Mesika 24 detailplaneeringu esitamine

ELVA VALLAVALITSUS

Kesk 32, 61507 Elva linn telefon: 730 9880 a/a EE212200001120112068 Swedbank Elva vald, Tartumaa e-post: [email protected] a/a EE291010102018767003 SEB pank reg nr 77000170

Päästeamet Meie: 03.12.2025 nr 6-1/11-6 Lõuna päästekeskus [email protected] Kalme külas Mesika 24 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine Elva Vallavalitsus algatas 5.08.2025 korraldusega nr 367 Kalme külas Mesika 24 kinnistu detailplaneeringu. Planeeringu eesmärk on välja selgitada Mesika 24 krundil kehtiva detailplaneeringu muutmise võimalikkus, et suurendada määratud täisehitusprotsenti ja hoonete ehitisealust pindala. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Krundile soovitakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks. Edastame Teile kooskõlastamiseks Terav Kera OÜ töö nr DP-08-25 „Kalme külas Mesika 24 kinnistu detailplaneering“. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Margus Ivask arendusjuht Lisa: Terav Kera OÜ töö nr DP-08-25 „Kalme külas Mesika 24 kinnistu detailplaneering“ Maarika Uprus 527 1860 [email protected]

TINGMÄRGID DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV TEEALA

PLANEERITUD HOONESTUSALA

OLEMASOLEV ERAÕU

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS (asukoht orienteeruv)

JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD

OLEMASOLEV METS

OLEMASOLEV ROHUMAA

OLEMASOLEV HALJASALA

OLEMASOLEV VEEKOGU

OLEMASOLEV TOOTMISÕU

OLEMASOLEV LOODUSLIK LAGE

OLEMASOLEV PÕLD

KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUALA PIIR

HOONE ILLUSTREERIV VÕIMALIK LAHENDUS

PLANEERITUD KRUNDISISENE SÕIDUTEE JA PARKIMISALA

3 2

1

4

5

AUTOREMONDI TÖÖKODA

Kalme külas Mesika tn 22 kinnistu detailplaneering, kehtestatud 07.01.20252 Kalme külas Kiigemäe kinnistu detailplaneering, kehtestatud 11.06.20243

PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Kalme külas Mesika tn 24 kinnistu detailplaneering

MÄRKUSED: 1. Aluskaart saadud Maa-ametist 20.10.2025. 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Töö nrMõõtJooniseidJoonis 3 4

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:2000 Kuupäev

nov. 2025

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Margo Tätte

Mesika tn 24 kinnistu detailplaneering Kalme külas

DP-08-25

PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

1 Käärdi alevikus ja Kalme külas asuva Käärdi kinnistu (katastritunnus 69403:004:0120) detailplaneering, kehtestatud 23.10.2007, muudetud 11.03.2023

Rõngu valla Käärdi aleviku Mesika tn 10 maaüksuse (69403:004:0090) detailplaneering, kehtestatud 03.08.20174 Mesika tn 32a maaüksuse ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 19.01.20175

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA KÕNNITEE

OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK, KRAAV

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, PUISTU, HARVIK, VÕSA, PÕÕSAS

OLEMASOLEV VEETORU

OLEMASOLEV ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

OLEMASOLEV MAAKÜTTE KOLLEKTORI KONTUUR

OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

OLEMASOLEV SADEMEVEETORU

OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV METALLPIIRE

OLEMASOLEV VÕRKPIIRE

OLEMASOLEV ELEKTRILIITUMISKILP

OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN

OLEMASOLEV OLUKORD

Töö nrMõõtJooniseidJoonis 2 4

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500 Kuupäev

nov. 2025

OLEMASOLEV OLUKORD Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper

Margo Tätte

MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud OÜ ELKER RMT (Jalmar Häelme kutsetunnistus nr 159872) poolt, 07.05.2025.a, töö nr GA489. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Kommunikatsioonid saadud Elva valla geoarhiivist.

2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Kalme külas Mesika tn 24 kinnistu detailplaneering

Mesika tn 24 kinnistu detailplaneering Kalme külas

DP-08-25

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA KÕNNITEE

PLANEERITUD HALJASVÖÖND/ MURUALA

PLANEERITUD VEEKOGU/ TIIK

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, PUISTU, HARVIK, VÕSA

OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

HOONE ILLUSTREERIV MAHT JA ASUKOHT (märkused pkt 2)

PLANEERITUD HOONESTUSALA

OLEMASOLEV VEETORU

OLEMASOLEV ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

OLEMASOLEV MAAKÜTTE KOLLEKTORI KONTUUR

OLEMASOLEV SADEMEVEETORU

OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV ELEKTRILIITUMISKILP

PLANERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD SIDEKAABEL

PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN

OLEMASOLEV KRAAV

MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud OÜ ELKER RMT (Jalmar Häelme kutsetunnistus nr 159872) poolt, 07.05.2025.a, töö nr GA489. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Kommunikatsioonid saadud Elva valla geoarhiivist.

2. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on krundile lubatud ehitada üks kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms). Väljapoole hoonestusala on üldprintsiibis hoonete püstitamine keelatud, kuid võimaluse korral on parema ruumikasutamise eesmärgil lubatud naaberkrundi omaniku kirjalikul nõusolekul kavandada kuni 20 m² hoonet väljapoole hoonestusala. Antud tingimus ei kehti tänavapoolse krundipiiri suhtes.

3. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Kalme külas Mesika tn 24 kinnistu detailplaneering PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA

Krundi aadress

Krundi pindala

Hoonete suurim lubatud

arv krundil

Hoonete suurim lubatud

ehitise- alune pind

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus

(maapinnast)

Mesika tn 24 5250 m²

Krundi planeeritud kasutamise

sihtotstarve/osakaal

PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED

3 hoonet (1 elamu+2 abihoonet)

elamul kuni 9,0 m, abihoonetel kuni 6,0 m350 m²Üksikelamu maa EP

100%

Hoonete suurim lubatud

korruselisus

Elamul 2 (maapealset)

korrust, abihoonel 1

(maapealne) korrus

Lubatud katuse-

kalle

0-45° Töö nrMõõtJooniseidJoonis

4 4

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500 Kuupäev

nov. 2025

PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper

Margo Tätte

Mesika tn 24 kinnistu detailplaneering Kalme külas

DP-08-25

TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: EE702200221034629731

Töö nr: DP-08-25

TARTU MAAKOND, ELVA VALD

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU

DETAILPLANEERING

Detailplaneeringu koostamise korraldaja Elva Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik Margo Tätte

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Tartu 2025

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

2

SISUKORD

SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3

1. Ülesande koostamise alus ............................................................................................ 3

2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3

4. Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid............................................ 3

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 4

5.1. Planeeringuala maakasutus ........................................................................................ 4

5.2 Juurdepääsud ja teed .................................................................................................. 4

5.3 Haljastus ja maastik ..................................................................................................... 4

5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................ 5

5.5 Kitsendused ................................................................................................................. 5

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 5

7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 6

8. Planeeringu lahendus ................................................................................................... 6

8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ......................................................... 6

8.2. Krundi ehitusõigus ............................................................................................... 6

8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................... 7

8.4. Krundi hoonestusala piiritlemine .............................................................................. 8

8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .......................................................... 8

8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................. 9

8.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ........................................................................ 9

8.8. Ehitistevahelised kujad ........................................................................................ 9

8.9. Tehnovõrkude ja –rarajatiste asukohad ..............................................................10

8.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ....................................................................................10

8.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi .................................................................................10

8.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .............................................................................11

8.9.4. Soojavarustus .........................................................................................................11

8.9.5. Sidevarustus ...........................................................................................................11

8.10. Keskkonnatingimuste seadmine .........................................................................11

8.11. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud .......................................................12

8.12. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................13

8.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................13

8.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................13

8.15. Tingimused planeeringu elluviimiseks ................................................................14

9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................15

JOONISED

1. Situatsiooniskeem…………………………………………………………………………16

2. Olemasolev olukord……………………………………………………………………….17

3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed....…………………………….18

4. Põhijoonise koos tehnovõrkudega...............................................…………………….19

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

3

SELETUSKIRI

1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Elva Vallavalitsuse 5. august 2025.a korraldus

nr 367 Kalme külas Mesika tn 24 kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta.

