Kiri

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 16151

Risti‒Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe

silla (nr 367) rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 16151 Risti‒Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe silla (nr 367) rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

2. Ajastada enamik töid madalveeperioodi (juuni-september) ning valingvihmade korral tööd

peatada ja oodata veetaseme langust.

3. Pinnastammid (vajaduse tekkimisel teostatavad ning ajutised) katta, rajamise järgselt (nt

koormakattekilega).

4. Ajutine möödavoolukanal (selle vajaduse tekkel; silla lääneküljel) – ühendused ojaga

rajada viimases faasis ning silla rekonstrueerimistööde lõpus, enne kanali täitmist

pinnasega, sulgeda esmalt vähemalt sissevool kanalisse.

5. Rekonstrueerimistööde perioodil ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus

korraldada selleks ette nähtud kõvakattega pindadel.

6. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse (tagatud tööde piirkonnas) ei

ladustata (nt vana teekatend), tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta.

Materjalid, mida silla rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, ehitusalalt ära

transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil.

Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud

liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

EELNÕU

2

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud

nõuete järgimine.

7. Tööde ajaks paigaldada ojja mõõtelatt, fikseerida veetase vähemalt 2 korda päevas.

Visuaalse vaatluse põhjal teha samaaegselt märge ka õli- ja kütuselekete puudumise või

ilmnemise osas.

8. Tehnika - valve, tehnika hoolduskohad ning -korrad ja reostustõrje vahendite olemasolu

fikseerida igapäevaselt. 1. Andmed tee kohta Riigitee 16151 Risti‒Kuijõe km 12,053 asuv

Kuijõe sild (nr 367)

2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Safeway OÜ, Valeri Volkov

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12873035

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pargi, Kivijärve küla, Jõgeva vald, Jõgeva

maakond 48412

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 5660 0433

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigimaantee nr. 16151 Risti-Kuijõe km

12,053 asuv Kuijõe (367) silla ümberehituse

põhiprojekti koostamine

2.7 Tee ehitusprojekti number SP2201

(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine riigitee 16151 Risti‒Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe silla (nr 367)

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 18.03.2024 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee nr 16151 Risti‒Kuijõe

km 12,053 asuva Kuijõe silla (nr 367) rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101

lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee nr 16151 Risti‒Kuijõe km 12,053 asuv Kuijõe sild

paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 68001:004:0014) Lääne maakonnas Lääne-

Nigula vallas Kuijõe külas.

Transpordiameti 10.12.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/531 on antud projekteerimistingimused

riigitee nr 16151 Risti‒Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe silla (nr 367) rekonstrueerimise

põhiprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad 2024. aastal vastavalt projektile „Riigimaantee nr. 16151 Risti-Kuijõe

km 12,053 asuv Kuijõe (367) silla ümberehituse põhiprojekti koostamine“ (töö nr SP2201).

Projekti eesmärk on Kuijõe silla ümberehitus koos peale- ja mahasõiduga. Silla ehituseks on

valitud terassild CS-1B.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt kuni 31.12.2024:

https://pilv.mkm.ee/s/hFXqwOyO2Hwkj7g

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga kavandatakse

olemasoleva silla asemele uus sild.

2

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 16151 Risti‒Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe silla (nr 367)

rekonstrueerimise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele

alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei

ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju

suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust

ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja

Toiduamet, Lääne-Nigula Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8

ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet:

3

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee nr 16151 Risti‒Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe silla (nr 367)

rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata „Riigimaantee nr. 16151 Risti-Kuijõe km 12,053 asuv Kuijõe (367) silla

ümberehituse põhiprojekti koostamine“ (töö nr SP2201) ehitusprojektiga kavandatavate

tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva

eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas

seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju

keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Lääne osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Kuijõe silla tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõju eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

projekteerimise üksus

1 Riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe küla silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022.

Riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe küla

silla rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

Eelhinnangu tellija: Safeway OÜ

Projekti tellija / otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

Litsentseeritud isik: Tanel Esperk

(KMH litsents nr KMH0157)

Tartu 2022

2 Riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe küla silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022.

Publitseerimise üldised andmed:

 Töö vormistatud: 19.04.2022. a.

 Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang (EH)) koostajad:

o Elar Põldvere (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaspetsialist.

o Tanel Esperk (Alkranel OÜ), keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157).

o Kaie Metsaots (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant (kuni 2022. a jaanuari kuu

lõpuni).

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe küla silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga ........................................ 5

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ....................................................... 9

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse määramine ............................................................................................................................... 12

3.1. Maa ja maakasutus .................................................................................................................... 12 3.2. Märgalad .................................................................................................................................... 12 3.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................................. 12 3.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............................. 13 3.5. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ............................................................ 14 3.6. Maavarade kasutus .................................................................................................................... 14 3.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke .................................... 14 3.8. Maastik (sh pinnavormid) .......................................................................................................... 14 3.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)............................................................................................................ 14 3.10. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ....................................... 15 3.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid .............................................................. 15 3.12. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised .............................. 15

Kokkuvõte ................................................................................................................................. 17

Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 18

4 Riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe küla silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022.

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks on Läänemaal

Lääne-Nigula vallas Kuijõe külas kavandatava Kuijõe küla maanteesilla ümberehituse

põhiprojekt, mille eesmärgiks on olemasoleva veekogumi (Kõrtsioja) ületuskoha

ajakohastamine. Olemasolev sild (silla nr 367) asub riigi tugimaantee nr 16151 Risti-Kuijõe

(katastriüksuse tunnus 68001:004:0014, transpordimaa 100%) km 12,053. Silla

rekonstrueerimise ehk ümberehituse eesmärgiks on mh finantsiliselt ja tehniliselt leida kõige

optimaalseimad lahendused parendamaks silla kandevõimet, eluiga ning liiklusohutust.

Eelhinnangu tellijaks on Safeway OÜ ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Töö on koostatud

Transpordiameti poolt tellitud projekti (Riigimaantee nr. 16151 Risti-Kuijõe km 12,053 asuv

Kuijõe (367) silla ümberehituse põhiprojekt) raames.

Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet (otsustaja) kasutada täiendava

töövahendina rekonstrueerimise põhiprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates

menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine

toimub mh keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja

§ 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu).

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse mh juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,

sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar, 2015; tellija Keskkonnaministeerium) ja eelhinnangu

ülesehitamisel arvestatakse ka dokumenti „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise

juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ning „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,

sh Natura-eelhindamine“ (R. Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe küla silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022.

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga

Käesoleva KMH eelhinnangu objektiks on Läänemaal Lääne-Nigula vallas Kuijõe külas (joonis

1.1) kavandatava Kuijõe küla maanteesilla ümberehituse põhiprojekt, mille eesmärgiks on

olemasoleva veekogumi (Kõrtsioja) ületuskoha ajakohastamine. Olemasolev sild (silla nr 367)

asub riigi tugimaantee nr 16151 Risti-Kuijõe (katastriüksuse tunnus 68001:004:0014,

transpordimaa 100%) km 12,053. Silla rekonstrueerimise eesmärgiks on mh finantsiliselt ja

tehniliselt leida kõige optimaalseimad lahendused parendamaks silla kandevõimet, eluiga ning

liiklusohutust.

Joonis 1.1. Silla asukoht (märgitud punase ristküliku ja tärniga). Alus: Maa-amet, 2022.

Olemasolev Kuijõe sild on üle Kõrtsioja oja 1961. aastal ehitatud 3,7 m pikkune üheavaline

raudbetoonplaat sild (vt tabel 1.1). Vastava teelõigu – Risti–Kuijõe kõrvalmaantee – aasta

keskmine ööpäevane liiklussagedus oli Teeregistri 2020. a andmetel 542 autot ööpäevas, millest

sõidu- ja pakiautod moodustasid 89%, veoautod ja autobussid 3% ning autorongid 8%.

Ümbritsevad alad mõlemal pool 16151 Risti-Kuijõe kõrvalmaanteed on eraomandis

maatulundus ehk metsamaad – Raudsepa katastriüksused 68001:004:0021 ja 68001:004:0022

(joonis 1.2). Maapinna absoluutkõrgus silla asukohas on 20 m. Silda iseloomustavaid pilt vt ka

jooniselt 1.3 ning selle ümbrust on lähemalt kirjeldatud ptk 2, sh strateegiadokumentidest

tulenevad, vee-, loodus- ja liigikaitselised jm suunised ning kitsendused.

Tabel 1.1. Olemasoleva silla andmed.

Tegur Näitaja

Silla projektkoormus N-13/NG-60

Silla kogupikkus 3,7 m

Sillaplaadi pikkus 3,7 m

Silla sõidutee laius 8 m

Silla kogu laius 8,9 m

Parempoolse kõnnitee laius 0 m

Vasakpoolse kõnnitee laius 0 m

Liiklussagedus sillal 542 a/ööp

Katte laius enne silda 6,2 ms

Mulde laius enne silda 8,2 m

Katte laius pärast silda 6,2 m

Mulde laius pärast silda 8,2 m

Põhiprojektiga (Safeway OÜ eelnõu, seisuga 2022. a aprill) on lahendatud uue Kuijõe

teraskaarsilla SC-1B ehitamine. Järgneb lühikokkuvõte projekti töödokumentatsioonist

6 Riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe küla silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022.

(projekteeritud silla põiklõiget vt KMHEH jooniselt 1.4). Olemasolev sild lammutada osaliselt.

Oja looduslik põhi ja kärestik säilitatakse ning silla ava (3,2 m) ei erine oluliselt senisest avast

(3,7 m), st ei muudeta ka oja veevoolu karakteristikat. Silla pealisehitiseks on gofreeritud

terasest monteeritav teraskaarprofiil. Enne tagasitäite teostamist paigaldada teraskaare peale

geotekstiil (NordGeoSpec profiil 2 või analoog). Terasprofiili kohale, 30 cm kõrgusele on ette

nähtud paigaldada betoniitmatt. Betoniitmati eesmärk on takistada läbi katendi imbuva

sademevee jõudmist teraskonstruktsioonini. Kõrtsioja nõlvad kindlustatakse munakivipuistega

geotekstiilil profiil 2 (kivide mõõtmed 40-60 cm). Kivide vahedele lisatakse veeristäite.

