Ministri käskkirjade muutmine

Ministri käskkirjade muutmine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KULDAR LEIS PNOEE-36805296534 2025-12-05 09:23:46

Kliimaministri käskkirja 04.09.2023 nr 361 ja 25.06.2024 nr 264 muutmise eelnõu seletuskiri.pdf

1

Kliimaministri käskkirja 04.09.2023 nr 361 ja 25.06.2024 nr 264 muutmise eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi kliimaministri käskkirjas

04.09.2023 nr 361 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023– 2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning

lahenduste rakendamiseks” ning käskkirjas 25.06.2024 nr 264 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2025 tegevuskava ja eelarve kinnitamine Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondliku arendamiseks“.

Muudame kahes käskkirjas projekti elluviijat ning täpsustame toetuse andmise tingimusi.

Vabastame Õiglase Ülemineku Fondi eelarve, kuna uuringute järgselt ei ole võimalik riigil

teostada investeeringuid piiratud eelarve ja ajagraafikuga.

Käskkirja 04.09.2023 nr 361 raames antakse toetust „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“

erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames

ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks.

Toetus eraldati Eesti riigi 2023–26. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -

kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse „Ressursitõhususe ja

ökoinnovatsiooni edendamine“ tulemuste saavutamiseks. Toetus kajastatakse perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas

meetmes „Ringmajanduse korraldamine”, number 21.2.4.1, sekkumine „Ringmajanduspõhiste

tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega

seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus”. Sekkumise

number on 21.2.4.11.

Kliimaministri käskkiri 25.06.2024 nr 264 on seotud rakenduskava poliitikaeesmärgi „Õiglane

üleminek“ tegevussuunaga nr 2 „keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ ning meetmega nr 21.6.1.8

„Ringmajanduse korraldamine“. Käskkirja alusel kehtestati toetuse andmise tingimused

uuringu läbiviimiseks, mille tulemusel selgus, milliseid jäätmekäitlusteenuseid Ida-Viru

maakonnas vajatakse ning milliste teenuste pakkumine oleks majanduslikult jätkusuutlikuim.

Kuna teist etappi ei ole võimalik aja- ja rahaliste vahendite puudumise tõttu teha, siis ei ole

võimalik selle käskkirja alusel toetada ka uuringu läbiviimist koos selle korraldamiseks seotud

kulutustega. Käskkirja 04.09.2023 nr 361 alusel ei tehtud sellist uuringut vaid seetõttu, et seda

tehti Õiglase Ülemineku Fondist. Sellest tulenevalt tuleb tõsta uuring ja selle läbiviimisega

seotud kulud poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärki nr 6 „Ring- ja

ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ ringmajanduse alase teavituste ja

koolituste läbiviimiseks sekkumise eelarvesse number 21.2.4.11. Sekkumise kogu eelarvet

käesolev muudatus ei muuda.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi ringmajanduse ja finantseerimise valdkonna juht Mihkel Krusberg (e-post [email protected], tel 605 5903) ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post

[email protected], tel 626 0709). Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post

[email protected], tel 626 2948).

2

2. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb kolmest punktist, millest kahega muudetakse toetuse andmise tingimusi

kliimaministri käskkirjas 04.09.2023 nr 361 ning käskkirjas 25.06.2024 nr 264.

Muudame mõlemas käskkirjas projekti elluviijat ning täpsustame toetuse andmise tingimusi.

Vabastame Õiglase Ülemineku Fondi eelarve, kuna uuringute järgselt ei ole võimalik riigil

teostada investeeringuid piiratud eelarve ja ajagraafikuga. Korraldusasutuse ettepanekul

rikkumiste vältimiseks lisame käskkirjadesse punkti, kus tuuakse välja, et käskkirja alusel ei

toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi.

Punktiga 1 muudetakse kliimaministri 04.09.2023 käskkirja nr 361 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse

alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks“.

Muudatusega vahetub projekti elluviija ning täpsustatakse toetuse andmise tingimusi ja

vähendatakse eelarvet.

Punktidega 1.1, 1.8-1.11 muudetakse elluviijat ning seetõttu tehakse muudatused ka

rakendusüksuse ja rakendusasutuse osas. Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakond täidab kuni 31.12.2025 toetatavate tegevuste

elluviija ülesandeid. Alates 01.01.2026 täidab elluviija ülesandeid Keskkonnainvesteeringute

Keskus sihtasutuse arengu- ja koostöökoda. Organisatsiooni funktsonaalne mudel on KIKi

strateegias aastateks 2025-2030 lisas 1 1.

Sihtasutust Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoda (elluviija) volitatakse

taristuministri käskkirjaga tegevuste elluviijaks vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõikele 4 ja

ühendmääruse § 43 lõikele 5. Kohustuste lahusus tagatakse asutuse sees kahe erineva juhatuse

liikme teel. Üks juhatuse liige vastutab rakendusüksuse toimimise eest ning teine projektide

elluviimise eest. Põhikirja kohaselt on sihtasutusel Keskkonnainvesteeringute Keskus üks

põhiülesandeid keskkonnavaldkonna tegevuste, sh keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1

sätestatud eesmärkide täitmiseks vajalike projektide finantseerimine ja teostamine.

Sihtasutusel Keskkonnainvesteeringute Keskusel on varasem kogemus ja kompetents

sarnaste projektide rakendamisel, sh mitmete projektide tööde tellija ja projektijuhina ning

pikaajaline kogemus jäätmete ringlussevõtu ja ka laiemalt jäätmevaldkonna projektide

koordineerijana. Projekti juhtimiseks määratakse projektijuht, kellele on tagatud ülesande

täitmiseks vajalikud tehnilised vahendid ja vajalik tugi nii finantsekspertide, hankeekspertide

kui juristide näol, sh tugi riigiabi ja riigihangete küsimuste lahendamisel. KIK elluviija on

täielikult usaldusväärne halduskoostööseaduse § 12 lõike 2 punktide 2-6 mõttes. Toetus ei ole

riigiabi ega vähese tähtsusega abi KIKi kui projekti elluviija jaoks. KIK elluviija ei ole

ettevõtja ega tegele majandustegevusega, st ei osale turul kaupade ja/või teenuste pakkujana.

Seega ei saa KIKi kui elluviija tegevus moonutada konkurentsi ega kaubandust ELi riikide

vahel. KIK elluviijana on projekti raames riigihangete seaduse mõistes hankija ning koostab

vajalikud lähteülesanded ning viib läbi hankemenetluse riigihangete registris.

Punktidega 1.2 kuni 1.6, 1.13-1.16 sõnastatakse käskkirja täpsemaks. Korraldusasutuse

ettepanekul rikkumiste vältimiseks lisatakse punkt 1.4, kus tuuakse välja, et käskkirja alusel ei

1 https://kik.ee/sites/default/files/kik_strateegia_2025-2030_0.pdf

3

toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi.

