Riigihanke “Andmepõhise aruandluse õigusanalüüs” korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine

TÖÖVÕTULEPING nr …

ERITINGIMUSTE PROJEKT

Tallinn

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hankekorra alusel digimajanduse osakonna juhataja … (edaspidi tellija),

ja

XXX, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi

töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad käesoleva töö teostamise hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu

sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib

prioriteetsem dokument.

2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on õigusanalüüsi läbiviimine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub

tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele.

2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke1 „Andmepõhise aruandluse

õigusanalüüs“ tulemusena ning vastavalt pakkumuskutsele ning töövõtja edukaks

tunnistatud pakkumusele.

2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1. nimetatud töö ja vastavalt pakkumuskutse punktile 2

annab selle elektrooniliselt tellijale üle 10 nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas …, millele

lisandub/ei lisandu käibemaks.

3.2. Tellija tasub töö eest pärast töö vastuvõtmist üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja selle

alusel töövõtja esitatud arve saamist.

3.3. Pärast töö üleandmist kontrollib tellija 10 tööpäeva jooksul töö vastavust nõuetele ja

annab töövõtjale teada, kas töö on teostatud nõuetekohaselt. Töö loetakse vastuvõetuks

kui tellija on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti.

3.4. Arvele märgitakse lepingu number ja lepingus nimetatud tellija volitatud esindaja.

4. Poolte volitatud esindajad

4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

vastuvõtmisel on Adele Johanson, telefon +3726397622, e-post

[email protected] või teda asendav isik.

4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

üleandmisel on … , telefon … , e-post … .

1 CPV koodiga 79111000-5 „Õigusabiteenused“ alla riigihanke piirmäära eriteenuse hange tellija hankekorra § 11

lg 7 alusel.

5. Lepingu lisad

5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:

5.1.1. lisa 1. Pakkumuskutse (kättesaadav tellija dokumendihaldussüsteemis);

5.1.2. lisa 2. Töövõtja pakkumus (kättesaadav tellija dokumendihaldussüsteemis);

5.1.3. lisa 3. Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm).

6. Muud sätted

6.1. Töövõtja kinnitab, et on töövõtulepingu üldtingimustega (töö) tutvunud elektroonselt

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:

https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated

6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st

tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.

Tellija Töövõtja

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Lepingu lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ja /……/vahel sõlmitud

lepingu nr XXX juurde

Töö üleandmise-vastuvõtmise akt

Käesolev töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud /……/ (edaspidi

töövõtja) /……/ poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi /……/

(edaspidi tellija), tõendamaks, et töövõtja andis üle poolte vahel /……/ sõlmitud lepingu

„……“ nr /……/ alusel teostatud talljärgnevalt:

1. /……/ (üleantava töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav töö hõlmab),

ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited lepingu punktidele vms).

2. Tellija on töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab töö teostamise tulemused

heaks, millega ühtlasi loetakse töövõitja poolt üle antud töö vastuvõetuks.

Akt on aluseks töövõtja poolt tellijale arve esitamiseks summas /……/ eurot.

Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt

mõlemale poolele.

Töövõtja Tellija

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

PAKKUMUSKUTSE

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna reaalajamajanduse

valdkond (edaspidi hankija) teeb ettepaneku pakkumuse esitamiseks õigusanalüüsi

läbiviimiseks, et kaardistada andmepõhise aruandluse (edaspidi nimetatud ka APA) kehtiv

õiguslik raamistik ja käesolev riigiülene praktika, arvestades seejuures asutustepõhist

spetsiifikat, töötades välja metoodika, mis võimaldaks määrata erinevatele ettevõtjalt riigile

esitatavate andmete töötlemisele seatud piiranguid ning kirjeldada tulevast õigusraamistikku,

mis lihtsustaks andmepõhise aruandluse lahenduste kasutusele võtmist.

Tutvustus

Õigusanalüüsi käigus tuvastatakse võimalikud õiguslikud takistused erineva tundlikkusega

andmete ühekordse esitamise ja hilisema riigiasutuste vahelise jagamise korraldamisel ning

töötatakse välja uued õiguslikud lahendused, mis võimaldasid APAt rakendada kooskõlas

kehtiva õigusraamistikuga. Nende lahenduste hulka kuuluvad volituste haldamise

mehhanismid, andmete jagamine omaniku nõusoleku alusel ning seadusandlusest tulenev alus

andmete kategoriseerimiseks nende kasutusotstarbe ja/või tundlikkuse alusel.

Maailmas ei ole seni ükski riik täielikult rakendanud once-only põhimõtet, mistõttu projekti

tulemused loovad uue teadmusbaasi nii Eesti, Euroopa Liidu kui teiste aruandlust

standardiseerivate riikide ja piirkondade jaoks. Väljatöötatav õigusraamistik ja andmete

kategoriseerimise metoodika on sisendiks Euroopa Liidu tasandil kavandatavale once-only

põhimõtte juurutamisele ning aitab luua konkurentsieeliseid, vähendades bürokraatiat ja

halduskoormust.

Tihti koguvad erinevad avaliku sektori asutused samu või sarnaseid andmeid ning see põhjustab

ettevõtjate jaoks segadust ja liigset halduskoormust. Halduskoormust aitaks vähendada see, kui

üks asutus saaks andmeid teise asutusega jagada, selleks tuleb luua selge õiguslik raamistik.

Andmepõhise aruandluse üks põhimõte on, et ettevõtte esitab andmed oma tarkvarast avaliku

sektori asutustele võimalikult algandmete lähedaselt ning kõik arvutused, agregeeringud ning

tuletatud näitajad arvutatakse riigi poole.

APA eesmärk on vähendada aruandluskoormust, suurendada andmete kvaliteeti ja ajakohasust

ning luua terviklik ja kasutajasõbralik süsteem, mis toetab ettevõtluskeskkonna lihtsust ja riigi

haldusvõimekust.

Andmete esitamise nõuded ja esitamisega seotud piirangud on killustatud eri õigusaktides ja

andmekogudes. Asutused küsivad sarnaseid andmeid erineva granulaarsusega ning erinevas

ajaraamis, mis muudab andmete jagamise kas keeruliseks või õiguslikult küsitavaks.

Puudub ühtne selgus, milline andmekogu on või peaks olema konkreetse aruande või

andmevälja osas primaarne, millised on andmete töötlemise õiguslikud alused ning millised on

erinevate täpne roll, kohustused andmete kogumisel ja jagamisel.

Seetõttu on vajalik läbi viia õigusanalüüs, mis kaardistab APA rakendamist mõjutavad kehtivad

õigusaktid, selgitab välja juriidilised takistused andmepõhise aruandluse rakendamisel ja pakub

välja vajalikud muudatused, täiendused või uued normid, mis võimaldaksid APA visiooni

elluviimist.

Töö eesmärk ja sisu

Eesmärgiks on tellida teadmusbaasi loomiseks õigusanalüüs, mille eesmärk on kaardistada

hetkel kehtiv andmepõhise aruandlusega seotud õigusraamistik ning analüüsida, milliste

õigusaktides sätestatud nõuetega tuleb horisontaalse andmepõhise aruandluse ellu viimisel

arvestada, võttes arvesse andmepõhise aruandluse põhimõtteid, õigusandlust, kohtupraktikat,

asjakohaseid juhendeid (sh Andmekaitse Inspektsiooni poolt väljatöötatuid), riigiülest

asutustepõhist praktikat jm materjale.

Töö tulemiks on kirjalik õigusanalüüs (s.o lõpparuanne).

1. Töövõtja ülesanded

1.1. Töövõtja peab analüüsima lahenduste väljatöötamiseks:

1.1.1 riigi poolt väljatöötatud andmepõhise aruandluse dokumentatsiooni;

1.1.2 Euroopa Liidu õigusandlust (sh GDPR);

1.1.3 riigisisest õigusandlust: sh haldusmenetluse seadus (HMS), avaliku teabe seadus

(AvTS), tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), isikuandmete kaitse seadus (IKS) ja

nende alusel kehtestatud asjakohaseid määrusi;

1.1.4 kohtupraktikat;

1.1.5 asjakohaseid juhendeid (sh AKI poolt väljatöötatuid);

1.1.6 muud asjakohast õigusandlust.

1.2. Analüüsi käigus peab töövõtja käsitlema vähemalt järgmisi teemasid:

1.2.1. Andmepõhise aruandlusega seotud õigusaktide analüüs (s.o hetkel kehtiv

õigusraamistik) ja sellest tulenevad nõuded ja praktikad andmepõhise aruandluse

täieulatuslikuks riigiüleseks rakendamiseks. Analüüs peab vastama järgmistele

tingimustele, analüüsipunktidele ja küsimustele:

1.2.2. APA lahenduste puhul on eelistatud once-only põhimõte, mille kohaselt esitab ettevõtja

aruandluseks või muul põhjusel esitatavaid andmeid riigile ainult ühe korra. Edaspidi

tagab riik nende andmete korduvkasutuse, jagamise ja töötlemise erinevate asutuste

vahel. Samu või sarnaseid andmeid koguvad asutused peaksid juhul, kui selleks ei ole

õiguslikke või tehnilisi või sisulisi takistusi, andmeid omavahel vahetama ning

vajadusel koguma lisaandmeid ka teise asutuse eest, et ettevõtja halduskoormust

vähendada. Once-only põhimõtet on rakendatud ka juhul, kui ettevõte on andmed ühe

korra oma tarkvarasse sisestanud ja need seal seadistanud ning saadab need ühe korraga

välja erinevatele riigiasutustele.

1.2.3. Millised kehtivates õigusaktides sätestatud nõuded kujundavad täna andmepõhise

aruandluse õiguslikku keskkonda?

1.2.4. Millistest Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevad piirangud APA rakendamisel?

Muuhulgas tuua välja, millised Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktid kehtestavad täna

õigusliku aluse andmete esitamiseks ettevõtjalt riigile või seavad sellele piiranguid?

Millised Eesti või Euroopa Liidu õigusaktid kehtestavad õigusliku aluse andmete

vahetamiseks riigiasutuse vahel või seavad sellele piiranguid?

1.2.5. Millised teised Eestis või Euroopa Liidus kehtestatud õiguslikud piirangud täna APA

lahenduste juurutamist mõjutavad? Muuhulgas tuua välja, kas ja millistel tingimustel

nõutakse andmete edastamisel ettevõtjalt riigile andmete edastaja elektroonilist

tuvastamist (e-ID)?

1.2.6. Kuidas on APA rakendamist mõjutavates Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides täna

kirjeldatud erinevat tüüpi andmeid? (isikuandmed, avaandmed etc) Millised on erinevat

tüüpi andmete töötlemisele seatud õiguslikud piirangud ning millistest õigusaktidest

need tulenevad?

1.2.7. Millistel õigusaktidel on puutumus nõusolekuteenuse lahendusega? Millised Eesti või

euroopa Liidu õigusaktid seavad piirangud nõusolekuteenuse kasutamiseks? Millised

Eesti või Euroopa Liidu õigusaktid mis toetavad nõusolekuteenuse kasutamist?

1.2.8. Nõusolekuteenust saaks kasutada andmete edastamisel, kui andmete omanik (APA

puhul ettevõte, kes on andmeid esitanud), on nõus avaliku sektori asutusele esitatud

andmete edastamisega kas mõnele teisele riigiasutusele aruandluskohustuse täitmiseks

või siis mõnele teisele ettevõttele näiteks oma keskkonnamõjude näitamiseks, paremate

laenutingimuste saamiseks või muul ettevõtte huvidest lähtuval viisil kasutamiseks.

1.2.9. Kas ja millistes Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides on määratud see, millise

granulaarsusega tohib erinevatesse kategooriatesse kuuluvaid andmeid koguda? Kas ja

kui täpselt on granulaarsus määratud?

1.2.10. Millistes Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides määratud andmete töötlemisega seotud

rollid? Millised rollid on õiguslikes raamistikes välja toodud? Millised on iga rolliga

kaasnevad õigused, kohustused, piirangud ja neile kehtivad nõuded?

1.2.11. Millistes Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides määratud andmete töötlemisega seotud

täpsemad toimingud? Millised andmete töötlemisega täpsemad toimingud on õiguslikes

raamistikes välja toodud? Millised on iga tegevusega kaasnevad õigused, kohustused,

piirangud ja nõuded asutustele, mis neid tegevusi teevad?

1.2.12. Õigusanalüüsi lõpparuanne peab võimaldama hinnata erinevatele ettevõtjalt riigile

esitatavate andmete tundlikust ning töötada välja lahendused, mis võimaldaksid erinevat

tüüpi andmete puhul kasutada once-only põhimõtet või muid lahendusi, mis vähendavad

ettevõtja halduskoormust. Õigusanalüüsi lõpparuandes peavad olema välja toodud

kogutavate ettevõtlusega seotud andmete edasise töötlemise ja jagamise õiguslikud

piiranguid avaliku sektori jaoks. Samuti peavad olema välja toodud võimalikud

lahendused, mis aitaksid APA-t rakendada.

Selleks tuleb luua metoodika, mis peab vastama allolevatele küsimustele või nõuetele.

1.2.13. Õigusanalüüsi tulemusel peab olema võimalik kategoriseerida riigi poolt kogutavate

ettevõtlusega seotud andmeid lähtuvalt sellest, millised on nende andmete töötlemisega

seotud piirangud? Piirangud võivad lähtuda andmete kasutusotstarbest (nt statistika,

järelevalve, maksustamine, avaandmed) ja/või tundlikkuseest (nt ärisaladus,

isikuandmed, terviseandmed) või teistest õiguslikest aspektidest.

1.2.14. Luua metoodika riigi poolt kogutavate andmete omaniku määramiseks. Näiteks

palgaandmete puhul on küsimus, kas andmete omanik on andmeid esitav ettevõte või

isik, kelle kohta palgaandmeid esitatakse.

1.2.15. Millised on peamised piirangud erinevatesse eelpool kirjeldatud kategooriatesse

kuuluvate andmete töötlemisel (vastuvõtmine, salvestamine, edastamine, jagamine,

kustutamine, analüüs, andmetele juurdepääsu andmine jm)?

1.2.16. Luua kehtivast õigusraamistikust lähtuv metoodika erinevatesse ülal kirjeldatud

kategooriatesse kuuluvate andmete jagamiseks riigiasutuste vahel ka siis, kui tänane

õigusraamistik seda piirab (nt nõusoleku alusel või anonümiseerimise kaudu).

1.2.17. Luua metoodika hindamaks, milliste ülal kirjeldatud kategooriate puhul on õiguslikult

põhjendatud, et riik ei tohi vastu võtta algandmeid, vaid üksnes agregeeritud või

tuletatud näitajaid?

1.2.18. Luua õiguslik metoodika hindamaks, millised ülal kirjeldatud andmekategooriad on

sobivad once-only printsiibi rakendamiseks (andmete esitamine vaid üks kord), ja

millised ainult “ühekordse sisestamise” printsiibi alusel (andmed sisestatakse

tarkvarasse ühe korra kuid edastatakse riigiasutustele erinevate andmesektsioonidena)?

1.2.19. Luua metoodika, mille alusel määrata primaarse andmekoguja (kes andmed vastu

võtab) ja sekundaarse kasutaja (kellega andmeid jagatakse) õigused ja kohustused

once-only põhimõtte rakendamisel?

1.2.20. Luua metoodika, mille alusel erinevatesse kategooriatesse kuuluvate andmete puhul

primaarse andmekogu ja sekundaarse andmete kasutaja õigused, kohustused, nõuded ja

nendele kehtestatud piirangud?

1.2.21. Luua metoodika hindamaks, millistel tingimustel ja milliste andmekategooriate puhul

võib üks asutus keelduda andmete jagamisest teise asutusega? Sama metoodika alusel

peab saama hinnata, millal on andmete jagamine kohustuslik.

1.2.22. Luua metoodika, millest lähtudes luua andmete töötlemisega seotud toimingute

(vastuvõtmine, salvestamine, edastamine, jagamine, kustutamine, analüüs, andmetele

juurdepääsu andmine jms), metaandmed.

1.2.23. Luua metoodika, millest lähtudes avaldada andmete töötlemisega seotud toimingute

(vastuvõtmine, salvestamine, edastamine, jagamine, kustutamine, analüüs, andmetele

juurdepääsu andmine jms), metaandmeid.

1.2.24. Luua õiguslik metoodika, mille rakendamisel üks asutus tohib teisele asutusele anda

õigus enda eest lisaandmevälju koguda, kui andmeid koguval või vastu võtval asutusel

ei ole õiguslikku alust nende andmete töötlemiseks? Kui tänane õiguslik raamistik seda

ei võimalda, tuleb välja tuua õiguslikud muudatused, mille sisse viimisel saaks üks

asutus teisele asutusele taolise õiguse anda. Tuua välja, milliste eelpool mainitud

andmekategooriate puhul on võimalik taolist lahendust kasutada? Tuua välja, milliste

eelpool mainitud andmekategooriate puhul ei ole võimalik taolist lahendust kasutada ja

miks.

1.2.25. Kas ja milliseid õigusakte ning mis ulatuses on vaja APA visiooni realiseerimiseks vaja

muuta, täiendada või luua, arvestades õigusaktidest tulevaid nõudeid nimetatud visiooni

ning võimalikku õigusaktide muutmise vajadust, skoopi ja sisu lahenduse

kasutuselevõtuks.

2. Töö tulemusel üleantavad dokumendid

2.1. Töövõtja esitab hankijale pärast töö teostamist elektroonilisel kujul lepingu punktis 2.3.

nimetatud tähtajal:

2.1.1. andmepõhise aruandluse õigusanalüüsi lõpparuande, mis sisaldab kehtiva

õigusraamistiku kaardistust (sh kõik viited ja allikad, lisaks kasutatud teadusartiklid,

kohtupraktika, uuringud, juhendid, parimad praktikad jms, kui neid on kasutatud lisaks

nõutud alusmaterjalidele);

2.1.2. kokkuvõtliku memo poliitikakujundajatele (kuni 3 lk);

2.1.3. kokkuvõtliku esitluse (PowerPointis või muus levinud esitlusformaadis) analüüsi

tulemusest;

2.1.4. kokkuvõte ja esitlusslaidid peavad olema tõlgitud ka inglise keelde.

3. Pakkumuse esitamise tingimused

3.1. Pakkuja esitab kogumaksumuse käibemaksuta (juhul kui lisandub käibemaks, tuleb see

välja tuua) punktis 1 “Töövõtja ülesanded” nimetatud töö teostamiseks. Pakkumuses

esitatud hind on lõplik. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks ja

üleandmiseks vajalikke kulusid, makse ja maksusid. Lepingu täitmise käigus hankija

täiendavaid makseid töövõtjale ei tee (v.a punktis 5.3 nimetatud juhul).

3.2. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et pakkumus on jõus vähemalt 60

kalendripäeva. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõikide pakkumuskutses

sätestatud tingimuste ülevõtmist.

4. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine

4.1. Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus välja

pakkumuse kogumaksumuse alusel. Edukaks tunnistatakse vastavaks tunnistatud

pakkumus, mille kogumaksumus km-ta on madalaim. Võrdse maksumusega pakkumuste

puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mille hankija sai järjekorras esimesena.

4.2. Kui pakkumuste maksumused ületavad punktis 5.1. toodud eeldatavat maksumust on

hankijal õigus pidada läbirääkimisi pakkumuse maksumuse alandamiseks ning paluda

pakkuja(te)l esitada uus (kohandatud), madalama maksumusega pakkumus. Juhul, kui

läbirääkimiste tulemusena ületavad kõik pakkumused eeldatava maksumuse, on hankijal

õigus kõik pakkumused tagasi lükata.

4.3. Hankija lükkab pakkumuse või kohandatud pakkumuse tagasi, kui see ei vasta

pakkumuskutses esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud

selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse

vastavust pakkumuskutses esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse

vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumuskutses nimetatud

tingimustest.

4.4. Hankija võib nõuda pakkujalt põhjendatud ja asjassepuutuvaid kirjalikke selgitusi

pakkumuses esinevate ebatäpsuste ja ebaselguste kohta. Pakkuja on kohustatud selgitused

hankijale esitama 3 (kolme) tööpäeva jooksul.

5. Muu oluline info

5.1. Eeldatav maksumus (kõik töövõtja poolt teostatavad tööd) on 52 000 eurot ilma

käibemaksuta.

5.2. Töö teostamine ja tegevuste korraldamine peab põhinema tihedal koostööl töövõtja ja

hankija vahel saavutamaks töö eesmärke.

5.3. Hankijal on vajaduse korral õigus tellida ja töövõtjal on kohustus teostada töö esemega

seotud täiendavaid töid (töö esemega seotud tööde täiendamine/asendamine, mahu

suurendamine või töö mahtu esialgselt mitte kuulunud tööd) kuni 15% ulatuses

pakkumuses esitatud tööde kogumaksumusest. Hankija maksab nimetatud tööde eest

vastavalt täiendavate tööde tellimise ajal töövõtja kehtivale hinnakirjale. Hankija teavitab

töövõtjat täiendavate tööde tellimisest ette vähemalt 3 tööpäeva. Töövõtja peab esitama

hinnapakkumise ning hankija esitab seejärel tellimuse täiendavate tööde tellimiseks või

loobub sellest. Poolte volitatud esindajad vormistavad täiendavate tööde tellimuse e-kirja

teel.

5.4. Tööd tellitakse ja teostatakse Euroopa Liidu vahenditest (taaste- ja vastupidavusrahastu

ehk RRF). Töö teostamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 04.12.2021 määrusest nr

108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused“1.

5.5. Edukas pakkuja esitab hankelepingu sõlmimise järgselt viivitamatult hankijale

hankelepingu täitmisel osalevate alltöövõtjate kohta järgmise info: alltöövõtja nimi ja

registri- või isikukood, alltöövõtulepingu nimetus, kuupäev, number, lepingu summa ja

garanteerib, et eduka pakkuja ning alltöövõtjate tegelikud kasusaajad on kantud

äriregistrisse.

5.6. Kui edukas pakkuja või alltöövõtja on registreeritud välisriigis, esitab edukas pakkuja

hankelepingu sõlmimise järgselt hankijale viivitamatult omanike ja tegelike kasusaajate

nimed, isiku-või registrikoodid, isikukoodi puudumisel sünniajad ning alltöövõtulepingu

kuupäeva, numbri ja summa.

5.7. Kui töövõtja ei täida pakkumuskutses esitatud tingimusi nõuetekohaselt ja selle alusel

teeb rakendusüksus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on hankija õigus

töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.

5.8. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ja hankija sõlmivad lepingu, mille

projekt on toodud pakkumuskutse lisas.

Pakkumuskutse lisa: töövõtulepingu eritingimuste projekt (hankelepingu projekt).

1 Kättesaadav veebilehelt: Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused–

Riigi Teataja

KÄSKKIRI

05.12.2025 nr 93

Riigihanke “Andmepõhise aruandluse

õigusanalüüs” korraldamine, komisjoni ja vastutava

isiku nimetamine

Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 alusel ja kooskõlas majandus- ja

infotehnoloogiaministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 50 kinnitatud „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:

1. Korraldada alla eriteenuse piirmäära jääva riigihange “Andmepõhise aruandluse

õigusanalüüs” (CPV kood 79111000-5 „Õigusabiteenused“) (edaspidi riigihange), mille

eeldatav maksumus on 52 000 eurot käibemaksuta.

2. Moodustan hankekomisjoni (edaspidi komisjon) käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke

korraldamiseks, sealhulgas esitatud pakkumuste vastavuse kontrollimiseks, pakkumuste

hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks järgmises koosseisus:

2.1 Komisjoni esimees: Adele Johanson – digimajanduse osakonna andmehalduse ekspert.

2.2 Komisjoni liikmed:

2.2.1 Viktoria Bõstrjak–Butorina – digimajanduse osakonna reaalajamajanduse valdkonnajuht;

2.2.2 Artam Kivisild – digimajanduse osakonna projekti koordinaator.

3. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna andmehalduse eksperdi Adele

Johansoni.

4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid: pakkumuskutse ja selle

lisa (lisatud).

Valitud hankemenetluse ja hanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse

Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses

sätestatud korras ja tähtajal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler