Eesti asustuse arengu suunamine Valga linna vaatest

VALGA VALLAVALITSUS

Puiestee tn 8 766 9900 ak EE491010202000577004

68203 Valga [email protected] SEB Pank AS

rg-kood 77000507 www.valga.ee

Ivan Sergejev

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 9-1.3/4535

Eesti asustuse arengu suunamine Valga linna

vaatest

Austatud Ivan Sergejev

Täname Teid, et olite valmis 18.11.2025 arutlema meiega Valga linna arengu teemal üleriigilise

planeeringu „Eesti 2050“ vaates. Eelkõige oli sel korraks teemaks Eesti asustuse arengu

kavandamise ja piirkondlike linnade roll asustussüsteemis. Kohtumise käigus leppisime kokku, et

edastame oma seisukoha Teile ka kirjalikult ning toome välja asjaolud, mis selgitavad meie vaadet,

et Valga linn kui Valga valla ja Valga maakonna keskusena peab säilitama oma rolli kogu Eesti

piirkondlike linnade hulgas ning olema „Eesti 2050“ visioonis üks arvestatava tähtsusega keskus

teiste keskuste kõrval.

Meie ettepanek on „Eesti 2050“ visioonilahenduses loobuda kümne toimepiirkonna mudeli

suunast. Kümne majanduslikult tugevama toimepiirkonna eelisarendamine ei loo eeldusi

tasakaalustatud, vastupidavaks ja kvaliteetseks Eesti ruumiliseks arenguks. See loob eeldused

tugevamate keskuste tugevdamisele ja vähem edukamate keskuste veelgi suuremale

mahajäämusele. Meie ettepanek on võtta suunaks „Eesti 2050“ ruumipoliitikas nelja regionaalse

linna tugevdamine, mis on sünergias piirkondlike linnadega. Piirkondlike linnade, mis peamiselt

on tänased maakondade keskused, võrdsele tasemele asetamine annab kõigile sama

lähtepositsiooni ning võimaluse esile tõsta omad tugevused regionaalsete linnade tagamaal. Sama

visiooni toetab ka Lõuna-Eesti arengulepe (16.06.2025).

Lisaks teeme ettepaneku asustuse tüüpides loobuda piirkondliku linna ja piirkondliku väikelinna

eristamisest. Tabelis, mis kirjeldab asustuse liigituse omadusi, on piirkondliku linna ja

piirkondliku väikelinna kirjeldamises palju sarnasust ja ei tõsta esile, millised omadused toovad

välja eristamise põhjused. Kui võrrelda Valga linna tabelis toodud piirkondliku linna omadustega,

siis kõik need kirjeldused on omased tänasele Valga linnale ega anna alust liigitada Valga linna

piirkondlike väikelinnade sekka. Näeme suure ohuna, kui jätkatakse koostatud mudeliga ja Valga

linn taandada piirkondliku väikelinna kontseptsiooni, siis esmalt riivab uus lähenemine maine

küsimust ning kohalike elanike väärtushinnanguid oma kodulinnale, mis aga toob kaasa ka huvi

vähenemise investeerimiseks ega anna garantiid, et riik säilitab oma kohalolu piirilinnas.

2

Valga linna arengut juhtides on hoitud sihti, et Valga linn peab olema tugev valla keskus,

keskus maakonnas ja Eesti lõunavärav Euroopasse (ja Euroopa suunalt Eestisse). Valga

linna areng on seotud põhimõttega 1 linn 2 riigis, kus kokku elab umbes 18 tuhat elanikku.

Järgnevalt toome välja asjaolud, mis selgitavad meie vaadet, et Valga linna puhul on oluline hoida

Valgat samal tasandil teiste maakonna keskustega ja uues mudelis piirkondliku linnana:

- Ühendused. Valga linna läbib raudtee, mis on täna heaks reisiühenduseks Tartu ja

Tallinnaga. Samuti ühendus rahvusvaheliste linnade Riia, Vilnius, Varssav. Täna on see

Eestis ainus toimiv raudteeühendus Euroopaga ja Valga on üks peatuslinn sellel kaardil.

Raudtee kõrval on olulise tähtsusega ka maanteeühendused, mis sõlmkohana ühendab

Eesti sisesed maanteed rahvusvahelise trassiga Riia suunas (3 Jõhvi-Tartu-Valga tee).

Kõigele eelnevale lisaks panustatakse Valga linna ja selle toimepiirkonna jalg- ja

jalgrattateede arendamisse. Kohe on valmimas uue lõiguna 1,6 km jalg- ja jalgrattateed

Tartu tänavale. Valga linna jalg- ja jalgrattateede võrgustik on seotud ka Valka linna jalg-

ja jalgrattateedega. Sel suvel laienes linna ühistranspordivõrk ka Läti riigi Valka linna

poolele. Linnasiseste bussiliinide toimimine näitab, et linnal on suurust ja mõõdet.

- Majandus, tööturg, äriteenused. Valga linna eeliseks tööturul võrreldes teiste

samaväärsete Eesti linnadega on Läti Vabariigi Valka linna tööjõu liikumine. Selle kohase

uudisloo tegi ka err.ee 20.11.2025. Valka linna andmetel umbes 1000 Läti elanikku käivad

tööl Eesti poolel. Töötleva tööstuse ettevõtted Valga linnas nagu TÜ Eha Metalli- ja

Puidutooted (töötajaid 2025 III kv kokku 34), AS Otolux (46), AS Sami Tootmine (132),

Rapala Eesti AS Valga tootmisüksus (90), Aclima OÜ (80), Atria Eesti AS (299) jt

kasutavad Läti tööjõudu. Valga linna toimepiirkonnas asub Valka linn, millega ei ole

arvestatud „Eesti 2050“ koostamiseks valminud alusuuringus „Üleriigilise planeeringu

asustuse arengustsenaariumide koonduuring“. Nimetatud eripära muudab Valga linna

staatust ning elavdab siinset ettevõtluskeskkonda.

- Haridus, teadus-arendustegevus. Valga linnas on toimunud haridusreform. Selle

tulemusena on töösse läinud riigigümnaasium ja munitsipaalkoolidena põhikoolid. Lisaks

pakutakse Valga linna ja piirkonna noortele kutsehariduse omandamise võimalust

Valgamaa Kutseõppekeskuses. Valgamaa Kutseõppekeskus on valmis vastu võtma

õppureid kutseoskuste arendamiseks ka Euroopa teistest riikidest, sellest räägib ka nende

kooli slogan “POPP kool - Põhjalikud Oskused Piirideta Piirikoolist”. Nimetatud

haridusasutuste hoidmine piirkonnas ja nende kvaliteedi tõstmine tagab elanikkonna

vähenemise pidurdumist ning vähendab rahvastiku vananemist, omades ruumilist mõõdet

pealinnastumise vastu.

- Tervishoid. Valga haigla on lähipiirkonna ja maakonna tervishoiuteenuste süda, olemas

on valmisolek pakkuda teenuseid ka Valka omavalitsusele. Kuigi teatud lahendusi on selles

osas leitud, ei ole siiski kasutatud kogu potentsiaal naaberomavalitsuse inimestele Lätist

tervishoiuteenuseid osutada. Vastavate väljakutsete lahenemisel on Valga haigla kindlasti

Valga linna kui piirkondlikult olulise keskuse üks tugisammas. 2025. aastal sai Eesti-Läti

programmist rahastuse piiriülene projekt “Cross-Border Health Innovation: Data

Integration and Cooperation for Valga-Valka Region” (https://valgahaigla.ee/osalemine-

projektides/ ).

- Kultuur. Valga linnas on juba täna mitmekesine kohaliku tasandi kultuuritegevus.

Kohalikule kultuuritegevust rikastab rahvusvaheline koostöö Valka omavalitsusega.

Kultuuritegevuste ampluaa on ühistest laatadest (Piirilaat), kontsertidest ja

suursündmustest (Valga-Valka iga aastane linnafestival) kuni spordivõistlusteni (Eesti

linnajooksude sarja kuuluv Valga-Valka City Run, Diotech 4. Valga/Valka Rattamaraton).

2025. aastal viidi ellu kohaliku tasandi kultuurikoostöö edendamiseks projekt „Aasta koos

tantsus/ A year together in dance“. Kultuurielu toimimiseks on tehtud märkimisväärseid

investeeringuid taristusse: Valga spordihoone, Valga staadion koos spordisaaliga, ujula,

Valga kultuurikeskus, Valga huvikeksus, Jaanikese moto- ja vabaajakeskus jne. Võrdluses

3

teiste tänaste maakonnakeskustega ollakse võrdsel tasemel ega ole kavatsust teha

järeleandmisi kvaliteedis.

- Valitsemine. Valga linnas on riigi poolt renoveeritud riigimaja, kuhu on koondatud kõik

olulisemate riigiasutuste regionaalsed kontorid. Riigiasutuste kohalolu hoidmine

piirkonnas märgib riigi kohalolekut ning tagab märkimisväärse osa piirkonna kõrgema

kvalifikatsiooniga töökohtadest.

- Toimepiirkonna ulatus. Valga linna toimepiirkond ei piirdu Valga maakonna

hõlmamisega. Valga linna toimimisele annab olulise panuse ka Läti Vabariigi poole

küündiv tagamaa ja Valka linna olemasolu. Peame oluliseks, et üleriigilise planeeringu

„Eesti 2050“ koostamisel selle ainulaadse faktiga ka arvestatakse.

Tulenevalt eeltoodust ja arvestades asjaoluga, et üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ lahendus on

veel koostamisel, teeme ettepaneku strateegilise planeerimisdokumendi üle vaatamiseks ning selle

lahenduseni jõudmisel kasutada koosloomet. Oleme valmis osalema planeeringu lahenduse

koostamise protsessis ja panustama selle kujundamisse. Meie soov on, et Valga linnas säraksid

tuled ka 2050. aastal ja planeeritavad muudatused toetaksid meie unikaalse piirilinna arengut, mitte

ei kärbiks selle võimalusi.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Rogenbaum

vallavanem

Lenna Hingla, planeeringute juhtivspetsialist

5860 1234

[email protected]

Mare Raid, ettevõtluse- ja arenguspetsialist

5349 8683

[email protected]