Kiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/25/13709-4
Registreeritud	04.12.2025
Sünkroonitud	05.12.2025
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Kambja Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Kambja Vallavalitsus
Vastutaja	Rita Źereen (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (94014 tm).

Failid

7.1-22513709-4 04.12.2025 Valjaminev kiri.asice

1._EH24053_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri.pdf

2._EH24053_EP_AS-4-01_v01_asendiplaan.pdf

Pilve kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega.pdf

1._EH24053_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri.pdf

Mereno Ehitus OÜ Võsa tn 33-16 79514 Rapla

Rapla vald, Raplamaa [email protected]

Äriregistri kood 12783480

MTR EEP004179 TELLIJA Reedik Mägi OBJEKT Pilve Kavandu küla Kambja vald Tartumaa

ELAMU PROJEKT PROJEKT EH24053 STAADIUM Eelprojekt - EP PROJEKTIJUHT Taavi Tuisk TEHNILINE TEOSTUS +372 518 8987

[email protected] VASTUTAV SPETSIALIST Piret Kivi Volitatud arhitekt, tase 7 +372 5332 4348 [email protected]

SEPTEMBER 2024

ELAMU PROJEKT Pilve, Kavandu küla, Kambja vald, Tartumaa EP EH24053 SEPTEMBER 2024 Mereno Ehitus OÜ 518 8987 [email protected] Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987 [email protected] Vastutav spetsialist: Piret Kivi 5332 4348 [email protected]

1. SISUKORD Tiitelleht .......................................................................................................................................... 1

1. Sisukord ................................................................................................................................... 2-4

2. Olemasolev olukord .................................................................................................................. 5-7

2.1 Kinnistu maakatastri väljavõte ................................................................................................................ 5

2.2 Situatsiooniskeem ................................................................................................................................... 6

2.3 Olemasolev olukord ................................................................................................................................ 7

3. Seletuskiri .............................................................................................................................. 8-30

3.1 Üldosa ..................................................................................................................................................... 8

3.1.1 Üldandmed .......................................................................................................................................... 8

3.1.2 Alusdokumendid .................................................................................................................................. 9

3.1.3 Projekteeritud elamu tehnilised näitajad ............................................................................................ 9

3.1.4 Projekti eesmärk, olemasolev olukord ................................................................................................. 9

3.2 Arhitektuurne osa .................................................................................................................................. 10

3.2.1 Asendiplaan ....................................................................................................................................... 10

3.2.1.1 Ehitustsoon ..................................................................................................................................... 10

3.2.1.2 Sissesõidutee, parkimine ................................................................................................................ 11

3.2.1.3 Haljastus ......................................................................................................................................... 12

3.2.1.4 Jäätmekäitlus .................................................................................................................................. 12

3.2.1.5 Piirdeaed ......................................................................................................................................... 12

3.2.1.6 Lammutus, raie ............................................................................................................................... 12

3.2.1.7 Katendite taastamine ...................................................................................................................... 13

3.2.1.8 Sademevesi ..................................................................................................................................... 13

3.3 Konstruktiivne osa ................................................................................................................................. 14

3.3.1 Hoonele esitatavad nõuded ............................................................................................................... 14

3.3.1.1 Normdokumendid .......................................................................................................................... 14

3.3.1.2 Hoone sise- ja väliskeskkonna nõuded ........................................................................................... 14

3.3.1.3 Hoone akustikale esitatavad nõuded .............................................................................................. 14

3.3.1.4 Hoone normatiivsed koormused .................................................................................................... 15

3.3.2 Üldkonstruktsioonid .......................................................................................................................... 15

3.3.2.1 Vundament ..................................................................................................................................... 15

3.3.2.2 Põrandad pinnasel .......................................................................................................................... 15

3.3.2.3 Välisseinad ...................................................................................................................................... 16

3.3.2.4 Siseseinad ....................................................................................................................................... 16

3.3.2.5 Vahelagi .......................................................................................................................................... 16

3.3.2.6 Katus ............................................................................................................................................... 16

3.3.2.7 Avad, avatäited ................................................................................................................................ 17

3.3.2.8 Siseviimistlus .................................................................................................................................. 17

3.3.3 Tehnovõrgud ...................................................................................................................................... 17

3.3.3.1 Vesivarustuse välisvõrk, hoone veemõõdusõlm ............................................................................. 18

3.3.3.2 Kanalisatsiooni välisvõrk ................................................................................................................. 19

3.3.3.3 Elektrivarustus ................................................................................................................................. 26

3.3.3.4 Side ................................................................................................................................................. 26

3.3.3.5 Küttesüsteemid ............................................................................................................................... 26

3.3.3.6 Ventilatsioon ................................................................................................................................... 27

3.3.4 Energiatõhusus .................................................................................................................................. 27

3.4 Tuleohutus ............................................................................................................................................. 28

3.4.1 Tuleohutusele esitatavad nõuded ...................................................................................................... 28

3.4.1.1 Alus- ja normdokumendid .............................................................................................................. 28

3.4.2 Tuleohutuse kirjeldus ......................................................................................................................... 28

3.4.3 Tuletõrje veevarustus ......................................................................................................................... 30

3.5 Joonised ................................................................................................................................................ 31

3.5.1 Projekteeritud hoone ......................................................................................................................... 31

3.6 Täiendavad nõuded ............................................................................................................................... 31

4. Lisa – Geodeetiline mõõdistus .................................................................................................... 32

5. Lisa – Projekteerimistingimused nr 2311802/04328; Transpordiameti tingimused nr 7.1- 2/25/13709-2 ja mahasõidu tüüpskeem VII-a ........................................................................... 33-44

6. Lisa – Energiamärgis ............................................................................................................. 45-49

7. Joonised

Asendiplaan .............................................................................................................................................. AE-1

ELAMU vundamendi plaan ....................................................................................................................... AE-2

ELAMU põhiplaan ..................................................................................................................................... AE-3

ELAMU II korruse plaan ............................................................................................................................ AE-4

ELAMU katuse plaan ................................................................................................................................. AE-5

ELAMU vaade AB ...................................................................................................................................... AE-6

ELAMU vaade CD ...................................................................................................................................... AE-7

ELAMU lõige 1-1 ....................................................................................................................................... AE-8

ELAMU välimised avatäited ...................................................................................................................... AE-9

8. Dokumendid, lisamärkused

9. september 2024

Aadress Pilve, Kavandu küla, Kambja vald, Tartu maakond

Pindala 19 511m²

Haritav maa 3546m²

Metsamaa 1357m²

Õuemaa 3362m²

Looduslik rohumaa 6556m²

Muu maa 4690m²

Sihtotstarbed ELAMUMAA 100%

Katastrisse kantud 22. veebruar 2008

Maa maksustamishind 55 021€

Kinnistu nr 4160804

Omandivorm Eraomand

Märge Pindala on ebatäpne (06.04.2024)

2. OLEMASOLEV OLUKORD 2.1 MAAKATASTRI VÄLJAVÕTE

09.09.2024, 11:12X-GIS 2.0 [maainfo]

Page 1 of 1https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

Aluskaarl …

200 m 1:6340

X:6453634.18 Y:653181.67 B:58.196843 L:26.605519 Kõrgusinfo:107.5 m

Pilve, Kavandu küla, Kambja vald, Tartu maakond

Maa-amet 2024

- t

09.09.2024, 11:11X-GIS 2.0 [maainfo]

Page 1 of 1https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

Aluskaarl …

200 m 1:6340

X:6453250.75 Y:652615.40 B:58.193600 L:26.595645 Kõrgusinfo:104.5 m

Pilve, Kavandu küla, Kambja vald, Tartu maakond

Maa-amet 2024

- t

2.2 SITUATSIOONISKEEM

09.09.2024, 11:13X-GIS 2.0 [maainfo]

Page 1 of 1https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

Aluskaarl …

50 m 1:1585

X:6453369.68 Y:653275.31 B:58.194437 L:26.606935 Kõrgusinfo:106.5 m

Pilve, Kavandu küla, Kambja vald, Tartu maakond

Maa-amet 2024

- t

2.3 OLEMASOLEV OLUKORD, MAA-AMETI VÄLJAVÕTE

3. SELETUSKIRI 3.1 ÜLDOSA Käesoleva projektiga on Pilve kinnistule projekteeritud üksikelamu. Hoone projekt on koostatud vastavalt:

- projekteerimisel on lähtutud Tellija soovidest, Eesti ehituses kehtivate õigusaktide ja normdokumentide loetelust (ET-2 0199-0357) ning heast ehitustavast (ET-1 0207-0068)

- Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a. määrus nr. 97 “Nõuded ehitusprojektile” - Siseministri 1.03.2021 määrus nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” - EVS 932-2017 Ehitusprojekt - Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015 (RT I, 25.01.2017,7)

3.1.1 ÜLDANDMED HOONE NIMETUS ELAMU (11101 Üksikelamu) EHITUSPROJEKTI TELLIJA Reedik Mägi KINNISTU ANDMED Maakond: Tartu maakond Omavalitsus: Kambja vald Asutusüksus: Kavandu küla Lähiaadress: Pilve Tunnus: 28201:008:0165

Sihtotstarve: Elamumaa 100% Pindala: 19 511 m2 PROJEKTEERIJA Projekti koostaja: Mereno Ehitus OÜ Reg.nr. 12783480 Võsa 33-16, 79541 Rapla, Raplamaa [email protected] 518 8987 Projektijuht: Taavi Tuisk [email protected] 518 8987 Vastutav spetsialist: Piret Kivi [email protected] 5332 4348

3.1.2 ALUSDOKUMENDID Alusdokumendid (lisatud projekti dokumentide konteinerisse):

- Kobras OÜ poolt koostatud topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega, töö nr 2023-334, 19.01.2024 - Kambja Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused nr 2311802/06454, 9.09.2025 - Transpordiameti ameti poolt väljastatud kooskõlastamise märkused ja tingimused nr 7.1-2/25/13709-2, 25.08.2025 - Maa-ameti ja Ehitisregistri väljavõtted Pilve kinnistust

3.1.3 PROJEKTEERITUD ELAMU TEHNILISED NÄITAJAD 1. Ehitisealune pind m2 205,4 2. Suletud netopind m2 261,8 eluruumi pind m2 242,4 tehnoruumi pind m2 3,0 üldkasutatav pind m2 16,5 3. Kasulik pind m2 261,8 4. Köetav pind m2 243,1 5. Pikkus m 21,5 6. Laius m 12,1 7. Kõrgus m 9,4 8. Absoluutne kõrgus m 118.0 9. Maht m3 1363 10. Maapealsete korruste arv 2 11. Maa-aluste korruste arv 0 12. Tubade arv 5 13. Hoone tulepüsivusklass TP3 3.1.4 PROJEKTI EESMÄRK, OLEMASOLEV OLUKORD Pilve kinnistule on Kambja Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused nr 2311802/06454 üksikelamu projekteerimiseks. Käesolev projekt on koostatud vastavalt projekteerimistingimustele (edaspidi PT) ja omaniku soovile. Varasemalt on Pilve kinnistule ehitatud järgnevad hooned: ELAMU reg.kood 120191566 ehitisealune pind 55,5m2 ELAMU reg.kood 104003563 ehitisealune pind 36m2 (tegelikkuses on tegu abihoonega) KUUR reg.kood 104003564 ehitisealune pind 11m2 Pilve kinnistule tuleb olemasolev sissesõidutee 22185 Pangodi-Vissi teelt ja ulatub olemasolevate hooneteni. Tehnovõrkudest on kinnistul veevõtukaev, septiku süsteem koos imbväljakuga ja elektrimasti küljes on elektri liitumiskilp. Kinnistu on põhjapoolses osas ehk hoonestusalas peamiselt muruplatsidega ala, kus on mõned põõsastega alad ja suuremate puudega salud. Kinnistu põhjapoolne osa on peamiselt metsaga ala. Kinnistu on suure kaldega idast lääne suunas ning piirneb osaliselt läänepoolse piiri juures isevoolse ojaga. Muud pinnase erisused kinnistul puuduvad. Antud projektiga ei muudeta kinnistu üldist lahendust, projekti eesmärk on rajada kinnistule tänapäevastele nõuetele vastav üksikelamu ja seda teenindavad tehnovõrkude trassid. Antud projektiga esitatavad tööd:

- Rajatakse uus üksikelamu koos olemasoleva sissesõidutee pikendusega ja parkimisalaga - Rajatakse üksikelamut teenindavad tehnovõrgud (veevarustus, kanalisatsioon, elekter) alates liitumispunktidest - Rajatakse uus biopuhastisüsteem - Taotletakse muuta olemasolev elamu, reg.kood 120191566, aiamajaks - Taotletakse muuta olemasolev elamu, reg.kood 104003563, abihooneks

3.2 ARHITEKTUURNE OSA Pilve kinnistule on projekteeritud aastaringseks elamiseks mõeldud 2-kordne üksikelamu, hoone rajatakse nõlva sisse, kus peasissekäik hakkab olema II korruselt ehk nõlva pealt ja põhikorrusel on pääs terrassile ehk nõlva alumisele osale. Hoone vundamendiks on plaatvundament, hoone välisseinad on kergplokist, katus on tehaseliste puitfermidega, fassaadikatteks on dekoratiivkrohvi süsteem, katusekatteks kiviplaat, aknad ja rõduuks on plastikprofiilist, peasissekäigu uks täispuidust. Katuse harjajoon on nii teemaaga, katusekalle on 30º. Katuse kallete osasse tulevad vihmaveesüsteemid ja lumetõkked, väljaulatuvad räästakastid ja varikatused ehitatakse välja peensaetud laudisega. Hoone peasissekäik asub II korrusel. Ruumilahendusena on II korrusel peasissekäiguga esik ja koridor, avatud köök koos söögitoaga, avatud trepihall läbi kahe korruse, sahver, liftišaht alumisele korrusele, kabinet, suurem magamistuba koos garderoobi, pesuruumi ja leiliruumiga, 2 wc-d ja väiksem magamistuba koos siserõduga. Põhikorrusel on avatud trepihall koos elutoaga, väiksem magamistuba, abiruumid, pesuruum koos wc-ga, liftišaht, majapidamisruum ja tehnoruum, kus asuvad tehnosüsteemide sisendid ja seaded. Trepihallist ja elutoast pääseb hoone tagaosas olevale madalale terrassile. Hoone vasakpoolsel küljel on suletud talveaed ja hoone parempoolsel küljel peasissekäiguga avatud varikatus. Hoone küttesüsteemiks on maaküttesüsteem, ventilatsiooniks soojustagastusega ventilatsioon. Elutoas on puuküttega kamin, mis juhitakse T400 kivimoodulkorstnasse ning leiliruumis on elektriküttel keris. 3.2.1 ASENDIPLAAN 3.2.1.1 EHITUSTSOON Hoone asukoht on projekteeritud vastavalt PT-ga nõuetele ja tuleohutuskujasid arvestades. Kinnistu asub sissesõidutee poolses osas riigitee 22185 Pangodi-Vissi 30m teekaitsevööndis, hoone on projekteeritud teekaitsevööndis väljapoole ehk kinnistu sisehoovi poole, kaugus riigiteest 48m. Tagatud on hoone tuleohutuskuja 4m naaberkinnistute piiridest, lähim naaberkinnistu piir on Tootsi kinnistu (28201:005:0051) kaugusega 38,6m. Tagatud on hoone tuleohutuskuja 8m naaberkinnistute hoonetest, lähim naaberkinnistu hoone on Luhasoo kinnistul (28201:008:0149) asuv elamu kaugusega ~218m. Käesoleva projektiga ei rakendu naaberkinnistutele täiendavaid hoonestuspiiranguid ega tuleohutuskujasid. RIIGITEE 22185 PANGODI-VISSI TEE Elamu ehitusloa menetluse käigus on Transpordiamet esitanud kooskõlastamise tingimused ja ristumiskoha ehitamise nõuded nr 7.1-2/25/13709-2 (25.08.2025). Kõik ehitustööd teekaitsevööndis ja mahasõidu ristumiskohas peavad vastama esitatud Transpordiameti nõuetele. Pilve kinnistu asub osaliselt riigitee 22185 Pangodi-Vissi tee 30m kaitsevööndis. Hoone, biopuhastisüsteem ja parkimisala on vastavalt PT nõuetele projekteeritud väljapoole teekaitsevööndit, hoone kaugus riigiteest on 48m. Antud projektiga ei muudeta kinnistu olemasolevat üldist lahendust ja ligipääsutee asukohta, kinnistule ligipääsuks kasutatakse olemasolevaid teid, teekaitsevööndisse ei ole projekteeritud uusi mahasõite. Kuna uue elamu kavandamisega kaasneb kinnistu alaline kasutusele võtmine, tuleb teostada olemasoleva riigitee 22185 Pangodi- Vissi teelt mahasõidu remont. Olemasolev mahasõit on riigitee 22185 Pangodi-Vissi tee km 2,00-2,17 kaitsevööndis, ristumiskoha asukoht riigitee km 2,067. Mahasõidu ristumiskoha ehitustööd peavad olema teostatavad riigitee täieliku sulgemiseta. Ehitamise kulud kannab Pilve kinnistu omanik.

Remonditava mahasõidu ulatus on riigiteest 8m ja laius 4m. Remondi käigus tuleb eemaldada sellelt kasvupinnas kuni tugeva olemasoleva pinnaseni ning katend taastada vastavalt näidislahenduse tüüp VII-a purustatud kruusaga min 12cm. Selle alla teha tihendatud tugev aluspinnas kruusaga min 20cm. Ristumiskoha remondi käigus tuleb taastada üldkeha nõlvus, teepeenrad kindlustada 0,5m laiuselt purustatud kruusa või killustikuga ja nõlv kindlustada kasvupinnasega. Mahasõidu pikikalle on 2% 8m peale ehk kõrgustelt abs 111.60-111.42 riigiteelt kinnistu sissesõidu suunas. Sademeveed juhitakse olemasolevasse pinnasesse, sissesõidutee pealt kalletega teeservadesse. Remonditav ristumiskoht riigiteega ei sea takistusi sademevete ärajuhtimist riigiteelt katetelt, muldkehast ega riigitee aluselt maalt. Riigitee poolt on olemasolev pinnas langusega kinnistu siseosa ehk lääne suunas, mis juhib sademeveed riigitee aluselt maaüksuselt eemale. Hoone projekteerimisel on arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste), kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab kinnistu omanik. Välispiirde konstruktsioonide mürapidavusel on lähtutud standardi EVS 837-1:2003 nõuetele: välisseinad R’w = 55db ja avatäited R’w = 36db. Hoone välisseinas on kasutatud kergplokki ja EPS soojustusplaati ning vahelagedes betoonplaati ja puistevilla, mis on hea helisummutuse jaoks. Leevendusmeetmetena säilitatakse hoone ja teemaa vaheline kõrghaljastus ja hoone ise on projekteeritud nõlvale, et tagada hoone privaatsus teemaalt. Lisaks on hoone kahekorruseline avatud osa suurte avatäidetega on projekteeritud kinnistu tagaosa poole. Transpordiamet on huvitatud isikut teavitanud teeliiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi riigitee põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal, kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab Pilve kinnistu omanik. TELIA EESTI AS SIDEKAABEL Remonditava olemasoleva riigitee 22185 Pangodi-Vissi teelt mahasõidu alasse jääb Telia Eesti AS maakaabel. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS tk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 25 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded„, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. Enne ehitustööde alustamist teostada Telia järelevalve esindajaga objekti ülevaatus, mille käigus fikseerida olemasolevate liinirajatiste asukoht ja sügavus. Planeeritava sissesõidu tee kohal Telia sideehitised süvendada vajadusel normatiiv sügavusele, kui see on tehniliselt teostatav (1,0m teekatendist sõidu-, sissesõiduteel ja parklate kohal, 0,7m haljasalal), Transpordiameti teemaal sügavused vastavalt juhendile „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale paigaldamise kavandamisel”), vastasel juhul kaitsta kaabel 30cm tihendatud liivapadjaga või pealt betoon plaatidega. Enne kinni katmist, korraldada Telia esindajaga Telia sideehitiste kaitsmise korralised ülevaatused. Teostatud töödele koostada Telia järelevalve spetsialistiga kaetud tööde akt. Seotud ehitusdokumentatsioon (teostusjoonised, kaetud tööde aktid, ehituspäevikud, pildid, vastuvõtu akt, materjalide sertifikaadid jne.), esitada vastuvõtmiseks Telia B-12 keskkonda VL-koodi alla, mis avab Telia järelevalve spetsialist, 5 tööpäeva jooksul peale sideehitistega seotud tööde lõpetamist. Teostatud tööde kohta koostada teostusjoonised L-EST-97 koordinaatsüsteemis .DWG formaadis. 3.2.1.2 SISSESÕIDUTEE, PARKIMINE Antud projektiga ei muudeta olemasolevat sissesõidutee lahendust. Kinnistul on olemasolev tugeva kattega sissesõidutee riigitee 22185 Pangodi-Vissi teelt, sissesõidutee laius on vähemalt 3,5m (projekteeritud sissesõidutee pikendus on 4,0m). Sissesõiduteelt pääseb otse kinnistusisesele parkimisalale ja hoone peasissekäiguni. Parkimisalale mahub parkima vähemalt 3-4 sõidukit.

3.2.1.3 HALJASTUS Antud projektiga ei muudeta kinnistu haljastuse üldist lahendust. Luuakse vajadusel uued hoonet ümbritsevad kõnniteed, istumis- ja puhkealad ja terrass. Kinnistu on põhjapoolses osas ehk hoonestusalas peamiselt muruplatsidega ala, kus on mõned põõsastega alad ja suuremate puudega salud. Kinnistu põhjapoolne osa on peamiselt metsaga ala. Kinnistu on suure kaldega idast lääne suunas ning piirneb osaliselt läänepoolse piiri juures isevoolse ojaga. Muud pinnase erisused kinnistul puuduvad. 3.2.1.4 JÄÄTMEKÄITLUS Hoone ehitusega ei kaasne looduse reostusohtu. Ehitusjäätmete käitlemisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest. Ehitamisel tekkivad jäätmed tuleb ehitusplatsil sorteerida ja kas ära vedada või taaskasutusse anda. Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Kasutamiskõlblikku puitu saab taaskasutada ehitusmaterjalina, mittekõlblik puit tükeldada ja kasutada küttematerjalina (v.a. värvitud ja immutatud puit). Kivijäätmed sorteerida ehitusplatsil olevatesse konteineritesse ja vedada kas ümbertöötlemiseks või ehitusjäätmete ladustuspaika. Ehitusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed ning väljaveetav pinnas. Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Eraldi tuleb sorteerida:

1) ohtlikud ja ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed; 2) puidujäätmed; 3) taaskasutuskõlbulik paber ja kartong; 4) metallijäätmed; 5) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 6) raudbetoon- ja betoondetailid; 7) plastijäätmed, sealhulgas kile, vahtplast jne; 8) segaolmejäätmed;

Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse konteineritesse ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Olmejäätmete jaoks on kinnistu parkimisplatsi ääres prügikonteiner, mille tühjendamine toimub vastavalt jäätmekäitleja tingimustele. Biolagunevad jäätmed kompostitakse selleks ettenähtud kohas, komposter koos prügikonteineriga on asendiplaanil paigutatud parkimisala juurde. 3.2.1.5 PIIRDEAED Antud projektiga ei esitata piirdeaedade lahendust. 3.2.1.6 LAMMUTUS, RAIE Hoone ehitusega puudub vajadus olemasolevate hoonete lammutamiseks. Seoses uue biopuhasti süsteemi rajamisega likvideeritakse olemasoleva septiku imbväljak koos selle alguses oleva kontrollkaevuga. Lisaks likvideeritakse parkimisala kohale jääv vana kiik. Suuremate puude raiet ei ole vaja teostada, ehitusalast likvideeritakse väiksemad viljapuud ja põõsad.