Planeeringu koostamise korraldajaks on Elva Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest

huvitatud isikuks on Margo Tätte.

2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht,

maastikuarhitekt Jane Asper (Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus nr

223619).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärk on välja selgitada Mesika 24 krundil kehtiva detailplaneeringu

muutmise võimalikkus, et suurendada määratud täisehitusprotsenti ja hoonete ehitisealust

pindala. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule,

parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeringuala suurus on 5250 m2.

Alal kehtib Elva Vallavolikogu 06.05.2024 otsusega nr 121 kehtestatud Elva valla

üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt jääb detailplaneeringuga hõlmatav ala väikeelamu

maa-ala juhtotstarbega alale, kuhu on lubatud rajada üksik-, kaksik- ja erandjuhtumil ka

ridaelamuid. Käesolev detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas.

Andmed planeeritava maaüksuse kohta:

• nimi- Mesika tn 24;

• katastriüksuse tunnus- 69403:004:0103;

• maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;

• pindala- 5250 m2.

4. Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid

• Planeerimisseadus;

• Ehitusseadustik;

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

4

• Tartu maakonnaplaneering 2030+;

• Elva valla arengukava;

• Elva Vallavolikogu 06.05.2024 otsusega nr 121 kehtestatud „Elva valla

üldplaneering”;

• Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri;

• Elva valla jäätmehoolduseeskiri;

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded;

• Rõngu Vallavolikogu 23.10.2007 otsusega nr 27 kehtestatud „Käärdi alevikus ja

Kalme külas asuva Käärdi kinnistu detailplaneering“, OÜ GPP töö nr DP 09-06;

• OÜ ELKER RMT (Jalmar Häelme kutsetunnistus nr 159872) poolt 07.05.2025.a

koostatud geodeetiline alusplaan, töö nr GA489.

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Tartu maakonnas Elva vallas Kalme külas ja hõlmab Mesika tn 24

kinnistut. Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem.

5.1. Planeeringuala maakasutus

Mesika tn 24 maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on elamumaa 100%. Krundil puudub

hoonestus. 22.10.2025 väljastas Elva Vallavalitsus üksikelamu ehitamiseks ehituloa nr

2512271/14735.

5.2 Juurdepääsud ja teed

Mesika tn 24 krundile on olemasolev juurdepääs kahesuunalise liiklusega Mesika tänavalt,

mille asfaltkattega sõidutee on planeeringualaga piirnevas osas 6,0 kuni 6,1 meetri laiune.

Tegemist on ühiskasutusega tänavaruumiga, kus ühel pool teed on 2,5 meetri laiune

asfaltkattega kõnnitee ja teisel pool teed on haljasriba. Tänavakoridori laius on

planeeringualaga piirnevas osas 13,6 kuni 14,0 meetrit.

5.3 Haljastus ja maastik

Mesika tn 24 krundi ida-, kesk- ja lääneosas kasvavad gruppidena lehtpuud ning lõunapoolses

keskosas kasvavad grupis okaspuud. Valdav osa krundist on kaetud võsaga.

Krundi keskosas asub kraav.

Planeeringuala reljeef langeb läänest ida suunas. Maapinna absoluutkõrgused jäävad

vahemikku 62.70 (lääneserv) kuni 58.59 (idaserv) meetrit. Krundi keskosas asuv kraav on

ümbritsevast maapinnast madalam (kraavi madalaim koht 58.68 meetrit).

Planeeringuala jääb Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel kaitstud põhjaveega alale.

Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb Mesika tn 24 maaüksus alal, kus võib esineda

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

5

kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnaseid ja hoonete siseõhus võib olla

radoonisisaldus kõrge.

5.4 Tehnovõrgud

Mesika tn 24 krundi edelanurga juures on olemasolev elektriliitumiskilp. Krundi idapiiril asuvad

vee- ja kanalisatsiooni ning sidekaabli liitumispunktid.

5.5 Kitsendused

Planeeringualal kitsendused puuduvad.

Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on

ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord.

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Elva vald on Tartumaa edelaosas asuv omavalitsus. Suuremateks keskusteks on Elva linn,

Puhja alevik, Rõngu alevik ja Käärdi alevik. Planeeringuala paikneb Kalme küla kirdenurgas,

ca 183 meetri kaugusel Käärdi aleviku piirist ning ca 730 meetri kaugusel Elva linna piirist.

Lähim bussipeatus (Rukki) asub planeeringualast loodesuunas ca 1,0 kilomeetri kaugusel.

Lähim kauplus asub planeeringualast ca 1,4 kilomeetri kaugusel. Elva Lasteaed Murumuna

jääb planeeringualast ca 2,2 kilomeetri kaugusele ning Elva Gümnaasium jääb

planeeringualast ca 1,4 kilomeetri kaugusele.

Planeeringuala piirneb põhjast Mesika tn 22 maaüksusega, idast Karu maaüksusega, lõunast

Mesika tn 26 maaüksusega ja läänest Mesika tänava maaüksusega.

Planeeringualast põhja-, lõuna- ja läänesuunda jäävad valdavalt üksikelamu maa krundid.

Idasuunas ning kaugemal lääne- ja lõunasuunas asuvad maatulundusmaad. Veidi eemal

lõunasuunas asub üldkasutatava maa maaüksus ning kaugemal idasuunas asub Tartu-Valga

raudtee (ca 250 m kaugusel).

Maaüksuste suurused kontaktvööndis on varieeruvad. Elamumaa krundid jäävad vahemikku

1332 – 8430 m2. Maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused jäävad vahemikku 9367 –

184523 m2 ning üldkasutatava maa maaüksus on suurusega 9822 m2.

Planeeringuala kontaktvööndis asuvad olemasolevad üksikelamud on valdavalt

ühekorruselised või 1+katusekorrusega viilkatusega elamud. Samuti esineb ühekordseid

kelpkatusega hooneid, kahekordseid madalakaldelise kelpkatusega hooneid ning

kahekordseid ühepoolse kaldkatusega hooneid. Abihooned piirkonnas on valdavalt

ühekorruselised viilkatusega või ühepoolse kaldkatusega hooned.

Hoonete välisviimistluses on kasutatud puitlaudist, krohvi ja telliskivi. Olemasolevate hoonete

katusematerjaliks on valdavalt plekk, kivi ja bituumensindel.

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

6

7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Planeeritud tegevus sobitub kavandatavasse asupaika, tuginedes ümbritsevale

maakasutuslikule situatsioonile ning strateegilistele planeerimisdokumentidele.

Planeeringuala paikneb Elva linna edelaosas, Käärdi asumis. Asumis paiknevad

korterelamute ja üksikelamute piirkonnad ning alal on suur elamuarenduse, sh korterelamute

potentsiaal.

