Riigikogu liikme arupärimine

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 05.12.2025 / 2-2/15-865 ; Riigikantselei / 05.12.2025 / 7-1.1/25-02235

Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme Kalle Grünthali arupärimine justiits- ja digiministrile (AP 865)

Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu esimehele kirjalikult, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab.

Tähtaeg: 26.01.2026

Lisainfo: Prokuratuuri kohta.

Kontroll: Heili Tõnisson

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 05.12.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655  

.

Liisa-Ly Pakosta 02.12.2025

Justiits-ja digiminister

ARUPARJMINE

Prokuratuurist

Austatud Justiits-ja digiminister

Reformierakomia auesimees fling pikaajalise kogemusega poliitik Sum Kallas on oelnud järgmise fraasi:

,,Demokraatiat pole olemas, kul sellepa manipuleerivad ôiviskaitseorpanid”.

Igati Oige märkus, sest meil Ofi kahjuks Oiguskaitseorgan mmega prokuratuur, kes ei järgi seadusi ja tufifleb ennast täiesti karistarnatult.

Kuigi ProkS § 9 Ig I jürgi teostab teenistuslikku jarelevalvet prokuratuuri tile Justiits- ja Digirninisteerium prokuratuuri osas seda ei rakendata. Uheks pObjuseks soovimatus, sest Prokuratuur vOib lihtsalt Uhel hetkel kofitrollija suhtes algatada krirninaalmenetluse. Tapselt rm nagu juhtus Kalle Laanetiga. Distsiplinaarmenetluse algatamise soov lOppes kohtu alla andmisega.

Selline olukord on aga lubamatu fling sarnaneb NSVL aegse korraga, kus ,,organid” olid puutumatud ning oma naha paästmise hirmus. ei soovinud keegi vabatahtlikult nendega tegelema hakata.

Sun ka moned faktivaited.

1. Prokuratuuriseaduse § 30 Tegevuspiirangud Ig 2 alusel Riigi peaprokuror ei tohi ofla vaijaspool ametikohustusi Uhelgi muul valitaval vöi nimetataval ametikohal. Riigi peaprokuror peab viivitamata teavitama valdkonna eest vastutavat ministrit kirialikult, kui ta tegeleb vOi kavatseb tegeleda valjaspool ametikohustusi toolepingu vOi teenuste osutamise lepingu alusel, ettevOtjana yOu taisosanukuna täis- vOi usaldusUhingus vOi juriidilise isiku juhtimis- vOi kontrollorgani ljjkmena. Ametikohustusi mOistetakse kaesolevas paragrahvis korruptsioonivastases seaduses antud tahenduses.

Vaatamata selle seaduse noudele jättis Riigi endine peaprokuror Andres Parmas selle tegemata, olles rahvusvahelise kriminaalkohtu ohvrite abistamise usaldusfondi noukogu Iiige ja

(a

sihtasutuse luridicum nôukogu liige, kuigi Prokuratuuriseaduse j argi pidanuks mOlemaks tegevuseks Justiitsministeeriumilt luba kusima. Lisaks oh ta oil veel ka Iektor Tartu CJlikoolis.

Järelevalve organi poolt mitte flhtcgi reageeringut.

2. 14.06.2022 Riigikohus Kriminaalkolleegium 1-20-1208 Eesistuja Paavo Randma, liikmed Velmar Brett ja Hannes Kiris

Link riigikohtu otsusele https://rikos.rik.ee/?asjaNr=1 -20-1208/172

RHGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOIITUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

ohtuasja Dumber 1-20-1208 )Isuse kuupäev 14.junni 2022 ohtukoosseis Eesiswja Paavo Raudma, liikined Velinar Brett ja Hanties Kiris obtuasi Kriminaalasi K. K. sundistuses KarS § 184 Ig 2 jaM. R-i suadisnises KarS § 184 Ig 2 p-de I ja 2j&gi ‘aidlustaIud kobtulabend Talliuna Ringkonnakohtu 7. detsembri 2021. a otsus aebuse esitaja ja kaebuse lilk Prokuratuur. esindaja Riigiprokuratuuri riigiprokurUr Valiur Veile. kassatsioon reised kassatsioonimenelluse pooled K. K. kailsja vandeadvokaat Silver Reinsaarja M. R-i kailsja vandeadvokaat Oliver Naas %sja Ilibivantatnise kuupäev ja vii IS. tuai 2022, kirjalik menetlus

KokkuvOtteks: kriminaalnienetluses riigiprokurorid:

• Esitasid valeandrneid, • voitsisid menetlusdokumente, • kasutasid voitsitud menetlusdokurnente, • takistasid teadvalt menetlusosalise kohtueelsele menetlusele ilmumist.

bid kunstlikult toendeid ehk moonutasid kriminaalasjas tegeiikke asjaolusid.

Järelevalve organi poolt mitte flhtegi reageeringut.

3. Ringkonnakohtu 09.05.2022 otsus Marti Kuusiku juhtumis tunnistas ringkonnakohus prokuratuuri jAlitustoiiningu ba Oigusvastaseks.

Ringkonnakohus leidis. et Ukski prokuratuuri pobjendustest ei ole piisav selleks, et jaatada jälitustoiminguks ba audmise valtimatut vajalikkust, mistOttu on maakohtu otsustus tunnistada Viru Rinkonnaprokuratuuri 02.05.2019 jälitustoimingu luba Oigusvastaseks, oige.

Järelevalve organi poolt mitte ühtegi reageeringut.

4. 29. september 2022 TaIlinna abilinnapea Eha VOrk kohtukaasus

Prokuratuur suUdistab EIia Vorku valetitluste andmises Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern läks lubamatu tOendiga IiiaIe. ,,Pern kangekaelselt survestas kohtunikku nOustuma lubamatu toendi kasutamisega. Juhtiv riigiprokuror teadis ise väga hasti, et kohus ei saa esitatavat toendit vastu vOtta, sest seda keelab otsesOnu seadus, kuid ta pUudis kangekaelselt kohut survestada seda siiski tegema.”

Kohtuotsuses todeb kobtunik, et kuigi pealtkuulatud kOne oh tunnistatud lubamatuks toendiks, sai kOne sisu Perni tegevuse tulemusel ometi kohtuistungil avalikuks.

Prokuratuur kaebas ringkonnakohtusse ja pOrus nn valeutluste andmise suudistusega, Eha york mOisteti Oigeks. Kohus: On raske mOista, miks riik sehlisel viisil enda kodanike vastu sUudistusi konstrueerib.”

Järelevalve organi poolt mitte flhtegi reageeringut.

5. Kohtuuik Eveli Vavrenjuki (pankrotihaldur Sirje Tad, advokaat 01ev Kuklase jne) juhtum

MA ARU S

Kohas Harju Maakohus Tallinna kohtwiiaja

M*äru,e tegemlie sag ja koht 22.102021

Krlmiiiaalasja number 1-21-4033 (19913000019)

Kobtunik Janika Kallin

Kobtuistungi sekr.tgr Maive Aim

Kriminaala,l oU Advokaadiburoo Kukiase St Partuerid saudistusca karistusseadustiku (KarS) 298 Ig 3 jiirgi, Mirko Vavrenjuki soUdistuses KarS §-de 209 Ig 2 p 4 25 Ig I jArgi, Mark Vavrtnjuki soudistuses KarS §-de 209 Ig 2 p 4 - 25 Ig I jargi, Evcli Vavrenjuki suudisluscs KarS §-de 294 Ig I, 209 Ig 2 p4 25 Ig 1,294 Ig 2 p1.2,157’ Ig 2jRrgi, Sitje Tacla sUfldistuses KarS §-de 298 Ig I, 209 Ig I jargija Olavi Kuklasc sutidisluses KarS 298 Ig 2 p I j5rgi

Prokuror Taavi Pem

22.10.2021 Harju Maakohus - juhtiv riigiprokurör Taavi Pern

• rikkus kahtlustatava kaitseOigust ja survestas kahtlustatavat,

• vassis kohtule ning

• rikkus kahtlustatava omandiOigust.

Riigiprokuror Taavi Perni taandamine kriminaalasja menetlusest

T. Pern survestas B. Vavrenjukki ametist lahkuma 01.11.2019 parastlOunal toirnunud ve-stiusel kus ci osalenud suudistatava kaitsja. T. Pern viis vestluse labi teadlikult ajal, mu B. Vavrenjuki kaitsja eli hoivatud.

T. Pern rikkus kafitlustatava kaitseOigust, kaitus ebacetiliselt ja -professionaalselt. An’estades selle öiguse kaalukust kriminaalmenetluses ja prokurori kohustust tagada kohtueelscs menetluses inimesele kaitseöigus, ei ole rikkumine tähtsusetu.

T. Pern esitas B. Vavrenjuki tegevuse kohta menethisdokumentides ebaGigeid vaiteid. T. Pern vjjtas kobtule esitatud vara arestimise taotluses maksumenetlusele, mida ci eksisteerinud.

Kohus märgib, Ct taunitav on see, et prokurör oma viga ci tunnistanud, seda üritati ilustada ja kinni mätsida. T. Pern on kohtulc vassinud.

T. Pem jättis E. Vavrenjukile tagastamata menetlustoimingute kaigus ära voetud sularaha, mille arestimise taotlusjaeti 17.05.2020 kohtumaarusega rahuldamata. T. Pern tagastas sularaha alles 22.07.2020, s.o peale seda, kui B. Vavrenjuk esitas prokuratuuri vastava taotluse ja tema kaitsja oh seda prokuratuuris nOudmas kainud.

KokkuvOttes on kohus tuvastanud, Ct T. Pern rikkus kahtlustatava kaitseôigust ja survestas E. Vavrenjukki, vassis arestimistaotluses sisaldunud eksimusc umber fling rikkus kahtlustatava omandlOigust.

Kohtu hinnangul on tegemist aarmiselt tOsiste etteheidetega fling sd pobjusel tousetuvad pOhjendatult kusimused, kas eelnev menetlus onE. Vavrenjuki suhtes olnud aus ja öiglane ning kas T. Pern on teinud oma toed erapooletult fling kooskolas prokurorile Oigusaktides ja prokuroride eetikakoodeksis esitatud nOuetega. Molernale kusimusele tuleb kohtu hinnangul vastata eitavalt.

Jarelevalve organi poolt mine uhtegi reageeringut.

Seda loetelu voiks muidugi veel jatkata.

Lahtudes eeltoodust ja tuginedes Riigikogu kodu- ja tookorra seaduse paragrahvile 139 esitan Justiits-ja digiministrile jargnevad kusimused:

1. Kas kirjeldatud juhtumite alusel on mOne prokurori suhtes on algatatud menetlust?

2. Kui on slis millise menetlusega oh tegemist? Palun tuna välja nimeliselt, kehle subtes.

3. Kui ühegi prokuröri suhtes pole algatatud menetlust, sils millistel kaalutlusteh seda ci ole tehtud?

4. Mihlinc on Tcic arvamus, kas prokuratuuri flie teostatav järelevalve on piisav, vOl tunnevad prokurörid ennast karistamatult?

5. Kas Tcie hinnangul on prokuratuur oma tegevuscga sekkunud poliitikasse vOl esineb pollitilist tagakiusamist?

6. Kas Teic hinnangul manipuleerib prokuratuar vahikuhiseit kriminaalasja algatamise vOi mitte algatamisega?

Lugupidamisega

Kalle Grunthal

Riigikogu Iiige

Lp hr Keit Kasemets .11.2025 nr 2-2/15-865

Riigisekretär

Arupärimise edastamine

Edastan Riigikogu liikme Kalle Grünthali esitatud arupärimise justiits- ja digiminister

Liisa-Ly Pakostale.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata

Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.

Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult DHX kaudu, millal ta arupärimisele

Riigikogu istungil vastab.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: arupärimine viiel lehel