3.2.1.7 KATENDITE TAASTAMINE Antud projektiga puudub vajadus riigitee 22185 Pangodi-Vissi tee teekatendite taastamiseks (kõik ehitustööd riigiteelt mahasõidu remondi kohta on kirjeldatud punktis 3.2.1.1 EHITUSTSOON). Elektri liitumispunkt rajatakse kinnistu piiri juurde, veevarustuse ja kanalisatsiooni trassid lahendatakse kinnistu sees. Ehituse käigus kahjustada saanud haljasalad taastatakse peale ehitust muruplatsideks. Muruplatside taastamisel tuleb tugeva aluspinnase peale kanda min. 15cm kasvupinnast ehk mulda, külvata uus muruseeme ja tagada muruplatsi kasvamine. Kõrguslikult viia katend kokku olemasoleva pinnase kõrgusega ja reljeefiga. 3.2.1.8 SADEMEVESI Hoone katuse kallete osasse paigaldatakse vihmaveerennid, nendega juhitakse vihmavesi läbi seinapealsete vihmaveetorude maapinnale ning sealt edasi plastikust kogumislehtritesse. Kogumislehtrid juhitakse drenaažitoruga hoonest eemale ja sademeveed immutatakse pinnasesse. Perspektiivse lahendusena saab hoone aluse vihmavee juhtida drenaažitoruga Luhasoo ojja. Kinnistu pinnase kalded on riigitee 22185 Pangodi-Vissi tee poolt kinnistu hoonestusala ehk kinnistu siseosa suunas, mis juhib sademeveed riigitee aluselt maaüksuselt eemale. Sademevett on hoone ehitusjärgse planeeringu käigus keelatud juhtida naaberkinnistutele ja teemaale.

3.3 KONSTRUKTIIVNE OSA 3.3.1 HOONELE ESITATAVAD NÕUDED Hoone eluiga on projekteeritud vähemalt 50 aastat. 3.3.1.1 NORMDOKUMENDID Puitkonstruktsioonide projekteerimine

- Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. EVS-EN 1991-1-1:2005+A1+NA+A2

- Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus. EVS-EN 1991-1-2:2005+NA:2006

Kivikonstruktsioonide projekteerimine - Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks.

EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012+NA:2013/AC:2018 - Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus.

EVS-EN 1996-1-2/NA:2008/AC:2011

Betoonkonstruktsioonide projekteerimine - Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.

EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015+NA:2015 - Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus.

EVS-EN 1992-1-2:2005+NA+A1:2019

Ehituskonstruktsioonide koormused - Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 - Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.

EVS-EN 1991-1-3:2006/NA:2016 - Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.

EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010

3.3.1.2 HOONE SISE- JA VÄLISKESKKONNA NÕUDED Projekteerimisel arvesse võetud sisekliima parameetrid:

Eluruum: +21 +-3 C Abiruum: +18 +-2C Pesuruum: +22 +-2 C Suhteline õhuniiskus: 40 - 60 %

3.3.1.3 HOONE AKUSTIKALE ESITATAVAD NÕUDED Heliisolatsiooninõuded vastavalt sotsiaalministri 4.03.2002.a määrusele nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.

Heliisolatsiooninõuded sisepiiretele üldjuhul R’w=43dB Uksed või ustekompleks R’w=27 (32)dB Heliisolatsiooninõuded välispiiretele R’w=55dB Müra normtasemed eluruumides LpA,eq,T (dB): päeval 40 - magamisruumides LpA,eq,T (dB): öösel 30 LpA,max (dB) öösel 45 Tehnoseadmete müra normtasemed hoonetes: LpA,eq,T (dB) 30 LpC,eq,T (dB) 50 LpA,max (dB) 35 3.3.1.4 HOONE NORMATIIVSED KOORMUSED Kasuskoormus: - Grupp A (eluruumid) üldiselt qk=2,0kN/m2 Qk=2,0kN Lumekoormus: S=1,25kN/m2 Tuulekoormus: - Tuulekiiruse baasväärtus Vb=23m/s - Keskmine tuulerõhu baasväärtus qb=276N/m2 - Maastikutüüp II 3.3.2 ÜLDKONSTRUKTSIOONID 3.3.2.1 VUNDAMENT Hoone vundament on plaatvundament, mis valitud vastavalt geodeesiale ja varasemalt ehitatud tüüpmajade ehituskogemustele. Hoone alune pinnas kooritakse kuni tugeva pinnaseni (kruus, liiv, paepinnas). Vundamendi alune pind täidetakse killustikuga, olenevalt pinnase tugevusest tuleb vajadusel kasutada killustikpinnase all geotekstiili. Plaatvundamendi välimine ring tuleb ääre- elemendist L40, mis soojustatud vahtpolüstürooliga ja kaetud sileda tsementplaadiga. Hoone põrandaaluse pinna soojustuseks on vahtpolüstürool 30cm, mis paigaldatakse kolmes kihis (10+10+10cm). Plaatvundamendi välimine ring armeeritakse 5x Ø12mm armatuurvardaga kahes reas kahes kihis. Plaat armeeritakse armatuurvõrguga 6x150x150, paigaldatakse põrandasisesed küttetorustikud ja valatakse täitebetoon 10cm kihina. Hoonesse tuuakse läbi plaatvundamendi vee-, kanalisatsiooni- ja elektritrassid, läbiviigud teha hülsside sees. Väliköögi osa tuleb ilma küttesüsteemita. Peasissekäigu trepiplatvorm valatakse 300mm betoonplaadina, mis rajatakse hoonega samale killustikalusele. Betoonplaat armeerida 6x150x150mm armatuurvõrguga, betoonplaadi põhja paigaldada 200mm EPS120 plaadi (100mm + 100mm). Terrassi varikatuse tugipostide jaoks valatakse või laotakse betoonplokist 600x600x1000mm postid, mis rajatakse tugevale killustikalusele ja armeeritakse 4x Ø12mm armatuurvardaga. Terrassi alune pind täita tihendatud täitepinnasega, paigaldada peale geotekstiil ja terrassi vundamendiks kasutada täitepinnase peale paigaldatud reguleeritavaid terrassijalgu. Hoone eesküljel asuva varikatuse tugiseina jaoks ehitatakse 400x200mm betoontaldmik ja laotakse 3-realine 200mm kergplokist müüritis. Betoontaldmik armeeritakse 4x Ø12mm armatuurvardaga kahes reas kahes kihis. 3.3.2.2 PÕRANDAD PINNASEL Hoone põrandaks on vundamendi tööde käigus valatud 10cm betoonplaat, mille sees on küttesüsteemi põrandasisesed küttetorustikud. Betoonplaat niisketes ruumides katta spetsiaalse keraamilise plaadiga, teistes ruumides kasutada põrandakatet (parkett, keraamiline plaat või pvc).

Hoone põrand pinnasel arvestuslik soojusläbivus on Uiso=0,09 W/(m2K). 3.3.2.3 VÄLISSEINAD Hoone välisseinade kandvaks konstruktsiooniks on 200mm kergplokk (I korrus Columbia plokk, II korrus vaba valik), plokk laduda vastavalt tootjapoolse paigaldusjuhendi ja nõuete järgi. Hoone maapealne osa soojustatakse peamiselt 200mm EPS60F soojustusplaadiga, joonisel ELAMU VAATED näidatud erivärviga osad 150mm Styrofoam või Kingspan plaadiga, et tekiks fassaadi astmelisus. Fassaadikatteks on kogu hoone osas dekoratiivkrohvi süsteem. Maasisene osa soojustatakse 150mm Styrofoam250 plaadiga ja kaetakse 3-4mm SBS bituumenkattega või spetsiaalselt vundamendile ette nähtud veekindla ja veetiheda kattega. Liitekohad ja üleminek plaatvundamendile tihendada bituumenmastiksiga. SBS katte ja täitepinnase vahele paigaldada Delta hüdroisolatsioonikate. Varikatused ja räästakastid kaetakse 21x95mm peensaetud laudisega, laudis peab olema krunditud ja 2x värvitud spetsiaalselt välistingimusteks ette nähtud toodetega. Arvutuslik soojusläbivus U=0,10 W/(m2K). Värvilahendused on hoonel tumehallid/helehallid/valged toonid, värvilahendused on välja toodud joonisel ELAMU VAADE AB ja ELAMU VAADE CD. 3.3.2.4 SISESEINAD Hoone kõik siseseinad on 100mm, 150mm ja 200mm kergplokist, plokk laduda vastavalt tootjapoolse paigaldusjuhendi ja nõuete järgi. 200mm kergplokiga laotakse Columbia plokist ja on vahelae kandvaks siseseinaks. Leiliruumis kaetakse müüritised 30mm Kingspan Saunasatu plaadiga, liitekohad teibitakse fooliumteibiga. Plaadi peale tuleb 20x45mm distantsliist ja 15mm spetsiaalselt leiliruumi ettenähtud voodilaudis (nt termopuidust). Leiliruumi lava ehitada termopuidust. Ruumid nr 20 ja 21 ehk abiruumid katta seestpoolt (nii seinad kui lagi) 50mm Kingspan plaadiga, et ruume oleks võimalik vajadusel hoida jahedatena. 3.3.2.5 VAHELAGI Hoone I-II korruse vahelaeks on monoliitne armeeritud betoonplaadist vahelagi. Betoonplaat armeerida 6x150x150mm armatuurvõrguga kahes kihis, kandvate kergplokist seinadega siduda armatuurvardaga. Betoonplaadi peale II korrusel tuleb 25mm Kingspan plaat ja 75-80mm täiendav betoonplaat, mille sees on 5x150x150mm armatuurvõrk ja põrandasisesed küttetorustikud. I korruse poolt betoonplaat viimistletakse. Ruumid nr 20 ja 21 ehk abiruumid katta seestpoolt (nii seinad kui lagi) 50mm Kingspan plaadiga, et ruume oleks võimalik vajadusel hoida jahedatena. Pööningu vahelae kandvaks konstruktsiooniks on tehaselised puitfermid, mis on arvutatud ja projekteeritud tootjapoolse projektiga. Fermid toetuvad otstes ja hoone keskel kandvale müüritisele. Laetalastiku fermi aluspuu kaetakse altpoolt aurutõkkekilega, mis toestatakse 25x100mm distantsliistuga. Selle peale tuleb õhkvahega 27mm metallkarkass ja 2x viimistlusplaat. Niisketes ruumides on ettenähtud alumises kihis niiskuskindel viimistlusplaat. Laetalastiku ehk fermide peale ja vahele paigaldatakse 50cm paksune puistevilla kiht. Hoone arvutuslik soojusläbivus vahelael on U=0,085 W/(m2K). 3.3.2.6 KATUS Hoone katuse kandvaks konstruktsiooniks on tehaselised puitfermid, mis on arvutatud ja projekteeritud tootjapoolse projektiga. Fermid toetuvad otstes ja hoone keskel kandvale müüritisele.