Ehitustööde teostamise (veekeskkonnas) kõige sobilikum periood on 01.06 - 15.09

(Keskkonnaameti kiri 29.03.2022. a nr 6-2/22/4076-2).

Joonis 1.2. Silla ümbruses olevad maatulundus ehk metsamaad – Raudsepa katastriüksused

68001:004:0021 ja 68001:004:0022. Alus: Maa-amet, 2022.

Joonis 1.3. Silla pildid. Alus: Google Maps tänavvaade ning Alkranel OÜ, 2022.

Vooluveekogu kavandatakse juhtida ajutise PVC teetruubi abil olemasoleva sängi keskele.

Ehitusaegne kaevik hoitakse veevaba, mida soodustab ka asjaolu, et tööd toimuvad suvisel

perioodil. PVC ajutise truubi kasutamist välistavate tegurite ilmnemisel (ehituse käigus)

rakendatakse varem sarnastel juhtumitel kasutatud ajutist möödavoolu (käesoleval juhul

läänesuunalt) kanalit. Vastavasse kanalisse suunatakse sellisel juhul vesi ajutiste

pinnasvallidega (pinnast ~ 30 - 40 m3) ehk olemasoleva sängi kõrvalt mööda. Ajutise sängi

rakendamise vajadusel rajatakse see silla vahetusse lähedusse, mis pärast uue silla ehitustööde

lõppemist täidetakse uuesti pinnasega ning taastatakse endine olukord. Sarnasel viisil (ajutist

möödavoolukanalit rakendades) töötati ka Tartumaal (Kabina sild; sh „Riigitee nr 22252

Lohkva-Kabina-Vanamõisa km 3,246-3,346 asuva Kabina silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõju eelhinnang“ (Alkranel OÜ, 2021)).

Silla ehitamise ajaks asendussilda ei rajata, mh kuna projektis valitud lahenduse teostamine on

võimalik tõenäoliselt vähemalt ühe nädalase ajaakna perioodil (tõenäoliselt ei ole ülepääs ojast

7 Riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe küla silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022.

takistatud rohkem kui ööpäev). Silla lähedal elavate inimeste (kohalikud elanikud) jaoks on

põhja suunda liikudes ümbersõit võimalik mööda 2,1 km pikkust kohalikku teed, mis enamuses

pikkuses on kruusakattega, aga osalt ka pinnastee. Põhja suunast varem Ristile liikujad ning

mitte kohalikud inimesed võivad aga vajada tööde perioodiks pikemat ringisõidu trajektoori -

tugimaantee nr 17, kõrvalmaantee nr 16161, põhimaantee nr 9.

Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid on projektis (Safeway OÜ eelnõu, seisuga 2022. a

aprill) lahendatud. Samuti on eraldi ptk-s käsitletud nt haljastuse ja keskkonnakaitse temaatikat.

Vastavate ptk-de (4.4, 4.13 ja 5) koondkokkuvõtteid vt alljärgnevalt:

 Töövõtja on vastutav tööde läbiviimise ala kohase korrashoiu eest.

 Materjalid ja varustus tuleb paigutada, ladustada ja virnastada korralikult.

Väljakaevatud materjal ja ehituspraht tuleb ehitusplatsilt koheselt eemaldada, materjale

ei tohi tuua ehitusplatsile enne, kui neid tarvis läheb.

 Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid

ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda

kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda

eraldi.

 Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste

vms mõjul, peab Töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada.

 Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad alad hoida

puhtana. Tööde ala tuleb iga tööpäeva lõpus puhastada.

 Tolmu ja pori vähendamiseks tohib silla ehitustööde ehitusplatsil või selle vahetus

läheduses tolmavaid puistematerjale (kuiv liiv või kruus) ladustada ainult sellises

koguses, mis kasutatakse ära ühe tööpäeva jooksul.

 Ehitustööde ajal peavad olema puude tüved ja võrad kaitstud võimalike vigastuste

tekitamise eest. Töövõtja vastutab kõigi projekti piirkonnas asuvate olemasolevate

puude ja haljasalade kaitse eest. Kui ehitusjärelevalve arvates on mõnda puud või

haljasala põhjendamatult vigastatud või kahjustatud, siis asendab Töövõtja iga

vigastatud puu või taastab kahjustatud haljasala.

 Ehitustööde käigus kahjustatud haljastus tuleb taastada. Haljastatavad nõlvad tuleb

eelnevalt planeerida (õiged kalded), katta kasvumulla kihiga h-10cm ning külvata

muruseemne. Aluspinnad peavad olema järelevalve poolt heaks kiidetud ja vastu

võetud.

 Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada

keskkonda (mh ehitustööde teostamise veekeskkonnas kõige sobilikum periood on

01.06 - 15.09 (Keskkonnaameti kiri 29.03.2022. a nr 6-2/22/4076-2)). Töövõtja peab

vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja)vette. Töövõtja peab olema

valmis hädaolukordadeks ja nende korral vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt

Tellijat teavitama õnnetusjuhtumitest, mis võivad olla keskkonnale kahjulikud. Kõik

praht ja jäätmed tuleb käidelda vastavalt Eestis kehtivatele nõuetele. Tööde piirkonnas

peavad olema prügikonteinerid ja kõik tekkivad jäätmed tuleb sinna ladustada. Jäätmete

ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

8 Riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe küla silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022.

Joonis 1.4. Projekteeritud silla põiklõike väljavõte projekti töödokumendist (Safeway OÜ eelnõu, seisuga 2022. a aprill).

9 Riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe küla silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022.

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesolevat töö ptk 1, juhendmaterjalides ning avalikult

ja erialaselt kasutatavates andmebaasides (nt EELIS, Eesti Looduse Infosüsteem -

Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur (22.01.2022) ja Maa-ameti kaardirakendus) sisalduvat

teavet.

Kavandatav sild asub Lääne-Nigula vallas, mis moodustati 2017. a haldusreformi käigus

Kullamaa, Lääne-Nigula, Martna, Noarootsi ja Nõva valdade ühinemisel. Ühinemise järel

kehtivad kuni uute dokumentide valmimiseni ühendatud omavalitsuste dokumendid edasi

territooriumil, kus need olid kehtestatud. Täpsemalt tuleb esile tuua, et sillaga seotud alale

(Kuijõe küla) kehtib KMH eelhinnangu koostamise ajal endise Risti valla üldplaneering (2007).

Statistikaameti andmetel (22.01.2022) elas viimase ehk 2011. a rahvaloenduse ajal Kuijõe külas

30 inimest. Risti vald eksisteeris 2013. aastani, millal loodi toonane Lääne-Nigula vald.

Praeguste piiridega Lääne-Nigula valla üldplaneeringu koostamine algatati 2018. aastal.

Ülevaade peamistest (arvestades mh tegevuse iseloomu) ja asjakohastest ning kõrgematest

planeerimisdokumentidest jm arengudokumentidest paikkonna osas on esitatud allpool.

Sellele järgneb paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide

kirjeldus.

Lääne maakonnaplaneering 2030+ (2018) – maakonna ruumilise arengu suunamise

põhimõtete hulgas peetakse liikumisvõimaluste tagamise alusena mh silmas teedevõrgu

heakorda. Üheks kohalikest keskustest on määratletud Risti alevik, mis paikneb Risti–Kuijõe

kõrvalmaantee lõunapoolses otsas (käsitletav sild (joonis 2.1) tee põhjapoolses otsas).

Kohalikel keskustel on oluline roll tagamaa hajaasustuse säilitamisel piirkondlikest keskustest

eemal. Tallinna toimepiirkonnaga on kõige enam seotud Nõva piirkond (sh keskus Nõva) ja

Lääne maakonna idaosa (sh keskus Risti).

Legend:

 Käsitletava silla asukoht – punane täpp.

 Väärtuslik maastik – kollane (piki Keila–

Haapsalu tugimaanteed ehk selle servades

on Kuijõe–Keedika–Uugla–Taebla–

Kirimäe–Võnnu–Ridala väärtuslik

maastik).

 Roheline võrgustik – roheline täpitus.

 Väärtuslikud põllumajandusmaad – oranž

täpitus.

Joonis 2.1. Väljavõte Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ (2018) ruumiliste väärtuste kaardist. Allikas:

Maakonnaplaneering, 2022.

Piirkonna osas kehtiv ja maakasutust suunavaks dokumendiks on Risti valla üldplaneering

(ÜP; 2007). Vastav dokumentatsioon avab võrreldes 2018. a maakonnaplaneeringuga

10 Riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe küla silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022.

täpsemalt joonisel 2.1 viidatud väärtuslikku maastikku. Kuna väärtusliku maastiku kasutamise

tingimused ei puutu aga KMH eelhinnangu aluseks oleva silla ehitamisse, siis neid siinkohal

välja ei tooda. Muid asjakohaseid teemasid/tingimusi, mida siinkohal esile tuua, ei tuvastatud.

Lääne-Nigula valla üldplaneering (algatatud 2018, kehtestamata) – silla asukohta on

märgitud tuletõrje veevõtu võimalus ja silla lähedale, lõuna poole, rohevõrgustiku koridor.

Lääne-Nigula valla arengukava aastateks 2018-2026 ei puutu kavandatavasse tegevusse,

arvesse võttes ka eelnevalt käsitletud strateegilisi dokumente, mis mh annavad juba üldise

suunise, et parandada tuleb valla taristu seisukorda. Kultuurimälestisi lähikonnas ei ole.

Pärandkultuuriobjektid - ca 155 m kaugusel põhjas-kirdes 1945. a kevadel Eesti

Laskurkorpuse üksuste poolt kaevatud õppe-kaitsekraavid.

Kõrtsioja (teise nimega Kõrtsujõgi, VEE1102300), millele silla rekonstrueerimist

kavandatakse, saab alguse 920 m kaugusel läänes asuvate looduskaitsealuste alade (Läänemaa

Suursoo maastikukaitseala, Natura 2000 alad (Suursoo-Leidissoo linnuala ja loodusala))

lähedalt. Allavoolu, silla asukohast ca 3 km kaugusel põhja pool jõuab oja uuesti eelnimetatud

Natura 2000 aladele, kus suubub Piirsalu jõkke. Kõrtsioja kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73)

Kõrtsioja Risti–Kuijõe maantee sillast kuni suubumiseni Piirsalu jõkke. Veekogu on osaks ka

riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude süsteemist. Oja pikkus koos lisaharudega on 9 km ja

valgala 28,3 km². Tumedaveeline ja humiinaineterikka vooluveekogu kuulub Lääne-Eesti

vesikonda. Ei kehtivas ega ka ettevalmistavas Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas ei ole

Kõrtsioja eraldi veekogumina käsitletud. Koostamisel olevas veemajanduskavas aastateks

2022–2027 on Piirsalu–Kõrtsioja vooluveekogumi (kood 1102100_1) koondseisund 2019.

aasta andmete põhjal hinnatud heaks (nii ökoloogilise kui ka keemilise seisundi alusel). Kuijõe–

Risti maanteest ida pool paikneb maaparandusehitise reguleeriv võrk (4110230020050;

KUIJÕE), mille eesvooluks oja siis ongi.

Käsitletava ala peamist mullastikku iseloomustab joonis 2.2. Silla asukohas levivad õhukesed

(M´) ja väga õhukesed (M´´) madalsoomullad, kus suurema osa mullaprofiilist moodustab hästi

lagunenud turvas. Vastavalt Maa-ameti (2022) põhjavee kaitstuse andmetele on maapinnalt

esimene aluspõhjaline põhjaveekompleks looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva

reostuse suhtes. Keskkonnaregistris registreeritud puurkaevudest asub lähim (PRK0060811)

ca 1,2 km kaugusel kagus. Sillale lähimad majapidamised asuvad Kuijõe sillast kagu pool,

Kuijõe–Risti maanteega piirnevatel kinnistutel, linnulennult enam kui 360 m kaugusel.

Joonis 2.2. Peamine mullastik silla (punane ring) lähistel ja lähiümbruses. Alus: Maa-amet, 2022.

11 Riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe küla silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022.

EELISe (22.01.2022. a) andmetel kaitsealuseid looma- ega taimeliike lähemas ümbruses ei

leidu (lähimad asuvad 890 m kaugusel põhjas – III kategooria taimeliik ja kaks III

kaitsekategooria linnuliiki). Lähematest looduskaitselistest aladest asub ca 920 m kaugusel

Läänemaa Suursoo maastikukaitseala (KLO1000124; vt joonis 2.3; kavandatav tegevus seda ei

mõjuta (mh Keskkonnaamet 25.11.2021. a kiri nr 6-2/21/24127-2)). Kuna sild asub

maastikukaitsealast ca kilomeeter allavoolu, ei ole asjakohane eraldi nt elupaigatüüpide ja

liikide loetelusid siinkohal anda. Maastikukaitsealaga kattuvad (ja pindalaliselt seda ületavad)

Natura 2000 alad (Suursoo-Leidissoo linnuala (RAH0000124) ja Suursoo-Leidissoo loodusala

(RAH0000578)). Kuna sild asub Natura 2000 aladest esmalt ca 1 km allavoolu ja hiljem ca 3

km ülesvoolu, siis ei ole elupaigatüüpide ja liikide loetelude andmine siinkohal ja eraldiseisvalt

asjakohane (mh ei leidu otseselt veekogumitega seotud elupaikasid).

Joonis 2.3. Silla asukoha (punane täpp) ümbruses registreeritud ja looduskaitseliselt olulised alad -

maastikukaitseala (punase piirjoonega) ja Natura 2000 alad (hall ruudustik). Alus: Maa-amet, 2022.

12 Riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe küla silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkuse määramine

Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne)

suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning

võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja

koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab, kui tuvastatakse, tegevuse

elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud (mh koos

muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik)

tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused

(määratakse vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal):

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alamptk

kaupa. Ptk-de sisustamisel on arvestatud mh ptk 1 ... 2 toodud teavet. Ptk 3.12 võetakse

kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse

osas.

3.1. Maa ja maakasutus

Teadaolev rekonstrueerimine (ptk 1) ei mõjuta maad ja maakasutust pikemas perspektiivis, sh

seda, mis on paikkonnas (vt ka ptk 1 ja 2), negatiivselt. Rekonstrueerimine mõjub pigem

positiivselt piirkonna maakasutusvõimalustele, kuna tagatakse ligipääsu parandava silla

pikaajaline püsivus ja ohutus. Silla rekonstrueerimistööde käigus seatakse maakasutusele

(ligipääsetavuse ümberkorralduse kontekstis) ajutisi piiranguid, mis on tööde teostamise ajal

vältimatud, nagu näiteks liikluskorralduslikud muudatused. Tööde teostamise aegsed aspektid

ei ole siiski sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist.

3.2. Märgalad

Tegevuskavaga hõlmatud alast (ptk 1 - 2) jäävad märgalad eemale, eelkõige edela ja loode

suundadesse, kus puuduvad ka mõju eeldused.

3.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad

Tegevus jääb Kõrtsioja (teise nimega Kõrtsujõgi, VEE1102300) ja selle kallaste alale, vt

täpsemalt ptk 1 ja 2. Teadaolevad rekonstrueerimistööd (ptk 1; järgides ka veeseaduses

13 Riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe küla silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022.

sätestatud nõudeid) ei mõjuta teemaga seostuvaid alasid ning kaldaid, sh neid, mis on

paikkonnas (vt ka ptk 1 ja 2), negatiivselt. Nimetatud järeldus tugineb kavandatavate tegevuste

kohta kogutud teabele ja järgnevas ptk (3.4) esitatule.

3.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht

keskkonnale

Tegevus ei seondu merekeskkonnaga ning kogutud andmete alusel (sh projektis sätestatud

tingimuste järgselt) ei ohusta ka põhjavee seisundit ning ka –ressurssi. Järgnevalt kirjeldatuga

haakub aga Kõrtsioja. Rekonstrueerimise ettevalmistamisel (ptk 1) on arvestatud, et

tööpiirkonnas ei rikutaks oja looduslikku / loomulikku sängi ja säiliks loomulik / tavapärane

veerežiim. Ptk 1 kirjeldatud mahtude alusel vormistatakse tegevustega seonduvalt ja õiguskorra

kohaselt veekeskkonnariskiga tegevuse läbiviimine Keskkonnaametis.

Silla rekonstrueerimistöödega on kavandatud perioodi, mis mõjutab veekeskkonda vähimal

moel (sh veetase ojas madalaim ning väikseim oht vee-elustikule). Seega ehitustööde

teostamiseks (veekeskkonnas) kõige sobilikum periood on 01.06 - 15.09 (Keskkonnaameti kiri

29.03.2022. a nr 6-2/22/4076-2). Eelneva alusel saab esile tuua, et peamised ehitustööd jäävad

pigem tavapärasesse madalveeperioodi. Allpool on esitatud ka meetmed, millega

minimeeritakse setete allavoolu liikumist (sh katkestada tööd ajutiste valingvihmade korral, mis

tingivad kiire veetaseme tõusu vooluveekogus). Siinkohal tuuakse ka välja, et ehitustööde

käigus on kavandatud kogu ehitusmaterjalide ladustamine eelkõige teemaa territooriumil

kõvakattega pinnasel ning võimalikel keskkonnakaitseliselt tundlikel territooriumitel materjale

ei ladustata.

Silla rekonstrueerimine (ptk 1; järgides ka veeseaduses sätestatud nõudeid) ei mõjuta teemaga

seostuvaid veeressursse, sh neid, mis on paikkonnas (vt ka ptk 1 ja 2), oluliselt negatiivselt.

Eelneva puhul on arvestatud ka teiste ja asjakohaste teemavaldkondade teavet, mida sisaldavad

käesoleva töö ptk 3 muud alamptk-d. Küll aga on vaja ehitustööde aegsete ohtude esinemise

võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt minimeerida. Tööde teostamise aegsed

aspektid ei ole siiski sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval projektil), kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida rekonstrueerimisprojekti realiseerimisel järgnevat:

 Ehitustingimused;

o ajastada enamik töid madalveeperioodi (juuni-september) ning valingvihmade

korral tööd peatada ja oodata veetaseme langust.

o pinnastammid (vajaduse tekkimisel teostatavad ning ajutised) katta, rajamise

järgselt (nt koormakattekilega).

o ajutine möödavoolukanal (selle vajaduse tekkel; silla lääneküljel) – ühendused

ojaga rajada viimases faasis ning silla rekonstrueerimistööde lõpus, enne kanali

täitmist pinnasega, sulgeda esmalt vähemalt sissevool kanalisse.

o rekonstrueerimistööde perioodil ehitusmasinate parkimine, tankimine ja

hooldus korraldada selleks ette nähtud kõvakattega pindadel.

 Seiretingimused (ojas), ehitusega seonduvalt;

o tööde ajaks paigaldada ojja mõõtelatt, fikseerida veetase vähemalt 2 korda

päevas. Visuaalse vaatluse põhjal teha samaaegselt märge ka õli- ja kütuselekete

puudumise või ilmnemise osas.

o tehnika - valve, tehnika hoolduskohad ning -korrad ja reostustõrje vahendite

olemasolu fikseerida igapäevaselt.

14 Riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe küla silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022.

3.5. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Silla rekonstrueerimine (ptk 1) ei mõjuta, eelnevalt nimetatud aspekte (sh puuduvad eeldused

lõhnahäiringute esinemise osas) negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk 1 ja 2). Eelneva

puhul on arvestatud ka teiste ja asjakohaste teemavaldkondade teavet, mida sisaldab käesoleva

töö ptk 3.

3.6. Maavarade kasutus

Projektala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel. Objekti jaoks kasutatav

ehitusmaterjal on tarbitud eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid sellistele ressurssidele või

teistele, kes neid tarbida võiksid.

3.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Silla rekonstrueerimine (ptk 1) ei mõjuta eelnevalt nimetatud aspekte oluliselt negatiivselt

(tulenevalt ka taustinfost, vt ptk 1 ja 2). Eelneva puhul on arvestatud ka teiste ja asjakohaste

teemavaldkondade teavet, mida sisaldab käesoleva töö ptk 3. Küll aga on vaja ehitustööde

aegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt minimeerida, vt

allpool esitatud meedet. Tööde teostamise aegsed aspektid ei ole siiski sellised, mis nõuaksid

KMH menetlusprotsessi algatamist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval projektil), kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida rekonstrueerimisprojekti realiseerimisel järgnevat:

 jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse (tagatud tööde piirkonnas) ei

ladustata (nt vana teekatend), tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta.

Materjalid, mida silla rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, ehitusalalt ära

transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud

viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

toodud nõuete järgimine.

3.8. Maastik (sh pinnavormid)

Kavandatav silla rekonstrueerimine (ptk 1) ei mõjuta maastikku (sh pinnavormid), negatiivselt

(tulenevalt ka taustinfost, vt ptk 1 ja 2). Eelneva puhul on arvestatud ka teiste ja asjakohaste

teemavaldkondade teavet, mida sisaldab käesoleva töö ptk 3.

3.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja

kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Silla rekonstrueerimisega (ptk 1; järgides ka veeseaduses sätestatud nõudeid) seoses ei ole alust

eeldada nimetatud aspektidele negatiivse mõju avaldumist (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk 1 ja

2). Eelnev järeldus toetub mh välja töötatud projektlahendusele (ptk 1), kus silla ava

ristlõikepindala ei vähene oluliselt ning seega ei mõjutata ka sillast allavoolu jääva

vooluveekogumi mh üldisi kvaliteediparameetreid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise

negatiivse mõju eelduseid (hinnataval projektil).

15 Riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe küla silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022.

3.10. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh

geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand

ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Silla rekonstrueerimine (ptk 1) ei mõjuta eelnevalt nimetatud aspekte (mh lähtudes

hajaasustusest ja paikkonna üldisest maakasutusest) oluliselt negatiivselt (tulenevalt ka

taustinfost, vt ptk 1 ja 2). Muuhulgas lähimad elamud paiknevad sillast enam kui 350 m

kaugusel, mis on piisavaks vahemaaks, vähendamaks sh võimaliku müra kandumist

elamuhooneteni. Lisaks saab välja tuua, et kavandatava tegevuse puhul on juba arvestatud, et

tagada tuleb eesvoolude ning töö tsooni naabruse maaparandusehitiste hea seisund (sh

maaparandushoiu nõuete täitmine). Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid ning siinkohal on arvestatud ka teiste ja asjakohaste teemavaldkondade teavet

(võimalike koosmõjude kontekstis), mida sisaldab käesoleva töö ptk 3.

3.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega seoses ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi

(suurõnnetusi/katastroofe) ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid

ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga.

3.12. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire

suunised

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk 3.1 - 3.11 esitatud infost ei ole silla rekonstrueerimisega negatiivse

(ebasoodsa) keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on

võimalik rakendada ptk 3.4 ja 3.7 toodud leevendus- ja seiremeetmeid. Eraldi ja täiendavate

seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ

meeskond seisukohale, et ei ole vajadust KMH protsessi algatada. Käesolev dokument on

otsustajatele (siinkohal Transpordiamet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade

andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka esitatud tingimuste / soovituste / seire parameetrite ehk

suuniste rakendamise üle, mis eelhinnangu järgselt olid alljärgnevad. Käesolevas töös

fikseeritud meetmed / seiretingimused:

 Ehitustingimused (ptk 3.4 ja 3.7);

o ajastada enamik töid madalveeperioodi (juuni-september) ning valingvihmade

korral tööd peatada ja oodata veetaseme langust.

o pinnastammid (vajaduse tekkimisel teostatavad ning ajutised) katta, rajamise

järgselt (nt koormakattekilega).

o ajutine möödavoolukanal (selle vajaduse tekkel; silla lääneküljel) – ühendused

ojaga rajada viimases faasis ning silla rekonstrueerimistööde lõpus, enne kanali

täitmist pinnasega, sulgeda esmalt vähemalt sissevool kanalisse.

o rekonstrueerimistööde perioodil ehitusmasinate parkimine, tankimine ja

hooldus korraldada selleks ette nähtud kõvakattega pindadel.

o jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse (tagatud tööde

piirkonnas) ei ladustata (nt vana teekatend), tuleb ladustada selleks määratud

ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida silla rekonstrueerimistööde käigus

uuesti ei kasutata, ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda

16 Riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe küla silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022.

vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja

keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses

tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine

kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud

nõuete järgimine.

 Seiretingimused (ojas), ehitusega seonduvalt (ptk 3.4);

o tööde ajaks paigaldada ojja mõõtelatt, fikseerida veetase vähemalt 2 korda

päevas. Visuaalse vaatluse põhjal teha samaaegselt märge ka õli- ja kütuselekete

puudumise või ilmnemise osas.

o tehnika - valve, tehnika hoolduskohad ning -korrad ja reostustõrje vahendite

olemasolu fikseerida igapäevaselt.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.

Olemasoleva õigusruumi ja töö käigus selgunud asjaolude alusel võib soovitada

kaasamisprotsessi lülitada asjaomaste asutustena vähemalt Keskkonnaameti.

Otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti

pädevuses.

17 Riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe küla silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022.

Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju hindamise eelhinnangu objektiks oli Läänemaal Lääne-Nigula

vallas Kuijõe külas kavandatava Kuijõe küla maanteesilla ümberehituse põhiprojekt, mille

eesmärgiks oli olemasoleva veekogumi (Kõrtsioja) ületuskoha ajakohastamine. Olemasolev

sild (silla nr 367) asub riigi tugimaantee nr 16151 Risti-Kuijõe (katastriüksuse tunnus

68001:004:0014, transpordimaa 100%) km 12,053. Silla rekonstrueerimise ehk ümberehituse

eesmärgiks on mh finantsiliselt ja tehniliselt leida kõige optimaalseimad lahendused

parendamaks silla kandevõimet, eluiga ning liiklusohutust.

Eelhinnangu tellijaks oli Safeway OÜ ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Töö on koostatud

Transpordiameti poolt tellitud projekti (Riigimaantee nr. 16151 Risti-Kuijõe km 12,053 asuv

Kuijõe (367) silla ümberehituse põhiprojekt) raames.

Valminud eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet (otsustaja) kasutada täiendava

töövahendina rekonstrueerimise põhiprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates

menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine

toimub mh keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja

§ 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu).

Tulemused – eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või

algatamata jätmine. Lähtudes ptk 3.12 esitatud infost ei ole silla rekonstrueerimisega negatiivse

(ebasoodsa) keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on

võimalik rakendada ptk 3.4 ja 3.7 toodud leevendus- ja seiremeetmeid (koondatud ka ptk 3.12).

Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Eeltoodu alusel

asub Alkranel OÜ meeskond seisukohale, et ei ole vajadust KMH protsessi algatada.

Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal Transpordiamet) siiski vaid töövahendiks

lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka esitatud tingimuste / soovituste

/ seire parameetrite ehk suuniste rakendamise üle.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.

Olemasoleva õigusruumi ja töö käigus selgunud asjaolude alusel võib soovitada

kaasamisprotsessi lülitada asjaomaste asutustena vähemalt Keskkonnaameti.

Otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti

pädevuses.

18 Riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe küla silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022.

Kasutatud materjalid

Olulisemad kasutatud allikad (loetelus ei dubleerita kõiki viiteid, mis on antud juba

dokumendi põhiteksti sees):

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur),

22.01.2022. a.

 Kabina silla rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang. Alkranel OÜ,

2021.

 Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium,

2017.

 Keskkonnaregister, 2022.

 KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine. R. Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018.

 KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine. Riin

Kutsar, 2015.

 Lääne maakonnaplaneering 2030+, 2018.

 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava, 2016; 2022 – eelnõu.

 Lääne-Nigula valla üldplaneering, algatatud 2018, kehtestamata.

 Maa-amet, 2021.

 Risti valla üldplaneering, 2007.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Keskkonnaamet

[email protected]

Narva mnt 7a

15172, Tallinn, Harju maakond

19.03.2024 nr 8-1/24-005/4721-1

Riigitee 16151 Risti‒Kuijõe km 12,053 asuva

Kuijõe silla (nr 367) rekonstrueerimise tee

ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH

algatamata jätmise kohta seisukoha

küsimine

Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 16151 Risti‒Kuijõe km 12,053

asuva Kuijõe silla (nr 367) rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2024. aastal vastavalt

projektile „Riigimaantee nr. 16151 Risti-Kuijõe km 12,053 asuv Kuijõe (367) silla ümberehituse

põhiprojekti koostamine“ (töö nr SP2201).

Projekti eesmärk on Kuijõe silla ümberehitus koos peale- ja mahasõiduga. Silla ehituseks on

valitud terassild CS-1B.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt kuni 31.12.2024:

https://pilv.mkm.ee/s/hFXqwOyO2Hwkj7g

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §

11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning

seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht

esitada hiljemalt 02.04.2024 e-posti aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Kaarel Ilustrumm poole (tel +372 5557 8458, e-post

[email protected]).

Lugupidamisega

2 (2)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaarel Ilustrumm

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisad: 1. Kuijõe silla rekonstrueerimise tee ehitusloa eelnõu

2. Kuijõe silla tee ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korralduse eelnõu

3. Kuijõe silla rekonstrueerimise KMH eelhinnang

Lisaadressaadid: Põllumajandus- ja Toiduamet

Lääne-Nigula Vallavalitsus

55578458, [email protected]