõivuseadust ning nähakse ette, et rahvusvahelise kaitse taotlejad on

rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud otsuse kohtus vaidlustamisel riigilõivust automaatselt

vabastatud. Praktikas on rahvusvahelise kaitse taotlejad haavatavas olukorras, kus nad on

sunnitud oma õiguste kohtus kaitsmiseks taotlema riigilt õigusabi. Kuna keeldumist nende

õigusabi taotlusele praktikas ei esine, siis oleks mõistlik näha ette automaatne vabastus

riigilõivust. Lõivust vabastamise taotluste menetlemine läheb riigile eelduslikult kallimaks kui

riigilõivust vabastamine seaduse alusel.

Viisaotsuste peale esitatud kaebuste lahendamine lihtmenetluses

8

Eelnõuga võimaldatakse kohtule senisest kergemalt lahendada viisa andmisest keeldumise,

viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või

viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse ja selle vaidlustamise käigus tehtud vaideotsuse

(edaspidi viisaotsus) peale esitatud kaebusi lihtmenetluses. Kohus ei pea seejuures hindama

lihtmenetluse kohaldamise tavapäraseid tingimusi (riive intensiivsus ning menetlusosaliste

nõusolek).

Tsiviilkohtumenetluse tõhustamine

Eelnõu pikendatakse hagi tagamise avalduse läbivaatamise tähtaega, tõstetakse lihtmenetluse

piirmäära, võimaldatakse riigilõivu tagastamist riigilõivu tasunud menetlusosalisele kohtu

algatusel ja teatud hagita menetlustes esitatud määruskaebuste läbivaatamist ühe

ringkonnakohtuniku poolt. Muudatused võimaldavad kohtute ressurssi tõhusamalt kasutada

ning kohtute töökoormust optimeerida. Kohtunikel jääb enam aega tegeleda keerukamate

õigusvaidlustega.

2023. aastal saabus maakohtutesse lahendamiseks 35 116 tsiviilasja (kasv võrreldes 2022.

aastaga 0,7%) ja 51 072 maksekäsu kiirmenetlusasja (langus 1,2%).

Joonis 1. Maakohtutesse saabunud tsiviilasjade koguarvu muutus 2013.–2023. aastal.7

2023. aastal laekus 49,9% tsiviilasjadest Harju Maakohtusse, 23,7% Tartu Maakohtusse, 13,8%

Viru Maakohtusse ja 12,6% Pärnu Maakohtusse. Asjade lahendamise jõudlus8 jäi 93,8% (Tartu

Maakohus) ja 96,6% (Viru Maakohus) vahele.

Lahendatud tsiviilasjade üldine keskmine menetlusaeg maakohtutes oli 106 päeva. Maakohtute

võrdluses erines keskmine menetlusaeg 36 päeva, ulatudes 88 päevalt Tartu Maakohtus 124

päevani Pärnu Maakohtus.

7 K. Luha. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2023. aasta menetlusstatistika kokkuvõte.

https://aastaraamat.riigikohus.ee/maa-haldus-ja-ringkonnakohtute-2023-aasta-menetlusstatistika-kokkuvote. 8 Kohtu jõudlus asjade lahendamisel – aruandeperioodil saabunud ja lahendatud asjade suhe, mis näitab kohtu

toimetulekut asjade menetlemisel. Kui jõudlus on üle 100%, siis on jõudlus positiivne ja lahendamata asjade hulk

kohtus väheneb. Kui jõudlus on alla 100%, siis on jõudlus negatiivne ja lahendamata asjade hulk kasvab.

9

Joonis 2. Lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg päevades maakohtutes 2015.–2023.

aastal.9

Kõige pikemad on sisuliselt lahendatud (kohtuotsusega) hagiasjade menetlused. Sisuliselt

lahendati maakohtutes kokku 2649 tsiviilasja keskmise menetlusajaga 344 päeva. Sellest

arvestusest on välja jäetud tagaseljaotsusega10 lahendatud asjad. Hagita menetluste keskmine

menetlusaeg on 70 päeva.

Tabel 1. Hagi- ja hagita menetluses lahendatud tsiviilasjade arv ja keskmine menetlusaeg

päevades maakohtutes 2023. aastal.11

Ringkonnakohtutes oli 2023. aastal apellatsiooni- ja määruskaebemenetluses tsiviilasju 7,6% ja

kriminaalasju 6,3% vähem, ent haldusasju 8,9% ja väärteoasju 14,3% rohkem kui 2022. aastal.

9 K. Luha. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2023. aasta menetlusstatistika kokkuvõte.

https://aastaraamat.riigikohus.ee/maa-haldus-ja-ringkonnakohtute-2023-aasta-menetlusstatistika-kokkuvote 10 TsMS-i § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 11 K. Luha. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2023. aasta menetlusstatistika kokkuvõte.

https://aastaraamat.riigikohus.ee/maa-haldus-ja-ringkonnakohtute-2023-aasta-menetlusstatistika-kokkuvote

10

Joonis 3. Ringkonnakohtutesse saabunud asjade koguarvu muutus 2013.–2023. aastal.12

Apellatsioonimenetluses lahendati ringkonnakohtutes tsiviilasjad keskmiselt 239 päevaga

(Tallinna Ringkonnakohtus 267 ja Tartu Ringkonnakohtus 169 päevaga) ning

määruskaebemenetluses keskmiselt 90 päevaga (vastavalt 114 ja 39 päeva).

12 K. Luha. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2023. aasta menetlusstatistika kokkuvõte.

https://aastaraamat.riigikohus.ee/maa-haldus-ja-ringkonnakohtute-2023-aasta-menetlusstatistika-kokkuvote

11

Joonis 4. Apellatsiooni- ja määruskaebusmenetluses lahendatud tsiviilasjade keskmine

menetlusaeg päevades ringkonnakohtute kaupa 2016.–2023. aastal.13

Tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete menetlemise erisused maksekäsu kiirmenetluses

Tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete maksekäsu kiirmenetluses menetlemise kohta

tehtavate muudatuste eesmärk on tagada, et tarbijatelt ei nõutaks maksekäsu kiirmenetluses

tarbijakrediidilepingu alusel ülemääraseid summasid; samuti on muudatused suunatud sellele,

et krediidiandjad järgiksid enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist ja tarbijale krediidi

väljastamist vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega täidavad muudatused TsMS-i §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärki lahendada asi õigesti ning tagavad laiemalt ka

kohtusüsteemi usaldusväärsust. Kohtunikud on pannud tähele, et maksekäsu kiirmenetluses

esitatud tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded on paljudel juhtudel erinenud nõuetest, mis

jõuavad kohtu ette siis, kui samast võlasuhtest tulenevad nõuded esitatakse kohtule

hagimenetluses – muuhulgas on maksekäsu kiirmenetluses süstemaatiliselt esitatud suuremaid

nõudeid, intressimäärad on tihti juhuslikud, mitte lepingujärgsed, või viivisemäär esitatakse

kolmekordse määrana, mitte suuruses, milles lepingus kokku lepiti. Kohtud on tuvastanud, et

kohtule on esitatud massiliselt valeandmeid ja avaldanud kahtlusi, et tegemist võib olla

kelmusega. Vastavad kahtlusi on märgitud ka hagiavalduste kohta tehtud kohtulahendites.14

2.2. Eelnõu menetluskäik

Eelnõule eelnes tsiviilkohtumenetluse tõhustamise teemasid käsitlenud VTK15, mis saadeti

kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja

teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti

Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Riigiprokuratuurile, Registrite ja Infosüsteemide

Keskusele, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudile ja

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile. Kooskõlastusperiood kestis 01.07.2024–

26.08.2024.

VTK kooskõlastasid märkustega Rahandusministeerium ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium. Arvamuse esitasid Tallinna Ringkonnakohus, Eesti Advokatuur,

Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Eesti Kohtunike Ühing, Tartu Ringkonnakohus,

Riigiprokuratuur, Harju Maakohus ja Tartu Maakohus.

Tagasiside andjad toetasid põhimõtteliselt ettepanekuid hagi tagamise avalduse läbivaatamise

pikendamiseks, lihtmenetluse piirmäära tõstmiseks, kaja esitamise tähtaja muutmiseks ja

riigilõivu tagastamiseks kohtu algatusel. Arvamustes juhiti tähelepanu mitmele probleemile ja

küsimusele, mis võivad VTK-s välja pakutud seadusemuudatuste tõttu tekkida ning vajavad

lisaanalüüsi. Tagasisides esitatud ettepanekuid võeti eelnõu koostamisel osaliselt arvesse.

Ülevaade VTK-s käsitletud konkreetsete regulatiivsete ettepanekute16 kohta saabunud

arvamustest on teemade kaupa esitatud allpool.

13 K. Luha. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2023. aasta menetlusstatistika kokkuvõte.

https://aastaraamat.riigikohus.ee/maa-haldus-ja-ringkonnakohtute-2023-aasta-menetlusstatistika-kokkuvote 14 Vt nt RKTKm 12.11.2014, 3-2-1-108-14, p 23; 3-2-1-186-13, p 24. 15 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus.

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fd8ec24b-02b1-4dbe-9ff3-edccb176d9ab#x3ftN4EF. 16 Väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud arvamustega on võimalik tutvuda

https://adr.rik.ee/jm/dokument/15550617

12

Tallinna Ringkonnakohus tegi ettepaneku suurendada menetluskulude vaidlustamise summat

(TsMS-i § 178 lg 2). Eelnõu koostajad arvestasid ettepanekuga ja eelnõuga tõstetakse piirmäära

280 eurolt 500 eurole.

Tagasiside andjad esitasid lisaettepanekuid kohtuistungite protokollimise regulatsiooni

muutmiseks (Harju Maakohus), eestkoste seadmise tähtaja muutmiseks (Pärnu Maakohus) ja

menetluse lõpetamise aluste täiendamiseks eriseadustes (Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium). Justiits- ja Digiministeerium analüüsib neid ettepanekuid ja

vajadusel algatab uue eelnõu.

Määruskaebuste otse ringkonnakohtusse esitamise ja kohtunikuabide pädevuse laiendamise

kohta tagasiside andjatel ühtset seisukohta ei olnud. Eelnõu koostajad leidsid, et küsimus vajab

terviklikumat analüüsi ning arutelu sihtrühmadega. Seega ei leia siinsest eelnõust regulatsiooni

määruskaebuste otse ringkonnakohtusse esitamise ja kohtunikuabide pädevuse laiendamise

kohta.

VTK-s tehtud ettepanek loobuda maksekäsu kiirmenetluse korral praegusest korraldusest, kus

vastuväite või kättetoimetamise võimatuse korral saadetakse avaldus ilma avaldaja sellekohase

tahteavalduseta kohtusse, sai kõigi toetuse. Nimetatud muudatuse jaoks on vaja arendada

kohtute ja maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi. Praegu ei ole täpselt selge, milline on

muudatuse mõju infosüsteemidele ning mis oleks menetlusosalistele ja kohtule parim lahendus.

Muudatus vajab lisaanalüüsi, mistõttu sellist seadusemuudatust eelnõus ei ole.

Seejärel valmistati ette tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis esitati

20.11.2024 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Maksekäsu kiirmenetluses

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete menetlemist puudutavad muudatused ei sisaldunud

VTK-s ega 2024. a kooskõlastamisel käinud eelnõus.

Eelnõu kooskõlastusringi järel lisati 2025. a suvel kohtunike ettepanekute põhjal eelnõusse

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete menetlemist puudutavad muudatused maksekäsu

kiirmenetluses ning selliste nõuete kohta tehtud maksekäskude ja tagaseljaotsuste uuesti

läbivaatamise võimalus täitemenetluses ning pankrotimenetluses.

Ettepanekutes pakuti välja meetmeid, mis võimaldavad tarbijakrediidilepingust tulenevaid

nõudeid jätkuvalt menetleda maksekäsu kiirmenetluses, takistades samas avaldajatel

formaliseeritud menetluse kuritarvitamist. Eelnõu esitati 14.07.2025. a ministeeriumitele

kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks.17

Eelnõu kohta antud tagasisidet arvestades loobuti eelnõu ettevalmistamise käigus

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete menetlemise erisusi puudutavatest muudatustest

täite- ja pankrotimenetluses. Eelnõu koostamise arutelude käigus otsustati edasi minna

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete menetlemist puudutavate erisustega maksekäsu

kiirmenetluses. Et maksekäsu kiirmenetluse kuritarvitamise takistamine, mh inimeste kaitsmine

vastutustundetu laenuandmise eest ja maksekäsu kiirmenetluse regulatsiooni täiendamine

selliselt, et osaliste õigused on paremini kaitstud, on Vabariigi Valitsuse üks eesmärk, millele

on Vabariigi Valitsuse tööplaanis esitamise tähtajaks kokku lepitud 30.06.2025, on tegemist

kiireloomuliste ja prioriteetsete muudatustega.

Halduskohtumenetlust puudutavas osas HKMS-i muutmise ja sellega seoses teiste seaduste

muutmise kohta ei ole väljatöötamiskavatsust koostatud, kuna muudatuste seadusena

rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lg 2

17 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus. – EIS.

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/783502ab-8013-403b-9a4f-983ecd8b7831.

13

p 5). Eelnõu esitati 22.10.2024. a ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele

arvamuse avaldamiseks. Kooskõlastamisel esitatud tagasiside põhjal jäeti eelnõust välja

veaotsuse regulatsioon, kuna see vajab lisaanalüüsi ja arutelu. Samuti nähakse ette, et

kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused lahendatakse edaspidi

halduskohtu asemel siiski maakohtus. Ühtlasi on tagasiside põhjal loobutud muudatustest, mis

nägid ette advokaadi kutsesaladust ja notari ametitoiminguid puudutatavate halduskohtu lubade

kaotamise. Lisaks on eelnõust välja jäetud kinnipeetavate kaebuste ja hankeasjade üleriigilist

jagamist ettenägevad sätted, kuna Justiits- ja Digiministeerium valmistab ette kohtukorralduse

reformi, mille tulemusel oleks edaspidi üks Halduskohus, ning selle jõustumisel kaotaksid

üleriigilist jagamist puudutavad erisätted oma mõtte.

Kuivõrd nii TsMS-i kui ka HKMS-i muudatused kannavad endas kohtumenetluse tõhustamise

eesmärki, otsustati eelnõude ettevalmistamise käigus eelnõud ühendada ning esitada Riigikogu

menetlusse ühe paketina. Eelnõu on üheks osaks kohtumenetluse tõhustamise projektist, mille

eesmärk on menetlusseadustike muudatuste kaudu kiirendada kohtute tööd haldus- ja

tsiviilasjade lahendamisel. Muudatuste pakett koosneb sisuliselt kahest osast: esiteks

tsiviilkohtumenetlust puudutavatest muudatustest ning teiseks halduskohtumenetlust

puudutavatest muudatustest, mis omakorda tingib vajaduse muuta menetlusseadustike

muutmisest puudutatud seadusi. Et eelnõu eesmärk hõlmab kahe seaduse (TsMS ja HKMS)

muutmist, siis ei ole võimalik nimetada ühe seaduse muutmist peaeesmärgina, mistõttu on

eelnõus järjestatud kõik muudetavad seadused tähestikulises järjekorras (HÕNTE § 36 lg 2).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Advokatuuriseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 1 muudetakse advokatuuriseadust.

Muudatusega jäetakse advokatuuriseaduse § 17 lõikest 4 välja advokatuuri aukohtu võimalus

taotleda aukohtumenetluses halduskohtult abi tõendite kogumiseks või nende tagamiseks.

Advokatuuri aukohus saab koguda tõendeid oma algatusel ning kohtult abi palumine ei ole

põhjendatud ega vajalik.

Tõendite kogumisel abi osutamise kohustus võib potentsiaalselt kohtute töökoormust

suurendada, sest ei kuulu kohtu põhifunktsiooni – õigusemõistmise – juurde. Seetõttu ei ole

põhjendatud sellise ülesande panemine kohtule.

Kuigi tegemist on harva rakendatava regulatsiooniga, on sellel siiski risk kujuneda eeskujuks

ning võib juhtuda, et selle alusel hakatakse tulevikus kohtutele määrama sarnaseid abistavaid

ülesandeid ka teistes valdkondades.

3.2. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine

Eelnõu §-ga 2 muudetakse halduskohtumenetluse seadustikku.

HKMS-i § 10 lõiget 2 muudetakse nii, et tunnistatakse kohtuasja alluvuse järgi üleandmise

määrused viivitamata täidetavaks (sarnaselt esialgse õiguskaitse määrustega). Kehtiva HKMS-

i § 10 lõike 2 esimese lause kohaselt annab kohus, kes ei pea ennast alluvuse järgi õigeks

kohtuks, asja üle pärast määruse jõustumist. Kuigi haldusasja kohtualluvuse järgi üleandmise

määruste vaidlustamine on väga harv, on siiski oluline, et 15-päevane määruskaebuse esitamise

tähtaeg vastavalt HKMS-i § 204 lõikele 1 pikendab asja menetlust. Üleandev kohus võib teha

üksnes edasilükkamatuid menetlustoiminguid, eelkõige esialgse õiguskaitse määruse (HKMS

§ 10 lg 2 ls 2).

14

Eriti tõsiseks probleemiks on see viivitus kiireloomuliste asjade lahendamisel, sh näiteks

hankeasjades, kus ka 10-päevane määruskaebetähtaeg (HKMS § 278 lg 1) võib ohustada

hankeasja lahendamist HKMS-i § 275 lõikes 2 sätestatud 45-päevase tähtaja jooksul. Praktikas

on kohtunikud toimetanud erinevalt: üks osa kohtunikke teeb määruse, milles viidatakse 10-

päevasele edasikaebetähtajale, ja asi saadetakse teisele halduskohtule selle määruse

jõustumisel. Osa kohtunikke on püüdnud vastastikuste kokkulepete alusel leida leevendust nt

järgmiselt.

- Kohus, kelle alluvusse hankeasi ei kuulu, tunnistab alluvuse järgi üleandmise määruse

kohe jõustunuks/täidetavaks. Asi edastatakse kohe teisele halduskohtule.

- Kohus, kelle alluvusse hankeasi ei kuulu, teeb HKMS-i § 278 lõike 1 järgi vaidlustatava

määruse, kuid otsustab esmaste kiireloomuliste toimingutena kohe ka kaebuse

menetlusse võtmise ja/või nõuab välja riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO)

toimiku ning vastuse kaebusele.

- Kohus, kelle alluvusse hankeasi ei kuulu, teavitab alluvuse poolest õiget kohut alluvuse

järgi üleantavast haldusasjast ning alluvuse poolest õige kohus saab (arvestades

määruste harva edasikaebamist) asja juba sisuliselt anda kohtunikule, kes saab asjaga

tutvuda ja menetluseks valmistuda.

Seoses äärmiselt harva vaidlustamisega ei ole ohtu, et selliste määruste viivitamatu täidetavus

tooks kaasa olulisi probleeme. Juhuks kui juba üleandmise määruse tegemise ajal on selge, et

asjas on vältimatu vajadus teha mõni väga kiireloomuline menetlustoiming, nagu näiteks

esialgse õiguskaitse määramine, on eelnõuga jäetud võimalus see üleandval kohtul siiski ära

teha.

HKMS-i § 11 täiendatakse lõikega 31. Muudatus tehakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 17 lõike 2 eeskujul ning sellega nähakse ette, et ringkonnakohtu esimehel on õigus

apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna

halduskohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja.

Muudatus võimaldab ajutiselt vähendada ringkonnakohtu töökoormust, kui vajalik on

kolmanda kohtuniku olemasolu kasvõi istungil. Samuti võimaldab muudatus ringkonnakohtul

kaasata teadaolevalt eriteadmistega esimese astme kohtunikku. Tulevastes

kohtunikukonkurssides oleks ringkonnakohtul ühtlasi olemas vahetu kogemus koostööst

konkreetse kohtunikuga.

Eelnõuga muudetakse HKMS-i § 37 lõike 2 punkti 6, mille kohaselt võib isik halduskohtule

esitatava kaebusega nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu

avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus).

Kehtiv sõnastus on ebaõnnestunud, välistades justkui õiguslike asjaolude ehk õiguste,

kohustuste ja õigussuhete kindlakstegemise. Riigikohus on sätet siiski tõlgendanud laiendavalt

ning jaatanud võimalust tuvastada õiguslikke fakte, nt pensionistaaži, kooselusuhet, õigust

vanglas suitsetada, õigussuhteid võrguettevõtjaga jne (RKPJKo 5-22-4, p 80; RKEKm 3-3-4-

2-13, p 10; RKHKm 3-23-1578/29, p 10; 3-17-749, p 10-11; 3-16-1191, p 10.1).

Isikud ei pruugi Riigikohtu praktikast olla teadlikud ning võivad seetõttu sattuda eksitusse

tuvastamiskaebuse võimalustes, teiseks on aruteludest halduskohtunikega ilmnenud, et sätet

mõistetakse erinevalt, ning kolmandaks on näiteid, kus HKMS-i § 37 lõike 2 punkti 6 üritatakse

kuritarvitada ilmselgelt ebamõistlikke nõudeid esitades (nt kaebused üldise piirkiiruse vastu

15

maanteedel või turvavöö kasutamise vastu). Normi keeleline vorm tuleks kokku viia selle

tegeliku sisuga.

Eeltoodud põhjustel on kõnealuse punkti sõnastust muudetud ning sätestatud, et kaebusega võib

nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või õigussuhte olemasolu

kindlakstegemist (tuvastamiskaebus).

Eelnõuga täiendatakse HKMS-i § 104 lõiget 5 punktiga 5 ning tunnistatakse kehtetuks § 104

lõike 6 punkt 1. Muudatused puudutavad riigilõivu tagastamise regulatsiooni kompromissiga

lõpetatud menetluse puhul. Muudatustega nähakse ette, et edaspidi tagastatakse kompromissiga

lõpetatud menetlustes riigilõiv täies ulatuses. Kehtiv HKMS-i § 104 lõike 6 punkt 1 näeb ette,

et kui pooled sõlmivad kompromissi ja riigilõiv ületab 50 eurot, siis tagastatakse pool

riigilõivust. Kõnealune säte on poolte kompromissile suunamisel osutunud kohati takistuseks.

Riigilõivu tagastamine ei tekita kohtule olulist menetluslikku koormust, arvestades ka praegusi

tehnilisi lahendusi. Kuid see võib soodustada kompromissile jõudmist, mis samas aitab kokku

hoida kohtuniku tööaega.

Muudatusega võib küll kaasneda mõningane rahaline kulu, kuna edaspidi tagastatakse

kompromissiga lõppenud haldusasjades riigilõiv täies ulatuses, mitte poole ulatuses nagu seni.

See kulu ei ole aga märkimisväärne – näiteks 2024. aastal lõppes halduskohtus kompromissiga

64 menetlust ning halduskohtusse pöördumisel on tavapärane riigilõiv vaid 20 eurot. Samas

aitab kompromisside sõlmimine vähendada kohtupidamise kogukulu, kuna säästab kohtunike

tööaega ja vähendab menetluskoormust. Seetõttu võib kompromissi soodustamine kokkuvõttes

olla riigile märksa kuluefektiivsem kui osaline riigilõivu tagastamine.

Eelnõuga muudetakse HKMS-i § 109 lõiget 1, mis puudutab menetluskulude nimekirja

esitamise regulatsiooni. Kehtiv HKMS näeb ette, et menetluskulude väljamõistmiseks

esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Erandina

lubatakse kulude nimekiri ja kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus

lõpetati asja arutamine, esitada kohtule kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu.

Muudatusega nähakse ette, et menetluskulude nimekirja võib esitada kohtuistungi järel

terviknimekirjana. Nimekiri tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul arvates kohtuistungist, kus

lõpetati asja arutamine. Muudatus hoiaks ära menetlusosaliste vajaduse teha lisatoiminguid, nt

esitada eraldi menetluskulude nimekiri või koostada sellele vastuväiteid.

Lisaks sätestatakse muudatusega, et edaspidi tuleks kuludokumendid esitada menetlusosaliste

sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muude sellesarnaste kulude kohta, mis on kantud seoses

menetlusega (HKMS § 103 lg 1 p 3). Samuti tuleb esitada kuludokumendid siis, kui nõutakse

menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku kuluna kompenseerimist

(HKMS § 103 lg 1 p 3). Muude menetluskulude kohta tuleb kuludokumendid esitada kohtu

nõudmisel. Kui õigusabikulude puhul on kohtunikel olemas üldine teadmine kulude võimaliku

suuruse kohta (õigusabiteenuse turuhinnad), siis muude menetluskulude kohta peaksid

kuludokumendid olema siiski nimekirja juures, sest ilma selleta pole võimalik veenduda, kas

selline kulu on tõepoolest tehtud ja kohtu jaoks usutav.

Muudatuse kohaselt on teistel menetlusosalistel võimalik esitada oma seisukoht

menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide kohta kahe tööpäeva jooksul menetluskulude

nimekirja ja kuludokumentide neile kätte toimetamisest arvates.

16

HKMS-i § 109 täiendatakse lõikega 12. Muudatusega antakse erandina tavapärasest, kus

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid tuleb esitada enne otsuse tegemist, võimalus

esitada need dokumendid tagantjärele koos täiendava otsuse tegemise taotlusega, kui kohus on

haldusakti ilmse vea tõttu teinud eelmenetluses kaebust rahuldava otsuse (vt järgmist punkti).

HKMS-i § 122 täiendatakse lõigetega 4 ja 5.

Muudatusega nähakse esiteks ette eelmenetluse tähtaeg taastuvenergiat puudutavatele

kaebustele. Eesmärk on, et taastuvenergia asjad võetaks kohe kohtusse saabumisel aktiivselt

käsile, mitte ei jääks n-ö riiulisse ootama. Edasisele menetlusele tähtaega ei sätestata, sest

menetluse pikkust võib mõjutada tõendite kogumise (sh nt ekspertiisi korraldamise) vajadus.

Taastuvenergia mõiste määratlemisel tehakse viide elektrituru seaduse §-le 57, mis sätestab

taastuvad energiaallikad. Kohtule jäetakse siiski võimalus kõnealust tähtaega pikendada kuni

kolme kuu võrra, kui eelmenetluse käigus selgub, et kohtul on vaja kaebust ning sellega seotud

asjaolusid põhjalikumalt uurida.

Teiseks lisatakse HKMS-i võimalus, et kui kohus jõuab eelmenetluse käigus järeldusele, et

kaebus tuleb rahuldada vaidlustatud haldusakti või toimingu ilmselge õigusvastasuse tõttu, võib

ta teha otsuse kaebuse ja vastuste põhjal, korraldamata kohtuistungit või määramata tähtaega

täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks. Eelmenetlus lõpeb sellisel juhul kohtuotsuse

teatavakstegemise aja teatamisega (HKMS § 125 lg 2).

Esialgu võib tekkida vaidlusi selle üle, kas konkreetne viga haldusaktis oli n-ö piisavalt

ilmselge. Siiski on ilmselguse mõiste protsessiõiguses laialdaselt kasutusel ja

halduskohtumenetluses on selle üle rohkelt vaieldud seoses kaebuse tagastamise alustega.

Ilmselge vea näitena võib tuua olukorra, kus kohtul pole kahtlust selles, et vaidlustatud

haldusakti andmiseks tulnuks koostada keskkonnamõjude hindamine, kuid see on jäetud

täielikult tegemata, või siis on jäetud täitmata seadusega selgelt ette nähtud ärakuulamis- või

avalikkuse kaasamise kohustus. Kõne alla võivad sõltuvalt eriseaduste regulatsioonist tulla

ilmselged aegumise juhtumid. Aga välistatud pole ka lihtsalt selged n-ö tööõnnetused, nagu

haldusaktile määratud ekslik adressaat, minevikku jääv täitmise tähtpäev vms. Riigikohus on

näiteks 27.07.2006. aasta esialgset õiguskaitset puudutavas kohtumääruses märkinud, et tankla

kasutamine ilma kasutusloata on ilmselgelt õigusvastane olukord ja seetõttu ei saa tankla

kasutamist keelava haldusakti puhul esialgset õiguskaitset kohaldada.18

Seega võib öelda, et haldusakti või toimingu ilmselge õigusvastasusega on tegemist juhul, kui

kohtul on kaebuse ja asjaoludega tutvumisel üheselt selge, et kaebus tuleb rahuldada ning

kohtumenetluse jätkamine ja täiendavate dokumentide esitamine ei saa kaebust rahuldavat

otsust enam kuidagi mõjutada.

HKMS-i § 133 täiendatakse lõikega 21. Muudatusega nähakse HKMS-is ette kohtule võimalus

lahendada viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise,

viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse ja selle

vaidlustamise käigus tehtud vaideotsuse (edaspidi viisaotsus) peale esitatud kaebusi

lihtmenetluses. Lihtmenetluse rakendusalaks on vaidlused, kus isikul on küll kaebeõigus, kuid

võimalik õiguste riive intensiivsus on väike.19 HKMS-i § 133 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib kohus

oma õiglase äranägemise kohaselt vaadata asja läbi lihtmenetluses, kui kaebusega kaitstava

18 RKHKo 27.07.2006 määrus nr 3-3-1-55-06, p 10. 19 Merusk, K., Pilving, I. (2013). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. Lk

462.

17

õiguse riive väheintensiivne (vaidlusaluse varaliselt hinnatava hüve väärtus alla 2000 euro) ning

kui pooled ja kolmandad isikud on lihtmenetlusega sõnaselgelt nõustunud. Kavandatava

muudatuse kohaselt ei ole kohus viisaotsuste vaidlustamise puhul kohustatud hindama HKMS-

i § 133 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi, vaid võib viisaotsuste peale esitatud kaebuste puhul

kohalda lihtmenetlust oma õiglase äranägemise kohaselt. Kõnealused viisaotsused puudutavad

nii VMS-i §-s 57 nimetatud lühiajalisi viisasid, millele kohaldub EL viisaeeskiri20 kui ka

pikaajalisi viisasid, mille suhtes kehtib VMS-is toodud normistik.

Lihtmenetluse võimaldamine viisaotsuste vaidlustamisel on mõeldud eelkõige suurema

menetlusökonoomia saavutamiseks ning viisaotsuste puhul on see põhjendatud asjaoluga, et

välismaalasel puudub subjektiivne õigus Eestisse saabuda ning viisat saada. Euroopa Kohus

(EK) on oma 13. detsembri 2017. a lahendis21 (nr C-403/16) leidnud, et EL-i viisaeeskirja22

artikli 32 lõiget 3 koosmõjus EL-i põhiõiguste harta23 artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et see

kohustab liikmesriike ette nägema viisa andmisest keeldumise otsuste vaidlustamise menetluse,

mille üksikasjalikud eeskirjad tuleb kehtestada iga liikmesriigi õiguskorras, järgides sealjuures

võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid. Viidatud kohtulahendi juures olevas kohtujuristi

arvamuses24 on analüüsitud välismaalase subjektiivset õigust liikmesriigi territooriumil viisa

saamiseks. Kohtujurist on leidnud, et välismaalasel ei ole subjektiivset õigust viisat saada, sest

liikmesriikidel on EL-i viiseeskirjast tulenev kaalutlusõigus otsustada viisa andmise üle ning

liikmesriigi pädevad asutused saavad keelduda viisa andmisest juhul, kui taotleja suhtes saab

kohaldada mõnd viisaeeskirja artikli 32 lõikes 1 ja artikli 35 lõikes 6 loetletud keeldumise

põhjustest. Samas leiab kohtujurist oma arvamuses, et kui haldusorgan on kohustatud

viisaeeskirja ja selle sätteid teataval viisil kohaldama, peab olemas olema sellele õiguspärasuse

kohustusele vastav subjektiivne õigus. Tegu ei ole materiaalõigusliku õigusega saada viisa, vaid

pigem menetluslikku laadi õigusega. See on mitte õigus viisale, vaid õigus taotluse õiglasele ja

nõuetekohasele menetlemisele (EK otsuse nr C-403/16 kohtujuristi arvamuse p 103). Seega

võib kohtujuristi arvamusele tuginedes öelda, et välismaalasel ei ole küll subjektiivset õigust

viisat saada, kuid tal on subjektiivne õigus vigadeta kaalumisotsusele.

Välismaalase üle peetav kohtumenetlus ei tähenda automaatselt seda, et isik peab selleks

viibima Eestis. Nimetatud seisukohale on oma praktikas asunud ka Riigikohus25. Halduskohtul

on võimalik tulenevalt HKMS-i § 131 lõikest 1 vaadata kohtuasi läbi kirjalikus menetluses ning

samuti on võimalik kohtuistungil osaleda distantsilt, kasutades digitaalseid vahendeid. HKMS-

i § 129 lõige 3 viitab TsMS-i §-le 350, mille lõige 1 sätestab, et kohus võib korraldada istungi

menetluskonverentsina selliselt, et menetlusosalisel või tema esindajal või nõustajal on

võimalik viibida istungi ajal muus kohas ja teha sealt reaalajas menetlustoiminguid.

Kavandatud muudatuses sätestatud lihtmenetlus ei välista viisat taotleva isiku õigust tõhusale

õiguskaitsele ning vigadeta ja nõuetekohasele menetlusele, kuid võimaldab samas viisaotsuste

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse

viisaeeskiri (viisaeeskiri). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32009R0810

(29.08.2024) 21 Euroopa Kohtu 13.12.2017. a eelotsus nr C-403/16. CURIA - Dokumendid (europa.eu) (29.08.2024). 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse

viisaeeskiri (viisaeeskiri). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32009R0810

(29.08.2024) 23 Euroopa Liidu põhiõiguste harta. https://eur-

lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2010:083:0389:0403:et:PDF (29.08.2024) 24 EL Kohtu otsuse C-403/16 kohtujuristi ettepanek. CURIA - Dokumendid (europa.eu) (29.08.2024). 25 RKPJKo 10.05.2016 otsus nr 3-4-1-31-15, p 44-47, RKPJKo 20.04.2021 otsus nr 5-20-10, p 56, RKPJKo

22.01.2025 otsus nr 5-24-28, p 71 ja 72.

18

peale esitatud kaebuste kiiremat ja tõhusamat kohtumenetlust. Kohtutel on juba kehtiva õiguse

kohaselt võimalik viisaotsuste vaidlustamisel sarnaselt kõikidele teistele kaebustele vaadata asi

läbi lihtmenetluses, kui kaitstava õiguse riive on kohtu hinnangul väheintensiivne. Muudatus

annab kohtutele paindlikuma ja kiirema võimaluse lihtmenetluse kohaldamiseks, kuna ei eelda

kohtult riive intensiivsuse hindamist ega menetlusosaliste nõusolekut (HKMS § 133 lõigetes 1

ja 2 sätestatud tingimused).

Muudatuste kohaselt ei ole viisaotsustega seotud vaidluste puhul lihtmenetluse kohaldamine

kohtule kohustuslik, vaid kohus saab oma õiglase äranägemise järgi otsustada, kas

lihtmenetluse kohaldamine on põhjendatud või mitte. Seejuures on kohtutel kohustus jälgida,

kas viisaotsus võib riivata olulisel määral isikute põhiõigusi, näiteks perekonna taasühinemise

õigust olukorras, kus viisat taotleva isiku perekond asub Eestis. Lihtmenetlus on asja kiiremale

läbivaatamisele ja paindlikkusele tuginev asja läbivaatamise vorm, milles isiku õigusi ei jäeta

kuidagi kaitseta. Kui kohtul on kahtlusi, et lihtmenetlus ei suuda piisavalt kaitsta isikute

põhiõigusi, on kohtul alati võimalus otsustada tavamenetluse kasuks.

Eelnõuga täiendatakse HKMS-i § 169 lõikeid 1 ja 2.

HKMS-i § 169 lõikes 1 on sätestatud, millistel juhtudel on kohtul lihtmenetluses võimalik teha

otsus kirjeldava ja põhjendava osata. Kõnealuses paragrahvis on viited HKMS-i § 133 lõigetele

1 ja 2, mis sätestatavad lihtmenetluse kohaldamise võimalused (kaebusega kaitstava õiguse

riive on väheintensiivne ning kui pooled ja kolmandad isikud on sellega sõnaselgelt nõustunud).

Kuna eelnõuga täiendatakse HKMS-i § 133 lihtmenetluse kohaldamise võimalusega

viisaotsuste vaidlustamise korral, siis tuleb vastava viitega täiendada ka § 169 lõiget 1 ning

võimaldada kirjeldava ja põhjendava osata otsuse tegemist ka viisaotsuste peale esitatud

kaebuste menetlemisel lihtmenetluses.

Samuti täiendatakse HKMS-i § 169 lõiget 2, mis võimaldab kohtul lihtmenetluses teha otsuse

esmalt ilma kirjeldava ja põhjendava osata ning lisada põhjendused hiljem, kui

menetlusosalised ei ole teatanud, et nad loobuvad edasikaebamise õigusest. Muudatusega

täiendatakse lõiget viitega eelnõuga lisatavale HKMS-i § 133 lõikele 21, mis sätestab

viisaotsuste peale esitatud kaebuste lahendamise lihtmenetluses. Viisaotsuste menetlemisel

lihtmenetluses peaks kohtul olema samuti võimalik teha otsus esmalt kirjeldava ja põhjendava

osata ning täiendada seda juhtudel, kui kaebajad ei ole edasikaebamisest loobunud.

HKMS-i § 169 täiendatakse lõigetega 11 ja 12.

Muudatusega sätestatakse HKMS-is, et kui kohus lahendab viisaotsuste peale esitatud kaebust

lihtmenetluses, siis võib selles asjas teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata juhtudel, kui

kohtule esitatakse erakordselt suur hulk selliseid kaebusi. Muudatus võimaldab kohtul

olukorras, kus mingil põhjusel laekub kohtule erakordselt suur hulk kaebusi viisaotsuste

vaidlustamiseks, teha lõpliku otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

HKMS-i § 169 lõikes 1 on ette nähtud tingimused, millal kohus võib teha lihtmenetluses otsuse

kirjeldava ja põhjendava osata. Kirjeldava ja põhjendava osata otsus on lihtmenetluses võimalik

teha järgmiselt juhtudel: 1) kaebus jääb rahuldamata; 2) põhjendused kaebaja poolt

kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata

jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta

esitatud vastuses; 3) kohus järgib lõike 1 punktis 2 viidatud põhjendusi, osutades otsuses

nendega nõustumisele, lõikele 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad. Kavandatava

19

muudatuse kohaselt ei ole kohus eeltoodud tingimustega seotud ning võib teha otsuse kirjeldava

ja põhjendava osata olukorras, kus viisaotsuste peale on esitatud erakordselt suur hulk kaebusi

ning kohtute tavapärane menetlus on selle tõttu oluliselt häiritud.

Keeruline on määrata, milline peaks olema kaebuste arv, et nende hulka saaks määratleda

erakordselt suurena. Pigem tuleb iga kord hinnata, kas olukord on selline, et viisaotsuste peale

esitatud kaebuste hulk on nii suur, et kohus ei saa objektiivse takistuse tõttu kirjutada kirjeldava

ja põhjendava osaga kohtuotsuseid või kirjeldava ja põhjendava osaga otsuste kirjutamine on

kaebuste suure hulga tõttu oluliselt raskendatud.

Muudatusega tagatakse võimalikult kiire ja paindlik kohtumenetlus ka olukorras, kus kohtu

koormus tulenevalt suurest hulgast välismaalaste esitatud kaebustest suureneb. Sarnast

sõnastust on kasutatud ka kehtiva VSS-i § 153 lõikes 2 ja VRKS-i § 365 lõikes 2, kus on

sätestatud võimalus teha rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise määrus kirjeldava ja

põhjendava osata, kui kohtule on esitatud erakordselt suur hulk välismaalase kinnipidamise

taotlusi ning kohus ei saa objektiivse takistuse tõttu kinnipidamistaotlust läbi vaadata

halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatüki alusel ja selles sätestatud korras või

läbivaatamine on oluliselt raskendatud.

Eelnõuga muudetakse HKMS-i § 175 lõiget 2 ning täiendatakse sama paragrahvi lõikega 21.

Muudatusega püütakse leevendada kehtivas seaduses sätestatud jõustumata kohtuotsuste

avaldamise tingimusi, samuti reguleerida kohtuotsuse sisu avaldamist (näiteks pressiteate või

suulise intervjuu vormis) ja selle vaidlustamise võimalust.

Muudatustega nähakse ette, et sõltumata jõustumisest võib kohus avaldada kohtuotsuse või

selle sisu HKMS-i §-s 89 sätestatud tingimustel. HKMS-i § 89 sätestab, millistel tingimustel

võib menetlusväline isik toimikuga tutvuda. Samuti sätestatakse muudatusega, et

menetlusosaliste seisukohta küsitakse kohtuotsuse või selle sisu avaldamisel juhul, kui see on

kohtu hinnangul vajalik ja võimalik avaldamise eesmärki arvestades.

Kohtuotsused kuulutatakse PS-i § 24 lõike 4 kohaselt avalikult. Kohtuotsuse avaliku

kuulutamise põhimõtet on EIK rõhutanud oma praktikas (14810/02: Biryukov/Venemaa, p 38

jj). Infoühiskonnas on kohtute sõltumatuse tagamiseks oluline, et ka jõustumata kohtuotsuste

kohta ei levitataks ajakirjanduses, sotsiaalmeedias vm väärinfot ega pooltõdesid. Selleks on

vältimatu, et kohus saaks avalikkusele kiiresti ja bürokraatiavabalt oma lahendeid tutvustada,

jäädes seejuures menetlusosaliste suhtes erapooletuks ning näidates üles kohast vaoshoitust (vt

muuhulgas ka nt Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 25(2022), iseäranis p 40;

nr 3(2002), p 40).

Lisaks nähakse muudatustega ette, et määruse peale, millega lahendatakse lõike 2 alusel

kohtuotsuse või selle sisu avaldamise peale esitatud vastuväide, võib esitada määruskaebuse.

Määruskaebuse kohta tehtud kohtulahend on lõplik.

HKMS-i § 175 lõikes 4 asendatakse vananenud termin „delikaatsed isikuandmed“ Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta) art 9 järgse uue terminiga „eriliiki isikuandmed“, mis on kasutusel ka kehtivas

isikuandmete kaitse seaduses.

20

HKMS-i § 201 täiendatakse lõikega 41, mille kohaselt võib ringkonnakohus teha otsuse ilma

kirjeldava osata.

Muudatuse eesmärk on anda ringkonnakohtule paindlikkus jätta oma otsustest välja kirjeldav

osa, kui selle lisamine ei ole kohtu hinnangul vajalik. Kehtiva õiguse kohaselt kohaldatakse

apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetlust reguleerivaid sätteid (HKMS § 185

lõige 1), mille järgi peab kohtuotsus üldjuhul sisaldama sissejuhatust, resolutsiooni, selgitusi

ning kirjeldavat ja põhjendavat osa (HKMS § 160 lõige 1).

Praktikas on halduskohtute lahendid tavaliselt sisukad ja kvaliteetsed, mistõttu kajastub

menetluse käik ja poolte seisukohad juba esimese astme kohtulahendis piisavalt selgelt.

Seetõttu ei anna ringkonnakohtu lisatav kirjeldav osa sageli kohtuotsusele olulist lisandväärtust.

Apellatsioonimenetluses on menetlusosaliste ja ka avalikkuse seisukohast kõige olulisem

mõista ringkonnakohtu põhjendusi – see tähendab, miks ja kuidas jõuti teistsuguse või kinnitava

otsuseni.

Muudatus ei kehtesta kohustust, vaid loob võimaluse – ringkonnakohus võib kirjeldava osa jätta

lisamata, kuid võib selle ka lisada, kui see on kohtu hinnangul vajalik. Selline paindlikkus aitab

säästa kohtunike tööaega ja võimaldab keskenduda olulisematele küsimustele.

HKMS-i § 201 lõike 5 sissejuhatavast lausest jäetakse välja sõnad „kirjeldava ja“. Muudatus

tuleneb eelnõus ette nähtud muudatusest, millega antakse ringkonnakohtule üldine võimalus

teha otsus ilma kirjeldava osata (vt HKMS § 201 täiendamine lõikega 41). Seetõttu ei ole enam

vajalik eraldi sätestada kirjeldava osa ärajätmise võimalust lihtmenetluse puhul, kuna see

võimalus kehtib edaspidi kõikides ringkonnakohtu menetlustes.

HKMS-i §-i 204 lisatakse lõige 11. Selle kaudu luuakse võimalus, et kompromissi kinnitamise

määruse edasikaebamise tähtaega saab menetlusosaliste kokkuleppel lühendada. Muudatus

tugineb TsMS-i § 661 lõikele 4, mille kohaselt võivad pooled kokkuleppel lühendada

määruskaebuse esitamise tähtaega või välistada määruskaebuse esitamise võimaluse

hagimenetluses. Eelnõuga soovitakse sama põhimõtet rakendada ka halduskohtumenetluses

kompromissi kinnitamise määruste puhul. Muudatuse eesmärk on anda kompromissi sõlminud

pooltele võimalus jõuda kiiremini kindluseni, et kompromiss jääb jõusse. Samuti soodustab

muudatus kompromisside sõlmimist, mis aitab omakorda vähendada kohtute töökoormust.

HKMS-i § 210 lõiget 2 täiendatakse võimalusega teha ringkonnakohtul määrus ilma kirjeldava

osata.

Muudatuse eesmärk on laiendada ringkonnakohtu kaalutlusruumi ka määruste tegemisel.

Sarnaselt kohtulahendiga antakse kohtule võimalus jätta määrusest välja kirjeldav osa, kui selle

lisamine ei ole kohtu hinnangul vajalik. Praktikas sisaldab esimese kohtuastme määruses juba

piisavat teavet kohtumenetluse käigu kohta ning seetõttu ei pruugi kirjeldava osa kordamine

ringkonnakohtu määruses anda sisulist lisandväärtust.

HKMS-i § 218 lõike 1 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks ning sama paragrahvi

täiendatakse lõigetega 11–13. Samuti muudetakse HKMS-i § 219 lõiget 1.

Muudatuse mõte on loobuda edasikaebusele vastuse nõudmisest ning võtta Riigikohtult

kohustus oodata ära vastus kassatsioonkaebusele. Praktikas nagunii alati ei vastata ja pole ka

vajadust, kui kassatsioonkaebust lugedes on kõik selge. Puhtalt selgitava ja senist

21

kohtupraktikat kodifitseeriva mõjuga on HKMS-i § 218 lõike 12 uus teine lause, millega

sätestatakse üheselt, et vabatahtliku vastuse koostamise kulud jäävad menetlusloa mitteandmise

korral vastaja enda kanda.

HKMS-i § 224 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks. Muudatusega jäetakse HKMS-ist välja

reegel, et koos istungist teatamisega saadetakse kassaatorile ärakirjad vastustest

kassatsioonkaebusele. Vastused toimetatakse E-toimiku portaali kaudu juba varem kätte.

Kohtudokumentide kättetoimetamine käib praegu peaasjalikult elektrooniliselt E-toimiku

portaali kaudu. HKMS-i § 73 sätestab, et kohtudokumentide elektroonilisele kättetoimetamisele

kohaldatakse TsMS-i §-s 3111 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse

seadustiku rakendamise seaduse § 22 lõikes 1 sätestatut. TsMS-i § 3111 kohaselt võib kohus

toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu,

edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse. Teavitus esitatakse näiteks

isiku poolt kohtule avaldatud elektronposti aadressil ja telefoninumbril, juriidiliste isikute ja

füüsilisest isikust ettevõtjate puhul registris olevate kontaktandmete kaudu, samuti

rahvastikuregistrisse kantud elektronposti aadressil ja telefoninumbril. Menetlusdokument

loetakse kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle

vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab

infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem

automaatselt.

HKMS 27. peatükki täiendatakse §-ga 2651. Muudatus puudutab haldustoiminguks loa

andmisel tehtavaid määrusi. Kehtivad VSS-i § 153 lõiked 2 ja 3 ning VRKS-i § 365 lõiked 2 ja

3 näevad ette, et kui kohtule on esitatud erakordselt suur hulk kinnipidamistaotlusi ning kohus

ei saa objektiivse takistuse tõttu kinnipidamistaotlust läbi vaadata halduskohtumenetluse

seadustiku 27. peatüki alusel ja selles sätestatud korras või läbivaatamine on oluliselt

raskendatud, võib kohus teha välismaalase kinnipidamise määruse kirjeldava ja põhjendava

osata. Sellisel juhul esitab kohus välismaalasele, kui ta soovib vaidlustada enda kinnipidamist,

kirjeldava ja põhjendava osa esimesel võimalusel.

Nimetatud normid ei anna vastust küsimusele, millise tähtaja jooksul peab välismaalane kohtule

teatama soovist enda kinnipidamiseks loa andmise määrus vaidlustada. See on aga otsustava

tähtsusega küsimus, sest vastasel juhul puudub selgus, millal isik minetab määruskaebuse

esitamise õiguse. Selget vastust sellele küsimusele ei tulene ka kohtuotsuse kohta käivatest

sätetest HKMS-i § 169 lõikes 2 ja § 170 lõikes 2, mida saaks HKMS-i § 178 lõike 3 alusel

kohtumäärusele kohaldada. Esiteks pole selge, kumba normi üldse kohaldada saaks. Kuigi

haldustoiminguks loa andmine on lihtmenetlus (HKMS § 264 lg 4), on HKMS-i § 169 lõike 2

kohaldamisala pealtnäha piiratud HKMS-i § 133 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asja lihtmenetluses

läbivaatamise juhtudega. HKMS-i § 169 lõike 2 ja § 170 lõike 2 eristamine on oluline, sest

nendes sätestatud tähtajad on erinevad (15 päeva vs. 10 päeva). Samuti on sätetes ette nähtud

tähtajad määruskaebemenetluse kontekstis ebamõistlikult pikad. Kuivõrd määruskaebuse

esitamise tähtaeg on apellatsioonkaebuse esitamise tähtajast kaks korda lühem, ei ole

otstarbekas kohaldada sama pikki edasikaebamise soovist teatamise tähtaegu.

Vajadus teha määrus esmalt ilma kirjeldava ja põhjendava osata võib tekkida ka muudes

haldustoiminguks loa andmise menetlustes, kus praegu ei ole seda lubavat normi. Ei ole

otstarbekas, et haldusmenetlus jääb efektiivselt tagamata põhjusel, et kohus ei jõua piisavalt

kiiresti põhjendatud määrust teha, kuigi taotlus on esitatud ja kohus on jõudnud selle läbi

22

vaadata piisavalt kiiresti.26 Sellistes olukordades ei jää puudutatud isiku põhiõigused tegeliku

kaitseta, vaid kohus ei pruugi jõuda enda kujundatud seisukohta piisavalt kiiresti

kohtulahenditele kohaldatavaid standardeid järgides kirja panna. Sarnast võimalust tuntakse ka

kriminaalmenetluses vahistamismääruste puhul (KrMS § 132 lg 3).