Fermide peale tuleb hingav aluskate, 25x50mm distantsliist, 50x50mm puitroov ja katusekatteks on sile kiviplaat. Roovi samm ja kiviplaat paigaldada vastavalt tootjapoolse nõuete ja paigaldusjuhendi järgi. Hoone räästakasti osas paigaldada fermide vahele, aluskatte alla, tuuletõkkekipsplaat või tulletõkkemembraan. Plaat paigaldada välisseina soojustusplaadi välimisest servast kuni 30cm üle puistevilla. Tuuletõkkekipsplaat peab tagama katusealuse puistevilla tuulekindluse. Varikatused on hoone põhikatuse pikendusena. Peasissekäigul on varikatuse tugipostideks 145x145mm puitpostid, mille peal on liimpuittala. Terrassi varikatuse tugipostideks on Ø200mm betoonpostid, mille peal on 200x250mm liimpuittala. Fermi projektis kontrollida üle liimpuittalade ristlõiked. Hoone katuse väliskallete osasse tuleb vihmaveesüsteemid kandiliste rennide ja torudega ning 2x toruga lumetõkkesüsteemid. Räästakastid tulevad nelikant peensaetud laudisega. Hoone katusekalle on 25º. 3.3.2.7 AVAD, AVATÄITED Hoone aknad ja terrassiuksed on kolmekordse pakettklaasiga (sisemine klaas selektiiv) plastraamiga. Akende alla väljapoole paigaldada aknaplekid, paigaldusvuugid tihendada tuuletõkke teibiga ja kitsaskohad UV-massiga. Hoone välisuks peasissekäigul on soojustatud ja värvitud puituks. Siseuksed on puitraamiga manteluksed. Hoone soojusläbivus akendel ei tohi olla suurem kui 0,9 W/(m2K) ja välisuksel 1,1 W/(m2K). 3.3.2.8 SISEVIIMISTLUS Siseviimistlus lahendada vajadusel eraldi sisekujundusprojektiga. Siseviimistluses kasutada ainult Tervisekaitse Inspektsiooni poolt lubatavaid materjale. Tüüplahendusena kiviseinad kruntida ja krohvida võrguga ning kõik pinnad viimistleda kuivades ruumides seinad pahtli ja 2x värviga, niisketes ruumides kasutada niiskustaluvaid pahtleid ja värve. Lagedes võib kasutada ka sisevoodrilaudist. Lisaks võib põrandatel ja seinades kasutada ka keraamilist plaati, niisketes ruumides tuleb keraamilise plaadi aluspinnale teha nõuetekohane hüdroisolatsioonisüsteem. 3.3.3 TEHNOVÕRGUD Hoone tehnovõrgud on projekteeritud vähemalt 20 aastat. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni normdokumendid:

- EVS 835:2022 „Hoone veevärk“ - EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“ - EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“ - Riigikogu 15.02.2023 a. seadus „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus“ - RIL 77-1990, Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud, Paigaldusjuhend - EVS 848:2021 – Väliskanalisatsioonivõrk - Keskkonnaministri 08.11.19 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja

jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ - Keskkonnaministri 31.07.19 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ - RIL 77-1990, Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud, Paigaldusjuhend

Hoone elektrivarustuse normdokumendid: - Seadme ohutuse seadus 11.03.2015 ja selle alusel kehtestatud nõuded - Seadmete energia tõhususe seadus, 01.10.2010

- EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard - EVS-HD 60364-4-41:2007 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest - EVS-HD 60364-4-42:2011/A1:2015 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime

eest - EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse - EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine.

Maandamine ja kaitsejuhid - EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded - EVS-EN 12665:2011 Valgus ja valgustus. Põhioskussõnad ja valgustusnõuete valiku alused

Küttesüsteem ja ventilatsioon on projekteeritud alljärgnevatele standarditele: - EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine - EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete

energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast (Moodul M1-6)

3.3.3.1 VESIVARUSTUSE VÄLISVÕRK, HOONE VEEMÕÕDUSÕLM Kinnistu veevarustus on olemasolevalt lahendatud veevõtukaevuga, mis on ühendatud olemasoleva elamuga (reg.kood 120191566). Antud projektiga ei muudeta olemasolevat lahendust. Projekteeritud hoonesse võetakse veevarustus olemasolevast veevaevust või olemasoleva elamu veemõõdusõlmest. Vajadusel võib omanik lahendada veevarustuse uue puurkaevuga. Puurkaevu rajamiseks tuleb omanikul tellida pädeva isiku poolt puurkaevu projekt ja taotleda kohalikult omavalitsuselt eraldi puurkaevu rajamise luba. Kinnistu arvutuslikud vooluhulgad: - Olmekanalisatsiooni vooluhulk Qa,r=1,5l/s - Keskmine ööpäevane vooluhulk Qd=0,6m3/d Arvutused on koostatud vastavalt standardile EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon. Veevarustuse sisevõrkude lahendus:

- Kinnistul on veevõtukaev ja olemasolevas elamus veemõõdusõlm (edaspidi liitumispunkt) - Veetorustik liitumispunktist hoonesse teha PEH De32mm (Dn 25) plasttorust (veetorustiku materjalina kasutada

polüetüleentorusid PEH torud, mis peavad vastama standardile EVS-EN 12201. Veetorustike rajamisel kasutatavad PEH torud ja liitmikud peavad vastama min surveklassile PN10). Torud ja liitmikud ühendatakse põkk-keevis või elekterkeevisliitmikega. Elekterkeevisliitmike surveklass peab olema võrdne torude surveklassiga. Põkk-keevise ja elekterkeevise puhul tuleb järgida rangelt torutootjate juhiseid. Puurkaevust hoonesisese veemõõdusõlmeni teha terviktoruga, jätkumuhve maa sees mitte kasutada.

- Liitumispunkti avamisel tuleb tagada, et torustikku ei satuks pinnast, ehitusjäätmeid ega muud selleks mitte ette nähtud materjali. Kinnistu piirist kuni 1 m teha kaevetööd käsitsi.

- Vundamendist läbiviik teha 50mm hülsi sees, hülsi pikkus väljapool hoonet min 1m. Väljapool hoonet hülss sulgeda veetihedalt.

- Veetorustiku rajamissügavus peab olema 1,8 m toru peale. Juhul kui veetoru peale jääva täite paksus on väiksem kui 1,8 m, tuleb torustik nendes lõikudes soojustada. Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ettenähtud pinnasesse paigutamiseks, survetugevus min 180 kN/m2, maksimaalne soojusjuhtivustegur 0,04 W/mK.

- Veetorustik rajada 15cm tihendatud liivapadja sisse ja katta min 30cm liivapadjaga. Veetorustikust 0,3 m kõrgemale tuleb piki toru telge paigaldada sinine märkelint tekstiga VESI.

- Kõik eelpool kirjeldusest välja jäänud tööd ja materjalid peavad vastama kehtivatele ehitusnormidele ja nõuetele

- Peale liitumist ja torustike väljaehitamist tuleb tehtud tööd dokumenteerida, koostada teostusjoonised ja ehitaja poolt tööde aktid koos kasutatud materjalidega.

Hoone veemõõdusõlm on projekteeritud tehnoruumi, mis on soe, kuiv ja valgustatud ruum. NB! Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni ehitamine tuleb teha vastavat pädevust ja oskust omava ettevõtte või isiku poolt, teostatud tööd tuleb dokumenteerida. 3.3.3.2 KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK Olemasolevalt on kinnistule rajatud septiku süsteem koos kinnistusisese immutusalaga. Antud projektiga säilitatakse septik koos osalise torustikuga, kuid immutusala koos kontrollkaevuga likvideeritakse ning rajatakse nõuetekohane isevoolne biopuhastisüsteemi koos immutusega Luhasoo ojja. NB! Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni ehitamine tuleb teha vastavat pädevust ja oskust omava ettevõtte või isiku poolt, teostatud tööd tuleb dokumenteerida. PÕHJAVEE KAITSTUS Pilve kinnistu asub kaitstud põhjaveega alal (tumeroheline kaitstud, heleroheline suhteliselt kaitstud, kollane keskmiselt kaitstud, heleroosa nõrgalt kaitstud ja tumeroosa kaitsmata põhjaveega ala) PROJEKTEERITUD BIOPUHASTISÜSTEEMI ÜLDLAHENDUS Kinnistu on suurusega 19511m2 ning kogu biopuhastisüsteem mahub ära kinnistu piiridesse. Biopuhasti koos torustike ja immutusalaga rajatakse kinnistu põhja- ja läänepoolsesse osasse. Projekteeritud lahenduses kasutatakse omapuhastit Ecolife BioC5, mis mõeldud 2-5 inimese igapäevase heitvee puhastamiseks. Kinnistu kalded on hoonetest lõuna-lääne suunas, mis võimaldab biopuhasti rajada isevoolsete torustikega. Likvideeritud septiku imbväljaku torustiku algusesse paigaldatakse uus kontrollkaev K-1, kuhu tehakse projekteeritud hoone kanalisatsiooni väljaviik.

Kaevust K-1 tehakse edasiviik torusikuga De 110mm projekteeritud biopuhastisse BioC5 (1,14x3,01m) ja sealt edasi kontrollkaevu K-2 ja sealt omakorda edasi Luhasoo ojja. Enne kuivenduskraavi paigaldatakse voolurahustuseks 6m pikkune 110mm drenaažitoru. Kõik projektis esitatud biopuhasti süsteemi osad on tehaselised seadmed ja vastavad antud lahenduse nõuetele. Projekteeritud torustikud ehitada De110mm PP/PVC-torustikuga SN8. Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku eluiga on 40 aastat. Biopuhasti süsteemi torustik ja seadmed ehitada/paigaldada vastavalt tootjapoolse paigaldusjuhendi ja nõuete järgi. Paigalduse tohib teostada ainult vastavat pädevust ja oskusi omav ettevõte. Peale paigaldustöid tuleb ehitajal koostada tööde üleandmis/vastuvõtu akt koos täpse teostusjoonisega. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Biopuhasti süsteemi elektritoide võetakse projekteeritud elamu PJK-st eraldi kaitsme alt. BIOPUHASTI EcoLife BioC5 on Pipelife poolt toodetud reoveepuhasti, mis on mõeldud kuni 2-5 inimese igapäevase heitvee puhastamiseks. BioC5 biopuhasti sobib ideaalselt eramajadele, väikeettevõtetele kus puudub tsentraalse reovee käitlemise võimalus. Peale reovee puhastamist võib puhastatud vett juhtida imbväljakusse, imbtunnelisse, veekogudesse, vihmavee kanalisatsioonisüsteemi või kasutada tehnilise veena. EcoLife BioC5 biopuhasti töötab aktiiv muda protsessi toimel. Vastavalt eelprogrammeeritud töötsüklitele õhustatakse reovett ning reovesi on puhasti sees pidevas ringluses tagamaks parima võimaliku puhastustulemuse. Biopuhastisse ei ole vaja eraldi lisada bakterit, protsess hakkab pärast puhasti käivitamist ise tööle 48 nädala jooksul alates puhasti kasutuselevõtust. Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee reostusnäitajad peavad vastama Vabariigi Valitsuse määrus nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused. Reoveepuhasti asukoha valikul lähtuda Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2019a määrusest nr 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus. BIOPUHASTI TEHNILISED ANDMED – ECOLIFE BIOC5

- Puhasti mõõdud1140x3013mm, üldkõrgus 1714mm - Testitud reovee kogus 0,6 m3/päevas - Igakuine veetarbimine kuni 18m3 - Õhupump Hiblow HP-60 - Eelprogrammeeritud pumba elektroonika - Elektri tarbimine kuni 260 (308, kui kasutatakse fosfori eraldust) kWh/aastas

PUHASTUSE TULEMUSED BOD5 (biokeemiline hapnikutarve) 96,4% mg/l COD (keemiline hapnikutarve) 91,3% mg/l SS (heljavaine) 93,2% mg/l REOVEE KOGUS JA REOSTUSKOORMUS Kinnistu planeeritud reoveekogus aastaringselt on 0,3-0,5m3 ööpäevas ning reovee reostuskoormuseks on 0,3 kgBHT7/d ehk 5 ie. Projekteeritud biopuhasti koormuseks on reovee kogus 0,6 m3/d ja reostuskoormus 0,3 kgBHT7/d ehk 5 ie.

