Kiri

KINNITATUD
1.03.2024
Igor Ivanovski
Autokooli juhataja
IGOR IVANOVSKI, AUTOKOOL BRAVO FIE
B-KATEGOORIA MOOTORSÕIDUKI JUHI ETTEVALMISTAMISE ÕPPEKAVA
Õppekavarühm:
Transporditeenused
Õppe kogumaht:
Algastmes: min 28 auditoorset tundi (õppetunni kestus 45 minutit) ja 30 sõidutundi (45 min).
Lõppastmes: 4 auditoorset tundi ja 2 sõidutundi.
Õppe sisu:
Juhi ettevalmistamine vastavalt õppekavale andes õpilasele teadmised, oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks, mis vastavad taotletava kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.
Luua eeldused:
a) vastutustundliku juhi liikluskäitumise kujunemiseks;
b) juhi ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva käitumise kujunemisele.
Õpingute alustamise tingimused:
• Koolituskursusele võetakse õppima B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust taotlev isik, kes on õppetöö alustamise ajaks vähemalt 15,5- aastane.
• Isik peab omama taotletava kategooria mootorsõiduki juhtimist lubava märkega kehtivat tervisetõendit.
Õpiväljundid:
Kursusel osalenu:
• teab liiklusreegleid;
• oskab jälgida liiklust;
• oskab teha optimaalseid otsuseid;
• oskab valitseda mootorsõidukit;
• oskab näha ja ennetada ohte;
• oskab tegutseda riske vältides.
Õppekeskkonna kirjeldus:
Teooriaõpe toimub nõuetele vastavas õpperuumis, kaasaegsete videovahendite ja õppematerjalidega. Klassiruumid on sisustatud laudade ja toolidega. Sõiduõpe toimub nõuetele vastavate mootorsõidukitega. Platsiharjutused toimuvad muuks liikluseks suletud kõvakattega õppesõiduväljakul.
Õppematerjalide loend:
„Liiklusseadus“, „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“, “Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele” ja koolitaja materjalid.
Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid:
• Koolitus lõpeb teoreetiliste teadmiste eksamiga ja sõidueksami sooritusega.
• Eksami eesmärgiks on selgitada objektiivselt välja õppija teadmised, oskused ja hoiakud õppekavas toodud õpiväljundite osas.
• Koolituse teoreetilisel eksamil on 40 küsimust.
• Eksam on sooritatud, kui eksamineeritav vastab õigesti vähemalt 38 küsimusele.
• Sõidueksamil rakendatakse hindamissüsteemi „sooritas“, „ei sooritanud“ s.t. eksami läbimiseks tuleb saada hinne „sooritas“.
• Koolituskursuse lõpetavad õpilased kes on omandanud kõik õpiväljundid ning sooritanud kooli sisese teooria ja sõidueksami.
• Autokool väljastab lõpetajale koolituskursuse tunnistuse ning esitab elektrooniliselt tunnistuse andmed liiklusregistrisse.
Koolitaja kvalifikatsioon, õpi- või töökogemus
B-kategooria mootorsõiduki juhi teooriaõpetaja on Igor Ivanovski, kes on lõpetanud 2005.a. Tallinna Pedagoogika Ülikool ja Tallinna Tehnikakõrgkool on läbinud B- kategooria mootorsõidukijuhi õpetaja koolituskursus 2006.a. Igor on tegutsenud teooria- ja sõiduõpetajana aastast 2007 ning omab B- kategooria mootorsõiduki juhi teooria- ja sõiduõpetaja kutset. Õpetaja tunnistus Nr. ÕT005282
B-kategooria mootorsõiduki juhi sõiduõpetaja on Vladimir Ennukson - tegutsenud sõiduõpetajana alates 1997. Õpetaja tunnistus Nr. ÕT005628
B-kategooria mootorsõiduki juhi sõiduõpetaja on Aleksei Minonen - tegutsenud sõiduõpetajana alates 2022. Õpetaja tunnistus Nr. ÕT005419

Õpetajatel on Transpordiameti poolt väljastatud mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistus.





Esmaõppe algaste
Teooriaõpe
Sõiduõpe
Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest
Iseseisvaks õppimiseks juhendamine
2
Juhi tööasend ja turvavarustus
Sõiduki käsitsemine
1
Liiklus kui süsteem. Mõisted.
6
Sõiduki käsitsemine
2
Liiklus kui süsteem. Fooritulede tähendus. Reguleerija märguanded.
3
Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teedel
2
Liiklus kui süsteem. Hoiatusmärgid ja nende tähendused.
3
Sõiduki manööverdamine
2
Liiklus kui süsteem. Eesõigusmärgid.
2
Ristmike ületamine
6
Liiklus kui süsteem. Keelu- ja mõjualamärgid.
3
Sõidu lõpetamine ja parkimine
4
Liiklus kui süsteem. Kohustusmärgid ja Osutusmärgid.
3
Maanteesõit
2
Liiklus kui süsteem. Juhatusmärgid ja Teeninduskohamärgid.
3
Sõiduki juhtimine intensiivses linnaliikluses
3
Liiklus kui süsteem. Lisateatetahvlid.
3
Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
1
Liiklus kui süsteem. Teekattemärgistus.
3
Keskkonda säästev sõiduki juhtimine
2
Liiklusohutuse alused. Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine. Sõiduki turvalisus.
3
Pimeda ajal sõiduki juhtimine
1
Liiklusohutuse alused. Keskkonda säästev sõiduki kasutamine. Ohutu liiklemise põhimõtted.
2
Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine
1
Teiste liiklejatega arvestamine. Inimene sõidukijuhina.
2
Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal
1
Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites. Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige.
3
Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal
Omandatud sõiduoskuste hindamine
1
Sõidujärjekord sõites. Sõiduki peatamine ja sõidu lõpetamine.
3


Pimeda ajal sõiduki juhtimine. Sõiduki juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes.
3


Tehnilise seisukorra auto.
6


Liikluskindlustus. Käitumine liiklusõnnetuse korral.
2


KOOLI TEOORIAEKSAM
1
KOOLI SÕIDUEKSAM
1




Kokku esmaõppe algastes
min 28
Kokku esmaõppe algastes
30
Liiklusteooria- ja sõidueksam Transpordiametis
Esmase juhiloa saamine






Lõppastme koolitus
Teooriaõpe
Sõiduõpe
Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates teeoludes.
3
Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine.
1
Libedasõidu riskivältimise praktikum
1
Libedasõidu riskivältimise harjutused õppeväljakul
1
Kokku lõppastme koolituses
4
Kokku lõppastme koolituses
2
Jätkuõpe
Teooriaõpe
Sõiduõpe
Jätkuõpe
vajaduse korral (õppemaht määratakse individuaalselt)
Jätkuõpe
2


Kokku jätkuõppes vähemalt
2
1. ESMAÕPPE ALGASME ÕPIVÄLJUNDID
1.1. Teooriaõpe
Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine
Pärast koolitust õpilane:
• teab juhiloa saamise tingimusi ja korda;
• teab õppetöö korraldust;
• teab õppetööd reguleerivaid õigusakte ja dokumente;
• on omaks võtnud juhi ettevalmistamise määruses seatud juhi koolituse eesmärgid;
• on valmis vastutama oma õppimise eest;
• on koostanud individuaalse õppeplaani;
• teab kuidas autokool iseseisvat õppimist toetab ja kellelt vajadusel abi saab.
Liiklus kui süsteem. Mõisted.
Pärast koolitust õpilane:
• teab liiklussüsteemi erinevate osadega seotud terminoloogiat;
• teab liikluskorraldusega seotud põhimõtteid;
• mõistab liiklust kui süsteemi ja enda rolli selle süsteemi osana;
• teab liikluse positiivset ja negatiivset mõju inimese elule ja tervisele.
• teab liiklussüsteemi erinevate osadega seotud terminoloogiat;
• teab liikluskorraldusega seotud põhimõtteid;
• mõistab liiklust kui süsteemi ja enda rolli selle süsteemi osana;
• teab liikluse positiivset ja negatiivset mõju inimese elule ja tervisele.
Liiklus kui süsteem. Fooritulede tähendus. Reguleerija märguanded.
Pärast koolitust õpilane:
• Teab erinevad foorid;
• - Teab fooriiliikide tähendused;
• - Teab, kuidas autojuht peaks reageerima erinevatele fooriliikidele;
• - Teab, milliseid signaale võib anda reguleerija;
• - Teab, reguleerija signaalide tähendust;
• - Teab, kuidas autojuht peaks reageerima erinevatele reguleerija signaalidele.
Liiklus kui süsteem. Hoiatusmärgid ja nende tähendused.
Pärast koolitust õpilane:
• Eristab hoiatusmärke teistest liiklusmärkidest;
• Tunneb hoiatusmärkide tähendust.
Liiklus kui süsteem. Eesõigusmärgid.
Pärast koolitust õpilane:
• Teab eesõigusmärgid;
• Teab eesõigusmärkide tähendust.
Liiklus kui süsteem. Keelu- ja mõjualamärgid.
Pärast koolitust õpilane:
• Teab keelu- ja mõjualamärgid;
• Teab keelu- ja mõjualamärgid tähendust.
Liiklus kui süsteem. Kohustusmärgid ja Osutusmärgid.
Pärast koolitust õpilane:
• Teab kohustusmärgid ja osutusmärgid;
• Teab kohustusmärgid ja osutusmärgid tähendust.
Liiklus kui süsteem. Juhatusmärgid ja Teeninduskohamärgid.
Pärast koolitust õpilane:
• Teab juhatusmärgid;
• Teab juhatusmärgid tähendust;
• Teab teeninduskohamärgid;
• Teab teeninduskohamärgid tähendust.
Liiklus kui süsteem. Lisateatetahvlid.
Pärast koolitust õpilane:
• Teab lisateatetahvlid;
• Teab lisateatetahvlid tähendust.
Liiklus kui süsteem. Teekattemärgistus.
Pärast koolitust õpilane:
• Teab teekattemärgistus;
• Teab teekattemärgistus tähendust.
Liiklusohutuse alused. Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine. Sõiduki turvalisus.
Pärast koolitust õpilane:
• teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;
• mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõidukit peatada;
• mõistab erinevate tee- ilmastikuolude iseärasusi ning nende mõju sõiduki juhitavusele;
• omab suuremat motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega;
• mõistab sõidukikasutaja juhendiga tutvumise olulisust;
• teab peamisi tänapäeva sõidukites kasutuses olevaid aktiivse ja passiivse turvalisuse elemente ja nende tööpõhimõtet (turvavöö kinnitamine ja istumisasendi reguleerimine, kaassõitja turvavarustuse kinnitamine, pagasi õige paigutus ja kinnitamine);
• teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on enam motiveeritud turvavarustust kasutama;
• teab nõudeid sõitjate ja veoste veole ja turvavarustuse kasutamisele;
• teab sõidukist väljumisel ja sellesse sisenemisel vajalikke ettevaatusabinõusid;
• teab nõudeid kasutatava mootorsõiduki tehnoseisundile;
• teab keskkonnaga seonduvaid nõudeid sõiduki kasutamisel;
• teab kasutatava sõiduki lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja sõiduki juhitavusele.
Liiklusohutuse alused. Keskkonda säästev sõiduki kasutamine. Ohutu liiklemise põhimõtted.
Pärast koolitust õpilane:
• teab, kuidas sõidukikasutamine keskkonnale mõjub ja kuidas seda kahjulikku mõju saab vähendada;
• oskab leida sõidukikasutaja juhendist teavet keskkonna säästmise kohta;
• teab, kuidas jälgida kütuse kulu;
• on rohkem motiveeritud sõidukit kasutades keskkonda säästma;
• mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis;
• mõistab, et peamised ohutu liiklemise põhimõtted on õigete tähelepanekute tegemine, oludele vastava sõidukiiruse valik, õigeaegsed ja piisavad märguanded, ohutu piki- ja külgvahe hoidmine, liiklusreeglitest kinnipidamine ja teiste liiklejatega arvestamine;
• teab piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valikuga seotud reegleid;
• teab märguandeid ja nende kasutamisega seotud reegleid;
• on välja töötanud isiklikud ohutu liiklemise põhimõtted.
Teiste liiklejatega arvestamine. Inimene sõidukijuhina.
Pärast koolitust õpilane:
• teab, et liikluses osaleb erinevaid liiklejate rühmi;
• teab erinevate liiklejate rühmade käitumise eripärasid;
• teab erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega (nt vähem kaitstud liiklejate, suurte sõidukite, eritalituse sõidukite jt) seotud ohtu suurendavaid tegureid;
• omab valmidust liikluses ohutuse tagamiseks arvestama eripäradega, mis on seotud erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega;
• mõistab teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsust;
• on motiveeritud arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähem kaitstud liiklejatega ja tagama oma käitumisega nende ohutuse;
• teab inimeste erineva liikluskäitumise põhjuseid;
• teab, kuidas sõidu motiivid, sõiduteekonna ja aja planeerimine, sotsiaalne surve, juhi seisund ja teadlikus enda juhtimisvõimest (sealhulgas liigne enesekindlus, oma võimekuse tõestamise soov) mõjutavad juhi käitumist;
• teab enda isiksuseomadustest, hoiakutest ja elustiilist tulenevaid võimalikke riske liikluskäitumisele;
• on enda jaoks välja töötanud strateegiad isiksusega ja tervisliku seisundiga seotud liikluskäitumist mõjutavatest asjaoludest tulenevate kahjulike mõjude vältimiseks;
• on rohkem motiveeritud väärtustama ohutust ja keskkonna säästlikkust, elu üldistes eesmärkides ja käitumises.
Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites. Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige.
Pärast koolitust õpilane:
• teab, kuidas sõitu ohutult alustada;
• teab tee erinevaid osi ja nende otstarvet;
• teab sõiduki asukoha valikuga seotud reegleid;
• teab, kuidas valida asukohta teel riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil;
• on rohkem motiveeritud oma sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima;
• teab, milliseid ettevalmistusi tuleks enne pikemat või lühemat sõitu teha;
• mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;
• on rohkem motiveeritud sõiduga seonduvat planeerima;
• teab, et sõitu kavandades tuleb hinnata ja arvesse võtta tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina (nt elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine jms);
• teab ohutuks möödasõiduks vajalikke eeldusi;
• teab kuidas ohutult mööda sõita, mööduda ja ümber põigata;
• teab kuidas käituda möödasõidetava rollis;
• on rohkem motiveeritud kaaluma möödasõidu vajadust ohutuse tagamise eesmärgil.
Sõidujärjekord sõites. Sõiduki peatamine ja sõidu lõpetamine.
Pärast koolitust õpilane:
• oskab rakendada probleemülesannete lahendamisel teede ristumis- ja lõikumisaladel ja teega külgnevate aladel ning raudteeülesõidukohtadel sõidujärjekorra määramisega seotud liiklusreegleid;
• omab ülevaadet teede lõikumisalade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest;
• on rohkem motiveeritud teede lõikumisalade ja teega külgnevate alade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud võimalikke ohte vältima;
• teab ja oskab probleemülesandeid lahendades kasutada parkimise ja peatumisega ning hädapeatamisega seotud liiklusreegleid;
• teab kuidas parklas ja parkimismajas ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt käituda;
• on rohkem motiveeritud peatumise ja parkimisega ning hädapeatamisega seotud reegleid järgima;
• teab kuidas väljaspool asulat peatuda ja parkida.




Pimeda ajal sõiduki juhtimine. Sõiduki juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes.
Pärast koolitust õpilane:
• teab kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatudes ja parkides ning hädapeatuse korral;
• mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal vaatamata tulede õigele kasutamisele ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega;
• omab suuremat motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega;
• saab aru pimedal ajal esinevatest, eriti kergliiklust puudutavatest, ohtudest.
• teab sõidukile mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid oma sõidus arvestada;
• teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõiduki juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid ohte on oma käitumisega võimalik vältida.
Tehnilise seisukorra auto.
Pärast koolitust õpilane:
• Auto üldine ehitus;
• Mootori otstarve ja disain;
• Jahutussüsteemi otstarve ja disain;
• Määrimissüsteemi otstarve ja disain;
• Edastus otstarve ja disain;
• Rooli otstarve ja disain;
• Pidurisüsteemi otstarve ja disain;
• Šassii otstarve ja disain;
• Elektriseadmete otstarve ja disain.
Liikluskindlustus. Käitumine liiklusõnnetuse korral.
Pärast koolitust õpilane:
• Teab liikluskindlustus;
• teab, kuidas liiklusõnnetuse korral õigesti käituda;
• teab liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi.
1.2. Sõiduõpe
Juhi tööasend ja turvavarustus
Pärast koolitust õpilane:
• oskab teostada sõiduki sõidueelset kontrolli;
• oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks;
• oskab kasutada sõiduki turvavarustust ja aidata kaassõitjatel turvavarustust kinnitada, samuti selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust;
• oskab kasutada sõidukile paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid;
• teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest tulenevaid ohte;
• on motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt.
Sõiduki käsitsemine
Pärast koolitust õpilane:
• Teab, mida tuleb teha, et auto hakkaks liikuma;
• Teab, mida tuleb teha auto peatamiseks;
• Tunneb ja oskab õigesti kasutada rooli;
• Oskab juhtida autot madalal kiirusel. Harjutus "Kaheksa";
• omab realistlikku arusaama sõiduki käsitsemisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest;
• tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitsemisega, ja oskab oma käitumises nendega arvestada;
• oskab käsitseda sõidukit ohutult, et jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teel;
• teab sõiduki vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale;
• on motiveeritud sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt käsitsema.
Sõiduki manööverdamine ja ristmike ületamine
Pärast koolitust õpilane:
• oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt;
• omab teel sõitmisel eri liiklusolukordades toimetulekuks vajalikke oskusi;
• on võimeline liiklusoludega arvestades sõidukit juhtima kindlal teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega;
• teab erineva liiklusega teedel sõiduga seotud ohte ja oskab neid oma käitumisega vältida;
• mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;
• omab realistlikku arusaama erineva liiklusega teedel sõitmisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest;
• tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega erineva liiklusega teedel ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
• on võimeline kohanema liikluses toimuvate muutustega;
• on võimeline hindama olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt.
Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teel
Pärast koolitust õpilane:
• oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, et alustada sõidu õppimisest erinevates liiklusolukordades;
• omab vajalikke oskusi vähese liiklusega teel liiklemiseks;
• oskab peatuda ja parkida teel;
• teab vähese liiklusega teel sõitmisega seotud ohte ja oskab neid oma käitumisega vältida;
• mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;
• omab realistlikku arusaama vähese liiklusega teel sõitmisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest;
• tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega vähese liiklusega teel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.
Sõiduki juhtimine eri liiklusolukordades
Pärast koolitust õpilane:
• oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt;
• omab teel sõitmisel eri liiklusolukordades toimetulekuks vajalikke oskusi;
• teab erineva liiklusega teedel sõiduga seotud ohte ja oskab neid oma käitumisega vältida;
• mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;
• omab realistlikku arusaama erineva liiklusega teedel sõitmisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest;
• tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega erineva liiklusega teedel ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
• on võimeline kohanema liikluses toimuvate muutustega;
• on võimeline hindama olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt;
• on võimeline liiklusoludega arvestades sõidukit juhtima kindlal teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega.
Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
Pärast koolitust õpilane:
• oskab hinnata ohutuks möödasõiduks ja ümberpõikeks vajalike eelduste olemasolu;
• mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver;
• oskab ohutult mööda sõita ja ümber põigata nii päri- kui ka vastassuunavööndi kaudu;
• oskab käituda möödasõidetava rollis;
• oskab peatuda ja parkida väljaspool asulat;
• omab realistlikku arusaama isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest, mis on seotud möödasõidu, möödumise, ümberpõike, peatumise ja parkimisega väljaspool asulat.
Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal
Pärast koolitust õpilane:
• oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat plaanida ja koostatud plaani järgi sõita;
• mõistab, et sõitu plaanides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;
• on motiveeritus sõitu plaanima, et vältida riske ja säästa keskkonda;
• sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine.
Keskkonda säästev sõiduki juhtimine
Pärast koolitust õpilane:
• oskab juhtida sõidukit keskkonda säästvalt;
• mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis, milles ei ole midagi keerulist;
• on motiveeritud juhtima sõidukit nii, et see samal ajal säästab keskkonda, väldib riske ja arvestab teiste liiklejatega;
• omab realistlikku arusaama säästliku sõiduviisiga seotud isiklikest tegevustest ja nõrkadest külgedest;
• on teinud plaaninud, mida harjutada esmase juhiloa omamise ajal, süvendamaks oskusi sõita keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.
Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine
Pärast koolitust õpilane:
• oskab sooritada äkkpidurduse;
• mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõidukit peatada;
• omab realistlikku arusaama sõiduki peatamisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest;
• tajub ja teab isiklikke nõrku külgi, mis on seotud sõiduki peatamisega, ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
• omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning ohutu piki- ja külgvahega.


Pimeda ajal sõiduki juhtimine
Pärast koolitust õpilane:
• oskab tulede õige kasutamisega parandada juhi nähtavust ja teha sõiduki teistele paremini märgatavaks;
• mõistab vajadust valida oludele vastav sõidukiirus;
• teab pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud ohte;
• oskab oma käitumisega vähendada pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud riske;
• tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega pimeda ajal, ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
• Riiklikule sõidueksamile sarnanev sõidutund viiakse ellu arvestades majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011.a.a nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukile“ lisas 3 ja 4 sätestatut.
2. LÕPPASTME KOOLITUSE ÕPIVÄLJUNDID
2.1. Teooriaõpe
Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates teeoludes.
Pärast koolitust õpilane:
• teab ohte suurendavaid tegureid liikluses;
• mõistab säästliku, ohutu ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi eeliseid;
• teab, millest sõltub tee ja ratta vaheline haardumine;
• tajub ja teab enda isikuga seotud liikluskäitumist mõjutavaid nõrku külgi ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
• on motiveeritud sõitma säästlikult ja ohutult ning arvestama teiste liiklejatega.
Libedasõidu riskivältimise praktikum.
Pärast koolitust õpilane:
• teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;
• mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõiduk peatada;
• mõistab, et libedal teel on pidurdusteekond palju pikem kui kuival asfaldil;
• mõistab, et sõltuvalt ilmaoludest ja teekatete erinevusest on pidurdusteekonna pikkus erinev;
• omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.


2.2. Sõiduõpe
Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine.
Pärast koolitust õpilane:
• omab realistlikku arusaama sõiduki juhtimisega seotud isiklikest käitumisharjumustest;
• on motiveeritud sõitma nii, et säästab keskkonda, väldib riske ja arvestab teiste liikmejatega.
Libedasõidu riskivältimise harjutuste sooritamine.
Pärast koolitust õpilane:
• omab realistlikku arusaama äkkolukorras toimetulekuks vajalikest isiklikest oskustest ja võimalustest;
• oskab äkkpidurdamist;
• oskab kasutada takistusest ümberpõikamiseks vajalikke tehnikaid;
• oskab valida olenevalt tee olukorrast ja -trajektoorist erinevaid pidurdamistehnikaid ja mõistab sõiduki juhitavust pidurdusprotsessi vältel;
• mõistab, et juhi võimalused äkkolukorras midagi ohutuse taastamiseks ette võtta on piiratud;
• on motiveeritud sõitma nii, et säästab keskkonda, väldib riske ja arvestab teiste liiklejatega.