Eeltoodud põhjustel on otstarbekas luua üldsäte kõigi haldustoiminguks loa andmise määruste

kohta, mis võimaldab erandina teha haldustoiminguks loa andmise asjas määruse27 esmalt ilma

kirjeldava ja põhjendava osata. Määruse võib ilma kirjeldava ja põhjendava osata teha üksnes

siis, kui selle tegemine raskendaks viivituse tõttu oluliselt haldustoiminguks loa andmise

taotluse esitamise eesmärgi saavutamist või muudaks selle võimatuks. Selline olukord esineb

näiteks siis, kui massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras peab kohus menetlema taotlusi

sellisel hulgal, et kirjeldava ja põhjendava osaga määrust pole võimalik teha 48 tunni jooksul

isiku kinnipidamisest arvates. Kui poleks võimalust määrust ilma kirjeldava ja põhjendava

osata teha, tuleks isik sellises olukorras vabastada, mis võib oluliselt raskendada taotluse

esitamise eesmärgi saavutamist (isiku kättesaadavus menetlustoiminguteks või

lahkumiskohustuse sundtäitmiseks) või teha selle võimatuks.

Soovist ilma kirjeldava ja põhjendava osata tehtud määrust täiendada tuleb teatada seitsme

päeva jooksul ilma kirjeldava ja põhjendava osata tehtud määruse kättetoimetamisest või selle

resolutsiooni teatavakstegemisest kohtuistungil. Seega hakkab tähtaeg kulgema varaseimast

sündmusest, mil isik saab tema kohta tehtud määruse resolutsioonist teada. Seitse päeva peaks

olema piisav aeg, mille jooksul isik saab teha esmase otsuse, kas ta võib soovida vaidlustada

tema õigusi puudutavat määrust. Samas ei kohusta soovist teatamine teda määruskaebust

esitama, vaid ta võib seda pärast kirjeldava ja põhjendava osaga määrusega tutvumist ka mitte

teha. Arvestades haldustoiminguks loa andmise menetluste kiireloomulisust, peaks kohus

määrust täiendama esimesel võimalusel, kuid seitsme päeva jooksul arvates vastava soovi

esitamisest.

Õigus taotleda määruse täiendamist on menetlusosalisel või muul isikul, kellel on õigus

määruse peale määruskaebus esitada. Sättes ei saa piirduda pelgalt menetlusosalistele

viitamisega, sest osas haldustoiminguks loa andmise menetlustest ei ole puudutatud isik

menetlusosaline, kuid tal on tulenevalt erisättest määruskaebuse esitamise õigus (vt HKMS §

264 lg 3 teine lause ja nt MKS-i § 1361 lg 4).

Määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab üldjuhul kulgema arvates kirjeldava ja põhjendava

osaga täiendatud määruse kättetoimetamisest. Alternatiivselt hakkab tähtaeg kulgema, kui isik

on halduskohtule teatanud soovist määrus vaidlustada, kuid halduskohus ei ole seitsme päeva

jooksul määrust täiendanud. Kuna haldustoiminguks loa andmise menetluses lahendatakse

kiireloomulisi asju, ei oleks mõistlik, et määruskaebuse esitamise tähtaeg võiks pikeneda

halduskohtu viivituse tõttu. Samuti aitab see vältida kohmakat määruskaebemenetlust määruse

täiendamise küsimuses, kui halduskohus keeldub seda tegemast näiteks leides, et isikul pole

määruskaebuse esitamise õigust. Sellisel juhul saab selle küsimuse lahendada haldustoiminguks

26 Kinnipidamise asjades tuleb isik vabastada, kui kohus ei jõua määrust teha 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest

arvates. Samas on ka muudes haldustoiminguks loa andmise asjades võimalik, et vaja on tegutseda väga kiiresti,

nt juhul, kui keegi on asunud maksuhalduri eest vara peitma. Veelgi enam tõuseb see küsimus esile siis, kui

kehtestatakse konkurentsitrahvid, mille menetlustes peab Konkurentsiamet asuma halduskohtult nt läbiotsimiseks

luba taotlema. 27 Kuigi üldjuhul on selline vajadus taotlust osaliselt või täielikult rahuldades, siis ei ole mõistlik sätet sellisel viisil

piirata. Mõnel juhul võib olla vaja teha ka taotlust rahuldamata jättev määrus kiiresti. Näiteks vabastatakse

kaitseväelane viivitamata distsiplinaararestist, kui halduskohus tunnistab haldustoiminguks loa andmise

menetluses distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks (KVTS § 173 lõiked 2 ja 4).

23

loa andmise asjas tehtud sisulist määrust vaidlustades. Kui halduskohus jätab õigusvastaselt

määruse täiendamata, riskib ta selle tühistamisega kohtumääruse vorminõuete täitmata jätmise

tõttu.

Kui isik ei teata tähtaegselt määruskaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on määruskaebuse

esitamise õigusest loobunud. Sarnaselt on see sätestatud HKMS-i § 169 lõikes 3 ja § 170 lõikes

3.

HMS-i § 279 lõige 2 muudetakse ning sama paragrahvi täiendatakse lõikega 3. Muudatused on

seotud hankeasjades kassatsioonimenetluses loastaadiumis vastuste vähendamisega.

Hankeasjades muutub kassatsioonkaebusele vastamine vabatahtlikuks. Kehtiva seaduse järgi

on see kohustuslik, aga see kohustus ei ole sisuliselt põhjendatud. Kuigi põhimõtteliselt jääb

alles 10-päevane vastamistähtaeg, võimaldab eelnõus olev HKMS-i § 219 lõike 2 muudatus

menetlusloa enne tähtaja möödumist ära otsustada, mida ka senises praktikas sageli tehakse.

3.3. Jahiseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 3 muudetakse jahiseadust.

Eelnõuga muudetakse jahiseaduse § 36 lõiget 52, mis sätestab jahitunnistuse andmisest

keeldumise kutsealuse ja reservis oleva isiku puhul, kui halduskohus on andnud selleks

kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 331 ja § 711 alusel loa. Eelnõuga kaotatakse KVTS-ist

halduskohtult loa taotlemise nõue ning jahiseaduses nähakse ette, et tunnistuse andja võib

keelduda jahitunnistuse andmisest kutsealusele, kes ei täida KVTS-is sätestatud terviseseisundi

hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis olevale

isikule, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust.

Muudatuse kohaselt saab edaspidi jahitunnistust andev haldusorgan teha otsuse jahitunnistuse

andmise või selle andmisest keeldumise kohta halduskohtu loata, kui Kaitsevägi või

Kaitseressursside Amet (KRA) on pöördunud vastava avaldusega vastava haldusorgani poole.

Eelnõuga muudetakse jahiseaduse § 37 lõiget 4, mis sätestab halduskohtu loal (KVTS § 331 ja

§ 711) jahitunnistuse kehtivuse peatamise isikutel, kes ei täida KVTS-ist tulenevaid kohustusi.

Muudatuse kohaselt saab edaspidi jahitunnistuse andnud haldusorgan halduskohtu loata teha

otsuse jahitunnistuse kehtivuse peatamise kohta isikute puhul, kes ei täida KVTS-ist tulenevaid

kohustusi.

Jahitunnistuse andnud haldusorgan hakkab eelkirjeldatud otsuseid tegema KRA või Kaitseväe

esitatud avalduse alusel, mis on sätestatud KVTS-i §-des 331 ja 711. Kõnealustes paragrahvides

nähakse ette, et kui kutsealune ei täida KVTS-is sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise

kohustust või ajateenistusse asumise kohustust ning reservis olev isik ei täida Kaitseväe

määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust, hoiatab KRA või Kaitsevägi isikut, et

tema jahitunnistuse kehtivus võidakse peatada. Kui isik hoiatuses märgitud kohustusi ei täida,

võib KRA või Kaitsevägi esitada jahitunnistuse andnud haldusorganile avalduse, milles

mägitakse: 1) põhjendus, miks KRA või Kaitsevägi peab õiguse või loa peatamist või selle

andmisest keeldumist vajalikuks; 2) tõendid kohustuse täitmata jätmise kohta; 3) teave hoiatuse

kättetoimetamise kohta; 4) muu asjasse puutuv teave. Asjaomane haldusorgan teeb otsuste KRA

või Kaitseväe esitatud andmete alusel või küsib vajadusel menetlusosalistelt või muudelt

isikutelt otsuse tegemiseks vajalikke andmeid juurde (HMS § 38 lg 1).

Kui isik leiab, et tema jahipidamisõiguse peatamine ei ole põhjendatud, on tal endiselt võimalik

vaidlustada see otsus halduskohtus ja taotleda seejuures esialgset õiguskaitset. Sellisel juhul

24

saab halduskohus läbi viia täiemahulise kohtumenetluse, mida haldustoiminguks loa andmise

menetlus oma piiratud aja ja mahu tõttu ei võimalda.

Eelnõuga muudetakse jahiseaduse § 38 lõiget 22, mis näeb ette, et jahitunnistuse kehtivus

taastatakse, kui kehtivuse peatamise alused on ära langenud ja KRA või Kaitsevägi on sellest

jahitunnistuse andnud haldusorganit teavitanud, kui halduskohtu määrusest ei tulene teisiti.

Sättest võetakse välja viide halduskohtu määrusele, kuna eelnõu kohaselt ei ole jahitunnistuse

andmisest keeldumiseks või selle kehtivuse peatamiseks enam halduskohtu luba vaja.

3.4. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 4 muudetakse kaitseväeteenistuse seadust.

Eelnõuga muudetakse KVTS-i §-e 331 ja 711, mis näevad ette halduskohtu loa taotlemise isiku

õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks või nende andmisest keeldumiseks.

KVTS-i § 331 sätestab, et KRA võib taotleda halduskohtult luba kutsealuse õiguste ja lubade

kehtivuse peatamiseks või nende andmisest keeldumiseks. KRA taotleb halduskohtult luba, kui

kutsealune eirab korduvalt KVTS-is sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust

või ajateenistusse asumise kohustust. KRA võib taotleda halduskohtult luba kutsealuse

jahipidamisõiguse, mootorsõiduki juhtimise õiguse, kalastuskaardi, relvaloa ja

relvasoetamisloa, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamiseks või nende andmisest

keeldumiseks. Eelnevalt tuleb KRA-l kutselaust hoiatada, et tema lube või õigusi võidakse

piirata, kui ta kõnealuseid kohustusi ei täida. Samuti on võimalik rakendada kutsealuse isiku

suhtes väärteokaristusi, milleks on ettekirjutuse tegemine ja sunniraha määramine.

KVTS-i §-s 711 on samasuguse regulatsioon ka reservis olevate isikute kohta, kes ei täida

Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Kõnealune regulatsioon

võimaldab taotleda halduskohtult luba reservis oleva isiku ülalnimetatud õiguste ja lubade

peatamiseks või nende andmisest keeldumiseks, kui isik ei täida Kaitseväe määratud ajaks

õppekogunemisele ilmumise kohustust. Reservis oleva isiku puhul esitab halduskohtule vastava

taotluse Kaitsevägi.

Eelnõuga muudetakse KVTS-is sätteid, mis näevad ette kohtu loa taotlemise nõude

ülalnimetatud õiguste ja lubade piiramiseks. Eelnõu kohaselt jääb KVTS-i alles nõue, et KRA

või Kaitsevägi peab kutsealust või reservis olevat isikut hoiatama, et tema lube või õigusi

hakatakse piirama, kui ta ei täida KVTS-is sätestatud kohustusi. Muudatuste järgi ei taotle KRA

ega Kaitsevägi edaspidi halduskohtult luba eelnimetatud õiguste piiramiseks, vaid pöördub

vastava avaldusega otse õiguse või loa andnud haldusorgani poole ning taotleb kutsealuse või

reservis oleva isiku õiguse või loa peatamist või nende andmisest keeldumist. Loa või õiguse

andnud haldusorganile jääb otsuse tegemisel kaalutlusõigus. KRA või Kaitsevägi peab

haldusorganile esitatavas avalduses märkima: 1) põhjenduse, miks KRA või Kaitsevägi peab

valitud õiguse või loa peatamist ja selle andmisest keeldumist vajalikuks; 2) tõendid kohustuse

täitmata jätmise kohta; 3) teabe hoiatuse kättetoimetamise kohta; 4) muu asjasse puutuva teabe.

Asjaomane haldusorgan teeb otsuste KRA või Kaitseväe esitatud andmete alusel või küsib

vajadusel menetlusosalistelt või muudelt isikutelt otsuse tegemiseks vajalikke andmeid juurde

(HMS § 38 lg 1).

Kõnealuse muudatuse peamiseks põhjenduseks on asjaolu, et haldustoiminguks loa andmine

(HKMS § 264) peaks olema ette nähtud erandlikel juhtudel. Eelkõige peaks see olema ette

nähtud juhtudel, kui nõue tuleneb põhiseadusest (nt PS § 21 lg 2 – vabaduse võtmine) või kui

isiku põhiõigusi hakatakse olulisel määral riivama ning isikul ei pruugi olla võimalik enda

25

õigusi hiljem kohtus kaitsta (nt PS § 43 ls 2 – sõnumisaladuse riive). KVTS sätestab küll

võimaluse isikute õigusi oluliselt piirata, kuid nimetatud õiguste piiramise puhul ei ole

põhjendatud kohtuliku eelkontrolli tegemine. Tegemist on täidesaatva riigivõimu otsusega,

mille tegemiseks ei peaks olema nõutav kohtu eelnev luba. Kohus tagab loa või õiguse piiramise

hilisema põhjaliku kohtuliku kontrolli, kui puudutatud isik otsustab loa või õiguse piiramise

kohtus vaidlustada. Seejuures on isikul võimalik taotleda kohtult esialgset õiguskaitset, et ta

saaks oma loa või õiguse realiseerimist kohtumenetluse ajal jätkata.

Muudatusega jäetakse KVTS-i §-dest 331 ja 711 välja lõiked 2–4, kuna need reguleerivad HMS-

ist tulenevaid põhimõtteid. Dokumentide kättetoimetamine on sätestatud HMS-i 7. jaos ning

seetõttu ei ole vaja seda eriseaduses uuesti täpsustada. Hoiatuse puhul ei ole tegemist

haldusaktiga, vaid menetlustoiminguga, ning HMS-i § 5 näeb ette, et üldjuhul määrab

menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse

alusel.

KVTS-i § 331 lõikes 4 ja § 711 lõikes 4 on kirjas, et kui isikutel vastavaid lube või õigusi ei ole,

siis KRA või Kaitsevägi hoiatust ei esita. Eelnõu koostajate hinnangul ei ole ka need sätted

vajalikud, sest on niigi selge, et kui isikul lube või õigusi ei ole, siis ei pea ka hoiatust esitama.

Samuti ei ole vajalik ette näha mitme taotluse esitamist kohtule, kuna kohtu roll kaob ära.

Edaspidi esitab KRA või Kaitsevägi avaldused nendele haldusorganitele, kes lube või õigusi

annavad.

Haldusorganite omavahelist suhtlust lubade või õiguste piiramise menetluses ei ole eelnõuga

täpsemalt reguleeritud, kuna tegemist on haldusesisese suhtega ning seega oleks teavitamise ja

vaidlustamise korra seaduses ettenägemine ülemäärane reguleerimine. Riigiasutuste

omavaheliste õiguslike vaidluste lahendamise kord on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduse §-

s 101.

3.5. Kalapüügiseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 5 muudetakse kalapüügiseadust.

Kalapüügiseaduse § 27 lõike 1 punkt 31 tunnistatakse kehtetuks, mis näeb ette, et

kalastuskaardi andmisest keeldutakse, kui halduskohus on KVTS-i § 331 lõikes 5 või § 711

lõikes 5 sätestatud taotluse alusel andnud loa kalastuskaardi taotlejale kalastuskaardi andmisest

keelduda. Sättes ei ole haldusorganile jäetud otsuse tegemiseks kaalutlusõigust, vaid

kalastuskaardi andmisest keeldumise otsus on imperatiivne, kui isik ei täida KVTS-ist

tulenevaid kohustusi. Kuna eelnõuga kaotatakse halduskohtult loa taotlemise kohustus, siis jääb

kaalutlusotsuse tegemine kalastuskaardi andnud haldusorganile, kes võib kalastuskaardi

andmisest keelduda kutsealuse puhul, kes ei täida KVTS-is sätestatud terviseseisundi

hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis oleval isiku

puhul, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Kõnealuse

otsuse tegemine on edaspidi sätestatud kalapüügiseaduse § 27 lõikes 21.

Kalapüügiseaduse § 27 lõiget 21 muudetakse ning sätestatakse, et kalastuskaardi andmisest

võib keelduda või selle kehtivuse peatada kutsealusel, kes ei täida KVTS-is sätestatud

terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ning

reservis oleval isikul, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise

kohustust. Kalastuskaardi andmise või selle kehtivuse peatamise otsuse tegemisel ei pea

kalastuskaardi andnud haldusorgan lähtuma enam halduskohtu loast, kuna eelnõuga kaotatakse

kohtu loa taotlemise nõue.

26

Kalastuskaardi andnud haldusorgan hakkab eelkirjeldatud otsuseid tegema KRA või Kaitseväe

esitatud avalduse alusel, mis on sätestatud KVTS-i §-des 331 ja 711. Kõnealustes paragrahvides

nähakse ette, et kui kutsealune ei täida KVTS-is sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise

kohustust või ajateenistusse asumise kohustust ning reservis olev isik ei täida Kaitseväe

määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust, hoiatab KRA või Kaitsevägi isikut, et

tema kalastuskaardi kehtivus võidakse peatada. Kui isik hoiatuses märgitud kohustusi ei täida,

võib KRA või Kaitsevägi esitada kalastuskaardi andnud haldusorganile vastava avalduse,

milles mägitakse: 1) põhjendus, miks KRA või Kaitsevägi peab loa peatamist või selle

andmisest keeldumist vajalikuks; 2) tõendid kohustuse täitmata jätmise kohta; 3) teave hoiatuse

kättetoimetamise kohta; 4) muu asjasse puutuv teave. Kalastuskaarti väljastav haldusorgan teeb

otsuste KRA või Kaitseväe esitatud andmete alusel või küsib vajadusel menetlusosalistelt või

muudelt isikutelt otsuse tegemiseks vajalikke andmeid juurde (HMS § 38 lg 1).

Kui isik leiab, et tema kalapüügiõiguse peatamine ei ole põhjendatud, on tal endiselt võimalik

vaidlustada see otsus halduskohtus ja taotleda seejuures esialgset õiguskaitset. Sellisel juhul

saab halduskohus läbi viia täiemahulise kohtumenetluse, mida haldustoiminguks loa andmise

menetlus oma piiratud aja ja mahu tõttu ei võimalda.

Eelnõuga muudetakse kalapüügiseaduse § 27 lõiget 31, mis näeb ette, et kalastuskaardi

kehtivuse peatamine või selle andmisest keeldumine lõpetatakse, kui peatamise või keeldumise

alused on ära langenud ning KRA või Kaitsevägi on sellest kalastuskaardi andnud haldusorganit

teavitanud, kui halduskohtu määrusest ei tulene teisiti. Sättest jäetakse välja viide halduskohtu

määrusele, kuna eelnõu kohaselt ei ole kalastuskaardi andmisest keeldumiseks või selle

kehtivuse peatamiseks enam halduskohtu luba vaja.

3.6. Liiklusseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 6 muudetakse liiklusseadust.

Eelnõuga muudetakse liiklusseaduse § 106 lõiget 11, mis näeb ette, et auto ja mootorratta

juhtimise õigust ei anta ning esmast juhiluba ei väljastata isikule, kellele nimetatud õiguse või

loa andmisest keeldumist lubab halduskohus KVTS-i § 331 lõikes 5 või § 711 lõikes 5 nimetatud

taotluse alusel. Kuna eelnõuga kaotatakse KVTS-ist halduskohtult loa taotlemise nõue, siis

nähakse liiklusseaduses ette, et juhtimise õigust andev haldusorgan võib keelduda auto ja

mootorratta juhtimise õiguse andmisest ning esmase juhiloa väljastamisest kutsealusele, kes ei

täida KVTS-is sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse

asumise kohustust, ning reservis olevale isikule, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks

õppekogunemisele ilmumise kohustust. Muudatuse kohaselt saab juhtimisõigust andev

haldusorgan edaspidi halduskohtu loata teha kaalutletud otsuse juhtimisõiguse andmise kohta

kutsealusele või reservis olevale isikule.

Eelnõuga muudetakse liiklusseaduse § 124 lõiget 42, mis sätestab halduskohtu loal (KVTS §-d

331 ja 711) mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamise isikutel, kes ei täida KVTS-ist tulenevaid

kohustusi. Muudatuse kohaselt saab Transpordiamet edaspidi halduskohta loata teha otsuse

juhtimisõiguse peatamise kohta.

Transpordiamet hakkab eelkirjeldatud otsuseid tegema KRA või Kaitseväe esitatud avalduse

alusel, mis on sätestatud KVTS-i §-des 331 ja 711. Kõnealustes paragrahvides nähakse ette, et

kui kutsealune ei täida KVTS-is sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või

ajateenistusse asumise kohustust ning reservis olev isik ei täida Kaitseväe määratud ajaks

õppekogunemisele ilmumise kohustust, siis hoiatavad KRA või Kaitsevägi isikut, et tema

27

juhtimisõigus võidakse peatada. Kui isik hoiatuses märgitud kohustusi ei täida, siis võivad KRA

või Kaitsevägi esitada Transpordiametile vastava avalduse, milles mägitakse: 1) põhjendus,

miks KRA või Kaitsevägi peab valitud õiguse või loa peatamist ja selle andmisest keeldumist

vajalikuks; 2) tõendid kohustuse täitmata jätmise kohta; 3) teabe hoiatuse kättetoimetamise

kohta; 4) muu asjasse puutuva teabe. Asjaomane haldusorgan teeb otsuste KRA või Kaitseväe

poolt esitatud andmete alusel või küsib vajadusel menetlusosalistelt või muudelt isikutelt otsuse

tegemiseks vajalikke andmeid juurde (HMS § 38 lg 1).

Kui isik leiab, et tema mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamine ei ole põhjendatud, on tal

endiselt võimalik vaidlustada see otsus halduskohtus ja taotleda seejuures esialgset õiguskaitset.

Sellisel juhul saab halduskohus läbi viia täiemahulise kohtumenetluse, mida haldustoiminguks

loa andmise menetlus oma piiratud aja ja mahu tõttu ei võimalda.

Samuti muudetakse eelnõuga liiklusseaduse § 129 lõiget 7 ning sätestatakse, et

Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab esimesel võimalusel Transpordiametit, kui

käesoleva seaduse § 106 lõikes 11 sätestatud mootorsõiduki juhtimise õiguse andmisest ning

esmase juhiloa väljastamisest keeldumise asjaolud on ära langenud. Kui mootorsõiduki

juhtimise õigus on peatatud käesoleva seaduse § 124 lõike 42 alusel, taastab Transpordiamet

juhtimisõiguse viivitamata, kui Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab

Transpordiametit peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemisest. Sättest jäetakse välja viide

halduskohtu määrusele, kuna eelnõu kohaselt ei ole juhtimisõiguse peatamiseks enam

halduskohtu luba vaja.

3.7. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 7 muudetakse meresõiduohutuse seadust.

Eelnõuga muudetakse meresõiduohutuse seaduse § 393 lõiget 1, mis näeb ette, et

Transpordiamet peatab väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse ning keeldub nende õiguste andmisest

ja väikelaevajuhi või jetijuhi tunnistuse väljastamisest isikule, kelle suhtes on halduskohus

andnud KVTS-i § 331 lõikes 5 või § 711 lõikes 5 sätestatud taotluse alusel selleks loa. Kuna

eelnõuga kaotatakse KVTS-ist halduskohtult loa taotlemise kohustus, siis nähakse

meresõiduohutuse seaduses ette, et Transpordiamet võib peatada väikelaeva ja jeti juhtimise

õiguse ning keelduda nende õiguste andmisest ja väikelaevajuhi või jetijuhi tunnistuse

väljastamisest kutsealusele, kes ei täida KVTS-is sätestatud terviseseisundi hindamisel

osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ja reservis olevale isikule, kes ei täida

Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Muudatuse kohaselt teeb

Transpordiamet edaspidi halduskohtu loata otsuse kutsealusele või reservis olevale isikule

väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse andmise, andmisest keeldumise või õiguse peatamise kohta.

Transpordiamet hakkab eelkirjeldatud otsuseid tegema KRA või Kaitseväe esitatud avalduse

alusel, mis on sätestatud KVTS-i §-des 331 ja 711. Kõnealustes paragrahvides nähakse ette, et

kui kutsealune ei täida KVTS-is sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või

ajateenistusse asumise kohustust ning reservis olev isik ei täida Kaitseväe määratud ajaks

õppekogunemisele ilmumise kohustust, siis hoiatavad KRA või Kaitsevägi isikut, et tema

väikelaeva ja jeti juhtimise õigus võidakse peatada. Kui isik hoiatuses märgitud kohustusi ei

täida, siis võivad KRA või Kaitsevägi esitada Transpordiametile vastava avalduse, milles

mägitakse: 1) põhjendus, miks KRA või Kaitsevägi peab valitud õiguse või loa peatamist ja

selle andmisest keeldumist vajalikuks; 2) tõendid kohustuse täitmata jätmise kohta; 3) teabe

hoiatuse kättetoimetamise kohta; 4) muu asjasse puutuva teabe. Transpordiamet saab teha

otsuste KRA või Kaitseväe poolt esitatud andmete alusel või küsib vajadusel menetlusosalistelt

või muudelt isikutelt otsuse tegemiseks vajalikke andmeid juurde (HMS § 38 lg 1).

28

Kui isik leiab, et tema väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamine ei ole põhjendatud, on tal

endiselt võimalik vaidlustada see otsus halduskohtus ja taotleda seejuures esialgset õiguskaitset.

Sellisel juhul saab halduskohus läbi viia täiemahulise kohtumenetluse, mida haldustoiminguks

loa andmise menetlus oma piiratud aja ja mahu tõttu ei võimalda.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks meresõiduohutuse seaduse § 393 lõike 3 esimene lause, mis

sätestab, et KVTS-i alusel väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamise otsuse tegemisel lähtub

Transpordiamet KRA, Kaitseväe või kohtu poolt isiku ärakuulamisel kogutud andmetest

tunnistatakse kehtetuks. HMS-i § 38 lõige 1 annab haldusorganile õiguse nõuda

haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate

tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks

olulised asjaolud. Seetõttu ei ole eriseaduses vaja eraldi välja tuua, millistest andmetest peab

haldusorgan oma otsuse tegemisel lähtuma. Transpordiamet saab teha otsuse KRA või

Kaitseväe poolt esitatud andmete alusel või küsida vajadusel ka ise asjas tähtsust omavaid

andmeid ja muid tõendeid menetlusosalistelt või teistelt isikutelt juurde.

Meresõiduohutuse seaduse § 393 lõiget 4 muudetakse ning sätestatakse, et Kaitseressursside

Amet või Kaitsevägi teavitab esimesel võimalusel Transpordiametit, kui väikelaeva ja jeti

juhtimise õiguse andmisest ja väikelaevajuhi või jetijuhi tunnistuse väljastamisest keeldumise

asjaolud on ära langenud. Transpordiamet taastab § 393 lõikes 1 sätesatud väikelaeva ja jeti

juhtimise õiguse viivitamata, kui KRA või Kaitsevägi teavitab liiklusregistri volitatud töötlejat

väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamise aluseks olnud asjaolu äralangemisest. Sättest

jäetakse välja viide halduskohtu määrusele, kuna eelnõu kohaselt ei ole väikelaeva ja jeti

juhtimise õiguse peatamiseks või selle andmisest keeldumiseks enam halduskohtu luba vaja.

3.8. Notari distsiplinaarvastutuse seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 8 muudetakse notari distsiplinaarvastutuse seadust.

Muudatus puudutab notari suhtes algatatud Notarite Koja aukohtu menetlust. Notari

distsiplinaarvastutuse seaduse § 63 lõige 4 näeb ette, et aukohus võib taotleda halduskohtult abi

tõendite kogumiseks või nende tagamiseks. Muudatusega jäetakse halduskohtult abi taotlemise

võimalus seadusest välja.

Tõendite kogumisel abi osutamise kohustus võib potentsiaalselt kohtute töökoormust

suurendada, sest ei kuulu kohtu põhifunktsiooni – õigusemõistmise – juurde. Seetõttu ei ole

põhjendatud sellise ülesande panemine kohtule.

Kuigi tegemist on harva rakendatava regulatsiooniga, on sellel siiski risk kujuneda eeskujuks

ning võib juhtuda, et selle alusel hakatakse tulevikus kohtutele määrama sarnaseid abistavaid

ülesandeid ka teistes valdkondades.

Kõnealuse regulatsiooni asemel võiks kaaluda notari distsiplinaarvastutuse seaduse muutmist

selliselt, et aukohtul oleks paremad võimalused oma menetluse läbiviimiseks ja vajalike

tõendite kogumiseks ilma kohtu kaasamise vajaduseta.

3.9. Patendivoliniku seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 9 muudetakse patendivoliniku seadust.

29

Muudatus puudutab patendivoliniku suhtes läbiviidavat aukohtumenetlust. Patendivoliniku

seaduse § 2023 lõige 4 võimaldab Patendivolinike Koja aukohtul taotleda halduskohtult abi

tõendite kogumiseks või nende tagamiseks. Halduskohus lahendab aukohtu taotluse

halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi

määrusega. Muudatusega jäetakse halduskohtult abi küsimise võimalus seadusest välja (eelnõu

§-de 2 ja 9 selgitused).

3.10. Relvaseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 10 muudetakse relvaseadust.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks relvaseaduse § 36 lõike 1 punkt 141, mis näeb ette, et

relvasoetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes ei osale kutsealusena

Kaitseressursside Ametis terviseseisundi hindamisel, ei asu ajateenistusse või eirab

reservteenistusse ilmumise kohustust. Tegemist on imperatiivse sättega, mis ei luba mingil

juhul anda relvasoetamisluba ega relvaluba isikule, kes ei täida KVTS-is talle pandud kohustusi.

Lisaks näeb sama paragrahvi lõige 13 ette, et loa andmata jätmist kohaldatakse, kui halduskohus

on andnud selleks loa. Eelnõuga kaotatakse halduskohtu loa andmise kohustus ära ning edaspidi

teeb otsuse relvasoetamisloa või relvaloa andmisest keeldumise kohta luba andev haldusorgan.

Samuti tunnistatakse kehtetuks relvaseaduse § 36 lõige 13, mis sätestab, et relvaseaduse § 36

lõike 1 punktis 141 sätestatud soetamisloa ja relvaloa andmata jätmist kohaldatakse, kui

halduskohus on andnud selleks loa. Eelnõuga kaotatakse halduskohtu loa taotlemise nõue ära

ning edaspidi otsustab soetamisloa või relvaloa andnud haldusorgan nende lubade andmata

jätmise üle.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks relvaseaduse § 36 lõige 22, mis näeb ette, et soetamisloa või

relvaloa andmise keeld lõpetatakse, kui isikule soetamisloa ja relvaloa andmisest keeldumise

asjaolud on ära langenud ning Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest teavitanud

Politsei- ja Piirivalveametit, kui halduskohtu määrusest ei tulene teisti. Muudatus tehakse sätete

järjekorra korrastamise eesmärgil ning sama säte hakkab edaspidi paiknema relvaseaduse § 36

lõikes 42 . Ühtlasi jäetakse kõnealusest sättest välja viide halduskohtu määrusele, kuna see ei

ole eelnõuga planeeritud muudatusi arvestades enam asjakohane.

Relvaseaduse § 36 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7, mis sätestab, et loa andja võib keelduda

soetamisloa ja relvaloa andmisest kutsealusele, kes ei täida KVTS-is sätestatud terviseseisundi

hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ja reservis olevale isikule,

kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Muudatusega

antakse soetamiseloa või relvaloa andvale haldusorganile (Politsei- ja Piirivalveamet)

kaalutlusõigus otsustada, kas keelduda kutsealusele või reservis olevale isikule soetamisloa või

relvaloa andmisest, kui nad ei ole täitnud KVTS-ist tulenevaid kohustusi.

Politsei- ja Piirivalveamet hakkab eelkirjeldatud otsuseid tegema KRA või Kaitseväe esitatud

avalduse alusel, mis on sätestatud KVTS-i §-des 331 ja 711. KRA või Kaitsevägi võib esitada

relvasoetamisluba või relvaluba andvale haldusorganile vastava avalduse, milles mägitakse: 1)

põhjendus, miks KRA või Kaitsevägi peab soetamisloa või relvaloa andmisest keeldumist

vajalikuks; 2) tõendid kohustuse täitmata jätmise kohta; 3) teave hoiatuse kättetoimetamise

kohta; 4) muu asjasse puutuv teave. Asjaomane haldusorgan saab teha otsuste KRA või

Kaitseväe esitatud andmete alusel või küsib vajadusel menetlusosalistelt või muudelt isikutelt

otsuse tegemiseks vajalikke andmeid juurde (HMS § 38 lg 1).

30

Relvaseaduse §-i 36 täiendatakse lõikega 42 ning sätestatakse, et Kaitseressursside Amet või

Kaitsevägi teavitab esimesel võimalusel Politsei- ja Piirivalveametit, kui soetamisloa või

relvaloa andmisest keeldumise asjaolud on ära langenud (vt selgitust relvaseaduse § 36 lõike 22

kohta).

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks relvaseaduse § 43 lõige 1 punkt 8, mis sätestab, et Politsei-

ja Piirivalveamet peatab soetamisloa või relvaloa kehtivuse, kui loa omaja ei osale kutsealusena

Kaitseressursside Ametis terviseseisundi hindamisel, ei asu ajateenistusse või eirab

reservteenistusse ilmumise kohustust. Tegemist on imperatiivse sättega, mille kohaselt tuleb

Politsei- ja Piirivalveametil igal juhul peatada soetamisluba või relvaluba isikul, kes ei täida

KVTS-ist tulenevaid kohustusi. Lisaks näeb sama paragrahvi lõige 16 ette, et loa peatamist

kohaldatakse, kui halduskohus on andnud selleks loa. Eelnõuga kaotatakse halduskohtu loa

teotlemise kohustus ära ning edaspidi teeb kaalutlusotsuse soetamisloa või relvaloa peatamise

kohta luba andev haldusorgan (Politsei- ja Piirivalveamet).

Politsei- ja Piirivalveamet hakkab eelkirjeldatud otsuseid tegema KRA või Kaitseväe esitatud

avalduse alusel, mis on sätestatud KVTS-i §-des 331 ja 711. Kõnealustes paragrahvides nähakse

ette, et kui kutsealune ei täida KVTS-is sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise

kohustust või ajateenistusse asumise kohustust ning reservis olev isik ei täida Kaitseväe

määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust, hoiatab KRA või Kaitsevägi isikut, et

tema relvasoetamisluba või relvaluba võidakse peatada. Kui isik hoiatuses märgitud kohustusi

ei täida, võib KRA või Kaitsevägi esitada relvasoetamisluba või relvaluba andvale

haldusorganile vastava avalduse, milles mägitakse: 1) põhjendus, miks KRA või Kaitsevägi

peab valitud õiguse või loa peatamist ja selle andmisest keeldumist vajalikuks; 2) tõendid

kohustuse täitmata jätmise kohta; 3) teave hoiatuse kättetoimetamise kohta; 4) muu asjasse

puutuv teave. Asjaomane haldusorgan saab teha otsuste KRA või Kaitseväe esitatud andmete

alusel või küsib vajadusel menetlusosalistelt või muudelt isikutelt otsuse tegemiseks vajalikke

andmeid juurde (HMS § 38 lg 1).

Kui isik leiab, et tema soetamisloa või relvaloa peatamine ei ole põhjendatud, on tal endiselt

võimalik vaidlustada see otsus halduskohtus ja taotleda seejuures esialgset õiguskaitset. Sellisel

juhul saab halduskohus läbi viia täiemahulise kohtumenetluse, mida haldustoiminguks loa

andmise menetlus oma piiratud aja ja mahu tõttu ei võimalda.

Eelnõuga muudetakse relvaseaduse § 43 lõiget 16, mis näeb ette, et soetamisloa ja relvaloa

kehtivus peatatakse KVTS-i alusel, kui halduskohus on andnud selleks loa. Kuna eelnõuga

kaotatakse halduskohtu loa taotlemise kohustus ära, siis muudetakse kõnealust sätet ning

nähakse ette, et Politsei- ja Piirivalveamet võib peatada soetamisloa või relvaloa kehtivuse

kutsealusel, kes ei täida KVTS-is sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või

ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis oleva isikul, kes ei täida Kaitseväe määratud

ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust.

Samuti muudetakse relvaseaduse § 43 lõiget 22, kus on sätestatud, et soetamisloa või relvaloa

kehtivuse peatamine lõpetatakse, kui peatamise alused on ära langenud ning Kaitseressursside

Amet või Kaitsevägi on sellest Politsei- ja Piirivalveametit teavitanud, kui halduskohtu

määrusest ei tulene teisti. Muudatusega jäetakse kõnealusest sättest välja viide halduskohtu

määrusele, kuna see ei ole eelnõuga planeeritud muudatusi arvestades enam asjakohane.

3.11. Riigilõivuseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 11 muudetakse riigilõivuseadust.

31

Muudatusega vabastatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad halduskohtusse pöördumisel

riigilõivust. Selleks täiendatakse riigilõivuseaduse § 22 lõiget 2 punktiga 9.

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 31 lõige 2 näeb ette, et rahvusvahelise

kaitse menetluse lõppemisel säilib rahvusvahelise kaitse taotlejal tema suhtes tehtud lõpliku

otsuse peale üldine kohtukaebeõigus. Rahvusvahelise kaitse saaja asju tuleb kohtul menetleda

eelisjärjekorras (HKMS § 126 lg 3) ning menetlusabi andmisest keeldumist praktikas ette ei

tule. Seetõttu on kohtute töökoormuse ning ka rahalise kokkuhoiu eesmärgil otstarbekam

rahvusvahelise kaitse saajate automaatne vabastamine riigilõivust.

Sarnane regulatsioon on ette nähtud näiteks Soomes, kus rahvusvahelise kaitse taotlejatel on

rahvusvahelise kaitse taotlemisega seotud otsuste peale kohtusse pöördumisel automaatne

vabastus riigilõivust

3.12. Riigi õigusabi seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 12 muudetakse riigi õigusabi seadust.

Eelnõuga muudetakse RÕS-i § 15 lõiget 5. Muudatuse kohaselt saadetakse riigi õigusabi

andmise määrus Eesti Advokatuurile riigi õigusabi infosüsteemi e-toimiku menetlemise

infosüsteemi kaudu. Määrus loetakse kättetoimetatuks, kui advokatuur kinnitab riigi õigusabi

infosüsteemis selle vastuvõtmist. Määruse võib advokatuurile muul viisil saata üksnes mõjuval

põhjusel. Mõjuvad põhjused on sätestatud RÕS-i § 15 lõikes 51 nimetatud määruses.

Muudatusega täpsustatakse seaduses, et riigi õigusabi andmise määrus saadetakse

advokatuurile riigi õigusabi infosüsteemi kaudu. Nimetatu on kooskõlas ka RÕS-i § 15 lõikega

51 ja justiitsministri 06.12.2013. a määruse nr 39 „Riigi õigusabi osutaja määramiseks taotluse

esitamise ning e-toimiku süsteemi kaudu riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks

dokumentide esitamise kord“ § 2 lõikega 1, mille kohaselt esitab kohus, prokuratuur või

uurimisasutus advokatuurile riigi õigusabi osutava advokaadi määramiseks riigi õigusabi

andmise määruse elektrooniliselt riigi õigusabi infosüsteemi e-toimiku süsteemi kaudu. Riigi

õigusabi osutaja määramise taotlemiseks vajalikud andmed genereeritakse automaatselt riigi

õigusabi andmise määrusest.

Praktikas edastatakse riigi õigusabi andmise määrusi advokatuurile kui avalik-õiguslikule

juriidilisele isikule ka avaliku e-toimiku süsteemi ning e-posti kaudu ehk kokku kolmel erineval

viisil. E-toimiku kaudu saab advokatuuri nimel menetlusdokumente vastu võtta üksnes esimees,

kes esindab advokatuuri kõigis õigustoimingutes (advokatuuriseaduse § 10 lg 1), või tema poolt

selleks volitatud esindaja. Viimase puhul tuleb advokatuuril esitada koos esindusõigust

tõendava volikirjaga iga kord taotlus võimaldada juurdepääs määrusele. Määruste edastamine

advokatuurile e-posti kaudu ei ole samuti põhjendatud, kuivõrd määrused võivad sisaldada

tundlikke isikuandmeid. Ka ei saa advokatuur advokaadi määramiseks üldjuhul sellisel kujul

esitatud määrusi ise riigi õigusabi infosüsteemi sisestada (vt ka viidatud justiitsministri

06.12.2013. a määruse nr 39 § 2 lg 3). Seetõttu on põhjendatud advokatuurile riigi õigusabi

andmise määruste edastamine üksnes riigi õigusabi infosüsteemi kaudu, kus need on

kättesaadavad volitatud advokatuuri töötajatele (haldurid ja jurist), kelle töökohustusteks on

täita riigi õigusabi korraldamisega seotud ülesandeid. Muudatuse lisamine seadusesse on

vajalik, et vältida ebaselgust riigi õigusabi andmise määruste edastamisel. See tagab, et

advokatuur saab kõik määrused ühest allikast kiiresti, sujuvalt ja ilma tarbetu

halduskoormuseta.

32

Muudatusena loetakse määrus kättetoimetatuks, kui Eesti Advokatuur kinnitab riigi õigusabi

infosüsteemis selle vastuvõtmist. Kui riigi õigusabi osutav advokaat kinnitab infosüsteemis riigi

õigusabi esinduse nõusolekut ehk koos kohtumäärusega esitatud tellimuse vastuvõtmist,

edastatakse tellimuse saatjale sellekohane automaatteade koos vastuvõtmise kuupäeva ja

kellaajaga. Teade kinnitab, et advokatuur ja advokaat on tellimuse (sh riigi õigusabi andmise

määruse) vastu võtnud.

Lisaks täpsustatakse seaduses, et määruse võib advokatuurile muul viisil saata üksnes mõjuval

põhjusel. Mõjuvad põhjused on sätestatud RÕS-i § 15 lõikes 51 nimetatud määruse § 2 lõigetes

2 ja 3 – kui määruse esitamine riigi õigusabi infosüsteemi kaudu ei ole tehniliselt võimalik või

kui esineb ajutine takistus. Sellise erandi seadusesse lisamine tagab, et riigi õigusabi

infosüsteemi kasutamine on esmane määruse advokatuurile saatmise viis, kuid samal ajal on

tagatud määruste saatmine ka olukorras, kus see ei ole mõjuvatel põhjustel – tehniliselt või

ajutiselt – võimalik.

RÕS-i § 15 lõikes 51 asendatakse tekstiosa „e-toimiku menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-

toimiku süsteem)“ tekstiosaga „e-toimiku süsteemi”. Muudatuse tingib eelnõu § 12 punkt 1.

RÕS-i § 32 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Riigi õigusabi tasu ning selle hüvitamisega seotud

kulude sissenõudmise kohta aruannete esitamine Justiits- ja Digiministeeriumile ei ole

tehniliselt võimalik ning sellist aruandlust ei ole praktikas rakendatud. Menetluskulude, sh riigi

õigusabi kulude sissenõudmine toimub praktikas kogumina, ilma et eristataks riigi õigusabi osa

või et oleks võimalik koostada selle kohta eraldi aruandeid. RÕS-i § 32 lõikes 3 viidatud

valdkonna eest vastutava ministri määrust ei ole kehtestatud alates seaduse vastuvõtmisest

(28.04.2004) ning selleks on puudunud vajadus. Kuivõrd nimetatud säte ei ole ajakohane ega

vasta kehtivale praktikale, tuleb see kehtetuks tunnistada.

3.13. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 13 muudetakse riikliku pensionikindlustuse seadust.

Muudatuse eesmärk on anda Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pädevus tuvastada

pensioniõiguslik staaž tunnistaja ütluste alusel, sealhulgas tuvastada ise avalik-õigusliku suhte

tingimused ehk juriidilised faktid. Sellega kaob vajadus suunata staaži tuvastamist taotlevad

isikud kohtusse olukorras, kus poolte vahel vaidlust staaži üle tegelikult ei ole. Tunnistaja

ütluste välistamine tõendina pensionimenetluses ei ole põhjendatud. Kõigis teistes

haldusmenetlustes on võimalik tunnistaja ütlustele tugineda.

Kehtiva riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 281 lõige 2 sätestab võimaluse tõendada

pensioniõiguslikku staaži tunnistajate ütluste alusel juhul, kui rahvastikuregistri andmeid või

dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud.

Varem kehtinud pensioniõiguse regulatsiooni järgi ei olnud võimalik pensioniõigusliku staaži

tuvastamiseks vajalikke fakte tõendada tunnistajate ütluste alusel muul viisil kui ainult

kohtumenetluses. Halduskolleegium ei pidanud sellist tõendamisviisi toona põhiseadusega

vastuolus olevaks (vt otsus asjas nr 3-3-1-86-09, p 14 jj).

Sellegipoolest pidas seadusandja mõistlikuks luua võimalus tunnistajate ütluste kasutamiseks

haldusmenetluses. 1. jaanuaril 2013 jõustunud muudatusega täiendati RPKS-i uue ja tänini

kehtiva normiga (§ 281), mille kohaselt tõendatakse pensioniõiguslikku staaži

rahvastikuregistris sisalduvate õiguslikku tähendust omavate andmete või pensioniõiguslikku

33

staaži tõendavate dokumentide alusel. Kui rahvastikuregistris on pensioniõiguslikku staaži

tõendavad õiguslikku tähendust omavad andmed, lähtutakse registri andmetest (lg 1). Kui

rahvastikuregistri andmeid või dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud, on

pensionikindlustatul õigus pöörduda tunnistajate ütluste arvestamise taotlusega

Sotsiaalkindlustusameti poole (lg 2).

Lisaks sätestati sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži

tõendamise ja arvestamise kord“ § 28 lõikes 1, et tunnistajate ütluste alusel on RPKS-i §-s 2828

sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega võimalik tõendada üksnes

juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja

selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend.

Sotsiaalkindlustusamet teeb pensioniõigusliku staaži kindlaks kahe tunnistaja ütluste alusel.

Erandkorras, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik mitut tunnistajat üle kuulata, võib

pensioniõigusliku staaži kindlaks teha ühe tunnistaja ütluse alusel (lg 2).

Kuigi tunnistajate ütluste kasutamine ei olnud enam välistatud, on muudatusettepaneku tegija

väitel SKA valdav praktika peatada haldusmenetlus ning lasta kohtul staaž tuvastada. See

koormab nii kohut kui ka isikut, kes staaži tuvastamist soovib, sest kohtumenetlused on

aeganõudvad. SKA praktika näib olevat alguse saanud kohtupraktikast. Umbes aasta pärast uue

korra kehtima hakkamist leidis Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-13-70193, et uusi

norme tuleb tõlgendada kitsendavalt: „SKA lähtub pensionistaaži määramisel ainult

dokumentidest ning RKPS-i §-st 281 ega sotsiaalministri määruse nr 59 §-st 28 ei tulene, et

SKA-l on endal õigus tunnistajate ütlustega tuvastada väljateenitud aastate pensioni määramise

aluseks olevaid juriidilisi fakte (s.o et töötamist näitavatel dokumentidel on töökoha nimetus

ebaõige ja tegelik töö sisu vastas väljateenitud aastate pensionile õigust andvale töökoha

nimetusele). Viidatud norme tuleb ringkonnakohtu hinnangul tõlgendada selliselt, et vastav

õigus ja pädevus on halduskohtul, sest vastupidisele seisukohale asumisel jääksid

pensionitaotleja õigused kaitseta olukorras, kus dokumentide vormistamisel tehti viga või oli

vormistus muul põhjusel ebatäpne.“ Kohtud on seda seisukohta järginud, asudes seisukohale,

et SKA-l puudub võimalus tunnistajate ütlustega tõendada väljateenitud aastate pensionile

õigust andva staaži määramiseks või soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva töö sisu

määramiseks, kuid tal on õigus tunnistajate ütlustega tuvastada pensioni määramise aluseks

olevat töötatud perioodi kui juriidilist fakti (nt Tartu Halduskohtu 31. jaanuari 2017. a otsus

asjas nr 3-17-66 ja 3. novembri 2017. a otsus asjas nr 3-17-1962).

Muudatus on seetõttu vajalik ka õigusselguse tagamiseks, et oleks üheselt selge, et SKA-l on

pädevus tuvastada pensioniõiguslik staaž tunnistaja ütluste alusel.

3.14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Eelnõu §-ga 14 muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku.

Eelnõuga muudetakse TsMS-i § 59 lõiget 52. Muudatuse kohaselt võib kohus määrata, et

riigisaladust ja salastatud välisteavet hoitakse mujal kui kohtus.

2023. aasta 1. aprillil jõustusid HKMS-i § 87 lõike 3 ja TsMS-i § 59 lõike 52 muudatused, mis

kohustavad riigisaladust hoidma kohtus. Kriisiolukorras on vaja tagada, et kohtus oleks hoiul

võimalikult vähe riigisaladust. Regulatsioon peab andma kohtule paindlikkuse ise otsustada,

kas riigisaladust hoitakse kohtus või mujal, näiteks KAPO-s (kui KAPO on esitanud kohtule

28 Riikliku pensionikindlustuse seadus. – RT I, 12.06.2025, 8.

34

tõendina riigisaladuse). Senimaani on see ka praktikas nii toimunud ehk osa asjade puhul

hoitakse riigisaladust sisaldavaid materjale kohtus, teiste asjade puhul KAPO juures.

Eelnõuga muudetakse TsMS-i § 150 lõike 1 punkti 4 sõnastust. Muudatusega tehakse

maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise korral riigilõivu tagastamise

regulatsioonist erand asjades, kus avalduse esemeks on tarbijakrediidilepingust tulenev nõue.

Kehtiva õiguse kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse

rahuldamata TsMS-i § 483 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud juhul. See tähendab, et kehtiva

õiguse kohaselt tagastatakse riigilõiv juhul, kui avaldus ei vasta TsMS-i § 481 lõikes 1

sätestatud maksekäsu kiirmenetluse eeldustele, näiteks on rikutud piirangut, mille kohaselt ei

või kõrvalnõuded ületada põhivõlgnevust, krediidi kulukuse määr on lubatust kõrgem jms,

avaldus ei vasta §-s 482 sätestatud maksekäsu avalduse nõuetele või ilmnevad menetluse

peatumise alused, st võlgnik kaotab tsiviilkohtumenetlusteovõime või sureb.

Muudatuse tulemusena tagastatakse edaspidi maksekäsu kiirmenetluse asjades, kus avaldus

tarbijakrediidilepingust tulenevas nõudes jäeti rahuldamata, riigilõiv avaldajale juhul, kui

avaldus jäetakse rahuldamata § 483 lõike 1 punkti 4 alusel, st esinevad menetluse peatumise

alused, näiteks võlgnik sureb. Muudel § 150 lõike 1 punktis 4 nimetatud juhtudel

tarbijakrediidilepingust tulenevas nõudes esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse

rahuldamata jätmise korral avaldajale riigilõivu ei tagastata. Muudatus aitab kaasa sellele, et

tarbijakrediidiasjade avaldajad, st üldjuhul majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad juriidilised

isikud, esitaksid edaspidi kohtule tarbijakrediidiasjades avaldusi kaalutletumalt ja

kvaliteetsemana. Olukordi, kus avaldaja esitab kohtule tarbijakrediidiasjas avalduse, mis ei

vasta maksekäsu kiirmenetluse eeldustele või avaldusele kehtestatud nõuetele, ei peaks

korrektse avaldaja puhul tulevikus üldse tekkima. Samuti peaks muudatus tooma kaasa selle, et

pärast rahuldamata jätmist ei esita avaldaja sama nõuet kaalutlemata korduvalt maksekäsu

kiirmenetluses uuesti ega koorma korduvate avaldustega kohtusüsteemi. Samuti väheneb

muudatuse tulemusena kohtu koormus seoses riigilõivu tagastamise menetlemisega.

TsMS-i § 150 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja sõna „üksnes“ ja sama lõiget täiendatakse

neljanda lausega. Muudatused on omavahel seotud. Edaspidi saab kohus ka omal algatusel

tagastada vastavale Rahandusministeeriumi pangakontole riigilõivuks tasutud summa.

Riigilõiv tagastatakse kohtumääruse alusel menetlusosalisele, kes riigilõivu tasus.

Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine on reguleeritud TsMS-i §-s 150. Seadus näeb ette

juhud, mil riigilõiv kuulub alati tagastamisele (näiteks kui riigilõivu on tasutud ettenähtust

rohkem, kui avaldust ei võeta menetlusse jne). Kehtiva õiguse kohaselt tagastab riigilõivu

kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes

riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle

pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (§ 150 lg 4). Vaatamata sellele, et seaduses on

kirjas tasutud riigilõivu tagastamise kohustus, peab riigilõivu tagastamiseks olema kohtule

esitatud ka menetlusosalise avaldus.

Riigilõivu tagastamise avalduse ootamine ja eraldi menetlemine ei ole kõigil juhtudel

otstarbekas. Praktikas on kohtud tagastanud enam tasutud riigilõivu ka omal algatusel, kuigi

normi sõnastuse kohaselt on vaja menetlusosalise taotlust. Riigilõivu tagastamise

lihtsustamiseks ja kohtu töökorralduse optimeerimiseks kehtestatakse õiguslik alus, mis

võimaldab kohtul tagastada enam tasutud riigilõivu ka omal algatusel.

35

HKMS-i § 104 lõige 8 näeb ette, et kohus võib riigilõivu tagastada ka omal algatusel. Kui

põhjendatud erinevusi menetluste vahel ei esine, siis võiksid menetlusseadustike regulatsioonid

olla võimalikult sarnased.

Muudatusega nähakse ette võimalus tagastada riigilõiv kohtu omal algatusel juhul, kui

riigilõivu tasus menetlusosaline ise. Muudatus ei laiene nendele olukordadele, kus riigilõivu

tasus menetlusosalise eest muu isik. Seda seetõttu, et kohus ei tea ega pea teadma

menetlusosalise ja tema eest riigilõivu tasunud isiku vahelisi õigussuhteid. Näiteks võib ette

tulla olukord, kus menetlusosalise arveldusarve on arestitud, kuid menetlustähtaja järgimiseks

tuleb kohtule esitada avaldus ja tasuda riigilõiv konkreetse tähtaja jooksul ning menetlusosaline

on leppinud menetlusvälise isikuga kokku, et too tasub riigilõivu menetlusosalise eest. Ajaks,

millal kohus riigilõivu tagastab, võib menetlusosalise võlgnevus menetlusvälise isiku ees olla

tasutud, kuid kohtul ei ole selle kohta teadmist ega peagi olema, kuna sellised kokkulepped ja

õigussuhted ei ole kohtuasja lahendamise seisukohalt asjassepuutuvad. Seetõttu tagastatakse

muu isiku poolt menetlusosalise eest tasutud riigilõiv ka edaspidi menetlusosalise avalduse

alusel, kust nähtub, kas muu isiku poolt menetlusosalise eest tasutud riigilõiv tuleb tagastada

menetlusosalisele või muule isikule.

Pärnu Maakohus riigilõivu tagastamist kohtu algatusel ei toetanud. Peamise murekohana toodi

esile, et enam tasutud või menetlusse võtmisest keeldumise korral vajaduseta tasutud riigilõivu

ilma avalduseta tagastades jäävad kõik konkreetse arvelduskontoga seotud riskid riigilõivu

tasunud isiku kanda. Eesti Kohtunike Ühing rõhutas, et riigilõivu tagastamine kohtu algatusel

peaks olema üks kohtule antud võimalustest, mida kohus saaks rakendada juhul, kui riigilõivu

tagastamine on mitte ainult põhjendatud, vaid ka võimalik ilma lisatoiminguid tegemata

(kohtule on selge, kellele ja millisele kontole riigilõiv tagastada). Harju Maakohus juhtis

tähelepanu, et kohtute töökoormus kasvaks märgatavalt, kui kohus peaks hakkama pärast

menetluse lõppemist otsima endise menetlusosalise kontaktandmeid, et temaga ühendust võtta.

Eelnõu muudatusega luuakse õiguslik alus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks kohtu omal

algatusel riigilõivu tasunud menetlusosalisele. Riigilõivu saab endiselt tagastada ka

menetlusosalise avalduse alusel. Muudatus annab kohtule menetluse juhtimiseks lisavõimaluse.

Kohus saab riigilõivu omal algatusel tagastada ainult siis, kui kohtule on teada andmed

menetlusosalise pangakonto kohta, kuhu tagastatav summa kanda. Nende puudumise korral

tuleb kohtul ka edaspidi oodata menetlusosalise avaldust.

Kohtute infosüsteemi andmetel tegid kohtud 2023. aastal tsiviilkohtumenetluses 2559 riigilõivu

tagastuskannet 1989 kohtumenetluses.

Muudatuse eesmärk on optimeerida kohtute töökoormust ja muuta töökorraldus tõhusamaks.

Vajadus muuta riigilõivu tagastamist tuleneb ka menetlusseadustike regulatsioonide

ühtlustamise eesmärgist. Muudatuse tulemusena väheneb kohtul menetluskoormus riigilõivu

tagastamise avaldusi menetledes. Kohus saab võimaluse tagastada tagastamisele kuuluv

riigilõiv omal algatusel, ilma et menetlusosaline peaks selleks avalduse esitama. Menetlus

muutub kiiremaks.

Paragrahvi 150 lõike 4 esimesest lausest sõna „üksnes“ väljajätmine on tingitud sellest, et üldist

riigilõivu tagastamise taotlemise loogikat muudetakse ja kohus võib riigilõivu tasunud

menetlusosalisele selle tagastada ka omal algatusel.

Eelnõuga tõstetakse TsMS-i § 178 lõikes 2 sätestatud menetluskulude summa vaidlustamise

piirmäära 280 eurolt 500 eurole ja täpsustatakse, et menetluskulude kindlaksmääramise peale

36

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud menetlusosaline.

Kehtiva õiguse kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

TsMS-i tervikteksti jõustumisega 1. jaanuaril 2006 kehtestati menetluskulude vaidlustamise

piirmäär 3000 krooni. Eurole üleminekul piirmäära ümardati ja alates 1. jaanuarist 2011

kehtestati piirmäärana 200 eurot. Menetluskulude vaidlustamise piirmäär 280 eurot on kehtinud

alates 1. jaanuarist 2022.29

Kohtute andmetel on üldjuhul lepingulise esindaja kulud (ka vaidlustatud osas) oluliselt

suuremad kui 280 eurot. Seega ei täida kehtiv piirmäär selle kehtestamise eesmärki ega taga

menetlusökonoomiat. Sellest tulenevalt tegi Tallinna Ringkonnakohus ettepaneku piirmäära

tõsta.

TsMS-i § 178 lõike 2 muutmise eesmärk on kohtumenetluse ressursi mõistlik kasutamine ja

seeläbi menetlusökonoomia. Samuti aitab menetluskulude vaidlustamise piirmäära tõstmine ära

hoida menetluskulude suuruse üle vaidlemisel menetlusosalistele tekkivaid lisakulusid ning

suunab menetlusosalisi kiirema õigusrahu saavutamisele olukorras, kus vaidlustatav summa

oleks väike.

Muudatus puudutab selliseid menetluskulude kindlaksmääramise asju, kus kulud määratakse

kindlaks eraldi hagita menetluses pärast vaidluse lahendamise kohta tehtud lõpplahendi

jõustumist. Selleks ajaks on kahtluseta selge, kes ja millises ulatuses menetluskulud kannab,

kuna kulude jaotus märgitakse lõpplahendisse ka siis, kui lõpplahendiga ei määrata kindlaks

kulude suurust (TsMS-i § 173). Samuti puudutab muudatus selliseid menetluskulude

kindlaksmääramise asju, kus kulud määrati kindlaks lõpplahendiga, kuid vaidlustatakse üksnes

menetluskulude kindlaksmääramist, muus osas lõpplahendit ei vaidlustata. Muudatus ei

puuduta selliseid asju, kus kulud on kindlaks määratud lõpplahendiga, kuid see vaidlustatakse

tervikuna või vaidlustatakse menetluskulude jaotust.

Muudatusega täpsustatakse menetluskulude kindlaksmääramiseks õigustatud isikute ringi ja

sätestatakse, et menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

menetlusosaline. Kuigi menetluskulude jaotus märgitakse kohtulahendis menetlusosaliste

vahel, siis kehtiva seaduse sõnastuse kohaselt võib määruse peale edasi kaevata muu hulgas

menetluskulusid tasuma kohustatud isik. Mõiste „kohustatud isik“ tõlgendamine on kaasa

toonud erinevat praktikat, mistõttu on Rahandusministeerium teinud ettepaneku sätte sõnastust

täpsustada.

Teatud juhtudel edastavad kohtud Rahandusministeeriumile menetluskulude

kindlaksmääramise lahendeid kohtuasjades, kus isik on saanud riigilt abi menetluskulude

kandmiseks. Näiteks on menetlusabi saaja vabastatud menetlusabi korras advokaaditasu

maksmisest. Kuna sellisel juhul tasutakse riigi õigusabi riigieelarvest, võib pidada riiki

kohustatud isikuks. Kuid riik ei ole osalenud kohtumenetluses, kohtulahendiga tutvumine ja

29 Piirmäära tõstmisel võeti aluseks majandusnäitajad 2014–2020. Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse

seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus 443 SE.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8fad2d24-dfa1-4204-81e5-bb35801db14c/, lk 9–10 ja 19.

37

kaebuse esitamine lõppenud menetluses menetluskulude kindlaksmääramise peale toob riigile

kaasa suure halduskulu. Riigi kanda jäävatest õigusabikuludest, mida riik ei kanna

menetlusosalisena, saab ülevaate kohtute infosüsteemi (näiteks andmed riigilõivu tasumisest

vabastamise või riigi õigusabi andmise viisi kohta) ja riigi õigusabi infosüsteemi andmeid

analüüsides. Rahandusministeeriumile tuleb lahend saata ainult siis, kui riik on

menetlusosaline.

Menetlusökonoomia on põhiseaduslikku järku väärtus ning sellel eesmärgil on võimalik

kehtestada vajalikke ning proportsionaalseid piiranguid PS-i §-s 15 sisalduva kohtusse

pöördumise põhiõiguse ja PS-i §-s 24 sisalduva kohtulahendi peale edasikaebamise põhiõiguse

suhtes. Kohtumenetluse ressurss on piiratud. Arvestades lisaks menetlusökonoomiale ka

tarbijahinnaindeksi kasvu,30 tõstetakse menetluskulude vaidlustamise piirmäära ja

täpsustatakse, kes saab menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale edasi kaevata.

Kehtetuks tunnistatakse kehtetuks TsMS-i § 187 lõige 2, mille kohaselt saadab kohus

menetlusabi andmise määruse ärakirja viivitamata Rahandusministeeriumile või valdkonna eest

vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele, ja muudetakse

TsMS-i § 191 (reguleerib määruskaebuse esitamist menetlusabi määruse peale) lõike 1 esimest

lauset, jättes sellest välja tekstiosa „või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna

eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu“.

TsMS-i § 187 lõike 2 kohaselt saadab kohus menetlusabi andmise määruse

Rahandusministeeriumile või tema valitsemisala asutusele. Seda infot on vaja tulenevalt § 191

lõike 1 esimesest lausest, mis annab Rahandusministeeriumile õiguse kaevata menetlusabi

andmise kui riigile varaliste kohustuste võtmise või varast loobumise peale ja seega teha

järelevalvet menetlusabi andmise üle. Kohtud edastasid selle sätte alusel näiteks 2024. a märtsis

ja aprillis Rahandusministeeriumile üle 1414 lahendi. Enamiku saadetud määrustega määrati

isikule seadusest tulenevalt esindaja tsiviilasja hagita menetluses – tehti 371 lahendit, millega

määrati alaealisele isikule esindaja (TsMS-i § 219 lg 2), 413 lahendit piiratud teovõimega

täisealisele isikule esindaja määramiseks eestkoste seadmise menetluses (TsMS-i § 520 lg 1),

367 lahendit kinnisesse asutusse paigutamise menetluses (TsMS-i § 535 lg 1) ja 162 lahendit,

milles anti taotluse alusel menetlusabi (TsMS-i § 187 lg 2).

Praktikas on Rahandusministeerium või rahandusministri määratud asutus kasutanud

edasikaebeõigust viimase kümne aasta jooksul mõnel üksikul juhul. Kohtutel lasuv laiaulatuslik

kohustus teavitada Rahandusministeeriumi koormab tarbetult kohtuid ning sellele kuluvat

ressurssi saaks kasutada olulisemate menetlustoimingute tegemiseks. Seetõttu ei ole eelnõu

järgi enam Rahandusministeeriumi teavitamise kohustust. Vajadus määruskaebeõigust säilitada

on väike, sest määruskaebuse menetlemisega seotud kulud on kokkuvõttes riigile enamikul

juhtudel oluliselt suuremad kui vaidlusalune menetluskulu. Justiits- ja digiminister kehtestab

riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra, sealhulgas tasu määrad. Seega on ka

siin juba kaasnevatele kuludele seatud kontrollimehhanism.

Menetlusabi andmise menetluses kontrollib kohus taotleja majanduslikku seisundit igast küljest

ning Rahandusministeerium on seisukohal, et puudub vajadus seda uuesti üle kontrollida.

Lisaks toome välja, et riigi õigusabi seaduse § 15 lõike 8 kohaselt on tsiviil- ja haldusasjas

tehtud riigi õigusabi andmise määruse peale määruskaebuse esitamise õigus ka advokatuuril.

30 Tarbijahinnaindeks on jaanuarist 2021 kuni augustini 2024 kasvanud 41,6%. Statistikaameti tarbijahinnaindeksi

kalkulaator. https://www.stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator.

38

Seega ühtlustuks pärast muudatuse tegemist tsiviil- ja haldusasjas tehtud menetlusabi määruste

vaidlustamise kord ning mõlema puhul oleks vaidlustamise õigus menetlusabi taotlejal või

saajal ja tulenevalt riigi õigusabi seadusest ka advokatuuril.

Eelnõuga muudetakse § 384 lõiget 1 ning sätestatakse, et senise nõude asemel lahendada hagi

tagamise avaldus ühe tööpäeva jooksul tuleb see lahendada hiljemalt avalduse esitamise

päevale järgneval kolmandal tööpäeval.

Kehtiva TsMS-i § 384 lõike 1 kohaselt peab kohus lahendama hagi tagamise avalduse

põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Kohus võib

hagi tagamise avalduse lahendada hiljem, kui ta soovib kostja eelnevalt ära kuulata.

Kohtu kohustus lahendada hagi tagamise avaldus hiljemalt avalduse esitamisele järgneval

tööpäeval on kehtiva TsMS-i terviktekstis selle kehtestamisest alates ehk alates 20.04.2005.

Samasugune lahendamistähtaeg kehtis ka alates 01.09.1998 kehtinud TsMS-i terviktekstis

(§ 158 lg 1). Tuleb möönda, et võrreldes sellise tähtaja kehtestamise ajaga on nii kohtute

töökorralduslikes võimalustes, riiklike teenuste kasutamisel kui ka info kättesaadavuses ja

liikumise kiiruses toimunud oluline tehnoloogiline progress.

Hagi tagamist on võimalik taotleda kohtumenetluse igas faasis ja kõigis kohtuastmetes; samuti

on võimalik kohtult taotleda hagi tagamist seoses vahekohtumenetluse või välisriigis toimuva

kohtumenetluse või vahekohtumenetlusega (TsMS-i § 377 lg 6). Hagi tagamist on võimalik

taotleda ka enne hagi esitamist (TsMS-i § 382). Kui seaduses on sätestatud võimalus kohaldada

hagita asjas esialgset õiguskaitset, kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele samuti hagi tagamise

kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS-i 4771 lg 2).

Riigikohus tegi ettepaneku muuta hagi tagamise avalduse lahendamise tähtaega ning pakkus

välja, et tähtaeg võiks senise järgmise tööpäeva asemel olla kolmas tööpäev pärast avalduse

esitamist. Avalduse lahendamise tähtaja pikendamise vajaduse peamised argumendid olid, et

kehtiv lühike tähtaeg toob kohtutes kaasa töökorralduse muutmise ning hagi tagamise avalduste

ümberjagamise vajaduse; samuti on toodud esile, et kohtunikud pelgavad hagi tagada, kuna

avalduse lahendamine äärmiselt lühikese tähtaja jooksul võib põhjustada eksimusi. Kohtul tuleb

tagamise taotluse lahendamisel hinnata tagamise eelduste esinemist, sealhulgas hagi

perspektiivikust, samuti tagamise abinõu sobivust ja mõõdukust. Kohtud on toonud esile, et

neile esitatakse väga vähe selliseid taotlusi, kus tagamise vajadus on erakordselt

kiireloomuline – näiteks on laev, mille arestimist tagamise korras taotletakse, sadamast

lahkumas, või toimub täitemenetluses, mille peatamist tagamise korras taotletakse, vara

enampakkumine juba järgmisel päeval, vms. Kohtud tõid esile, et paljudel juhtudel on tagamise

taotluse kohtule esitamine jäetud viimasele hetkele. Senine avalduse lahendamise tähtaeg seda

ka võimaldab, kuid mõistlik ja võimalik oleks esitada taotlus kohtule varem.

Kui avaldus esitatakse kohtule elektrooniliselt pärast tööpäeva lõppu, saab kohtunik avalduse

järgmisel päeval ja peab juba samal päeval tegema otsustuse hagi tagamise põhjendatuse kohta.

Kohtunike tööjaotus nähakse ette kohtu tööjaotusplaanis (kohtute seaduse § 37 lg 1). Näiteks

Harju Maakohtus ei jaotata kohtunikule hagi tagamise, esialgse õiguskaitse ja hagi eeltagamise

taotlusi kohtuniku haiguse, puhkuse, lähetuse ja koolituse ajal, tervise- või

enesetäienduspäeval, isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja pikendamise taotluste jaotamise

nädalal ning kaitseväe õppekogunemisel osalemise ajal.31 Seega ei jagata hagi tagamise

31 Harju Maakohtu tsiviilosakonna kohtunike tööjaotusplaan 2024. a. https://www.kohus.ee/dokumendid-

javormid/kohtute-toojaotusplaanid.

39

avaldusi kohtunikule juba puhkusele, koolitusele, tervise- või enesetäienduspäevale eelneval

päeval ning sel ajal esitatud hagi tagamise avaldused jagatakse teistele kohtunikele. Hagi

tagamise avalduste ümberjagamine tähendab, et asenduskorras hagi tagamise taotlust lahendav

kohtunik peab endale lühikese aja jooksul selgeks tegema sellise kohtuasja asjaolud, millega ta

seni ei ole tegelenud. Lisaks võib ümberjagamine tekitada hagejal kiusatust esitada sama hagi

tagamise taotlus korduvalt lootuses, et asja vaatab läbi teine kohtunik, kes lahendab taotluse

taotlejale soodsamalt.

Riigikohtu ettepanek esitati avalikkusele arvamuse avaldamiseks VTK-s.32 Huvirühmad

esitasid VTK-s pakutud TsMS-i § 384 lõike 1 esimese lause muudatuse kohta erinevaid

arvamusi. Tallinna Ringkonnakohus, Pärnu Maakohus, Harju Maakohus ja Eesti Kohtunike

Ühing toetasid muudatust pakutud kujul. Tartu Ringkonnakohus ja Tartu Maakohus tegid

ettepaneku tähtaega pikendada kuni viie päevani. Eesti Advokatuur oli muudatuse vastu.

Advokatuuri hinnangul muudaks kolme tööpäeva pikkune viivitus praktikas hagi tagamise

mitmel juhul võimatuks (näiteks laeva arestimine, kus aeglasema menetluse korral ei pruugi

sadamas olla enam laeva, mida arestida). Selleks, et kohtul oleks võimalik põhjalikumalt

tagamise asjaolusid kaaluda, pakkus advokatuur välja kaheosalise mudeli, mille kohaselt esmalt

kohaldaks kohus hagi tagamise meetmeid kõigil juhtudel, välja arvatud juhul, kui hagi tagamise

avaldus on selgelt põhjendamatu. Seejärel saaks vastaspool näiteks kahe tööpäeva jooksul

esitada oma seisukoha, misjärel otsustaks kohus näiteks kolme tööpäeva jooksul, kas jätta

tagamise abinõud jõusse või mitte. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tegi ettepaneku

kaaluda erandite kehtestamist sõltuvalt asja liigist, näiteks lähenemiskeelu kohaldamise korral.

Riigiprokuratuur toetas tähtaja üldreegli muutmata jätmist, kuid tegi ettepaneku võimaldada

tähtaega vajadusel pikendada kuni kolme tööpäevani. Prokuratuuri hinnangul võib avalduse

lahendamise tähtaja pikendamine suurendada tõenäosust, et avalduse esitaja õigusi rikutakse,

ning kiireloomulistel juhtudel (nt perekonna- ja ülalpidamisasjades) ei pruugi tagamisavaldus

hiljem oma eesmärki täita. Tartu Maakohus tegi ettepaneku pärast kella 17.00 kohtule laekunud

hagi tagamise avaldused, erinevalt muudest dokumentidest, lugeda kohtusse saabunuks

järgmisel päeval. Seega on huvirühmadel ettepaneku kohta üsna erinevad seisukohad.

Justiits- ja Digiministeerium on otsustanud edasi minna Riigikohtu esialgse ettepanekuga

muuta TsMS-i § 384 lõike 1 sõnastust selliselt, et avalduse lahendamise tähtaega pikendatakse

ning edaspidi tuleb kohtul hagi tagamise avaldus lahendada hiljemalt kolmandal tööpäeval

pärast avalduse esitamist. Sellel variandil on huvirühmade seas ka mõningane toetus, tähtaja

pikendamist toetasid kohtud. Advokatuuri ettepaneku rakendamisega suureneks oht hagi

tagamisega kahju tekitada, samuti suureneks tagamise taotlusi mitmes osas menetledes oluliselt

kohtu halduskoormus.

TsMS-i § 377 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et

tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Seega sisaldab

hagi tagamise alus iseenesest sisuliselt nõuet lahendada hagi tagamise avaldus kiireloomuliselt.

Kohtule tuleb avalduses põhistada asjaolusid, mis võimaldavad veenduda objektiivses ohus, et

hagi tagamata jätmisel oleks hagi rahuldava otsuse sundtäitmine raskendatud või võimatu.

Näiteks on hageja esitanud kostja vastu varalise nõude ja kostja on asunud pärast nõude

esitamisest teadasaamist tegema toiminguid, et ennast oma vara peites või seda realiseerides

varatuks muuta. Seega on hagi tagamise ja avalduse õigeaegse lahendamise eesmärk hoida ära

kahju, mida kostja võib hagi õigeaegselt tagamata jätmisel hagejale tekitada. Mida suurem on

32 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus.

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fd8ec24b-02b1-4dbe-9ff3-edccb176d9ab#x3ftN4EF.

40

hageja nõue, seda suurem kahju võib hagi tagamisega hilinedes või hagi tagamata jättes

hagejale tekkida.

Avalduse lahendamise lühikese tähtajaga kaasneb vältimatult kohtu suurem eksimisvõimalus

asja lahendamisel, kuid viivitamatu sekkumine on vajalik hagi tagamise eesmärgi täitmiseks.

Kohtu eksimisvõimalust tasakaalustab ühelt poolt hageja õigus taotleda hagi tagamist korduvalt

ning teiselt poolt kostja õigus hagi tagamine kõrgema astme kohtus vaidlustada.33 Samuti

võimaldab kehtiv õigus paindlikkust juhul, kui diskretsiooniotsustuse tegemiseks tuleks kohtul

vastaspool ära kuulata – sel juhul võib kohus avalduse lahendada TsMS-i § 384 lõike 1 teise

lause kohaselt sama lõike esimeses lauses sätestatud tähtaega järgimata.

Kuigi avalduse lahendamise tähtaeg on muudatuse tulemusena senisest pikem, tuleb kohtul

taotluse saamisel veenduda, kas tegemist on viivitamatut sekkumist nõudva olukorraga.

Diskretsiooniotsuse tegemisel tuleb ka edaspidi lähtuda avalduse asjaoludest, sealhulgas

objektiivsest ohust ja konkreetse olukorra kiireloomulisusest; muudetava sätte sõnastus viitab

jätkuvalt menetlustoimingu kiireloomulisusele.

Siiski tuleb arvestada sellega, et kohus ei pruugi avaldust saades suuta objektiivselt hinnata, kas

hagi tagamist saaks riskivabalt otsustada kolmandal tööpäeval avalduse esitamisest või tuleks

tagamise küsimus otsustada viivitamata. Hagejate õiguskaitse ei tohiks muudatuse tulemusena

nõrgeneda. 2025. aasta 18. veebruaril toimunud kohtute ja advokatuuri esindajate ning eelnõu

ettevalmistajate kohtumisel arutasid osalejad võimalusi, kuidas tagada seda, et senisest pikema

taotluse lahendamise tähtaja kehtestamine ei tooks kaasa hagejate õiguste kahjustamist ning et

kohus lahendaks kiireloomulised taotlused ka edaspidi aegsasti. Kohtud panid kohtumisel

advokatuuri esindajatele südamele, et viivitamatut sekkumist nõudvad taotlused tuleks

vormistada selgelt ja taotluse kiireloomulisus tuleb selgelt esile tuua. Kohtute esindajad

kinnitasid, et töökorralduslikult on selliselt tagatud viivitamatut sekkumist nõudvate hagi

tagamise taotluste kiire lahendamine ka edaspidi. Kohtumisel osalejad kinnitasid, et hagi

tagamise teemal tehakse ka edaspidi koostööd, aktuaalseid küsimusi on võimalik käsitleda ja

lahendada koolituse kaudu.

Aastal 2024 lahendati maakohtutes 319 hagi eeltagamise avaldust. Osaliselt või täielikult

rahuldati neist 88 (33%). Avalduse esitamise päeval lahendati 47 ja järgmisel päeval 168

avaldust. Hagi eeltagamise avalduste keskmine menetlusaeg oli kaks kalendripäeva.34 See

keskmine hõlmab ka nädalavahetusi ja riigipühasid, samuti on arvesse võetud aeg nende

võimalike avalduste lahendamisel, kui kohus on pidanud TsMS-i § 384 lõike 1 teise lause

kohaselt vajalikuks enne hagi tagamise otsustamist kostja ära kuulata. Kohtuasja menetluse

käigus lahendati 591 avaldust. Seega ei nähtu menetlusstatistikast, et lühikese tähtaja

järgimisest hälbitakse. Viidatud statistilistest andmetest ei ole samas võimalik järeldada, kas

lühikese tähtaja järgimise tõttu on kohus jätnud hagi tagamata seetõttu, et ei olnud piisavalt

aega süveneda avalduse asjaoludesse.

Muudatuse eesmärk on vähendada kohtu ja menetlusosalise menetluskoormust. Hagi tagamise

avalduse läbivaatamistähtaja pikendamine jätab kohtunikule senisest rohkem aega kohtuasja

süveneda ja teha tagamise või tagamata jätmise kohta põhjendatud otsustus. Menetlusosaline

peaks saama kindluse, et tema avalduse läbivaatamiseks on olnud kohtunikul piisavalt aega ja

hagi tagamata jätmist ei otsustatud rutakalt. Kuna kohtul on muudatuse tulemusena senisest

33 M. Kärson, S. Kärson. Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, § 384 kommentaar p

3.1.1.a. 34 Kohtute menetlusstatistika. https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtute-menetlusstatistika.

41

enam aega hagi tagamise taotluse ja kohtuasja asjaoludesse süveneda, peaks muudatusega

kaasnema ka see, et hagejad ei pea esitama hagi tagamise taotlust korduvalt. Sellega omakorda

väheneb kohtu koormus. Muudatuse tulemusena ei kao hagi tagamise avalduste ümberjagamise

vajadus, kuid eeldatavasti see väheneb ja pikem tähtaeg võimaldab kohtu tegevust paremini

planeerida.

Kehtetuks tunnistatakse TsMS-i § 404, mis reguleerib kirjalikku menetlust kohtu määramisel

ning tõstetakse TsMS-i § 405 lõikes 1 lihtmenetluse põhinõude piirmäära 3500 eurolt 5000

euroni ja lihtmenetluse piirmäära koos kõrvalnõuetega 7000 eurolt 10 000 euroni. Muudatused

on omavahel seotud.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise järgi lihtsustatud

korras, järgides üksnes TsMS-is sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise

nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Samas lõikes on esitatud näitlik loetelu menetluse

lihtsustamise võimalustest lihtmenetluses.

Lihtmenetluse rakendamine hagimenetluses võimaldab esimese astme kohtus väiksema

rahalise nõudega kohtuasjades tõhusamalt õigust mõista ning ka menetluskulusid kokku hoida.

VTK-le tagasiside andjad toetasid lihtmenetluse piirmäära tõstmist. Viru Maakohtu tagasisides

toodi esile, et ei tundu õige jätta menetlusosalised ilma korrakohasest õigusemõistmisest,

sealhulgas edasikaebeõigusest.

Eelnõuga ei muudeta lihtmenetluse asjades edasikaebeõiguse regulatsiooni ega soovita muuta

selle kohaldamispraktikat. TsMS-i § 442 lõike 10 kohaselt võib maakohus lihtmenetluse asjas

tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks ja sellise loa annab kohus

eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu

seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. TsMS-i § 637 lõikes 21 on sätestatud, et

lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Viidatud normide

koostoimes on Riigikohus aga andnud juhise õiguse ühetaoliseks kohaldamiseks ja asunud

seisukohale, et ringkonnakohus saab menetlusökonoomia kaalutlusel lihtmenetluses tehtud

kohtulahendi peale esitatud kaebuse menetlemisest keelduda üksnes siis, kui kaebus tervikuna

on ilmselgelt põhjendamatu.35 Kuigi TsMS-i § 637 lõike 21 sõnastusest võib välja lugeda, et

ringkonnakohtul ei ole õigust võtta menetlusse apellatsioonkaebust maakohtu sellise otsuse

peale, mille ilmselge ebaõigsus selgesti ei ilmne, on ringkonnakohtul siiski alati õigus

apellatsioonkaebus menetlusse võtta ning lihtmenetluses apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumine on pigem erand.36 Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse

seaduslikkust juba apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel. Kui ringkonnakohtul

tekib kahtlus, et apellatsioonkaebuse esitamine võib siiski olla põhjendatud, võtab

ringkonnakohus kaebuse menetlusse ja viib läbi kõikidele nõuetele vastava

apellatsioonimenetluse. Kui ringkonnakohus lihtmenetluse asjas tehtud otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldub, saab selle peale esitada määruskaebuse.

Seega ei saa väita, et lihtmenetluse asjas oleks rikutud apellandi põhiseadusest tulenevat õigust

tema asjas tehtud otsuse peale edasi kaevata. Lihtmenetluses on seadusandja näinud lihtsalt ette

võimaluse, et aja ja menetluses osalemisele kuluva ressursi kokkuhoiu eesmärgil kontrollib

35 Näiteks RKTKm 13.03.2012. a, 3-12-12-12 p 9. 36 V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, § 637, p 3.4. a).

42

ringkonnakohus esmalt, kas asjas tuleb üldse täiemahuline apellatsioonimenetlus läbi viia. Kui

maakohtu otsuse ebaõigsusele viitavaid asjaolusid ei nähtu, hoiab ringkonnakohus vastustaja

ressurssi kokku sellega, et vastustaja ei pea apellatsioonkaebusele vastama ega osalema

kohtuistungil. Lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keelduda on ka apellandi huvides, sest kui ringkonnakohus ilmselgelt põhjendamatut

apellatsioonkaebust menetleks, tuleks apellandil hiljem hüvitada vastustajale põhjendamatu

apellatsioonkaebuse menetlemisest tekkinud kulud (§ 171 lg 1).37

2023. aastal oli üldine keskmine menetlusaeg lihtmenetluses, asjades, mille tsiviilasja hind on

kuni 3500 eurot, 109 päeva; hagisid hinnaga 3500 – 10 000 eurot menetleti keskmiselt 166

päeva. Menetlusi, kus hagihind jäi vahemikku 3500 – 10 000 eurot, oli maakohtutes 2023. aastal

3500 (21,7% hagimenetlustest).

Muudatuse eesmärk on menetlusökonoomia. Menetlusökonoomia on põhiseaduslikku järku

õigusväärtus. Lihtmenetluse piirmäära tõstmisel on edaspidi kohtunikel võimalik kaaluda

lihtsustamisvõimaluste kasutamise otstarbekust kuni 5000 euro suuruse põhinõude ja koos

kõrvalnõuetega kuni 10 000 euro suuruse tsiviilasja hinnaga hagide läbivaatamisel. Muudatuse

tulemusel suureneb nende kohtuasjade hulk, kus kohtul on lubatud kasutada lihtmenetluse

võimalusi. Lihtmenetluses nõuete piirmäärade tõstmine annab kohtule kiiremini ja väiksemate

kuludega võimaluse lahendada senisest enam väiksema rahalise väärtusega ja sisult lihtsaid

asju. Samuti suureneb nende kohtumenetluste arv, mille puhul on ringkonnakohtul võimalus

keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui kaebus on täies ulatuses ilmselgelt

põhjendamatu. Lihtmenetluse piirmäära tõstmine võimaldab kohtuasju senisest rohkem ja

tõhusamalt menetleda ning kohtumenetluse piiratud ressurssi säästlikumalt kasutada.

Lihtmenetluse piirmäära tõstetakse ka majandusnäitajate muutumise tõttu. Viimati tõsteti seda

2022. aastal. Statistikaameti kalkulaatori järgi kasvas tarbijahinnaindeks jaanuarist 2022. aastal

kuni maini 2024. aastal 25,9%.38 Prognoosi järgi kasvab tarbijahinnaindeks ka 2025. aastal.39

Kohtunikul on jätkuvalt võimalik ise otsustada, milliseid menetluse lihtsustamise võimalusi

kasutada. Lihtsustamisvõimaluste näitlik loetelu on kehtestatud TsMS-i § 405 lõikes 1. Kohtul

tuleb lihtmenetluse läbiviimisel järgida üldisi menetluspõhimõtteid. Mõningate kuni 5000 euro

suuruste põhinõuete ja koos kõrvalnõuetega kuni 10 000 euro suuruste nõuete menetlemisel

võib samas tekkida olukord, kus hagihinna järgi oleks võimalik kasutada lihtmenetluse sätteid,

kuid asja keerukuse tõttu ei ole lihtsustamisvõimaluste kasutamine otstarbekas.

Kuna eelnõu ettepaneku kohaselt tõstetakse märkimisväärselt selle summa ülempiiri, mille

raames on lubatud rakendada lihtmenetlust ja muu hulgas määrata asja lahendamiseks kirjalik

menetlus, siis ei ole § 40440 eriregulatsiooni järele enam vajadust ning § 404 tunnistatakse

kehtetuks.

Eelnõuga täiendatakse TsMS-i §-ga 4061, millega luuakse võlausaldajatele kohustus esitada

tarbijakrediidilepingust tulenev nõue kohtule elektrooniliselt avaliku e-toimiku kaudu selliselt,

et kohtul oleks võimalik avalduse andmeid töödelda. Võlausaldajal või tema esindajal tuleb

37 Samas, p 3.4.c. 38 Statistikaameti tarbijahinnaindeksi kalkulaator. https://www.stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator. 39 Samas. 40 TsMS-i § 404 lg 1 kohaselt võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind

ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole.

43

edaspidi esitada tarbijakrediidilepingust tulenev nõue avaliku e-toimiku erivormil, millel on

lisaandmeväljad, dokumentide struktureeritud liigitus ja automaatne sisendikontroll. Erivormil

peab hageja tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude esitamisel täitma tarbijakrediidilepinguga

seotud andmed, nt krediidiandja, laenusaaja, lepingu ja laenu põhiandmed, refinantseerimise,

põhinõude ja kõrvalnõuete andmed, ning vastava andmeploki juures lisama küsitud tõendid ja

lisad (ühe kaupa või mitu faili korraga). Vajadusel saab märkida, et küsitud fail on juba lisatud

teise andmeplokki, nt et maksegraafik on koos lepinguga digikonteineris. Hageja saab erivormi

eri andmeplokkides anda menetluse läbiviimiseks ka kinnitusi. Erivormi täitmise lõpetamisel

genereerib süsteem esitatud andmete põhjal struktureeritud hagiavalduse, mille hageja peab

esitama avaliku e-toimiku süsteemist otse kohtule. Iga lepingu puhul on hagejal võimalik täita

eraldi andmeplokk. See võimaldab juba enne avalduse kohtunikuni jõudmist kontrollida

hagiavalduse vastavust nõuetele ja juhendada hagejat andmete esitamisel. Andmete kujul

hagiavalduse esitamine võimaldab avaldust automaatselt töödelda tehisarumudelite abil,

näiteks kontrollida, kas avalduse esitamisel on lisatud kõik vajalikud andmed ja dokumendid

(nt allkirjastatud leping, krediidianalüüs). Süsteem tuvastab automaatselt olulisemad andmed

(nt sissetulek, maksekohustused) ja tõstab need esile loetavas vormis.

Erinevalt TsMS-i § 363 lg 1 punktist 3, mille kohaselt piisab avalduses asjakohaste tõendite

nimetamisest neid avaldusele lisamata, tuleb tarbijakrediidiandja avaldusele lisada nõuet

kinnitavad avaldajal olemasolevad tõendid juba avalduse esitamisel. Kui avalduse esitaja ei saa

tõendit esitada, kohalduvad üldsätted tõendite kogumise kohta.

Eelnõuga muudetakse TsMS-i § 415 lõike 2 teist lauset. Muudatuse kohaselt võib juhul, kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest teada.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest (TsMS-i § 415 lg 2).

Kehtiva regulatsiooni ja töökorralduse kohaselt toimub tagaseljaotsuse avaldamine tihti

Ametlikes Teadaannetes. Pärast tagaseljaotsuse Ametlike Teadaannete kaudu kättetoimetamist

võib sissenõudja pöörduda kohtutäituri poole kostja suhtes täitemenetluse algatamiseks.

Kehtiva TsMS-i § 415 lõike 2 sõnastuse järgi võib menetlusosaline valida, kas esitada kaja

lahendist teadasaamisest või täitemenetlusest teadasaamisest. Praktikas tekib tihti olukordi, kus

kaja esitatakse ebamõistlikult pika aja möödumisel pärast tagaseljaotsuse tegemist. See, millal

täitemenetlust alustatakse, sõltub aga sissenõudjast. Sissenõudja võib otsustada, et esitab

avalduse täitemenetluse algatamiseks näiteks paar kuud pärast lahendi jõustumist või hoopis

üheksa aastat hiljem. Seetõttu võib tekkida ebamõistlikult pikk lõtk tagaseljaotsusest

teadasaamise ja täitemenetlusest teadasaamise vahel.

Muudatuse eesmärk on siduda kaja esitamise tähtaja algus lahendist, mitte täitemenetlusest

teadasaamisega. Kuigi kostja võib tagaseljaotsusest teada saada ka täitemenetluse algatamise

tõttu, ei ole muudatuse tulemusena menetlusosalisel enam võimalust valida, kas esitada kaja

lahendist või täitemenetlusest teadasaamisest, kui ta sai lahendist teada juba enne täitemenetluse

algatamist, ja sellega menetlust venitada. Selleks tuleb TsMS-i § 415 lõike 2 teisest lausest välja

jätta tähtaja alguse sidumine täitemenetluse alustamisest teadasaamisega. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib muudatuse kohaselt esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest teada. Kostja peab ise tõendama, millal ta

tagaseljaotsusest teada sai.

44

Maakohtud lahendasid 2023. aastal 5304 kohtuasja tagaseljaotsusega. Kaja esitati 80

tagaseljaotsuse peale.

Eelnõuga täiendatakse TsMS-i § 481 lõigetega 24 ja 25. Paragrahvi 481 muudatustega

sätestatakse maksekäsu kiirmenetluses menetletavate tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete

lubatavus. Maksekäsu kiirmenetluses võib nõuda üksnes krediidi põhisumma, seadusjärgse

intressi ja seadusjärgse viivise tasumist, kui seadusjärgne intress ja viivis ei ole suuremad varem

kokkulepitud intressi- või viivisemäärast. Samuti nähakse ette tarbijakrediidilepingust

tulenevate nõuete tasumise arvestamise järjekord. Tarbijakrediidileping on VÕS-i § 402 lõike

1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab

või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbija on VÕS-i § 1 lõike 5 järgi füüsiline

isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Muudatuste eesmärk on takistada tarbijakrediidilepingu alusel ülemääraste nõuete esitamist

maksekäsu kiirmenetluses ning formaalse menetluse kuritarvitamist. Ülemääraste nõuete

esitamine maksekäsu kiirmenetluses ja maksekäsu lubatavuse kriteeriumidega

manipuleerimine on praktikas osutunud probleemiks.41 Maksekäsu kiirmenetlus on formaalne

elektrooniline menetlus, kus ei ole võimalik kontrollida ja hinnata igakülgselt vaidluse

asjaolusid ning tõendeid. Peamine menetluse garant on seisnenud selles, et enne kui kohus

täitedokumendi ehk maksekäsu välja annab, tuleb makseettepanek võlgnikule kätte toimetada,

seejuures ei ole maksekäsu kiirmenetluses lubatud kasutada avalikku kättetoimetamist

Ametlike Teadaannete kaudu. Seega isikul, kelle suhtes maksekäsk tehakse, peab olema reaalne

võimalus oma õigusi kaitsta. Kui võlgnik ei nõustu makseettepanekus esitatud nõudega, tuleb

tal esitada kohtule vastuväide, mis ei pea olema põhjendatud; selgitused, kuidas võlgnikul tuleb

toimida, kui ta nõudega ei nõustu, on märgitud makseettepanekus. Samuti on makseettepanekus

märgitud õiguslikud tagajärjed, kui võlgnik õigeaegselt kohtule vastuväidet ei esita. Kui

võlgnik esitab nõudele vastuväite, kohus maksekäsku ei tee, maksekäsu kiirmenetluse avaldus

jäetakse rahuldamata ja menetlus lõpetatakse. Kui võlgnik vastuväidet ei esita, teeb kohus

avalduses nõutud summa väljamõistmise kohta maksekäsu. Maksekäsk on kohtulahend.

Krediidiandjal tuleb enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kontrollida tarbija

krediidivõimelisust (VÕS § 4034 lg 6); kohtul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist kontrollida ex officio. Juhul kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise

põhimõtet – ei ole tarbija krediidivõimelisust kontrollinud või ei ole analüüsinud piisavalt

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevaid andmeid –, on tal õigus nõuda üksnes

põhivõlgnevuse tasumist ja intressi ning viivist, mis ei ületa VÕS-i § 94 lõikes 1 või § 113 lõike

1 teises lauses sätestatud suurust.

Kuna maksekäsu kiirmenetluses kui formaalses elektroonilises menetluses hagimenetlusega

samaväärselt tõendeid hinnata ei saa, luuakse muudatustega erireeglid, mille kohaselt on

tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta toimuvas maksekäsu kiirmenetluses õigus nõuda

põhivõlgnevust, seadusjärgset intressi ja viivist, kui seadusjärgne instress ja viivis ei ole

41 Kohtunikud on pannud tähele, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded

on paljudel juhtudel erinenud nõuetest, mis esitatud kohtule siis, kui samast võlasuhtest tulenevad nõuded on

esitatud kohtule hagimenetluses – muu hulgas on maksekäsu kiirmenetluses süstemaatiliselt esitatud suuremaid

nõudeid, intressimäärad on tihti juhuslikud, mitte lepingujärgsed, või viivisemäär esitatakse kolmekordse määrana,

mitte suuruses, milles lepingus kokku lepiti. Kohtud on tuvastanud, et kohtule on esitatud massiliselt valeandmeid

ja avaldanud kahtlusi, et tegemist võib olla kelmusega. Selliseid kahtlusi on väljendatud hagiavalduste kohta tehtud

kohtulahendites, kohus on esitanud avalduse politseile kriminaalasja alustamiseks, samuti info prokuratuurile.

45

suuremad varem kokkulepitud intressi- või viivisemäärast. Juhul kui tarbija ja krediidiandja

leppisid kokku väiksemas intressis või viivises kui seadusjärgne intress või viivis, on õigus

nõuda kokkulepitud intressi ja viivist (§ 481 lg 24).

TsMS-i § 481 lõikes 25 nähakse ette tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete arvestamise

järjekord maksekäsu kiirmenetluses. Tuleb tähele panna, et muudatused toovad kaasa selle, et

kõik selle tarbijakrediidi võlasuhte raames tarbija tehtud maksed arvestatakse põhivõla ja

intressi või viivise katteks, mis ei saa olla suuremad seaduses sätestatud määradest. Näiteks

juhul, kui sama võlasuhte raames on tarbija juba makseid teinud, sh enne maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamist, mis VÕS-i § 415 alusel kuulusid tasumisele teistsuguses

järjekorras, arvestatakse need maksekäsu kiirmenetluses ümber ning näiteks VÕS-i § 415 lõike

2 punkti 1 alusel krediidiandja poolt tasutuks loetud sissenõudmiskulu loetakse maksekäsu

kiirmenetluses ümberarvestatult tasutuks põhivõlgnevuse katteks.

Loodavad erisätted tarbijakrediidilepingust tulenevatele nõuetele maksekäsu kiirmenetluses ei

takista krediidiandjal esitada tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid, mida muudatuste

tõttu erimenetluses nõuda ei saa (näiteks VÕS-i §-s 1132 sätestatud sissenõudmiskulud),

menetlemiseks hagimenetluses. Tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete maksekäsu

kiirmenetluses menetlemisele kohalduvad edaspidi jätkuvalt kiirmenetluses kehtivad

piirangud: maksekäsu kiirmenetluses ei ole võimalik menetleda suuremaid rahalisi nõudeid kui

8000 eurot, mis hõlmab kokku nii põhivõlgnevust kui ka kõrvalnõudeid (TsMS § 481 lg 22);

kõrvalnõudeid ei menetleta suuremas ulatuses kui põhivõlgnevuse summa (TsMS § 481 lg 21)

jne.

Näiteks võttis tarbija laenu 300 eurot ega tagastanud seda tähtaegselt. Tasumisega viivitamise

korral on krediidiandjal õigus nõuda viivist, mida eelnõuga loodava TsMS-i § 481 lõike 24

kohaselt saaks ta maksekäsu kiirmenetluses nõuda üksnes kuni seadusjärgses määrani. Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär eelnõu

koostamise aja seisuga (s.o 01.01.2025. a määr) on 3,15%42. VÕS-i § 113 lõike 1 kohaselt on

seega seadusjärgne viivisemäär eelnõu koostamise ajal 11,15% aastas (ehk u 0,0315% päevas).

Kui tarbija makseviivitus kestab 100 päeva, saab krediidiandja nõuda viivist summas 9,45

eurot. Kui tarbija makseviivitus kestab 365 päeva, saab krediidiandja nõuda viivist summas

34,5 eurot. Lisaks saab krediidiandja nõuda sisse intressi, kuid seda kuni VÕS-i §-s 94

sätestatud määrani.

Maksekäsu kiirmenetluse eelis krediidiandja jaoks on jätkuvalt lahendi saamise kiirus ja

väiksem kulu, kuid krediidiandjal on võimalik esitada nõudeid piiratumas ulatuses kui

hagimenetluses (nt erinevalt hagimenetlusest saab intressi ja viivist nõuda üksnes kuni seaduses

sätestatud määras ja nõuda ei saa VÕS-i §-s 1132 sätestatud sissenõudmiskulusid, mida saab

nõuda aga hagimenetluses).

VÕS-i § 1132 lõike 1 kohaselt saab majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

lepingu kehtivuse ajal tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot

(eeldusel, et ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse). Lisaks võib

näiteks VÕS-i § 1132 lõike 2 punkti 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

42 https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar.

46

30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot. Kui võlausaldaja nõue on suurem kui 500 eurot, saab ta nõuda suuremat

sissenõudmiskulude hüvitist (vt täpsemalt VÕS-i § 1132 lõike 2 punktid 2 ja 3). Nagu eespool

öeldud, saaks selliseid nõudeid esitada üksnes hagimenetluses.

Eelnõu täiendatakse TsMS-i § 482 lõigetega 11 ja 12. Lõikega 11 reguleeritakse maksekäsu

kiirmenetluse avalduse tingimused tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude puhul, samuti

avaldusele lisatavad tõendid. Tegemist on lisanõuetega maksekäsu kiirmenetluse avaldusele,

mida tuleb tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude puhul järgida lisaks TsMS-i § 482 lõikes 1

sätestatud nõuetele.

Lõike 11 esimesest lausest tuleneb, et juhul kui maksekäsu kiirmenetluses esitatakse

tarbijakrediidilepingust tulenev nõue, tuleb seda ka avalduses märkida. Sellisel juhul tuleb ka

välja tuua detailne ülevaade krediidi kasutusse võtmisest, lepingujärgsetest maksetest, samuti

võrdlev arvutus kõigi tarbija maksete kohta põhivõla, intressi ja viivise katteks.

Avaldusele tuleb lisada nõude aluseks olev leping, et kontrollida laenusummat ja lepingujärgset

intressimäära, samuti kokkulepitud maksegraafik. Kui võlgnik on teinud tagasimakseid, tuleb

lisada andmed kõigi tehtud maksete kohta, maksete kuupäevad ja summad. Kui lepingus on ette

nähtud muid tasusid ning seaduses sätestatust kõrgem intress, tuleb lisada ümberarvestus, st

uuesti määratud tagasimaksed pärast intressimäära ja muude kulude vähendamist. Avaldusse

tuleb märkida nõutava põhinõude suurus ning juhul, kui taotletakse intressi või viivist, ka

vastavad summad, intressi- ja viivisemäärad ning periood, mille eest intressi või viivist

arvestatakse. Kui leping on üles öeldud, tuleb esitada ülesütlemise kuupäev. Kui leping ei ole

lõppenud, tuleb esitada uuesti määratud tagasimaksed. Tagasimaksete määramisel asendatakse

lepingujärgne intressimäär seadusjärgse intressimääraga.

Lisaks tuleb avalduses välja tuua krediidi kulukuse määr. Krediidi kulukuse määr on krediidi

kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud

krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud

tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus

kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1).

Maksekäsuosakonnal tuleb kontrollida, kas maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue vastab

maksekäsu kiirmenetluse eeldustele, mis on sätestatud TsMS-i §-s 481, ning

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete kohta sätestatavatele menetluserisustele, st kas

tegemist on tarbijakrediidiga, kas see, mida võlausaldaja nõuab, on põhivõlgnevus, intress,

mille suurus ei ületa seadusjärgsele intressile sätestatud suurust, ja viivis, mille suurus ei ületa

seadusjärgsele viivisele sätestatud suurust, kui pooled ei leppinud kokku väiksemas intressis ja

viivises. Kui pooled leppisid kokku väiksemas intressis ja viivises, tuleb lähtuda kokkulepitust.

Samuti tuleb maksekäsuosakonnal kontrollida võlausaldaja esitatud arvestusi ja seda, kas

võlausaldaja on arvestanud sama võlasuhte raames tarbija seni tehtud maksed ümber selliselt,

et need kuuluvad tasumisele esimeses järjekorras põhivõlgnevuse, seejärel seadusjärgse intressi

ja viivise katteks. Seega, kui tarbija on tasunud selle tarbijakrediidi võlasuhte raames näiteks

enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist teatud rahasumma, mille võlausaldaja on

arvestanud VÕS-i § 415 alusel esimeses järjekorras sissenõudmiskulude katteks, tuleb

kontrollida, kas võlausaldaja on need vastavalt TsMS-i § 481 lõike 25 kohaselt ümber

arvutanud.

47

Täiendades sama paragrahvi lõikega 12, antakse kohtule maksekäsu kiirmenetluses sõnaselgelt

võimalus küsida avaldajalt vajadusel täiendavaid tõendeid. Nende küsimine võib olla vajalik

näiteks juhul, kui avalduses märgitu pinnalt ei ole selge, kas tegemist on õigussuhtega, millest

tulenevat nõuet on võimalik TsMS-i § 481 kohaselt menetleda maksekäsu kiirmenetluses, või

kui maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded ei

ole esitatud tõendite pinnalt selged vms.

Eelnõu täiendatakse TsMS-i § 483 lõiget 1 ja pikendatakse makseettepaneku tegemise tähtaega

tarbijakrediidilepingu alusel esitatud avalduse lahendamiseks. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb

kohtul teha makseettepanek kümne tööpäeva jooksul avalduse saamisest.

Tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete puhul tuleb maksekäsuosakonnal teha muude

maksekäsu kiirmenetluse avaldustega võrreldes rohkem ja teistsuguseid toiminguid, samuti

hinnata tõendeid. Seetõttu tuleb anda kohtule senisest pikem aeg tarbijakrediidi asjades

makseettepaneku tegemiseks. Muudatusega sätestatakse, et tarbijakrediidilepingu alusel

esitatud avalduse kohta makseettepaneku tegemise tähtaeg on avalduse saamisest arvates

kakskümmend tööpäeva.

Eelnõu täiendatakse TsMS-i § 4841 lõikega 4, millega nähakse ette, et tarbijakrediidilepingust

tulenevate nõuete menetlemisel ei kohaldata sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut. TsMS-i §

4841 reguleerib makseettepaneku tegemist osade nõuete või nõude osa suhtes; lõiked 1–3, mis

tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemisele enam ei kohaldu, reguleerivad nt seda,

et kui maksekäsu tegemise eeldused on täidetud osade nõuete või nõude osa suhtes, annab

kohus avaldajale tähtaja seisukoha avaldamiseks; makseettepanek tehakse nõude või selle osa

suhtes, millega avaldaja nõustub. Muudatuste kohaselt jätab juhul, kui maksekäsu tingimused

on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude menetlemisel täidetud osade nõuete või nõude osa

suhtes, kohus avalduse rahuldamata. Muudatus on seotud TsMS-i § 150 muudatusega, mille

kohaselt ei tagastata riigilõivu, kui tarbijakrediidilepingust tulenevas nõudes esitatud

maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata näiteks seetõttu, et avalduses esitatud

nõuete puhul ei ole täidetud maksekäsu kiirmenetluse eeldused.

Avalduse rahuldamata jätmine ei takista avaldajal tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete

esitamist hagimenetluses.

Muudatuse peamisteks eesmärkideks on vältida tarbijakrediidilepingust tulenevate ülemääraste

nõuete esitamist maksekäsu kiirmenetluses ning parandada maksekäsu kiirmenetluses esitatud

avalduste kvaliteeti. Samuti võimaldab muudatus teatud määral optimeerida

maksekäsuosakonna töökoormust, kuna selliste avalduste puhul ei tule kohtul edaspidi lõike 1

alusel avaldaja poole seisukoha saamiseks pöörduda.

Eelnõuga täiendatakse § 4972 lõiget 1 pärast lauseosa „juriidilisest isikust pädeva üksuse“

lauseosaga „või käesoleva seadustiku § 4974 lõike 2 alusel menetlusse lubatud juriidilisest

isikust pädeva üksuse“.

TsMS-i § 4972 lõike 1 muudatustega täpsustatakse kollektiivsete esindushagide menetluse

regulatsiooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega

loodi Eesti õigusesse kollektiivsete esindushagide menetlus, eelnõu Riigikogu menetluse

käigus täiendati õiguskaitsemeetme saamise esindushagi menetluse kasutamise tingimusi.

Õiguskaitsemeetme saamise esindushagi menetluse kasutamine seoti tarbijate

miinimumarvuga: õiguskaitsemeetme saamise esindushagi menetlust on võimalik kasutada, kui

juriidilisest isikust pädeva üksuse esitatud esindushagiga liitub vähemalt 10 tarbijat või

48

valitsusasutusest pädeva üksuse esindushagiga liitub vähemalt 20 tarbijat. TsMS-i § 4972

lõike 1 muudatusega täpsustatakse sätet selliselt, et oleks üheselt mõistetav, et tarbijate arvuline

piirang kehtib ka sellise õiguskaitsemeetme saamiseks esitatud esindushagi puhul, mille esitab

juriidilisest isikust pädev üksus, mille kohus on lubanud menetlusse ad hoc ning mida

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole enne kandnud pädevate üksuste nimekirja.

Eelnõuga muudetakse § 510 lõiget 4. Muudatusega antakse surnuks tunnistamise asjades riigile

teadaolevate andmete ja isiku surnuks tunnistamise kohta seisukoha esitamise õigus valdkonna

eest vastutava ministri määratud asutusele.

TsMS-i 51. peatükis on sätestatud alused teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamise ja

surmaaja tuvastamise menetluse läbiviimiseks. Praegu kehtiva seaduse kohaselt on

Siseministeeriumil surnuks tunnistamise tsiviilasjades kaks võimalikku rolli: avaldaja roll ning

kohtule andmete andja ja isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta seisukoha esitaja roll.

Siseministeerium on menetlusosaline aastas keskmiselt 30-s surnuks tunnistamise tsiviilasjas.

2024. aastal osales Siseministeerium 34 menetluses – 11 menetluses avaldaja ja 23 menetluses

andmete andja rollis.

Kõik 2024. aastal Siseministeeriumi initsiatiivil algatatud menetlused algatati Politsei- ja

Piirivalveameti taotluste alusel. Kuivõrd Siseministeerium selles protsessis kohtumenetluse

seisukohast lisaväärtust ei loonud, andis siseminister 2024. aasta lõpus volituse surnuks

tunnistamise ja surnuks tunnistamise tühistamise avalduse esitamiseks Politsei- ja

Piirivalveametile, kuna kehtiv TsMS (§ 509 lg 1 p 3 ja § 513 lg 1) võimaldab avalduse esitaja

rolli puhul vastava volituse andmist. Kehtiv TsMS-i § 510 lõige 4 aga ei võimalda andmete

andja ja isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta seisukoha esitaja rolli edasi volitada.

TsMS-i § 510 lõikes 4 on sätestatud, et isiku surnuks tunnistamise menetluse käigus küsib kohus

siseministrilt riigile teadaolevaid andmeid teadmata kadunud isiku kohta ning tema seisukohta

isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. See roll on siseministril nendes tsiviilasjades,

kus avaldajaks ei olnud Siseministeerium, vaid näiteks kadunud isiku lähedased, korteriühistu,

kohaliku omavalitsuse üksus või siseministri volituse alusel Politsei- ja Piirivalveamet.

Praktikas küsib Siseministeerium kohtunõude laekumisel alati teadmata kadunud isiku kohta

informatsiooni Politsei- ja Piirivalveametilt, kuna üldjuhul on isiku surnuks tunnistamisele

eelnenud isiku asukoha tuvastamise menetlus. Seda viib läbi Politsei- ja Piirivalveamet, kus on

olemas teadmata kadunud isiku toimik, milles sisaldub detailne informatsioon teadmata

kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse kohta. Siseministeeriumi osalus selles protsessis

ei loo kohtumenetluse jaoks lisaväärtust. Laekunud informatsiooni alusel edastab

Siseministeerium kohtule Politsei- ja Piirivalveametilt saadud riigile teadaolevad andmed ja

seisukoha isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. Eeltoodust lähtudes on mõistlik

muuta TsMS-i, sätestades surnuks tunnistamise asjades riigile teadaolevate andmete ja isiku

surnuks tunnistamise kohta seisukoha esitamise õiguse valdkonna eest vastutava ministri

määratud asutusele.

Muudatuse järel saab siseminister määrata selliseks asutuseks Politsei- ja Piirivalveameti ning

Siseministeeriumi roll informatsiooni vahendajana kaob ära. Muudatuse järel saab kohus

surnuks tunnistamise asjades vastused kiiremini otse infoallikast. Kuigi surnuks tunnistamise

menetluste hulk aastas ei ole suur ning muudatuse mõju on seetõttu pigem väike, aitab

muudatus siiski protsessis tarbetut bürokraatiat vähendada.

49

Eelnõuga muudetakse § 511 lõiget 3. Muudatusega jäetakse TsMS-i § 511 lõikest 3 välja

valdkonna eest vastutavale ministrile kohtumääruste edastamise nõue.

Surmaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse saadetakse kohtumäärused ka edaspidi

perekonnaseisuasutustele. Kohtumääruste edastamine lisaks Siseministeeriumile ei ole vajalik.

Eelnõuga täiendatakse § 666 lõiget 3 teise lausega. Muudatuse kohaselt vaatab edaspidi § 475

lõike 1 punktides 2–4, 9, 101, 11, 121, 152, 153 ja 16 nimetatud hagita menetluses tehtud

menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse ringkonnakohtus läbi ja lahendab üks

ringkonnakohtu kohtunik.

Ringkonnakohtu menetluses kehtib reegel, et apellatsioonikohus on kollektiivne kohus, mis

vaatab asju läbi kolmeliikmelises koosseisus (TsMS-i § 17 lg 1). TsMS-i § 666 lõige 1 sätestab

sellest reeglist erandi, mille kohaselt vaatab ringkonnakohus üldjuhul määruskaebuse läbi

üheliikmelises koosseisus.

Hagita asi lahendatakse määrusega. Hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale

esitatud määruskaebuse vaatab läbi ja lahendab kehtiva õiguse kohaselt ringkonnakohtu

kolmeliikmeline koosseis (TsMS-i § 666 lg 3). Enamik hagita menetluses lahendatavaid

kohtuasju ei ole aga PS-i § 146 mõttes esimeses kohtuastmes õigusemõistmise asjad. Nii

põhiseadusandja kui ka seadusandja võivad olla üksnes teatud põhjustel (sh otstarbekuse

kaalutlusel, autoriteetsuse huvides) soovinud anda mõne ülesande või tegevuse kohtuvõimu

pädevusse, ilma et seda ülesannet või tegevust (nt registripidamine, järelevalvemenetlus, mitu

hagita asja) oleks üldse peetud või oleks põhjust pidada sisuliselt õigusemõistmiseks, mis on

PS-i § 146 järgi kohtuvõimu monopol.43

Põhimõtteliselt võiks hagita menetluses esitatud avaldust lahendada seadusandja vastava otsuse

korral esimese astme kohtu asemel ka mõni haldusorgan.

Menetlusökonoomia eesmärgil tehakse muudatus, mille kohaselt teatud hagita menetluses

tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse lahendab üks ringkonnakohtu

kohtunik.

Eelnõu muudatuse järgi ei peaks edaspidi ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis asju

lahendama järgmistes menetlustes:

1) üleskutsemenetlus (TsMS-i § 475 lg 1 p 2);

2) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine (TsMS-i § 475 lg 1 p 3);

3) äraolija varale hoolduse seadmine (TsMS-i § 475 lg 1 p 4);

4) pärandi hoiumeetmete rakendamine (TsMS-i § 475 lg 1 p 9);

5) asjaõiguse kohandamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 650/2012 artiklile 31 (TsMS-i § 475 lg 1 p 101);

6) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja

likvideerija määramine (TsMS-i § 475 lg1 p 11);

7) juriidilise isiku sundlõpetamine (TsMS-i § 475 lg 1 p 121);

8) notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamine (TsMS-i § 475 lg 1 p 152);

9) nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine (TsMS-i §

475 lg 1 p 153);

10) väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning

43 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. 2020. § 146 komm. 10.

https://pohiseadus.ee/sisu/3630/paragrahv_146.

50

väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine

vastavalt riigi õigusabi seadusele (TsMS-i § 475 lg 1 p 16).

Tallinna Ringkonnakohus toetas VTK-s tehtud ettepanekut. Tartu Ringkonnakohus ettepanekut

ei toetanud ja leidis, et ringkonnakohtul võiks olla võimalus lahendada teatud hagita asjades

lõpplahendite peale esitatud määruskaebusi ka üheliikmelises kohtukoosseisus, kuid mitte

keelata asjade lahendamist kolmeliikmelises kohtukoosseisus.

Eelnõu koostajad arvestasid tagasisidet osaliselt. Loobuti muudatusest maksekäsu

kiirmenetluse, välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise, kohtutäiturite otsuste peale

kaebuse esitamise, tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuste peale kaebuse esitamise ja

kohtu lahendatavates vahekohtumenetluse asjades.

Eelnõu muudatuse tulemusel vaatab eelnimetatud menetlustes ringkonnakohus hagita

menetluses esitatud määruskaebuse läbi üheliikmelises koosseisus. Neil kohtunikel, kes ei osale

edaspidi kolmeliikmelises koosseisus, jääb enam aega tegeleda teiste kohtumenetlustega. Kohtu

töö muutub seeläbi efektiivsemaks ja menetlusosalise jaoks saabub õigusrahu kiiremini.

Ringkonnakohtud lahendasid 2023. aastal 1594 määruskaebust, sealhulgas vaadati hagita

menetluses läbi 945 määruskaebust (60%). See arv hõlmab nii hagita asjades tehtud

menetluslike määruste peale esitatud määruskaebusi kui ka hagita asjade lõpplahendite peale

esitatud määruskaebusi. Arvestades 2023. aasta menetlusstatistikat, võib eeldada, et

ringkonnakohtus vaataks edaspidi kolme kohtuniku asemel üks kohtunik läbi suurusjärgus 540

määruskaebust. Keskmine menetlusaeg hagita menetluses oli 101 päeva (2020. aastal oli 79

päeva). Määruskaebemenetluses oli keskmine menetlusaeg 90 päeva (2020. aastal 66 päeva).

See näitaja hõlmab nii hagi- kui ka hagita asjades esitatud määruskaebuste, sealhulgas nii hagita

asjades tehtud menetluslike määruste peale esitatud määruskaebuste kui ka hagita asjades

lõpplahendite peale esitatud määruskaebuste keskmist menetlusaega.

3.15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse

muutmine

Eelnõu §-ga 15 muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku

rakendamise seadust.

Eelnõuga täiendatakse TsMSRS-i §-dega 93 ja 94 eelnõuga TsMS-i § 415 lõikes 2 ja § 666

lõikes 3 tehtavate muudatuste rakendamiseks.

Eelnõuga tehakse TsMS-i § 666 lõikes 3 muudatus, mille kohaselt muudetakse teatud liiki

hagita asjades lõpplahendi peale esitatud määruskaebuste puhul asja läbi vaatavat koosseisu.

Senise kolmeliikmelise koosseisu asemel vaatab määruskaebuse edaspidi läbi üks

ringkonnakohtunik. TsMSRS-i §-s 93 nähakse rakendussättena ette, et need määruskaebused

menetlust lõpetavate määruste peale, mis esitatakse enne 01.09.2026, vaadatakse läbi senise

õiguse kohaselt ehk kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Seega kohaldatakse TsMS-i § 666

lõike 3 muudatust nende hagita asjades lõpplahendi peale esitatud määruskaebuste puhul, mis

esitatakse alates 01.09.2026.

Eelnõuga muudetakse TsMS-i § 415 lõiget 2, mis reguleerib kaja esitamist tagaseljaotsuse

peale. Seni sai tagaseljaotsuse peale kaja esitamise tähtaega arvestada alates otsusest

teadasaamisest või täitemenetluse algatamisest. Muudatuse kohaselt on tagaseljaotsuse peale

võimalik esitada kaja alates otsusest teadasaamisest. TsMSRS-i §-ga 94 nähakse ette, et

tagaseljaotsuse peale, mille kohus tegi enne 01.09.2026 ja mis toimetati kätte avalikult, võib

51

esitada kaja kuni 31.08.2026 kehtiva TsMS-i § 415 lõike 2 kohaselt. Seega kohaldatakse

eelnõuga tehtavat muudatust nende avalikult kättetoimetatud tagaseljaotsuste puhul, mis on

tehtud alates 01.09.2026.

3.16. Vangistusseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 16 muudetakse vangistusseadust.

Eelnõuga täiendatakse vangistusseadust (VangS) §-ga 531, mis näeb ette kinnipeetavatele

tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidluste lahendamise. Muudatusega nähakse õigusliku

selguse huvides vangistusseaduses ette, et kinnipeetavale tervishoiuteenuse korraldamise ja

osutamisega seotud vaidlus lahendatakse maakohtus. Sellist lähenemist toetab 01.07.2024

jõustunud reform44, mille järgi korraldab vanglas tervishoiuteenuste osutamist kinnipeetavale,

arestialusele või vahistatule Tervisekassa (VangS § 49 lg 3).

VangS § 52 lõike 1 järgi osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiuteenuse osutaja vastavalt

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele.

Terviskassa sõlmib ravikindlustuse seaduse tähenduses ravi rahastamise lepingu

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu kavas

nimetatud haiglaga. Varem korraldas tervishoiuteenuse osutamist vangla ning seda rahastati

riigieelarvest Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu. Nendest muudatustest lähtuvalt võib öelda,

et kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamise ja korraldamisega seotud vaidluste puhul on

tegemist eraõiguslike vaidlustega, mille lahendamine peaks olema maakohtute pädevuses.

Kostjaks tervishoiu korraldamisega seotud kohtuvaidlustes on Tervisekassa ning

tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlustes vastav tervishoiuteenuse osutaja.

Vangla peab endiselt tagama selle, et tervishoiuteenuse osutaja saab vanglas tervishoiuteenust

osutada. VangS § 49 lõike 5 järgi tagab vanglateenistus tervishoiuteenuse osutamiseks

tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud nõuete kohaste vajalike ruumide olemasolu

vangla territooriumil. Kuigi eelnõu esialgse versiooni kohaselt nähti ette, et kinnipeetavatele

tervishoiuteenuste osutamisega seotud vaidluste lahendamine peaks olema halduskohtu

pädevuses, siis arvestades kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamise ja korraldamisega

seotud muudatusi ning ka tervishoiuvaidluste üldist eraõiguslikku olemust on siiski õigem

suunata need vaidlused lahendamiseks maakohtule. Halduskohtusse pöördumise võimalus ei

ole kooskõlas ka 1. novembril 2024 jõustunud tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse

seaduse põhimõtetega. Kui kinnipeetav ei ole rahul talle osutatud tervishoiuteenusega, siis tuleb

eelkõige hinnata, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga, ning saada kahjuhüvitis sealtkaudu.

Tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse seaduse § 21 lõike 7 järgi on õigustatud isikul

kindlustusjuhtumiks mittetunnistamise korral õigus pöördada kindlustusandja otsuse

vaidlustamiseks vastutuskindlustuse lepituskomisjoni, kus toimuvale menetlusele kohaldatakse

lepitusseaduses (LepS) sätestatud regulatsiooni, ja seejärel maakohtusse.

Samuti täiendatakse vastavalt VangS-i § 86 lõiget 11 ja § 93 lõiget 6 ning nähakse ette, et

arestialusele ja vahistatule tervishoiuteenuse osutamise ja korraldamisega seotud vaidlused

lahendatakse edaspidi samuti maakohtus.

44 Riigikogu XIV koosseisu eelnõu 699 SE. Arvutivõrgus leitav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f276271a-1a38-4b1a-b0cd-cae1f59df8d5/tervishoiuteenuste-

korraldamise-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/

52

Eelnõuga lisatakse vangistusseadusesse rakendussäte (§ 17210), mille kohaselt enne

01.09.2026halduskohtule esitatud kaebused, mis on seotud kinnipeetavale, arestialusele ja

vahistatule tervishoiuteenuse osutamise ja korraldamisega, menetletakse lõpuni halduskohtus.

Vangistusseaduses tehtavatele muudatustele nähakse eelnõus ette kindel tähtaeg, et nii

kaebajatele kui ka kohtutele oleks juba eelnevalt teada kindel tähtaeg, millest alates

lahendatakse kinnipeetavale tervishoiuteenuse korraldamise ja osutamisega seotud vaidlused

maakohtus.

3.17. Võlaõigusseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 17 muudetakse võlaõigusseadust.

Eelnõuga täiendatakse selguse huvides võlaõigusseaduse §-i 415 lõikega 21, millega nähakse

ette, et selle paragrahvi lõikes 2 ettenähtud korda ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 481 lõikes 25 sätestatud juhul. See aitab selgemalt esile tuua, et tarbijakrediidilepingust

tuleneva nõude menetlemisel maksekäsu kiirmenetluses on tarbija tehtud maksete arvestamise

järjekorra küsimuses eriseaduseks tsiviilkohtumenetluse seadustik.

3.18.Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 18 muudetakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadust.

Muudatus seondub samuti HKMS-i täiendamisega haldustoiminguks resolutsioonmäärusega

loa andmise regulatsiooniga (vt HKMS täiendamine §-ga 2651).

3.19. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 19 muudetakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust (VSS).

VSS-i § 153 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. Muudatus seondub HKMS täiendamisega

haldustoiminguks resolutsioonmäärusega loa andmise regulatsiooniga (vt HKMS täiendamine

§-ga 2651).

VSS-i § 269 täiendatakse lõikega 8. Muudatus haakub eespool kirjeldatud VangS-i

muudatustega (vt vangistusseaduse täiendamine §-ga 531), mis puudutab kinnipeetavate

tervishoiuteenustega seonduvate vaidluste lahendamist. Muudatusega nähakse ette, et

väljasaadetavale tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused lahendatakse maakohtus.

3.20. Jõustumine

Eelnõu §-ga 20 reguleeritakse eelnõu jõustumist.

Eelnõu § 14 punkt 11 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Hilisem jõustumisaeg on seotud

tarbijakrediidi IT-lahenduse arendamiseks vajalike tööde valmimise tähtajaga. Muus osas

jõustub eelnõu üldises korras, kuna muudatused ei eelda adressaatide töö olulist

ümberkorraldamist ning võivad seetõttu jõustuda üldises korras.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

53

Euroopa Liidu õigusega on seotud viisaotsuste kohtumenetlust puudutavad sätted (HKMS §

133 ja § 169 täiendamine), kuna EL-i viisaeeskiri45 kehtestab menetluse ja tingimused

liikmesriikides lühiajaliselt viisa alusel viibimiseks. Eelnõus olevad viisaotsuste

kohtumenetlust puudutavad normid, mis lubavad viisaotsuste peale esitatud kaebusi arutada

senisest kergemini lihtmenetluses, on kooskõlas EL-i viiseeskirjaga, kuna muudatustega

sätestatakse viisaotsuste vaidlustamise kohtumenetluse täpsemad reeglid. Viiseeskiri näeb ette,

et taotlejal, kellele keelduti viisat andmast, on õigus otsus vaidlustada ning kaebus esitatakse

taotluse kohta lõpliku otsuse teinud liikmesriigi vastu kooskõlas nimetatud liikmesriigi

õigusega.

Tarbijate õiguste kaitset lepingulistes suhetes seoses tarbijakrediidi regulatsiooniga on

reguleeritud peamiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. a direktiiviga

2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

direktiiv 87/102/EMÜ (nn tarbijakrediidi direktiiv), ja nõukogu 5. aprilli 1993. a direktiiviga

93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (nn tüüptingimuste direktiiv).

Tarbijakrediidi direktiivis reguleeritakse spetsiifiliselt tarbijakrediidilepingutele kohaldatavaid

nõudeid ning tüüptingimuste direktiivis reguleeritakse ebaõiglasi tingimusi müüja või teenuste

osutaja ning tarbija vahel sõlmitud lepingutes. Mõlemad direktiivid on Eesti õigusesse üle

võetud (lepinguõiguslikes küsimustes VÕS-i).

Eelnõu on ajendatud mitmest Euroopa Kohtu lahendist, milles kohus on juhtinud tähelepanu

asjaolule, et nii tüüptingimuste direktiivi kui ka tarbijakrediidi direktiivi tõlgendades peab

kohus tarbija õiguste tõhusaks kaitseks omal algatusel kontrollima Euroopa Liidu õigusest

tulenevate tarbijakrediidi sätete rikkumist sõltumata menetluse vormist või kohtulahendi

olemusest. Näiteks on Euroopa Kohtu lahendi C-618/10 punktis 53 j 57 kohus leidnud

tüüptingimuste direktiivi tõlgendades, et direktiivi 93/13 tuleb tõlgendada nii, et sellega on

vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis ei võimalda kohtul, kellele on esitatud maksekäsu

nõue, hinnata omal algatusel – ehkki talle on juba teada kõik vajalikud õiguslikud ja faktilised

asjaolud – ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud lepingus sisalduva viivitusintressi tingimuse

ebaõiglast laadi, kui tarbija ei ole vastuväidet esitanud. Sisult sama leidis Euroopa Kohus

tarbijakrediidi direktiivi tõlgendades kohtuasja C377/14 punktis 62, tuues välja, et Euroopa

Kohus on juba korduvalt meenutanud siseriikliku kohtu kohustust omal algatusel kontrollida

liidu tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist, ja rõhutades punktis 66, et tarbija

tegelikku kaitset ei ole võimalik saavutada, kui siseriiklik kohus ei pea omal algatusel

kontrollima liidu tarbijaõiguse normidest tulenevate nõuete järgimist. Seega on Euroopa Kohus

korduvalt leidnud, et regulatsioon, mis ei võimalda kohtul maksekäsu menetluses hinnata omal

algatusel tarbija kaitseks kehtestatud sätete järgimist, on Euroopa Liidu õigusega vastuolus.

Lisaks tuleneb kohtuasja C-679/18 punktist 23, et kohtu kohustus kontrollida omal algatusel

Euroopa Liidu õigusest tulenevate tarbijakrediidi sätete rikkumist kohaldub ka vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise kontrollile.

Lisaks järeldub Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjade C419/18 ja C483/18 otsuse punktist 67, et

kohtul peab olema õigus nõuda, ka maksekäsu kiirmenetluses, et avaldaja esitaks enda nõude

aluseks olevad dokumendid, ning punktist 68, et kohtu omal algatusel tegutsemine, sh avaldajalt

45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse

viisaeeskiri (viisaeeskiri). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32009R0810

(29.08.2024)

54

tõendite nõudmine, ei ole vastuolus võistlevuse põhimõttega, sest tegemist on nõude aluseks

olevate asjaolude tõendamisega.

Ka Riigikohus on 24.11.2023. a määruse nr 2-21-13098 punktis 13 leidnud, et sõltumata

kohtumenetluse liigist (sh ka maksekäsumenetluses) peab kohus omal algatusel (ehk ka ilma

tarbija sellekohase vastuväiteta) kontrollima tarbijakrediidilepingu kehtivust, kuna

tarbijakrediidilepingute puhul on VÕS-i §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks.

Riigikohus on rõhutanud, et selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad

tarbijakrediidilepingu sõlmimisele, ning viidanud, et selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa

Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas

on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust.

Riigikohus on nimetatud lahendis veel välja toonud, et kohus peab mh kontrollima, kas tarbijale

antud krediidi kulukuse määr on seadusega kooskõlas (p 14) ning kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (p 17). Kokkuvõtlikult on Riigikohus sama lahendi

punktis 25 välja toonud, et kuivõrd tehingu tühisuse aluseid peab kohus asja lahendamisel

arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad, ja intressikokkuleppe

kehtivuse eelduseks on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine, siis peab krediidiandja

oma nõude eeldusena vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendama. See kohustus

on krediidiandjal sõltumata menetlusliigist, s.o nii hagimenetluses kui ka nt maksekäsu

kiirmenetluses. See tähendab, et kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on tuginenud krediidiandja kohustuste

rikkumisele.

Nimetatud Euroopa Kohtu lahendite ja Riigikohtu lahendi tõttu püütakse eelnõuga leida

lahendus probleemile, kus maksekäsu kiirmenetluses esitatakse tarbijate vastu ülemääraseid

nõudeid ning kohus nende seadusele vastavust ega põhjendatust ei kontrolli. Kehtiva

regulatsiooni kohaselt ei ole maksekäsu kiirmenetluses ette nähtud ega ka praktikas esile toodud

kõiki neid eespool kirjeldatud eeldusi, mida kohus tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete

puhul peab omal algatusel kontrollima. Samuti ei näe TsMS ette maksekäsu kiirmenetluses

tõendite kogumist. Tegemist on n-ö formaalse elektroonilise menetlusega, kus puudub

igasugune nõuete sisuline kontroll ilma võlgniku sellekohase vastuväiteta, mistõttu ei vasta ka

praegune menetlus Euroopa Kohtu praktikale. Lisaks ei ole praegu maksekäsu kiirmenetluses

võimalik ka kõikide eeltoodud asjaolude kontrollimiseks vajalikus ulatuses tõendeid koguda ja

hinnata, kuna see väljuks maksekäsu kiirmenetluse olemusest ja eesmärgist ning kohtunikuabi

pädevusest.

Kuna maksekäsu kiirmenetluses kui formaalses elektroonilises menetluses hagimenetlusega

samaväärselt tõendeid hinnata ei saa, luuakse selleks, et tagada kooskõla ülalviidatud Euroopa

Kohtu lahendite ja Riigikohtu lahendiga, lahendus eelnõuga. Selle tulemusena tuleb

maksekäsuosakonnal edaspidi kontrollida: a) kas maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue

vastab maksekäsu kiirmenetluse eeldustele ning tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete

kohta sätestatavatele menetluserisustele, st kas tegemist on tarbijakrediidiga; b) kas see, mida

võlausaldaja nõuab, on põhivõlgnevus; c) et intress ei ületaks seadusjärgsele intressile

sätestatud suurust; d) et viivis ei ületaks seadusjärgsele määrale sätestatud suurust. Kui pooled

leppisid kokku väiksemas intressis ja viivises, tuleb lähtuda kokkulepitust. Samuti tuleb

maksekäsuosakonnal edaspidi kontrollida võlausaldaja esitatud arvestusi ja kontrollida, kas

võlausaldaja on arvestanud tarbija seni sama võlasuhte raames tehtud maksed ümber selliselt,

55

et need kuuluvad tasumisele esimeses järjekorras põhivõlgnevuse, seejärel seadusjärgse intressi

ja viivise katteks.

Selliste muudatuste eesmärk on, et maksekäsu kiirmenetluses ei esitataks edaspidi

tarbijakrediidilepingu alusel ülemääraseid nõudeid ega esineks formaalse menetluse

kuritarvitamist. Seeläbi parandatakse maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduste kvaliteeti.

6. Seaduse mõju

6.1. Tsiviilkohtumenetluse tõhustamine

 Sihtrühmad

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmisest mõjutatud sihtrühma

võib jagada kolmeks: kohus, menetlusosalised ja lepingulised esindajad.

6.1.1. Kohtu all peetakse silmas tsiviilasju menetlevaid kohtunikke ja kohtuametnikke.

Kohtumenetluse läbiviimine on kohtu kohustus ning konkreetse toimingu teeb kohtus kas

kohtunik, kohtujurist või istungisekretär. Seisuga 31.12.2023 on maakohtute tsiviilosakondades

ametis 100 kohtunikku, reeglina on igal maakohtunikul oma kohtuistungisekretär ja kohtujurist.

Ringkonnakohtute tsiviilkolleegiumis on 24 kohtunikku ja kohtujuristi ning Riigikohtu

tsiviilkolleegiumis 7 kohtunikku ja 12 kohtunõunikku. Eelnõu muudatused mõjutavad kõiki

tsiviilasju menetlevaid kohtunikke ja kohtuametnikke. Mõju avaldub sageli.

Maksekäsu kiirmenetlust puudutavad muudatused mõjutavad maksekäsuosakonda, mis asub

Pärnu Maakohtu juures. Maksekäsuosakonnas on ametis kolm kohtunikuabi ning 30 referenti,

lisaks osakonnajuhataja.

6.1.2. Menetlusosalistena peetakse mõju hindamise seisukohalt silmas konkreetses kohtuasjas

osalevaid isikuid, kelleks on hageja, kostja, avaldaja, vastustaja ja kolmandad isikud, samuti

menetlusosaliste seaduslikke esindajaid. Kohtute infosüsteemi andmetel osales 2023. aastal

tsiviilkohtumenetluses 93 414 füüsilist isikut ja 38 015 juriidilist isikut. Tavaliselt ei pöördu

inimene46 aasta jooksul kohtusse, seega enamikku inimesi eelnõus toodud muudatused ei

mõjuta.

Maksekäsu kiirmenetlust puudutavad muudatused mõjutavad tarbijakrediiti väljastavaid

krediidiandjaid ja tarbijaid. Eestis on registreeritud kaheksa krediidiasutust, viis välisriigi

krediidiasutuse filiaali ja 42 krediidiandjat.47

6.1.3. Lisaks puudutavad muudatused lepingulisi esindajaid. Eesti Advokatuuris on

31.12.2023. a seisuga 779 vandeadvokaati ja 353 vandeadvokaadi abi.48 Tsiviilkohtumenetluses

võivad menetlusosalist esindada ka teised TsMS-i § 218 tingimustele vastavad lepingulised

esindajad, näiteks isikud, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud

magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike

22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni (§ 218 lg 1 p 2). Professionaalsed

esindajad osalevad kohtumenetluses regulaarselt.

 Muudatus: riigilõivu tagastamise võimaldamine kohtu algatusel

46 Statistikaameti andmetel oli jaanuaris 2024 Eesti rahvaarv 1 374 687. Kohtusse pöördub Eesti elanikest aastas

6,7%. 47 Finantsinspektsioon. Pangandus ja krediit | Finantsinspektsioon. 48 Eesti Advokatuur. https://advokatuur.ee/est/advokatuur.

56

Luuakse õiguslik alus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks kohtu omal algatusel riigilõivu

tasunud menetlusosalisele, siiani oli tagastamise eelduseks menetlusosalise taotlus. 2023. aastal

tegid kohtud tsiviilkohtumenetluses 2559 riigilõivu tagastuskannet. Paljudel juhtudel on

otstarbekas enam tasutud riigilõiv menetlusosalisele tagastada ilma vastava avalduseta ning

nendel juhtudel on edaspidi riigilõivu tagastamise menetlus lihtsam. Muudatus võimaldab

kohtu töökorraldust tõhusamaks muuta. Samuti võimaldab muudatus vältida mõnel juhul

menetlusosalise riigilõivu tagastamise nõude aegumist ja aegumise tõttu riigilõivusummade

riigituludesse kandmist. Kohtutoimingute eest Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud

riigilõivu puhul ei ole võimalik eristada, millises summas on lõivu enam tasutud või millises

summas riigilõivu tagastamise nõuded aeguvad, mistõttu ei ole selliseid statistilisi andmeid

võimalik esitada.

Muudatuse mõju ulatus on väike nii kohtute töökorralduse kui ka menetlusosaliste õiguste

seisukohalt.

 Muudatus: menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise piirmäära tõstmine

ja edasikaebeõiguse täpsustamine

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaline, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 500 eurot. Hetkel on vaidlustatava summa piirmäär

280 eurot. Kohtute andmetel on kindlaksmääratud menetluskulu ja ka kaebuse hind üldjuhul

suurem kui kehtiv piirmäär.

Muudatuse mõju ulatus on väike nii kohtute töökorralduse kui ka menetlusosaliste õiguste

seisukohalt. Muudatus vähendab kohtute menetluskoormust ja hoiab ära menetlusosalistele

tekkivaid lisakulusid.

Menetluskulude vaidlustamise piirmäära tõstmine riivab PS-i §-s 15 sätestatud

kohtumenetlusele juurdepääsu põhiõigust ja §-s 24 sätestatud kohtulahendi peale

edasikaebamise põhiõigust. Põhiõiguse piirangu legitiimne eesmärk on menetlusökonoomia,

mis on põhiseaduslikku järku õigusväärtus. Menetluskulude vaidlustamise piirmäära tõstmine

on menetlusökonoomia saavutamiseks sobiv meede, kuna võimaldab piiratud kohtumenetluse

ressurssi säästlikumalt kasutada ja menetleda vähem menetluskulude kindlaksmääramise peale

esitatud kaebusi. Menetluskulude piirmäära tõstmine 280 eurolt 500 euroni on eesmärgi

saavutamiseks vajalik, kuna esinduskulud on enamasti suuremad kui 280 eurot ning senine

piirmäär ei ole täitnud selle kehtestamise eesmärki. Piirang on proportsionaalne, kuivõrd

kindlaksmääratud esinduskulud on üldjuhul praegusest vaidlustamise piirmäärast suuremad

ning menetlusökonoomia eesmärgist lähtudes on põhjendatud mitte võimaldada vaielda

väiksemate summade üle.

 Muudatus: isikute ringi täpsustamine, kes võivad esitada menetlusabi määruste

peale määruskaebusi

Muudatus täpsustab, et Rahandusministeeriumil on õigus esitada määruskaebus siis, kui riik on

kohtuasjas menetlusosaline ning kohus saadab edaspidi menetlusabi andmise määruse ärakirja

Rahandusministeeriumile ainult siis, kui riik on kohtuasjas menetlusosaline.

Muudatuse mõju on positiivne nii kohtute töökorralduse kui ka menetlusosaliste õiguste

seisukohalt. Muudatus vähendab kohtute menetluskoormust ja hoiab ära menetlusosalistele

57

tekkivaid lisakulusid. Kohtud saavad vabanevat ressurssi kasutada olulisemate

menetlustoimingute tegemiseks.

 Muudatus: hagi tagamise avalduse läbivaatamise tähtaja pikendamine

2023. aastal vaadati maakohtutes läbi 803 hagi tagamise avaldust. Hagi tagamise avalduse

läbivaatamistähtaja pikendamine ühelt päevalt kolmele võimaldab kohtunikul rohkem

kohtuasja süveneda, et teha tagamise või tagamata jätmise kohta põhjendatud otsustus. Seda

saab pidada muudatuse positiivseks mõjuks. Negatiivse mõjuna tuleb arvestada riskiga, et kui

seadus võimaldab kohtul hagi tagamise avalduse lahendada senisest hiljem, on kostjal rohkem

aega astuda samme, et hagi rahuldava otsuse täitmist raskendada või see võimatuks muuta,

näiteks vara realiseerida ja muuta ennast varatuks. Muu hulgas tuleb arvesse võtta, et kohus

tagab hagi üksnes siis, kui esineb objektiivne oht, et lahendi täitmine võib olla raskendatud või

võimatu. Kiireloomulised hagi tagamise taotlused tuleb kohtul ka edaspidi läbi vaadata kiiresti,

et hageja õigused ei saaks kahjustada.

Muudatuse põhjendusena on toodud esile, et kuna kehtiv tähtaeg on väga lühike, pelgavad

kohtunikud hagi tagada ja jätavad pigem tagamata, mis võib olla hagejale kahjulik, ning et

tähtaja pikendamine võimaldaks rohkem asjaoludesse süveneda, sealhulgas juhul, kui hagi

tagamise avalduse lahendab taotluse ümberjagamise tulemusena muu kohtunik kui see, kelle

menetluses on kohtuasi, kus hagi tagamist taotletakse, ning kes ei ole kohtuasja asjaoludega

eelnevalt kursis. Tegemist on olukorraga, kus kohus jätab hagi tagamata. Hagi tagamata jätmise

peale ei ole võimalik edasi kaevata, mistõttu selliseid statistilisi andmeid ei ole.

 Muudatused: lihtmenetluse piirmäära tõstmine ja kirjaliku menetluse määramise

sätte kehtetuks tunnistamine

Kehtiva õiguse kohaselt on lihtmenetluse rahaline piir põhinõudena 3500 eurot ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurot. Eelnõu kohaselt on vastavad piirmäärad 5000 eurot ja 10 000 eurot.

Lihtmenetluse piirmäära tõstmise tulemusena kaob vajadus sätte järele, mis võimaldab kohtul

määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab

4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole.

Kui 2023. aastal oli keskmine menetlusaeg lihtmenetluses, asjades, kus tsiviilasja hind on kuni

3500 eurot, 109 päeva, siis hagisid hinnaga 3500 – 10 000 eurot menetleti keskmiselt 166 päeva.

Arvestades kohtule esitatud rahaliste nõuete suurust, võib lihtmenetluse asjade hulga kasvu,

menetlust lihtsustavate võimaluste kasutamise sagenemist ning eeldatavasti ka menetlusaja

lühenemist prognoosida umbes viiendiku hagimenetluste puhul.

Lihtmenetluse laialdasem kasutamine vähendab eeldatavasti kohtute töökoormust ning täidab

menetlusökonoomilist eesmärki. Kuivõrd menetlusliigi valik ei tohiks mõjutada kohtupidamise

resultaati, siis on mõju menetlusosalistele pigem väike.

Kohtu jaoks on muudatus positiivne. Kohtul on võimalik lahendada väikese rahalise väärtusega

ja sisult lihtsad asjad võimalikult kiiresti ning väikeste kuludega. Apellatsioonimenetluses

suureneb nende kohtumenetluste arv, mille puhul on ringkonnakohtul võimalik jätta ilmselgelt

põhjendamatud apellatsioonkaebused menetlusse võtmata. Muudatus võimaldab

kohtumenetluse ressurssi efektiivsemalt kasutada ja muudab seeläbi kohtumenetluse kiiremaks.

 Muudatus: tagaseljaotsuse peale kaja esitamise regulatsiooni muutmine

58

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib muudatuse kohaselt kaja esitada 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest teada. Nendes asjades, mis

lahendatakse tagaseljaotsusega, ei ole menetlusosalisel edaspidi võimalik valida, kas arvestada

kaja esitamise tähtaega alates otsusest teadasaamisest või täitemenetlusest teadasaamisest.

Maakohtud lahendasid 2023. aastal 5304 kohtuasja tagaseljaotsusega. Kaja esitati 80 otsuse

peale. Muudatuse mõju on vähene. Võib eeldada, et menetlusaeg lüheneb ja õigusrahu saabub

kiiremini.

 Muudatus: surnuks tunnistamise määruse edastamise ja riigile teadaolevate

andmete ja isiku surnuks tunnistamise kohta seisukoha esitamise regulatsiooni

muutmine

Kohtud ei pea edaspidi Siseministeeriumile edastama surnuks tunnistamise asjades tehtud

kohtumäärusi. 2024. aastal oli maakohtutes 35 isiku surnuks tunnistamise ja surmaaja

tuvastamise menetlust. Nende menetluste osakaal tsiviilasjadest on küll väike, kuid toob kaasa

ebavajaliku kohtutoimingu lahendi e-postiga edastamisel.

Muudatuse järel saab siseminister surnuks tunnistamise asjades riigile teadaolevate andmete ja

isiku surnuks tunnistamise kohta seisukoha esitamise õiguse anda Politsei- ja Piirivalveametile

ning Siseministeeriumi roll informatsiooni vahendajana kaob ära. Muudatuse järel saab kohus

surnuks tunnistamise asjades vastused kiiremini otse infoallikast. Kuigi surnuks tunnistamise

menetluste hulk aastas ei ole suur ning muudatuse mõju on seetõttu pigem väike, aitab

muudatus siiski protsessis tarbetut bürokraatiat vähendada.

Muudatuse mõju on positiivne nii kohtute kui ka Siseministeeriumi töökorralduse seisukohalt.

Muudatus vähendab kohtute ja Siseministeeriumi töökoormust kohtulahendite edastamisel ja

vastuvõtmisel. Kohtud saavad vabanevat ressurssi kasutada olulisemate menetlustoimingute

tegemiseks.

 Muudatus: teatud hagita menetlustes lahendab lõpplahendi peale esitatud

määruskaebuse üks ringkonnakohtunik

Ringkonnakohtusse edastatud määruskaebuste arv on viimastel aastatel püsinud stabiilselt suur.

Kui 2016. aastal saabus ringkonnakohtutesse 1639 määruskaebust, siis 2021. aastal 1812 ning

2023. aastal 1579. Need arvud sisaldavad nii hagi- kui ka hagita menetluses esitatud

määruskaebusi.

Ringkonnakohtud lahendasid 2023. aastal 1594 määruskaebust, sealhulgas vaadati hagita

menetluses läbi 945 määruskaebust. Keskmine menetlusaeg hagita menetluses oli 101 päeva

(2020. aastal oli 79 päeva). See keskmine sisaldab nii hagita menetluses menetluslike määruste

peale esitatud määruskaebusi kui ka lõpplahendite peale esitatud määruskaebusi.

Määruskaebuste osakaal kõikidest edasikaebustest ringkonnakohtutes oli 2016. aastal 55% ja

2023. aastal 60%.

Määruskaebemenetluse osakaalu suurenemine on oluliselt mõjutanud ringkonnakohtu

töökoormust ja menetlusaegu. 2023. aastal lahendati ringkonnakohtutes

apellatsioonimenetluses tsiviilasjad keskmiselt 240 päevaga (2020. aastal 182 päevaga) ning

määruskaebemenetluses keskmiselt 90 päevaga (2020. aastal 66 päevaga).

59

Muudatus võimaldab ringkonnakohtu ressurssi säästlikumalt kasutada. Arvestades 2023. aasta

menetlusstatistikat, võib eeldada, et ringkonnakohtus vaataks edaspidi kolme kohtuniku asemel

üks kohtunik läbi suurusjärgus 540 määruskaebust. Neil kohtunikel, kes ei osale edaspidi

kolmeliikmelises koosseisus, jääb enam aega tegeleda teiste kohtumenetlustega. Kohtu töö

peaks muutuma efektiivsemaks ja menetlusosalise jaoks peaks saabuma kiiremini õigusrahu.

 Muudatus: täpsustamine, kuidas toimub riigi õigusabi andmise määruste

kättetoimetamine Eesti Advokatuurile

Muudatuse tulemusena saab riigi õigusabi andmise määruse Eesti Advokatuurile

kättetoimetada üksnes riigi õigusabi infosüsteemi kaudu ning see loetakse kättetoimetatuks, kui

advokatuur kinnitab riigi õigusabi infosüsteemis selle vastuvõtmist.

Muudatuse mõju on positiivne nii kohtute (peamiselt tsiviil- ja halduskohtute), prokuratuuri

ning uurimisasutuste töökorralduse kui ka advokatuuri seisukohalt. See aitab muuta määruse

kättetoimetamist selgemaks ning vähendab menetluskoormust, mille tulemusel saab vabanevat

ressurssi kasutada olulisemate (menetlus)toimingute tegemiseks.

 Muudatus: tunnistatakse kehtetuks riigi õigusabi tasu ja kulude

hüvitamiskohustusega seotud ülevaate esitamise kohustus

Tegemist on sellise sätte kehtetuks tunnistamisega, mis reguleerib aruannete esitamist Justiits-

ja Digiministeeriumile, kuid mida praktikas ei ole kasutatud ning mille rakendamine ei ole

tehniliselt võimalik. Kuna menetluskulude, sealhulgas hüvitatavate riigi õigusabi tasude ja

kulude sissenõudmine toimub kogumina ning nende eristamine ei ole olnud võimalik ega

otstarbekas, ei too muudatus kaasa muudatusi sihtrühma jaoks. Muudatus aitab kaasa

õiguskeskkonna selgusele ja korrastamisele, kõrvaldades normi, millel puudub praktiline

rakendatavus.

 Muudatus: tarbijate piirarvu regulatsiooni täpsustamine õiguskaitsemeetme

määramise esindushagi menetlemisel

Kollektiivsete esindushagide menetluse loomise regulatsioon jõustus 01.01.202549.

Esindushagide menetluse loomise mõju on hinnatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivsete esindushagide menetluse loomine)

seletuskirjas50. Eelnõu ettevalmistamise ajal ei ole teada, et Eesti kohtutesse oleks esitatud

õiguskaitsemeetme saamise esindushagisid. Muudatuste eesmärk on tagada rikkumisest

mõjutatud tarbijate, ettevõtjate ja pädevate üksuste võrdne kohtlemine esindushagide

menetlemisel.

6.2. Tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete menetlemist puudutavad muudatused

 Sihtrühmad

Sihtrühmadeks on tsiviilasju menetlevad kohtunikud ja kohtuametnikud, menetlusosalised ning

menetlusosaliste seaduslikud ja lepingulised esindajad. Täpsemalt vt sihtrühmade kohta

seletuskirja punkte 6.1.1–6.1.3.

49 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (kollektiivse esindushagi menetluse

loomine). 50 Kättesaadav Riigikogu veebilehel 334SE menetluse materjalide juures.

60

 Muudatus: tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete menetlemise

täpsustamine maksekäsu kiirmenetluses

Muudatuste eesmärk on tagada, et avaldajad ei kuritarvitaks maksekäsu kiirmenetlust ega

nõuaks tarbijatelt tarbijakrediidilepingu alusel ülemääraseid summasid.

Muudatused puudutavad tarbijaid, kellele on väljastatud tarbijakrediit – ja potentsiaalselt ka

neid tarbijaid, kellele antakse tarbijakrediiti tulevikus – ning kelle vastu esitatakse

tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded kas maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses,

samuti neid tarbijaid, kellele otsustatakse tulevikus muudatuste tõttu tarbijakrediiti mitte anda.

Mõjutatud on tarbijakrediidi väljastamisega tegelevad krediidiandjad. Seejuures nii need

krediidiandjad, kes tarbijakrediiti andes potentsiaalselt rikuvad vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kui ka need, kes seda põhimõtet järgivad. Mõlemasse rühma kuuluvad

krediidiandjad saavad edaspidi maksekäsu kiirmenetluses nõuda vaid põhivõlgnevuse ja

seadusjärgse intressi ning seadusjärgse viivise tasumist, st nende nõuete tasumist, mida VÕS

võimaldab tasuda juhul, kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

See ei piira hagiavalduse esitamist ülejäänud nõuete sissenõudmiseks. Krediidiandjal tuleb

edaspidi kaaluda, kas esitada nõuded maksekäsu kiirmenetluses potentsiaalselt väiksemas

määras ja ta saab lahendi kiiresti ja odavalt, või esitada nõuded hagimenetluses tarbijaga

kokkulepitud määras, siis on menetlus aga kallim ja aeglasem. Hagimenetluses kontrollib

kohus, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti tuleb

võlausaldajal arvestada, et tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete puhul on maksekäsu

kiirmenetluses teatud erandid (TsMS § 150 lg 1 muudatus ja § 4841 täiendamine), mis on

suunatud sellele, et avaldus oleks sisult kvaliteetne ja esitataks üksnes seadusega lubatud

nõudeid.

Nn korraliku krediidiandja jaoks toovad muudatused kaasa selle, et edaspidi on võlgnevuse

täies ulatuses sissenõudmine kallim ja ajamahukam. Võib juhtuda, et nende kõrvalnõuete

sissenõudmiseks, mida maksekäsu kiirmenetluses nõuda ei saa, ei ole otstarbekas hagimenetlust

algatada. Tuleb silmas pidada, et maksekäsu kiirmenetluses on võimalik esitada rahalisi

nõudeid summas kuni 8000 eurot, mis hõlmab nii põhi- kui ka kõrvalnõudeid ja kõrvalnõuded

ei tohi ületada põhinõuet. Seega nt juhul, kui kokkulepitud intressimäär on seadusjärgsest

intressist suurem (edaspidi on maksekäsu kiirmenetluses lubatud nõuda üksnes seadusjärgset

intressi ja viivist), võivad kõrvalnõuete summad, mida maksekäsu kiirmenetluses nõuda ei saa,

olla piisavalt väikesed, et hagimenetluses nõude esitamine ei oleks otstarbekas. See võib

krediidiandjatele tuua kaasa vajaduse oma ärimudel üle vaadata. Näiteks võivad muudatused

tuua kaasa selle, et korralikult vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud võlausaldaja ei

vali enam maksekäsu kiirmenetlust (või kaalub seda põhjalikumalt) ja algatab selle asemel kohe

hagimenetluse, kuna soovib ka muude tarbijakrediidilepingus kokku lepitud ja VÕS-i alusel

lubatud nõuete sissenõudmist (nt sissenõudmiskulu); hagimenetlusega kaasnevad

menetluskulud.

Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud võlausaldajad valivad maksekäsu

kiirmenetluse asemel (või ka kõrvalnõuete sissenõudmiseks, mida maksekäsu kiirmenetluses

edaspidi nõuda ei saa) hagimenetluse, on see hagiavalduse rahuldamise korral tarbijale oluliselt

kallim, kuna hagimenetlusega kaasnevad maksekäsu kiirmenetlusega võrreldes suuremad

kulud; lisaks enda menetluskuludele tuleb kaotanud poolel tasuda ka vastaspoole

61

menetluskulud, sh vastaspoole õigusabikulud (maksekäsu kiirmenetluses on väljamõistetavad

menetluskulud ühetaoliselt 20 eurot kõigis maksekäsu kiirmenetluse asjades (TsMS § 4842)).

Muudatused mõjutavad maksekäsuosakonna tööprotsesse. Maksekäsuosakonnal tuleb edaspidi

tarbijakrediidiasjades tõendite alusel kontrollida, kas maksekäsu kiirmenetluse eeldused

täidetud, kas avalduses märgitud nõuded on olemas ja vastavad seadusega lubatud suurusele.

Maksekäsuosakonnale kehtestatud tähtaega makseettepaneku tegemiseks pikendatakse senise

kümne tööpäeva asemel kahekümnele tööpäevale. Tähtaja pikendamisega leevendatakse

lisanduvate kontrollidega kaasnevat töökoormust.

Maakohtute koormus tõenäoliselt kasvab, kui hagimenetlusse esitatakse tarbijaga kokkulepitud

ning VÕS-i alusel lubatud nõudeid, mida enam maksekäsu kiirmenetluses nõuda ei saa.

Eeldatavasti esitatakse tulevikus ka omajagu maksegraafikuid kompromissina kinnitamiseks.

Maakohtu kohtunike töökoormuse leevendamiseks tarbijakrediidiasjade lahendamisel,

võetakse kasutusele IT-lahendus, mis abistab kohtunikke vastustundliku laenamise põhimõtte

kontrollimisel hagimenetluses. Krediidiandja peab avalduse esitamisel täitma andmeväljad, mis

võimaldab kohtul väiksema töö- ja ajakuluga hinnata, kas vastutustundliku laenamise

põhimõtet on nõuetekohaselt järgitud. Loodava struktureeritud vormi kasutuselevõtmine

koostoimes muude kavandatud ja juba arenduses olevate tehniliste lahendustega võimaldab

maakohtute koormust tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete läbivaatamisel oluliselt

leevendada, mille tulemusel lüheneb ka menetlusaeg. Maakohtu rakendatavaid menetlusnorme

eelnõu ei mõjuta, seega maakohtule muudatustega hagimenetluses uudset ja õppimist vajavat

ei kaasne.

Siiani ei ole menetlusstatistika näidanud, et tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete

menetlemine hagimenetluses oleks oluliselt suurenenud. 2024. aastal esitati maakohtutele 4673

tarbijakrediidilepingust tulenevat hagiavaldust.51 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale

laekus 2024. aastal lahendamiseks 47 380 maksekäsu kiirmenetluse asja. Võlanõude avaldusi

esitati kokku 46 429 (7,4% vähem kui 2023. aastal), millest 48%, s.o 23 752 avaldust olid

tarbijakrediidilepingu asjad.52

Maakohtutele on 2025. aasta esimese kümne kuu jooksul esitatud 4582 tarbijakrediidilepingust

tulenevat hagiavaldust. Samal perioodil on Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale esitatud

7981 tarbijakrediidilepingust tulenevat võlanõuet.53 Kuigi võrreldes aastataguse perioodiga on

hagiavalduste arv mõnevõrra kasvanud ja maksekäsu kiirmenetluste arv vähenenud, ei ole

andmetes täheldatav, et hagiavalduste kasv oleks olnud proportsionaalne maksekäsu

kiirmenetluse avalduste vähenemisega. Seega ei ole muudatused tarbijakrediidilepingust

tulenevate nõuete menetlemise korras ja kohtupraktikas maksekäsumenetluses54 seni kaasa

toonud tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete massilist esitamist hagimenetluses.

Tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemisel maksekäsu kiirmenetluses tehtavate

muudatuste PS-i riive legitiimne eesmärk on tagada kostja suhtes õiglane kohtumenetlus, mis

on hõlmatud PS-i §-ga 15 tagatud igaühe põhiõigusega pöörduda oma õiguste ja vabaduste

kaitseks kohtusse. Samuti on muudatuste legitiimne eesmärk tagada menetlusökonoomia, mis

51 Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute interaktiivne menetlusstatistika. – Microsoft Power BI. 52 Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2024. aasta menetlusstatistika töökoormusmetoodika põhimõtete alusel –

Kohtute aastaraamat 53 Samal perioodil 2024. a maakohtule esitatid 3892 tarbijakrediidilepingust tulenevat hagiavaldust ning

maksekäsuosakonnale 19 301 tarbijakrediidilepingu asja. 54 Maksekäsuosakonda tuleb esitada tõendid tarbijakrediidinõude lahendamiseks (06.05.2025). – kohus.ee

62

on põhiseaduslikku järku väärtus, kuna meetmete rakendamine võimaldab kokku hoida kohtu

ressurssi. Lisaks tagatakse muudatustega korrakohast õigusemõistmist.

Muudatusi rakendatakse, kui majandustegevusega tegelev juriidilisest isikust võlausaldaja

soovib oma tarbijakrediidilepingutest tulenevat nõuet nõrgema osapoole vastu maksma panna

maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetlus on alternatiivne formaalne ja lihtsustatud

menetlus. Võlausaldajal on võimalik valida, kas esitada oma nõue maksekäsu kiirmenetluses

või hagimenetluses. Seega ei ole takistatud võlausaldaja õigus pöörduda oma õiguste kaitseks

kohtu poole.

Muudatustega loodavad meetmed on sobivad ja vajalikud, kuivõrd võimaldavad kohtul

kontrollida avalduse nõuetele vastavust, maksekäsu kiirmenetluse lubatavust. Samuti

võimaldavad muudatused tagada, et maksekäsu kiirmenetluses ei esitataks nõrgema osapoole

suhtes ja kohus ei teeks lahendit selliste nõuete kohta, mille esitamist materiaalõigus ei

võimalda arvestades, et maksekäsu kiirmenetluses ei saa kontrollida, kas võlausaldaja järgis

tarbijakrediidi väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kui muudatusi ei loodaks, ei oleks võimalik tagada, et võlausaldaja ei esitaks maksekäsu

kiirmenetluses nõudeid, mida ta ei saaks materiaalõiguse kohaselt teha ja mida kohus ei saaks

rahuldada hagimenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu.

Samuti ei saaks kohus tõhusalt kontrollida maksekäsu kiirmenetluse lubatavust ja avalduse

nõuetele vastavust.

Muudatustega kaasnev hageja põhiõiguste võimalik riive on mõõdukas. Võlausaldaja ei saa

eeldada, et tal on võimalik saada Eesti Vabariigi nimel kohtumenetluse kaudu täitedokument

kohtule oma nõude kohta nõuet tõendavaid dokumente esitamata.

 Muudatus: tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta kohtule avalduse

esitamine elektrooniliselt

Muudatuse tulemusena tuleb krediidiandjal või muul võlausaldajal esitada

tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded kohtule elektrooniliselt.

Muudatuse eesmärk on esitada kohtule vajalikud andmed, täites vastavad struktureeritud

andmeväljad, mis võimaldab kohtul lihtsamini kontrollida avalduse andmeid ja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

Avalduse elektroonilise esitamise kohustuse loomise kaudu on võimalik optimeerida kohtute

koormust tarbijakrediidiasjade menetlemisel.

Muudatusest on mõjutatud krediidiandjad ja muud võlausaldajad, kes esitavad kohtule

tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid, nende esindajad, samuti kohtud. Samuti on

mõjutatud tarbijad, kelle suhtes võimaldab uue infotehnoloogilise lahenduse kasutamine teha

edaspidi kiiremini õigeid lahendeid.

6.3. Halduskohtumenetluse tõhustamine

 Muudatus: võimaldatakse haldusakti ilmselge õigusvastasuse korral teha juba

eelmenetluse käigus kaebust rahuldav otsus

 Muudatus: võimaldatakse kohtul teha haldustoiminguks loa andmise määrus

esmalt ilma kirjeldava ja põhjendava osata

 Muudatus: määrus asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi muudetakse viivitamata

täidetavaks

63

 Muudatus: võimaldatakse viisaotsuse peale esitatud kaebuste lahendamine kohtu

õiglasel äranägemisel lihtmenetluses

Halduskohtute töö tõhustamist puudutavate kohtumenetluse normide muutmise eesmärgiks on

kohtumenetluse kiirendamine, tõhustamine ning paindlikumaks muutmine.

Kohtulahendite statistika

Muudatustega kaasneva mõju analüüsimiseks vaadati läbi halduskohtute üldine

menetlusstatistika, kuna eeltoodud kohtumenetluse normide muudatused, võivad olenemata

valdkonnast puudutada kõiki halduskohtumenetlusi.

Vaadates halduskohtutesse 2019–2023 saabunud haldusasju, on näha, et kohtumenetluste arv

suureneb. Kui 2019. aastal saabus halduskohtusse 2535 haldusasja, siis 2023. aastal oli neid

juba 3081.

Tabel 2. Tallinna ja Tartu halduskohtute kohtumenetlused aastatel 2019−2023

Allikas: kohtute menetlusstatistika55, Justiitsministeerium

Muudatus, mis võimaldab kohtul teha juba eelmenetluses kaebust rahuldav otsus, puudutab

menetlusi, kus on kaalumisel haldusakti õiguspärasus.

Kohtumenetluse statistikast ei tulene andmeid selle kohta, kui paljudes menetlustes võiks

selline haldusakti hindamine kõne alla tulla, aga kuna halduskohtumenetluse üldine eesmärk on

kaitsta isikut riigivõimu omavoli eest, siis võib öelda, et enamikus halduskohtus toimuvatest

menetlustest hinnatakse riigivõimu poolt isiku suhtes tehtud üksikotsuste (ehk haldusaktide)

õiguspärasust.

Muudatus, mis võimaldab kohtul taotluse kiiremaks lahendamiseks teha haldustoiminguks loa

andmise määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kui viivitus võib taotluse eesmärgi

saavutamist oluliselt raskendada või võimatuks muuta, puudutab kõiki haldustoiminguks loa

andmise menetlusi.

Peamiselt annavad halduskohtud lube järgmisteks toiminguteks: Maksu- ja Tolliametile (MTA)

täitmist tagavate toimingute tegemiseks (2023. aastal 70 taotlust), PPA taotlused isiku

kinnipidamiseks kinnipidamiskeskuses (2023. aastal 272 taotlust), Rahapesu Andmebüroo

(RAB) taotlused vara käsutamise piiramiseks ja/või vara riigi omandisse kandmiseks (2023.

aastal 46 taotlust), Kaitseressursside Ameti taotlused kutsealuste lubade ja õiguste piiramiseks

(2023. aastal 61 taotlust), Kaitseväe taotlused aresti seaduslikkuse tuvastamiseks (2023. aastal

17 taotlust), PPA taotlused korrakaitsemenetluses valduse läbivaatuseks (2023. aastal 5

55 Kohtute menetlusstatistika, Justiitsministeerium. https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtute-menetlusstatistika

(12.08.2024).

2019 2020 2021 2022 2023

Saabunud haldusasjad 2535 2737 3124 2771 3081

Lahendatud haldusasjad 2388 2531 2795 2736 2923 Lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg (päevades)

125 126 128 151 162

64

taotlust)56. Seega võib öelda, et haldustoiminguks loa andmise menetlusi oli 2023. aastal

umbkaudu 480, mis moodustab 16% kõikidest haldusasjadest.

Joonis 5. Haldustoiminguks loa andmise menetlused halduskohtus 2023. aastal57

Kohtualluvuse muutmise määrusi tehti 2023. aastal kohtusse saabunud 456 kohtuasjas. Seega

puudutasid 2023. aastal kohtualluvuse muudatused kohtusse sisse tulnud kohtuasjade

koguarvust ligikaudu 15%.

Viisaotsuste vaidlustamine kohtus ei olnud VMS-i kohaselt lubatud kuni 2021. aasta

Riigikohtu otsuseni58 (PSJVo nr 5-20-10), millega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks

VMS-i sätted, mis välistasid välismaalasel viisavaba viibimisõiguse tühistamise otsuse

vaidlustamiseks kaebuse esitamise halduskohtule. Pärast seda on kohtud võtnud viisaasju

menetlusse EL-i õiguse alusel. Viisaotsustega seotud vaidlusi on ajavahemikus 2021–2023

olnud halduskohtu menetluses 14. Kuna praegu on Riigikogu menetluses välismaalaste

seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisaotsuse

vaidlustamine) eelnõu (603 SE), millega nähakse ette viisaotsuste vaidlustamise regulatsioon,

siis võib eeldada, et viisaotsuste peale esitatud kaebuste arv tulevikus kasvab.

Mõju kohtutele ja kohtupidamisele

Kohtumenetluse tõhustamiseks tehtavatel muudatustel on otsene mõju kolmele kohtuastmele –

halduskohtule, ringkonnakohtule ja Riigikohtule. Eestis on kaks halduskohut – Tallinna

Halduskohus ja Tartu Halduskohus, kokku 4 kohtumajaga. Tallinna Halduskohtus töötab 17

kohtunikku ning Tartu Halduskohtus 8 kohtunikku.59 Samuti mõjutavad muudatused Tallinna

Ringkonnakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiume ning Riigikohtu

halduskolleegiumi. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumis on 7 kohtunikku ja Tartu

56 Kohtute menetlusstatistika, Justiitsministeerium. https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtute-menetlusstatistika

(12.08.2024). 57 Andmed põhinevad kohtute infosüsteemis registreeritud haldusasjade kategooriatel, seetõttu võib tegelik

menetluste arv mõnevõrra erineda. 58 PSJV 20.04.2021. a otsus nr 5-20-10. Välismaalaste seaduse § 10018 koosmõjus § 10010 lõikega 1 ja § 10013

lõikega 2 põhiseaduspärasuse kontroll–Riigi Teataja 59 Kohtute menetlusstatistika, ülevaade kohtusüsteemist, Justiitsministeerium. https://www.kohus.ee/eesti-

kohtud/kohtute-menetlusstatistika (12.08.2024).

65

Ringkonnakohtu halduskolleegiumis 4 kohtunikku.60 Riigikohtu halduskolleegiumisse kuulub

5 kohtunikku. Lisaks kohtunikele puudutavad muudatused ka haldusasjadega tegelevaid

kohtujuriste ja muid kohtuametnikke.

Üldiselt avaldavad kohtusüsteemi tõhustamiseks kavandatavad muudatused kohtusüsteemile ja

kohtunikele positiivset mõju, kuna muudatuste eesmärk on kohtute koormuse vähendamine ja

ühtlustamine ning kohtute töö paindlikumaks muutmine.

Muudatus, mis võimaldab haldusakti ilmselge õigusvastasuse korral teha juba eelmenetluses

kaebust rahuldav otsus, vähendab kohtute töökoormust. Kui haldusaktil on ilmselged vead,

mida kohtul on võimalik eelmenetluses selgelt tuvastada, siis ei ole edasiste toimingute

tegemine enam põhjendatud ning kohus võib teha otsuse kaebuse ja vastuste põhjal.

Muudatus, mis võimaldab kohtul teha haldustoiminguks loa andmise määrused esmalt

kirjeldava ja põhjendava osata, mõjutab samuti kohtute töökoormust. Kuna kirjeldava ja

põhjendava osata määruse võib teha üksnes olukorras, kus selle tegemine raskendaks viivituse

tõttu oluliselt haldustoiminguks loa andmise taotluse esitamise eesmärgi saavutamist või

muudaks selle võimatuks, on sättel abistav toime olukorras, kus kohtul tekib määruste

põhjendamise tagajärjel erakordselt suur koormus ning asja lahendamine on ülimalt

kiireloomuline, näiteks massilise sissrände korral rahvusvahelise kaitse taotlejate

kinnipidamiseks. Samuti aitab see muudes olukordades, kus kohtumäärus haldustoiminguks loa

andmiseks on vaja esitada kiiresti, kuid kohtul puudub võimekus vajaliku kiirusega

kohtumääruse põhjendusi kirjutada.

Muudatus annab võimaluse kohtul esitada kohtumääruse resolutsioon kohe ning alles seejärel

asuda põhjendusi formuleerima. Lisaks töökoormusele on muudatusel positiivne mõju kohtu

töökorraldusele, sest regulatsioon täpsustab seaduses tähtajad, mille jooksul on võimalik

menetlusosalisel kohtult kirjeldavat ning põhjendavat osa nõuda ning millise aja jooksul peab

kohus määrust kirjeldava ja põhjendava osaga täiendama.

Regulatsioon, millega muutub kohtumäärus asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi viivitamata

täidetavaks, on samuti positiivse mõjuga eelkõige kohtute töökorraldusele. Sellega luuakse

selgus, mis hetkest alates saab kohus, kellele kohtuasi üle antakse, asuda menetlustoiminguid

tegema. Kuna kehtiva regulatsiooni järgi antakse kohtuasi õigele kohtule üle alles pärast

üleandmise määruse jõustumist, on kohtud aja kokkuhoidmiseks püüdnud leida lahendusi,

kuidas asja enda alluvusse võttev kohus saaks asuda võimalikult kiiresti menetlustoiminguid

tegema. Samuti on olnud erinevat tõlgendamist seoses üleandmise määruse jõustumise

tähtaegadega. Kõnealune muudatus mõjub seega positiivselt nii töökorralduse selgusele kui

ka kohtute ajaplaneerimisele ning menetluse kiirusele. Kuna üleandmise määrusi

vaidlustatakse väga harva, ei ole muudatusel olulist mõju menetlusosaliste õiguste kaitsele.

Lisaks jääb muudatuse jõustudes alles üleandva kohtu õigus teha kiireloomulisi

menetlustoiminguid, näiteks määrata esialgne õiguskaitse.

Viisaotsuste peale esitatud kaebuste lahendamine lihtmenetluses aitab vähendada kohtute

töökoormust, kuna võimaldab kohtul senisest paindlikumalt lahendada välimaalaste

viisaotsuste peale esitatud kaebusi. Lihtmenetluses kohaldab kohus üksnes

halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid. See võimaldab ökonoomsemat ja kiiremat menetlust

ning suuremat paindlikkust kohtutel ise otsustada lihtmenetluse kohaldamise üle, kuivõrd

60 Andmed võetud kohtute veebilehelt (12.08.2024).

66

kohtunikel ei ole vaja enam hinnata kohtus kaitstava õiguse riive intensiivsust, samuti ei ole

vajalik menetlusosaliste selgesõnaline nõusolek. Kuna viisaotsuseid puudutavaid kohtuvaidlusi

on seni olnud vähe, on muudatuse mõju kohtutele pigem väike.

Mõju menetlusosalistele

Muudatus, mis haldusakti ilmselge õigusvastasuse korral võimaldab juba eelmenetluses teha

kaebust rahuldav otsus, mõjutab kõiki menetlusosalisi ning eelkõige haldusorgaineid.

Muudatuse mõju haldusorganitele võib pidada pigem positiivseks, sest hoitakse kokku

haldusorganite aega, mis muidu kuluks edasises kohtumenetluses osalemiseks. Kui haldusakti

õigusvastasus on ilmselge, siis viiks edasine kohtumenetlus niikuinii kaebuse rahuldamiseni.

Samas, kui haldusorgan ei nõustu kohtu hinnanguga haldusakti õigusvastasuse kohta, saab

minna kohtumenetlusega edasi järgmises kohtuastmes.

Muudatuste mõju ulatust haldusorganitele on keeruline hinnata, sest praegu ei ole täpselt teada,

kui paljudel juhtudel on haldusaktil ilmselged vead.

Haldusorganitele on positiivne mõju ka regulatsioonil, mis võimaldab teha haldustoiminguks

loa andmise määrused esmalt kirjeldava ja põhjendava osata. Seda võib teha eelkõige

olukordades, kus haldusorganitel on toimingutega kiire, näiteks massilise sisserände puhul, kui

kohtutel tuleb anda menetlust korraldavale haldusorganile (PPA) korraga väga palju lube

sisserännanute kinnipidamiseks.

Kohtumenetlust tõhustavad ja kiirendavad muudatused puudutavad kogu elanikkonda ning

neil on inimeste õiguste kaitsele positiivne mõju. Haldusakti ilmselge õigusvastasuse korral

isiku kaebuse kohene rahuldamine aitab kaasa isiku õiguste tõhusamale kaitsele ning õigusrahu

saavutamisele.

Samuti puudutavad kõiki isikuid muudatused, mille kohaselt võib haldustoiminguks loa

andmise määrused teha esmalt kirjeldava ja põhjendava osata ning mille järgi muutuvad asja

üleandmise määrused viivitamata täidetavaks. Nende muudatuste mõju on inimestele pigem

väike, sest näiteks kohtualluvust saab muuta ka juba kehtiva õiguse järgi. Edaspidi saab asja

enda alluvusse saav kohus hakata vajalike menetlustoimingutega kiiremini tegelema.

Haldustoiminguks loa andmise määrusi puudutavad muudatused võimaldavad inimestel saada

kohtu hinnang nende suhtes tehtava toimingu kohta kiirelt kätte ning kavandatavad muudatused

loovad selguse, millise aja jooksul peab isik otsustama, kas soovib saada kohtult põhjendusi

määruse edasikaebamiseks. Samuti on selgelt kirjas, millise aja jooksul tuleb kohtul kirjeldus

ja põhjendused esitada. Esmalt ilma kirjeldava ja põhjendava osata võib kohus määrused teha

üksnes siis, kui selle tegemine raskendaks viivituse tõttu oluliselt haldustoiminguks loa andmise

taotluse esitamise eesmärgi saavutamist või muudaks selle võimatuks. Seega puudutab see

üksnes olukordi, kus kohtu luba tuleb anda väga kiiresti ning taotluse eesmärki ei ole hilisema

kohtumääruse puhul enam võimalik saavutada.

Viisaotsuste peale esitatud kaebuste lahendamine lihtmenetluses mõjutab Eestisse viisa alusel

või viisvaba viibimisõiguse alusel tulla soovivaid välismaalasi. Kavandatavatel muudatustel

võib välismaalastele olla nii positiivne kui ka negatiivne mõju. Negatiivne mõju avaldub

eelkõige selles, et kohtutel on võimalik nende kaebusi viisaotsuste peale senisest lihtsamini

lahendata lihtmenetluses, kus kohus järgib üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid,

67

kuid teisalt toob lihtmenetluse kohaldamine neile kiirema ning väiksemate menetluslike

viivitustega lõpplahendi, säilitades neile tõhusa õiguskaitse halduskohtus.

6.4. Taastuvenergiat puudutavate halduskohtumenetluste tõhustamine

Riiklik taastuvenergiaeesmärk on, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65%

riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Seejuures elektri summaarsest

lõpptarbimisest peab taastuvenergia moodustama vähemalt 100%. Taastuvenergia osakaalu

suurendamine energia tootmises ja tarbimises on olnud Vabariigi Valitsuse prioriteet juba

aastaid ning seda eesmärki silmas pidades on rakendatud erinevaid meetmeid ja lahendusi.61

Riigikantselei auditis leiti, et taastuvenergia projektide üheks takistuseks on pikad

halduskohtumenetlused, mis kaasnevad ehitiste planeeringute ja lubadega. Probleemina toodi

välja liiga lai kaebeõigus ja suur hulk vaidlustatavaid haldusakte loamenetluse eri etappides62.

Eelnõuga kavandatakse kahte muudatust, mis aitavad taastuvenergiat puudutavaid

kohtuvaidlusi tõhusamalt lahendada:

 võimalus teha haldusakti ilmselge õigusvastasuse korral juba eelmenetluses kaebust

rahuldav otsus;

 taastuvenergiat puudutavates asjades eelmenetlusele kindla tähtaja (kolm kuud)

seadmine.

Kohtulahendite statistika

Kui esimene muudatus puudutab haldusasju laiemalt ning selle mõju on analüüsitud eelnevas

alapunktis, siis teine muudatus on mõeldud üksnes taastuvenergia arendamist puudutavate

kohtuasjade jaoks. Eelnõuga on kavas HKMS-is sätestada, et kohtuasjas, mis puudutab tootmist

EnKS-i § 57 tähenduses taastuvast energiaallikast, korraldab kohus eelistungi või teeb

menetlusosalistele teatavaks asja kohtus läbivaatamise aja ja koha või kirjalikus menetluses

läbivaatamise üksikasjad kolme kuu jooksul puudusteta kaebuse esitamisest arvates.

EnKS-i kohaselt on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus,

prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Senise kohtupraktika

põhjal saab välja tuua, et aastas lahendatakse halduskohtutes 3−11 haldusasja, mis puudutavad

taastuvenergia arendamist (tabel 3).

Tabel 3. Tallinna ja Tartu halduskohtutes aastatel 2016−2023 lahendatud haldusasjad.

Aasta Lahendatud haldusasjad

Sh planeerimise ja ehituse valdkonnas

Taastuvenergiat puudutavad asjad63

2016 3 123 143 4 2017 2 967 160 7 2018 2 477 164 3

61 Õiguslikke muudatusi on ellu viidud näiteks energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ja

ehitusseadustiku muudatustega (656 SE, 382 SE, 696 SE, 308 SE, menetluses olev 359 SE). Lisaks korraldatakse

taastuvenergia vähempakkumisi ning rakendatakse toetusmeetmeid (rohkem infot Kliimaministeeriumi veebilehel

https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/taastuvenergia/taastuvenergia). 62 Taastuvenergia kiirendamise audit, Riigikantselei 2023. https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2023-

01/Taastuvenergia%20kiirendamise%20raport_preambula_1.pdf, lk 27−28. 63 Kohtustatistika ei võimalda taastuvenergia menetluste automaatset eristamist ning menetluste tuvastamiseks

kasutati märksõnaotsingut menetluse aluseks olnud failidest (otsitud märksõnad olid näiteks tuulepar%, tuuleele%,

tuulikupar%, päikesepa% jm). Seetõttu on tegelik menetluste arv tõenäoliselt mõnevõrra suurem, sest kõik

menetlused ei pruugi olla märksõnaotsinguga leitavad.

68

2019 2 388 158 9 2020 2 531 194 8 2021 2 795 187 8 2022 2 736 183 11 2023 2 923 176 7 Kokku 21 940 1365 57

Osakaal haldusasjadest 100% 6,2% 0,3% Allikas: kohtute menetlusstatistika, Justiitsministeerium, autorite analüüs.

Andmed viitavad, et taastuvenergia asjades on menetlusajad keskmisest pikemad. Menetluste

keskmine kestus tuvastatud taastuvenergia asjades oli 495 päeva (mediaan 332 päeva), kuid

pikimad menetlused ulatusid isegi viie ja seitsme aastani. Võrdluseks võib tuua, et kõigi aastatel

2016−2023 lahendatud planeerimist ja ehitust puudutavate haldusasjade keskmine menetlusaeg

oli 258 päeva ehk ligi poole lühem aeg (joonis 6). See kinnitab, et taastuvenergiat puudutavad

vaidlused on mahukad ning pikemad kui muud sarnast laadi halduskohtumenetlused, koormates

seega nii menetlusosalisi kui ka kohtusüsteemi.64

Joonis 6. Kohtumenetluse keskmine kestus päevades taastuvenergiat puudutavates

kohtuasjades, planeerimise ja ehituse valdkonna asjades ning kõigis haldusasjades.65 Allikas:

kohtute infosüsteem

Taastuvenergia asjad puudutavad enamasti tuuleenergia arendamist (57-st tuvastatud

menetlusest 42), seejuures rohkem maismaa- kui meretuuleparke. Esines ka vaidlusi seoses

päikese- ja hüdroenergia tootmisega (14) ning biogaasijaama rajamisega (1).

Mõju menetlusosalistele

Taastuvenergiat puudutavate vaidluste puhul võivad olla kaebajateks nii eraisikud,

energiatootmisega tegelevad ettevõtjad kui ka huvitatud isikuid koondavad

mittetulundusühingud. Kaebuste näol on sageli tegemist ettevõtja, näiteks energiapargi arendaja

kaebusega haldusorgani – enamasti kohaliku omavalitsuse üksuse – haldusakti või tegevuse

peale. Näiteks vaidlustati haldusakte, millega vald keeldus väljastamast

projekteerimistingimusi või ehituslube. Samuti puudutasid mitmed arendajate kaebused

64 Keskmiste erinevus püsib umbes sama ka ülemiste ja alumiste detsiilide eemaldamisel, st väga pikad ja väga

lühikesed menetlused ei mõjuta keskmiste erinevust. 65 Menetluse kestus on aeg menetluse registreerimise kuupäevast kuni lahendamise kuupäevani. Keskmise kestuse

arvutamisel on arvesse võetud kõik registreeritud menetlused, ka need kaebused, mis ei jõudnud sisulise

arutamiseni (kaebus tagastati või jäeti läbi vaatamata).

69

ruumilisi planeeringuid, näiteks valla üld- või eriplaneeringut või teemaplaneeringut. Analüüsi

käigus tuvastati, et kaebuste esitajate hulgas oli 26 äriühingut, mõned neist olid kaebajad

mitmes menetluses.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni kui peamisesse valdkonna erialaliitu kuulub eelnõu

koostamise ajal 28 ettevõtjat66, kes samuti moodustavad potentsiaalse sihtrühma. Kuigi

päikeseenergia tootmisega tegelevate ettevõtjate arv on oluliselt suurem, puutuvad nad

kohtumenetlusega senise kohtupraktika põhjal kokku äärmiselt harva.

Eelnõuga kavandatud muudatustel (kaebust rahuldava otsuse võimaldamine eelmenetluses,

eelmenetlusele kindla tähtaja seadmine) on tervikuna positiivne mõju majandusele. Otsesemalt

mõjutab see taastuvenergia tootmisega tegelevaid ettevõtjaid ja nende majandustegevust, teisest

küljest aga aitab kaasa majanduse jätkusuutlikkuse suurendamisele ning energiajulgeoleku

tagamisele. Nimetatud mõju on siiski kaudne ning eraldi raskesti hinnatav.

Eraisikute ja MTÜde esitatud kaebusi tuvastati analüüsi käigus 18 ja neist enamik tulenes

vastuseisust taastuvenergiaehitiste planeerimisele või rajamisele nende elukoha lähedusse.

Kokku oli kaebuste esitajate hulgas 33 eraisikut, lisaks isikud, keda esindasid MTÜ-d.

Vastustajad on taastuvenergiat puudutavates vaidlustes valdavalt kohaliku omavalitsuse

üksused, aga ka valitsusasutused, näiteks ministeeriumid, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet ja Keskkonnaamet. On oluline märkida, et tuuleparkide, sh nii mere- kui

maismaatuuleparkide arendamine ei ole riigikaitseliste piirangute tõttu suures osas Eestist üldse

võimalik67, seetõttu puutub osa kohaliku omavalitsuse üksustest taastuvenergia

kohtumenetlustega kokku harva või ei puutu üldse. Teised jällegi, kus on tuuleparkide

rajamiseks sobivad tingimused (eelkõige rannikualadel asuvad KOVid), puutuvad vastavate

planeeringute ja lubadega ning ka kohtumenetlustega rohkem kokku. Regionaalse mõju

näitamiseks on alljärgneval joonisel märgitud kohaliku omavalitsuse üksused, kes olid

vastustajad mõnes analüüsi käigus tuvastatud taastuvenergia vaidluses.

66 Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni koduleht. https://tuuleenergia.ee/right-sidebar/ 67 Taastuvenergia kiirendamise auditis (lk 13-14) on näidatud kohalike omavalitsuste territooriumid, kuhu saab

kavandada ning kuhu on KOVi üld- või eriplaneeringuga kavandatud alasid tuuleparkide rajamiseks.

70

Joonis 7. Kohaliku omavalitsuse üksused, kes osalesid vastustajana aastatel 2016−2023

lahendatud taastuvenergiat puudutavates kohtuvaidlustes (tumedalt on märgitud korduvad

menetlused)68. Omavalitsuste piirid: Maa-amet 01.11.2020

Eelnõuga kavandatavad muudatused halduskohtumenetluses on menetlusosaliste jaoks

positiivse mõjuga – eelkõige mõjutab menetluse kestust eelmenetlusele kindla tähtaja

seadmine. Tervikuna muutuvad taastuvenergiat puudutavad menetlused prioriteetseks ja

menetluse varastes etappides kiiremaks. Vastutajateks olevad haldusorganid peavad samas

arvestama, et neil võib olla vähem aega eelmenetluses kaebusele vastuse ning dokumentide

esitamiseks.

Mõju kohtutele ja kohtupidamisele

Eelnõuga kavandatavad muudatused taastuvenergia arendamise tõhustamiseks mõjutavad

peamiselt halduskohtumenetluse esimest astet ehk Tallinna ja Tartu halduskohtuid, kokku nelja

kohtumajaga. Enamik taastuvenergiat puudutavaid haldusasju menetletakse siiski Tallinna

Halduskohtus: 57 tuvastatud haldusasjast 46 lahendati Tallinna Halduskohtus. Mõju teise ja

kolmanda astme kohtutele ja kohtunikele on nende muudatuste puhul tõenäoliselt väike.

Sihtrühma kuuluvad ka haldusasjadega tegelevad kohtuteenistujad – kohtujuristid ja nõunikud.

Eelmenetlusele kindla tähtaja seadmisega muutuvad taastuvenergiat puudutavad asjad kohtu

jaoks prioriteetseks. Eelmenetluse toimingud, mis on vajalikud asja läbivaatamiseks, tuleb

kohtutel teha senisest kiiremini. Samas puuduvad andmed, milline on eelmenetluse kestus

taastuvenergia asjades seni olnud ning millise ajalise kokkuhoiu kavandatav muudatus toob.

6.5. Haldustoiminguks loa andmise vähendamine eriseadustes

 Muudatus: kaotatakse nõue taotleda halduskohtult luba teatud õiguste ja lubade

peatamiseks, kui kutsealune ei täida terviseseisundi hindamisele ilmumise või

68 Tumeda tooniga on märgitud omavalitsused, kes osalesid kohtumenetlustes korduvalt. Haldusreformi käigus

haldusterritoriaalse korralduse muutmist arvestades on kaardile märgitud need KOVi üksused, kelle koosseisu

menetluses osalenud KOV pärast liitumist kuulub (näiteks on Mustjala vald vastustajana märgitud Saaremaa

vallana).

71

ajateenistusse asumise kohustust või kui reservis olev isik ei täida

õppekogunemisele ilmumise kohustust

 Muudatus: kaotatakse võimalus küsida halduskohtu abi tõendite kogumiseks ja

tagamiseks Eesti Advokatuuri, Notarite Koja ning Patendivolinike Koja

aukohtumenetlustes.

Muudatuste eesmärk on vähendada kohtute töökoormust, mis kaasneb kohtu loa andmise

nõudega olukordades, kus kohtu loa nõue ei tulene põhiseadusest ega ole sisuliselt põhjendatud

ega vajalik.

Haldustoiminguteks lubade andmise menetlused tuleb kohtus lahendada eelisjärjekorras. Kuigi

sellised menetlused moodustavad vaid väikese osa halduskohtu kõigist menetlustest, tekitavad

need siiski kokkuvõttes töökoormust, mis mõjutab teiste kohtus olevate haldusasjade

menetlemise aega.

Kavandatav muudatus: kaotatakse nõue Kaitseressursside Ametil ja Kaitseväel taotleda

halduskohtu luba, et rakendada KVTS-is sätestatud võimalust piirata kutsealuste või reservis

olevate isikute õigusi, kui nad ei täida KVTS-ist tulenevaid kohustusi (terviseseisundi

hindamisel osalemise kohustus, ajateenistusse asumise kohustus, õppekogunemisele ilmumise

kohustus).

Muudatus puudutab kõiki kutsealuseid ja reservis olevaid isikuid, keda on kokku ligi 289 000.

Sihtrühm on viimase kolme aasta jooksul kasvanud 16 000 isiku võrra (sh kutsealuste hulk 1168

võrra) ning suurenenud on samuti nende isikute hulk, kes ei täida kohustusi.

Tabel 4. Kutsealused ja reservis olevad isikud 2021−2023

Kategooria 2021 2022 2023

1 Kutsealused 33 561 34 256 34 729

2 Ajateenijad 3 072 2 925 3 496

3 Asendusteenistujad 71 77 42

4 Tegevväelased 3536 3 356 3 514

5 18–60-aastased mehed (reservis olev isik) 23 1126 231 232 245 665

6 Naised (reservis olev isik) 1 132 1 177 1 211

Kokku 272 498 273 023 288 657

Allikas: Kaitseressursside Ameti kaitseväekohustuslaste register

Muudatus toob kaasa positiivse mõju Tallinna halduskohtu töökoormusele (kohtunikud,

kohtujuristid, muud kohtu ametnikud), sest kohus ei osale enam eelnimetatud õiguste ja lubade

peatamise otsustamisel. Kaitseressursside Ameti taotlustega haldustoiminguks loa saamiseks

on tegelenud Tallinna Halduskohus.

Kutsealuste ja reservis olevate isikute jaoks tähendab muudatus, et otsuse loa või õiguse

piiramiseks teeb kohtu asemel haldusorgan. Kuna tegemist on haldusorgani otsusega, siis on

teoreetiline võimalus, et neid otsusesid hakatakse halduskohtus vaidlustama. See omakorda

võib suurendada nii kohtute kui ka luba väljaandvate asutuste töökoormust.

72

2023. aastal jättis ajateenistusse ilmumata 240 ehk 0,69% kutsututest, mis on eelmise aastaga

võrreldes enam-vähem sama palju. 2022. aastal jättis ajateenistusse ilmumata 229 ehk 0,67%

kutsealustest, kes pidid asuma ajateenistusse. Võrreldes 2021. aastaga on viimasel kahel aastal

ajateenistusse ilmumata jätnute hulk ja osakaal kõigist kutsutest kasvanud. 2021. aastal jättis

ajateenistusse ilmumata 0,27% kutsututest ehk 91 kutsealust69.

Kaitseväe korraldatud õppekogunemistele kutsutute statistika on toodud tabelis 5.

Tabel 5. Reservis olevate isikute osalemine õppekogunemistel 2021−2023

Aasta Kutsuti Ilmus Vabastatud enne õppekogunemist

Väärteo- menetlus

Kutsutuste kohta väärteomenetlusi (%)

2021 4404 2144 2137 123 3%

2022 11287 7497 1316 1212 11%

2023 27504 18136 4176 3080 11%

Allikas: Kaitseressursside Ameti Kaitseväe infosüsteem

Põhjuseta mitteilmunute osas rakendatakse esmalt väärteomenetlust70. Kaitseressursside Amet

või Kaitsevägi taotleb halduskohtult luba haldustoiminguks alles siis, kui kutsealune eirab

korduvalt KVTS-is sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse

asumise kohustust või kui reservis olev isik ei tule õppekogunemisele.

Aastatel 2021–2023 on Kaitseressursside Amet esitanud halduskohtule kokku 72 taotlust ning

need on seotud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Kaitsevägi on läbi viinud

väärteomenetlusi (kokku 4415), kuid ei ole alustanud ühtegi loa peatamise menetlust.

Joonis 8. Kaitseväe ja Kaitseressursside Ameti halduskohtu lubade taotlused, 2021−2023

Allikas: Kaitseressursside Ameti kaitseväekohustuslaste register

69 https://kra.ee/kodanik-ja-riigikaitse/uuringud-ja-aruanded/. 70 Aruanne kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest 2023. aastal, lk 7-8.

https://kra.ee/wp-content/uploads/sites/4/20240513_VVAruanne23.pdf.

73

Nii Kaitseressursside Amet kui ka Kaitsevägi peavad muutma oma seniseid tööprotsesse, kuid

nende ametite töökoormus olulisel määral ei suurene. Kõige enam mõjutab muudatus

töökoormuse ja tööprotsesside osas just lube andvaid haldusorganeid: Transpordiametit,

Keskkonnaametit, Eesti Jahimeeste Seltsi ning Politsei- ja Piirivalveametit.

Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi esitavad edaspidi avalduse luba või õigust andvale

haldusorganile, kes avalduse põhjal otsustab loa või õiguse piiramise üle. Kuna haldusorganid

peavad hakkama ise kaalutlusotsust langetama, siis nende töökoormus tõenäoliselt suureneb,

sest ka võimalikud otsuste vaidlustused tuleb nende osalusel kohtus lahendada. Arvestades

sihtrühma kasvu ning lubade olemasolu ja/või huvi nende taotlemise vastu, võib prognoosida,

et kõige enam kasvab Transpordiameti töökoormus. Luba andvale haldusorganile võib praeguse

statistika põhjal eeldada vähemalt sadakond uut haldusmenetlust aastas.

Kavandatav muudatus: kaotatakse võimalus küsida halduskohtu abi:

 tõendite kogumiseks ja tagamiseks advokatuuri aukohtumenetluses;

 tõendite kogumiseks ja tagamiseks Notarite Koja aukohtumenetluses;

 tõendite kogumiseks ja tagamiseks Patendivolinike Koja aukohtumenetluses.

Muudatuse mõjul võib halduskoormus pisut kasvada ja kohtute töökoormus pisut väheneda.

Selle muudatuse peamiseks sihtrühmaks on Eesti Advokatuur, Notarite Koda ja Patendivolinike

Koda. Edaspidi ei ole halduskohtul vaja aidata nende organisatsioonide aukohtumenetluses

olevate pöördumiste lahendamiseks tõendeid koguda või tagada.

Kuna kohtulahendite statistikas selliste päringute kohta ülevaade puudub, siis võib oletada, et

neid kas ei ole viimase kolme aasta jooksul olnud või on olnud üksikuid. Siiski võib see

muudatus kasvatada nende organisatsioonide koormust ning tõenäoliselt muudab ka

organisatsioonide tööprotsesse ning võib kaudselt mõjutada ka võimalikke menetlusosalisi.

Muudatus kaotab halduskohtute võimaliku töökoormuse, mis on seotud Eesti Advokatuuri,

Notarite Koja ja Patendivolinike Koja aukohtumenetlustega.

6.5. Pensioniõigusliku staaži tuvastamine

Eelnõuga kavandatakse muudatust riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 281, millega

antakse Sotsiaalkindlustusametile selge pädevus tuvastada pensioniõiguslik staaž tunnistajate

ütluste alusel.

Tunnistajate ütluste arvestamine pensioniõigusliku staaži tõendamiseks on võimalik ka praegu,

kui rahvastikuregistri andmeid või dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud.

Kuid varasemast kohtupraktikast tulenevalt71 on SKA-l õigus tunnistajate ütlustega tuvastada

üksnes pensioniõigusliku staaži hulka arvatavat aega (perioodi), kuid mitte avalik-õigusliku

suhte tingimusi. Näiteks ei saa SKA tuvastada töö sisu, millest võib sõltuda isiku õigus saada

vanaduspensioni soodustingimustel.

Seetõttu on kujunenud praktika, et SKA peatab otsusega pensioniavalduse menetlemise, et

pensioni taotleja saaks avalik-õigusliku suhte tingimuste tuvastamiseks pöörduda kaebusega

halduskohtusse. Kohtus on praegu valdavalt need kaasused, kus tunnistajatega tuvastatakse

seaduses sätestatud soodustingimust, sest esitatud dokumendid SKA jaoks seda ei tõenda (kas

piisavalt või üldse). See aga koormab nii kohtusüsteemi kui ka pensionitaotlejat, kelle jaoks

71 Vt täpsemat selgitust seletuskirjas eelnõu § 14 kohta.

74

pensioni määramise otsuse tegemine lükkub kohtumenetluse tõttu edasi.72 Kohtumenetlus on

koormav ka SKA-le, kes peab vastustajana esitama vastuse ja vajalikud dokumendid. Lisaks

võib kaebust rahuldava otsuse korral olla SKA kohustatud hüvitama kaebaja menetluskulud.

Muudatusega sätestatakse, et pensioniõiguslikku staaži saab tõendada nii rahvastikuregistris

sisalduvate õiguslikku tähendust omavate andmete, pensioniõiguslikku staaži tõendavate

dokumentide kui ka tunnistajate ütluste alusel. Sellega antakse SKA-le õigus tuvastada

tunnistajate ütluste alusel lisaks töötamise perioodile ka tööülesannete sisu või töötingimusi,

mis on olulised otsustamaks isiku õiguse üle saada kõrgemat vanaduspensioni. Kui pensioni

taotleja SKA otsusega ei nõustu, on tal endiselt võimalik pöörduda halduskohtusse.

Kohtulahendite statistika

Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2023. aastal 47 juhtumit, kus SKA tuvastas

pensioniõigusliku staaži perioodi tunnistajate ütluste abil.73

Kohtustatistikat vaadates selgub, et 2023. aastal saabus kohtutesse üle 70 haldusasja, mis

puudutasid pensioni. Lahenduseni jõudis aasta jooksul 41 haldusasja.74 Enamik pensioni

puudutavatest kaebustest seisnesid pensioniõigusliku staaži tuvastamise nõudes: nende hulgas

oli nii soodustingimustel vanaduspensioni õigust kui ka eripensione (väljateenitud aastate,

kutsealade ja ametikohtade pensionid) puudutavaid vaidlusi.

Eelnõuga kavandatav muudatus puudutaks neist siiski vaid osa, sest paljude kaasuste puhul oli

tegemist sisulise vaidlusega kaebaja ja vastustaja vahel, kus vaidlustati SKA otsus pensioni

määramise kohta. Sisulise eriarvamuse puhul on pensioni taotlejal endiselt võimalik enda

õiguste kaitseks halduskohtusse pöörduda. Ligikaudse hinnanguna võib öelda, et 2023. aasta

näitel puudutaks kavandatav seadusemuudatus 10−20 kohtumenetlust aastas.

Mõju menetlusosalistele

Pensionitaotlejate jaoks on tegemist positiivse muudatusega, kuna eelduslikult jõutakse

pensioni määramise otsuseni mõnevõrra kiiremini. Kohtumenetlus on üldjuhul aeganõudvam

võrreldes haldusmenetlusega, lisaks on kohtusse pöördumine mõne inimese jaoks

psühholoogiliselt keeruline. Võimalik risk seisneb selles, et on olukordi, kus SKA langetab

teistsuguse otsuse, kui seda oleks teinud kohus. SKA hinnangul on senist kohtupraktikat

vaadates selliseid juhtumeid esinenud.

SKA pädevuse laiendamisega kohtute koormus väheneb, kuid selle võrra SKA oma suureneb.

See puudutab nii menetlemist kui ka tugiteenuseid ja vaidemenetlusi. SKA on välja toonud, et

vaiete maht muudatuse tulemusel suureneks ning võib olla vaja värvata täiendav vaiete

spetsialist. Kasvada võib ka klienditeenindusse pöördumiste arv ning menetlejad võivad vajada

juristipoolset lisanõustamist. Praegu puudub SKA-s praktika tunnistajate ütluste põhjal avalik-

õigusliku suhte tingimuste tuvastamiseks. Ka vaidemenetlused neis asjades võivad muutuda

keerukamaks, kuna tuleks hakata tunnistajate ütlusi uuesti uurima ja hindama.

72 2023. aastal halduskohtutes lahendatud pensione puudutavate haldusasjade keskmine menetluse kestus oli 222

päeva. 73 Sotsiaalkindlustusameti 13.09.2024 vastus, Justiitsministeeriumi dokumendiregistris 10-4/6641-1. 74 Saabunud haldusasju, mille sisuline liigitus kohtustatistikas oli „pension“, oli täpsemalt 73, kuid mõned üksikud

asjad on liigitatud ka muudesse kategooriatesse. Seega võib hinnata, et vanaduspensioni puudutavaid vaidlusi oli

halduskohtutes 2023. aastal umbes 80.

75

SKA hinnangul tuleks lisanduvate ülesannete täitmiseks suurendada ameti teenistuskohtade

arvu kahe teenistuskoha võrra ning lisanduvate teenistuskohtade ja ülesannete täitmisega

kaasnev mõju SKA eelarvele on minimaalselt 80 234 eurot aastas. SKA-l ei ole võimalik täita

lisanduvaid ülesandeid olemasoleva ressursiga. Samuti võivad SKA hinnangul lisanduda kulud

seoses ekspertiisi tegemise vajadusega.

6.6. Rahvusvahelise kaitse taotlejate vabastamine riigilõivust

Muudatuse eesmärk on vähendada kohtute töökoormust, mis tekib rahvusvahelise kaitse

taotlejate riigilõivust vabastamise otsuste menetlemisel, kui taotleja on vaidlustanud kohtus

PPA tehtud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse. Seaduseelnõuga muudetakse

riigilõivuseadust, et tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele automaatne vabastus riigilõivust,

kui nad vaidlustavad kohtus rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud otsuse.

Muudatus mõjutab Tallinna halduskohtu tööd (sh töökoormust), riigieelarvet ja vähesel määral

rahvusvahelise kaitse taotlejate infokoormust. Muudatusest mõjutatud sihtrühmadeks on

rahvusvahelise kaitse taotlejad, kes pöörduvad kohtusse, ja kohtute töötajad (kohtunikud,

kohtujuristid, muud kohtu ametnikud, kelle töö on seotud menetlustega).

Kohtustatistika

Rahvusvahelist kaitse taotlejate hulk on viimase kolme aasta jooksul märkimisväärselt

kasvanud ning sagenenud on kohtusse pöördumised, mis on seotud rahvusvahelise kaitse

menetluses tehtud otsustega. Oluliseks mõjutajaks on olnud sõda Ukrainas. Kui 2021. aastal

taotles Eestis rahvusvahelist kaitset 80 inimest, siis 2023. aastal kokku juba 3984. Suure osa

rahvusvahelise kaitse taotlejate arvust moodustavad Ukraina põgenikud, kelle hulk olukorra

stabiliseerudes tõenäoliselt väheneb. Siiski on teistest riikidest pärit rahvusvahelise kaitse

taotlejate hulk (v.a Ukraina kodanikud) viimaste aastate jooksul kasvanud ning tõenäoliselt

jätkub kasv ka edaspidi. See omakorda suurendab võimalust, et kasvab kohtusse pöördumiste

hulk.

Tabel 6. Rahvusvahelise kaitse taotlejad 2021−2023.

2021 2022 2023

Rahvusvahelise kaitse taotlejad 80 2941 3984

Sh Ukraina kodanikest taotlejad 3 2610 3776

Ukraina kodanike osakaal 4% 89% 95%

Rahvusvahelise kaitse taotlused, millega vaidlustati PPA otsus kohtus

11 43 35

Allikad: Justiitsministeerium (kohtute infosüsteem), Politsei-ja Piirivalveamet

2021. aastal esitati halduskohtusse kokku 22 rahvusvahelise kaitsega seotud pöördumist. Neist

pooled (11) olid seotud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) otsusega, millega keelduti

rahvusvahelise kaitse andmisest. 2022. aastal oli 65 pöördumisest selliseid 43 (66%) ning 2023.

aastal 72 pöördumisest 35 (49%). Kuigi rahvusvahelise kaitse taotluste hulk on kolme aasta

jooksul kasvanud ligi 50 korda, on kohtusse pöördumiste arv suurenenud vaid kolm korda.

76

Joonis 9. Rahvusvahelise kaitse taotlejate kohtusse pöördumised 2021−2023

Allikas: Justiitsministeerium (kohtute infosüsteem)

Muudatuse jõustudes väheneb rahvusvahelise kaitse taotlejatel kohtusse pöördumisel

infokoormus, sest pole enam vaja esitada taotlust riigilõivust vabastamiseks.

Mõju kohtutele ja kohtusüsteemile

Kõik PPA poolt rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsusega seotud pöördumised

on tehtud Tallinna Halduskohtusse ning antud lahendada neljale kohtunikule. Kokku on

rahvusvahelise kaitsega seotud pöördumiste lahendamine võtnud kolme aasta jooksul 2670

tundi.

Muudatusest tulenevat kohtunike töökoormuse vähenemist on raske hinnata, sest riigilõivust

vabastamine puudutab ainult ühte osa rahvusvahelise kaitse taotlejatega seotud

kohtuvaidlustest. Siiski on riigilõivust vabastamine üks osa menetlusest, selle puudumise korral

tõenäoliselt iga pöördumise menetlusaeg lüheneb ning kokkuvõttes ka kohtu töötajate

töökoormus ühe pöördumise kohta väheneb.

Muudatusel võib olla minimaalne mõju riigieelarvele. Muudatuse jõustumine ei võimalda

edaspidi küsida rahvusvahelise kaitse taotlejatelt kohtusse pöördumisel riigilõivu. Arvestades

kohtusse esitatud rahvusvahelise kaitse pöördumiste hulka (alla 50 pöördumise aastas) ning

praegust halduskohtute praktikat (kõik pöördumised või enamik pöördumisi vabastatakse

riigilõivust), ei ole muudatusel otsest mõju riigieelarvele.

6.7. Vanglas kinni peetavate isikute tervishoiuteenusega seotud vaidluste lahendamine

maakohtus

Muudatusega eesmärk on korrastada kehtivat seadust, sätestades seal sõnaselgelt, millises

kohtus tuleks lahendada kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamise ja korraldamisega seotud

vaidlused. Muudatusega sätestatakse vangistusseaduses üheselt, et vanglas kinni peetavatele

kinnipeetavatele, arestialustele ja vahistatutele (edaspidi kinnipeetavad) tervishoiuteenuste

osutamisega seotud vaidlusi lahendab maakohus. Samuti nähakse VSS-is ette, et

väljasaadetavale tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlus lahendatakse maakohtus.

77

Kuni Riigikohtu üldkogu 28. juuni 2021. a määruseni (nr 3-21-30/19)75 lahendasid

kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi maa- või halduskohtud sõltuvalt

sellest, kas vaidlustati arsti (meditsiinilist) otsust või vangla haldusotsust. Riigikogu üldkogu

leidis eelnimetatud määruses, et kõiki kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega

seotud vaidlusi on pädevad lahendama halduskohtud. Kuna 1. juulil 2024 jõustus reform

(Riigikogu XIV koosseisu eelnõu 699 SE), mille järgi hakkas vanglas tervishoiuteenuste

osutamist kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule korraldama Tervisekassa, siis on

seadusandja määratlenud, et kinnipeetavate tervishoiuteenuse osutamise ja korraldamisega

seotud vaidluste puhul on tegemist eraõiguslike vaidlustega, mille lahendamine peaks olema

maakohtute pädevuses.

Mõju kohtutele ja kohtusüsteemile

Muudatuse mõju kohtutele ja kohtunikele on vähene. Vanglateenistuse andmetel oli 2023. aastal

halduskohtus kinnipeetavate tervishoiuteenuste osutamisega seotud 11 sisulist vaidlust, kus

tervishoiuteenusega seonduv oli kohtuasjas ainuke või peamine komponent. 2022. aastal oli

selliseid vaidlusi 15. Maakohtutes oli 2019. aastal kinnipeetavate tervishoiuga seotud vaidlusi

24 ning 2020. aastal 18. Kuna täpset statistikat kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisega

seotud vaidluste kohta ei ole, on tegemist ligikaudsete arvudega. Nende põhjal saab siiski öelda,

et muudatusega seotud kohtuasju on üldist statistikat arvesse võttes pigem väga vähe.

Muudatuse tulemusena suureneb siiski mõnevõrra maakohtute koormus ning väheneb

halduskohtute koormus.

Mõju kinnipeetavatele

Regulatsiooni täpsustamisel on kinnipeetavatele pigem positiivne mõju, sest muudatuse järel

on seaduses selgelt kirjas, milline kohus kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisega

seonduvaid vaidlusi lahendab. See tagab kinnipeetavate jaoks õiguslikult selgema olukorra.

6.9 Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele

Plaanitavad muudatused füüsiliste või juriidiliste isikute senist halduskoormust teadaolevalt ei

mõjuta.

TsMS-i § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja

õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Maksekäsu kiirmenetlus

võimaldab võlanõudeid lahendada lihtsustatud korras, tagades seeläbi menetluse kiiruse ja

kuluefektiivsuse. Formaliseeritud menetluse puhul on eriti oluline tagada selle toimimise

usaldusväärsus ja ka selles menetluses peab olema tagatud tsiviilkohtumenetluse esmane

eesmärk – asja lahendamine õigesti. Kohtumenetluses vorminõuete ja nõuet tõendavate

dokumentide esitamise korra muutmist ei saa käsitleda halduskoormusena. Menetlusosalisel ei

saa olla ootust, et ta saab oma nõude selle aluseks olevaid dokumente kohtule esitamata maksma

panna. Riigil on õigus võimaldada lihtsustatud menetlust, kuid on õigus sellist menetluskorda

ka vajadusel muuta. Nõuded kehtestatakse tarbijate õiguste kaitseks ja korrakohase

kohtumenetluse tagamiseks. Kui kaaluda ühest küljest tarbija õiguste kaitse ja kohtusüsteemi

toimimise usaldusvääruse säilitamise eesmärki ja teisest küljest tarbijakrediidiandjatele

lisanõuete kehtestamist tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemisel maksekäsu

75 RKÜKo 28.06.2021, 3-21-30.

78

kiirmenetluses, on ilmne, et tarbija õiguste ja kohtusüsteemi usaldusväärsuse kaitse kaaluvad

üles krediidiandjate mõningasest ebamugavusest tekkiva riive lisatoimingute tegemisel

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. Lisaks tuleb arvestada seda, et maksekäsu

kiirmenetlus on alternatiivne menetlus, st krediidiandjal ei ole kohustust seda liiki menetlust

oma nõuete maksmapanemiseks kasutada, ta võib kasutada ka hagimenetlust.

Ehkki puudub alus eeldada, et kõik seni maksekäsu kiirmenetluses esitatavad

tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded jõuavad edaspidi hagimenetluses kohtusse, ei saa

täielikult välistada, et muudatuse tulemusel võib mõnevõrra sageneda tarbijakrediidi

võlgnevuste sissenõudmine hagimenetluses. Hagimenetlus on maksekäsu kiirmenetlusega

võrreldes ajakulukam ja koormavam nii krediidiandjale kui ka tarbijale. Kohtu, eelkõige

maakohtu kohtunike töökoormuse leevendamiseks tarbijakrediidiasjade lahendamisel võetakse

kasutusele IT-lahendus, mis abistab kohtunikke avalduse andmete ja vastustundliku laenamise

põhimõtte kontrollimisel. Arendamisjärgus IT-lahendus võimaldab juba enne avalduse

kohtunikuni jõudmist kontrollida hagiavalduse vastavust nõuetele ja juhendada hagejat

andmete esitamisel. Andmete kujul hagiavalduse esitamine võimaldab avaldust automaatselt

töödelda tehisarumudelite abil, näiteks kontrollida, kas avalduse esitamisel on lisatud kõik

vajalikud andmed ja dokumendid (nt allkirjastatud leping, krediidianalüüs). Süsteem tuvastab

automaatselt olulisemad andmed (nt sissetulek, maksekohustused) ja tõstab need esile loetavas

vormis. Kohtunik ei pea dokumentide vahel käsitsi navigeerima ja otsima olulisi andmeid – töö

muutub tõhusamaks ja läbipaistvamaks. See võimaldab maakohtute koormust

tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete läbivaatamisel oluliselt leevendada, mille tulemusel

lüheneb ka menetlusaeg.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse jõustumise järel võib lisanduda kulusid Sotsiaalkindlustusametile (SKA), kuna SKA

peab edaspidi hakkama halduskohtu asemel tuvastama isiku pensionistaaži. SKA hinnangul

tuleks lisanduvate ülesannete täitmiseks suurendada ameti teenistuskohtade arvu kahe

teenistuskoha võrra ja lisanduvate teenistuskohtade ning ülesannete täitmisega kaasnev mõju

SKA eelarvele on minimaalselt 80 234 eurot aastas. SKA-l ei ole võimalik täita lisanduvaid

ülesandeid olemasoleva ressursiga. Kulud kaetakse Sotsiaalministeeriumi eelarvest.

Samuti võivad lisanduda kulud haldusorganitele (Transpordiamet, Keskkonnaamet, Eesti

Jahimeeste Selts ning Politsei- ja Piirivalveamet), kes peavad edaspidi hakkama tegema

otsuseid kutsealuste õiguste või lubade piiramiseks. Kuna haldusorganid peavad hakkama ise

kaalutlusotsust langetama, siis nende töökoormus tõenäoliselt suureneb, sest ka võimalikud

otsuste vaidlustused tuleb nende osalusel kohtus lahendada. Lisanduvate kulude suurus ei ole

täpselt teada, kuna on keeruline hinnata, milline saab olema haldusorganitele lisanduv

töökoormus ning kui palju hakatakse lubade või õiguste piiramiseks tehtud otsuseid tulevikus

kohtus vaidlustama.

Riigile kaasnevad kulud seonduvalt tarbijakrediidinõuete elektrooniliseks menetlemiseks

loodava IT-lahenduse arendamisega. Täna on hagiavaldus ja selle lisad võimalik esitada kohtule

paberkandjal, e-postiga ja avaliku e-toimiku vahendusel. Hagiavaldus ja selle lisad on kohtule

kättesaadavad kohtute infosüsteemis ja digitoimikus. Muudatusega esitatakse edaspidi

tarbijakrediidilepingust tulenev võlausaldaja nõue avaliku e-toimiku erivormil, mis sisaldab

täiendavaid andmevälju, dokumentide struktuuritud liigitamist ja automaatseid

sisendikontrolle. Erivormi täitmise lõpetamisel süsteem genereerib esitatud andmete põhjal

struktureeritud hagiavalduse, mille hageja peab esitama otse avaliku e-toimiku süsteemist

79

kohtule. Selleks et tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid oleks võimalik hagimenetluses

erivormi kaudu esitada ning elektrooniliselt töödelda on vaja teostada arendustöid e-toimikus,

avalikus e-toimikus ja digitoimikus, mida korraldab Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

Arendustööde kogukulu riigile praeguste andmete pinnalt on ligikaudu 165 000 eurot, sh

igakuised püsikulud summas 500 eurot kuus.

8. Rakendusaktid

Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid

rakendusakte. RÕS-i § 32 lõike 3 kehtetuks tunnistamisega muutub kehtetuks määrus, mida

kehtestatud ei ole.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Muudatused ei eelda adressaatide töö olulist ümberkorraldamist

ning võivad seetõttu jõustuda üldises korras.

Eelnõu § 14 punkt 11 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Hilisem jõustumisaeg on seotud

tarbijakrediidi IT-lahenduse arendamiseks vajalike tööde valmimise tähtajaga.

Eelnõu § 16 ja § 19 punkt 2 jõustuvad 2026. aasta 1. septembril. Muudatused on seotud

kinnipeetavale, vahistatule, arestialusele ja väljasaadetavale tervishoiuteenuse korraldamise ja

osutamisega seotud vaidluste suunamisega maakohtusse. Eraldi jõustumiskuupäeva

ettenägemine on oluline seetõttu, et nii kaebajatele kui ka kohtutele oleks teada kindel kuupäev,

millest alates lahendab kinnipeetavate tervishoiuga seonduvaid vaidlusi maakohus. Enne

1.09.2026 halduskohtule esitatud kaebused, mis on seotud kinnipeetavale, arestialusele,

vahistatule või väljasaadetavale tervishoiuteenuse osutamise ja korraldamisega, menetletakse

lõpuni halduskohtus.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

10.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus76 saadeti 20.11.2024. a

kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja

teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti

Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Riigiprokuratuurile, Registrite ja Infosüsteemide

Keskusele, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudile ja

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile.

Eelnõu kooskõlastasid Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium ja

Rahandusministeerium. Märkustega kooskõlastas eelnõu Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium. Arvamuse esitasid Viru Maakohus, RIK, Harju Maakohus,

Tallinna Ringkonnakohus, Riigikohus, Tartu Maakohus, Tallinna Halduskohus, Eesti

Advokatuur, Prokuratuur.

10.2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, pankrotiseaduse, riigi õigusabi seaduse ja

täitemenetluse seadustiku muutmise seadus77 saadeti 14.07.2025 kooskõlastamiseks

ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele,

Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide

Liidule, Riigiprokuratuurile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Tartu Ülikooli

76 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus. –

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/783502ab-8013-403b-9a4f-983ecd8b7831. 77 Samas.

80

õigusteaduskonnale, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudile, Tallinna Ülikooli

ühiskonnateaduste instituudile, Eesti Pangaliidule, MTÜ-le FinanceEstonia, Julianus Inkasso

OÜ-le, B2 Impact OÜ-le, Placet Group OÜ-le, Creditform Eesti OÜ-le, Era Liisingu

Inkassoteenused OÜ-le, Bondora AS-le, OMEGA INVEST OÜ-le, GS Core OÜ-le, AS-le

PlusPlus Capital, Revensen OÜ-le, Modena Estonia OÜ-le ning BB Finance OÜ-le.

Eelnõu kooskõlastasid Haridus- ja Teadusministeerium ning Siseministeerium. Märkustega

kooskõlastasid eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Arvamuse esitasid Viru

Maakohus, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Harju Maakohus, Tallinna Ringkonnakohus,

Riigikohus, Tartu Maakohus, Tallinna Halduskohus, Eesti Kohtunike Ühing, Tartu Ülikool,

Riigiprokuratuur, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Finantsinspektsioon, Eesti

Pangaliit, Eesti Krediidiandjate Liit, FinanceEstonia MTÜ, B2 Impact OÜ, Julianus Inkasso

OÜ, Omega Invest OÜ, AS PlusPlus Capital ja Fresh Finance OÜ ning Advokaadibüroo

Sorainen OÜ.

Tsiviilkohtumenetlust puudutav tabel kooskõlastamisel esitatud märkuste ja ettepanekute kohta

on lisatud seletuskirjale (lisa 1).

10.3. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muumise seadus78 saadeti 22.10.2024. a kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Eesti Linnade

ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu

Ringkonnakohtule, Tallinna Halduskohtule, Tartu Halduskohtule, Eesti Kohtunike Ühingule,

Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Notarite Kojale, Patendivolinike Kojale, Eesti

Juristide Liidule, Transpordiametile, Keskkonnaametile, Eesti Jahimeeste Seltsile,

Kaitseressursside Ametile, Kaitseväele, Politsei- ja Piirivalveametile,

Sotsiaalkindlustusametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Tuuleenergia

Assotsiatsioonile, Eesti Meediaettevõtete Liidule.

Eelnõu kooskõlastasid märkustega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Kaitseministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium,

Kliimaministeerium ja Välisministeerium. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Riigikohus, Tallinna

Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus, Tallinna Halduskohus, Tartu Halduskohus, Eesti

Kohtunike Ühing, Eesti Advokatuur, Eesti Advokatuuri haldusõiguse komisjon, Notarite Koda,

Sotsiaalkindlustusamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Eesti

Meediaettevõtete Liit.

Halduskohtumenetlust puudutav tabel kooskõlastamisel esitatud märkuste ja ettepanekute

kohta on lisatud seletuskirjale (lisa 2).

78 Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

(kohtumenetluse tõhustamine). – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6d4258ac-f45a-4f96-8133-

acef12af9a91.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamine) eelnõu Esitame Vabariigi Valitsuse istungile advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamise) eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1) Seaduseelnõu 2) Seletuskiri 3) Lisa 1: TsMSi kooskõlastustabel 4) Lisa 2: HKMSi kooskõlastustabel Mari Kirs 54290114 [email protected]

Meie 04.12.2025 nr 8-1/9765-1

1

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

LISA 1

Kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud

Esita

ja/

Jrk

nr.

Märkuse või ettepaneku sisu JM seisukohad/vastused

A - arvestatud

OA – osaliselt arvestatud

MA – mitte arvestatud

S – selgitatud

TV – teadmiseks võetud (kui

märkuses puudub konkreetne

ettepanek)

Viru Maakohus

1. Viru Maakohtus esitasid eelnõu osas arvamuse kaks

kohtunikku.

Plaanitavad muudatused on Viru Maakohtu kohtunike

arvates mõistlikud ja põhjendatud. Kohtunikud toetavad

muudatusi.

Teadmiseks võetud

2. Eelnõuga tutvumise järgselt laekus avamusi kahelt Viru

Maakohtu kohtunikult. Ühe kohtuniku arvamus on

lisatud käesolevale kirjale. Viru Maakohus üldjoontes

toetab planeeritud muudatusi, kuid juhime tähelepanu

mõningatele probleemidele.

Teadmiseks võetud.

3. Riigilõivu tagastamine kohtu omal algatusel

Leiame, et kohtu algatusel riigilõivu tagastamine saab

toimuda vaid siis, kui kohtul on olemas tõsikindlad

andmed menetlusosalise kohta, mis võimaldavad seda

teha. Kohtu töökoormuse ja menetlusökonoomia

põhimõttest tulenevalt ei ole kohtul mõistlik tegeleda

lõppenud menetluses nt likvideeritud või surnud

menetlusosalise õigusjärglaste otsimisega. Kohtute

töökoormust aitaks vähendada pigem regulatsioon, mis

seaks riigilõivude tagastamise taotluste esitamisele

ajalise piiri (näiteks aasta pärast vastavas menetluses

lõpplahendi jõustumist), misjärel arvatakse tagastamata

jäänud riigilõiv automaatselt riigi tuludesse. Kirjeldatud

juhul lasuks risk riigilõivu tagasi saamiseks pigem

menetlusosalisel endal ning väheneks kohtute

töökoormus.

Teadmiseks võetud, selgitatud

Muudatustega luuakse kohtule

võimalus riigilõiv avalduseta

tagastada üksnes juhul, kui

tagastamise andmed on kohtule

teada.

4. Tarbijakrediidi nõuete menetlemine

Viru Maakohus ei toeta planeeritud lahendust, kus

täitemenetluses ning pankrotimenetluses tuleks edaspidi

kõiki juba jõustunud kohtulahendeid ehk

tagaseljaotsuseid ja maksekäske teistkordselt kohtulikult

kontrollida. Esiteks suurendab see kohtute töökoormust

ning lisaks tegemist ei pruugi olla põhiseaduspärase

lahendusega.

Arvestatud

Kavandatud PankrS, TMS-i ja

TsMSRS-i regulatsiooni

muudatuste mõju ja

põhiseaduspärasus vajavad

täiendavat analüüsi. Muudatused

jäetakse eelnõust välja.

2

Iseenesest nõustume, et täite- ja pankrotimenetluses peab

allutama kohtulikule kontrollile sellised notariaalselt

tõestatud ja tarbijakrediidilepingutel põhinevad

kokkulepped, mis varem ei ole kohtulikku kontrolli

läbinud. Kohtulahendite puhul saab aga teistkordne

kontroll olla võimalik vaid nendel juhtudel, kus

tagaseljaotsusest või maksekäsust ei nähtu, et kohus on

tarbijakrediidi nõudeid kontrollinud. Olukorras, kus algse

lahendi teinud kohus on nõudeid juba kontrollinud, ei ole

teistkordne kontroll kuidagi põhjendatud.

Leiame, et varasemalt jõustunud tagaseljaotsuste ning

maksekäskude teistkordne kohtulik kontroll toob kaasa

märkimisväärselt suures ulatuses kohtute töökoormuse

suurenemise. Kohtute koormuse kasvu osas puudub

eelnõus aga igasugune analüüs, nt kui palju on hetkel neid

potentsiaalseid pooleliolevaid täitemenetlusi, milles

eelnõu kohaselt tekib võlgnikul õigus sundtäitmise hagi

esitada. Seletuskirja p 6.2.14 räägib küll mõjust

kohtutäituritele, võlgnikele ja sissenõudjatele, aga mitte

koormuse kasvust kohtutele. Ka ühes maksejõuetuse

menetluses võib selliseid nõuded olla kuni

mitukümmend, kuid võlausaldajate nimekirja

kinnitamise peaks kohtunik PankrS § 1003 kohaselt

lahendama 30 päeva jooksul (keerulisemate asjade korral

maksimaalselt 60 päeva jooksul), mistõttu peaksid

kohtud lahendite tagasiulatuvat kontrolli hakkama läbi

viima olulise ajalise surve all.

Õiguskindluse põhimõttest tulenevalt ei ole õigusaktil

üldjuhul tagasiulatuvat jõudu. Seega ei saa ka seaduste

või veelgi enam, seaduste kohaldamise praktika ajas

muutumine tähendada seda, et mistahes varem kehtinud

seaduste või varasema praktikaga kooskõlas olevad

jõustunud kohtulahendid tuleks uuesti allutada

kohtulikule kontrollile. Seletuskirjast ei selgu, mis alusel

sellise hagi esitamise õigus antakse kohtulahendite

baasil, mis on tehtud tagasiulatuvalt, ehk nt 7-8 või isegi

10 aastat tagasi. Kerkib ka praktiline probleem, kui

võlausaldajal/ kostjal pole hagi saabumise ajaks enam

alles selle õigussuhtega seotud alusdokumente, siis mille

baasil kohus midagi järeldama peaks? Kui võlausaldajal

on olemas seadusjõus kohtulahend, siis mis oleks

pidanud panema teda arvama ja nägema ette võimalust,

et tal mingil hetkel tekib vajadus säilitada konkreetse

lepingu dokumentatsiooni, kui ta sai eeldada, et

õigusvaidlus selles osas on lõppenud.

Eelnõus tuleks seega ette näha ajalised piirid, millal

tehtud kohtulahendeid teistkordselt kontrollima peab

ning milliste asjaolude esinemisel seda teha tuleb. Lisaks

peaks sellise sundtäitmise hagi esitamise õigus olema

loodud vaid neile juhtudele, kui nõue baseerub

pärast käesoleva seaduse jõustumist tehtud

kohtulahenditel.

5. Nõustuda ei saa ka eelnõu seletuskirjas tooduga, et

plaanitav regulatsioon suurendab kohtute töökoormust

vaid ajutiselt, sest eelnõus ei ole märgitud ka ühtegi

Selgitatud

3

tulevikus saabuvat tähtaega, mille saabumisel kohtud

edaspidi enam tagaseljaotsuste või maksekäskude

kehtivust teistkordselt kontrollima ei pea.

TMS, PankrS ja TsMSRS

muudatused on jäetud eelnõust

välja.

6. Eelnõu järgi hakkab maksekäsu osakond küsima ning

hindama tarbijakrediidi asjades tõendeid. Kui senine

maksekäsu osakonna peamine erisus nn tavakohtust ongi

olnud see, et seal tõendeid ei hinnata, siis kas ja kuidas

kavandatav muudatus on kooskõlas printsiibiga, et

tõendeid hindab/ õigust mõistab ainult kohus/ kohtunik.

Kaaluda tuleks, kas senine teadlikult formaliseeritud

maksekäsumenetlus, mis kontrollis üksnes asjaolusid/

andmeid ning mis muutub tänu tõendite hindamise

kohustuse lisamisele sisuliseks õigusemõistmiseks, on

siiski kohtunikuabi pädevuses.

Selgitatud.

Maksekäsuosakonnale tuleb

muudatuste kohaselt esitada

dokumendid, mis võimaldavad

kohtul hinnata, kas avaldaja

esitas nõuded õigesti – kas

põhivõlgnevuse suurus on õige,

kas esitatud intresside ja viiviste

nõue ei ületa seadusjärgse

intressi- ja viivisenõuet.

Tegemist on formaalse

kontrolliga, kontrollitakse

maksekäsu kiirmenetluse eeldusi

ja avalduse nõudeid (TsMS §

481, § 482). Maksekäsuosakond

ei hinda laenu andmise asjaolusid

ega muid tarbijakrediidi

õigussuhtega seonduvaid

küsimusi. Pärast nõude vastavuse

kontrollimist on

maksekäsuosakonna töö ja

menetlus sama – formaliseeritult

tehakse makseettepanek, see

toimetatakse võlgnikule kätte ja

antakse võimalus esitada

vastuväide, mis ei pea olema

põhjendatud; kui võlgnik

ettepanekule vastu ei vaidle, teeb

kohus maksekäsu.

7. Juhime ka tähelepanu, et töökoormuse ühtlustamiseks

tuleks kaaluda tarbijakrediidi asjade jagamist üle riigi.

Tarbijakrediidi asjades toimub menetlus 95% ulatuses

kirjalikus menetluses ja lihtmenetlusest. Istungite

pidamine on harv, isiku ärakuulamine saab toimuda ka

tehniliste lahenduste abil. Seega ei oleks see ka tarbijale,

kes on menetluses nõrgem osapool, tarbetult koormav.

Ka on väljakujunenud ühtlane kohtupraktika kõikides

maakohtutes, mis võimaldab selliseid vaidluseid

sarnaselt lahendada ning menetlusosaliste jaoks

kohtumenetluses osalemise kvaliteet ei muutu.

Selgitatud

Tarbijakrediidi lepingutest

tulenevaid nõudeid on võimalik

esitada kohtualluvuse järgsele

kohtule, st igale maakohtule.

Kuivõrd praegu on pooleli ka

kohtukorralduse muudatuste

eelnõu, mille ettevalmistamise

käigus analüüsitakse kohtute

ühendamist, eriregulatsiooni

kohtualluvuse osas käesoleva

eelnõuga ei looda.

8. TsMS § 404 (kirjalik menetlus kohtu määramisel)

kehtetuks tunnistamine

Seletuskirja kohaselt põhjendatakse TsMS § 404

kehtetuks tunnistamist TsMS § 405 (lihtmenetlus)

piirmäära suurendamisega ning lihtmenetlus muutub

sisuliselt ainsaks valikuks. Arusaamatuks jääb, miks on

kohtunikult vajalik võtta ära kaalutlusruum, kas

lahendada asja lihtmenetluses või kirjalikus menetluses.

Selgitatud.

TsMS § 404 kohaselt on

lihtmenetluse piirmäär

4500 eurot ja koos

kõrvalnõuetega 8000 eurot.

Muudatuste kohaselt katab

lihtmenetluse piirmäär senise

kirjaliku menetluse piirmäära.

4

Lihtmenetluses on võimalik

menetleda hagi kohtu õiglase

äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides

üldisi menetluspõhimõtteid;

piirmäära jääva kohtuasja puhul

lihtmenetlus kohaldub ilma, et

seda tuleks eraldi kaaluda või

määrata. Meetmete loetelu TsMS

§-s 405 on lahtine loetelu. Kohtul

on võimalik lahendada edaspidi

lihtmenetluse piirmäära sisse

jääva hinnaga asju kirjalikus

menetluses, järgides üldiseid

menetluspõhimõtteid.

Registrite ja infosüsteemide keskus

1. Edastame infoks, et RIK-il ei ole eraldi arvamust esitada

ning konkreetselt eelnõu muudatustega ei kaasne

arendusvajadusi KIS-is, Salmes, MKMKIS-is ega e-

toimiku poolel. Olenevalt valitavast tehnilisest

lahendusest võib aga enam tasutud riigilõivu tagastamine

kohtu omal algatusel kaasa tuua e-toimiku tehnilise poole

pealt muudatusi, kuid ei pruugi.

Teadmiseks võetud

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise

eelnõus planeeritavad muudatused tähendavad arendusi

MKMKIS-is. Täiendavalt võib arendusvajadus ilmneda

kohtute infosüsteemis. Eelnõu põhjal ei ole võimalik

hinnata arendustööde võimalikku mahtu. Kui eelnõus

planeeritud muudatused eeldavad arendusi e-toimikus

teavitab Registrite ja Infosüsteemide Keskuse e-toimiku

tiimijuht Justiits- ja Digiministeeriumit

arendusvajadustest järgnevatel nädalatel.

Teadmiseks võetud

Harju Maakohus

1. Eelnõuga luuakse õiguslik alus enam tasutud riigilõivu

tagastamiseks kohtu omal algatusel.

Toetame sisuliselt esitatud muudatust. Seletuskirja

kohaselt annab muudatus kohtule võimaluse

(mitte kohustuse) tagastada riigilõiv, kui selle on tasunud

menetlusosaline ise. Oluline on

vältida kohtule lisatoimingute tegemist, et kontrollida,

kas riigilõivu tagastamiseks vajalikud

andmed (eelkõige pangakonto number) on kohtule teada.

Seletuskirjas selgitatu ei ole siiski

seadusest üheselt tuvastatav. Soovitame sõnastada

paragrahvi 150 lõige 4: „Kohus võib

riigilõivu tagastada riigilõivu tasunud menetlusosalisele

ka omal algatusel, kui tagastamiseks vajalikud andmed

on kohtule teada.“

Selgitame

Kohus saab riigilõivu omal

algatusel tagastada ainult siis,

kui kohtule on teada andmed

menetlusosalise pangakonto

kohta, kuhu tagastatav summa

kanda. Nende puudumise korral

tuleb kohtul ka edaspidi oodata

menetlusosalise avaldust.

2. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud

või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav

menetluskulude summa on üle 500 euro.

Teadmiseks võetud

5

Toetame muudatust.

3. Selleks, et kohtunik saaks hagi tagamise avalduse

lahendada mõistliku aja jooksul, pikendatakse eelnõuga

avalduse lahendamise tähtaega praeguselt ühelt

tööpäevalt kolmeni.

Toetame muudatust

Teadmiseks võetud

4. Suurendatakse lihtmenetluse piirsummat. Muudatuse

tulemusel suureneb nende kohtuasjade hulk, kus kohtul

on lubatud kasutada lihtmenetluse võimalusi. Kehtiva

seaduse kohaselt on lihtmenetluse rahaline piirmäär 3500

eurot põhinõudena ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurot.

Eelnõu kohaselt oleks piirmäärad vastavalt 5000 ja 10

000 eurot.

Toetame muudatust.

Teadmiseks võetud

5. Muudetakse tagaseljaotsuse peale kaja esitamise

regulatsiooni. Muudatuse eesmärk on siduda tähtaja

algus lahendiga, mitte täitemenetlusest teadasaamisega.

Muudatuse tulemusena ei ole menetlusosalisel enam

võimalust valida, kas lahendist või täitemenetlusest

teadasaamisel esitada kaja, ja sellega menetlust venitada.

Toetame sisuliselt muudatust. Oluline on selgitada

vähemalt seletuskirjas, et tõendamiskoormus

tagaseljaotsuse teadasaamisest langeb kostjale. Praktikas

võib tekkida küsimus, kuidas kindlaks teha „päeva, kui

kostja sai tagaseljaotsusest teada“. See ei tohiks olla

samastatav kättetoimetamisega, muidu kaotaks säte

mõtte ja olulise kaitse isikutele, keda ei ole

menetlusest/otsusest korrektselt või isiklikult teavitatud.

Säte on ajale jalgu jäänud ka selles mõttes, et sama sätte

kaitse peaks laienema kõikidele fiktsioonidega

kättetoimetamistele, sh TsMS § 3111 lg 51, 3141, § 322-

327 alusel, mida palju kasutatakse. TsMS § 3111, 3141 ja

§ 326 kasutatakse väga laialdaselt ja on eelistatum

fiktiivne kättetoimetamine viis Ametlike

Teadaannete kaudu kättetoimetamise ees.

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud.

Kostja peab ise tõendama, millal

ta sai teada tagaseljaotsusest.

6. Teatud liiki hagita menetlustes tehtud lõpplahendite peale

esitatud määruskaebused vaatab läbi üks

ringkonnakohtunik. Kaaluda võiks, kas lähenemiskeelu

kohaldamine, isiku kinnisesse asutusse paigutamine ja

pankrotimenetluse alustamine on asjad, mida vaatab läbi

üksnes üks ringkonnakohtunik. Tegemist on isiku

põhiõiguseid äärmiselt piiravate meetmega, mis vajaksid

siiski kolmeliikmelise koosseisus kaalumist.

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja muudetud.

TsMS § 666 lõiget 3

täiendatakse teise lausega

järgmises sõnastuses:

„Käesoleva seadustiku § 475

lõike 1 punktides 2–4 , 9, 101, 11,

121, 152, 153 ja 16 nimetatud

hagita menetluses tehtud

menetlust lõpetava määruse peale

esitatud määruskaebuse vaatab

ringkonnakohtus läbi ja lahendab

üks ringkonnakohtu kohtunik.“.

7. Kahetsusväärselt on puudu maksekäsu kiirmenetluse

regulatsiooni edasiarendus, mis võimaldaks maakohtule

hagi menetlusse edasi saata üksnes need

maksekäsumenetluse vaidlused, kus on hagi esitatud.

Teadmiseks võetud.

8. Tarbijakrediidi nõuete menetluses muudatuste tegemine

on hädavajalik, sest võlgnike arv aina kasvab ning

Teadmiseks võetud

6

kohtute vaates ei järgita laenude väljastamisel endiselt

vastutustundliku laenamise põhimõtete (VTL). Esitatud

muudatused kinnitavad paljuski väljakujunenud

kohtupraktikat. Kohtunikel on siiski mõned

tähelepanekud. Esmalt esitame oma tähelepanekud

tarbijakrediidi nõuete osas, seejärel eelnõu teiste sätete

kohta ning teeme ka täiendavaid ettepanekuid

kohtumenetluse sujuvamaks muutmiseks.

9. Eelnõusse lisandunud tarbijakrediiti (eelkõige

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist)

puudutav osa seadustab küll teataval määral

kohtupraktikas väljakujunenud olukorra, mis puudutab

maksekäsu kiirmenetlust ja pankrotimenetlust, kuid teeb

suuremad muudatused sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõuete osas. Mööname, et nende hagide

osakaal ei saa ka tulevikust olla suur, sest tegemist on

keeruka õigusvaidlusega, mis nõuab võlgnikult/tarbijalt

aktiivset tegutsemist, kuid sellegipoolest peab õiguslik

regulatsioon olema selge. TMS-s viidatakse selgelt (ning

täitur peab seda ka täitmisteates alati märkima) nagu

oleks kõigi vastuväidete esitamine tarbijakrediidi asjades

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga alati

võimalik. Kohtunike arvates hakkab praktikas suuremat

rolli mängima TsMSRS-i säte, mille kohaselt saab

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada siiski

piiratud olukordades st vaid siis, kui kohus ei

kontrollinud tagaseljaotsuse (TSO) tegemisel VTL

järgimist (§ 118 lg 2) või piiratud ulatuses (maksekäsu

puhul, § 118 lg 1).

Kujuneks olukord, kus tarbijakrediidiasjades saaks

esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

ükskõik millisel pärast kohtulahendi tegemist tekkinud

asjaolul (kui kohtu poolne VTL kontroll TSO-st ei nähtu,

kuid seda on siiski tehtud). Võiks kaaluda, kas maksekäsk

ja TSO tarbijakrediidis ei võiks alluda samale režiimile

(TsMSRS § 118 lg 1)? Käesoleval juhul tekib küsimus,

miks maksekäsu puhul on vastuväidete ulatus piiratud,

kuid TSO puhul võib tulla lagedale igasuguste

vastuväidetega?

Kui oluline osa TMS § 221 sisulisest rakendusalast

soovitakse siiski sätestada TsMSRS-s, kas siis üldse on

vajalik tarbijakrediidi TSO võrdsustamine mitte-

kohtulahendist täitedokumendiga (koos ülal viidatud

eranditega TsMSRS-s) või oleks sama tulemus lihtsamini

saavutatav TMS-i/TsMSRS-i täiendamisega selliselt, et

nähakse ette erisused TMS § 222 lg 2 suhtes (kui kohus

ei kontrollinud VTL või üldse tarbijakrediidi

imperatiivseid sätteid, siis on võimalik esitada

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi). Võiks ju

eeldada, et jõustunud kohtulahend on seaduslik ja

võimaldada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

esitamist kohtulahendile erandjuhul (kui kontrolli

läbiviimist ei ole võimalik tuvastada), mitte vastupidi (s.o

lubada alati, aga piiranguga, et kui kohus siiski kontrollis,

ei saa esitada).

Arvestatud

Kavandatud TMS-i ja TsMSRS-i

regulatsiooni muudatuste mõju ja

põhiseaduspärasus vajavad

täiendavat analüüsi. Muudatused

jäetakse eelnõust välja.

7

Praktikas hakkaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagisid lahendades olulist rolli mängima see, millise

lõpplahendiga tarbijakrediidiasi lahendati (TSO või

lihtmenetluse otsus, ehkki kummalgi juhul ei tarvitsenud

kohus VTL järgimist omal algatusel kontrollida) ning

loomulikult ka see, kas need maagilised sõnad või lause

kontrolli teostamise kohta (põhjendava osata koostatud)

lahendisse märgiti või mitte.

10. Kohtu seisukohalt võib kaaluda, kas paragrahvi 482

täiendamine on vajalik selliselt, et maksekäsu menetluses

esitatakse ka tarbijale võlaõigusseaduse § 403.1 kohaselt

esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht

või sama seaduse § 403.3 kohaselt esitatud Euroopa

standardinfo teabeleht. Mööname, et kohtul on ka

maksekäsu kiirmenetluses kohustus kontrollida

tarbijakrediidi lepingu kehtivust ning standardinfo

teabelehe esitamata jätmine on tehingu tühisuse aluseks,

samuti on vajalik kohtul kontrollida krediidikulukuse

määra, mille ületamine on tehingu tühisuse aluseks.

Erinevus standardinfo teabelehel oleva krediidikulukuse

määra ja lepingus oleva määra vahel võib juhtida kohtu

tähelepanu kergemini sellele küsimusele, kuid ei muuda

kohtu kontrollikohustuse sisu.

Selgitatud

Leiame, et Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe või Euroopa

standardinfo teabelehe esitamine

koos maksekäsu kiirmenetluse

avaldusega ei ole vajalik.

11. Kohus toetab paragrahvi 483 lõikega 1 pikendatud

tähtaega, sest lisatõendite kontrollimine võtab täiendavalt

aega. Samas ei ole tähtaja pikendus märkimisväärne ega

piira oluliselt võlausaldaja huve, sest võlausaldajal on

võimalk esitada koheselt seadusega kooskõlas

olevamaksekäsu avaldus.

Teadmiseks võetud

12. Kohus toetab ka teisi tarbijakrediidi maksekäsu

menetluse muudatusi.

Teadmiseks võetud

13. Kahjuks on maksekäsuasjade automaatse edastamise

lõpetamine (seletuskirja kohaselt arendusi vajava

süsteemi tõttu) eelnõust välja jäänud. Sellega tuleks

kiiremas korras edasi liikuda, sest praegune tehniline

süsteem, kus maksekäsu osakond lõpetab menetluse ja

maakohus alustab uuesti menetlust ei ole õiguslikult

vajalik ja lisab üksnes menetlusele kuluvat aega ja

kohtutele töökoormust.

Teadmiseks võetud, selgitatud

2026. a on planeeritud analüüsid

maksekäsu kiirmenetluse

süsteemi ülevaatamiseks.

Analüüside tulemusel pakutakse

välja terviklahendus.

14. Kindlasti tasuks kohtute töökoormuse ühtlustamiseks

kaaluda ka tarbijakrediidi asjade jagamist kõikidele

maakohtutele üle riigi. Tarbijakrediidi asjades toimub

menetlus 95% ulatuses kirjalikus menetluses ja

lihtmenetlusest, eriti pärast lihtmenetluse piiri tõstmist.

Istungite pidamine on harv, isiku ärakuulamine saab

toimuda ka tehniliste lahenduste abil. Seega ei oleks see

ka tarbijatele, kes on menetluses nõrgem osapool,

tarbetult koormav. Tarbijakrediidi vaidlused

moodustasid 2025.aasta esimesel poolaastal Harju

maakohtus 20 % tsiviilasjade mahust ja 22% tsiviilasjade

koormuspunktide mahust. Olukorras, kus osad Eesti

maakohtud on tsiviilasjade menetlemisel ülekoormatud,

võimaldab tarbijakrediidi kohtuasjade üle-riigiline

jagamine kohtute töömahtu märkimisväärselt ühtlustada.

Ka on väljakujunenud ühtlane kohtupraktika kõikides

Selgitatud

Tarbijakrediidi lepingutest

tulenevaid nõudeid on võimalik

esitada kohtualluvuse järgsele

kohtule, st igale maakohtule.

Kuivõrd praegu on pooleli ka

kohtukorralduse muudatuste

eelnõu, mille ettevalmistamise

käigus analüüsitakse kohtute

ühendamist, eriregulatsiooni

kohtualluvuse osas käesoleva

eelnõuga ei looda.

8

maakohtutes, mis võimaldab selliseid vaidluseid

sarnaselt lahendada ning menetlusosaliste jaoks

kohtumenetluses osalemise kvaliteet ei muutu.

Seadusemuudatuse tegemine ei ole keeruline ning kohtud

on seda ettepanekut varasemalt teinud korduvalt.

15. Muud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise

ettepanekud

1) Paragrahvi 59 lõige 52 muudetakse ja sõnastatakse

riigisaladuse ja salastatud välisteabe menetlemise täpsem

kord. Kohtul ei ole selle kohta tähelepanekuid.

Teadmiseks võetud

16. 2) Paragrahvi 150 täienduste kohta tähelepanekuid, kuid

tuleb siiski rõhutada, et kohtu algatusel riigilõivu

tagastamine saab toimuda vaid siis, kui kohtul on olemas

tõsikindlad andmed menetlusosalise kohta, mis

võimaldavad seda teha. Kohtu töökoormuse ja

menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei ole kohtul

mõistlik tegeleda lõppenud menetluses nt likvideeritud

või surnud menetlusosalise õigusjärglaste otsimisega.

Teadmiseks võetud, selgitatud

Muudatus ei kohusta kohut omal

algatusel riigilõivu tagastama

juhtudel, kui kohtul puuduvad

andmed, kuhu või kellele tuleks

riigilõiv tagastada.

17. 3) Paragrahvi 178 lõige 2 muudatuse kohta ei ole kohtul

tähelepanekuid.

Teadmiseks võetud

18. 4) Paragrahvi 191 lõike 1 esimene lause muudetakse ja

laiendatakse kaebeõigust menetlusabi saamata jätmisel.

Kohtul ei ole muudatuste kohta sisulisi tähelepanekuid.

Tuleks seletuskirjas siiski rõhutada, et kaebeõiguse

laiendamine ei taga siiski kaebuse läbivaatamist

Riigikohtu poolt, sest Riigikohtul on õigus menetlusse

võtmisest keelduda TsMS § 679 lg 1 alusel.

Selgitame

Muudatusega täpsustatakse

isikute ringi, kes võivad esitada

menetlusabi määruste peale

määruskaebuseid. Muudatuse

tulemusena jääb

Rahandusministeeriumile õigus

esitada määruskaebus siis, kui

riik on kohtuasjas

menetlusosaline.

19. 5) Paragrahvi 384 lõike 1 esimene lause muudetakse ja

pikendatakse hagi tagamise avalduse läbivaatamise

tähtaega. Kohtu arvates on hagi tagamise tähtaja

pikendamine väga vajalik. Niivõrd lühikese tähtajaga

hagi tagamise menetlust teistes Euroopa riikides ei

eksisteeri.

Kohtud on erakorraliste asjaolude ilmnemisel võimelised

reageerima ja hagi tagama väga kiirest (eelkõige näiteks

merinõuete puhul sadamast lahkuvat laeva arestima või

enampakkumisi peatama), kuid tavapäraselt ei ole hagi

tagamisel kohtul vaja toimida loetud tundide jooksul.

Hagi tagamine toimub ex parte menetlusena ning kohtul

on menetluses kohustus seista menetluses mitteosaleva

isiku õiguste eest. Hagi tagamise tähtaja pikendamine

annab kohtule võimaluse selgitada avalike andmete

alusel välja hagi tagamise vajalikkus ning paremini

kaaluda kostja õiguseid.

Teadmiseks võetud

20. 6) Paragrahv 404 tunnistatakse kehtetuks ja paragrahvi

405 lõikes 1 muudetakse lihtmenetluse piiramäära.

Kohus toetab esitatud ettepanekut ja märkuseid ei ole.

Teadmiseks võetud

21. 7) Paragrahvi 415 lõikega 2 muudetakse tagaseljaotsusele

kaja esitamise korda. Kohus toetab esitatud ettepanekut

ja märkuseid ei ole.

Teadmiseks võetud

9

22. 8) Kohus toetab isiku surnuks tunnistamise menetluses

tehtavaid muudatusi ( paragrahvi 510 lõige 4 ja

paragrahvi 511 lõike 3 muudatused).

Teadmiseks võetud

23. 9) Kohus toetab pankrotiseaduse muutmise ettepankuid.

Maksejõuetusasjade menetlemisel on kohtupraktika

tarbijakrediidilepingust tulenevate jõustunud

kohtulahendite menetlemisel olnud erinev.

Kohtupraktikas väljakujunenud menetluse selge

seadustamine annab kõikidele osapooltele õigusselguse.

Oluline on ka rakendussätetega määratleda ära

menetlusnormide kehtivus üksnes nendele vaidlustele,

milles ei ole veel võlausaldajate nimekirja kinnitatud.

Teadmiseks võetud, selgitatud

Kavandatud PankrS-i

regulatsiooni muudatuste mõju ja

põhiseaduspärasus vajavad

täiendavat analüüsi. Muudatused

jäetakse eelnõust välja.

24. 10) Kohus toetab riigi õigusabi osas esitatud ettepanekut

ja märkuseid ei ole.

Teadmiseks võetud

Tallinna Ringkonnakohus

1. Tallinna Ringkonnakohus toetab üldjoontes eelnõus välja

pakutud lahendusi, kuid teeb eelnõu kohta järgmised

ettepanekud, võttes muu hulgas arvesse Teie 14.11.2024

kirjas nr 8-3/5169-11 esitatud kohtumenetluse

tõhustamise ettepanekuid.

Teadmiseks võetud.

2. Eelnõu § 1 punktiga 8 TsMS § 666 lõikesse 3 lisatavas

teises lauses sisalduvasse sätete loetelusse võiks lisada

§ 475 lg 1 p 15³ (nõude täitmise aegumise tõttu

täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine)

Põhjendus: kohtumenetluse tõhustamise ettepanekute

kohaselt kavandatakse sedalaadi asjade kohtust välja

viimist, ent praegugi ei ole need sedavõrd olulised ja

keerukad, et neid peaks lahendama kolmeliikmelises

koosseisus. Pakutud täiendus ei muuda eelnõu mõtet,

eesmärki ega ulatust. Kui see täiendus teha, siis saab

hiljem vastavate asjade kohtust välja viimisel (st TsMS

§ 475 lg 1 p 15³ kehtetuks tunnistamisel) ka viite

kõrvaldada.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja muudetud.

TsMS § 666 lõiget 3

täiendatakse teise lausega

järgmises sõnastuses:

„Käesoleva seadustiku § 475

lõike 1 punktides 2–4 , 9, 101, 11,

121, 152, 153 ja 16 nimetatud

hagita menetluses tehtud

menetlust lõpetava määruse peale

esitatud määruskaebuse vaatab

ringkonnakohtus läbi ja lahendab

üks ringkonnakohtu kohtunik.“.

3. Juba käesolevasse eelnõusse võiks lisada TsMS §-de 176

ja 177 muutmise lähtudes üldjoontes Teie 14.11.2024

kirjas tehtud kohtumenetluse tõhustamise ettepanekutest.

Kõnealuse muudatuse võimalikult kiire tegemine leidis

toetust ka Tallinna Ringkonnakohtu ning Harju ja Pärnu

Maakohtute vahel 22.11.2024 toimunud ümarlaual. Veidi

erinevalt eelviidatud kirjas välja pakutud sõnastustest

teeme ettepaneku muuta kõnealuseid sätteid järgmiselt:

„Paragrahvi 176 lõiked 1, 2 ja 4 muudetakse ja

sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohus määrab menetlusosalistele

menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja või otsustab,

et menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks pärast

kohtuotsuse või asja lõpetava määruse jõustumist.

(2) Kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil ja kohus ei ole

otsustanud, et menetluskulud määratakse rahaliselt

kindlaks pärast lahendi jõustumist, ega ole määranud

menetluskulude nimekirja esitamiseks muud tähtaega,

tuleb menetluskulude nimekiri esitada kohtule kolme

tööpäeva jooksul pärast viimast istungit. Kui asja

menetletakse kirjalikus menetluses ja kohus ei ole

Teadmiseks võetud

Justiits- ja Digiministeerium

analüüsib ettepanekut ning

vajadusel algatab uue eelnõu.

10

otsustanud, et menetluskulud määratakse rahaliselt

kindlaks pärast lahendi jõustumist, ega ole määranud

menetluskulude nimekirja esitamiseks muud tähtaega,

tuleb menetluskulude nimekiri esitada kohtule kirjalike

seisukohtade esitamiseks antud tähtaja jooksul.

(4) Menetluskulude nimekiri esitatakse igas kohtuastmes,

kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega

seonduvate kulude kohta, kui maakohus ei otsustanud, et

menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks pärast

lahendi jõustumist. Menetluskulude nimekirjas tuleb

detailselt näidata kulude koosseis.“

Paragrahvi 176 lõiget 8 täiendatakse lausega:

„Kui kohus ei ole määranud menetluskulude nimekirjale

vastamise tähtaega, siis on see kolm tööpäeva alates

menetluskulude nimekirja ja tõendite

kättetoimetamisest.“

Paragrahvi 177 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„ (2) Kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist

suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1

punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse menetlusosalise

taotlusel kindlaks määrusega. Menetluskulude

kindlaksmääramist võib taotleda 14 päeva jooksul

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumisest, mis on ühtlasi menetluskulude nimekirja

esitamise tähtpäev.“

Riigikohus

1. TsMS § 150 lg 4 muudatused. Seletuskirja abil jääb

mõneti arusaamatuks, kuidas see muudatus aitab

kohtute töökoormust optimeerida. Seletuskirja lause

„Riigilõivu tagastamise avalduse ootamine ja eraldi

menetlemine ei ole kõigil juhtudel otstarbekas“ ei

selgita muudatuse vajalikkust.

Sisuliselt ei ole siiski selle muudatuse vastu.

Teadmiseks võetud

2. TsMS § 405 muutmine. On kaheldav, kas lihtmenetluse

piirmäärade vähemalt sellises ulatuses tõstmine (koos

kõrvalnõuetega 10 000 euroni) on ikka õigustatud.

Lihtmenetlus on olemuslikult ette nähtud n-ö väiksemate

tsiviilasjade lahendamiseks, selles menetluses on

põhimõtteliselt piiratud mitmed menetlusosaliste

õigused. Sellisel juhul võib lihtmenetlus pikkamööda

muutuda põhimenetluseks. Määrade tõstmise asemel

tuleks välja töötada lahendusi, mis aitaksid lihtsustada nn

põhimenetlust, ilma et see muutuks lihtmenetluseks.

Teadmiseks võetud.

3. TsMS § 415 muudatus. Seletuskirjast nähtub, et nt 2023.

aastal tehti maakohtutes 5304 tagaseljaotsust ning kaja

esitati 80 otsuse peale. Arvestades seda statistikat, mille

kohaselt esitatakse kajasid nii vähestel juhtudel, ei ole

pakutud muudatusel olulist, laiemat tähtsust. Arvestades

Teadmiseks võetud.

11

mh seda, et kaja võidaksegi esitada pigem siis, kui

tagaseljaotsusest on teada saadud selle otsuse täitmiseks

alustatud täitemenetluse raames, st ei ole tegemist

pahatahtliku valikuga.

4. TsMS § 666 lg 3 muudatused .

Ei toeta lahendust, et registri-, pankroti-, lähenemiskeelu

asjades, samuti eestkoste- ja kinnisesse asutusse

paigutamise asjades võiks määruskaebusi lahendada üks

ringkonnakohtu kohtunik. Ringkonnakohus on

kollektiivne kohus. Õiguskorra ja madalama astme

kohtute

praktika ühtlustamise jaoks on tulemuslikum see, kui

õigusküsimusi arutab konkreetset kohtuasja lahendavas

koosseisus kolm kohtunikku. Kuigi kehtivas õiguses on

võimalik, et teatud asju vaatab läbi üks ringkonnakohtu

kohtunik, ei ole vajalik seda laiendada, v.a ehk asjades,

kus õiguslikke küsimusi peaaegu pole, tegemist on nt

diskretsiooniga (nt menetluskulude kindlaksmääramine

vms).

Nt isikule eestkoste seadmine riivab intensiivselt tema

põhiõigusi, arvestades eestkoste seadmisega tekkida

võivaid olulisi piiranguid eestkostetava varakasutus- ja

käsutusõigusele, tehingute tegemise õigusele,

valimisõigusele. Ning nt ka kinnisesse asutusse

paigutamise asjades esitatud määruskaebusi peaks samal

põhjusel läbi vaatama kolm kohtunikku, arvestades

isiku liikumisvabaduse täielikku piiramist ja tahtest

olenematu ravi määramist.

Ringkonnakohus peab hoolikalt kontrollima, kas

maakohtus olid tagatud kõik seaduses ettenähtud

menetluslikud garantiid ning esinevad kõik eestkoste

seadmise / kinnisesse asutusse paigutamise alused. See

määruskaebemenetlus ei saa olla n-ö automatiseeritud,

kus üks ringkonnakohtunik lööb maakohtu kinnisesse

asutusse paigutamise määrusele kinnitava templi peale.

Piisav ei ole seletuskirjast nähtuv põhjendus, et valitud

asjade korral ei ole tegemist õigusemõistmise asjadega

PS § 146 tähenduses ja et neid asju võiks lahendada mõni

haldusorgan. Tehtavaid otsuseid peab saama kontrollida

võimalikult kvaliteetselt.

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja muudetud.

TsMS § 666 lõiget 3 täiendatakse

teise lausega järgmises

sõnastuses:

„Käesoleva seadustiku § 475

lõike 1 punktides 2–4 , 9, 101, 11,

121, 152, 153 ja 16 nimetatud

hagita menetluses tehtud

menetlust lõpetava määruse peale

esitatud määruskaebuse vaatab

ringkonnakohtus läbi ja lahendab

üks ringkonnakohtu kohtunik.“.

5. Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat

seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti

ainult kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.

Teadmiseks võetud

6. Eelnõu § 1 p-ga 19 soovitakse jätta TsMS § 607 lõikest 1

välja tekstiosa „§ 404 lõikes 1“. Seletuskirja järgi on see

muudatus seotud punktiga 9, millega tunnistatakse § 404

kehtetuks. Siin on jäänud tõenäoliselt tähelepanuta, et

TsMS § 607 viitab hoopiski äriseadustiku § 404 lg-le 1

(mitte TsMS § 404 lg-le 1) ja seda ei ole plaanis kehtetuks

tunnistada. Seega on eelnõu § 1 p 19 tõenäoliselt ekslik

ja TsMS § 607 tuleks jätta muutmata.

Arvestatud

Eelnõu ja SK muudetud

7. Arvestades eelnõu eesmärki optimeerida kohtute

töökoormust, tõhustada kohtute tööd ja kiirendada

kohtumenetlusi (seletuskirja p 1.1), on arusaamatu, miks

ei jõudnud eelnõusse VTK-s tehtud ettepanek loobuda

Teadmiseks võetud

Selgitame, et maksekäsu

muudatuste analüüs on hetkel

12

maksekäsu kiirmenetluse korral praegusest korraldusest,

kus vastuväite või kättetoimetamise võimatuse korral

saadetakse avaldus ilma avaldaja sellekohase

tahteavalduseta kohtusse. Põhjendused tunduvad olevat

seotud tehniliste lahendustega (seletuskiri p 2.1), kuid

muudatus aitaks vähendada kohtute töökoormust. VTK

kohaselt menetles maakohus 2023. aastal 2771

maksekäsu kiirmenetluse avaldust, kus koostas hagi

käiguta jätmise määruse ja toimetas selle avaldajale kätte,

kuid kus lõpuks hagi ei esitatud (VTK p 3.1,

https://eelnoud.valitsus.ee/main#rDChhlql). Pakutud

muudatus aitaks vähendada aastas kohtute koormust

tõenäoliselt sarnases suurusjärgus kohtuasjade võrra.

koostamisel. Pärast analüüsi

valmimist saab teha vastavad

muudatused.

8. Sõnastuslik tähelepanek eelnõu § p 14 osas. See on

sõnastatud „Kohus lahendab tarbijakrediidilepingu alusel

esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse selle

saamisest alates kahekümne tööpäeva jooksul. “Parem

sõnastus võiks olla nt: "Kohus lahendab maksekäsu

kiirmenetluse avalduse selle saamisest alates kahekümne

päeva jooksul, kui avalduses nõutakse

tarbijakrediidilepingust tulenevat nõuet." Seda põhjusel,

et "tarbijakrediidilepingu alusel esitatud maksekäsu

kiirmenetluse avaldus" kõlab selliselt, justkui tuleks

maksekäsu kiirmenetluse avalduse alus lepingust.

Arvestatud, eelnõu muudetud

9. Eelnõu § 4 p-ga 1 kavandatakse rakendussätted, mis

reguleerivad olukorda kuni 1. jaanuarini 2026. Ometi on

seletuskirjas mõlema sätte kohta räägitud 1. septembrist

2025, mistõttu esineb vastuolu eelnõu ja seletuskirja

vahel. Tõenäoliselt on eelnõus õiged kuupäevad, sest

seadus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2026.

Arvestatud

Seletuskirja muudetud

10. Ettepanek jätta välja eelnõu § 4 p-ga 2 kavandatud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse

seadustiku rakendamise seaduse täiendamine §-ga 118,

millega soovitakse piirata tarbijakrediidilepingust

tuleneva nõude alusel tehtud maksekäsu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi esitamise piiranguid. See

muudatus muudab tarbija olukorra praegusega võrreldes

teatud juhtudel ebasoodsamaks. Kehtiva regulatsiooni

järgi saab tarbija (sarnaselt kõigi teiste täitemenetluse

võlgnikega) esitada sundtätimise lubamatuks

tunnistamise hagi erinevatel alustel (nt nõuet ei ole, see

on rahuldatud, tasaarvestatud, või hea usu põhimõtte

vastane). Tarbijale antud võimalus tugineda hagis sellele,

et krediidiandja kohustuste rikkumise tõttu ei ole

sissenõudjal nõuet muus osas, kui põhivõla ja

seadusjärgse viivise osas, peaks olema tarbijale antud

lisavõimalus, mitte ainus alus, millele tugineda saab.

Seega võib kavandatud muudatus muuta tarbijate

olukorra vastupidiselt soovitule osaliselt ebasoodsamaks.

Arvestatud

Kavandatud TMS-i ja TsMSRS-i

regulatsiooni muudatuste mõju ja

põhiseaduspärasus vajavad

täiendavat analüüsi. Muudatused

jäetakse eelnõust välja.

11. Ettepanek muuta TsMS § 4891 selliselt, et maksekäsu

kiirmenetluses saab tarbijakrediidinõude puhul

vastuväite esitada ka pärast seda, kui võlgnik saab

maksekäsu alusel algatatud täitemenetlusest teada. See

eeldab TsMS § 489 lg 5, 4891 ja TMS § 24 lg 3 vastavalt

muutmist. Selline ettepanek tehti ka enne seaduseelnõu

Mitte arvestatud, selgitatud.

Käesoleva eelnõuga täiendava

vastuväite esitamise võimalust ei

looda.

13

väljatöötamist, kuid seletuskirjast ei ole aru saada, miks

sellega ei ole arvestatud.

JDM-is on planeeritud täiendav

maksekäsumenetluse analüüside

pakett ja süsteemi kompleksne

ülevaatamine. Muudatuse

lisandumise võimalus analüüside

tulemusena ei ole käesoleval

hetkel teada.

Tartu Maakohus

1. Muudatuse mõju maakohtu menetlusele ja

töökoormusele on pigem väike. Samas leiti, et

muudatusettepanekud on üldjoontes põhjendatud ja

toetavad kohtute töökoormuse vähendamise ning töö

tõhustamise eesmärke.

Teadmiseks võetud.

2. Hagi tagamise tähtaja pikendamine võimaldab küll

avalduse lahendada kohtu jaoks mõistlikumalt aga see ei

vähenda kohtuniku koormust. Tööpäeviti pärast kella

17.00 ja puhkepäevadel ning riigipühadel kohtule

laekunud hagi tagamise avaldused võiks lugeda kohtusse

saabunuks järgmisel tööpäeval. Kui lugeda tööajaväliselt

kohtule laekunud avalduste saabumispäevaks nende

kalendaarne esitamispäev, jääb sisuliselt avalduse

lahendamiseks aega kolme tööpäeva asemel kaks, sest

tööaega kulub ka avalduste registreerimiseks ja

jagamiseks.

Ettepanek on täiendada TsMS § 384 lg-t 1 teise lausega,

senine teine lause saaks kolmandaks lauseks: „Tööpäeviti

pärast kella 17.00, puhkepäevadel ja riigipühadel esitatud

hagi tagamise avaldused loetakse kohtusse saabunuks

järgneval tööpäeval.“

Mitte arvestatud.

Tsiviilkohtumenetluses, nagu ka

tsiviilõiguses üldiselt,

arvestatakse tähtaegu lähtuvalt

TsÜSist (TsMS § 62).

Eriregulatsiooni loomine hagi

tagamise taotluste esitamise

tarvis oleks ebasüstemaatiline ja

vastuolus õigusselguse

põhimõttega.

3. Lihtmenetluse piirmäära tõstmine ei vähenda tegelikult

samuti maakohtu töökoormust. Riigikohtu antud juhiseid

arvestades tuleb ka lihtmenetluses välja tuua õiguslik

põhjendus ning tõendite analüüs. Lisaks on vaja ka

lihtmenetluses ära kuulata tunnistajaid. Lihtmenetlus

õigustaks ennast siis, kui kohtunikul oleks võimalik teha

otsus hoopis teistsugusena (põhjendavas osas ainult

õiguslikud viited, analüüs ainult selle küsimuse kohta,

mille üle vaidlus käib, viited ainult olulistele tõenditele).

Praegu tundub Riigikohtu suuniste põhjal, et see ei ole

võimalik. Koormuse kokkuhoiu võib saavutada

ringkonnakohtus, kui maakohtu kohtunik ei anna luba

apellatsioonkaebuse esitamiseks.

Lihtmenetluses tehtud otsustele esitatakse üha rohkem

edasikaebusi, mis tähendab, et kui otsus on tehtud ilma

kirjeldava ja põhjendava osata, tuleb lõpuks otsus ikkagi

koos põhjendustega kirjutada. See ei ole tegelikult aja

kokkuhoid ja sunnib asjaga tegelema kaks korda. Kas

sellise nurga alt on muudatust üldse analüüsitud?

Teadmiseks võetud.

4. TsMS § 666 lg 3 täiendamine § 475 lg 1 p 12² osas ei

pruugi olla põhjendatud, sest tegemist võib olla

mahukama ja keerulisema asjaga, mistõttu ei ole

põhjendatud selle läbivaatamise ja lahendamise andmine

ühele ringkonnakohtu kohtunikule.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja muudetud.

TsMS § 666 lõiget 3 täiendatakse

teise lausega järgmises

sõnastuses:

14

„Käesoleva seadustiku § 475

lõike 1 punktides 2–4 , 9, 101, 11,

121, 152, 153 ja 16 nimetatud

hagita menetluses tehtud

menetlust lõpetava määruse peale

esitatud määruskaebuse vaatab

ringkonnakohtus läbi ja lahendab

üks ringkonnakohtu kohtunik.“.

5. Esimene arvamuse avaldaja märkis seoses eelnõu § 2

kirjeldatud muudatustega, et PankrS § 94 täiendamine

lõikega 11, mis täpsustab tarbijakrediidilepingute puhul

esitatavate dokumentide nõudeid, on vajalik. Sellest

tulenevalt on oluline täiendada (nagu kavandatakse

PankrS § 10 lg 5, aga ka § 94 lg 11) ka FiMS § 25. Kui

eelnõu eesmärk on, et tarbijakrediidinõuete kontrollimine

toimuks sisuliselt, siis peab see sõnaselgelt olema

reguleeritud ka FiMS-is.

Tarbija on ju füüsiline isik ja füüsilise isiku

maksejõuetuse seadus reguleerib ka võlgade

ümberkujundamise menetlusi. Isikutel, kes on esitanud

avalduse võlgade ümberkujundamise menetluse

algatamiseks, on valdaval enamusel nõuded läbinud

maksekäsu kiirmenetluse või tehtud tagaseljaotsus,

nõuded on täitemenetluses. Ja neiski menetlustes tõuseb

küsimus sellest, et vastutustundliku laenamise

põhimõtteid ei ole kontrollitud. Võlausaldajad keelduvad

nõutavaid dokumente esitamast, kuna on olemas

jõustunud kohtulahend. Nõuete ümberarvestamine, mida

usaldusisik või kohus neis menetlustes teeb, on

jätkusuutmatu töömahuga ülesanne, kuna võlausaldajad

ei esita neid dokumente, mida käsitletav eelnõu

võlausaldajalt pankrotimenetluses nõudma hakkab. Siit

ka ettepanek viia PankrS § 10 lg 5 ja § 94 lg 11

kavandatavad muudatused sisse FiMS §-i 25. Kaaskirjas

loetletud eelnõu muudatused (p 1-9), mille kohta eelkõige

tagasisidet oodati, on arvamuse avaldaja hinnangul hästi

läbi mõeldud, väärivad sisseviimist.

Selgitatud

Kavandatud PankrS-i

regulatsiooni muudatuste mõju ja

põhiseaduspärasus vajavad

täiendavat analüüsi. Muudatused

jäetakse eelnõust välja.

6. Teine arvamuse avaldaja leidis, et seletuskirjas toodud

eesmärke optimeerida kohtute töökoormust, tõhustada

kohtute tööd ja kiirendada kohtumenetlusi, on eelnõuga

võimalik saavutada vaid osaliselt. Kindlasti tehti 2024.

aastal kohtute poolt palju kaalukamaid ettepanekuid

küsimuses, mis kohtute töökoormust vähendaks, kuid

mida käesolev eelnõu ei kajasta. Eelnõus on tegemist vaid

kosmeetiliste muutustega. Mitmed plaanitud muudatused

vähendavad reaaluses ministeeriumite (Justiits-, Sise- ja

Rahandusministeeriumi) halduskoormust, sest nad

jäetakse määrusi saavate isikute ringist välja. Kohtu

töökoormust need sätted tegelikult ei vähenda.

Positiivselt puudutavad kohtuid mõnede vaieldavate

olukordade lihtsustamine ja täpsustamine. Näiteks hagi

tagamise taotluse läbi vaatamise tähtaja pikendamine

(eelnõu § 1 p 8), määruskaebuse lahendamise võimalus

ringkonnakohtus ühe kohtuniku poolt (eelnõu § 1 p 20).

Selgitame

Kõiki kohtute esitatud

ettepanekud analüüsiti ja saadeti

arvamuse avaldamiseks

sihtrühmadele, samuti arutati

neid KHNis. Tagasiside põhjal

koostati käesoleva eelnõu

muudatused.

15

7. Eelnõuga plaanitud tarbijakrediidi sätete muutmise

tulemusel aga kohtute töökoormus alguses kindlasti

hoopis suureneb ning asjade menetlemine ei kiirene.

Samas on nendel muudatustel hoopis muu eesmärk, mida

seletuskirja sissejuhatavas osas ei ole üldse esile toodud.

Viimased rohkem kui 1,5 aastat on kohtud pidanud

leidma ise võimalusi ja kulutama suurt energiat, et tagada

tarbijakrediidilepingutest esitatud nõuete puhul

tarbijatele vajalik kaitse, kusjuures makskäsumenetluses

ei ole see seaduslikult üldse võimalik olnud. Paraku on

Justiitsministeeriumil kulunud probleemi lahendava

eelnõu koostamiseks 1,5 aastat (selles küsimuses

ebaefektiivsele maksekäsu menetlusele on viidatud juba

Riigikohtu 24. novembri 2023 lahendis 2-21-13098/50).

Kuigi plaanitavad muudatused suurendavad ilmselt

(vähemalt alguses) kohtute töökoormust ja kindlasti

maksekäsuosakonna töökoormust, on muudatused

õigusselguse huvides kindlasti vajalikud ja annavad

kohtutele lõpuks seadusest tulenevad selged hoovad

probleemi lahendamiseks, mis omakorda vähendab

krediidiandjate loomingulist tegevust ja vaidlusi

kohtutega, kas ja mida ikkagi esitama peab.

Teadmiseks võetud, selgitatud

Kohtu töökoormuse

leevendamiseks

tarbijakrediidiasjade

lahendamisel, võetakse

kasutusele IT-lahendus, mis

abistab kohtunikke avalduse

andmete ja vastustundliku

laenamise põhimõtte

kontrollimisel. Arendamisjärgus

IT-lahendus võimaldab juba enne

avalduse kohtunikuni jõudmist

kontrollida hagiavalduse

vastavust nõuetele ning

juhendada hagejat andmete

esitamisel. Andmete kujul

hagiavalduse esitamine

võimaldab avalduse automaatset

töötlemist erinevate AI mudelite

abil. Näiteks kontrollida, kas

avalduse esitamisel on lisatud

kõik vajalikud andmed ja

dokumendid (nt allkirjastatud

leping, krediidianalüüs). Süsteem

tuvastab automaatselt olulisemad

andmed (nt sissetulek,

maksekohustused) ja tõstab need

esile loetavas vormis. Kohtunik

ei pea dokumentide vahel käsitsi

navigeerima ja otsima olulisi

andmeid – töö muutub

tõhusamaks ja läbipaistvamaks.

See võimaldab maakohtute

koormust tarbijakrediidilepingust

tulenevate nõuete läbivaatamisel

oluliselt leevendada, mille

tulemusel lüheneb ka

menetlusaeg.

8. Arvamuse avaldaja hinnangul on ebaselge, miks on

eelnõust jäetud välja võlgade ümberkujundamist

puudutavate samalaadsete olukordade lahendamine-

võlgade ümberkujundamiskavasse minevate

tarbijakrediidil põhinevate maksekäskude ja

tagaseljaotsuste õiguspärasuse hindamise lihtsustamine

analoogselt PankrS § 1003 lg 4 p 1.

Praegu on vastavalt FiMS § 25 lg 4 võimalik jätta

vaieldav nõue kindlaks määramata ja kavasse võtmata, st

kui võlausaldajal on nõue maksekäsust või

tagaseljaotsusest ja ta ei ole vabatahtlikult nõus

usaldusisikule nõude õiguspärasuse kontrollimiseks

lisatõendid esitama, ei saagi seda nõuet kavasse panna ja

tuleks siis eraldi hagi esitada või tuleb olla võlausaldaja

nõudega nõus suuruses nagu esitatakse makskäsu / TSO

alusel. Kuna nõude suuruse kindlaks määramise osas ei

Selgitatud

Kavandatud PankrS-i

regulatsiooni muudatuste mõju ja

põhiseaduspärasus vajavad

täiendavat analüüsi. Muudatused

jäetakse eelnõust välja.

16

ole FiMS § 25 lg 6 võlausaldajal kaebeõigust, mis

tähendab, et kui usaldusisik määrab nõude omal

äranägemisel (ka ilma tõenditeta näiteks) väiksemaks kui

makskäsust / TSO-st otse tuleneb ja teeb selle alusel kava,

ning kui kohus selle käsitlusega nõustub, on võlausaldajal

ainsaks võimaluseks kogu kava peale kaebus esitada. Ei

nõude uus hagemine võlgniku poolt ega ka kaebamine

kogu kava peale võlausaldaja poolt ole menetluslikult

ökonoomsed. Seega tuleks ka FiMS § 25 kuidagi

täiendada (näiteks kaebeõigusega) või siis täiendada

FiMS § 24 analoogsete sätetega nagu plaanitakse Pankr §

1003 lg 1.

9. Lisaks oodatakse seadusesse konkreetset lahendust

elulise olukorra lahendamiseks, kus võlgnik on esitanud

maksejõuetuse avalduse, palub võlgade

ümberkujundamist ja peab tasuma usaldusisiku

ettemaksu (FiMS § 19 lg 2), kuid tema kontod on

täitemenetluses arestitud ja kohus on täitemenetluse

menetluse alustamisel peatanud. Sellises olukorras on

võlgnikul kontol raha (laekub näiteks igakuine palk),

kuid ta seda soovitud ja vajalikus ulatuses kasutada ei saa,

sest kontol on arestisumma piirmäär, mille on määranud

täitur. Täiturid ütlevad, et nemad kontol enam midagi

muuta ei saa, sest kohus on täitemenetluse peatanud,

pangad aga hoiavad võlgniku raha aresti all, sest keegi

pole vastavat korraldust andnud. Olukord on vastuolus

TMS § 47 lg 12 teise lausega, mille kohaselt peaks

põhimõtteliselt võlgnik oma sissetuleku ju ise kasutada

saama, sh tasuma ka usaldusisiku tasu ettemaksu. Praegu

läheb kohtul suur energia nende olukordade

lahendamisele ja võimalike variantide otsimisele, et

menetlus toimida saaks.

Seejuures toimivad eri täituritega ja eri pankadega

erinevad variandid. Probleem on kestnud juba alates

FiMS jõustumisest, s.o alates 1. juulist 2022).

Teadmiseks võetud

Justiits- ja Digiministeerium

arvestab tulevikus täitemenetluse

peatamise toimingu mõjude

parema reguleerimise

vajadusega. Käesoleva eelnõuga

maksejõuetuse ja täitemenetluse

valdkondades muudatusi ei tehta.

10. Kolmandas arvamuses toodi eelnõu puuduseks

tarbijakrediidi mõiste täpsustamata jätmine ning millised

nõuded tarbijakrediidi alla kuuluvad. Ka kohtupraktikas

on kõnealune küsimus kohati jätkuvalt ebaselge. See võib

tuua suure tõenäosusega kaasa esmalt kohtuvaidlused,

millised on tarbijakrediidinõuded, st milliste nõuete

suhtes kavandatavad muudatused üldse kehtivad.

Teadmiseks võetud ja selgitatud.

N-ö tarbijakrediidinõuete all on

silmas peetud nõudeid, mis

tulenevad

tarbijakrediidilepingust.

Tarbijakrediidilepingu mõiste on

reguleeritud VÕS § 402 lg-s 1.

See on krediidileping, millega

oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu.

Kuna eelnõu sätetes kasutatakse

sõnastust

„tarbijakrediidilepingust

tulenevad nõuded“, mitte

„tarbijakrediidinõuded“, siis

tuleb seda mõista VÕS § 402 lg 1

toodud „tarbijakrediidilepingu“

17

mõiste tähenduses. Eelnõuga

loodavast TsMS § 481 lg-st 2.4 ja

lg-st 2.5 tuleneb, milliseid

tarbijakrediidilepingust

tulenevaid nõudeid saab

maksekäsu menetluses esitada –

need on: krediidi põhisumma

tagastamise nõue, seadusjärgses

määras intressi nõue ja

seadusjärgses määras viivise

nõue.

11. Lisaks märkis arvamuse avaldaja, et muudatuse järgi saab

edaspidi maksekäsu kiirmenetluses nõuda ainult

põhivõlga ja seadusjärgset intressi/viivist. Kaheldav on,

selline muudatus oma eesmärki täidab, st tagab nö

õiguspärased maksekäsud ja hoiab ära süsteemi

kuritarvitamise.

Praktikas on levinud, et laenuandjad laiendavad põhivõla

mõistet, lisavad tegelikule põhivõlale juurde muu, nt

refinantseerimiste korral loevad nad põhivõlaks mh

kõrvalkulud (intress, viivised jne).

Selgitatud.

Muudatuste kohaselt esitatakse

maksekäsuosakonnale ka nõuet

tõendavad dokumendid, kust

nähtub, kas nõuded esitati õigesti.

Kui nõue on esitatud valesti,

avaldust muudatuste kohaselt

menetlusse ei võeta.

12. Muudatuse järgi ei loeta edaspidi maksekäsu või

tagaseljaotsuse alusel esitatud nõudeid

pankrotimenetluses automaatselt kaitsmiseta

tunnustatavateks, kui need põhinevad

tarbijakrediidilepingul. Ebaselgeks jääb ja ka

seletuskirjas puudub igasugune analüüs, millisel alusel

või põhjendusel on tagaseljaotsus võrdsustatud

maksekäsuga. Tegemist on õiguslikult erinevate

menetluste (sh kaebekorra osas) ja kohtulahenditega.

Küsitav on, kas tagaseljaotsus peaks olema võrdsustatud

maksekäsuga, st kas ja mis põhjusel tagaseljaotsust kui

kohtulahendit peaks saama "lihtsalt uuesti ümber

vaadata". See vajaks täiendavat sisulist analüüsi. Ka

puudub analüüs selle kohta, kas tagaseljaotsuse puhul ei

oleks kohasem meede tagasivõitmise instituut (tuleb küll

möönda, et see võib olla kulukas vaidlus).

Selgitatud

Kavandatud PankrS-i

regulatsiooni muudatuste mõju ja

põhiseaduspärasus vajavad

täiendavat analüüsi. Muudatused

jäetakse eelnõust välja.

13. Sama küsimus tekib muudatuse puhul, mille kohaselt

saab võlgnik täitemenetluses sarnaselt maksekäsule

tagaseljaotsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamist

tarbijakrediidiasjades nõuda ka selliste asjaolude alusel,

mis esinesid juba enne kohtulahendi jõustumist- kas ja

mis põhjustel on need kohtulahendid kõnealuses

olukorras võrdsustatud.

Selgitatud

Kavandatud TMS-i ja TsMSRS-i

regulatsiooni muudatuste mõju

ja põhiseaduspärasus vajavad

täiendavat analüüsi. Muudatused

jäetakse eelnõust välja.

14. Lisaks on küsitav, kas seadus peaks olema ühtne kõikide

tagaseljaotsuste osas. Kui tagaseljaotsuses on näha, et nt

vastutustundliku laenamise põhimõtet on kohus

kontrollinud, on kaheldav, et sellise kohtulahendiga

nõuet tuleb pankrotihalduril ja kohtul uuesti

pankrotimenetluses nõuete kaitsmisel sisuliselt

kontrollida ja täitemenetluses on võimalik esitada

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

Selgitatud

Kavandatud PankrS, TMS-i ja

TsMSRS-i regulatsiooni

muudatuste mõju ja

põhiseaduspärasus vajavad

täiendavat analüüsi. Muudatused

jäetakse eelnõust välja.

18

15. Täielikult puudub analüüs, kas ja kuidas peaks FIMSi

alusel võlgade ümberkujundamise menetluses

tarbijakrediidiasjades maksekäskusid ja tagaseljaotsuseid

kontrollima või mitte kontrollima, st kas usaldusisik saab

nõuet kontrollida sisuliselt sarnaselt pankrotimenetluses

nõuete kaitsmisele ning paluda kohtul nõude suurus

kindlaks määrata FIMS § 25 alusel sisuliselt. Võlgade

ümberkujundamise menetluses on see olulisemgi

küsimus, kuna võlgnik maksab reaalselt raha nõuete

katteks. Usaldusisik saab võlausaldajaga nõude

ümberkujundamisel kokku leppida nõude vähendamises

(nt intressi, viivise jms arvel), kuid võlausaldajad, kellel

on kohtulahend, sellega üldjuhul ei nõustu.

Selgitatud

Kavandatud PankrS-i

regulatsiooni muudatuste mõju ja

põhiseaduspärasus vajavad

täiendavat analüüsi. Muudatused

jäetakse eelnõust välja.

16. Sarnaselt eelpool märgitule leiab arvamuse avaldaja

samuti, et kavandatavate muudatustega tekib kohtule

täiendav töökoormus ning selleks vajab kohus täiendavat

ressurssi.

Selgitatud

Kohtu töökoormuse

leevendamiseks

tarbijakrediidiasjade

lahendamisel võetakse

kasutusele IT-lahendus, mis

abistab kohtunikke avalduse

andmete ja vastustundliku

laenamise põhimõtte

kontrollimisel. Arendamisjärgus

IT-lahendus võimaldab juba enne

avalduse kohtunikuni jõudmist

kontrollida hagiavalduse

vastavust nõuetele ning

juhendada hagejat andmete

esitamisel. Andmete kujul

hagiavalduse esitamine

võimaldab avalduse automaatset

töötlemist erinevate AI mudelite

abil. Näiteks kontrollida, kas

avalduse esitamisel on lisatud

kõik vajalikud andmed ja

dokumendid (nt allkirjastatud

leping, krediidianalüüs). Süsteem

tuvastab automaatselt olulisemad

andmed (nt sissetulek,

maksekohustused) ja tõstab need

esile loetavas vormis. Kohtunik

ei pea dokumentide vahel käsitsi

navigeerima ja otsima olulisi

andmeid – töö muutub

tõhusamaks ja läbipaistvamaks.

See võimaldab maakohtute

koormust tarbijakrediidilepingust

tulenevate nõuete läbivaatamisel

oluliselt leevendada, mille

tulemusel lüheneb ka

menetlusaeg.

Tallinna Halduskohus

1. Muuta TsMS-i, täiendades §-i 441 lõikega 11 järgmises

sõnastuses:

Teadmiseks võetud.

19

„(11) Infosüsteemis ei pea otsust digitaalselt

allkirjastama, kui kohtunik saab otsuse tegemist

kinnitada usaldusväärselt ja turvaliselt muul viisil.“

Selline TsMS-i muudatus rakenduks

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 156 lg 2

kaudu ka halduskohtumenetlusele (sh HKMS § 178 lg 3

kaudu kõigile kohtulahenditele, st nii kohtuotsustele kui

määrustele).TsMS § 441 lõike 11 eesmärgiks on

menetluste kiirendamine seeläbi, et loobuda lahendite

digitaalallkirjastamisest, kui lahendi saab nt

infosüsteemis turvaliselt kinnitada ka lihtsamalt

(võimalik on nt tagada kohtuniku identifitseerimine

infosüsteemi sisenemisel muul viisil, kui ID-kaardiga /

digi-ID-ga).

Digitaalallkirjastamine on kohmakas ja röövib

kohtunikelt tööaega. Lisaks on oluline, et teatud

olukordades ei olegi võimalik kohtulahendit digitaalselt

allkirjastada. Seda juhul, kui juurdepääsu-piiranguga

lahend vormistatakse infosüsteemis, mis ei võimalda

kasutaja identimist ID-kaardi / digi-ID abil (nt

haldustoiminguks loa andmine julgeolekuasutuste

seaduse §-de 27 ja 29 alusel). Sellises

olukorras tuleb kohtulahend praktikas vormistada

paberkandjal (st allkirjastada käsitsi). See tähendab

täiendavat ajakulu (ja kontoritarvikute kulu) ning lisaks

kaasnevad juurdepääsupiiranguga (riigisaladus ja

salastatud välisteave) paberkandjatel dokumentide

transportimisega, säilitamisega ja arhiveerimisega

olulised lisakulud ja -nõuded. Kõnealuse

seadusemuudatusega oleks võimalik luua, edastada,

säilitada ja arhiveerida selliseid kohtulahendeid

digitaalsel kujul, mis lihtsustab oluliselt tööprotsessi ja

lahendite hilisemat haldamist.

Lisakommentaarina, et sama muudatusettepanek on

TlnHK poolt tehtud HKMS-i muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

(kohtumenetluse tõhustamine) esitatud arvamuses

(TlnHK 22.11.2024 arvamus nr 10-3/180). Samuti on

sama muudatusettepanek tehtud teadaolevalt kohtute

seaduse ja sellega seotud muude seaduste muutmise

seaduse (kohtureformi seadus) eelnõus

Justiits- ja Digiministeerium

analüüsib ettepanekut ning

vajadusel algatab uue eelnõu.

Kohtunike Ühing

1. EKoÜ üldjoontes toetab planeeritud muudatusi, kuid

juhime tähelepanu, et osad planeeritud muudatused ei

optimeeri kohtute töökoormust, vaid võivad seda oluliselt

suurendada. Eelnõu osas soovime esitada järgmised

seisukohad.

Teadmiseks võetud.

2. Riigilõivu tagastamine kohtu omal algatusel

Kuigi leiame jätkuvalt, et riigilõivu tagastamine kohtu

enda algatusel võiks olla üheks kohtutele antud

võimaluseks, aitaks kohtute töökoormust vähendada

pigem regulatsioon, mis seaks riigilõivude tagastamise

taotluste esitamisele ajalise piiri (näiteks aasta pärast

vastavas menetluses lõpplahendi jõustumist), misjärel

arvatakse tagastamata jäänud riigilõiv automaatselt riigi

Selgitatud

Muudatuse kohaselt ongi

riigilõivu tagastamine kohtu

omal algatusel kohtu võimalus ja

mitte kohustus.

20

tuludesse, kui tagastamise taotlust ei esitata. Kirjeldatud

juhul lasuks risk riigilõivu tagasi saamiseks pigem

menetlusosalisel endal ning väheneks kohtute

töökoormus.

Ajaline piirang riigilõivu

tagastamise taotlemiseks on

kehtestatud TsMS § 150 lg-s 6.

Tegemist on õigust lõpetava

tähtajaga.

3. Pankrotiseaduse ja täitemenetluse seadustiku

muutmise ettepanekud

EKoÜ ei toeta planeeritud lahendust, kus täitemenetluses

ning pankrotimenetluses tuleks edaspidi kõiki juba

jõustunud kohtulahendeid ehk tagaseljaotsuseid ja

maksekäske teistkordselt kohtulikult kontrollida.

Tegemist ei pruugi meie hinnangul olla põhiseaduspärase

lahendusega.

EKoÜ nõustub, et täite- ja pankrotimenetluses peab

allutama kohtulikule kontrollile sellised notariaalselt

tõestatud ja tarbijakrediidilepingutel põhinevad

kokkulepped, mis varem ei ole kohtulikku kontrolli

läbinud. Kohtulahendite puhul saab teistkordne kontroll

olla võimalik vaid nendel juhtudel, kus tagaseljaotsusest

või maksekäsust ei nähtu, et kohus on tarbijakrediidi

nõudeid kontrollinud. Olukorras, kus algse lahendi teinud

kohus on nõudeid juba kontrollinud, ei ole teistkordne

kontroll põhjendatud.

Ühelgi õigusaktil ei saa PS §-s 10 ette nähtud

õiguskindluse põhimõttest tulenevalt üldjuhul olla

tagasiulatuvat jõudu. Seega ei saa seaduste või veelgi

enam, seaduste kohaldamise praktika ajas muutumine

tähendada seda, et mistahes varem kehtinud seaduste või

varasema praktikaga kooskõlas olevad jõustunud

kohtulahendid tuleks uuesti allutada kohtulikule

kontrollile. Järelikult tuleks eelnõus ette näha ajalised

piirid, millal tehtud kohtulahendeid teistkordselt

kontrollima peab ning milliste asjaolude esinemisel seda

teha tuleb.

Arvestades eelnõu seletuskirjas viidatud arvandmeid,

toob varasemalt jõustunud tagaseljaotsuste ning

maksekäskude teistkordne kohtulik kontroll kaasa

märkimisväärselt suures ulatuses kohtute töökoormuse

suurenemise. Ühes maksejõuetuse menetluses võib

sarnaseid nõuded olla kuni mitukümmend.

Võlausaldajate nimekirja kinnitamise peaks kohtunik

PankrS § 1003 kohaselt lahendama 30 päeva jooksul

(keerulisemate asjade korral maksimaalselt 60 päeva

jooksul), mistõttu peaksid kohtud lahendite

tagasiulatuvat kontrolli hakkama läbi viima olulise ajalise

surve all. Maksejõuetust puudutavaid koormuspunkte on

alates 2025. aastast vähendatud, millest tulenevalt on

näiteks Harju Maakohtus vähenenud sellele valdkonnale

spetsialiseerunud kohtunike arv, kuid nende vaidluste arv

ei ole vähenenud.

Nõustuda ei saa eelnõu seletuskirjas tooduga, et plaanitav

regulatsioon suurendab kohtute töökoormust vaid

ajutiselt, sest eelnõus ei ole märgitud ühtegi tulevikus

saabuvat tähtaega, mille saabumisel kohtud edaspidi

Arvestatud

Kavandatud PankrS, TMS-i ja

TsMSRS-i regulatsiooni

muudatuste mõju ja

põhiseaduspärasus vajavad

täiendavat analüüsi. Muudatused

jäetakse eelnõust välja.

21

enam tagaseljaotsuste või maksekäskude kehtivust

teistkordselt kontrollima ei pea.

EKoÜ hinnangul vajab planeeritav regulatsioon

eeltoodud põhjustel olulist täiendamist ning kohtutele

tuleb anda selliste ülesannete täitmiseks täiendavalt

rahalisi vahendeid.

Eesti Advokatuur

1. Hagi tagamise avalduse läbivaatamine .

Kehtiva TsMS § 384 lg 1 kohaselt peab kohus lahendama

hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt

avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Kohus

võib hagi tagamise avalduse lahendada hiljem, kui ta

soovib kostja eelnevalt ära kuulata. VTK-s tehakse

ettepanek avalduse lahendamise tähtaega pikendada

kolme tööpäevani, mis peaks aitama vähendada kohtu ja

menetlusosalise menetluskoormust ning VTK-s leitakse,

et hagi tagamise avalduse kiireloomulisuse tagab ka

kolme tööpäeva jooksul lahendamine.

Advokatuur on väga tugevalt vastu hagi tagamise

taotluste lahendamise tähtaja kolmekordistamisele.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõu peamine eesmärk

tõhustada ja kiirendada tsiviilkohtumenetlust ning

optimeerida ja vähendada kohtute töökoormust

(seletuskirja lk 2). Ilmselgelt hagi tagamise taotluse

läbivaatamise tähtaja kolmekordistamine vähendab

oluliselt menetluse tõhusust kohtusse pöördujale, kuid

kohtu töökoormust märkimisväärselt ei vähenda, sest

tagamise määrus tuleb nii ehk teisiti teha. Seletuskirjast

ei ilmne, millel tugineb veendumus, et tähtaja

pikendamise korral lahendatakse hagi tagamise avaldust

kauem ja süvenenumalt, mitte pelgalt hiljem. Kuna

kohtute töökoormus tähtaja pikendamisest ei muutu, ei

ole välistatud, et kavandataval muudatusel puudub

positiivne mõju hagi tagamise põhjalikkusele, kuid on

negatiivne mõju hagi tagamise lahendamise kiirusele.

Hagi tagamise küsimus on osades asjades võtmeküsimus,

kas üldse isikul on võimalik oma põhiseadusliku

kohtusse pöördumise õiguse realiseerimisel saada

efektiivset ja tõhusat õiguskaitset Eesti kohtutelt ja kas tal

üldse on mõtet menetlust jätkata.

Mitmetel juhtudel põhjustaks kolme tööpäevane viivitus

praktikas hagi tagamise võimatuks muutumise (näiteks

laeva, lennuki või muu transpordivahendi arestimine, kus

aeglasema menetluse puhul ei pruugi sadamas olla enam

laeva mida arestida, samuti on kolme tööpäeva jooksul

võimalik võlgnikul tühjaks kanda kontod, võõrandada

väärtpaberid ning isegi teha notariaalsed tehingud

kinnisvaraga enda varatuks muutmiseks). VTK-s

märgitakse, et hagi tagamise avalduse läbivaatamise

tähtaja pikendamine võimaldab kohtunikul rohkem

kohtuasja süveneda ja teha põhjendatud otsus millega

menetlusosaline saab kindluse, et tema avalduse

läbivaatamiseks on olnud kohtunikul aega ja hagi

Mitte arvestatud, selgitatud.

Kuigi avalduse lahendamise

tähtaeg on muudatuse

tulemusena senisest pikem, tuleb

kohtul taotluse saamisel

veenduda, kas tegemist on

viivitamatut sekkumist nõudva

olukorraga. Diskretsiooniotsuse

tegemisel tuleb ka edaspidi

lähtuda avalduse asjaoludest,

sealhulgas objektiivsest ohust ja

konkreetse olukorra

kiireloomulisusest; muudetava

sätte sõnastus viitab jätkuvalt

menetlustoimingu

kiireloomulisusele.

Hagejate õiguskaitse tase ei

tohiks muudatuse tulemusena

nõrgeneda. 18.02.2025. a

toimunud kohtute ja advokatuuri

esindajate ning eelnõu

ettevalmistajate kohtumisel

arutasid osalejad võimalusi,

kuidas tagada seda, et senisest

pikema taotluse lahendamise

tähtaja kehtestamine ei tooks

kaasa hagejate õiguste

kahjustamist ning et kohus

lahendaks kiireloomulised

taotlused ka edaspidi aegsasti.

Kohtud panid kohtumisel

advokatuuri esindajatele

südamele, et viivitamatut

sekkumist nõudvad taotlused

tuleks vormistada selgelt ja

taotluse kiireloomulisus tuleb

selgelt välja tuua. Kohtute

esindajad kinnitasid, et

töökorralduslikult on selliselt

tagatud viivitamatut sekkumist

nõudvate hagi tagamise taotluste

kiire lahendamine ka edaspidi.

Kohtumisel osalejad kinnitasid,

et hagi tagamise teemal tehakse

22

tagamata jätmine ei ole tehtud rutakalt. Advokatuur

pakub sama eesmärgi saavutamiseks välja kaks

lahendust, mis sama eesmärki täidaks, kuid ei kahjustaks

kohtusse pöörduja esmaseid huve.

ka edaspidi koostööd,

arendatakse diskussiooni ning

aktuaalseid küsimusi on võimalik

käsitleda ja lahendada koolituse

kaudu.

2. Esimene alternatiiv on kaheastmeline menetlus. Kohtul

on võimalik valida, kas lahendada hagi tagamine

avalduse esitamisele järgneval tööpäeval põhjendatud

määrusega või ilma põhjendusteta lakoonilise

resolutsioon-määrusega, mille puhul kohus kohaldaks

reeglina hagi tagamise meetmeid, välja arvatud juhul kui

hagi tagamise avaldus on kohtu arvates selgelt

põhjendamatu. Hagi tagamise avalduse lahendamisel

põhjendusteta määrusega saaks vastaspool hagi tagamise

osas (näiteks) kahe tööpäeva (või muu kohtu antud

tähtaja) jooksul esitada oma seisukoha, misjärel kohus

omakorda otsustaks (näiteks) kolme tööpäeva jooksul,

kas hagi tagamise meetmed jäävad jõusse või mitte ning

esitab motiveeriva osa. Sarnane kaheastmelise esialgse

õiguskaitse kohaldamise võimalus on nähtud ette ka

halduskohtumenetluses (HKMS § 252 lg 4).

Teine alternatiiv on selgelt sätestada kohtule

omaalgatuslik tagamise tühistamise võimalus 15 päeva

jooksul koheste tagajärgedega, mõnevõrra analoogselt §

386 lg 5 (tagamise omal algatusel tühistamine kohtu poolt

perekonnaasjades). Üldjuhul oleks üheastmeline

menetlus nagu seni, kuid muuta ja selgemalt reguleerida,

et esimese astme kohtu enda poolt tagamise määruse

tühistamine koos hagi tagamise taotluse rahuldamata

jätmisega omab kohest jõudu ja ei ole edasikaevatav

võrreldavalt olukorraga, kui kohus oleks kohe jätnud hagi

tagamise taotluse rahuldamata. See võimaldaks kohtul

maandada riske, kui kiireloomulise lahendamise tõttu

tekib vigu ning kohus ei pea hagi tagades liiga palju

muretsema selle pärast, kui tagamise andmine osutub

ennatlikuks või põhjendamatuks, sest kohus saab ka viga

ise kohe korrigeerida.

Ettepanekus käsitletav omaalgatuslik tühistamine, on

mõeldud üksnes tagamise andmisel tehtud vea

parandamiseks, mitte aga ei peaks olema pidevalt õhus

rippuv risk hageja jaoks kogu menetluse vältel. Pärast

menetluse alguse kriitilise perioodi lõppu kehtiks edasi

senine kord, mille puhul tagamise tühistamine on

kaevatav.

Üks kahest eelnevast alternatiivist tagaks, et

kiireloomulistes asjades hagi siiski tagatakse. Kuivõrd

hagi tuleks tagamata jätta vaid selgelt põhjendamatu

avalduse korral, ei ole kohtunikul sellise süsteemi puhul

vajadust koheselt niivõrd süvitsi hagi tagamise avaldusse

süveneda. Samas on võimalik nii vältida olukordi, kus

kostjad muutuvad varatuks või hagi tagamine muul

põhjusel ebaõnnestub. Paraku näeme praktikas liiga palju

Mitte arvestatud.

Advokatuuri ettepanekute

rakendamisega suureneks oht

hagi tagamisega kahju tekitada,

samuti suureneks tagamise

taotlusi mitmes osas menetledes

oluliselt kohtu töökoormus.

23

olukordi, kus vaatamata edukale kohtumenetlusele

muutub kohtuotsuste tegelik täitmine võimatuks, kuna

hagi on kas jäänud vaatamata hageja avaldusele tagamata

või on kostjal õnnestunud varad välja viia enne hagi

tagamist. Kostja õigused on samas tasakaalustatult

tagatud.

3. Maksekäsu kiirmenetluse alampiiri tõstmine

Eelnõus on esitatud ettepanek tõsta TsMS § 405 lõikes 1

sätestatud lihtmenetluse piirsummasid, kuid ei ole

puudutatud maksekäsu kiirmenetluse määrasid.

Advokatuuri arvates tuleks see lisada.

Koos lihtmenetluse piirmäärade muutmisega muudeti

22.11.2021 vastu võetud ja 01.01.2022 jõustunud

riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja

teiste seaduste muutmise seadusega

(https://www.riigiteataja.ee/akt/108122021001) ka

maksekäsu kiirmenetluse piirmäärasid. Nende küsimuste

koos lahendamine on põhjendatud ka nüüd.

Majandusnäitajate muutumise argument kehtib samavõrd

nii lihtmenetluse kui ka maksekäsu kiirmenetluse asjades

ning arvestades seda, et neid määrasid viimati koos

muudeti, on advokatuur seisukohal, et ka praegu oleks

põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse piirmäära

suurendamine. Kehtiv TsMS § 481 lg 22 sätestab, et

maksekäsu kiirmenetlust ei toimu nõuete puhul, mille

summa ületab 8000 eurot (hõlmab nii põhi- kui ka

kõrvalnõudeid). Silmas pidades soovi erinevaid

piirmäärasid ühtlustada, oleks mõistlik ja loogiline tõsta

ka maksekäsu kiirmenetluse piirmäära 8000 eurolt

10 000 eurole. Seejuures ei oleks tõus kehtiva

piirmääraga võrreldes niivõrd suur nagu lihtmenetluse

puhul (43%), vaid 25%. Rohkemate vaidluste

lahendamiseks maksekäsu kiirmenetluse lubamine

tõhustab aga kohtumenetlust. Samas ei kaasne selle

piirmäära tõstmisega kulusid osapooltele ning ka

sotsiaalmajanduslikud mõjud ei saa olla

märkimisväärsed.

Teadmiseks võetud

Justiits- ja Digiministeerium

analüüsib ettepanekut ning

vajadusel algatab uue eelnõu.

4. Tsiviilkohtumenetluse menetluskulude regulatsiooni

muutmine vähem töömahukaks

Eelnõus ei ole käsitletud menetluskulude

kindlaksmääramise liigselt keerukat, topeltmenetluse

süsteemi. Praegu kulub menetluskulude väljamõistmisele

ebaproportsionaalselt palju ressurssi nii kohtutel kui

menetlusosalistel. Kui eesmärk on vähendada kohtute

töökoormust, palub advokatuur kaaluda TsMS-i

muudatusi, mis võimaldaksid optimaalsemalt

menetluskulusid välja mõista ja liikuda tagasi aastaid

tagasi kehtinud lihtsama korra juurde (enne 2006. aastat),

mille kohaselt menetluskulud määrati kindlaks kohe koos

Teadmiseks võetud

Justiits- ja Digiministeerium

analüüsib ettepanekut ning

vajadusel algatab uue eelnõu.

24

sisulise põhilahendiga, ilma eraldiseisva

järelmenetluseta. Samuti tuleks lihtsustada

väljamõistetavate kohtukulude põhjendavat osa ja

võimaldada kohtul vältida liigsetesse detailidesse

laskumist. Üks võimalus on tühistada TsMS § 174 lg 8,

mille järgi määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. See

vabastaks kohtu kohustusest kontrollida menetluskulude

põhjendatust ja vajalikkust juhul, kui neile pole

vastuväidet esitatud ja võimaldaks kohtul lahendada

üksnes menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse

kohta esitatud konkreetseid vastuväiteid. Menetluskulude

lahendamine koos põhilahendiga hoiab asja fookust

põhiasjal ja ka pooled keskenduvad sellisel juhul

edasikaebamise korral rohkem sisulisele lahendile,

koormates kohtuid vähem ainult menetluskulude üle

toimuvate vaidlustega.

5. TsMS § 481 täiendamine lõikega 25

Eelnõu § 1 p 12 järgi soovitakse täiendada TsMS §-i 481

lõikega 25, mille järgi arvestataks tarbijakrediidilepingust

tuleneva nõude menetlemisel maksekäsu kiirmenetluses

kõik selles võlasuhtes tarbija tehtud maksed esimeses

järjekorras põhivõla, teises järjekorras intressi ja

kolmandas järjekorras viivise katteks. Seeläbi tehtaks

erand VÕS § 415 lg-st 2, mille järgi arvestatakse

tarbijakrediidilepingu alusel tehtud makse esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude

katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks,

kolmandas järjekorras intressi katteks ja neljandas

järjekorras muude kohustuste katteks.

Advokatuuri menetlusõiguse komisjoni hinnangul ei ole

hea praktika reguleerida menetlusseadustikus küsimusi,

mis kuuluvad materiaalõiguse reguleerimisalasse.

Samast õigussuhtest tekkiva sama küsimuse erineval

viisil reguleerimine VÕS § 415 lg-s 2 ja TsMS § 481 lg-

s 25 muudaks õiguskorda ebaselgemaks. Advokatuur teeb

ettepaneku jätta TsMS § 481 lõikega 25 täiendamata ja

analüüsida VÕS § 415 lg-t 2 muutmise võimalusi.

Arvestatud. Eelnõu ja

seletuskirja muudetud.

6. VÕS § 1132 lg-d 1 ja 2 näevad ette sissenõudmiskulude

hüvitise piirmäärad. VÕS § 1132 lg 4 järgi võib

sissenõudmiskulude hüvitise piirmäära ületava kahju

hüvitamist nõuda üksnes erandlikel asjaoludel.

Advokatuuri menetlusõiguse komisjoni hinnangul ei ole

kaalukat põhjust, miks ei võiks nõuda maksekäsu

kiirmenetluses VÕS § 1132 lg-te 1 ja 2 piirmäärade sisse

jäävate sissenõudmiskulude hüvitamist ning arvestada

VÕS § 415 lg 2 järgi tarbijakrediidilepingu alusel tehtud

maksed esimeses järjekorras neisse piirmääradesse

jäävate sissenõudmiskulude katteks.

Eelnõu seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks välistatakse

sissenõudmiskulu (kui muidu õiguspärase nõude)

nõudmine maksekäsu menetluses. Kui intressi ja viiviste

puhul võib olla oluline erinevus seadusjärgsest ja oht

nõuete ülemääraseks kasvamises, siis

Selgitatud

Tegemist on poliitilise otsusega.

25

sissenõudmiskulude puhul on piirmäärad sätestatud ning

jääb ebaselgeks põhjendus, miks nende nõudmist

maksekäsumenetluses on vaja piirata.

7. TsMS § 384 lõike 1 muutmine

Muudatuse kohaselt lahendab kohus hagi tagamise

avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse

esitamise päevale järgneval kolmandal tööpäeval.

Advokatuur on varasemalt avaldanud seisukohad, mille

kohaselt ei saa nõustuda (kiri Justiits- ja

Digiministeeriumisse 11.12.2024 nr 1-8/881-1) hagi

tagamise taotluse läbivaatamise tähtaja

kolmekordistamisega. Advokatuur on endiselt viidatud

kirjas toodud seisukohtadel, kuid möönab, et võimalus on

ka tähtaja pikendamine kuni kolme tööpäeva võrra nagu

ka Riigiprokuratuur oma ettepanekus on teinud (eelnõu

seletuskiri lk 10).

Selgitatud

Advokatuur on teinud hagi

tagamise avalduse lahendamise

kohta ettepanekud (p-des 1 ja 2),

mille rakendamisega suureneks

oht hagi tagamisega kahju

tekitada, samuti suureneks

tagamise taotlusi mitmes osas

menetledes oluliselt kohtu

halduskoormus.

8. 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, pankrotiseaduse,

riigi õigusabi seaduse ja täitemenetluse seadustiku

muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi ka kui eelnõu)

viiakse sisse tarbijakrediidivõlgu puudutavas osas

erikord, mille kohaselt tuleb formaliseeritud menetlustes

(maksekäsu kiirmenetlus, pankrotimenetlus,

täitemenetlus) hakata tõendeid koguma ja sisuliselt

hindama.

2. Juhatus on palunud põhiõiguste kaitse komisjoni

seisukohta eeltoodud muudatuste põhiseaduspärasuse

kohta. Kuivõrd eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks

puhkuste hooaja tipus, siis polnud põhiõiguste kaitse

komisjonil võimalik eelnõu üksikasjalikult analüüsida.

Keskendume järgnevas kõige olulisemale.

Teadmiseks võetud

9. 3. Advokatuuri põhiõiguste kaitse komisjon on

seisukohal, et eelnõusse lisatud tarbijakrediidivõlgade

menetlemise korra muudatused on vastuolus eelnõu

eesmärgiga optimeerida kohtute töökoormust,

tõhustada kohtute tööd ja kiirendada kohtumenetlust

ning nimetatud muudatuste eelnõusse lisamine on

vastuolus hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ja

õigusloomepoliitika põhialustega, mh seetõttu, et eelnõu

seletuskirjas pole analüüsitud põhimõtteliste ja ulatuslike

muudatuste võimalikku kooskõla põhiseadusega.

Põhiõiguste kaitse komisjoni hinnangul tuleb eesmärgi

(formaliseeritud menetluse kuritarvituste vältimine)

saavutamiseks kaaluda ka alternatiivseid lahendusi.

4. Eesti Advokatuuri põhiõiguste kaitse komisjon teeb

ettepaneku eraldada tarbijakrediidivõlgade

menetlemise korra muudatusi puudutav osa eelnõust

ja koostada nende muudatuste kohta eraldi

väljatöötamiskavatsus (VTK). VTK koostamine

võimaldab eelnõu ettevalmistajal koostada eelnõu

seletuskirja, milles sisaldub vastavalt HÕNTE § 43 lg-

le 5 eelnõu põhiseaduspärasuse ja vastavalt HÕNTE

§-le 46 mõjude analüüs.

Mittearvestatud, selgitatud

Eelnõu menetluskäik lähtub

poliitilisest otsustusest.

10. Eelnõule ei eelnenud maksekäsu kiirmenetlust

puudutavas osas väljatöötamiskavatsust 5. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) §

Teadmiseks võetud

26

1 kohaselt koostab seaduseelnõu ettevalmistaja eelnõu

väljatöötamiskavatsuse. Riigikogu poolt heaks kiidetud

Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030

seaduseelnõude menetlemist käsitleva punkti 12 järgi on

väljatöötamiskavatsuse koostamine, kaasamine,

mõjuanalüüsi ja järelhindamine tõhusa õigusloome

olulised osad. Ka Vabariigi Valitsuse reglemendi § 5

näeb ette, et seaduseelnõude väljatöötamisel tuleb

hinnata selle mõjusid.

6. Seaduseelnõule koostati 20.06.2024 VTK (TsMS ja

KS muutmise väljatöötamiskavatsus, Justiits- ja

Digiministeeriumi avalik dokumendiregister -

adr.rik.ee.), kuid sellega polnud hõlmatud maksekäsu

kiirmenetluses ja täitemenetluses

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete menetlemist

puudutavad muudatused (seletuskiri lk 9). HÕNTE § 1

lg-s 2 välja toodud VTK koostamise nõudest vabastavad

erandid ei ole praegusel juhul kohaldatavad. Asjakohane

ei ole põhjendus, et tegemist on kiireloomulise

muudatusega. Seletuskirja järgi on tegemist kiireloomuse

muudatusega, kuna maksekäsu kiirmenetluse

kuritarvitamise takistamine ja laenuvõtjate õiguste parem

kaitsmine on Vabariigi Valitsuse eesmärk, mille eelnõu

esitamise tähtaeg Vabariigi Valitsuse tööplaani järgi on

30.06.2025. Muudatuste pidamine kiireloomuliseks on

kasvav trend nagu selgub Justiitsministeeriumi poolt

koostatud „Õigusloomepoliitika põhialused aastani

2030“ täitmise ülevaates 2023. aasta kohta

(„Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ täitmise

ülevaade 2023. aasta kohta, 18.11.2024, -

www.justdigi.ee.). 2023. aastal põhjendati VTK-de

puudumist kiireloomulisusega rohkem kui

koroonapandeemia alguses 2020. aastal (vt ülevaade lk

8). Ülevaate koostajad on leidnud, et kiireloomuliste

eelnõude kasvu 2023. aastal saab põhjendada muutunud

julgeolekuolukorra ja kaitsekulude suurenemisega (vt

ülevaade lk 10). On selge, et maksekäsu kiirmenetluse

regulatsiooni muutev eelnõu ei lahenda

julgeolekuolukorra muutumisega võrreldavat probleemi,

mistõttu ei saa seda pidada kiireloomuliseks pelga

põhjendusega, et see asub Vabariigi Valitsuse tööplaanis.

7. VTK-s tuleks mh käsitleda võimalikke õiguslike

lahendusi ja nende võrdlust, lahenduse sobivust

kehtivasse õiguskorda, kavandatava meetme olulisi

mõjusid ja riske, halduskoormuse kasvu (HÕNTE § 1 p-

d 3, 4, 7 ja 71). VTK koostamata jätmise tõttu ei ole

võimalik hinnata muudatuste põhiseaduspärasust ja

proportsionaalsust (sobivust, vajalikkust ja mõõdukust).

Maksekäsu kiirmenetluse regulatsiooni muutmine ei

pruugi olla eelnõus nimetatud probleemi lahendamiseks

sobivaim meede. Muudatuse vajalikkuse hindamata

jätmise tõttu ei ole kaalutud erinevaid alternatiive, mis

sama eesmärki vähem koormavamalt saavutada aitaksid.

Samuti on hindamata muudatusega kaasneva mõju ja

eesmärgi omavaheline suhe. Hetkel puudub ülevaade,

Eelnõu menetluskäik lähtub

poliitilisest otsustusest.

27

milline on maksekäsu kiirmenetluse muudatuste mõju

kohtusüsteemile, võlausaldajatele (peamiselt

ettevõtjatele) ja võlgnikele. Samuti jääb selgusetuks

muudatuse kooskõla põhiseaduse ja Euroopa Liidu

õigusega.

8. Tarbijakrediidivõlgade menetlemise korra

põhimõttelise muutmise eelnõu väljatöötamiseks tuleb

koostada eraldi VTK ja hinnata muudatuse mõju

kohtusüsteemile tervikuna, samuti kaaluda alternatiivseid

lahendusi, millega saaks saavutada sama eesmärgi vähem

koormavate kõrvalmõjudega. Niisamuti on oluline

hinnata, kas muudatustel võib olla soovimatuid tagajärgi

tarbijatest võlgnikele ja võlausaldajatele, st kas kulukama

ja koormavama hagimenetluse eelistatavaks

menetlusliigiks muutumine võib lõppkokkuvõttes olla

menetlusosalistele kahjulikum kui seni kehtinud kujul

maksekäsu kiirmenetlusega jätkamine. Vastavad

asjaolud ja põhjendused peavad nähtuma VTK-st.

11. Maksekäsu kiirmenetluse muudatuste mõju kohtute

töökoormusele pole hinnatud 9. Eelnõu eesmärk on tõhustada ja kiirendada

tsiviilkohtumenetlust ning optimeerida ja vähendada

kohtute töökoormust, et jätta kohtunikele enam aega

tegeleda keerukamate õigusvaidlustega (seletuskiri lk 4).

Vastuolus seletuskirja eesmärgiga suureneb maksekäsu

kiirmenetluse regulatsiooni muutmisega kohtute ja

kohtunike töökoormus. Seda möönavad eelnõu autorid ka

(seletuskiri lk 42). Maksekäsu kiirmenetluse ebatõhusaks

muutmise tagajärjel hakkavad võlausaldajad

tarbijakrediidi asjades senisest enam maksekäsu

kiirmenetlusele hagimenetlust eelistama. Eelnõu

seletuskirja järgi esitati 2024. aastal maakohtutele 4673

tarbijakrediidilepingust tulenevat hagiavaldust, samal

ajal kui maksekäsuosakonnale laekus lahendamiseks 46

429 võlanõude avaldust, millest 48% alus tulenes

tarbijakrediidilepingust (seletuskirja lk 42). Järelikult

puudutab muudatus aastas suurusjärgus 20 000

võlanõude menetlemist. Maakohtute menetluses olevate

tarbijakrediidilepingutest tulenevate hagiavalduste

kahekordistamiseks piisab seega, kui vaid neljandik seni

kiirmenetluses lahendatud nõuetest jõuaksid

kiirmenetluse asemel hagimenetlusse. Eelnõu

seletuskirjas puudub analüüs, milline on muudatuse

võimalik mõju kohtute koormusele.

10. TsMS § 481 lg 25 muutmisega piiratakse

tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete esitamist

selliselt, et esmalt loetakse tasutuks põhivõlgnevus,

seejärel seadusjärgne intress ja viimaks seadusjärgne

viivis. Muudatus piirab krediidiandjatel intressi ja viivise

täies mahus maksma panemist, mistõttu on krediidiandjal

kasulikum kasutada hagimenetlust, kus saab kogu nõude

täies mahus läbi vaielda.

11. TsMS § 482 lg 11 muutmise järgi tuleks

tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemiseks

maksekäsu kiirmenetluses kohtule esitada vajalik info ja

Selgitatud

Kohtu töökoormuse

leevendamiseks

tarbijakrediidiasjade

lahendamisel, võetakse

kasutusele IT-lahendus, mis

abistab kohtunikke avalduse

andmete ja vastustundliku

laenamise põhimõtte

kontrollimisel. Arendamisjärgus

IT-lahendus võimaldab juba enne

avalduse kohtunikuni jõudmist

kontrollida hagiavalduse

vastavust nõuetele ning

juhendada hagejat andmete

esitamisel. Andmete kujul

hagiavalduse esitamine

võimaldab avalduse automaatset

töötlemist erinevate AI mudelite

abil. Näiteks kontrollida, kas

avalduse esitamisel on lisatud

kõik vajalikud andmed ja

dokumendid (nt allkirjastatud

leping, krediidianalüüs). Süsteem

tuvastab automaatselt olulisemad

andmed (nt sissetulek,

maksekohustused) ja tõstab need

esile loetavas vormis. Kohtunik

ei pea dokumentide vahel käsitsi

navigeerima ja otsima olulisi

andmeid – töö muutub

tõhusamaks ja läbipaistvamaks.

See võimaldab maakohtute

koormust tarbijakrediidilepingust

tulenevate nõuete läbivaatamisel

oluliselt leevendada, mille

28

dokumendid. Samuti tahetakse muuta TsMS § 482 lg-t 12

selliselt, et kohtutele antakse võimalus teha maksekäsu

kiirmenetluses avaldajale ettepanek esitada täiendavaid

tõendeid. Tõendivaba menetluse muutmine tekitab

maksekäsuosakonnale tõendite hindamise kohustuse ja

menetlusaja pikenemine on selle paratamatu tagajärg.

12. TsMS § 4841 lg 4 täiendamise tagajärjel ei nõua

kohus avalduses puuduste kõrvaldamist, vaid jätab

avalduse rahuldamata, kui tarbijakrediidilepingust

tuleneva nõude avaldus ei vasta seaduses sätestatule. See

ei vähenda kohtute koormust, kuna avaldus esitatakse

uuesti ja maksekäsuosakond peab selle taas täismahus

läbi vaatama. Samuti soodustab muudatus avaldajate

kohest pöördumist hagimenetlusse, et vältida korduvate

avalduste esitamist kiirmenetluses.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, täitemenetluse

seadustiku rakendamise seadusse tahetakse lisada § 118,

millega plaanitakse võlgnikule, kelle suhtes on

tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude alusel tehtud

maksekäsk või tagaseljaotsus ja algatatud sundtäitmine,

anda võimaluse esitada nõue uuesti kohtulikule

kontrollile. Jõustunud ja täitemenetluses olevate kohtu

lahendite avamine teistkordsele kohtuvaidlusele

soodustab võlgnike aktiivsust sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagide esitamise osas. Eelnõu seletuskirjast

ei selgu, kuidas mõjub sisse tulevate hagide hulk kohtute

töökoormusele ning kuidas plaanitakse selle mõjuga

toime tulla.

14. Kirjeldatud muudatused vähendavad maksekäsu

kiirmenetluse tõhusust tarbijakrediidivaidlustes.

Kiirmenetluse eelis – kiire lahend väikeste kuludega –

kaob ning võlausaldajatel pole enam põhjust seda

menetlusliiki valida. Krediidiandjad hakkavad pöörduma

hagimenetlusse, mis võib hüppeliselt suurendada

maakohtute töökoormust ning toob kaasa

menetlusaegade pikenemise. Eelnõu seletuskirjast jääb

selgusetuks, kas ja mida võidavad tarbijatest võlgnikud

sellest, kui edaspidi menetletakse nende võlga

kiirmenetluse asemel kulukas hagimenetluses.

15. Muudatuste tagajärjel kasvab koormus

kohtusüsteemile. Kohtute koormuse kasv on vastuolus

eelnõu eesmärgi ja ka TsMS §-ga 2, mille järgi on

tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus

lahendaks asja mõistliku aja jooksul. Kohtumenetluste

kestuse pikenemine pole kooskõlas ka

Koalitsioonileppega 2025–2027 (Koalitsioonilepe 2025–

2027, - reform.ee.), milles lepiti kokku eesmärk

kiirendada kohtuotsusteni jõudmist (punkt 193) ja kõigi

kohtumenetluse ökonoomseks tegemises (punkt 188).

16. Riigil on kohustus muudatuste tegemisel arvestada

selle mõju kohtute koormusele. Euroopa Inimõiguste

Kohus (edaspidi EIK) on lahendis Kudla v. Poland, no.

30210/96, p-s 130 märkinud, et riigil on kohustus

korraldada kohtusüsteem nii, et menetlus toimuks

mõistliku aja jooksul ning kohtute ülekoormus ei vabanda

tulemusel lüheneb ka

menetlusaeg.

29

viivitusi. Seda põhimõtet kinnitab ka EIK lahend

Guincho v. Portugal, no. 8990/80, p 38, kus on märgitud,

et Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (edaspidi EIÕK)

ratifitseerimisega võtab riik endale kohustuse korraldada

oma kohtusüsteem selliselt, et see oleks kooskõlas EIÕK

art-ga 6 ehk riik peab tagama kohtumenetluse mõistliku

aja jooksul. Lahendis De Cubber v. Belgium, no. 9186/80

p-s 35 kordas EIK sama seisukohta. Seega eelnõu

väljatöötaja peab tagama, et maksekäsu kiirmenetluse

regulatsiooni muutmisega kaasnev kohtute töökoormus

oleks kooskõlas EIÕK art-st 6 tuleneva õigusega

kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul.

17. Lähtudes Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei

loodud juhise „Mõjude hindamise metoodika“ (Mõjude

hindamise metoodika. Justiitsministeerium ja

Riigikantselei, 2021, - www.justdigi.ee.) neljandast

etapist, tuleb hinnata eesmärgi saavutamise vahendite

mõjusid. Muuhulgas tuleb kindlaks teha ebasobivad

kaasnevad riskid ja uurida nende mõjusid sihtrühmadele.

Praegusel juhul peab eelnõu väljatöötaja lahendama

küsimuse, kuidas kehtiva maksekäsu kiirmenetluse

regulatsiooni muutmise mõju kohtusüsteemile

leevendada.

12. Eelnõu seletuskirjas puudub muudatuste

põhiseaduspärasuse analüüs 18. Vastavalt HÕNTE § 43 lg 1 p-le 5 analüüsitakse

eelnõu seletuskirjas eelnõu kooskõla Eesti Vabariigi

põhiseadusega. Õiguseksperdid on tuvastanud (Allar

Jõks, Carri Ginter – Ekspertarvamus õigusloomepoliitika

põhialuste täitmise kohta 2022. aastal, p 42. -

www.justdigi.ee) kahetsusväärse reeglipära, mille

kohaselt eelnõude seletuskirjades põhiseaduspärasuse

analüüsi ei sisaldu. Praeguse eelnõu seletuskirja

tarbijavõlgade maksekäsu kiirmenetlust puudutav osa

pole siin kahjuks erand. Järgnevalt käsitleme olulisemaid

muudatusi, mille kooskõla põhiseadusega seletuskirjas

hinnatud ei ole.

Arvestatud, selgitatud

Kavandatud PankrS, TMS-i ja

TsMSRS-i regulatsiooni

muudatuste mõju ja

põhiseaduspärasus vajavad

täiendavat analüüsi. Muudatused

jäetakse eelnõust välja.

Maksekäsu kiirmenetluses

tehtavate muudatuste

põhiseaduspärasust on hinnatud

seletuskirja lk 62.

13. (a) Õiguskindlus

19. PS § 10 sätestab õigusriigi põhimõtte, mille

lahutamatuks osaks on õiguskindluse põhimõte.

Õiguskindluse põhimõttest tuleneb omakorda

kohtulahendi seadusjõu põhimõte (res judicata), mis

kaitseb menetlusosalisi ja õiguskorda tervikuna

jõustunud kohtuotsuste tagantjärele meelevaldse

muutmise eest.

20. Eelnõuga muudetakse PankrS § 10 lg 5 ja § 1003 lg 4

p 4 ning TMS § 221 lg-d 11 ja 2 selliselt, et edaspidi pole

maksekäsu kiirmenetluses tarbijakrediidivõlgniku kohta

tehtud kohtulahendil pankroti- ega täitemenetluses

lõpliku kohtulahendi tähendust. Seletuskirjas on asutud

res judicata põhimõtet eiravale seisukohale, et

maksekäsu kiirmenetluses täitedokumendina välja antud

nõudeid pankrotimenetluses automaatselt kehtivatena

mittekäsitlemine suurendab õiguskindlust, sest nii

luuakse terviklik ja kooskõlaline menetlusloogika

Arvestatud

Kavandatud TMS-i ja TsMSRS-i

regulatsiooni muudatuste mõju ja

põhiseaduspärasus vajavad

täiendavat analüüsi. Muudatused

jäetakse eelnõust välja.

30

maksekäsust kuni maksejõuetuseni (seletuskirja lk 10).

Selline käsitlus on arusaamatu ja paljasõnaline. Vastavalt

Riigikohtu praktikale on kohtuotsuse seadusjõustumise

eesmärgiks välistada sama kohtuasja teistkordne

lahendamine, kindlustades seeläbi lisaks õiguskindlusele

ka õigusrahu (RKPJKm 07.11.2014, 3-4-1-32-14, p 28).

Arvestades res judicata põhimõtte keskset tähendust

õigusriigis, eeldab selle PS põhimõtte riivamine

põhjalikku põhiseaduspärasuse analüüsi, milline aga

eelnõu seletuskirjas puudub.

14. (b) Tagasiulatuva mõju keeld

21. Eelnõu võib olla ka vastuolus ebasoodsa

tagasiulatuva mõju keeluga. Tarbijakrediidi andjad pole

seni pidanud arvestama võimalusega, et neil on võlgniku

suhtes jõustunud kohtuotsuse saamise järel vaja pankroti-

või täitemenetluses taas tõendada lepingulise nõude

olemasolu. Vastavalt KAVS § 47 lg-le 5 puudub

võlausaldajal kohustus dokumentatsiooni säilitamiseks

kolme aasta möödumise järel lepingu lõppemisest

arvates. Vajalik on analüüsida, kas pankroti- ja

täitemenetluse muudatused kahjustavad krediidiandjate

õiguspärast ootust, et neil pole täitedokumendi esitamisel

pankroti- või täitemenetluses nõude olemasolu vaja

tõendada. Vastavalt Riigikohtu praktikale on ehtne

ebasoodne tagasiulatuv mõju üldjuhul põhiseadusega

vastuolus ja sellise mõjuga seadusesätte võib kehtestada

vaid juhul, kui sellega ei kahjustata ebaproportsionaalselt

isiku õiguspärast ootust (RKHKo 03.05.2017, 3-3-1-80-

16, p 29). Krediidiandjate õiguspärase ootuse riive

proportsionaalsust pole eelnõu seletuskirjas analüüsitud.

Arvestatud

Kavandatud TMS-i ja TsMSRS-i

regulatsiooni muudatuste mõju ja

põhiseaduspärasus vajavad

täiendavad analüüsi. Muudatused

jäetakse eelnõust välja.

15. (c) Õigusselgus

22. Eelnõu § 1 p 12 järgi soovitakse täiendada TsMS §-i

481 lg-ga 25, mille järgi arvestataks

tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude menetlemisel

maksekäsu kiirmenetluses kõik selles võlasuhtes tarbija

tehtud maksed esimeses järjekorras põhivõla, teises

järjekorras intressi ja kolmandas järjekorras viivise

katteks. Sellise normi näol oleks tegemist erinormiga

VÕS § 415 lg 2 suhtes. Advokatuuri põhiõiguste kaitse

komisjon nõustub Advokatuuri menetlusõiguse

komisjoni hinnanguga (04.08.2025 nr 1-8/25/17-1), mille

kohaselt ei ole hea praktika reguleerida

menetlusseadustikus küsimusi, mis kuuluvad

materiaalõiguse reguleerimisalasse.

23. Advokatuuri põhiõiguste komisjon lisab, et eelnõuga

kavandatav arvestusmudel loob olukorra, kus nõuete

arvestus erineb vastavalt sellele, kas nõue on esitatud

hagimenetluses, maksekäsu kiirmenetluses või

kohtuväliselt. Selline ebajärjekindlus koostoimes

vastavate normide paiknemisega paralleelselt VÕS-is ja

TsMS-is võib olla vastuolus õigusselguse põhimõttega

(PS § 10, § 13 lg 2). Eelnõu seletuskirjas pole selgitatud,

miks on vaja nõuete arvestuskorda selliselt reguleerida

ega analüüsitud, kas see on kooskõlas PS §-ga 10 ja § 13

lg-ga 2.

Arvestatud osaliselt.

Eelnõu muudetud. Nõuete

järjekord reguleeritakse VÕSis.

Arvestusmudel lähtub

poliitilisest otsustusest.

31

16. (d) Põhiõigus tõhusale ja mõistliku kestusega

menetlusele

24. Vastavalt eelnõule on maksekäsu kiirmenetluses

võlausaldajal õigus nõuda ainult nõude põhiosa ning

seadusjärgset intressi ja viivist (TsMS paragrahvi 481 lg

24). Kokkulepitud intressimäära asendamine

seadusjärgse intressimääraga on vastavalt VÕS § 4034 lg-

le 7 vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärg. Samas tuleb eelnõu kohaselt edaspidi

maksekäsu kiirmenetluses võlausaldajal vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist tõendada (TsMS § 482 lg-

d 11 ja 12), hoolimata sellest, et selles menetluses oleks tal

edaspidi nii või teisiti õigus nõuda üksnes seadusjärgset

intressi ja viivist. Selliselt muutub maksekäsu

kiirmenetlus tarbijakrediidi võlausaldajate jaoks

ebatõhusaks menetluseks, millele on otstarbekas

eelistada kestuselt pikemat ja kulukamat hagimenetlust.

25. Maksekäsu kiirmenetluse muudatused võivad niisiis

riivata ka tarbijakrediidi võlgnike ja võlausaldajate

põhiõigust tõhusale ja mõistliku kestusega

menetlusele (PS § 15). Lähtudes eesmärgist tagada

paremini tarbijate õigusi tuleks kontrollida põhiõigusi

riivava meetme sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. Eriti

oluline on analüüsida, kas pakutud meetmele leidub

alternatiive, mis kaitseksid vähemalt sama tõhusalt

tarbijate õigusi, kuid riivaksid põhiõigusi vähem. Selline

analüüs eelnõu seletuskirjas puudub.

Selgitatud

Võlausaldaja ei saa eeldada, et tal

on võimalik saada kohtulahend

oma nõude kohta dokumente

esitamata. Dokumendid

võimaldavad kohtul kontrollida

avalduse nõuetele vastavust ja

maksekäsu kiirmenetluse

lubatavust. Tõhus ja mõistliku

kestusega menetlus on tagatud,

makseettepanek tuleb teha 20

tööpäeva jooksul avalduse

esitamisest arvates.

17. (e) Võrdsuspõhiõigus

26. Eelnõu seletuskirjas pole analüüsitud ka võimalikku

võrdsuspõhiõiguse riivet (PS §12). Maksekäsu

kiirmenetluses nähakse ette erikord vaid

tarbijakrediidivõlgnikke kaitseks, seega eelnõu järgi teisi

tarbijatest võlgnikke hakatakse tarbijatest

krediidivõlgnikega kohtlema ebavõrdselt, kuivõrd neile

jääb kehtima üldkord. Eelnõu kohaselt arvutatakse ka

maksekäsu kiirmenetluses kõik võlasuhte raames tehtud

maksed ümber seadusjärgsete määrade järgi, mis

tähendab, et puuduliku maksekäitumisega

tarbijakrediidivõlgnikke hakatakse võrreldes hea

maksekäitumisega tarbijakrediidivõlgnikega

eeliskohtlema. Sellise ebavõrdse kohtlemise näol on

tegemist võimaliku võrdsuspõhiõiguse riivega, mistõttu

tuleb kontrollida riive põhjendatust ja mõõdukust.

Selgitatud

Tõepoolest nähakse erikord ette

tarbijate kui nõrgemate osapoolte

kaitseks. Vastav erikord lähtub

Euroopa Kohtu suunistest. JDM-

is on planeeritud täiendav

maksekäsumenetluse analüüside

pakett ja süsteemi kompleksne

ülevaatamine.

18. (f) Õigusemõistmise pädevus

27. Eelnõu seletuskirjas mööndakse, et seni pole

kohtunikuabi saanud vajalikus ulatuses tõendeid koguda

ja hinnata kuna kohtunikuabil pole selleks pädevust

(seletuskirja lk 35). Eelnõu kohaselt on aga

maksekäsuosakonnal vaja edaspidi tarbijakrediidiasjades

tõendite alusel hinnata, kas avalduses märgitud

tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded on olemas.

Eelnõuga proovitakse niisiis takistada formaliseeritud

menetluse kuritarvitamist asendades formaliseeritud

menetluse sisulisega.

28. Vaid kohtunik on pädev mõistma õigust (RKÜKo

Selgitatud

Maksekäsu kiirmenetluses

muudatuste kohaselt esitatavad

dokumendid võimaldavad kohtul

kontrollida avalduse nõuetele

vastavust ja maksekäsu

kiirmenetluse eeldusi (TsMS §

481, § 482), mis on ka praegu

maksekäsuosakonna pädevuses.

Tegemist ei ole

õigusemõistmisega.

32

02.10.2018, 2-17-10423/20, p 33). Riigikohus on ka

rõhutanud, et materiaalõiguslikku vaidlust näiteks selle

üle, kas mõni kohtulikus kompromissis sätestatud

tingimus on saabunud või mitte – st kas täitedokument on

olemas või pole seda tingimuse saabumata jäämise tõttu

– peab lahendama kohus (RKTKo 12.03.2014 3-2-1-1-

14, p 18). Tõendite pinnalt materiaalõigusliku

hinnangu andmine on niisiis õigusemõistmine PS §

146 mõttes ja seda saab teha vaid vastava

ettevalmistuse ja garantiidega kohtunik. Teadaolevalt

ei kuulu maksekäsuosakonna koosseisu kohtunikke.

Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs kohtunikuabide

pädevuse olulise laiendamise põhiseaduspärasuse kohta.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

1. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab

tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse

eelnõu järgmiste märkustega.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas

14.08.2024 kirjaga nr 1.4-2/3198-1 oma märkused

tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtute seaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse

eelnõust ja seletuskirjast nähtuvalt on osad märkused

jäänud arvestamata ning ei ole ka selget sisulist

põhjendust, miks neid ettepanekuid ei olnud võimalik

arvestada.

Teadmiseks võetud.

2. Oma kooskõlastuskirjas tsiviilkohtumenetluse seadustiku

ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsusele märkisime, et kohtute

efektiivsema ressursikasutuse ning töökoormuse

optimeerimiseks tuleks kaaluda menetluse lõpetamise

aluste sätestamist eriseadustes. Kooskõlastatava eelnõu

seletuskirjast nähtub, et Justiitsministeerium analüüsib

neid ettepanekuid ja vajadusel algatab uue eelnõu.

Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 on võtnud

eesmärgiks, et õiguskord on stabiilne ja selge ning uusi

eelnõusid ei algatata kergekäeliselt. Eelnevast tulenevalt

palume seletuskirjas täpsustada, kuidas on Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi esitatud märkuse hilisem

analüüsimine ja vajadusel uue eelnõuna menetlemine

kooskõlas õigusloomepoliitika põhialustega.

Teadmiseks võetud.

Justiits- ja Digiministeerium

analüüsib ettepanekut ning

vajadusel algatab uue eelnõu.

3. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et Justiitsministeerium on

põgusalt ja üldisel tasemel kaalunud hagi tagamise

avalduse läbivaatamise tähtaja regulatsiooni juures

erandite kehtestamise võimalust. Kaalumata on jäänud

muudatuste võimalikud mõjud väga aegkriitiliste hagi

tagamise avalduste, näiteks lähenemiskeelu, menetluses.

Seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk vähendada

kohtu ja menetlusosalise menetluskoormust. Kahtlemata

on kohtu ja menetlusosalise menetluskoormuse

vähendamine legitiimne eesmärk, kuid muudatus vajab

põhjalikku analüüsi selgitamaks, kas abinõu on eesmärgi

saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas

Kuigi avalduse lahendamise

tähtaeg on muudatuse

tulemusena senisest pikem, tuleb

kohtul taotluse saamisel

veenduda, kas tegemist on

viivitamatut sekkumist nõudva

olukorraga. Diskretsiooniotsuse

tegemisel tuleb ka edaspidi

lähtuda avalduse asjaoludest,

sealhulgas objektiivsest ohust ja

konkreetse olukorra

kiireloomulisusest; muudetava

sätte sõnastus viitab jätkuvalt

33

menetlustoimingu

kiireloomulisusele.

Rõhutame, et hagejate

õiguskaitse tase ei tohiks

muudatuse tulemusena

nõrgeneda. 18.02.2025. a

toimunud kohtute ja advokatuuri

esindajate ning eelnõu

ettevalmistajate kohtumisel

arutasid osalejad võimalusi,

kuidas tagada seda, et senisest

pikema taotluse lahendamise

tähtaja kehtestamine ei tooks

kaasa hagejate õiguste

kahjustamist ning et kohus

lahendaks kiireloomulised

taotlused ka edaspidi aegsasti.

Kohtud panid kohtumisel

advokatuuri esindajatele

südamele, et viivitamatut

sekkumist nõudvad taotlused

tuleks vormistada selgelt ja

taotluse kiireloomulisus tuleb

selgelt välja tuua. Kohtute

esindajad kinnitasid, et

töökorralduslikult on selliselt

tagatud viivitamatut sekkumist

nõudvate hagi tagamise taotluste

kiire lahendamine ka edaspidi.

Kohtumisel osalejad kinnitasid,

et hagi tagamise teemal tehakse

ka edaspidi koostööd,

arendatakse diskussiooni ning

aktuaalseid küsimusi on võimalik

käsitleda ja lahendada koolituse

kaudu.

Lisaks märgime, et

lähenemiskeelu seadmise

otsustamisel, sh esialgse

õiguskaitse korras, kuulatakse

üldjuhul ära vastaspool; sellisel

juhul kehtivat ühe tööpäeva

pikkust hagi tagamise avalduse

lahendamise tähtaega ei

kohaldata (TsMS § 384 lg 1 teine

lause).

Rahandusministeerium

1. Rahandusministeerium kooskõlastab

tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse

(edaspidi TsMS) eelnõu märkusteta.

Teadmiseks võetud.

34

2. Samas teeme eelnõu täiendamiseks järgmised

ettepanekud:

Muuta TsMS § 178 lõike 2 sõnastust, asendades selles

sõna „isik“ sõnaga „menetlusosaline“. Muudatuse

eesmärk on lõpetada praktika, mille kohaselt kohtud

edastavad

Rahandusministeeriumile menetluskulude

kindlaksmääramise otsuseid kohtuasjades, milles riik ise

ei ole menetlusosaline, kuid isikule on antud riigipoolset

abi menetluskulude kandmiseks (seega oleks riik justkui

menetluskulusid tasuma kohustatud isik). Arvestades, et

valdavas enamuses on menetlusabi antud advokaadi

õigusabi näol ja esindaja on määranud kohus (nt TsMS §

219 lõige 1 ja 2, §-d 520, 535, 554), ei ole sellistel

puhkudel määruskaebuse esitamine vajalik.

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja muudetud.

TsMS § 178 lõige 2 muudetakse

ja sõnastatakse järgmiselt:

„Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib

edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma

kohustatud menetlusosaline, kui

vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 500 eurot.“;

3. Muuta TsMS § 187 lõike 2 sõnastust, jättes sellest välja

Rahandusministeeriumi ja Rahandusministeeriumi

valitsemisala asutust puutuva ning sätestades selles

vastavalt antava menetlusabi liigile kohane asutus või

isik, kellele menetlusabi määruse ärakiri täitmiseks või

teadmiseks vajalik on (nt advokaadi õigusabi määramisel

Advokatuur).

Arvestatud osaliselt.

Eelnõu ja seletuskirja muudetud.

TsMS § 187 lõige 2

tunnistatakse kehtetuks.

4. Muuta TsMS § 191 lõiget 1, jättes sellest välja tekstiosa

„või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või

valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu“.

Eeldame, et kohus hindab kohtuliku kontrolli käigus

taotleja majanduslikku seisundit adekvaatselt ja

igakülgselt ning puudub vajadus Rahandusministeeriumil

seda täiendavalt üle kontrollida. Riigi õigusabi seaduse §

15 lõike 8 kohaselt on tsiviil- ja haldusasjas tehtud riigi

õigusabi andmise määruse peale

määruskaebuse esitamise õigus ka advokatuuril. Seega

ühtlustuks pärast muudatuse tegemist tsiviil- ja

haldusasjas tehtud menetlusabi määruste vaidlustamise

kord ning mõlema puhul oleks vaidlustamise õigus

menetlusabi taotlejal või saajal ja tulenevalt riigi õigusabi

seadusest

ka Advokatuuril.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja muudetud.

TsMS §191 lõike 1 esimene lause

muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„Maakohtu või ringkonnakohtu

menetlusabi andmise või sellest

keeldumise määruse peale ja

kummagi määruse muutmise või

tühistamise määruse peale, võib

menetlusabi taotleja või saaja

esitada määruskaebuse.“;

5. Lisada eelnõule riigi õigusabi seaduse muudatus, millega

tunnistatakse kehtetuks selle § 32 lõige 3. Lõikes

nimetatud valdkonna eest vastutava ministri määrust ei

ole seaduse vastuvõtmisest alates (28.04.2004) kordagi

kehtestatud (algselt pidi selle kehtestama justiitsminister)

ning riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude

sissenõudmise aruannete Justiitsministeeriumile ei ole

tehniliselt võimalik. Riigi tuludesse sissenõutavad

erinevad menetluskulud nõutakse isikutelt sisse

kogumina, eristamata nendes riigi õigusabi osa.

Arvestatud

6. Palume analüüsida, kui palju on menetlusabi andmise

määruseid, mille puhul TsMS § 190 alusel

menetlusosalisele antud menetlusabi riigituludesse välja

ei mõisteta ning mille puhul oleks

Rahandusministeeriumil võimalus teha kohtule taotlus

riigi õigusabi tasu hüvitamiseks (RÕS § 28 ja 29).

Teadmiseks võetud.

35

Nimetatud andmete põhjal soovime tõenäoliselt teha

ettepanekud ka RÕS muutmiseks.

Prokuratuur

1. Prokuratuur tervitab seaduse eelnõud, mille peamine

eesmärk on tõhustada ja kiirendada

tsiviilkohtumenetlust ning optimeerida ja vähendada

kohtute töökoormust, et jätta kohtunikele

enam aega tegeleda keerukamate õigusvaidlustega.

Prokuratuur toetab tsiviilkohtumenetluse seadustiku

muutmise seaduse eelnõud ja sellega kohtute

töökoormuse optimeerimist, kohtute töö tõhustamist ning

kohtumenetluste kiirendamist.

Teadmiseks võetud

2. Prokuratuur tänab Teid võimaluse eest anda arvamus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõule, millega muudetakse

tsiviilkohtumenetluse seadustikku eesmärgiga

optimeerida kohtute töökoormust, tõhustada kohtute tööd

ja kiirendada kohtumenetlusi; tehakse muudatused

maksekäsu kiirmenetluse regulatsioonis, millega nähakse

ette eriregulatsioon tarbijakrediidilepingust tulenevate

nõuete menetlemiseks; muudetakse täitemenetluse

seadustikku ja tehakse erisus sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi esitamise regulatsioonis, mis puudutab

tarbijakrediidi nõude kohta tehtud maksekäsu või

tagaseljaotsuse alusel toimuvaid täitemenetlusi;

piiratakse tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete

automaatset tunnustamist pankrotimenetluses, kui need

põhinevad maksekäsul või tagaseljaotsusel;

võimaldatakse täitemenetluses võlgnikel viia

tarbijakrediidilepingutest tulenevatel nõuetel põhinevad

maksekäsud ja tagaseljaotsused teist korda kohtu ette;

muudetakse riigi õigusabi seadust, et selgemalt

reguleerida riigi õigusabi andmise määruste saatmist ja

kättetoimetamist Eesti Advokatuurile; täiendatakse

rakendussätetega tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse

seadustiku rakendamise seadust.

Prokuratuur tervitab seaduse eelnõud, mille peamine

eesmärk on tõhustada ja kiirendada tsiviilkohtumenetlust

ning optimeerida ja vähendada kohtute töökoormust, et

jätta kohtunikele enam aega tegeleda keerukamate

õigusvaidlustega. Samuti on tervitatavad eesmärgid

tagada, et tarbijatelt ei nõutaks maksekäsu kiirmenetluses

tarbijakrediidilepingu alusel ülemääraseid summasid

ning et krediidiandjad järgiksid enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ja tarbijale krediidi

väljastamist vastutustundliku laenamise põhimõtet; anda

võlgnikule võimalus lasta kohtul kontrollida nõude

seaduspärasust olukorras, kus esialgse kohtumenetluse

raames ei kontrollitud tarbijakrediidilepingu vastavust

seaduse nõuetele, sealhulgas ei kontrollitud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist;

tugevdada tarbijakaitset ja viia pankrotimenetluse

praktika kooskõlla Euroopa Kohtu ja Riigikohtu

seisukohtadega.

Teadmiseks võetud

36

Prokuratuur toetab tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõud ning sellega

eelkõige kohtute ressurssi tõhusamat kasutamist ja

kohtute töökoormuse optimeerimist.

Haridus- ja Teadusministeerium

1. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab

tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise

seaduse eelnõu märkusteta.

Teadmiseks võetud.

Siseministeerium

1. Siseministeerium kooskõlastab ning esitab

tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõule järgmised ettepanekud:

1) Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 510

lõiget 4 ja sõnastatakse see järgmiselt:

„(4) Kui menetlust ei algatatud Siseministeeriumi või

valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse

avalduse alusel, teatab kohus valdkonna eest vastutava

ministri volitatud asutusele menetluse algatamisest ning

küsib riigile teadaolevaid andmeid teadmata kadunud

isiku kohta ja seisukohta isiku surnuks tunnistamise

võimalikkuse kohta. Kohus võib koguda teadmata

kadunud isiku kohta andmeid ka omal algatusel,

sõltumata sellest, kes esitas surnuks tunnistamise

avalduse.“.

TsMS § 509 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib isiku surnuks

tunnistamise avalduse esitada Siseministeerium või

valdkonna eest vastutava ministri volitatud

Siseministeeriumi valitsemisala asutus. Sama sõnastust

„valdkonna eest vastutava ministri volitatud

Siseministeeriumi valitsemisala asutus“ kasutatakse ka

sama paragrahvi lõikes 4 ja § 513 lõikes 1. Seega tuleks

ka §-i 510 lõike 4 sõnastuse juures kasutada samasugust

sõnastust nagu on kehtivas TsMS §-des 509 ja § 513.

Arvestatud

2. 2) Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse TsMS § 511 lõiget

3 ja sõnastatakse see järgmiselt:

„(3) Kohus toimetab avalduse rahuldamata jätmise

määruse avaldajale kätte. Kohus saadab isiku surnuks

tunnistamise määruse avaldajale ning selle jõustumisest

alates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele

isiku surmaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.“.

Seega saab Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kui volitatud

asutus surnuks tunnistamise rahuldamata jätmise

määruse kui ka surnuks tunnistamise määruse juhul, kui

menetlus algatati PPA avalduse alusel. Kui menetlus

algatati lähedaste või KOV-i poolt, siis PPA-le kummalgi

juhul määrust ei saadeta, kuigi TsMS § 510 lõike 4

kohaselt küsitakse PPA-lt selle kohta arvamust. 2 (2)

Samas on kõnealune teave PPA-le aluseks teadmata

kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluste

jätkamiseks või lõpetamiseks. Vastasel korral peab PPA

vajaliku teabe saamiseks tegema päringuid

rahvastikuregistrisse, mis on vastuolus isikuandmete

töötlemise minimaalsuse põhimõttega. Teeme ettepaneku

Mitte arvestatud

TsMS § 511 ei reguleeri PPA-le

lahendi saatmist.

37

eelnõu täiendada ning lisada, et kohus saadab määruse

samal ajal ka PPA-le.

3. Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 15 lõiget 5 ja sõnastatakse see järgmiselt:

„(5) Riigi õigusabi andmise määruses määratakse

kindlaks käesoleva seaduse § 8 kohane riigi õigusabi

andmise viis ja §-s 16 sätestatud riigi õigusabi saaja

hüvitamiskohustus. Määrus saadetakse Eesti

Advokatuurile (edaspidi advokatuur) riigi õigusabi

infosüsteemi e-toimiku menetlemise infosüsteemi

(edaspidi e-toimiku süsteem) kaudu. Määrus loetakse

kättetoimetatuks, kui advokatuur kinnitab riigi õigusabi

infosüsteemis selle vastuvõtmist.“.

Seletuskirjas selgitatakse, et „Muudatusega täpsustatakse

seaduses, et riigi õigusabi andmise määrus saadetakse

advokatuurile üksnes riigi õigusabi infosüsteemi kaudu.

Nimetatu on kooskõlas ka RÕS-i § 15 lõikega 51 ja

justiitsministri 06.12.2013. a määruse nr 39 „Riigi

õigusabi osutaja määramiseks taotluse esitamise ning e-

toimiku süsteemi kaudu riigi õigusabi tasu ja kulude

kindlaksmääramiseks dokumentide esitamise kord“ § 2

lõikega 1, mille kohaselt esitab kohus, prokuratuur või

uurimisasutus advokatuurile riigi õigusabi osutava