BIOPUHASTI PAIGALDUSE ÜLDLAHENDUS Biopuhasti paigaldada vastavalt tootjapoolse paigaldusjuhendi järgi, paigaldusjuhend lisatud projekti dokumentide koosseisu. Kõiki paigaldustöid (sh elektri, kaeve ja pinnasetööd) peavad teostama oma ala pädevad spetsialistid. Biopuhastit paigal dades on vaja järgida kõiki tööohutuse nõudeid, et vältida õnnetusi. Samuti peab olema hoolikas ning jälgima, et ladustamise, tõstmise, transpordi ja paigalduse käigus toodet ei kahjustataks. Biopuhasti paigaldatakse haljasala alla ning ankurdatakse vastavalt tootjapoolse juhendile. BIOPUHASTI TÕSTMINE Puhastil on tõstmiseks teenindusavade juures spetsiaalsed tõsteaasad. Kui soovite tõsterihmad paigaldada puhasti alt läbi, siis tuleb veenduda, et oleks välistatud nende nihkumine ning ohtliku olukorra teke. Metallist trosse ja kette tõstmiseks ümber puhasti panna ei tohi. BIOPUHASTI PAIGALDUS Kaevik tuleb kaevata igas suunas vähemalt üks meeter laiem puhasti gabariitidest. Täpsem mõõt selgub paigaldus koha geodeetilistest tingimustest. Oluline on, et ümber puhasti oleks piisavalt ruumi tagasitäite tihendamiseks ning ohutuks töötamiseks. Ohutute töötingimuste saavutamiseks on vajalik anda kaeviku nõlvale piisav nurk, et ei oleks varingu ohtu. Eriti raskete paigaldustingimuste korral tuleb kaevik toestada. Puhasti täpse paigaldussügavuse määrab hoonest väljuva kanalisatsioonitoru paiknemine maapinnas (kõrgused välja toodud joonisel ASENDIPLAAN). Kanalisatsiooni toru ja puhasti vaheline toru peab olema nõuetekohase languga. Standardselt on puhasti sissevoolutoru puhasti korpuse (silindrilise osa) põhjast 969mm kõrgusel. Juhul, kui hoonest väljuv toru on sellisel sügavusel, et teenindusluugid jäävad maapinna tasemest allapoole, on neid vaja pikendada. Pikenduste hankimiseks kontakteeruda puhasti müüjaga. Kui hoonest väljuv toru on maapinnale lähemal ning teenindusluugid jäävad maapinna tasemest oluliselt kõrgemale, võib neid lühemaks lõigata. Sellegi poolest peavad teenindusavade luugid ulatuma täies ulatuses üle maapinna, et vältida pinnavee sattumist puhastisse või seadmekaevu. Kaeviku põhi täita liiva kihiga, tasandada see siledaks ehk täielikult horisontaalseks ning tihendada. Aluskihi paksus peab olema vähemalt 250mm, soovitavalt 300mm. Kõrge pinnaseveetaseme puhul on puhasti nihkumise vältimiseks vajalik see ankurdada. Puhasti võib ankurdada nii täies ulatuses betoonplaadi või külgnevate „liiprite“ / betoonplokkide külge. Kummalgi juhul ei tohi puhasti toetuda otse betoonile, vaid nende vahele peab jääma tihendatud liiv. Ankurdusplaadi või liiprite täpne kaal tuleb konsulteerida projekteerijaga võttes arvesse paigalduskoha geoloogilisi tingimusi. Ankurdamisel peab kasutama ainult maaaluseks paigalduseks sobivaid rihmasid ning ühendusdetaile. Pärast kaeviku ettevalmistamist tõsta puhasti kaevikusse. Puhasti korpuse silindriline osa peab toetama täies ulatuses liivalusele (ilma tühimiketa) ning olema täiesti horisontaalselt st puhastit ei tohi paigaldada kalde alla. Vee isevoolseks liikumiseks vajalik kõrguse erinevus on projekteeritud puhasti sisse ja välja voolutorude vahele. TAGASITÄIDE Alustada 300mm kihtide kaupa kaeviku tagasitäitmist. Iga kiht tuleb eraldi tihendada. Kui jõutakse täitmisega puhasti sisse ja väljavoolutoruni, siis teostada vajalikud ühendused, tihendada torude ümbert ning jätkata tagasitäidet (kihtide kaupa tihendades). Puhasti sisse ja väljavooluühendused on mõõduga De110 mm. Jõudes seadmekaevu ühenduseni, paigaldada komplektis olevate detailide abil seadmekaev puhasti külge ning viia õhutorud seadmekaevu läbi puhasti ja seadmekaevu ühendustoru. Hoone elekt- rikilbist kuni seadmekaevuni paigaldada De50mm läbimõõduga kaablikaitsetoru ning ühendada see seadmekaevuga. Kui puhasti asub hoone elektrikilbist kaugemal kui ulatab standardne kaabel, siis võib kaablit jätkata nõuetekohase ühendusega ja kasutades välitingimustesse sobivat kolmesoonelist kaablit ristlõikega minimaalselt 1,5 mm2. Kaablit kuni puhasti sisse lülitamiseni mitte pingestada! Kindlasti tuleb tihendada ühenduste ja seadmekaevu ümbrus ning jätkata tagasitäidet kuni maapinna tasemeni.

Kaeviku tagasitäiteks sobib liiv, killustik, kruus. Tagasitäiteks ei tohi kasutada savipinnast, suuri kive ega lund või jääd sisaldavat materjali. Tagasitäite materjal peab olema tihendatav. Suurim osakeste suurus killustikus/kruusas 20mm. Paralleelselt tagasitäite teostamisega tuleb täita puhastit veega. TORUSTIKUD KANALISATSIOONITORUSTIKUD Kanalisatsioonitorustik rajatakse PVC või PP plasttorustikust rõngasjäikusega SN8 läbimõõduga De110mm. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike ehitamiseks tuleb kasutada standardile „RIL 77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ või temaga vähemalt võrdsele standardile vastavaid torusid. Kõikidel torudel peavad olema standardile vastavad märgistused. KINNITUSVAHENDID, TIHENDID, MÄÄRDEAINED Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad olema kuumtsingiga kaetud terasest. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2 seibiga. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611. Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid. Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele. TORUSTIKU PAIGALDUS Torustike rajamise asendiplaan on näidatud joonisel ASENDIPLAAN. Torustiku rajamisel tuleb lähtuda ka torustike valmistajatehase poolsetest eeskirjadest ja instruktsioonidest. TORUSTIKE SOOJUSTAMINE Projekteeritud torustik tuleb soojustada, kui sügavus maapinnast kuni isevoolse kanalisatsioonitoru ülemise servani on vähem kui 1,0 m. Torustiku kohale paigaldatava soojustusplaadi pikkus peab olema isevoolse kanalisatsioonitorustiku puhul nii pikk, et külmatee pikkus oleks vähemalt 1,2m ning survetorustike puhul 1,8. Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ettenähtud pinnasesse paigutamiseks, survetugevus min 180 kN/m2, maksimaalne soojusjuhtivustegur 0,04 W/mK. 3.2.4 EHITUSTÖÖDE ÜLDNÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISE AEG JA ARUANDLUS Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku tellija ja tööde teostaja vahelises lepingus. Tööde teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega. Tööde planeerimisel tuleb Töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. EHITUSTÖÖDE KORRALDAMINE Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks minimaalne. Ehituskaevikust väljakaevatav,

tagasitäiteks mittekasutatav materjal ja lammutatud ehitiste materjal tuleb koheselt ära vedada ja ladustada selleks ette nähtud kohas . OHUTUSE TAGAMINE JA LIIKLUSE KORRALDAMINE Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Kasutatavate liiklusmärkide kuju ja paigaldus peavad vastama kehtivale korrale. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna tähistamisest tulenevate kulutustega. Ehituskaevik tuleb piirata pideva, vähemalt 1 m kõrguse aiaga, mis on võimeline vastu võtma koormust 0,5 kN/m. Muud tüüpi piiretel (lint, postid vms.) võib olla hoiatav eesmärk näiteks ladustuspaiga tähistamiseks. Aia eemaldamine ehitustööde ajal on lubatud ehitustehnika läbipääsuks, vältides samal ajal kõrvaliste isikute ohtusattumist. Kogu ehitustööde teostamise perioodi vältel peab olema tagatud jalakäijate ohutu läbipääs piirkonnast. Jalakäijate tee ja ehituskaeviku lõikumisel tuleb ehituskaevikutest ülepääsuks paigaldada vähemalt 1 m laiused ajutised sillad käsipuude kõrgusega vähemalt 1 m. Liiklusvahendite juurdepääsu tõkestamisel kinnistule või mõnele muule objektile tuleb selle valdajat kirjalikult teavitada vähemalt 3 päeva ette. Vajaduse korral tuleb ette näha valvega parkimisvõimalus tööpiirkonnast väljaspool. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele. OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomule tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näiteks vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida ehitise valdajat. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näiteks olemasolevad veetorustikud, elektrikaablid, gaasitorustikud). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Tööde käigus likvideeritud või kahjustatud geodeetilise võrgu punktid tuleb peale tööde lõpetamist taastada. Taastamisest tulenevad kulud kannab tööde teostaja. Olemasolevad, säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber paigaldada olenevalt projekteeritud tee pinna kõrgusest. Tööde teostaja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega. ETTEVALMISTUSTÖÖD Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras. Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil (v.a. hoonete ühendustorustike hoonepoolne ots, mille asukoht tuleb täpsustada krundi või kinnistu valdaja või nende esindajaga).

