Pöördumine

Justiits- ja Digiministeerium Tallinn

Suur-Ameerika 1 3. detsember 2025. a

10122 Tallinn

Eesti

Käesoleva pöördumise eesmärgiks on anda Eesti idu- ja tehnoloogiaettevõtete ning nende investorite

nimel tagasisidet Justiits- ja Digiministeeriumi poolt algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõule (Eelnõu). Lisaks on pöördumise eesmärgiks tuua eelnimetatud ettevõtjate nimel välja

kehtivas ühinguõiguses olevaid kitsaskohti, mida Eelnõu praegune versioon ei adresseeri.

Osaühingu osade tähistamine

Eelnõu kohaselt on plaanis täiendada Äriseadustiku (ÄS) § 139 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11)

Kui põhikirjas on ette nähtud eri liiki osad, tähistatakse eri liiki osad tähestikulises järjestuses, kasutades

eesti-ladina tähestikku.“

Selline ettepanek on vastuolus rahvusvahelise praktikaga, mida idu- ja tehnoloogiaettevõtted osaluste

tähistamisel tavapäraselt järgivad. Muudatus tooks kaasa suure segaduse, ebavajaliku bürokraatia ja

täiendavad kohustused nii iduettevõtete kui ka investorite jaoks.

Tavapärase praktika kohaselt tähistatakse iduettevõtete osalusi vastavalt sellele, millises

investeerimisringis osalused väljastatakse. Investeerimisringideks on muuhulgas Pre-Seed ja Seed

investeerimisringid. Lisaks on võimalik, et sama investeerimisringi raames väljastatakse tulenevalt

varasematest kokkulepetest erineva hinnaga osalusi, mida tähistatakse omakorda täiendavate tähiste

abil (näiteks Pre-Seed 1 Eelisosa, Pre-Seed 2 Eelisosa, A1 Eelisosa või A2 Eelisosa jne). Kui analüüsida

tänasel hetkel äriregistris registreeritud idu- ja tehnoloogiaettevõtete põhikirju, võib järeldada, et valdav

enamus neist juba sisaldab nimetatud tähistusi või neile sarnaseid tähistusi. See kinnitab, et praktika on

Eestis juurdunud ning vastab rahvusvahelistele standarditele.

Eelnõuga sunnitaks kõiki nimetatud ettevõtjaid oma põhikirju muutma ning kehtestama osade

tähistamiseks süsteemi, mis ei vasta ettevõtjate vajadustele, mis tekitaks ettevõtjates ja investorites

usaldamatuse Eesti õigussüsteemi stabiilsuse vastu ning saadaks signaali, et Eesti seadusandja ei arvesta

mitte ettevõtjate tegelike vajadustega, vaid lähtub otsuste tegemisel riigi infosüsteemi piirangutest.

Eelnõuga kavandatav muudatus on võrreldav olukorraga, kus riik otsustaks tõsta tulumaksu või

käibemaksu 30%-le põhjendusega, et maksuameti infosüsteem võimaldab registreerida ainult 0-ga

lõppevaid maksumäärasid ning muude määrade rakendamiseks oleks riigil vaja teha kulutusi

infosüsteemi arendamiseks.

Seetõttu leiame, et igal ühingul ja selle osanikel peab säilima võimalus põhikirjas ise kokku leppida,

kuidas osalusi tähistatakse - nagu see on ka praegu praktikas toimunud.

Mõistame, et eelnõu üheks eesmärgiks on lihtsustada eri liiki osade märkimist äriregistris. Selle

saavutamiseks teeme ettepaneku luua äriregistrisse lahendus, mis võimaldab juhatusel iga osaniku nime

taha märkida vastavalt põhikirjale, millist liiki osalus vastavale osanikule kuulub. Selline tehniline

lahendus ei tohiks olla keeruline, et põhjendada sektoris segadust ja usaldamatust tekitava

seadusemuudatuste kehtestamist.

Osakapitali nõue osa võõrandamise käsutustehingu notariaalsest vorminõudest loobumiseks

ÄS § 149 lg 6 sätestab, et kui osaühingu osakapital on vähemalt 10 000 eurot ja täielikult sisse makstud,

võib põhikirjaga loobuda osa võõrandamise käsutustehingu notariaalsest vorminõudest ja näha ette, et

osa võõrandamise käsutustehing tehakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Põhikirja sellise kinnitamise või muutmise otsuse poolt, millega vorminõudest loobutakse või see

taastatakse, peavad olema kõik osaühingu osanikud.

Teeme ettepaneku kaotada 10 000 euro suurune miinimumosakapitali nõue võõrandamise

käsutustehingu notariaalsest nõudest loobumiseks. Selline kapitalinõue ei täida ühtegi sisulist eesmärki

- see ei ole vajalik osanike kaitseks ega avalike huvide tagamiseks. Vastav miinimumosakapitali nõue

toodi seadusesse koos võimalusega osa võõrandamise notariaalsest vormist loobuda. Seda võimalust on

praktikas meie hinnangul, eriti idusektoris, palju kasutatud ning see ei ole toonud kaasa täiendavat

segadust osanike nimekirja õigsuse osas ega kuritarvitamist.

Praktikas toob selline osakapitali nõue kaasa mitmeid ebavajalikke keerukusi. On ettevõtete asutajaid,

kes soovivad kohe ühingu asutamisel kehtestada osa võõrandamise notariaalse vormi vaba režiimi.

Sellisel juhul on vajalik asutajatel kohe maksta sisse ühingusse 10 000 eurot, mis võib olla praktikas

keeruline, eriti arvestades, et mingit muud vajadust selliseks kapitali sissemakseks ei ole. Kui seda

tehakse hiljem, toob see kaasa koormava fondiemissiooni läbiviimise protsessi, mille raames on

muuhulgas vaja sageli korrigeerida ühingu osalusi ja osanikke puudutavaid kokkuleppeid, et säilitada

nende majanduslik sisu. Tavapärase algse osakapitaliga asutatud ühingul kulub kaua aega, enne kui

osakapital jõuab 10 000 euroni loomulikul teel. See tähendab, et praktikas algatatakse sageli selleks

eraldi protsess, mis on ühingute jaoks tarbetult koormav ja ebavalik. Seda tehakse siiski, kuna asutajate

ja investorite jaoks on oluline, et osaluse võõrandamine saaks toimuda kiiresti, paindlikult ja vähese

bürokraatiaga.

Osa võõrandamise käsutustehingu notariaalse tõestamise nõudest loobumiseks oleks igati piisav, kui

kõik osanikud on selle heaks kiitnud ning lisanud ka vastava muudatuse põhikirja. See annab piisava

kaitse kõikidele osapooltele ning tagab, et vastav otsus on osanike poolt läbi mõeldud. On selge, et

vorminõudest loobumisega võib teataval määral väheneda osanike jaoks osade võõrandamistehingute

tegemisel õiguskindlus (lihtsama õiguskäibe arvel), mistõttu on oluline, et kõik osanikud sellega

nõustuksid. Sellise otsuse tegemisel on osanikud aga alati samas olukorras, sõltumata sellest, kas

osaühingu osakapital on 1 euro, 100 eurot, 10 000 eurot või 1 000 000 eurot.

Võrdse nimiväärtusega osade väljalaskmise võimaldamine

Kehtiva õiguse kohaselt on osaühingu osakapital jagatud osadeks, mille nimiväärtus võib olla erinev

ning igale osanikule kuulub üks osa. See erineb oluliselt aktsiaseltsi ja paljude teiste riikide

ühinguõigusest, kus osanikule võib kuuluda mitu võrdse nimiväärtusega osa või aktsiat. Selline süsteem

põhjustab praktikas arusaamatusi Eesti õigussüsteemi mittetundvate isikute seas, eriti idu- ning muude

tehnoloogiaettevõtete välisinvestorite ja töötajate seas, kelle jaoks on tavapärane, et osanikule kuulub

mitu võrdse nimiväärtusega osa.

Ühinguõiguse revisjoni käigus tegi töörühm 2019. aastal ettepaneku võimaldada põhikirjaga ette näha,

et osaühingu osakapital on jagatud võrdse nimiväärtusega osadeks, kuid seda nähti ette üksnes juhul,

kui osaühingu osad on vabalt võõrandatavad. Nimetatud muudatusettepanekut ei ole seni seadusesse

üle võetud.

Meie ettepanek on realiseerida eelnimetatud ettepanek praeguse äriseadustiku muudatuse raames,

võimaldades eelkirjeldatud süsteemi põhikirjaga rakendada kõigil osaühingutel, sõltumata osade vabast

võõrandatavusest. Tagamaks, et sellise muudatuse tegemine ei tooks kaasa osanikele ootamatuid

tagajärgi, võib ette näha, et põhikirja vastava sätte kinnitamiseks on vaja kõigi osanike nõusolek.

Ettepaneku realiseerimiseks võib täiendada äriseadustikku § 148 lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„Põhikirjas võib ette näha, et osaühingu osakapital on jagatud võrdse nimiväärtusega osadeks. Sellisel

juhul ei kohaldata osadele käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatut. Põhikirja sellise kinnitamise või

muutmise otsuse poolt, millega rakendatakse eelmises lauses sätestatut, peavad olema kõik osaühingu

osanikud.“

Muudatus kõrvaldaks praktikas eelkõige välismaiste isikute seas tekkivad arusaamatused, võimaldades

osaühingutel vabalt valida, kas kasutada traditsioonilist „üks osanik – üks osa“ süsteemi või jagada

osakapital võrdse nimiväärtusega osadeks. See suurendab Eesti osaühinguõiguse paindlikkust ja

konkurentsivõimet rahvusvahelises ärikeskkonnas ning vastab välisinvestorite ja töötajate ootustele.

Hääleõiguseta osadega seonduvad küsimused

Kehtiv äriseadustik (§ 154¹) lubab kehtestada osaga seotud eriõigusi, sealhulgas hääleõiguse osas,

näiteks näha ette, et teatud osanik või teatud liiki osa omaja saab hääletada üksnes teatud otsuste

vastuvõtmisel. See tuleneb nii sätte sõnastusest kui ka kohtupraktikast, mis tunnustab põhikirja

dispositiivsust.

Praktikas on siiski tõstatatud küsimus, kas seadus lubab välja anda täielikult hääleõiguseta osasid.

Selgesõnalise regulatsiooni puudumine on tekitanud ebaselgust, eriti olukordades, kus osaühing soovib

anda töötajatele osalusoptsioonide alusel osasid, mis annavad majanduslikud õigused (nt

dividendiõigus), kuid mitte hääleõigust.

Hääleõiguseta osade väljalaskmine on tavapärane praktika tehnoloogia- ja iduettevõtetes, kus

töötajatele antakse osalusoptsioonide alusel osasid. Töötajate peamine huvi on majanduslik (õigus saada

dividendi, õigus teenida tulu osa võõrandamisel), mitte juhtimisõigus. Kui ühingul on sadu töötajaid,

muudab nende kaasamine otsustamisse ühingu juhtimise äärmiselt koormavaks, samas kui töötajad ei

eelda ega soovi hääleõigust, arvestades nende väikest osalusprotsenti. Rahvusvahelises praktikas on

hääleõiguseta osad lubatud ja laialt kasutusel. Eesti regulatsiooni täpsustamine suurendab meie

äriõiguse konkurentsivõimet ja loob õiguskindluse.

Lisaks tuleb märkida, et äriseadustik võimaldab aktsiaseltsidel välja lasta täielikult hääleõiguseta

eelisaktsiaid (§ 237 jj). Kuna osaühingu regulatsioon on olemuselt paindlikum ja osanike poolt vabalt

kujundatav, on igati loogiline tunnustada ka osaühingu õigust lasta välja täielikult hääleõiguseta osasid.

See tagab kooskõla äriühingute regulatsiooni üldpõhimõtetega ja suurendab osaühingu kui vormi

atraktiivsust.

Lisaks ei ole kehtiva seaduse alusel üheselt selge, kuidas saab muuta hääleõiguseta või piiratud

hääleõigusega osadega seotud muid õigusi. Loogiline oleks, et selliste muudatuste otsustamisel

osalevad nende osade omanikud, kuigi neil puudub üldine hääleõigus.

Teeme ettepaneku täpsustada seaduses, et põhikirjaga võib ette näha osasid, millel puudub hääleõigus

või mille hääleõigus on piiratud. Samuti teeme ettepaneku täpsustada, et hääleõiguseta või piiratud

hääleõigusega osadega seotud õiguste muutmiseks või tühistamiseks on vajalik kõigi vastavate osade

omanike nõusolek, kui põhikirjaga ei ole ettenähtud teisiti. Viimatinimetatud lauseosa eesmärk on

võimaldada kehtestada põhikirjaga alternatiivne kord õiguste muutmiseks, näiteks näha ette, et õiguste

muutmiseks piisab teatud hulga hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega osanike nõusolekust. Selline

lahendus on kooskõlas osaühingu regulatsiooni dispositiivse iseloomuga ja võimaldab ühingul

kohandada otsustusmehhanisme oma struktuuri ja vajaduste järgi.

Ettepaneku realiseerimiseks võib muuta äriseadustiku § 1541 ning kehtestada selle näiteks järgmises

sõnastuses:

„§ 154¹ Osaga seotud eriõigused ja osaniku eriõigused

(2) „Põhikirjaga võib ette näha osaga seotud õiguste või osaniku õiguste erisused, eelkõige

hääleõiguse olemasolu ja ulatuse osas osanike otsuste vastuvõtmisel, kasumi jaotamisel või

osaühingu likvideerimisel järelejääva vara jaotamisel (osaga seotud eriõigused ja osaniku

eriõigused).“

„Põhikirja muutmise sellise otsuse tegemiseks, millega muudetakse osaga seotud eriõigus või

osaniku eriõigus, sealhulgas tühistatakse või muudetakse täieliku või osalise hääleõiguseta

osade õigusi, on vajalik kõigi nende osade omanike nõusolek, kui põhikirjast ei tulene teisiti.“

Osaühingu osa märkimise eesõigus

ÄS § 193 lg 1 kohaselt on osanikul osakapitali suurendamise korral väljalastavate osade märkimise

eesõigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Kui

osaühingul on mitut liiki osasid ja lastakse välja ühte või mõnda liiki uusi osasid, on nende märkimisel

vastavat liiki osa omajatel eesõigus teiste osanike ees.

ÄS § 193 lg 3 võimaldab osade märkimise eesõiguse välistada osanike otsusega, mille puhul on täidetud

3/4 häälteenamuse nõue, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Juhatus peab

osanikele eelnevalt esitama kirjaliku selgituse, miks märkimise eesõiguse välistamine on vajalik, ja

põhjendama selles ka osade väljalaskehinda.

ÄS § 193 lg 4 sätestab, et põhikirjas ettenähtud juhtudel võib osade märkimise eesõiguse ÄS § 193 lg-

s 3 sätestatud viisil (ehk otsusega, mille puhul on täidetud 3/4 häälteenamuse nõue või põhikirjas ette

nähtud suurema häälteenamuse nõue) välistada ka üksnes teatud osanike suhtes. Sellise põhikirja

muutmise otsuse tegemiseks on vajalik kõigi osanike nõusolek.

Kuigi eeltoodud äriseadustiku sätted võimaldavad teatud määral uute osade märkimise eesõiguse

regulatsiooni põhikirjaga kujundada (tõstes osanike otsuse vastuvõtmiseks vajalikku häälteenamust või

nähes ette need juhud, mille puhul osanike otsusega võib märkimise eesõiguse välistada selektiivselt

üksnes teatud osanike suhtes), viitavad kõik asjakohased sätted sellele, et osade märkimise eesõiguse

välistamine saab toimuda üksnes osanike otsuse alusel.

Paraku ei ole idu- ja tehnoloogiaettevõtete jaoks kirjeldatud regulatsioon piisavalt paindlik. Nimelt on

nende ettevõtete puhul tavapärane, et soovitakse kokku leppida konkreetse ettevõtte

finantseerimisvajadusi ja investorite ringi arvestav uute osade märkimise eesõiguse regulatsioon, mis

erineb äriseadustikus sätestatust. Seejuures võidakse soovida anda märkimise eesõigus üksteise järel

erinevat liiki osa omajatele (näiteks esimeses järjekorras A-osa omajatele ja kui nemad ei soovi uusi

osasid märkida, siis B-osa omajatele jne) või teatud tunnustele vastavatele osanikele (näiteks

investoritele, kellele kuulub üle 5% osakapitalist) ning teiste osanike märkimise eesõigus välistada.

Eeltoodud põhjustel teeme ettepaneku näha äriseadustikus ette võimalus seaduses sätestatud osade

märkimise eesõiguse täielikuks välistamiseks põhikirjaga. Sellise põhikirja muutmise otsuse

tegemiseks võiks olla vajalik kõigi osanike nõusolek.

Märgime, et vastavalt Eelnõule on plaanis täiendada ÄS § 163 lg-tega 4 ja 5 ning näha ette, et ka

osaühingule kuuluva oma osa võõrandamine toimub osanike otsuse alusel ning et osanikul on oma osa

võõrandamisel osa omandamise eesõigus, mille võib välistada osanike otsusega, mille puhul on täidetud

3/4 või põhikirjas ette nähtud kõrgema häälteenamuse nõue. Eelnõu kohaselt on ÄS § 163 lg 5 tekstis

plaanis viidata, et oma osa omandamise eesõigusele kohaldatakse ÄS §-s 193 sätestatut.

Nõustume Eelnõus sisalduva ettepanekuga allutada osaühingu oma osade võõrandamine sarnasele

eesõiguse regulatsioonile, nagu kehtib uute osade väljalaskmise puhul. Ülaltoodud ettepanek

võimaldada uute osade märkimise eesõigust põhikirjaga välistada kehtib ka oma osade omandamise

eesõiguse kohta.

Osaühingu oma osa võõrandamine

Nagu ülalpool märgitud, on Eelnõu kohaselt plaanis täiendada osaühingu oma osa võõrandamist

puudutavat regulatsiooni ning näha ÄS § 163 lg-s 4 ette, et osaühingule kuuluva oma osa võõrandamine

toimub osanike otsuse alusel.

Nõustume Eelnõus sisalduva ettepanekuga kehtestada oma osa võõrandamise otsustusprotsessile uue

osa väljalaskmisega sarnased nõuded (st et reeglina oleks selleks vaja osanike otsust), kuid samas

märgime, et praktikas on ka oma osa võõrandamise puhul vajalik paindlikkus, mis on võimaldatud uue

osa väljalaskmisel. Viitame seejuures ÄS § 194² sätetele, milles on ette nähtud juhatuse või nõukogu

õigus suurendada osakapitali ning teeme ettepaneku, et põhikirjaga võiks anda juhatusele või nõukogule

õiguse otsustada ka oma osa võõrandamine.

Kirjaliku vormi nõue nõukogu protokolli allkirjastamisel

Eelnõu adresseerib tänuväärselt olukorda, kus nõukogu liikmetelt koosoleku allkirja kogumine on

ebavajalik bürokraatia (ÄS § 321 lg 4). Eelnõu kohaselt peaks tulevikus nõukogu protokollile alla

kirjutama nõukogu esimees ja protokollija. Pöörame tähelepanu asjaolule, et Eesti ühingute

nõukogudes, kus on välisosanikud või investorid (sh enamuses iduettevõtetes), on nõukogu liikmed tihti

välisriigi residendid. Ka nõukogu esimees on sageli välisriigi resident, kellel üldjuhul puudub Eestis ja

Euroopa Liidus kvalifitseeritud elektroonilise allkirja (QES) andmise võimalus.

Kuna tänapäeval toimub enamus koosolekuid elektrooniliste vahendite kaudu, siis on praktikas

raskendatud protokolli kirjalik allkirjastamine, muuhulgas ülaltoodud põhjustel ka nõukogu esimehe

poolt. Seega teeme ettepaneku täiendada Eelnõus toodud ÄS § 321 lg 4 muudatusettepanekut

täpsustusega, et nõukogu koosoleku protokoll võib olla kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Sama ettepanek puudutab ka ÄS § 323 lg-s 4 toodud nõukogu hääletusprotokolli.

Mitterahalise sissemakse eseme üleandmise lepingu vorm

Vastavalt ÄS § 520 lg-le 2 peab mitterahalise sissemakse eseme üleandmise leping olema sõlmitud

kirjalikus vormis, kui seadus ei sätesta notariaalset vorminõuet. Iduettevõtete üks tavalisemaid raha

kaasamise viise on konverteeritavad laenud või muud sarnased instrumendid, mis hiljem

konverteeritakse ühingu omakapitali, kusjuures sissemakse ese on vastavast lepingust tulenev nõue.

Kuna investoriteks on üldjuhul välisriigi isikud, kellel puudub QES allkirja võimalus, siis on antud juhul

kirjaliku vormi nõue liigselt koormav ja meie arvates ka ebavajalik.

Seega teeme ettepaneku lisada Eelnõusse punkt, mille alusel muudetakse ÄSi selliselt, et mitterahalise

sissemakse eseme üleandmise leping võib olla kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja

arvatud juhul kui seaduse kohaselt on eseme üleandmiseks vajalik kirjalik või notariaalne vorm.

Otsuse eelnõu hääletamine

Vastavalt ÄS § 173 lg-le 4 ja § 2991 lg-le 5 peab koosolekut kokku kutsumata otsuse vastuvõtmiseks

esitatud seisukoht olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Praktikas täidetakse seda

vorminõuet lisaks e-kirja teel hääletamisele ka erinevate rahvusvaheliselt aktsepteeritud (mitte QES)

digiallkirja platvormide (nt DocuSign) kaudu eelnõud allkirjastades. Kahjuks on esinenud juhtumeid,

kus äriregister on keeldunud aktsepteerimast DocuSign platvormi kaudu allkirjastatud seisukohti.

Arvestades eeltoodut peame vajalikuks täpsustada Eelnõus või Eelnõu seletuskirjas, et kirjalikku

taasesitamist võimaldavat vormi nõutavat seisukohta saab anda ka vastava eelnõu poolt hääletades

DocuSign või muu vastava mitte-QES platvormi kaudu allkirja andes.

Otsuste vastuvõtmine koosolekut kokkukutsumata

Vastavalt ÄS § 173 lg-le 4, § 2991 lg-le 5 ja § 323 lg-le 5, kui osanike, aktsionäride või nõukogu poolt

otsuste vastuvõtmine toimub koosolekut kokkukutsumata, siis tuleb hääletustulemuste kohta koostatud

protokollile lisada alati osanike, aktsionäride või nõukogu poolt esitatud seisukohad.

Teeme ettepaneku selline nõue eemaldada, kuna praktikas on sellise nõude täitmine sageli

ebamõistlikult koormav. Näiteks olukorras, kus ühingul on väga suur osanike või aktsionäride ring ning

otsuste üle hääletamine toimub e-kirja teel, siis on sellise protokolli kokkupanek väga mahukas. Lisaks

sisaldavad edastatud seisukohad sageli konfidentsiaalset informatsiooni ja isikuandmeid, mis tuleb

ühingul protokolli koostamise raames kinni katta, eriti kui on tegemist otsusega, mis tuleb esitada

äriregistrile.

Kuna juhatus või nõukogu esimees on vastutavad vastavate protokollide koostamise eest, siis on ka

juhatuse või nõukogu esimehe kohustuseks veenduda, et hääled oleksid antud õigesti ning protokoll

koostatud korrektselt.

Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon MTÜ Eesti Äriinglite Assotsiatsioon

(digitaalselt allkirjastatud) (digitaalselt allkirjastatud)

Kristel Raidla-Talur Karin Künnapas

Juhatuse liige Volitatud esindaja

Asutajate Selts (Mittetulundusühing Asutajad)

(digitaalselt allkirjastatud)

Allan Martinson

Juhatuse liige

Justiits- ja Digiministeerium Tallinn

Suur-Ameerika 1 3. detsember 2025. a

10122 Tallinn

Eesti

Käesoleva pöördumise eesmärgiks on anda Eesti idu- ja tehnoloogiaettevõtete ning nende investorite

nimel tagasisidet Justiits- ja Digiministeeriumi poolt algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõule (Eelnõu). Lisaks on pöördumise eesmärgiks tuua eelnimetatud ettevõtjate nimel välja

kehtivas ühinguõiguses olevaid kitsaskohti, mida Eelnõu praegune versioon ei adresseeri.

Osaühingu osade tähistamine

Eelnõu kohaselt on plaanis täiendada Äriseadustiku (ÄS) § 139 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11)

Kui põhikirjas on ette nähtud eri liiki osad, tähistatakse eri liiki osad tähestikulises järjestuses, kasutades

eesti-ladina tähestikku.“

Selline ettepanek on vastuolus rahvusvahelise praktikaga, mida idu- ja tehnoloogiaettevõtted osaluste

tähistamisel tavapäraselt järgivad. Muudatus tooks kaasa suure segaduse, ebavajaliku bürokraatia ja

täiendavad kohustused nii iduettevõtete kui ka investorite jaoks.

Tavapärase praktika kohaselt tähistatakse iduettevõtete osalusi vastavalt sellele, millises

investeerimisringis osalused väljastatakse. Investeerimisringideks on muuhulgas Pre-Seed ja Seed

investeerimisringid. Lisaks on võimalik, et sama investeerimisringi raames väljastatakse tulenevalt

varasematest kokkulepetest erineva hinnaga osalusi, mida tähistatakse omakorda täiendavate tähiste

abil (näiteks Pre-Seed 1 Eelisosa, Pre-Seed 2 Eelisosa, A1 Eelisosa või A2 Eelisosa jne). Kui analüüsida

tänasel hetkel äriregistris registreeritud idu- ja tehnoloogiaettevõtete põhikirju, võib järeldada, et valdav

enamus neist juba sisaldab nimetatud tähistusi või neile sarnaseid tähistusi. See kinnitab, et praktika on

Eestis juurdunud ning vastab rahvusvahelistele standarditele.

Eelnõuga sunnitaks kõiki nimetatud ettevõtjaid oma põhikirju muutma ning kehtestama osade

tähistamiseks süsteemi, mis ei vasta ettevõtjate vajadustele, mis tekitaks ettevõtjates ja investorites

usaldamatuse Eesti õigussüsteemi stabiilsuse vastu ning saadaks signaali, et Eesti seadusandja ei arvesta

mitte ettevõtjate tegelike vajadustega, vaid lähtub otsuste tegemisel riigi infosüsteemi piirangutest.

Eelnõuga kavandatav muudatus on võrreldav olukorraga, kus riik otsustaks tõsta tulumaksu või

käibemaksu 30%-le põhjendusega, et maksuameti infosüsteem võimaldab registreerida ainult 0-ga

lõppevaid maksumäärasid ning muude määrade rakendamiseks oleks riigil vaja teha kulutusi

infosüsteemi arendamiseks.

Seetõttu leiame, et igal ühingul ja selle osanikel peab säilima võimalus põhikirjas ise kokku leppida,

kuidas osalusi tähistatakse - nagu see on ka praegu praktikas toimunud.

Mõistame, et eelnõu üheks eesmärgiks on lihtsustada eri liiki osade märkimist äriregistris. Selle

saavutamiseks teeme ettepaneku luua äriregistrisse lahendus, mis võimaldab juhatusel iga osaniku nime

taha märkida vastavalt põhikirjale, millist liiki osalus vastavale osanikule kuulub. Selline tehniline

lahendus ei tohiks olla keeruline, et põhjendada sektoris segadust ja usaldamatust tekitava

seadusemuudatuste kehtestamist.

Osakapitali nõue osa võõrandamise käsutustehingu notariaalsest vorminõudest loobumiseks

ÄS § 149 lg 6 sätestab, et kui osaühingu osakapital on vähemalt 10 000 eurot ja täielikult sisse makstud,

võib põhikirjaga loobuda osa võõrandamise käsutustehingu notariaalsest vorminõudest ja näha ette, et

osa võõrandamise käsutustehing tehakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Põhikirja sellise kinnitamise või muutmise otsuse poolt, millega vorminõudest loobutakse või see

taastatakse, peavad olema kõik osaühingu osanikud.

Teeme ettepaneku kaotada 10 000 euro suurune miinimumosakapitali nõue võõrandamise

käsutustehingu notariaalsest nõudest loobumiseks. Selline kapitalinõue ei täida ühtegi sisulist eesmärki

- see ei ole vajalik osanike kaitseks ega avalike huvide tagamiseks. Vastav miinimumosakapitali nõue

toodi seadusesse koos võimalusega osa võõrandamise notariaalsest vormist loobuda. Seda võimalust on

praktikas meie hinnangul, eriti idusektoris, palju kasutatud ning see ei ole toonud kaasa täiendavat

segadust osanike nimekirja õigsuse osas ega kuritarvitamist.

Praktikas toob selline osakapitali nõue kaasa mitmeid ebavajalikke keerukusi. On ettevõtete asutajaid,

kes soovivad kohe ühingu asutamisel kehtestada osa võõrandamise notariaalse vormi vaba režiimi.

Sellisel juhul on vajalik asutajatel kohe maksta sisse ühingusse 10 000 eurot, mis võib olla praktikas

keeruline, eriti arvestades, et mingit muud vajadust selliseks kapitali sissemakseks ei ole. Kui seda

tehakse hiljem, toob see kaasa koormava fondiemissiooni läbiviimise protsessi, mille raames on

muuhulgas vaja sageli korrigeerida ühingu osalusi ja osanikke puudutavaid kokkuleppeid, et säilitada

nende majanduslik sisu. Tavapärase algse osakapitaliga asutatud ühingul kulub kaua aega, enne kui

osakapital jõuab 10 000 euroni loomulikul teel. See tähendab, et praktikas algatatakse sageli selleks

eraldi protsess, mis on ühingute jaoks tarbetult koormav ja ebavalik. Seda tehakse siiski, kuna asutajate

ja investorite jaoks on oluline, et osaluse võõrandamine saaks toimuda kiiresti, paindlikult ja vähese

bürokraatiaga.

Osa võõrandamise käsutustehingu notariaalse tõestamise nõudest loobumiseks oleks igati piisav, kui

kõik osanikud on selle heaks kiitnud ning lisanud ka vastava muudatuse põhikirja. See annab piisava

kaitse kõikidele osapooltele ning tagab, et vastav otsus on osanike poolt läbi mõeldud. On selge, et

vorminõudest loobumisega võib teataval määral väheneda osanike jaoks osade võõrandamistehingute

tegemisel õiguskindlus (lihtsama õiguskäibe arvel), mistõttu on oluline, et kõik osanikud sellega

nõustuksid. Sellise otsuse tegemisel on osanikud aga alati samas olukorras, sõltumata sellest, kas

osaühingu osakapital on 1 euro, 100 eurot, 10 000 eurot või 1 000 000 eurot.

Võrdse nimiväärtusega osade väljalaskmise võimaldamine

Kehtiva õiguse kohaselt on osaühingu osakapital jagatud osadeks, mille nimiväärtus võib olla erinev

ning igale osanikule kuulub üks osa. See erineb oluliselt aktsiaseltsi ja paljude teiste riikide

ühinguõigusest, kus osanikule võib kuuluda mitu võrdse nimiväärtusega osa või aktsiat. Selline süsteem

põhjustab praktikas arusaamatusi Eesti õigussüsteemi mittetundvate isikute seas, eriti idu- ning muude

tehnoloogiaettevõtete välisinvestorite ja töötajate seas, kelle jaoks on tavapärane, et osanikule kuulub

mitu võrdse nimiväärtusega osa.

Ühinguõiguse revisjoni käigus tegi töörühm 2019. aastal ettepaneku võimaldada põhikirjaga ette näha,

et osaühingu osakapital on jagatud võrdse nimiväärtusega osadeks, kuid seda nähti ette üksnes juhul,

kui osaühingu osad on vabalt võõrandatavad. Nimetatud muudatusettepanekut ei ole seni seadusesse

üle võetud.

Meie ettepanek on realiseerida eelnimetatud ettepanek praeguse äriseadustiku muudatuse raames,

võimaldades eelkirjeldatud süsteemi põhikirjaga rakendada kõigil osaühingutel, sõltumata osade vabast

võõrandatavusest. Tagamaks, et sellise muudatuse tegemine ei tooks kaasa osanikele ootamatuid

tagajärgi, võib ette näha, et põhikirja vastava sätte kinnitamiseks on vaja kõigi osanike nõusolek.

Ettepaneku realiseerimiseks võib täiendada äriseadustikku § 148 lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„Põhikirjas võib ette näha, et osaühingu osakapital on jagatud võrdse nimiväärtusega osadeks. Sellisel

juhul ei kohaldata osadele käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatut. Põhikirja sellise kinnitamise või

muutmise otsuse poolt, millega rakendatakse eelmises lauses sätestatut, peavad olema kõik osaühingu

osanikud.“

Muudatus kõrvaldaks praktikas eelkõige välismaiste isikute seas tekkivad arusaamatused, võimaldades

osaühingutel vabalt valida, kas kasutada traditsioonilist „üks osanik – üks osa“ süsteemi või jagada

osakapital võrdse nimiväärtusega osadeks. See suurendab Eesti osaühinguõiguse paindlikkust ja

konkurentsivõimet rahvusvahelises ärikeskkonnas ning vastab välisinvestorite ja töötajate ootustele.

Hääleõiguseta osadega seonduvad küsimused

Kehtiv äriseadustik (§ 154¹) lubab kehtestada osaga seotud eriõigusi, sealhulgas hääleõiguse osas,

näiteks näha ette, et teatud osanik või teatud liiki osa omaja saab hääletada üksnes teatud otsuste

vastuvõtmisel. See tuleneb nii sätte sõnastusest kui ka kohtupraktikast, mis tunnustab põhikirja

dispositiivsust.

Praktikas on siiski tõstatatud küsimus, kas seadus lubab välja anda täielikult hääleõiguseta osasid.

Selgesõnalise regulatsiooni puudumine on tekitanud ebaselgust, eriti olukordades, kus osaühing soovib

anda töötajatele osalusoptsioonide alusel osasid, mis annavad majanduslikud õigused (nt

dividendiõigus), kuid mitte hääleõigust.

Hääleõiguseta osade väljalaskmine on tavapärane praktika tehnoloogia- ja iduettevõtetes, kus

töötajatele antakse osalusoptsioonide alusel osasid. Töötajate peamine huvi on majanduslik (õigus saada

dividendi, õigus teenida tulu osa võõrandamisel), mitte juhtimisõigus. Kui ühingul on sadu töötajaid,

muudab nende kaasamine otsustamisse ühingu juhtimise äärmiselt koormavaks, samas kui töötajad ei

eelda ega soovi hääleõigust, arvestades nende väikest osalusprotsenti. Rahvusvahelises praktikas on

hääleõiguseta osad lubatud ja laialt kasutusel. Eesti regulatsiooni täpsustamine suurendab meie

äriõiguse konkurentsivõimet ja loob õiguskindluse.

Lisaks tuleb märkida, et äriseadustik võimaldab aktsiaseltsidel välja lasta täielikult hääleõiguseta

eelisaktsiaid (§ 237 jj). Kuna osaühingu regulatsioon on olemuselt paindlikum ja osanike poolt vabalt

kujundatav, on igati loogiline tunnustada ka osaühingu õigust lasta välja täielikult hääleõiguseta osasid.

See tagab kooskõla äriühingute regulatsiooni üldpõhimõtetega ja suurendab osaühingu kui vormi

atraktiivsust.

Lisaks ei ole kehtiva seaduse alusel üheselt selge, kuidas saab muuta hääleõiguseta või piiratud

hääleõigusega osadega seotud muid õigusi. Loogiline oleks, et selliste muudatuste otsustamisel

osalevad nende osade omanikud, kuigi neil puudub üldine hääleõigus.

Teeme ettepaneku täpsustada seaduses, et põhikirjaga võib ette näha osasid, millel puudub hääleõigus

või mille hääleõigus on piiratud. Samuti teeme ettepaneku täpsustada, et hääleõiguseta või piiratud

hääleõigusega osadega seotud õiguste muutmiseks või tühistamiseks on vajalik kõigi vastavate osade

omanike nõusolek, kui põhikirjaga ei ole ettenähtud teisiti. Viimatinimetatud lauseosa eesmärk on

võimaldada kehtestada põhikirjaga alternatiivne kord õiguste muutmiseks, näiteks näha ette, et õiguste

muutmiseks piisab teatud hulga hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega osanike nõusolekust. Selline

lahendus on kooskõlas osaühingu regulatsiooni dispositiivse iseloomuga ja võimaldab ühingul

kohandada otsustusmehhanisme oma struktuuri ja vajaduste järgi.

Ettepaneku realiseerimiseks võib muuta äriseadustiku § 1541 ning kehtestada selle näiteks järgmises

sõnastuses:

„§ 154¹ Osaga seotud eriõigused ja osaniku eriõigused

(2) „Põhikirjaga võib ette näha osaga seotud õiguste või osaniku õiguste erisused, eelkõige

hääleõiguse olemasolu ja ulatuse osas osanike otsuste vastuvõtmisel, kasumi jaotamisel või

osaühingu likvideerimisel järelejääva vara jaotamisel (osaga seotud eriõigused ja osaniku

eriõigused).“

„Põhikirja muutmise sellise otsuse tegemiseks, millega muudetakse osaga seotud eriõigus või

osaniku eriõigus, sealhulgas tühistatakse või muudetakse täieliku või osalise hääleõiguseta

osade õigusi, on vajalik kõigi nende osade omanike nõusolek, kui põhikirjast ei tulene teisiti.“

Osaühingu osa märkimise eesõigus

ÄS § 193 lg 1 kohaselt on osanikul osakapitali suurendamise korral väljalastavate osade märkimise

eesõigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Kui

osaühingul on mitut liiki osasid ja lastakse välja ühte või mõnda liiki uusi osasid, on nende märkimisel

vastavat liiki osa omajatel eesõigus teiste osanike ees.

ÄS § 193 lg 3 võimaldab osade märkimise eesõiguse välistada osanike otsusega, mille puhul on täidetud

3/4 häälteenamuse nõue, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Juhatus peab

osanikele eelnevalt esitama kirjaliku selgituse, miks märkimise eesõiguse välistamine on vajalik, ja

põhjendama selles ka osade väljalaskehinda.

ÄS § 193 lg 4 sätestab, et põhikirjas ettenähtud juhtudel võib osade märkimise eesõiguse ÄS § 193 lg-

s 3 sätestatud viisil (ehk otsusega, mille puhul on täidetud 3/4 häälteenamuse nõue või põhikirjas ette

nähtud suurema häälteenamuse nõue) välistada ka üksnes teatud osanike suhtes. Sellise põhikirja

muutmise otsuse tegemiseks on vajalik kõigi osanike nõusolek.

Kuigi eeltoodud äriseadustiku sätted võimaldavad teatud määral uute osade märkimise eesõiguse

regulatsiooni põhikirjaga kujundada (tõstes osanike otsuse vastuvõtmiseks vajalikku häälteenamust või

nähes ette need juhud, mille puhul osanike otsusega võib märkimise eesõiguse välistada selektiivselt

üksnes teatud osanike suhtes), viitavad kõik asjakohased sätted sellele, et osade märkimise eesõiguse

välistamine saab toimuda üksnes osanike otsuse alusel.

Paraku ei ole idu- ja tehnoloogiaettevõtete jaoks kirjeldatud regulatsioon piisavalt paindlik. Nimelt on

nende ettevõtete puhul tavapärane, et soovitakse kokku leppida konkreetse ettevõtte

finantseerimisvajadusi ja investorite ringi arvestav uute osade märkimise eesõiguse regulatsioon, mis

erineb äriseadustikus sätestatust. Seejuures võidakse soovida anda märkimise eesõigus üksteise järel

erinevat liiki osa omajatele (näiteks esimeses järjekorras A-osa omajatele ja kui nemad ei soovi uusi

osasid märkida, siis B-osa omajatele jne) või teatud tunnustele vastavatele osanikele (näiteks

investoritele, kellele kuulub üle 5% osakapitalist) ning teiste osanike märkimise eesõigus välistada.

Eeltoodud põhjustel teeme ettepaneku näha äriseadustikus ette võimalus seaduses sätestatud osade

märkimise eesõiguse täielikuks välistamiseks põhikirjaga. Sellise põhikirja muutmise otsuse

tegemiseks võiks olla vajalik kõigi osanike nõusolek.

Märgime, et vastavalt Eelnõule on plaanis täiendada ÄS § 163 lg-tega 4 ja 5 ning näha ette, et ka

osaühingule kuuluva oma osa võõrandamine toimub osanike otsuse alusel ning et osanikul on oma osa

võõrandamisel osa omandamise eesõigus, mille võib välistada osanike otsusega, mille puhul on täidetud

3/4 või põhikirjas ette nähtud kõrgema häälteenamuse nõue. Eelnõu kohaselt on ÄS § 163 lg 5 tekstis

plaanis viidata, et oma osa omandamise eesõigusele kohaldatakse ÄS §-s 193 sätestatut.

Nõustume Eelnõus sisalduva ettepanekuga allutada osaühingu oma osade võõrandamine sarnasele

eesõiguse regulatsioonile, nagu kehtib uute osade väljalaskmise puhul. Ülaltoodud ettepanek

võimaldada uute osade märkimise eesõigust põhikirjaga välistada kehtib ka oma osade omandamise

eesõiguse kohta.

Osaühingu oma osa võõrandamine

Nagu ülalpool märgitud, on Eelnõu kohaselt plaanis täiendada osaühingu oma osa võõrandamist

puudutavat regulatsiooni ning näha ÄS § 163 lg-s 4 ette, et osaühingule kuuluva oma osa võõrandamine

toimub osanike otsuse alusel.

Nõustume Eelnõus sisalduva ettepanekuga kehtestada oma osa võõrandamise otsustusprotsessile uue

osa väljalaskmisega sarnased nõuded (st et reeglina oleks selleks vaja osanike otsust), kuid samas

märgime, et praktikas on ka oma osa võõrandamise puhul vajalik paindlikkus, mis on võimaldatud uue

osa väljalaskmisel. Viitame seejuures ÄS § 194² sätetele, milles on ette nähtud juhatuse või nõukogu

õigus suurendada osakapitali ning teeme ettepaneku, et põhikirjaga võiks anda juhatusele või nõukogule

õiguse otsustada ka oma osa võõrandamine.

Kirjaliku vormi nõue nõukogu protokolli allkirjastamisel

Eelnõu adresseerib tänuväärselt olukorda, kus nõukogu liikmetelt koosoleku allkirja kogumine on

ebavajalik bürokraatia (ÄS § 321 lg 4). Eelnõu kohaselt peaks tulevikus nõukogu protokollile alla

kirjutama nõukogu esimees ja protokollija. Pöörame tähelepanu asjaolule, et Eesti ühingute

nõukogudes, kus on välisosanikud või investorid (sh enamuses iduettevõtetes), on nõukogu liikmed tihti

välisriigi residendid. Ka nõukogu esimees on sageli välisriigi resident, kellel üldjuhul puudub Eestis ja

Euroopa Liidus kvalifitseeritud elektroonilise allkirja (QES) andmise võimalus.

Kuna tänapäeval toimub enamus koosolekuid elektrooniliste vahendite kaudu, siis on praktikas

raskendatud protokolli kirjalik allkirjastamine, muuhulgas ülaltoodud põhjustel ka nõukogu esimehe

poolt. Seega teeme ettepaneku täiendada Eelnõus toodud ÄS § 321 lg 4 muudatusettepanekut

täpsustusega, et nõukogu koosoleku protokoll võib olla kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Sama ettepanek puudutab ka ÄS § 323 lg-s 4 toodud nõukogu hääletusprotokolli.

Mitterahalise sissemakse eseme üleandmise lepingu vorm

Vastavalt ÄS § 520 lg-le 2 peab mitterahalise sissemakse eseme üleandmise leping olema sõlmitud

kirjalikus vormis, kui seadus ei sätesta notariaalset vorminõuet. Iduettevõtete üks tavalisemaid raha

kaasamise viise on konverteeritavad laenud või muud sarnased instrumendid, mis hiljem

konverteeritakse ühingu omakapitali, kusjuures sissemakse ese on vastavast lepingust tulenev nõue.

Kuna investoriteks on üldjuhul välisriigi isikud, kellel puudub QES allkirja võimalus, siis on antud juhul

kirjaliku vormi nõue liigselt koormav ja meie arvates ka ebavajalik.

Seega teeme ettepaneku lisada Eelnõusse punkt, mille alusel muudetakse ÄSi selliselt, et mitterahalise

sissemakse eseme üleandmise leping võib olla kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja

arvatud juhul kui seaduse kohaselt on eseme üleandmiseks vajalik kirjalik või notariaalne vorm.

Otsuse eelnõu hääletamine

Vastavalt ÄS § 173 lg-le 4 ja § 2991 lg-le 5 peab koosolekut kokku kutsumata otsuse vastuvõtmiseks

esitatud seisukoht olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Praktikas täidetakse seda

vorminõuet lisaks e-kirja teel hääletamisele ka erinevate rahvusvaheliselt aktsepteeritud (mitte QES)

digiallkirja platvormide (nt DocuSign) kaudu eelnõud allkirjastades. Kahjuks on esinenud juhtumeid,

kus äriregister on keeldunud aktsepteerimast DocuSign platvormi kaudu allkirjastatud seisukohti.

Arvestades eeltoodut peame vajalikuks täpsustada Eelnõus või Eelnõu seletuskirjas, et kirjalikku

taasesitamist võimaldavat vormi nõutavat seisukohta saab anda ka vastava eelnõu poolt hääletades

DocuSign või muu vastava mitte-QES platvormi kaudu allkirja andes.

Otsuste vastuvõtmine koosolekut kokkukutsumata

Vastavalt ÄS § 173 lg-le 4, § 2991 lg-le 5 ja § 323 lg-le 5, kui osanike, aktsionäride või nõukogu poolt

otsuste vastuvõtmine toimub koosolekut kokkukutsumata, siis tuleb hääletustulemuste kohta koostatud

protokollile lisada alati osanike, aktsionäride või nõukogu poolt esitatud seisukohad.

Teeme ettepaneku selline nõue eemaldada, kuna praktikas on sellise nõude täitmine sageli

ebamõistlikult koormav. Näiteks olukorras, kus ühingul on väga suur osanike või aktsionäride ring ning

otsuste üle hääletamine toimub e-kirja teel, siis on sellise protokolli kokkupanek väga mahukas. Lisaks

sisaldavad edastatud seisukohad sageli konfidentsiaalset informatsiooni ja isikuandmeid, mis tuleb

ühingul protokolli koostamise raames kinni katta, eriti kui on tegemist otsusega, mis tuleb esitada

äriregistrile.

Kuna juhatus või nõukogu esimees on vastutavad vastavate protokollide koostamise eest, siis on ka

juhatuse või nõukogu esimehe kohustuseks veenduda, et hääled oleksid antud õigesti ning protokoll

koostatud korrektselt.

Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon MTÜ Eesti Äriinglite Assotsiatsioon

(digitaalselt allkirjastatud) (digitaalselt allkirjastatud)

Kristel Raidla-Talur Karin Künnapas

Juhatuse liige Volitatud esindaja

Asutajate Selts (Mittetulundusühing Asutajad)

(digitaalselt allkirjastatud)

Allan Martinson

Juhatuse liige