Kõikide tegevuste juures ei ole võimalik ega ka vajalik tagada projektiga seotud koolituste ja

muude sündmuste käigus ligipääsetavus nelja peamise puudeliigi (nägemis-, kuulmis-

intellekti-, ja liikumispuue) suhtes. Seetõttu lisatakse juurde, et seda tehakse võimalusel.

Punktis 1.7, 1.12 ja 1.17 täpsustame projekti eelarvet.

Lisas 1 toodud tegevuste lõikes on võimalik juhtrühmal eelarvet muuta. Tabelis 1 kuni 4 on

toodud projekti eelarve muudatusega seotud info. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes „Ringmajanduse korraldamine”, number 21.2.4.1, sekkumine „Ringmajanduspõhiste tootmis-

ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus”. Sekkumise number on

21.2.4.11. Eelarve detailsem jaotus erinevate projekti elluviijate vahel kinnitatakse vajadusel projekti juhtrühmas hiljemalt 31.12.2025. Toetatava tegevuse personalikulud on abikõlblikud kuni 5

% ringmajanduse alase teavituse ja koolituste läbiviimise ning lahenduste rakendamise investeeringutest, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16.

Projekti planeeritava personalikulu ja otsesest personalikulust ühtse määra alusel kaudse kulu

arvestus on toodud tabelis 1. Projekti juhtrühm võib personalikulu koos ühtse määraga

põhjendatud juhul muuta.

Personalikulu arvestus Abikõlblik kogusumma (EUR)

Ühte- kuuluvusfondi toetus (EUR)

Riiklik kaas- finantseering (EUR)

Personalikulu

(projektijuhtimine) 337 391,00 286 782,35 50 608,65

Kaudne kulu ühtse määra alusel otsesest personalikulust

50 608,65 43 017,35 7 591,30

Personalikulu sisutegevusteks 128 000,00 108 800,00 19 200,00

Kaudne kulu ühtse määra alusel otsesest personalikulust

19 200,00 16 320,00 2 880,00

Personalikulu kokku: 465 391,00 395 582,35 69 808,65

Ühtne määr kokku: 69 808,65 59 337,35 10 471,30

Tabel 1. Personalikulu ja ühtse määra arvestus.

Otsesest personalikulust tuleb 15% ühtse määra alusel kaudset kulu. Kaudse kulu kasutamise aluseks on käesolev käskkiri, mis tugineb Ühendmäärusele. Projekti kaudseteks kuludeks

loetakse Ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulusid ja lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudset kulu saab kasutada ainult käesoleva käskkirja alusel elluviidavate tegevuste jaoks. Projektis kinnitatud eelarve on toodud tabelis 2.

Tegevuse nimetus:

Rakenduskava

väljundnäitaja koos sihttasemega:

01.01.2024−31.12.2029

Abikõlblik

kogusumma (EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus (EUR)

Riiklik kaas-

finantseering (EUR)

4

Ringmajanduse

alase koolituste läbiviimne ning

lahenduste rakendamine

Investeeringud

ringmajanduse arendamisse (eurodes)

2 964 941,53 2 520 200,30 444 741,23

Otsene personalikulu

337 391,00 286 782,35 50 608,65

Ühtne määr 50 608,65 43 017,35 7591,3

Kokku: 3 352 941,18 2 850 000,00 502 941,18

Tabel 2. projektis kinnitatud eelarve.

Projektist äravõetav eelarve, mis tõstetakse kliimaministri käskkirja 25.06.2024 nr 264 on

toodud tabelis 3.

Tegevuse nimetus:

Rakenduskava väljundnäitaja koos

sihttasemega:

01.01.2024−31.12.2029

Abikõlblik

kogusumma (EUR)

Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR)

Riiklik kaas-

finantseering (EUR)

Ringmajanduse alase koolituste

läbiviimne ning lahenduste rakendamine

Investeeringud ringmajanduse

arendamisse (eurodes)

69 127,46 58 758,34 10 369,12

Otsene personalikulu

0,00 0,00 0,00

Ühtne määr 0,00 0,00 0,00

Kokku: 69 127,46 58 758,34 10 369,12

Tabel 3. Projektist äravõetav eelarve.

Projekti eelarve peale muudatust on toodud tabelis 4.

Tegevuse nimetus:

Rakenduskava väljundnäitaja koos sihttasemega:

01.01.2024−31.12.2029

Abikõlblik

kogusumma (EUR)

Ühte-

kuuluvusfondi toetus (EUR)

Riiklik kaas-

finantseering (EUR)

Ringmajanduse

alase teavituste, koolituste läbiviimne ning

lahenduste rakendamine

Investeeringud

ringmajanduse arendamisse (eurodes)

2 748 614,07 2 336 321,96 412 292,11

Personalikulu 465 391,00 395 582,35 69 808,65

Ühtne määr

otsesest personalikulust

69 808,65 59 337,35 10 471,30

Kokku: 3 283 813,72 2 791 241,66 492 572,06

Tabel 4. Projekti eelarve peale muudatust.

5

Punktiga 2 muudetakse kliimaministri käskkirja 25.06.2024 nr 264. Projekti raames toetavaid

tegevusi rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondi asemel Ühtekuuluvusfondist. Lisaks

muudetakse ära rakendusüksus. Vt seletuskirja sissejuhatuses ja käskkirja punkti 1 kohta

toodud selgitusi.

Punktidega 2.1-2.5 ja 2.8, 2.9 muudetakse projekti rahastusallikas. Tegevusi rahastatakse

Õiglase Ülemineku Fondi asemel Ühtekuuluvusfondist. Toetust antakse

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava)

poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale

majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduse alase teavituste ja koolituste

läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023.-2026. aasta

eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse

korraldamine“ tegevuse „Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine“ tulemuste

saavutamiseks. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Ringmajanduse korraldamine”,

number 21.2.4.1, sekkumine „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise

toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus”. Sekkumise number on 21.2.4.11.

Seni tehtud kulud teisest fondist suunatakse Ühtekuuluvusfondi ning tegevus panustab

meetme nimekirja väljundnäitajasse „Investeeringud ringmajanduse arendamisse“.

Käskkirja 25.06.2024 nr 264 alusel viidi 2024 aastal läbi riigihange nr 286790 „Ida-Virumaa

jäätmekäitluse piirkondliku arenguvajaduse ja potentsiaali väljaselgitamine ning arendamiseks

vajalike analüüside teostamine“. Hanke võitis OÜ Alkranel, hankeleping sõlmiti 31.12.2024.

Avakoosolek toimus 10.01.2025. Uuringu raames viidi läbi intervjuud erinevate osapooltega,

18.06.2025 toimus Jõhvis jäätmeanalüüsi tutvustav üritus. Uuringuaruanne võeti KIKi poolt

aktiga vastu 30.06.2025. Projekti Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondlik arendamine (2021-

2027.6.01.24-0615) raames kulu abikõlblikkust rahastusallikate lõikes arvestatakse käesoleva

käskkirja muudatuse järgi. Sisuline tegevus ei muutu.