TORUDE KÄSITSEMINE; TRANSPORT JA LADUSTAMINE Torusid tuleb käsitleda piisava ettevaatusega. Kukkumisel või viskamisel võivad torud kahjustada saada. Tuleb hoiduda toru või torurulli lohistamisest mõõda maad, sest torude välispind võib kahjustavaid kriimustusi saada. Torude transportimisel ja ladustamisel ehitusplatsil peab jälgima, et torud ei jääks püsivasse paindesse. Transportimisel ja ladustamise ajal peavad torude otsad olema kaitstud. Torusid tuleb transportida sirgel transpordialusel, kus ei tohi olla teravaid ääri ega muid torusid kahjustada võivaid esemeid. Tuleb vältida torude nihkumist transportimisel, kasutades nt võrku. Kui torusid teisaldatakse mehaaniliste tõstevahenditega, tohib kasutada vaid selliseid tõstetroppe ja muud varustust, mis ei kahjusta torusid. Torude ladustamise koht peab olema tasane. Soovitatav on hoida torusid transpordipakendis. Torusid tuleb kaitsta otsese päikesekiirguse eest. Toruliitmikke transporditakse ja hoitakse tootja instruktsioonide kohaselt. Temperatuuri alanedes plasttorude löögikindlus väheneb. Kui torusid tuleb transportida temperatuuril alla -15°C, peab järgima tootja antud spetsiaalseid juhiseid. Ladustamise aeg tuleks hoida võimalikult lühikene. Koheselt pärast tarvikute objektile saabumist tuleb need kontrollida ning vigastatud ja kõlbmatud tarvikud tuleb viivitamatult margistada ja kõrvaldada objektilt. KAEVETÖÖD Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise. Olemasolevate kaablite, torustike ja õhuliinide kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetus läheduses kaevetööde teostamine tuleb reeglina teha käsitsi. Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus. KAEVIKU KAEVAMINE Kaevikute kaevamistööde ulatus sõltub toru läbimõõdust ja pinnasest. Minimaalne kaeviku laius on 700 mm või torustiku läbimõõt +200 mm mõlemal pool toru. Kaevude kohal tuleb kaevik teha laiem, nii et kaevu serv jääb kaevu seinast vähemalt 200 mm kaugusele. Põhjendamatult laia kaeviku tegemist tuleb vältida, kuna see võib halvendada plasttoru külgtoetust. Talvetingimustes tuleb kaevikupõhi hoida külmumatuna. Kui võimalik, tuleb kaeviku põhi soojustada. Külmunud pinnas tuleb kaevikust eemaldada ning asendada tihendatud kuiva liivaga. Erilist hoolt tuleb kanda kaevikus oleva vee külmumise vältimiseks. Kaeviku kaevamisel tuleb järgida niivõrd, kui see on praktiliselt võimalik, etteantud suunda ja langu, tagamaks vajalikud mõõtmed kaeviku toestuseks ettenähtud kilpide ja toestuse paigaldamiseks, ning jätmaks piisavalt tööruumi. Kaeviku seinad tuleb rajada piisava nõlvusega või toestada, et oleks tagatud tööohutus ja välistatud lähedalasuvate rajatiste kahjustamine. Kaeviku küljed peavad olema ühetasased ilma oluliste sisselõigeteta pinnasesse. Kui sisselõige on siiski juhtunud, tuleb rakendada meetmeid tühemiku täitmiseks nii kiiresti kui võimalik või otsekohe pärast kaevikule toestuse paigaldamist. Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne tasanduskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui ka sügavusse. Valmis kaevatud kaevikust eemaldatakse lahtised kivid. 1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevata käsitsi. Vajalike käsitsi kaevamistöödega peab Töövõtja arvestama. Kõiki teisi tehnovõrke, mis avatakse kaevetööde ajal, tuleb korralikult toestada ja kaitsta vigastuste eest. Toestuse lahendus tuleb kirjalikult kooskõlastada tehnovõrgu valdajaga. Töövõtja vastutab kõigi olemasolevate rajatiste ja hoonete kaitsmise eest ning võimalike vigastuste eest, mis võivad tööde käigus tekkida. KAEVIKU TÄIDE Tasanduskiht Liikluspiirkonnas tuleb torude alla rajada tasanduskiht, mille paksus peab olema vähemalt 150 mm mõõdetuna toru alla. Materjalina kasutada liiva või kruusa, mille suurim fraktsioon on 20mm. Aluspinnas ja tasanduskihi materjal ei tohi olla jäätunud. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 95% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru pikkuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile.

Algtäide Algtäite materjal peab vastama samadele nõuetele, mis on esitatud tasanduskihi kohta. Algtäide peab ulatuma vähemalt 300 mm toru laest kõrgemale. Liikluspiirkonnas kasutatakse kõikide torude korral, väljaspool liikluspiirkonda < PN 10 torude korral fraktsiooni nõuetele vastavat liiva või kruusa. Väljaspool liikluspiirkonda võib survetorustikel > PN10 kasutada ka fraktsiooninõuetele vastavat moreenliiva või –kruusa, saviliiva või savi. Liikluspiirkonnas peab algtäite tihedus olema vähemalt 95%. Väljaspool liikluspiirkonda kehtib sama nõue erandiga torustikele > PN10. Toruümbruse pinnast võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva pinnasekihi paksus on vähemalt 300 mm. Teisi tihendusvõtteid kasutades peab kihi paksus olema vähemalt 150 mm. Lõpptäide Lõpptäite tegemisele võib asuda peale seda, kui on korraldatud vajalikud testimised ja nende tulemused heaks kiidetud. Lõpptäide teha täitepinnasega. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide pärast tihendamist jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele. Kaeviku toestust lammutatakse ja eemaldatakse vastavalt sellele, kuivõrd see on võimalik tööohutust järgides ja kaevise seinte püsivust ohustamata. Kaeviku toestus tuleb lammutada ja eemaldada nii, et see ei põhjustaks täite hõrenemist ega paigaldatud torustiku nihkumist. Kaevude, siibrite ja ventiilide ümber tehakse lõpptäide nende välispinnast vähemalt 0,5 m kaugusele sõreda mitte külmakerkelise pinnasega. VEETÕRJE EHITUSKAEVIKUST Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnasest ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel kaevikulõigul. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist. Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse torustikku tuleb kooskõlastada torustiku valdajaga. Avasängi juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest. Võimalikud kaasnevad kulud kannab tööde teostaja. KESKKONNA OSA Keskkonnakaitse üldised nõuded Pärast tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi. Ilma loata ei tohi ehitusplatsil hävitada puid ega muul viisil kahjustada ehitusplatsi looduslikke elemente. Kõik materjal, mis jääb järgi puude raiumisest või pügamisest, tuleb utiliseerida vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt. Ümberkaudseid puid ja ehitisi, mis ei asu tööpiirkonnas, tuleb kaitsta heakskiidetud meetoditega. Kaevetööd, mida teostatakse puule lähemal kui 2 m, tehakse käsitsi. Seejuures üle neljasentimeetrise läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda. Pärast trassi mahamärkimist ja enne kaevetöödele asumist tuleb trassi koridor koos Tellijaga üle vaadata. Puude ja haljastuse kaitseks tuleb teostatavad ehitustööd teha maksimaalselt nn. kinnisel meetodil. Ehitustööde perioodil kasutada kõrghaljastuse kaitseks tüvekaitseid. Väärtuslikele töötsoonis asuvatele puudele tuleb seada tarand ning vältida juurestiku kinnisurumist mehhanismide poolt. Töötsoonis ehitusmehhanismidele ette jäävatele puuokstele tellida arboristi poolt lõikus. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, peab Töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada Tellija ja asjassepuutuvat maaomanikku rahuldaval moel. Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed, kõnniteed ja muud alad hoida puhtana. Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. Tagasitäiteks sobimatu väljakaevatud pinnas tuleb ehitusplatsilt koheselt ära vedada ning käidelda legaalsel viisil. Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja legaalset käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav kontrollimiseks.

Töövõtja peab pidevalt korras hoidma ehitusplatsi juurdepääsuteed ja kõnniteed. Platsile, teedele ja kõnniteedele ei tohi ladustada muda ega ehitusprahti, need tuleb transportida koheselt selleks ettenähtud kohtadesse. Kuni lõpliku katte taastamiseni peab Töövõtja tolmamise vähendamiseks vajadusel kaevejälge kastma. 3.3.3.3 ELEKTRIVARUSTUS Kinnistul on olemasolev elektri liitumiskilp kinnistusisese masti küljes ja liitumine Elektrileviga. Projekteeritud hoonesse tuuakse toitekaabel olemasoleva elamu PJK-st eraldi kaitseme alt. Olemasolevast elamust projekteeritud hoone elektripaigaldise peakilpi (PJK) ehitab Tarbija uue oma vajadustele vastava liini. Liin tuleb markeerida aadressiga Elektrilevi liitumispunktis. Enne kaevetööde algust tuleb kaevetööd kooskõlastada Elektrilevi esindajaga ja vajadusel kutsuda esindaja objektile. Teemaal kaevetööde teostamist ei toimu, kõik kaevetööd tehakse tänavamaa haljasalal ja kinnistu sees haljasalal. Hoone PJK asub I korruse tehnoruumis, mis on piisavalt avar, kuiv ja soe ruum. Hoone sisene elektrivarustus ja nõrkvoolusüsteem lahendatakse vajadusel eraldi elektriprojektiga. Rühmaliinidena võib paigaldada hoones kõik toite ja tarvitiliinid, mis saavad toite jaotusseadmest „PJK“. Rühmaliinid teostada kaablitega mark PPJ, MMJ. Kõik rühmaliinid võib paigaldada süvispaigaldusena seinte ja lagede kandekonstruktsioonide külge (tüüppaigaldusviis A1). Vahelagedes võib kaableid paigaldada mõttelise otsekulgemisega-- horisontaalkulgemised seintes : lagedest allapoole 15 cm±10 cm, põrandast ülespoole 30 sm ±15 cm, köögis põrandast ülespoole 1m ±15cm, vertikaalselt seintes: seadmega ühisel mõttelisel vertikaalsel joonel või nurkadest kummalegi poole 15 cm ±15cm. Pistikupesade, nõrkvoolu- seadmete pesade, termostaatide, liitetooside kõrgus põrandast 30 cm ±10 cm, köögi töötasapinna pistikupesadel 100 cm ±10 cm, lülitite kõrgus põrandast 100 cm ±10cm. Niisketes ruumides tuleb pistikupesa või lüliti paigaldada vertikaalsihis mitte lähemale, kui: 60 cm vanni servast, 120 cm dušši sõelast (tsoon 3). Seadmetele lubatud kaitseaste ei tohi olla madalam ,kui IPX1. Tehasetootelise seadme nagu mullivann, aurusaun, pesumasin vms. toitekaabel peab olema paigaldatud ainult selle tarviti jaoks, ega tohi omada harupesa ega pikendusjuhet. Kõikides märgades ruumides ja õues peavad rühmaliinid olema kaitstud täiendavalt rikkevoolukaitse lülitiga, mille I-diff≤30 mA . Põrandaküttekaableid võib kasutada kogu ruumi ulatuses ,kui kaabel omab metallsukast kaitseümbrist. Õues kasutatavate seadmete kaitseaste peab olema IP 44 . Rikkevoolu kaitselüliti kasutamine on kohustuseks ka nende eluruumide pistikupesade liinides, mis on tavapäraselt kättesaadavad. ( Antud nõue ei laiene nende pistikupesade kohta, mille kaudu toidetakse eluruumides kohtkindlaid seadmeid ja pistikupesa on paigaldatud tavapäraselt mittekättesaadavalt.) Kütteseadmete ja valgustite asukoha valikul lähtuda nõudest, et soojuskiirgus ei liigkuumutaks ümbritsevaid pindasid ja et oleks tagatud vaba õhu liikumine. Süvistatud valgustite ja nende lisaseadmete kasutamisel jälgida, et lae taga oleks piisav tühi õhuruum ning seadmed ei liigkuumeneks. Vajadusel tutvuda seadme paigaldusjuhendiga. 3.3.3.4 SIDE Kinnistul puudub side maakaabel, vajadusel võib sidega ühinemise teha õhulevi kaudu. Riigitee 22185 Pangodi-Vissi teelt mahasõidu remondi ehitusalasse jääb side maakaabel, tööd sidekaabli kaitsevööndis on kirjeldatud punktis 3.2.1.1 EHITUSTSOON. 3.3.3.5 KÜTTESÜSTEEMID Hoone küttesüsteemiks on maaküttesüsteem, soojuspump võimsusega ~10kW. Antud süsteem lahendatakse vajadusel tootjapoolse tööprojektiga. Küttesüsteemi peaagregaat ehk soojuspump koos kollektoriga asub tehnoruumis, mis on avar ja soojustatud ruum. Hoone põranda betoonplaadi sisse paigaldatakse küttetorustikud (vundamendi ehituse etapi käigus). Torustike kontuuride jaotused määratakse vajadusel tootjapoolse tööprojekti järgi. Küttesüsteemi välikontuuri laotis tehakse kinnistu hoovipoolses osas. Hoone leiliruumis on elektriküttel keris, mis tuleb paigaldada vastavalt tootjapoolse paigaldusjuhendi ja nõuete järgi. Hoone avatud elutoas on puuküttel kamin, mis juhitakse Schiedel Rondo Plus T400 kivimoodulkorstnasse. Kamin ja korsten tuleb paigaldada vastavalt tootjapoolse paigaldusjuhendi ja nõuete järgi.

Küttekollete ja korstna paigalduse ja läbiviikude täpsemad nõuded ja kirjeldused tehtud seletuskirja TULEOHUTUSE osas. Antud projektiga pole teisi küttekoldeid ja korstnaid hoonesse ette nähtud. 3.3.3.6 VENTILATSIOON Hoonetesse on ette nähtud soojustagastusega ventilatsioon, võimsusega ~400-500m3/h. Antud süsteem lahendatakse vajadusel tootjapoolse tööprojektiga, peale paigaldustöid koostada teostatud tööde dokumendid ja nõuetekohased akteerimised. Ventilatsiooni peaseade asub tehnoruumis, mis on piisavalt avar, kuiv ja soe ruum. Ventilatsioonitorustik ruumidesse vedada lagede all ja pööningul fermide vahelt, kõik torud peavad olema isoleeritud min 30mm kivivilla kattega. Puistevilla paigaldusel peavad kõik torud jääma puistevilla kihi sisse. Õhuvahetuse lisa hoones tagatakse akende/uste avamisega. Köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. 3.3.4 ENERGIATÕHUSUS Hoonetele on koostatud simulatsioonil põhinev energiamärgis. Energiatõhususe miinimumnõuded Alused:

- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 “Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” - Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.01.2019 määrus nr 58 “Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika”

Ehitatavate hoonete energiatõhususearv ei tohi ületada üksikelamutes köetava pinnaga kuni…220 m² 165 kWh/a*m² ja oluliselt rekonstrueeritavates üksikelamutes 185 kWh/a*m² Ehitatavate hoonete energiatõhususearv ei tohi ületada üksikelamutes köetava pinnaga 120….220 m² 140 kWh/a*m² ja oluliselt rekonstrueeritavates üksikelamutes 160 kWh/a*m² . Ehitatavate hoonete energiatõhususearv ei tohi ületada üksikelamutes köetava pinnaga 220 m² ja enam 100 kWh/a*m² ja oluliselt rekonstrueeritavates üksikelamutes 140 kWh/a*m². Energiatõhususarvu arvutamiseks summeeritakse tarnitud energia ja energiakandjate kaalumistegurite korrutised. Suvise ruumitemperatuuri loetakse täidetuks, kui ruumitemperatuur ei ületa elamutes rohkem kui 150 kraadtunni võrra ajavahemikul 1. juunist 31. augustini. Ruumide ülekuumenemise vältimiseks tuleb eelistada ehituslikke lahendusi (päikesekaitse, klaaspindade vastav suurus ja suund, tarindite massiivsus) ja ruumide tuulutamist. §11 Suviste ruumitemperatuuride nõuded (5) Suvist ruumitemperatuuri väikeelamutel ei pea tõendama simulatsiooniarvutustega, kui kagu(135°) ja lääne (270°) ilmakaarte vahele jäävad aknad vastavad määruse tingimustele: 1) avatavate akende tuulutusasendi aktiivpindala on suurem kui 10% 2) akende pindala osakaal fassaadi pindalas on väiksem kui 40% 3) akende osakaal fassaadis ja päikesefaktori korrutis on väiksem 0,2 4) akende pindala ruumide põranda pindalasse on väiksem kui 0,15

Hoonete välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud. Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei või piirete soojusjuhtivus üldjuhul ületada väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta. Väikemajade soojustuse valikul võib aluseks võtta järgmised lähteandmed:

- välisseinte soojajuhtivus 0,12-0,22 W/(m2K) - katuse soojajuhtivus 0,1-0,15 W/(m2K). - akende ja uste soojajuhtivus 0,6-1,1 W/(m2K)

Tehnosüsteemid tuleb paigaldada nii, et oleks tagatud nende pikaajaline ja efektiivne töötamine optimaalses tööpiirkonnas. Hoonete energiavarustus peab olema energiatõhus. Hoonetes paigaldatakse üldjuhul üks soojusallikas.

3.4 TULEOHUTUS 3.4.1 TULEOHUTUSELE ESITATAVAD NÕUDED 3.4.1.1 ALUS- JA NORMDOKUMENDID Hoone tuleohutuse osas on lähtutud:

- SM 1.03.2021 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ - SM 18.02.2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ - Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a. määrusega nr 97 “Nõuded ehitusprojektile”.

Normdokumendid: 1. EVS 812-2:2014/AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid 2. EVS 812-3:2018/AC:2018 – Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid 3. EVS 812-6:2012/AC:2016/A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus 4. EVS 812-7:2018 – Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

3.4.2 TULEOHUTUSE KIRJELDUS Hoonete kasutusviis:

- I kasutusviis - Elamu (11101 Üksikelamu) - Tulepüsivusklass TP3

Tuleohutuskujad ja tuletõkkesektsioonid: - hoone asukoht on projekteeritud vastavalt projekteerimistingimuste nõuetele ja tuleohutuskujasid arvestades.

Kinnistu asub sissesõidutee poolses osas riigitee 22185 Pangodi-Vissi 30m teekaitsevööndis, hoone on projekteeritud teekaitsevööndis väljapoole ehk kinnistu sisehoovi poole, kaugus riigiteest 48m

- tagatud on hoone tuleohutuskuja 4m naaberkinnistute piiridest, lähim naaberkinnistu piir on Tootsi kinnistu (28201:005:0051) kaugusega 38,6m

- tagatud on hoone tuleohutuskuja 8m naaberkinnistute hoonetest, lähim naaberkinnistu hoone on Luhasoo kinnistul (28201:008:0149) asuv elamu kaugusega ~218m

- käesoleva projektiga ei rakendu naaberkinnistutele täiendavaid hoonestuspiiranguid ega tuleohutuskujasid

Tuletõrje juurdesõiduteed hoonetele ja sissepääsudele: - kinnistul on olemasolev tugeva kattega sissesõidutee riigitee 22185 Pangodi-Vissi teelt, sissesõidutee laius on

vähemalt 3,5m (projekteeritud sissesõidutee pikendus ja mahasõit kinnistule on 4,0m) - sissesõiduteelt pääseb otse kinnistusisesele parkimisalale ja hoone peasissekäiguni - hoone peasissekäik tuleb II korruselt - hoone peasissekäik asub sissesõidutee/parkimisala suunas ehk hoone põhjapoolsel küljel (joonis ELAMU VAADE CD

vaade D), on kergesti ligipääsetav parkimisala kaudu, peasissekäigu kohal on avatud varikatus Konstruktsioonide ja kogu hoonestiku tulepüsivust iseloomustavad näitajad:

- tulepüsivusklass TP-3 - eripõlemiskoormus <600 MJ/m2 - kandekonstruktsioonide tulepüsivusaeg – nõue puudub - tuletõkkesektsioonide tulepüsivusaeg – nõue puudub

§ üldjuhul seinad ja lagi D-s2,d2 (sisepinna väiksemaid osi võib katta klassifitseerimata materjalidega)

§ hoone välissein D-s2,d0 § hoone välisseina soojustusmaterjal D,d0 § katusekate – Broof(t2-t4) § terrass DFL-s1 § rõdu DFL-s1 § õhutuspilu välispind D-d2 § kaablite tuletundlikkus Dca-s2,d2,a2

- tehnilise ruumi pindadele esitatavad tuletundlikkuse nõuded § sein, lagi B-s1,d0 § põrand DFL-s1

Evakuatsioonilahendus, sealhulgas evakueeritavate inimeste arv, evakuatsiooniteede arvutus, trepikodade iseloomustus, hädaväljapääsud:

- inimeste arv – alla 30 - evakuatsiooniteede arvutus – evakuatsioonitee maksimaalpikkus ei ületa 30m ning umbalast 15m - trepikodade iseloomustus – I-II korrusel on avatud trepihall - hädaväljapääsud – avatavad aknad, mille valgusava kõrgus on vähemalt 60 cm ja laius 50 cm - evakuatsioonitee laius (kahekorruseline maja) min. 0,9m

Pääsud keldrisse, pööningule, katusele: - pääs keldrisse – hoonel puudub kelder - pääs pööningule – hoone II korruse koridoris (ruum nr 4) asuva treppluugi kaudu, luugi suurus 0,7x1,2m (joonis

ELAMU II KORRUSEPLAAN) - pääs katusele – pääs katusele on maa peale paigaldatava redeli kaudu - pääs korstnani – hoone katusele (hoone tagaküljel, joonis ELAMU VAADE CD vaade C ja joonis ELAMU KATUSE PLAAN)

paigaldatud katuseredeli kaudu, korstna ees on katusesild Ventilatsioon ja kütteseadmete tuleohutus:

- ventilatsiooni tuleohutus – soojustagastusega ventilatsioon, peab vastama EVS 812-2:2014/AC:2018 nõuetele - küttesüsteemi tuleohutus – hoone küttesüsteemiks on maasoojuspump, leiliruumis on elektriküttel keris, elutoas

on puuküttel kamin koos T400 kivimoodulkorstnaga. Küttesüsteem peab vastama EVS 812-3:2018 nõuetele - maaküttesüsteem peab olema paigaldatud vastavalt tootjapoolse paigaldusjuhendi ja nõuete järgi - leiliruumi elektriküttel keris peab olema paigaldatud vastavalt tootjapoolse paigaldusjuhendi ja nõuete järgi - elutoas asuv kamin on juhitud Schiedel Rondo Plus T400 kivimoodulkorstnasse, kamin ja korsten peab olema

paigaldatud tootjapoolse paigaldusjuhendi ja nõuete järgi - korstna läbiviigu paksus vahelae osas on 28cm, pööningu vahelae osas 25cm ja katuse väljaviigul 25cm.

Põlevmaterjalist ehitusosad tuleb Schiedel Rondo Plus T400 kivimoodulkorstna välispinnast vastavalt toojapoolse paigaldusjuhendi järgi eraldada kivivill isolatsiooniga min 5cm, mahukaaluga min 100 kg/m3 (kui korstna välispinna temperatuur ei tõuse üle +80ºC), paakumistemperatuuriga vähemalt 900ºC. Puistevilla osa eraldada korstnast samuti min 5cm kivivilla isolatsiooniga, kõrguslikult min 10cm üle soojustuse pealmise kihi. Korstna varjatud tööde kohta tuleb koostada vastavad aktid

- korsten peab ulatuma katusekatte pinna või muude ehitisosade suhtes nii kõrgele, et oleks tagatud küllaldane tuleohutus ja tõmme, kuid mitte vähem kui 80cm

- küttekolded ja nendega ühendatud suitsulõõrid peavad olema hoone muudest tarinditest soojuslikult isoleeritud. Küttekolle või selle osa ei tohi olla hoone kandetarindiks

- küttekoldega ruumis mitte ladustada põlevmaterjali - ukseta küttekollete ohutuskuja küttekolde ees paiknevate põlevmaterjalist ehitusosadeni on 150cm. Ohutuskujad

ei kehti küttekollete ees oleva põlevmaterjalist põranda kohta. Põrand kaetakse tihedalt põranda ja küttekoldega liituva metall-lehega või põlevmaterjalist põrandakate asendatakse mittepõlevaga

- uksega küttekolde puhul on kaitsev ala vähemalt 10cm uksest kummalegi poole ning vähemalt 40cm selle ees. Lahtise küttekolde puhul ulatub ohutuskuja vähemalt 15cm kolde ava külgedele ja 75 cm selle ette kolde esiservast mõõdetuna

- puhastamiseks vajalikud tahmaluugid paigaldatakse püstlõõri jalamisse ja lõõride käänukohtadesse nii, et suits ei põrkaks otse neisse. Luukide alumine serv jääb põlevmaterjalist põrandast vähemalt 5cm kõrgemale, luukide ette ja jäetakse vähemalt 60 cm vaba ruumi. Väiksemaks tahmaluugi suuruseks on 65x130mm

- köögi rajamisel - köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid

- antud projektiga ei ole hoonesse teisi küttekoldeid ja korstnaid ette nähtud Ehitistele rakendatud tuleohutusklassid ja tulekaitseseadmed:

- tuleohuklass – tegemist ei ole tööstus- ega laohoonetega - tulekaitseseadmed – nõue puudub - paigaldada autonoomne suitsuandur ja vinguandur küttekoldega ruumi ehk elutoa/trepihalli osasse - tuletõkkesektsioonid – nõue puudub - avatäidete ja läbiviikude tulepüsivusajad – nõue puudub