Detailplaneeringuga soovitakse muuta Kalme külas asuva Käärdi kinnistu detailplaneeringut

Mesika 24 krundi osas. Huvitatud isik soovib suurendada krundile määratud

täisehitusprotsenti, hoonestusala ja hoonete ehitisealust pindala. Üldplaneeringu kohaselt jääb

detailplaneeringuga hõlmatav ala väikeelamu maa-ala juhtotstarbega alale, kuhu on lubatud

rajada üksik-, kaksik- ja erandjuhtumil ka ridaelamuid. Üldplaneeringuga on lubatud

täisehitusprotsent kuni 35% krundi pindalast, mistõttu hoonestusala ja täisehitusprotsendi

suurendamine ei ole vastuolus üldplaneeringu põhimõtetega. Arvestades olemasoleva krundi

suurust (5250 m²) on hetkel kehtiva detailplaneeringu alusel lubatud ehitisealune pindala

ebaproportsionaalselt väike (4,8%). Planeeringuga suurendatakse lubatud ehitisealust pinda

100 m² (täisehitusprotsent 6,7). Varasemalt on sarnaselt suurendatud täisehitusprotsenti ka

naaberkrundil ehk Mesika tn 22 krundil.

Planeeritud laiendatav põhihoone maht sobitub mahuliselt piirkonna väljakujunenud

keskkonda ja arvestab piirkonna hoonestuslaadi. Planeeringutud tegevus säilitab piirkonnale

omase ruumikvaliteedi. Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna

hoonestusega. Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on arvestatud on olemasoleva

ja planeeritud hoonestuse arhitektuurse sobivusega.

8. Planeeringu lahendus

8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga olemasoleva katastriüksuse jagamist (sh piiride muutmist) ei kavandata.

8.2. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim

lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus. Planeeritud krundi ehitusõigus on esitatud joonisel 4 Põhijoonis koos

tehnovõrkudega.

Mesika tn 24 krundile on lubatud ehitada 1 elamu ja kuni 2 abihoonet. Keldrikorruse

rajamine ei ole lubatud.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud krundile ehitada üks kuni 20 m²

ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust abihoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms).

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

7

Mesika tn 24 krundi ehitise lubatud kasutamise otstarbed on (alus „Ehitise kasutamise

otstarvete loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51):

• 11101 üksikelamu;

• 12744 elamu abihoone.

8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele

Kavandatava hoone lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse

konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.

Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:

• Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema piirkonda sobiv, kaasaegne,

kõrgetasemeline ja linnaruumi rikastav.

• Elamu peab paiknema tänava poolses küljes või väljakujunenud ehitusjoonel.

• Krundile ehitatavad hooned (sh laiendatav hooneosa) ja rajatised peavad

moodustama stiililiselt ühtse ja tervikliku kompleksi. Krundile projekteeritavate

erinevate hoonete juures tuleb kasutada ühesuguseid materjale ning kokkusobivat

värvilahendust.

• Välisviimistlusmaterjalid peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma

väljakujunenud arhitektuurse olukorraga.

• Värvilahenduses arvestada väljakujunenud miljööga ja eelistada traditsioonilisi

värvilahendusi.

• Hoone välismõjuga tehnilised seadmed (soojuspumba-, konditsioneeri välisagregaadid

jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks tänavatelt vaadeldavad ja ei

eraldaks möödujaile mõjutusi (õhu puhumine, heitgaaside või vedelike väljutamine, jää

teke jms). Seadmete eelistatud asupaik on maapind või katus. Seadmed peavad olema

varjestatud.

• Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega

kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist.

Keelatud on:

• Imiteerivad materjalid.

• Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid.

Hoonete projekteerimisel Mesika tn 24 krundile arvestada tabelis 1 toodud arhitektuursete

tingimustega.

Tabel 1. Hoonestuse arhitektuursed nõuded

Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 4 Põhijoonis koos tehnovõrkudega.

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

8

Lubatud katusekalde vahemik Vt tabel joonisel 4 Põhijoonis koos tehnovõrkudega.

Katuseharja kulgemise suund Abihoone katusehari paralleelselt või risti elamuga.

Katuse tüüp Kaldkatus, lamekatus.

Katusekatte lubatud materjalid Katuseplekk või –kivi, rullmaterjalid jm kvaliteetne materjal.

Katusekatte värvid Must, tumehall, pruun.

Põhilised välisviimistlusmaterjalid

Puit, klaas, kivi, krohv (ka kombineeritult) jm kvaliteetne materjal.

±0,00 sidumine Lahendatakse projekteerimise käigus. Sokli lubatud kõrgus on kuni 40 cm maapinnast.

8.4. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud krundile hoonestusala, mille piires võib rajada

ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on ehitusõiguses toodud

hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt

prügimaja, mänguväljak). Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parklate, tehnovõrkude ja

haljasalade kavandamine.

Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega. Planeeringuga nähakse ette

hoonestusala suurendamine krundi lõunapoolses küljes. Joonisel nr 4 Põhijoonis koos

tehnovõrkudega näidatud hoonestusala on krundil suurem, kui tegelik lubatud suurim

ehitisealune pind. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete

kuju ja konfiguratsiooni, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete

vahelised vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 8.8. Hoonete paigutusel ja mahu

kavandamisel tuleb arvestada tuleohutuskujade tagamisega.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud kruntidele ehitada üks kuni 20 m²

ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 kõrgune hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms)

hoonestusalasse või väljapoole hoonestusala. Nimetatud hoone püstitamisel peab arvestama

tuleohutuskujasid. Juhul kui kuni 20 m² (kuni 5 m kõrgune) hoone jääb naaberkinnistu piirile

lähemale kui 4 m peab hoone asukoha kooskõlastama vastava naaberkinnistu omanikuga.

Antud tingimus ei kehti tänavapoolsete krundipiiride suhtes, hoonestusaladest kruntide

esipiiride suunas ei ole lubatud kuni 20 m² hoonete ehitamine. Kuni 20 m² hoonete asukoht ja

visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega.

8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Mesika tn 24 krundil likvideeritakse olemasolev mahasõit krundi loodeosast ja on planeeritud

uus juurdepääs Mesika tänavalt krundi edelaosast. Juurdepääsutee täpne asukoht

lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

9

Parkimine (sh jalgrataste) tuleb lahendada krundisiseselt. Planeeringuala krundi minimaalne

parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimisnormidele,

mille järgi peab elamu krundil väike-elamute alal olema tagatud vähemalt 3 parkimiskohta.

Sõidusuunad ja planeeritud juurdepääs krundile on esitatud joonisel nr 4 Põhijoonis koos

tehnovõrkudega.

8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Ette on nähtud likvideerida ehitusele ette jäävad puud. Olemasoleva kraavi asemele on

planeeritud tiik.

Olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:

• Krunt peab olema heakorrastatud.

• Krundil peab tagama, et haljastatud alade pind peab olema suurem, kui hoone

ehitisealune (sh hoone, rajatis) ja kõvakattega alade pind kokku. Krundi

haljastatud ala alla ei loeta sillutatud või kaetud ala ning konteinerhaljastust.

• Krundil tuleb säilitada maksimaalselt väärtuslik kõrghaljastus. Kompaktse

kõrghaljastusega ala suurus peab olema vähemalt 10% krundi pindalast

(täiskasvanud puude võra pindala järgi).

• Tagatud peab olema nähtavus krundilt väljasõidul.

• Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse

võrra eemale.

• Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega.

Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust.

Piirete rajamisel krundile tuleb arvestada järgnevaga:

• Tänavapoolne piirdeaed peab olema läbipaistev, lubatud on kasutada hõredat

puitlippaeda või kasutada võrkaeda või võrkaeda koos hekkide mahuga kõrgusega

kuni 1,5 m maapinnast. Väravad ei tohi avaneda tänavale.

• Krundipiiride vahelise piirde rajamisel on lubatud võrkaed, võrkpaneelaed või võrkaed

(sh võrkpaneelaed) kombineeritud hekiga kõrgusega kuni 1,5 m maapinnast.

8.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Maapinna suuremahulist tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud reljeefi korrigeerida, et

oleks tagatud sademevee äravool. Planeeritud krundi vertikaalplaneerimine täpsustatakse

edasise projekteerimise käigus (vt ka seletuskiri pkt 8.9.2).

8.8. Ehitistevahelised kujad

Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

10

Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui

hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude

abinõudega.

Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.

8.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeritud krundisisesed tehnovõrkude asukohad on joonisel 4 Põhijoonis koos

tehnovõrkudega esitatud orienteeruva asukohaga. Krundisisesed tehnovõrguliinid tuleb

projekteerida maa-alustena. Lokaalsed vee- ja kanalisatsioonilahendused kruntidel on

keelatud.

8.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi

Veevarustus on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt 05.11.2025 väljastatud

tehnilistele tingimustele nr TT-25-00186.

Mesika tn 24 kinnistul on olemas veevarustuse liitumispunkt Mesika tänava poolsel küljel

kinnistu piiril. Olemasoleva veevarustuse ühendustoru läbimõõt on De32 mm. Planeeritavate

hoonete veevarustus on lahendatud olemasoleva liitumispunkti baasil. Planeeritava kinnistu

veetorustik tuleb projekteerida nii, et kogu kinnistul tarbitav vesi mõõdetakse ära ühe

veearvestiga (hargnemine teistele hoonetele tuleb teha peale veemõõdusõlme).

Liitumispunktiks on toru ja kinnistu piiri ristumiskoht.

Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse

veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Tuletõrjevett on võimalik

saada ühisveevärgi torustikust 10 l/s kolme tunni jooksul. Lähim hüdrant (VID 1863) asub

planeeringualast põhjasuunas Mesika 20 juures tänaval, jäädes planeeringualast 90 m

kaugusele.

8.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi

Kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk 05.11.2025 väljastatud

tehnilistele tingimustele nr TT-25-00186. Mesika tn 24 kinnistul on olemas

reoveekanalisatsiooni liitumispunkt Mesika tänava poolsel küljel kinnistu piiril. Ühendustoru

läbimõõt on De160 mm. Planeeritavate hoonete reovee ärajuhtimisel kasutatakse

olemasolevat ühendustorustikku. Liitumispunktiks on toru ja kinnistu piiri ristumiskoht.

Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.

Mesika tn 24 krundile on planeeritud olemasoleva kraavi asemele tiik, kuhu on ette nähtud

juhtida ka sademevesi. Mesika tänaval on sademeveetoru, mis kuulub kohalikule

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

11

omavalitsusele. Sademeveetorusse sademevee juhtimist krundilt planeeritud ei ole. Krundilt

tulevat sademe- ja lumesulamisvett ei tohi juhtida naaberkruntidele. Vt ka seletuskiri pkt 8.7.

8.9.3. Elektrivarustus

Mesika tn 24 krundil säilib olemasolev elektrivarustuse liitumine krundi edelanurga juures

asuvast olemasolevast elektriliitumiskilbist. Kinnistule on välja ehitatud võrguühendus 3x20A.

Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist

elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite

kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole.

8.9.4. Soojavarustus

Hoonete soojavarustus on ette nähtud lahendada lokaalselt. Krundi hoonete täpne

soojavarustuse lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

Küttelahenduse valikul on soovituslik kasutada võimalikult energiatõhusaid ja

keskkonnasäästlikke lahendusi. Võimalikud lisakütteallikad on soojuspump- (sh maakütte

tüüpi soojuspump), elektri-, õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid (katuse või fassaadi

tasapinnas, maaraamidele päikesepaneelide paigaldamine ei ole lubatud). Tänavapoolsele

fassaadile paigaldatavad tehnoseadmed peavad olema paigaldatud varjestatult.

Maaküttelahenduste valikul, projekteerimisel ja ehitamisel on soovituslik arvestada

dokumentatsiooniga „Maaküte Tartus“ (Maves OÜ, 2019), järgida Veeseaduse ja selle alamaid

õigusakte, kus on reguleeritud soojuspuuraukude rajamine. Keelatud on märkimisväärselt

jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks kütteõlid, põlevkivi ja kivisüsi.

8.9.5. Sidevarustus

Mesika tn 24 krundile on välja ehitatud Enefit Connect sidekaabli ühendus. Liitumiseks

sidekaabliga võtta tehnovõrguvaldajalt tingimused liitumiseks.

8.10. Keskkonnatingimuste seadmine

Jäätmekäitlus lahendada Mesika tn 24 krundil prügikonteinerite abil, kus eri liiki olmejäätmed

kogutakse eraldi konteineritesse. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Elva valla

jäätmehoolduseeskirjale.

Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadus § 58 tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei

ületataks piirkonna jaoks käesoleva seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud müra normtaset.

Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel

arvestada et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja

tagada, et paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

12

Hoone projekteerimisel tagada, et müratasemed siseruumides ei ületaks sotsiaalministri

04.03.2002. a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ normtasemeid, rakendades

vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest.“).

Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus võib esineda kõrge

või väga kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus

hoonete siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust teostada projekteerimise

käigus pinnase radoonisisalduse mõõtmine, et täpsustada radooniohtu. Kõrgendatud

radoonitaseme korral tuleb hoonete projekteerimisel kasutusele võtta õhu radoonisisaldust

vähendavad meetmed. Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri

28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi

ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi

viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse viitetase. Soovituslik on projekteerimisel järgida EVS

840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

sätestatud nõudeid.

Sademevee käitlemisel tuleb juhinduda eeskätt Veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud

nõuetest ning järgida üldprintsiipi, et sademevee käitlemise lahendused ei tohi kaasa tuua

negatiivset mõju ümbritsevale maakasutusele (sh naaberkinnistutele) ega veekeskkonna

seisundile. Sademevesi juhtida tiiki või pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele.

8.11. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega ei kaasne olemasoleva piirkonna kompaktsuse ja tiheduse

olulist muutust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale

puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või

nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset

kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud

asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad

arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale

puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub

eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

13

liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et

pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist

keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt

väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevuse ajal on võimalik

mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitiste

valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete ja rajatiste

ehitamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks

pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise

jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline

negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

8.12. Servituutide vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadus puudub.

8.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.

Oluliseks on seatud:

• territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);

Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:

• jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve);

• teealade korrashoid;

• võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;

• kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;

• vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,

piirded).

8.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

14

kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt

planeeritud krundi igakordsete omanike poolt.

8.15. Tingimused planeeringu elluviimiseks

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi

teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

• Planeeritud krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne

omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos

kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad

tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.

• Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud

vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja

heale projekteerimistavale. Enne hoonele ehitusloa taotlemist tuleb hoone

eskiislahendus esitada Elva vallavalitsusele kooskõlastamiseks.

• Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse

omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.

• Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult

terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

15

9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte

Planeeringu on kooskõlastanud:

PLANEERINGUALA

Töö nrMõõtJooniseidJoonis 1 4

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:5000 Kuupäev

nov. 2025

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Margo Tätte

Mesika tn 24 kinnistu detailplaneering Kalme külas

DP-08-25

SITUATSIOONISKEEM

ELVA VALLAVALITSUS

Kesk 32, 61507 Elva linn telefon: 730 9880 a/a EE212200001120112068 Swedbank Elva vald, Tartumaa e-post: [email protected] a/a EE291010102018767003 SEB pank reg nr 77000170

Päästeamet Meie: 03.12.2025 nr 6-1/11-6 Lõuna päästekeskus [email protected] Kalme külas Mesika 24 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine Elva Vallavalitsus algatas 5.08.2025 korraldusega nr 367 Kalme külas Mesika 24 kinnistu detailplaneeringu. Planeeringu eesmärk on välja selgitada Mesika 24 krundil kehtiva detailplaneeringu muutmise võimalikkus, et suurendada määratud täisehitusprotsenti ja hoonete ehitisealust pindala. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Krundile soovitakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks. Edastame Teile kooskõlastamiseks Terav Kera OÜ töö nr DP-08-25 „Kalme külas Mesika 24 kinnistu detailplaneering“. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Margus Ivask arendusjuht Lisa: Terav Kera OÜ töö nr DP-08-25 „Kalme külas Mesika 24 kinnistu detailplaneering“ Maarika Uprus 527 1860 [email protected]

TINGMÄRGID DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV TEEALA

PLANEERITUD HOONESTUSALA

OLEMASOLEV ERAÕU

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS (asukoht orienteeruv)

JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD

OLEMASOLEV METS

OLEMASOLEV ROHUMAA

OLEMASOLEV HALJASALA

OLEMASOLEV VEEKOGU

OLEMASOLEV TOOTMISÕU

OLEMASOLEV LOODUSLIK LAGE

OLEMASOLEV PÕLD

KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUALA PIIR

HOONE ILLUSTREERIV VÕIMALIK LAHENDUS

PLANEERITUD KRUNDISISENE SÕIDUTEE JA PARKIMISALA

3 2

1

4

5

AUTOREMONDI TÖÖKODA

Kalme külas Mesika tn 22 kinnistu detailplaneering, kehtestatud 07.01.20252 Kalme külas Kiigemäe kinnistu detailplaneering, kehtestatud 11.06.20243

PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Kalme külas Mesika tn 24 kinnistu detailplaneering

MÄRKUSED: 1. Aluskaart saadud Maa-ametist 20.10.2025. 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Töö nrMõõtJooniseidJoonis 3 4

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:2000 Kuupäev

nov. 2025

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Margo Tätte

Mesika tn 24 kinnistu detailplaneering Kalme külas

DP-08-25

PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

1 Käärdi alevikus ja Kalme külas asuva Käärdi kinnistu (katastritunnus 69403:004:0120) detailplaneering, kehtestatud 23.10.2007, muudetud 11.03.2023

Rõngu valla Käärdi aleviku Mesika tn 10 maaüksuse (69403:004:0090) detailplaneering, kehtestatud 03.08.20174 Mesika tn 32a maaüksuse ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 19.01.20175

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA KÕNNITEE

OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK, KRAAV

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, PUISTU, HARVIK, VÕSA, PÕÕSAS

OLEMASOLEV VEETORU

OLEMASOLEV ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

OLEMASOLEV MAAKÜTTE KOLLEKTORI KONTUUR

OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

OLEMASOLEV SADEMEVEETORU

OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV METALLPIIRE

OLEMASOLEV VÕRKPIIRE

OLEMASOLEV ELEKTRILIITUMISKILP

OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN

OLEMASOLEV OLUKORD

Töö nrMõõtJooniseidJoonis 2 4

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500 Kuupäev

nov. 2025

OLEMASOLEV OLUKORD Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper

Margo Tätte

MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud OÜ ELKER RMT (Jalmar Häelme kutsetunnistus nr 159872) poolt, 07.05.2025.a, töö nr GA489. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Kommunikatsioonid saadud Elva valla geoarhiivist.

2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Kalme külas Mesika tn 24 kinnistu detailplaneering

Mesika tn 24 kinnistu detailplaneering Kalme külas

DP-08-25

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA KÕNNITEE

PLANEERITUD HALJASVÖÖND/ MURUALA

PLANEERITUD VEEKOGU/ TIIK

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, PUISTU, HARVIK, VÕSA

OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

HOONE ILLUSTREERIV MAHT JA ASUKOHT (märkused pkt 2)

PLANEERITUD HOONESTUSALA

OLEMASOLEV VEETORU

OLEMASOLEV ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

OLEMASOLEV MAAKÜTTE KOLLEKTORI KONTUUR

OLEMASOLEV SADEMEVEETORU

OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV ELEKTRILIITUMISKILP

PLANERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD SIDEKAABEL

PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN

OLEMASOLEV KRAAV

MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud OÜ ELKER RMT (Jalmar Häelme kutsetunnistus nr 159872) poolt, 07.05.2025.a, töö nr GA489. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Kommunikatsioonid saadud Elva valla geoarhiivist.

2. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on krundile lubatud ehitada üks kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms). Väljapoole hoonestusala on üldprintsiibis hoonete püstitamine keelatud, kuid võimaluse korral on parema ruumikasutamise eesmärgil lubatud naaberkrundi omaniku kirjalikul nõusolekul kavandada kuni 20 m² hoonet väljapoole hoonestusala. Antud tingimus ei kehti tänavapoolse krundipiiri suhtes.

3. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Kalme külas Mesika tn 24 kinnistu detailplaneering PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA

Krundi aadress

Krundi pindala

Hoonete suurim lubatud

arv krundil

Hoonete suurim lubatud

ehitise- alune pind

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus

(maapinnast)

Mesika tn 24 5250 m²

Krundi planeeritud kasutamise

sihtotstarve/osakaal

PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED

3 hoonet (1 elamu+2 abihoonet)

elamul kuni 9,0 m, abihoonetel kuni 6,0 m350 m²Üksikelamu maa EP

100%

Hoonete suurim lubatud

korruselisus

Elamul 2 (maapealset)

korrust, abihoonel 1

(maapealne) korrus

Lubatud katuse-

kalle

0-45° Töö nrMõõtJooniseidJoonis

4 4

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500 Kuupäev

nov. 2025

PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper

Margo Tätte

Mesika tn 24 kinnistu detailplaneering Kalme külas

DP-08-25

TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: EE702200221034629731

Töö nr: DP-08-25

TARTU MAAKOND, ELVA VALD

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU

DETAILPLANEERING

Detailplaneeringu koostamise korraldaja Elva Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik Margo Tätte

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Tartu 2025

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

2

SISUKORD

SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3

1. Ülesande koostamise alus ............................................................................................ 3

2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3

4. Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid............................................ 3

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 4

5.1. Planeeringuala maakasutus ........................................................................................ 4

5.2 Juurdepääsud ja teed .................................................................................................. 4

5.3 Haljastus ja maastik ..................................................................................................... 4

5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................ 5

5.5 Kitsendused ................................................................................................................. 5

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 5

7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 6

8. Planeeringu lahendus ................................................................................................... 6

8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ......................................................... 6

8.2. Krundi ehitusõigus ............................................................................................... 6

8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................... 7

8.4. Krundi hoonestusala piiritlemine .............................................................................. 8

8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .......................................................... 8

8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................. 9

8.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ........................................................................ 9

8.8. Ehitistevahelised kujad ........................................................................................ 9

8.9. Tehnovõrkude ja –rarajatiste asukohad ..............................................................10

8.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ....................................................................................10

8.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi .................................................................................10

8.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .............................................................................11

8.9.4. Soojavarustus .........................................................................................................11

8.9.5. Sidevarustus ...........................................................................................................11

8.10. Keskkonnatingimuste seadmine .........................................................................11

8.11. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud .......................................................12

8.12. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................13

8.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................13

8.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................13

8.15. Tingimused planeeringu elluviimiseks ................................................................14

9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................15

JOONISED

1. Situatsiooniskeem…………………………………………………………………………16

2. Olemasolev olukord……………………………………………………………………….17

3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed....…………………………….18

4. Põhijoonise koos tehnovõrkudega...............................................…………………….19

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

3

SELETUSKIRI

1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Elva Vallavalitsuse 5. august 2025.a korraldus

nr 367 Kalme külas Mesika tn 24 kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta.

Planeeringu koostamise korraldajaks on Elva Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest

huvitatud isikuks on Margo Tätte.

2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht,

maastikuarhitekt Jane Asper (Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus nr

223619).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärk on välja selgitada Mesika 24 krundil kehtiva detailplaneeringu

muutmise võimalikkus, et suurendada määratud täisehitusprotsenti ja hoonete ehitisealust

pindala. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule,

parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeringuala suurus on 5250 m2.

Alal kehtib Elva Vallavolikogu 06.05.2024 otsusega nr 121 kehtestatud Elva valla

üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt jääb detailplaneeringuga hõlmatav ala väikeelamu

maa-ala juhtotstarbega alale, kuhu on lubatud rajada üksik-, kaksik- ja erandjuhtumil ka

ridaelamuid. Käesolev detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas.

Andmed planeeritava maaüksuse kohta:

• nimi- Mesika tn 24;

• katastriüksuse tunnus- 69403:004:0103;

• maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;

• pindala- 5250 m2.

4. Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid

• Planeerimisseadus;

• Ehitusseadustik;

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

4

• Tartu maakonnaplaneering 2030+;

• Elva valla arengukava;

• Elva Vallavolikogu 06.05.2024 otsusega nr 121 kehtestatud „Elva valla

üldplaneering”;

• Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri;

• Elva valla jäätmehoolduseeskiri;

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded;

• Rõngu Vallavolikogu 23.10.2007 otsusega nr 27 kehtestatud „Käärdi alevikus ja

Kalme külas asuva Käärdi kinnistu detailplaneering“, OÜ GPP töö nr DP 09-06;

• OÜ ELKER RMT (Jalmar Häelme kutsetunnistus nr 159872) poolt 07.05.2025.a

koostatud geodeetiline alusplaan, töö nr GA489.

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Tartu maakonnas Elva vallas Kalme külas ja hõlmab Mesika tn 24

kinnistut. Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem.

5.1. Planeeringuala maakasutus

Mesika tn 24 maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on elamumaa 100%. Krundil puudub

hoonestus. 22.10.2025 väljastas Elva Vallavalitsus üksikelamu ehitamiseks ehituloa nr

2512271/14735.

5.2 Juurdepääsud ja teed

Mesika tn 24 krundile on olemasolev juurdepääs kahesuunalise liiklusega Mesika tänavalt,

mille asfaltkattega sõidutee on planeeringualaga piirnevas osas 6,0 kuni 6,1 meetri laiune.

Tegemist on ühiskasutusega tänavaruumiga, kus ühel pool teed on 2,5 meetri laiune

asfaltkattega kõnnitee ja teisel pool teed on haljasriba. Tänavakoridori laius on

planeeringualaga piirnevas osas 13,6 kuni 14,0 meetrit.

5.3 Haljastus ja maastik

Mesika tn 24 krundi ida-, kesk- ja lääneosas kasvavad gruppidena lehtpuud ning lõunapoolses

keskosas kasvavad grupis okaspuud. Valdav osa krundist on kaetud võsaga.

Krundi keskosas asub kraav.

Planeeringuala reljeef langeb läänest ida suunas. Maapinna absoluutkõrgused jäävad

vahemikku 62.70 (lääneserv) kuni 58.59 (idaserv) meetrit. Krundi keskosas asuv kraav on

ümbritsevast maapinnast madalam (kraavi madalaim koht 58.68 meetrit).

Planeeringuala jääb Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel kaitstud põhjaveega alale.

Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb Mesika tn 24 maaüksus alal, kus võib esineda

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

5

kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnaseid ja hoonete siseõhus võib olla

radoonisisaldus kõrge.

5.4 Tehnovõrgud

Mesika tn 24 krundi edelanurga juures on olemasolev elektriliitumiskilp. Krundi idapiiril asuvad

vee- ja kanalisatsiooni ning sidekaabli liitumispunktid.

5.5 Kitsendused

Planeeringualal kitsendused puuduvad.

Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on

ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord.

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Elva vald on Tartumaa edelaosas asuv omavalitsus. Suuremateks keskusteks on Elva linn,

Puhja alevik, Rõngu alevik ja Käärdi alevik. Planeeringuala paikneb Kalme küla kirdenurgas,

ca 183 meetri kaugusel Käärdi aleviku piirist ning ca 730 meetri kaugusel Elva linna piirist.

Lähim bussipeatus (Rukki) asub planeeringualast loodesuunas ca 1,0 kilomeetri kaugusel.

Lähim kauplus asub planeeringualast ca 1,4 kilomeetri kaugusel. Elva Lasteaed Murumuna

jääb planeeringualast ca 2,2 kilomeetri kaugusele ning Elva Gümnaasium jääb

planeeringualast ca 1,4 kilomeetri kaugusele.

Planeeringuala piirneb põhjast Mesika tn 22 maaüksusega, idast Karu maaüksusega, lõunast

Mesika tn 26 maaüksusega ja läänest Mesika tänava maaüksusega.

Planeeringualast põhja-, lõuna- ja läänesuunda jäävad valdavalt üksikelamu maa krundid.

Idasuunas ning kaugemal lääne- ja lõunasuunas asuvad maatulundusmaad. Veidi eemal

lõunasuunas asub üldkasutatava maa maaüksus ning kaugemal idasuunas asub Tartu-Valga

raudtee (ca 250 m kaugusel).

Maaüksuste suurused kontaktvööndis on varieeruvad. Elamumaa krundid jäävad vahemikku

1332 – 8430 m2. Maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused jäävad vahemikku 9367 –

184523 m2 ning üldkasutatava maa maaüksus on suurusega 9822 m2.

Planeeringuala kontaktvööndis asuvad olemasolevad üksikelamud on valdavalt

ühekorruselised või 1+katusekorrusega viilkatusega elamud. Samuti esineb ühekordseid

kelpkatusega hooneid, kahekordseid madalakaldelise kelpkatusega hooneid ning

kahekordseid ühepoolse kaldkatusega hooneid. Abihooned piirkonnas on valdavalt

ühekorruselised viilkatusega või ühepoolse kaldkatusega hooned.

Hoonete välisviimistluses on kasutatud puitlaudist, krohvi ja telliskivi. Olemasolevate hoonete

katusematerjaliks on valdavalt plekk, kivi ja bituumensindel.

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

6

7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Planeeritud tegevus sobitub kavandatavasse asupaika, tuginedes ümbritsevale

maakasutuslikule situatsioonile ning strateegilistele planeerimisdokumentidele.

Planeeringuala paikneb Elva linna edelaosas, Käärdi asumis. Asumis paiknevad

korterelamute ja üksikelamute piirkonnad ning alal on suur elamuarenduse, sh korterelamute

potentsiaal.

Detailplaneeringuga soovitakse muuta Kalme külas asuva Käärdi kinnistu detailplaneeringut

Mesika 24 krundi osas. Huvitatud isik soovib suurendada krundile määratud

täisehitusprotsenti, hoonestusala ja hoonete ehitisealust pindala. Üldplaneeringu kohaselt jääb

detailplaneeringuga hõlmatav ala väikeelamu maa-ala juhtotstarbega alale, kuhu on lubatud

rajada üksik-, kaksik- ja erandjuhtumil ka ridaelamuid. Üldplaneeringuga on lubatud

täisehitusprotsent kuni 35% krundi pindalast, mistõttu hoonestusala ja täisehitusprotsendi

suurendamine ei ole vastuolus üldplaneeringu põhimõtetega. Arvestades olemasoleva krundi

suurust (5250 m²) on hetkel kehtiva detailplaneeringu alusel lubatud ehitisealune pindala

ebaproportsionaalselt väike (4,8%). Planeeringuga suurendatakse lubatud ehitisealust pinda

100 m² (täisehitusprotsent 6,7). Varasemalt on sarnaselt suurendatud täisehitusprotsenti ka

naaberkrundil ehk Mesika tn 22 krundil.

Planeeritud laiendatav põhihoone maht sobitub mahuliselt piirkonna väljakujunenud

keskkonda ja arvestab piirkonna hoonestuslaadi. Planeeringutud tegevus säilitab piirkonnale

omase ruumikvaliteedi. Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna

hoonestusega. Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on arvestatud on olemasoleva

ja planeeritud hoonestuse arhitektuurse sobivusega.

8. Planeeringu lahendus

8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga olemasoleva katastriüksuse jagamist (sh piiride muutmist) ei kavandata.

8.2. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim

lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus. Planeeritud krundi ehitusõigus on esitatud joonisel 4 Põhijoonis koos

tehnovõrkudega.

Mesika tn 24 krundile on lubatud ehitada 1 elamu ja kuni 2 abihoonet. Keldrikorruse

rajamine ei ole lubatud.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud krundile ehitada üks kuni 20 m²

ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust abihoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms).

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

7

Mesika tn 24 krundi ehitise lubatud kasutamise otstarbed on (alus „Ehitise kasutamise

otstarvete loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51):

• 11101 üksikelamu;

• 12744 elamu abihoone.

8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele

Kavandatava hoone lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse

konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.

Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:

• Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema piirkonda sobiv, kaasaegne,

kõrgetasemeline ja linnaruumi rikastav.

• Elamu peab paiknema tänava poolses küljes või väljakujunenud ehitusjoonel.

• Krundile ehitatavad hooned (sh laiendatav hooneosa) ja rajatised peavad

moodustama stiililiselt ühtse ja tervikliku kompleksi. Krundile projekteeritavate

erinevate hoonete juures tuleb kasutada ühesuguseid materjale ning kokkusobivat

värvilahendust.

• Välisviimistlusmaterjalid peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma

väljakujunenud arhitektuurse olukorraga.

• Värvilahenduses arvestada väljakujunenud miljööga ja eelistada traditsioonilisi

värvilahendusi.

• Hoone välismõjuga tehnilised seadmed (soojuspumba-, konditsioneeri välisagregaadid

jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks tänavatelt vaadeldavad ja ei

eraldaks möödujaile mõjutusi (õhu puhumine, heitgaaside või vedelike väljutamine, jää

teke jms). Seadmete eelistatud asupaik on maapind või katus. Seadmed peavad olema

varjestatud.

• Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega

kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist.

Keelatud on:

• Imiteerivad materjalid.

• Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid.

Hoonete projekteerimisel Mesika tn 24 krundile arvestada tabelis 1 toodud arhitektuursete

tingimustega.

Tabel 1. Hoonestuse arhitektuursed nõuded

Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 4 Põhijoonis koos tehnovõrkudega.

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

8

Lubatud katusekalde vahemik Vt tabel joonisel 4 Põhijoonis koos tehnovõrkudega.

Katuseharja kulgemise suund Abihoone katusehari paralleelselt või risti elamuga.

Katuse tüüp Kaldkatus, lamekatus.

Katusekatte lubatud materjalid Katuseplekk või –kivi, rullmaterjalid jm kvaliteetne materjal.

Katusekatte värvid Must, tumehall, pruun.

Põhilised välisviimistlusmaterjalid

Puit, klaas, kivi, krohv (ka kombineeritult) jm kvaliteetne materjal.

±0,00 sidumine Lahendatakse projekteerimise käigus. Sokli lubatud kõrgus on kuni 40 cm maapinnast.

8.4. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud krundile hoonestusala, mille piires võib rajada

ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on ehitusõiguses toodud

hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt

prügimaja, mänguväljak). Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parklate, tehnovõrkude ja

haljasalade kavandamine.

Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega. Planeeringuga nähakse ette

hoonestusala suurendamine krundi lõunapoolses küljes. Joonisel nr 4 Põhijoonis koos

tehnovõrkudega näidatud hoonestusala on krundil suurem, kui tegelik lubatud suurim

ehitisealune pind. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete

kuju ja konfiguratsiooni, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete

vahelised vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 8.8. Hoonete paigutusel ja mahu

kavandamisel tuleb arvestada tuleohutuskujade tagamisega.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud kruntidele ehitada üks kuni 20 m²

ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 kõrgune hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms)

hoonestusalasse või väljapoole hoonestusala. Nimetatud hoone püstitamisel peab arvestama

tuleohutuskujasid. Juhul kui kuni 20 m² (kuni 5 m kõrgune) hoone jääb naaberkinnistu piirile

lähemale kui 4 m peab hoone asukoha kooskõlastama vastava naaberkinnistu omanikuga.

Antud tingimus ei kehti tänavapoolsete krundipiiride suhtes, hoonestusaladest kruntide

esipiiride suunas ei ole lubatud kuni 20 m² hoonete ehitamine. Kuni 20 m² hoonete asukoht ja

visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega.

8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Mesika tn 24 krundil likvideeritakse olemasolev mahasõit krundi loodeosast ja on planeeritud

uus juurdepääs Mesika tänavalt krundi edelaosast. Juurdepääsutee täpne asukoht

lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

9

Parkimine (sh jalgrataste) tuleb lahendada krundisiseselt. Planeeringuala krundi minimaalne

parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimisnormidele,

mille järgi peab elamu krundil väike-elamute alal olema tagatud vähemalt 3 parkimiskohta.

Sõidusuunad ja planeeritud juurdepääs krundile on esitatud joonisel nr 4 Põhijoonis koos

tehnovõrkudega.

8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Ette on nähtud likvideerida ehitusele ette jäävad puud. Olemasoleva kraavi asemele on

planeeritud tiik.

Olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:

• Krunt peab olema heakorrastatud.

• Krundil peab tagama, et haljastatud alade pind peab olema suurem, kui hoone

ehitisealune (sh hoone, rajatis) ja kõvakattega alade pind kokku. Krundi

haljastatud ala alla ei loeta sillutatud või kaetud ala ning konteinerhaljastust.

• Krundil tuleb säilitada maksimaalselt väärtuslik kõrghaljastus. Kompaktse

kõrghaljastusega ala suurus peab olema vähemalt 10% krundi pindalast

(täiskasvanud puude võra pindala järgi).

• Tagatud peab olema nähtavus krundilt väljasõidul.

• Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse

võrra eemale.

• Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega.

Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust.

Piirete rajamisel krundile tuleb arvestada järgnevaga:

• Tänavapoolne piirdeaed peab olema läbipaistev, lubatud on kasutada hõredat

puitlippaeda või kasutada võrkaeda või võrkaeda koos hekkide mahuga kõrgusega

kuni 1,5 m maapinnast. Väravad ei tohi avaneda tänavale.

• Krundipiiride vahelise piirde rajamisel on lubatud võrkaed, võrkpaneelaed või võrkaed

(sh võrkpaneelaed) kombineeritud hekiga kõrgusega kuni 1,5 m maapinnast.

8.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Maapinna suuremahulist tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud reljeefi korrigeerida, et

oleks tagatud sademevee äravool. Planeeritud krundi vertikaalplaneerimine täpsustatakse

edasise projekteerimise käigus (vt ka seletuskiri pkt 8.9.2).

8.8. Ehitistevahelised kujad

Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

10

Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui

hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude

abinõudega.

Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.

8.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeritud krundisisesed tehnovõrkude asukohad on joonisel 4 Põhijoonis koos

tehnovõrkudega esitatud orienteeruva asukohaga. Krundisisesed tehnovõrguliinid tuleb

projekteerida maa-alustena. Lokaalsed vee- ja kanalisatsioonilahendused kruntidel on

keelatud.

8.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi

Veevarustus on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt 05.11.2025 väljastatud

tehnilistele tingimustele nr TT-25-00186.

Mesika tn 24 kinnistul on olemas veevarustuse liitumispunkt Mesika tänava poolsel küljel

kinnistu piiril. Olemasoleva veevarustuse ühendustoru läbimõõt on De32 mm. Planeeritavate

hoonete veevarustus on lahendatud olemasoleva liitumispunkti baasil. Planeeritava kinnistu

veetorustik tuleb projekteerida nii, et kogu kinnistul tarbitav vesi mõõdetakse ära ühe

veearvestiga (hargnemine teistele hoonetele tuleb teha peale veemõõdusõlme).

Liitumispunktiks on toru ja kinnistu piiri ristumiskoht.

Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse

veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Tuletõrjevett on võimalik

saada ühisveevärgi torustikust 10 l/s kolme tunni jooksul. Lähim hüdrant (VID 1863) asub

planeeringualast põhjasuunas Mesika 20 juures tänaval, jäädes planeeringualast 90 m

kaugusele.

8.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi

Kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk 05.11.2025 väljastatud

tehnilistele tingimustele nr TT-25-00186. Mesika tn 24 kinnistul on olemas

reoveekanalisatsiooni liitumispunkt Mesika tänava poolsel küljel kinnistu piiril. Ühendustoru

läbimõõt on De160 mm. Planeeritavate hoonete reovee ärajuhtimisel kasutatakse

olemasolevat ühendustorustikku. Liitumispunktiks on toru ja kinnistu piiri ristumiskoht.

Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.

Mesika tn 24 krundile on planeeritud olemasoleva kraavi asemele tiik, kuhu on ette nähtud

juhtida ka sademevesi. Mesika tänaval on sademeveetoru, mis kuulub kohalikule

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

11

omavalitsusele. Sademeveetorusse sademevee juhtimist krundilt planeeritud ei ole. Krundilt

tulevat sademe- ja lumesulamisvett ei tohi juhtida naaberkruntidele. Vt ka seletuskiri pkt 8.7.

8.9.3. Elektrivarustus

Mesika tn 24 krundil säilib olemasolev elektrivarustuse liitumine krundi edelanurga juures

asuvast olemasolevast elektriliitumiskilbist. Kinnistule on välja ehitatud võrguühendus 3x20A.

Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist

elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite

kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole.

8.9.4. Soojavarustus

Hoonete soojavarustus on ette nähtud lahendada lokaalselt. Krundi hoonete täpne

soojavarustuse lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

Küttelahenduse valikul on soovituslik kasutada võimalikult energiatõhusaid ja

keskkonnasäästlikke lahendusi. Võimalikud lisakütteallikad on soojuspump- (sh maakütte

tüüpi soojuspump), elektri-, õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid (katuse või fassaadi

tasapinnas, maaraamidele päikesepaneelide paigaldamine ei ole lubatud). Tänavapoolsele

fassaadile paigaldatavad tehnoseadmed peavad olema paigaldatud varjestatult.

Maaküttelahenduste valikul, projekteerimisel ja ehitamisel on soovituslik arvestada

dokumentatsiooniga „Maaküte Tartus“ (Maves OÜ, 2019), järgida Veeseaduse ja selle alamaid

õigusakte, kus on reguleeritud soojuspuuraukude rajamine. Keelatud on märkimisväärselt

jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks kütteõlid, põlevkivi ja kivisüsi.

8.9.5. Sidevarustus

Mesika tn 24 krundile on välja ehitatud Enefit Connect sidekaabli ühendus. Liitumiseks

sidekaabliga võtta tehnovõrguvaldajalt tingimused liitumiseks.

8.10. Keskkonnatingimuste seadmine

Jäätmekäitlus lahendada Mesika tn 24 krundil prügikonteinerite abil, kus eri liiki olmejäätmed

kogutakse eraldi konteineritesse. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Elva valla

jäätmehoolduseeskirjale.

Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadus § 58 tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei

ületataks piirkonna jaoks käesoleva seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud müra normtaset.

Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel

arvestada et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja

tagada, et paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

12

Hoone projekteerimisel tagada, et müratasemed siseruumides ei ületaks sotsiaalministri

04.03.2002. a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ normtasemeid, rakendades

vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest.“).

Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus võib esineda kõrge

või väga kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus

hoonete siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust teostada projekteerimise

käigus pinnase radoonisisalduse mõõtmine, et täpsustada radooniohtu. Kõrgendatud

radoonitaseme korral tuleb hoonete projekteerimisel kasutusele võtta õhu radoonisisaldust

vähendavad meetmed. Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri

28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi

ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi

viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse viitetase. Soovituslik on projekteerimisel järgida EVS

840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

sätestatud nõudeid.

Sademevee käitlemisel tuleb juhinduda eeskätt Veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud

nõuetest ning järgida üldprintsiipi, et sademevee käitlemise lahendused ei tohi kaasa tuua

negatiivset mõju ümbritsevale maakasutusele (sh naaberkinnistutele) ega veekeskkonna

seisundile. Sademevesi juhtida tiiki või pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele.

8.11. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega ei kaasne olemasoleva piirkonna kompaktsuse ja tiheduse

olulist muutust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale

puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või

nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset

kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud

asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad

arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale

puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub

eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

13

liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et

pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist

keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt

väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevuse ajal on võimalik

mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitiste

valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete ja rajatiste

ehitamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks

pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise

jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline

negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

8.12. Servituutide vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadus puudub.

8.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.

Oluliseks on seatud:

• territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);

Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:

• jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve);

• teealade korrashoid;

• võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;

• kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;

• vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,

piirded).

8.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

14

kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt

planeeritud krundi igakordsete omanike poolt.

8.15. Tingimused planeeringu elluviimiseks

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi

teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

• Planeeritud krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne

omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos

kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad

tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.

• Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud

vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja

heale projekteerimistavale. Enne hoonele ehitusloa taotlemist tuleb hoone

eskiislahendus esitada Elva vallavalitsusele kooskõlastamiseks.

• Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse

omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.

• Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult

terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.

KALME KÜLAS MESIKA TN 24 KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

15

9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte

Planeeringu on kooskõlastanud:

PLANEERINGUALA

Töö nrMõõtJooniseidJoonis 1 4

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:5000 Kuupäev

nov. 2025

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Margo Tätte

Mesika tn 24 kinnistu detailplaneering Kalme külas

DP-08-25

SITUATSIOONISKEEM