Punktidega 2.1, 2.6 ja 2.7 täpsustatakse rakendusüksuse ja projekti elluviijat. Vt seletuskirja

sissejuhatuses ja käskkirja punkti 1 kohta toodud selgitusi.

Punktiga 3 kehtestatakse, et käskkirjade muudatused hakkavad kehtima alates 01.01.2026.

See on oluline, et Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus saaks kohustuste lahususe

projektide elluviija ja rakendusüksuse vahel kehtestatud.

3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele

Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis

omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

6

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile

otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse,

arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on

ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis

teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

4. Käskkirja mõju

Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad projekti eesmärgid saavutada, kaasates projekti juhtrühma asjakohased osapooled ning välditakse liigset bürokraatiat.

Käskkirja muudatustega seoses hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse käskkirjades toodud mõõdikutele seatud sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge

ringmajanduse edendamiseks ning lisaks toimub maapõueseaduse § 93 lõikest 5 tulenevate kohustuste täitmine. Käskkirja alusel antav toetus toetab valitsussektori eelarvepositsiooni.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei, Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Eesti linnade ja Valdade Liidu ja Riigi Tugiteenuste Keskusega. Arvamuse

avaldamiseks saadetakse eelnõu keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjoni liikmetele.

Käskkirja lisa_2.pdf

EELNÕU Lisa2

25.06.2024 käskkiri nr 1-2/24/264 Lisa 2

Lisa 2: 2024-2025 tervikeelarve Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik

summa (EUR)

Toetuse summa

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus (EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetustoetuse määr

(%)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Riikliku

kaasfinantseeringu

määr (%)

69 127,46 69 127,46 69 127,46 58 758,34 85 10 369,12 15

Tegevuse nimetus Statistiline näitaja koos

sihttasemega ning meetme

nimekirja väljundnäitaja

Abikõlblik kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi toetus

(EUR)

Riiklik kaasfinantseering

(EUR)

Ida-Virumaa piirkondlik

jäätmekäitluse uuring

Läbiviidud uuringute arv

(1);

Investeeringud

ringmajanduse

arendamisse (eurodes)

64 605,10 54 914,33 9 690,77

Kaudsed kulud ühtse

määra alusel (7%) 4 522,36 3 844,01 678,35

Projekti eelarve kokku: 69 127,46 58 758,34 10 369,12

Käskkirja_lisa_1.pdf

EELNÕU Lisa1 04.09.2023 käskkirja nr 1-2/23/361

Lisa nr 2

Toetuse andmine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve

Projekti maksumus

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik

summa (EUR)

Toetuse summa

kokku (EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetuse määr (%)

Riikliku kaasfinantseeringu

määr (%)

3 283 813,72 3 283 813,72 3 283 813,72 85 15

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja Abikõlblik summa

(EUR)

Riiklik kaasfinantseering 492 572,06

Ühtekuuluvusfond 2 791 241,66

Toetus kokku 3 283 813,72

KOKKU 3 283 813,72

Tegevuse nimetus:

Rakenduskava väljundnäitaja koos

sihttasemega:

01.01.2024−31.12.2029

Ringmajanduse alase teavituste ja koolituste

läbiviimine ning lahenduste rakendamine Investeeringud ringmajanduse

arendamisse (eurodes)

Abikõlblik

kogusumma (EUR)

Ühtekuuluvusfondi

Toetus (EUR)

Riiklik kaas-

finantseering (EUR)

2 748 614,07 2 336 321,96 412 292,11

Personalikulu 465 391,00 395 582,35 69 808,65

Ühtne määr otsesest personalikulust 69 808,65 59 337,35 10 471,30

Kokku: 3 283 813,72 2 791 241,66 492 572,06

Tabelis toodud tegevuste lõikes on võimalik juhtrühmal eelarvet muuta.

Ministri käskkirjade muutmine(1).pdf

K Ä S K K I R I

Tallinn

Ministri käskkirjade muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõike 2 alusel:

1. Kliimaministri 04.09.2023 käskkirjas nr 361 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks“ tehakse järgnevad muudatused:

1.1 käskkirja punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3. Määran toetatava tegevuse elluviijaks sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoja.“;

1.2 käskkirja lisa 1 punktis 1.3. asendatakse sõna „meetme“ sõnaga „meetmete“;

1.3 käskkirja lisa 1 punkti 1 täiendatakse punktiga 1.5. järgmises sõnastuses: „1.5. Käesoleva määruse alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi.“;

1.4 käskkirja lisa 1 punktis 2.3. asendatakse sõna „hoidmist“ sõnaga „hoidmisele“; 1.5 käskkirja lisa 1 punkt 3.1.3 sõnastatakse järgmiselt:

„3.1.3 Tegevuse tulemus: Eestis on olemas pädevad eksperdid, kes aitavad rohepööret ellu viia ja on teadlikud ringmajanduspõhistest vajadustest nii tootmise kui tarbimise suunal.“;

1.6 käskkirja lisa 1 punktis 3.5. asendatakse sõna „eelneva“ sõnaga „iga“ ja sõna „detsembriks“ sõnaga „jaanuariks“;

1.7 käskkirja lisa 1 punktis 4.2. asendatakse arv „3 352 941,18“ arvuga „3 283 813,72“;

1.8 käskkirja lisa 1 punktis 5.1. asendatakse sõnad „Kliimaministeeriumi finantsosakond“ sõnaga „Kliimaministeerium“;

1.9 käskkirja lisa 1 punktis 5.2. asendatakse sõnad „Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus“

sõnadega „sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste ja teenuste osakond“; 1.10 käskkirja lisa 1 punktis 5.3. asendatakse sõna „Kliimaministeerium“ sõnadega „sihtasutuse

Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoda“;

1.11 käskkirja lisa 1 punktis 6.1. jäetakse ära sõna „finantsosakonna“;

1.12 käskkirja lisa 1 punkt 8.3. sõnastatakse järgmiselt:

EELNÕU

11.11.2025

„8.3. Projekti kogueelarve on 3 283 813,72 eurot, millest EL toetus on 2 791 241,66 eurot ning

riiklik kaasfinantseering on 492 572,06 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.“;

1.13 käskkirja lisa 1 punktis 9.2.5 kustutatakse lause osa „toetava tegevuse- ja“; 1.14 käskkirja lisa 1 punkti 9 täiendatakse alapunktiga 9.2.11 järgmises sõnastuses:

„9.2.11 muud toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16, kuni viie protsendi ulatuses ringmajanduse alase teavituse ja koolituste

läbiviimise ning lahenduste rakendamise investeeringute maksumusest.“; 1.15 käskkirja lisa 1 punktis 9.3. asendatakse sümbol „%“ sõnaga „protsent“;

1.16 käskkirja lisa 1 punktis 11.8 sõnastatakse järgmiselt:

„11.8. Elluviija tagab võimalusel projektiga seotud koolituste ja muude sündmuste käigus ligipääsetavuse nelja peamise puudeliigi (nägemis-, kuulmis- intellekti-, ja liikumispuue) suhtes.“;

1.17 käskkirja lisa 2 „Toetuse andmine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve“ asendatakse käesoleva

käskkirja lisaga (lisa 1). 2. Kliimaministri 25.06.2024 käskkirjas nr 264 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2024– 2025 tegevuskava ja eelarve kinnitamine Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondliku arendamiseks “ tehakse järgnevad muudatused:

2.1 käskkirja punktid 1-3 sõnastatakse järgmiselt:

„1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–

2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale majandusele

ülemineku edendamine“ ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning

lahenduste rakendamiseks (lisa 1).

2. Kinnitan toetuse ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks Ida-Virumaa

jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks 2024–2025 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

3. Määran sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoja täitma

toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid .“;

2.2 käskkirja lisa 1 punktid 1.1.-1.3. sõnastatakse järgmiselt: „1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduse alase teavituste ja

koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks. 1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023.-2026. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse

„Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine“ tulemuste saavutamiseks. 1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Ringmajanduse korraldamine”, number 21.2.4.1, sekkumine „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise

toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus”. Sekkumise number on 21.2.4.11.“;

2.3 käskkirja lisa 1 punkt 2.1. sõnastatakse järgmiselt: „2.1. Toetuse andmise eesmärk on tõsta ringmajanduse alaseid teadmisi Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondliku arenguvajaduse ja potentsiaali väljaselgitamine ning arendamiseks

vajalike analüüside teostamine.“;

2.4 käskkirja lisa 1 punkt 3.3. sõnastatakse järgmiselt:

„3.3. Käesoleva määruse alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi.“;

2.5 käskkirja lisa 1 punkt 3.4. sõnastatakse järgmiselt: „3.4. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad:

Tabel 1. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatav spetsiifiline näitaja

Tegevuse nimetus Väljundnäitaja Selgitus

Ida-Virumaa piirkondliku

jäätmekäitlusalase vajaduse ja

potentsiaali uuring

läbiviidud uuringute arv: 1 Tegevuse tulemusel valmib

uuringu aruanne, mille

tulemused aitavad kaasa

ringmajanduse

korraldamiseks vajalike

investeeringute

planeerimisele nii avalikus

sektoris kui ka erasektoris.

Tabel 2. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks meetme nimekirja väljundnäitaja

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Alg-

tase Aasta

2024

vahe

sihttase

2029 sihttase Selgitav teave

Investeeringud

ringmajanduse

arendamisse

(eurodes)

0 Ei

kohaldu 0 69 127,46

Näitajasse arvestatakse

investeeringud

ringmajanduse arengu

toetamiseks (nii EL toetus

kui riiklik

kaasfinantseering).

Ringmajanduse jaoks on

vajalik arendada riigi

tasandil ühtset lähenemist

nii teavituse, koolituse kui

ka reaalsete lahenduste

osas. Saavutustaset

raporteeritakse jooksvalt

vastavalt kulude tegemisele

SFOS maksete info alusel.

2.6 käskkirja lisa 1 punktis 5.2. asendatakse sõnad „Riigi Tugiteenuste Keskus“ sõnadega „sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetuste ja teenuste osakond“;

2.7 käskkirja lisa 1 punktis 5.3. asendatakse sõnad „Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus“ sõnadega „sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoda“;

2.8 käskkirja lisa 1 punkti 9 sõnastatakse järgmiselt:

„9. Tegevuste eelarve 9.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist. 9.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku

kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest. 9.3. Projekti kogueelarve on 69 127,46 eurot, millest EL toetus on 58 758,34 eurot ning riiklik

kaasfinantseering on 10 369,12 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.“;

2.9 käskkirja lisa 2 „2024-2025 tervikeelarve Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks

arendamiseks“ asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 2).

3. Käskkiri jõustub alates 01.01.2026. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis Taristuminister

Ministri käskkirjade muutmine.pdf

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium Riigikantselei

05.12.2025 nr 1-4/25/5354

Ministri käskkirjade muutmine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri käskkirja 04.09.2023 nr 361 ja

25.06.2024 nr 264 muutmise eelnõu koos seletuskirjaga.

Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis taristuminister

Lisad: 1. Eelnõu koos kahe lisaga;

2. Seletuskiri; 3. Käskkirjade informatiivsed terviktekstid koos nähtavate muudatuste ettepanekutega.

Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Linnade

ja Valdade Liit, Riigi Tugiteenuste Keskus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate

rakendamise seirekomisjon liikmed.

Arvamuse avaldamiseks: keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjon.

Eerika Purgel, 626 0709

[email protected]

Terviktekst (Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023– 2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolit_.docx

K Ä S K K I R I
Tallinn 04.09.2023 nr 1-2/23/361

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023– 2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga.

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks (lisa 1).

2. Kinnitan toetuse ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

3. Määran toetatava tegevuse elluviijaks Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakond täidab toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoja.
3.

4. Käskkiri jõustub perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide eeltingimuse täitumisel (riigi jäätmekava 2022–2028 kehtestamisel).

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal Kuldar Leis
minister

Saata: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Keskkonnaamet,
Keskkonnaagentuur, Haridusministeerium, Regionaal -ja Põllumajandusministeerium
KINNITATUD
04.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/361
Lisa 1
Toetuse andmise tingimused ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks

1. Reguleerimisala
1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks.
1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–26. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse „Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine“ tulemuste saavutamiseks.
1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes „Ringmajanduse korraldamine”, number 21.2.4.1, sekkumine „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus”. Sekkumise number on 21.2.4.11.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

1.5. Käesoleva käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi.

2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetuse andmise eesmärk on tõsta ringmajanduse alaseid teadmisi, ringmajanduse valdkonna ekspertide pädevust ja ringmajanduse lahenduste kasutamist.
2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse.
2.3. Punktis 2.2. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmiselet ja sihtide saavutamisele aidatakse kaasa tasakaalustatud regionaalse arengu, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ja keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamisega ning nende näitajad on: „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“,
„Soolise võrdõiguslikkuse indeks", „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", „Ligipääsetavuse näitaja" ning „Ringleva materjali määr“.

3. Toetatavad tegevused: eesmärk, sisu, tulemus, sihtrühm
Toetatav tegevus on ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ja edendamine ning vastavate erialaekspertide koolitus.
3.1. Ringmajanduse ja kemikaalivaldkonna ekspertide koolitus
3.1.1 Tegevuse eesmärk: Läbi viia ringmajanduspõhiste lähenemiste kasutamise, arendamise ja teadlikkuse alane koolitustegevus ning luua juhendmaterjalid ja tõsta ekspertide pädevust nii ringmajanduse tootmise kui ka tarbimise poole suunal, sh ohutu materjaliringluse korraldamiseks ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõtuks.
3.1.2 Tegevuse sisu: Koostatakse koolituskavad ekspertidele ning täiendkoolitus ekspertidele ja ettevõtetele, et tõsta ekspertide pädevust täiendavalt ressursi- ja energiaauditite koostamisele kogu ringmajanduspõhise tootmis- ja tarbimismudeli hindamise kasutuselevõtuks. Koolitustegevuse käigus koostatakse juhendid nii kemikaaliauditite kui ka ringmajanduspõhise investeeringu järgse seire läbiviimiseks, töötatakse välja nõuded koolitatavate ekspertide pädevusele. Koostatavad koolituskavad sisaldavad insenertehnilisi, ressursi- ja energiatõhususe, ohutu materjaliringluse ja üldisi teemasid (nt majandustegevusalade kestlikkuse kriteeriumid, finantsarvestus, rahastamine, uued tehnoloogiad ja digitaalsed lahendused). Lisaks koostatakse koolituste korraldamiseks vajalikud materjalid.
3.1.3 Tegevuse tulemus: Eestis on olemas pädevad eksperdid, kes aitavad rohepööret ellu viia, ja laiem teadlikkus on teadlikudharitud ringmajanduspõhistest vajadustest nii tootmise kui tarbimise suunal.
3.1.4 Tegevuse sihtrühm: Ressursi- ja energiatõhususe audiitorid, kemikaalivaldkonna eksperdid, konsultatsiooniettevõtted, avalik sektor. Tegevuse ulatus on üleriigiline.

3.2. Kommunikatsioon ja teavitustegevus
3.2.1 Tegevuse eesmärk: Läbi viia kommunikatsiooni ja teavitustegevused ringmajanduse alase teadlikkuse tõstmiseks.
3.2.2 Tegevuse sisu: Tegevuste käigus jagatakse infot ja korraldatakse konverentse, seminare, koolituspäevi ja infopäevi. Korraldatakse kohtumisi ja luuakse ning jagatakse õppevideoid, uuringuid, analüüse jm materjali, sh struktuurivahendite fondi meetmete kohta. Tegevused hõlmavad kõiki punktis 3.1 nimetatud tegevussuundi.
3.2.3 Tegevuse tulemus: Läbi on viidud ringmajanduse, sh struktuurivahendite fondi meetmete kohta, kommunikatsiooni ja teavitustegevusi. Tegevused võimaldavad tõsta ettevõtete, finantsasutuste, kohalike omavalitsuste ja füüsiliste isikute teadlikkust ringmajandusest, võimaldades seeläbi liikuda Eestis lineaarmajanduselt ringmajandusele.
3.2.4 Tegevuse sihtrühm: Eesti ühiskond. Tegevuse ulatus on üleriigiline, tegevuse elluviimisel arvestatakse piirkondlikke ja ettevõttespetsiifilisi eripärasid.

3.3. Ringmajanduslahenduste piloteerimine
3.3.1 Tegevuse eesmärk: Piloteerida uudseid lahendusi ringmajanduse edendamiseks nii tarbimise kui tootmise suunal.
3.3.2 Tegevuse sisu: Toetatav tegevus on ringmajandust edendavate lahenduste piloteerimine avaliku sektori poolt pakutavate teenuste osas, sh digilahenduste osas.
3.3.3
Tegevuse tulemus: Tegevuste käigus analüüsitakse võimalusi oluliste materjalivoogude liikumise ning neid takistavate tegurite kohta ning rakendatakse lahendusi riigi- või omavalitsuste üleste ringmajanduse alaste tegevuste edendamiseks.
3.3.4 Tegevuse sihtrühm: ettevõtjad, riigiasutused, kohalikud omavalitsused, füüsilised isikud..

3.4. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.
3.5. Detailse iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktides 3.1-3.3 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm iga eelneva aasta 15. jaanuariksdetsembriks. 2024. aasta eelarve kinnitab juhtrühm hiljemalt 1. juuliks 2024.

4. Tulemused
4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemusena on ettevõtted, füüsilised isikud, kohalikud omavalitsused ning muud osapooled teadlikud ringmajanduspõhiste lähenemiste valdkonnas, seda nii tootmise kui tarbimise suunal. Tegevuse tulemusena otsivad ettevõtted võimalusi oma tootmise efektiivsuse tõstmiseks, ringmajandusalaste lahenduste kasutamiseks ja seeläbi konkurentsivõimelisemaks ja jätkusuutlikumaks muutmiseks ning Eesti ressursitootlikkuse kasvu panustamiseks. Ettevõtted on teadlikud oma ettevõtte ressursside kasutusest, kemikaalide ohutust kasutamisest, kemikaalide kasutuse innovatsiooni vajalikkusest ja kuludest ning saavad aru ringmajanduse põhimõtetest, ressursiauditi ja/või kemikaaliauditi olemusest ja selle võimalikust kasust. Kasvab tarbijate teadlikkus nende rollist ja võimalustest edendada enda otsuste läbi ringmajandust. Kaalutletud ja vajadusel rakendatud on ringmajandust edendavaid digitaalseid lahendusi. Kohalikud omavalitsused ja füüsilised isikud on teadlikumad ringmajanduse valdkonnast ning potentsiaalsed taotlejad on teadlikud toetusmeetmetest. Avalik sektor on saanud piloteerida ringmajanduse alaseid lahendusi oma teenuste täiendamise osas.
4.2. punktis 3. nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatav näitaja on järgmine:

Näitaja nimetus ja mõõtühik
Algta se
Aasta
2024 vahe sihttase
2029 sihttase
Selgitav teave
Meetmete nimekirja
väljundnäitaja

Investeeringud ringmajanduse arendamisse (eurodes)
0
Ei kohaldu
200 000
3 283 813,723 352 941,18
Näitajasse arvestatakse investeeringud ringmajanduse arengu toetamiseks (nii EL toetus kui riiklik kaasfinantseering).
Ringmajanduse jaoks on vajalik arendada riigi tasandil ühtset lähenemist nii teavituse, koolituse kui ka reaalsete lahenduste osas.
Saavutustaset
raporteeritakse
Jooksvalt vastavalt kulude tegemisele SFOS maksete info alusel.

4.3. Projektile kehtestatakse vajaduse korral spetsiifilised näitajad projekti juhtrühmas.

5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeeriumi finantsosakond.
5.2. Rakendusüksus on sSihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste ja teenuste osakonde rahastamise valdkond.
5.3. Tegevuste elluviija on sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökodaosakondKliimaministeerium.

6. Projekti juhtrühm
6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Haridusministeeriumi, Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ja Kliimaministeeriumi finantsosakonna esindajatest.
6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.
6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded.
6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.
6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.
6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta.
6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust.
6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7
nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium.“;

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023. aastal ning lõpeb 31. detsembril 2029. aastal.

8. Tegevuste eelarve
8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.
8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.
8.3. Projekti kogueelarve on 3 283 813,723 352 941,18 eurot, millest EL toetus on 2 791 241,662 850 000,00 eurot ning riiklik kaasfinantseering on 492 572,06502 941,18 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.

9. Kulude abikõlblikkus
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16 ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, muuhulgas:
9.2.1 juhendmaterjalide koostamise, koolituste, töötubade, pilootprojektide, õppeprogrammide, konverentside, seminaride, infopäevade ja koosolekute korraldamise ja teiste, käesolevas käskkirjas nimetamata osapoolte osalemise kulud;
9.2.2 struktuuritoetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud;
9.2.3 ekspositsiooni või näituse koostamisega seotud kulud;
9.2.4 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
9.2.5 toetatava tegevuse- ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16;
9.2.6 metoodiliste juhendite, juhiste ja koolitusmaterjalide väljatöötamise kulud;
9.2.7 trükiste, sh sisuturundusartiklite kulud;
9.2.8 tõlketeenuse kulud;
9.2.9 visuaalsete materjalide, sh fotode, videote ja kujundusteenuste kulud;
9.2.10 ringmajandusalaste uudsete lahenduste piloteerimise kulud;
9.2.11 muud . toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud personalikulud , mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16, kuni viie protsendi ulatuses ringmajanduse alase teavituse ja koolituste läbiviimise ning lahenduste rakendamise investeeringute maksumusest.

9.3. Abikõlblikud on projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4 kokku 15% protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.
9.4. Abikõlblikud ei ole:
9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;
9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras.
10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel.
10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid:
10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud;
10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt;
10.3.3 arve või muu raamatupidamise algdokument;
10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.
10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.
10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja kuni 30 päeva nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.
10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini 2030.a.
10.8. Punktis 16.1. nimetatud tegevuse puhul esitatakse koolitusest osavõtjate nimekiri, millele märgitakse osavõtjate kontaktandmed ja juriidilise isiku registrikood, kui üritus on käsitatav vähese tähtsusega abina.
10.9. Kuludega seotud dokumente ei esitata ühtse määra alusel hüvitatavate kulude kohta.

11. Elluviija kohustused
11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.
11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 punkti 2 alapunktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.
11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks.
11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul.
11.5. Elluviija arvestab tööde tegemisel ringmajanduse põhimõtetega ringmajanduse valgest raamatust, keskkonnaministeeriumi keskkonnahoidlike sündmuste juhendist ja hanked peavad olema läbiviidud võttes arvesse keskkonnahoidlikke kriteeriume.
11.6.
Kui projektis osalevatele ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), artikli 3 mõistes, järgib elluviija toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Elluviija teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega.
11.7. Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud nõuetele.
11.8. Elluviija tagab võimalusel projektiga seotud koolituste ja muude sündmuste käigus ligipääsetavuse nelja peamise puudeliigi (nägemis-, kuulmis- intellekti-, ja liikumispuue) suhtes.
12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine
12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.
12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.
12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.
12.4 Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta.

13. Tegevuste elluviimise seire
13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahearuanded ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu.
13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.
13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 10.jaanuariks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.
13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljundnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.
13.5. Vahearuannetes ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta.
13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule.
13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemise perioodile järgneva viie aasta jooksul.
13.8. Kui toetus on vähese tähtsusega abi, kannab rakendusüksus toetuse pärast väljamakse tegemist selle riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kui vähese tähtsusega abi.
13.9. Rakendusüksus säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümme aastat alates päevast, mil käesoleva käskkirja alusel anti viimast korda üksikabi.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

15. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

16. Vähese tähtsusega abi
16.1. Punktis 3.1. ja 3.2. nimetatud konverentside, seminaride, koolituste ja infopäevade läbiviimine tuleb lugeda vähese tähtsusega abiks koolitatavatele konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, kui koolitatavad on ettevõtjate esindajad või töötajad.
16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija pärast nende registreerimist koolitusele ning enne koolituse algust. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese tähtsusega abi vaba jääki, siis ettevõtja esindajad või töötajad ei saa koolitusel osaleda.
16.3. Punktis 3.3. nimetatud tegevuste puhul hinnatakse rakendusüksuse poolt projekti juhtrühmas tööde lisamiseks, kas tegemist on vähese tähtsuse abi andmisega.
16.4. Vähese tähtsusega abi korral ei tohi antava abi suurus ühe ettevõtja kohta ületada kolme aasta jooksul 300 000 eurot.“.
16.5. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
16.6. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
16.7. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

KINNITATUD
04.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/361
Lisa nr 2
Toetuse andmine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve

Projekti maksumus

Kogumaksumus (EUR)
Abikõlblik summa (EUR)
Toetuse summa kokku (EUR)
Ühtekuuluvusfondi toetuse määr (%)
Riikliku kaas-finantseeringu määr (%)
3 283 813,723 352 941,18
3 283 813,72 3 352 941,18
3 283 813,723 352 941,18
85
15

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja
Abikõlblik summa (EUR)
Riiklik kaasfinantseering
502 941,18492 572,06
Ühtekuuluvusfond
2 791 241,662 850 000,00
Toetus kokku
3 283 813,723 352 941,18
KOKKU
3 283 813,723 352 941,18

Tegevuse nimetus:
Rakenduskava väljundnäitaja koos sihttasemega: 01.01.202431.12.2029

Ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimine ning lahenduste rakendamine
Investeeringud ringmajanduse arendamisse (eurodes)
Abikõlblik kogusumma (EUR)
Ühtekuuluvusfondi toetus
(EUR)
Riiklik kaas-finantseering (EUR)

2 748 614,072 964 941,53
2 336 321,962 520 200,30
412 292,11444 741,23
POtsene personalikulu

465 391,00337 391,00
395 582,35286 782,35
69 808,6550 608,65
Ühtne määr otsesest personalikulust

69 808,6550 608,65
59 337,3543 017,35
10 471,307591,30
Kokku:

3 283 813,723 352 941,18
2 791 241,662 850 000,00
492 572,06502 941,18

Tabelis toodud tegevuste lõikes on võimalik juhtrühmal eelarvet muuta.

Terviktekst (Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024– 2025 tegevuskava ja eelarve kinnitamine Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondliku _.docx

K Ä S K K I R I
Tallinn 25.06.2024 nr 1-2/24/264

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024– 2025 tegevuskava ja eelarve kinnitamine Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondliku arendamiseks

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks
Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2024–2025 poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ meetme nr 21.6.1.8 sekkumise tegevuse „Jäätmekäitluse piirkondlik arendamine“ elluviimiseks (lisa 1).

2. Kinnitan toetuse ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks 2024–2025 tegevuskava ja eelarve Kinnitan toetuse andmise Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks 2024–2025 tervikeelarve (lisa 2).

3. Määran sSihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoja täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
Kuldar Leis
kliimaminister

Saata: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium
KINNITATUD

25.06.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/264

Lisa 1: Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning
2024-2025 tegevuskava ja eelarve kinnitamine IdaVirumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks

1. Reguleerimisala
1.1.
Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks.
Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ alusel Ida-Viru maakonna piirkondliku jäätmekäitlusalase vajaduse ja potentsiaali analüüsimiseks.
1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023.-2026. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse „Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine“ „Jäätmemajanduse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks.
1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Ringmajanduse korraldamine”, number 21.2.4.1, sekkumine „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus”. Sekkumise number on 21.2.4.11.
Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirja meetmes „Ringmajanduse korraldamine“ number 21.6.1.8. Tegemist on 2. tegevussuuna: "Keskkond ja sotsiaalne kaasatus": sekkumise "Kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja jäätmekäitluse piirkondlik arendamine " tegevusega “Jäätmekäitluse piirkondlik arendamine”.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetuse andmise eesmärk on tõsta ringmajanduse alaseid teadmisi (Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondliku arenguvajaduse ja potentsiaali väljaselgitamine ning arendamiseks vajalike analüüside teostamine).
2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” saavutamisse.
2.3. Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamisele kaasa aitamist tasakaalustatud regionaalse arengu ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel järgmiste näitajate kaudu: “Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta ELi võrdluses,, „Ligipääsetavuse näitaja“, “Soolise võrdõiguslikkuse indeks” ja „Ringleva materjali määr“.
3. Toetatavad tegevused ja näitajad
Sekkumise raames toetatakse järgmisi tegevusi:
3.1. Uuringu läbiviimine ja aruande koostamine, mis hõlmab endas vähemalt:
3.1.1. Ida-Viru maakonna jäätmekäitlusalase võimekuse, puudujääkide ja potentsiaali analüüsi, mille käigus selgitatakse välja, milliste jäätmeliikide osas on maakonnas käitlusvõimekus puudulik;
3.1.2. analüüsi jäätmeliikide kohta, mille käitlemine oleks majanduslikult jätkusuutlik;
3.1.3. analüüsi, milline jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskus (edaspidi ka keskus) või asutus looks Ida-Virumaal enim uusi töökohti, oleks kohalikele ligipääsetav ning kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” põhimõttega;
3.1.4. analüüsi, milline keskus panustaks riikliku ringmajanduse edendamisse ja kliimaneutraalsuse ning jäätmekäitlusele seatud sihtarvude saavutamisse luues ühtlasi sünergiat erinevate jäätmeliikide ja -voogude ning piirkonnas tekkivate kõrvalsaaduste jms vaatest;
3.1.5. analüüsi käesoleva käskkirja eesmärkidesse panustava ja maakonna jäätmekäitlusalaste vajaduste ja võimekuse toetamiseks vajaliku keskuse rajamiseks sobiva asukoha valimiseks, võttes arvesse ligipääsetavust, tööjõu kättesaadavust, kehtivaid üld- ja detailplaneeringuid ja maakondlikke strateegiadokumente;
3.1.6. vähemalt kahe punktis 3.1.5. kirjeldatud erineva asukohavaliku analüüs, sealhulgas nende asukohtade sobivus sotsiaalmajanduslikust ning keskkonna vaatest (koostatakse keskkonnamõjude eelhinnang);
3.1.7. maakonnas tegutsevate ettevõtete valmisoleku analüüs punktis 3.1.6 nimetatud asukohtades keskuse käitamiseks;
3.1.8. loodava keskuse käitamise võimaluste analüüs riigiabi aspektist;
3.1.9. keskuses uut tüüpi tehnoloogiate kasutusvõimaluste ja tasuvuse analüüsi.

3.2. Toetatakse tegevusi, mis ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.
(1) 3.3. Õiglase Ülemineku Fondist ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1– 20) artiklis 9 sätestatud investeeringuid. 3.3. Käesoleva käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi.

3.4. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad:

Tabel 1. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad spetsiifiline näitaja näitajad
Tegevuse nimetus
Väljundnäitaja
Selgitus
3.1. Ida-Virumaa piirkondliku jäätmekäitlusalase vajaduse ja potentsiaali uuring
läbiviidud uuringute arv: 1
Ttegevuse tulemusel valmib uuringu aruanne, mille tulemused aitavad kaasa ele tuginevad ringmajanduse korraldamiseks vajalike investeeringute planeerimisele nii avalikus sektoris kui ka erasektoris. projekti järgmise etapi tegevused

Tabel 2. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks meetme nimekirja väljundnäitaja

Näitaja nimetus ja mõõtühik
Algta se
Aasta
2024 vahe sihttase
2029 sihttase
Selgitav teave
Investeeringud ringmajanduse arendamisse (eurodes)
0
Ei kohaldu
0
69 127,46
Näitajasse arvestatakse investeeringud ringmajanduse arengu toetamiseks (nii EL toetus kui riiklik kaasfinantseering).
Ringmajanduse jaoks on vajalik arendada riigi tasandil ühtset lähenemist nii teavituse, koolituse kui ka reaalsete lahenduste osas.
Saavutustaset
raporteeritakse
Jooksvalt vastavalt kulude tegemisele SFOS maksete info alusel.

4. Tulemused
4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuse tulemusel valmib uuringu aruanne, mis sisaldab endas vähemalt järgmisi andmeid:
4.1.1. Ida-Virumaal tekkivate jäätmevoogude kogused jäätmeliikide kaupa;
4.1.2. Ida-Virumaal tegutsevate jäätmekäitlusettevõtete käitlusvõimekused ja senised praktikad jäätmete käitlemisel;
4.1.3. võimalused Ida-Virumaal tekkivate jäätmete ringlussevõtuks, taaskasutamiseks ja korduskasutuseks ettevalmistamiseks tekkekoha läheduses;
4.1.4. Eestis mittekäideldavate jäätmeliikide käitlusvõimekused võttes arvesse teiste Euroopa Liidu liikmesriikide praktikaid ja Ida-Virumaa potentsiaali nende praktikate ülevõtmiseks;
4.1.5. jäätmekäitlusvõimekuse laiendamisega potentsiaalselt loodavate töökohtade arv ja profiil;
4.1.6. võrdlevad kirjeldused jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse majanduslikuks käitamiseks, analüüsides vähemalt järgmisi võimalusi:
4.1.6.1. keskuse rajab riik ja keskust käitab riigi äriühing ministri korralduse alusel
4.1.6.2. keskuse rajab riik ja keskust käitab riigihanke võitnud eraettevõte lepingu alusel
4.1.6.3. keskus rajatakse avaliku ja erasektori partnerlusprojektina.

4.1.7. Ida-Virumaal tegutsevate või alustavate ettevõtete valmisolek uue ringmajanduskeskuse rajamiseks või olemasoleva jäätmekäitlusettevõtte laiendamiseks.;

5. Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi ka rakendusasutus).
5.2. Rakendusüksus on sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetuste ja teenuste osakondRiigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
5.3. Tegevuste elluviija on sSihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoda (edaspidi elluviija).

6. Elluviija kohustused
6.1. Elluviija vastutab, et meetme tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ arenguvajadusi ning vastavad toetuse andmise tingimustele.
6.2. Elluviija vastutab punktis 3.1. kirjeldatud uuringu lähteülesande koostamise eest.
6.3. Elluviija vastutab punktis 3.1. kirjeldatud uuringu teostaja leidmiseks riigihanke korraldamise eest.
6.4. Elluviija järgib riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatut.
6.5. Elluviija täidab teavituskohustust vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a. määrusele nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine.“
6.6. Elluviija tagab kõigis projektiga seonduvates avalikkusele suunatud tegevustes ligipääsetavuse.
6.7. Elluviija säilitab tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sealhulgas abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates.
6.8. Elluviija esitab rakendusüksusele maksete prognoosi ja info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete kohta igal aastal 1. juuliks ja 1. detsembriks.
6.9. Elluviija esitab rakendusüksusele viie tööpäeva jooksul juhtrühmas kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve.
6.10. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.

7. Projekti juhtrühm
7.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma ja korraldab selle tööd.
7.2. Projekti juhtrühm koosneb Kliimaministeeriumi, elluviija, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esindajatest.
7.3. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.
7.4. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaani, aastaeelarve, projekti vahearuanded ja projekti lõpparuande.
7.5. Projekti juhtrühm kinnitab punktis 4.1. kirjeldatud uuringu aruande.
7.6. Projekti juhtrühm arvestab otsuste tegemisel kuluefektiivsust, abikõlblike kulude võimalikkust, projekti eesmärke, tulemusi ja näitajaid.
7.7. Projekti juhtrühm lähtub tegevuste valikul ühendmääruse §7 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest ja metoodikast.
7.8. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.
7.9. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta.
7.10. Projekti juhtrühm kinnitab toetatavate tegevuste raames iga-aastase tegevuskava eelneva aasta 15. detsembriks. 2024. aasta eelarve kinnitab juhtrühm 30 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest.
7.11. Projekti juhtrühm võib langetada valiku punktis 3.1.6. kirjeldatud võimalike jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse asukohtade vahel.
7.12. Projekti juhtrühm koostab punktis 3.1 kirjeldatud uuringu tulemustele tuginedes tegevuskava sekkumise järgmiseks etapiks.
7.13. Juhul kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi juhtkond.

8. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2024. a ja lõppeb 30. juunil 2025. .a.

9. Tegevuste eelarve
9.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.
9.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.
9.3. Projekti kogueelarve on 69 127,46 eurot, millest EL toetus on 58 758,34 eurot ning riiklik kaasfinantseering on 10 369,12 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.
9.1. Toetust makstakse Õiglase Ülemineku Fondist ja tegevuse „Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondlik arendamine“ eraldatud 6 285 714,00 eurot, millest Õiglase Ülemineku Fondi toetus on 4 875 199,80 eurot ning riiklik kaasfinantseering 1 410 514,20 eurot.
9.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 77,56% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 22,44% abikõlblikest kuludest.
9.3. Käesoleva käskkirja alusel toetatavate tegevuste elluviimiseks eraldatakse 250 000 eurot, millest Õiglase Ülemineku Fondi toetus on 193 900,00 eurot ning riiklik kaasfinantseering 56 100,00 eurot.

10. Kulude abikõlblikkus
10.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15 ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
10.2. Abikõlblikud on kulud, mis on vajalikud punktis 4 nimetatud tulemuste saavutamiseks, sealhulgas:
10.2.1. teavitamise, kaasamisürituste korraldamise ja avalikustamise kulud;
10.2.2. ühtse määra alusel projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruse §21 lõikes 4, seitsme protsendi ulatuses arvutades projekti otsesest abikõlblikust summast.
10.3. Abikõlblikud ei ole ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud.

11. Toetuse maksmise tingimused ja kord
11.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimusel ja korras.
11.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 punktis 1 nimetatud tingimustel.
11.3. Kaudseid kulusid makstakse ühtse määra alusel ühendmääruse §28 lõikes 3 nimetatud tingimustel seitsme protsendi ulatuses otsesest abikõlblikust summast.
11.4. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuste keskkonnas ja lisab maksetaotlusele rakendusüksuse nõudmisel kuludokumentide ja nende tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad.
11.5. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingus abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrde 20 000 euroga või sellest suurem.
11.6. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
11.7. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale 15-päevase tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.
11.8. Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamise tingimustega seotud ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või päras projekti lõpparuande esitamist.
11.9. Lõppmakse tehakse ühe kalendrikuu jooksul pärast seda kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud.
11.10. Projekti kaudsete kuludega, mis on arvestatud ühtse määra alusel, seotud dokumente ei esitata.
11.11. Toetuse ettemakse võib elluviija taotlusel teha vastavalt ühendmääruse §-le 30:
11.11.1. põhjendatud vajaduse korral kuni 40 protsendi ulatuses määratud maksmata toetuse summast;
11.11.2. ettemakse kasutamise periood on üks aasta.

12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine
12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.
12.2. Elluviija korraldab rakendusüksuse töötaja lisamise riigihangete registrisse hanke juurde vaatlejaks.
12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.
12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta.

13. Aruandlus ja seire
13.1. Projekti elluviija esitab kuue kuu möödudes käskkirja kehtestamisest e-toetuste keskkonnas rakendusüksusele projekti vahearuande tööde edenemise kohta.
13.2. Projekti elluviija esitab e-toetuste keskkonnas rakendusüksusele projekti lõpparuande ühe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.
13.3. Projekti lõpparuanne sisaldab projekti kõigi tegevuste ülevaadet.
13.4. Projekti elluviija kirjeldab Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsiooni tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

15. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

KINNITATUD
25.06.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/264
Lisa 2: 2024-2025 tervikeelarve Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks
Kogumaksumus (EUR)
Abikõlblik summa (EUR)
Toetuse summa (EUR)
Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR)
Ühtekuuluvusfondi toetusÕiglase Ülemineku
Fondi toetuse määr
(%)
Riiklik
kaasfinantseering (EUR)
Riikliku kaasfinantseeringu määr (%)
69127,46250 000,00
69 127,46250 000,00
69 127,46193 100,00
58 758,34
8577,24
56 900, 00 10 369,12
1522,76

Tegevuse nimetus
Statistiline näitaja koos sihttasemega ning meetme nimekirja väljundnäitaja
Abikõlblik kogusumma (EUR)
Ühtekuuluvusfondi toetus Õiglase Ülemineku Fondi toetus (EUR)
Riiklik kaasfinantseering (EUR)
Ida-Virumaa piirkondlik jäätmekäitluse uuring
Läbiviidud uuringute arv (1);
Investeeringud ringmajanduse arendamisse (eurodes)
64 605,10232 500,00
54 914,33179 583,00
52 917,00 9 690,77
Kaudsed kulud ühtse määra alusel (7%)

4 522,3617 500,00
3 844,0113 517,00
678,353 983,00
Projekti eelarve kokku:

69 127,46
58 758,34
10 369,12

Dokumendiregister	Riigi Tugiteenuste Keskus
Viit	11.1-1/25/2508-1
Registreeritud	05.12.2025
Sünkroonitud	08.12.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve 2025-
Sari	11.1-1 Toetuste arendamise, sertifitseerimise ja järelevalvega seotud üldine kirjavahetus
Toimik	11.1-1/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis	Kliimaministeerium
Vastutaja	Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenusedisaini talitus)
Originaal	Ava uues aknas

Failid

Digiallkirjad