Automaatsete tulekahjusignalisatsiooni-, tulekustutus-, piksekaitse- ja suitsutõrjesüsteemide olemasolu ja nende iseloomustus: - tulekahjusignalisatsioon – autonoomne tulekahjusignalisatsiooni andur paigaldada esimesele korrusele. - piksekaitse – ei ole nõutav - suitsutõrje – suitse eemaldamiseks kasutatakse ruumi ülemises kolmandikus paiknevaid, kergesti avatavaid või

purustatavaid aknaid ja luuke, samuti ka kõrgeid ukseavasid 3.4.3 TULETÕRJE VEEVARUSTUS

- Pilve kinnistu asub haja-asustuse alal, lähimad hooned on kaugemal kui 40m, lähim naaberkinnistu hoone on Luhasoo kinnistul (28201:008:0149) asuv elamu kaugusega ~218m. Projekteeritud hoone jaoks eraldi veevõtukohta rajama ei pea

- lähim tuletõrje kustutusvesi, mis tagab kustutusvee normvooluhulga min. 10 I/s 3h jooksul (vastavalt EVS 812- 6:2012/AC:2016/A2:2017 – Ehitise tuleohutus: Tuletõrje veevarustus), saadakse Kaarna kinnistul (28201:008:0579) olevast tuletõrje veevõtukohast VVK 6092, kaugus Pilve kinnistust ~573m

3.5 JOONISED 3.5.1 PROJEKTEERITUD HOONE

1. ASENDIPLAAN AE-1 2. ELAMU VUNDAMENDI PLAAN AE-2 3. ELAMU PÕHIPLAAN AE-3 4. ELAMU II KORRUSE PLAAN AE-4 5. ELAMU KATUSE PLAAN AE-5 6. ELAMU VAADE AB AE-6 7. ELAMU VAADE CD AE-7 8. ELAMU LÕIGE 1-1 AE-8 9. ELAMU VÄLIMISED AVATÄITED AE-9

3.6 TÄIENDAVAD NÕUDED

- Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 3 14.02.2020 “Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded”)

- Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3 päeva enne töödega alustamist “ehitamise alustamise teatis”. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust (ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1))

- Ehitiste valmimisel taotleda kasutusluba Koostas: Taavi Tuisk

2._EH24053_EP_AS-4-01_v01_asendiplaan.pdf

Kaevu hooldusala R-10m

Olemasolev veevõtukaev

V11

V11 V

11 V

W 11

1 2 3

A ±0.00=108.90

II korrus = 111.88

W 11

I J

4 56

10 11 13 14

15 16

17 18

1920

21 22

109.00 111.68

110.77 111.68

111.08 111.68

108.74 108.60K11

K11

K11 K11 K11 K11 K11

Voolurahustus drenaažitoru de110 6m

BIOPUHASTI BIOC5 1,14x3,01m

maapind 106.89 puhasti peale 106.49 sisseviik põhi 106.30 puhasti põhi 105.35

Kontrollkaev K-1 Ø400/315

De110 L - 23,3m

De110 L - 9,0m

Kontrollkaev K-2 Ø400/315

2425

26 Immutamine

isevoolsesse ojja

48 30

Luhasoo oja ranna või kalda piiranguvöönd 10m

Luhasoo oja ehituskeeluvöönd 25m

R-6m

RISTUMISKOHA ASUKOHT RIIGITEE 22185 PANGODI-VISSI TEE KM 2,067

R -6m

0,5 4

0,5KINNISTUSISESE KRUUSATEE LAIENDUS RIIGITEE MAHASÕIDU

LIITUMISEKS

EHITUSTÖÖD SIDE KAITSEVÖÖNDIS ON KIRJELDATUD PROJEKTI SELETUSKIRJAS

TINGMÄRGID PROJEKTEERITUD ELAMUA PROJEKTEERITUD PARKEPLATSP PROJEKTEERITUD PRÜGIKONTEINERJ PROJEKTEERITUD KOMPOSTERI

OLEMASOLEV KINNISTUTE PIIR OLEMASOLEV HALJASALA

OLEMASOLEV SISSESÕIT KINNISTULE

PROJEKTEERITUD PEASISSEPÄÄS HOONESSE PROJEKTEERITUD SILLUTISKIVIPLATS

OLEMASOLEV LEHTPUU OLEMASOLEV VILJAPUU OLEMASOLEV OKASPUU OLEMASOLEV PÕÕSAS VÕI PÕÕSASTIK

OLEMASOLEV LIITUMISPUNKT - ELEKTERE

OLEMASOLEV TUGEVA KATTEGA TEE

PROJEKTEERITUD SULETUD HOONEOSA

K11 PROJEKTEERITUD KINNISTUSISENE KANALISATSIOONITORUSTIK

W11 PROJEKTEERITUD KINNISTUSISENE ELEKTRI MAAKAABEL

S OLEMASOLEV SIDE MAAKAABEL

OLEMASOLEV ELEKTRI MP ÕHULIINI KAITSEVÖÖND TELJEST OLEMASOLEV ELEKTRI MP ÕHULIIN

OLEMASOLEV SIDE MAAKAABLI KAITSEVÖÖND 1M TELJEST

K OLEMASOLEV KANALISATSIOONITORUSTIK

OLEMASOLEV TEEKAITSEVÖÖND 30M

PROJEKTEERITUD BIOPUHASTI KUJA 5M

PROJEKTEERITUD AVATUD HOONEOSA (varjualused) PROJEKTEERITUD TEHNOSÕLMEDE ASUKOHT HOONES

V11 PROJEKTEERITUD KINNISTUSISENE VEETORUSTIK

PROJEKTEERITUD MAAKÜTTE VÄLIKONTUURI LAOTIS LIKVIDEERITAV OLEMASOLEV HALJASTUS

PROJEKTEERITUD KILLUSTIKKATTEGA TEE

V OLEMASOLEV VEETORUSTIK

OLEMASOLEV ELEKTRI MP ÕHULIIN

OLEMASOLEV SEPTIKK

LIKVIDEERITAV KIIK

LIKVIDEERITAV SEPTIKU IMBVÄLJAKK

PROJEKTEERITUD BIOPUHASTI HEITVEE KUJA R-10M

PROJEKTEERITUD TAASTATAV MAHASÕIT - PURUKRUUSKATE PROJEKTEERITUD TUGIPEENAR - KRUUSALUS

OLEMASOLEVA RIIGITEE TELGJOON PROJEKTEERITUD TEE TELGJOON

PROJEKTEERITUD HORISONTAAL111.60

PROJEKTEERITUD HOONE TEHNILISED NÄITAJAD

1. EHITISEALUNE PIND M2 205,4 2. SULETUD NETOPIND M2 259,6 ELURUUMI PIND M2 240,1 TEHNORUUMI PUND M2 3,0 ÜLDKASUTATAV PIND M2 16,5 3. KASULIK PIND M2 259,6 4. KÖETAV PIND M2 243,1 5. PIKKUS M 21,5 6. LAIUS M 12,1 7. KÕRGUS M 7,5 8. ABSOLUUTNE KÕRGUS M 118.0 9. MAHT M3 1363 10. MAAPEALSETE KORRUSTE ARV 2 11. MAA-ALUSTE KORRUSTE ARV 0 12. TUBADE ARV 5 13. TULEPÜSIVUSKLASS TP3

PROJEKTEERITUD HOONE KOORDINAADID X Y

1. 6453274.86 653308.37 2. 6453274.86 653305.37 3. 6453276.36 653305.37 4. 6453276.36 653302.37 5. 6453274.86 653302.37 6. 6453274.86 653299.37 7. 6453271.36 653299.37 8. 6453271.36 653298.87 9. 6453271.36 653297.37 10. 6453261.36 653297.37 11. 6453261.36 653298.87 12. 6453261.36 653299.37 13. 6453257.86 653299.37 14. 6453257.86 653300.87 15. 6453254.86 653300.87 16. 6453254.86 653306.87 17. 6453257.86 653306.87 18. 6453257.86 653308.37 19. 6453262.36 653308.37 20. 6453262.36 653309.37 21. 6453270.36 653309.37 22. 6453270.36 653308.37

HALJASALA KATENDI TAASTAMINE Kihi nimetus Paksus

Murukülv külvinorm 20-30 g/m2 Kasvupinnas min h=15 cm

Tihendatud mineraalne täitepinnas (k≥0,5 m/ööp)

BIOPUHASTI JA KONTROLLKAEVUDE KOORDINAADID X Y

23. 6453280.53 653290.85 24. 6453281.67 653290.84 25. 6453281.64 653287.83 26. 6453280.50 653287.84 K-1 6453274.09 653296.40 K-2 6453281.05 653286.83

MÄRKUSED

- ALUSENA ON KASUTATUD KOBRAS OÜ POOLT KOOSTATUD TOPO-GEODEETILIST ALUSPLAANI TEHNOVÕRKUDEGA, TÖÖ NR 2023-334, 19.01.24

- KÕIK KAEVETÖÖD OLEMASOLEVATE RAJATISTE (ELEKTER, VESI, KANALISATSIOON, DRENAAŽ) KAITSETSOONIDES TULEB KOOSKÕLASTADA RAJATISTE OMANIKEGA, VAJADUSEL KUTSUDA OBJEKTILE OMANIKE ESINDAJA, TEOSTADA RAJATISTE MAHAMÄRKIMISED. VAJADUSEL TAODELDA KAEVETÖÖDEKS KAEVELUBA KOHALIKULT OMAVALITSUSELT.

OBJEKTI NIMETUS JA AADRESS

JOONISE NR.

STAADIUM

MÕÕTKAVAASENDIPLAAN

AE-1

ELAMU PROJEKT Pilve, Kavandu küla, Kambja vald,

Tartumaa

Tehniline teostus Taavi Tuisk

OKT 2024 KUUPÄEV

JOONISE NIMI

TELLIJA Reedik Mägi

TÖÖ NR. EH24053

M 1:500

Projektijuht Taavi Tuisk

Tel. 518 8987 MTR EEP004179

Reg.nr. 12783480 Võsa tn 33-16, Rapla

[email protected]

12 38,6

21 ,5

Vastutav spetsialist Piret Kivi

Pilve kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 21.11.2025

Meie 04.12.2025 nr 7.1-2/25/13709-4

Pilve kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Kambja valla Kavandu küla

Pilve kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 496630).

Kinnistu (28201:008:0165) asub riigitee nr 22185 Pangodi-Vissi tee (edaspidi riigitee) km 2,00-

2,17 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse eluhoone (EHR kood nr 121442087) ehitamiseks „Pilve Kavandu küla Kambja

vald Tartumaa. Elamu projekt“ (peaprojekteerija Mereno Ehitus OÜ, töö nr EH24053)

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 25.08.2025 nr 7.1-2/25/13709-2.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Ristumiskoht riigitee nr 22185 Pangodi–Vissi tee km 2,067 peab olema remonditud, s.t

katte kahjustunud osad peavad olema asendatud samaväärsega (kruusaga), enne kui

esitatakse Pilve kinnistule mistahes ehitusloa kohustusega ehitise või rajatise ehitamise

alustamise teatis. Kasutusloa taotlusele tuleb lisada fototõendid ristmiku remondi kohta.

2. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.

3. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

4. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

1. EH24053_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

2. EH24053_EP_AS-4-01_v01_asendiplaan

Rita Źereen

5120275, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
EHR- Tartu maakond, Kambja vald, Kavandu küla, Pilve kinnistu elamu ehitusloa taotlus, menetlus nr 496630	21.11.2025	3	7.1-2/25/13709-3	Sissetulev kiri	transpordiamet	Kambja Vallavalitsus
Kiri	25.08.2025	1	7.1-2/25/13709-2	Valjaminev kiri	transpordiamet	Kambja Vallavalitsus

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed