OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Tehnikahariduse Edendamise Sihtasutus

[email protected]

Aia tn 7 / Uus tn 12

Tallinn

10111, Harju maakond

90009890

05.12.2025 nr 11.3-1/25/5449

OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja

taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Parandada kõigi tööotsijate

töölesaamise võimalusi“ tegevuse „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ raames

otsuse Tehnikahariduse Edendamise Sihtasutuse (edaspidi ka toetuse saaja) projektis

„Andmehalduri koolitusprogramm naistele“ (toetuste registris nr 2021-2027.4.02.24-0075;

edaspidi ka projekt).

Rakendusüksus on kuludokumentide kontrolli käigus tuvastanud, et toetuse saaja on ostnud

andmealaste loengute läbiviimise teenust huvide konflikti olukorras, mis on vastuolus

ühendmääruse § 11 lg 4 punktiga 4, ning ei ole koolitusmaterjalide väljatöötamise teenuse

ostmisel järginud nõuet vältida funktsionaalselt koos toimiva või samaliigilise ostu kunstlikult

osadeks jaotamist, mis on vastuolus ühendmääruse § 11 lg 4 punktiga 5. Sellest lähtuvalt kohaldab

rakendusüksus rikkumistega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb abikõlbmatuks

kuluks 21 253,22 eurot, sh toetuse 21 253,22 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 8 lg 2 punkt 7 ja § 28,

Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (enne ja edaspidi ühendmäärus) § 11 lõige 3, § 11 lg 4 punktid 4 ja 5, § 34 lg 1 punkt

2, § 35 lõige 1, majandus- ja infotehnoloogiaministri 19.07.2023 määruse nr 48 „Tööalase

konkurentsivõime toetamine“ (edaspidi meetme määrus) § 23 lõige 2 ja § 28, 31.10.2024 toetuse

taotluse rahuldamise otsuse nr 11.3-1/24/1435 (edaspidi taotluse rahuldamise otsus) punktid 14 ja

16, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid tunnustega 11, 17, 52 ja 53 ning toetuse

saajaga peetud kirjavahetus.

1. Asjaolud

Toetuse saaja, kelle juhatuse liikmeks oli Anni Sild1, edastas 20.12.20242 suunatud

hinnapäringud kolmele potentsiaalsele pakkujale3: I.L, A.K ja BCS Koolitus AS, et leida lektor(id)

andmehalduri koolitusprogrammi raames toimuvate andmealaste loengute läbiviimiseks.

Rakendusüksus tuvastas, et pakkumuskutse saanud BCS Koolitus AS üheks juhatuse liikmeks oli

samuti Anni Sild4.

Hinnapäringu kohaselt on projekti eesmärk suurendada tööturult eemal või ebasoodsas olukorras

olevate naiste konkurentsivõimet, pakkudes neile võimalust omandada kaasaegsed ja tööturul

nõutud andmehalduri ametioskused ning toetada nende tööle asumist andmete haldamise ja

analüüsiga seotud ametikohtades. Sellega seoses sooviti kaasata lektoreid kahel teemal: „Andmete

kogumine ja analüüsimine“ (36 ak.h – 9 × 4 ak.h moodulit) ja „Tehnilised töövahendid

andmehalduses ja andmete visualiseerimises“ (48 ak.h – 12 x 4 ak.h moodulit), ning kogumahus

7 koolitust × 84 ak.h (588 ak.h 105-le naisele). Läbiviijad pidid omama pädevust õpetada naisi,

kellel puuduvad varasemad teadmised andmetest. Pakkujatel paluti esitada hinnapakkumus

nimetatud koolitusteemade õpetamiseks ühe akadeemilise tunni (ak.h) kohta. Samuti tuli

täpsustada, kas esitatud maksumus sisaldab käibemaksu. Hinnapakkumus tuli esitada toetuse

saajale hiljemalt 06.01.2025.

Pakkumuskutsele vastas kolmest potentsiaalsest pakkujast kaks, I.L pakkumust ei esitanud. A.K

andis teada, et pakkumuskutse põhjal on koolitusel neli plokki: andmehalduse alused,

andmeanalüütika alused, praktilised oskused SQL ja praktilised oskused Power Query, Power BI,

millest on ta valmis katma kahte esimest. Esimese koolituse ak.h (koos ettevalmistusega) hinnaks

pakkus A.K 300 eurot ning sealt edasi koolituse ak.h hinnaks 100 eur (k/m). BCS Koolitus AS tõi

oma pakkumuses välja pakkumuskutses nimetatud teemad „Andmete kogumine ja andmeanalüüs“

ja „Tehnilised töövahendid andmehalduses ja andmete visualiseerimine“ koos alateemadega ning

pakkus lektori ak.h hinnaks 60,75 eurot, millele lisandub käibemaks.

Tehnikahariduse Edendamise SA juhataja Anni Sild tunnistas 08.01.2025 käskkirjaga nr 3/25K

„Otsus projektile nr 2021-2027.4.02.24-0075 „Andmehalduri koolitusprogramm naistele“

andmete teemade lektori teenuse hanke kohta“ edukaks BCS Koolitus AS-i pakkumuse.

Põhjendusena on käskkirjas märgitud, et pakutav teenus vastas projekti vajadustele ja oli hinnalt

sobilik. A.K pakkumuse osas toodi välja, et pakutav teenus ei vasta täielikult hanke tingimustele,

kuna kõiki teemasid ei ole pakkuja valmis koolitama ning pakkumus ületab projektis eelarvestatud

summat. Eelnevast nähtub, et sisulist pakkumuste võrdlust ei toimunud, kuivõrd I.L ei esitanud

pakkumust ja A.K esitatud pakkumus ei vastanud pakkumiskutses toodud tingimustele.

Toetuse saaja esindajana sõlmis Anni Sild 10.01.2025 projekti andmealaste loengute

läbiviimiseks, millele lisandub 64 ak.h vastavate koolitusmaterjalide ettevalmistamist, eduka

pakkujaga BCS Koolitus AS5(edaspidi ka töövõtja), kus ta oli samuti juhatuse liige ja tegelik

kasusaaja, töövõtulepingu nr TVL/02 (edaspidi töövõtuleping). Töövõtulepingu punkti 4.4

1 Äriregistri andmetel oli Anni Sild Tehnikahariduse Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige perioodil 26.02.2015 kuni

27.08.2025 ning tegelik kasusaaja (asutajaõiguste teostaja, nõukogu liige, juhatuse liige) perioodil 01.08.2023 kuni

13.09.2025. 2 Hinnapäringud edastati Tehnikahariduse Edendamise Sihtasutuse üldmeililt, [email protected], ning

saatjaks oli märgitud Tehnikahariduse Edendamise Sihtasutus. 3 Pakkumuskutsed saadeti järgmistele adressaatidele: [email protected], [email protected], [email protected]. 4 Anni Sild on olnud AS BCS Koolituse juhatuse liige Äriregistri põhjal alates 07.08.2020 ning tegelikuks kasusaajaks

alates 11.01.2023. Teiseks juhatuse liikmes on Ants Sild. Aktsiaseltsi võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga

juhatuse liige. 5 BCS Koolitus AS-i poolt allkirjastas lepingu juhatuse liige Ants Sild.

kohaselt kohustus toetuse saaja töövõtjale tasuma tehtud töö iga ak.h (45- minutilise tunni) eest

60,75 eurot, millele lisandub käibemaks, ning lisa 1 alusel oli lepingu kogumaht 652 ak.h (64 ak.h

ettevalmistavat tööd ja 7×84 ak.h andmealaste loengutega seotud tööd). Lepingu

kogumaksumuseks kujuneb seega 39 609 eurot (lisandub käibemaks), millest ettevalmistav töö

3 888 eurot ja andmealaste loengute läbiviimine 35 721 eurot.

Töövõtulepingus, kuid hinnapakkumise kutses mittesisaldanud, kirjeldatud koolitusmaterjalide

ettevalmistustöö (64 ak.h) osas on toetuse saaja selgitanud järgmist: „Lepingus kajastatud

täiendavad 64 akadeemilist tundi koolitusmaterjalide ettevalmistamiseks ei kuulu koolituse

läbiviimise teenuse alla, vaid on seotud projektis eraldi kavandatud tegevusega – projekti

tervikpaketi (sh uute moodulite ja materjalide) väljatöötamine, mis on kajastatud projekti eelarves

teisel real ning on ühekordne tegevus. Materjalide väljatöötamine ei olnud hinnapäringus eraldi

nimetatud, kuna see ei kuulunud vastava ostumenetluse esemeks. Koolitusmaterjalide

ettevalmistamise teenuse maht jääb vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 55 „Perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ alusel alla ostumenetluse piirmäära ning selle

teenuse osas eraldi hinnapäringut ei korraldatud. Töövõtulepingus on andmealaste loengute

läbiviimine ja koolitusmaterjalide ettevalmistamine esitatud ühes dokumendis vaid

administratiivsel kaalutlusel ja lepingupartnerite vahelise kokkuleppe alusel, et tagada tööde

sujuvam korraldus ning ajasääst.“

Seega on toetuse saaja andmealaste loengute läbiviimiseks pöördunud ja sõlminud töövõtulepingu

endaga seotud ettevõttega, mistõttu esineb huvide konflikti olukord. Samuti ei ole eelnevalt

nimetatud teenuse läbiviimiseks vajalike õppematerjalide ettevalmistamise teenuse ostmiseks

korraldatud ostumenetlust.

Kokkuvõttes on rakendusüksus järgmistel seisukohtadel:

1.1. toetuse saaja ei ole andmealaste loengute läbiviimise ostul hoidunud huvide konfliktist;

1.2. toetuse saaja ei ole andmealaste koolitusmaterjalide ettevalmistamise teenuse ostmisel viinud

läbi ostumenetlust.

2. Toetuse saaja selgitused

05.06.2025 e-kirjas selgitas toetuse saaja, et tagamaks andmealaste loengute ostumenetluse ja

otsustusprotsessi läbipaistvust ja vältimaks huvide konflikti, on järginud järgmiseid meetmeid:

ostumenetluse käigus saadeti välja kolm identse sisuga ostupäringut, otsustusprotsess põhines

objektiivsetel kriteeriumitel (hinnang anti kirjalike pakkumuste põhjal, lähtudes etteantud

kriteeriumitest – hind, pakkumuse esitamise tähtaeg, vastavus teenuse kirjeldusele) ning

otsustusprotsess on dokumenteeritud ja esitatud kontrollimiseks. Toetuse saaja rõhutas, et seotud

isikuga pakkuja ei saanud eeliskohtlemist ning oli seisukohal, et eelnevalt toodud meetmed

toetavad ühendmääruse §11 lg 4 punktis 4 sätestatud kohustust hoiduda huvide konfliktist ning

tagada toetuse kasutamisel läbipaistvus ja aus konkurents.

Toetuse saaja esitas 23.07.2025 saadetud e-kirjas täiendavad selgitused, millest nähtuvalt leiab, et

on rakendanud kohaselt ja piisavalt erinevaid meetmeid, et tagada ühendmääruse § 11 lg 4 punktis

4 sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse täitmine:

„…/viidatud säte ei keela automaatselt sellise isikuga lepingu sõlmimise, vaid kohustab toetuse

saajat ostumenetluse käigus kirjeldatud huvide konflikti vältima. Eelnev tähendab eelkõige seda,

et toetuse saaja peab ostumenetluse läbiviimisel olema võtnud kohaseid meetmeid huvide konflikti

vältimiseks ja sellega seotud riskide maandamiseks. Seda on toetuse saaja ka käesoleval juhul

teinud.

Ühendmääruse muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt täiendatakse ühendmääruse § 11 lõike 4

punktis 4 huvide konfliktist hoidumise põhimõtet, sisustades seda analoogia korras riigihangete

seaduse (RHS) § 4 punktis 8 toodud huvide konflikti määratlusega. Seetõttu on toetuse saaja

arvates põhjendatud ka ühendmääruse tõlgendamisel just RHSi vastavatest põhimõtetest

lähtumine. Tõepoolest on nii ühendmääruse § 11 lg 4 p 4 kui RHSi § 4 p 8 sõnastuslikult praktiliselt

identsed, kuid RHSi rakendamisel lähtutakse põhimõttest, et huvide konflikt ei pruugi esineda mitte

igasuguse riigihankega seonduva objektiivse seose korral isikute vahel, vaid sellele peab

lisanduma isiku võimalik subjektiivne erapoolikus või sõltuvus (Riigihangete seaduse

kommenteeritud väljaanne. Koost: M.A. Simovart ja M. Parind. Paragrahvi 4 kommentaarid,

komm. 17). Eelnev tähendab, et huvide konflikti ei tohi eeldada automaatselt, vaid huvide konflikt

ja/või selle kaudu saadud konkurentsieelised tuleb sisuliselt kindlaks teha iga juhtumi korral

eraldi./…/

Ostumenetluse taust ja huvide konflikti teadvustamine

Tehnikahariduse Edendamise Sihtasutus (toetuse saaja) loodi IT-hariduses tegutsevate

organisatsioonide ja ekspertide algatusel. Selle eesmärgiks oli tuua Eestisse rahvusvaheline IT-

valdkonna spetsialistide testimiskeskkond Eesti IT-kutseeksamite jaoks, samuti algatada ja viia

ellu digihariduse projekte, millel oleks nii ühiskonna kui ka üleüldiselt digihariduse valdkonna

arengut toetav panus. AS BCS Koolitus on olnud toetuse saaja algatamise ja tegevusega tihedalt

seotud ning nende seotus on algusest peale olnud kajastatud ka Äriregistris. AS BCS Koolitusel

on võimekus panustada valdkondadesse, kus eksisteerib turutõrge – näiteks kus sarnast teenust

pakkuvatel ettevõtetel pole piisavalt ressurssi või spetsialiste. Ka enne antud ostumenetluse

läbiviimist suheldi mitmete potentsiaalsete partneritega, millest ilmnes, et suurem osa neist ei saa

või ei ole valmis antud ostumenetluse raames hangitavate koolituste andmises osalema. Seda

peamiselt suure töökoormuse tõttu või põhjusel, et töö sisuks oli algajate koolitamine. Sellest

tulenevalt oli ette teada, et ostumenetluses võib osaleda vaid väga piiratud arv pakkujaid (kelle

hinnaklass oleks ühtlasi ka kogu projekti eelarve mõistes vastuvõetav). Ühtlasi oli üheks

potentsiaalseks pakkujaks, kes oleks saanud antud turutõrget kõrvaldada, ka AS BCS Koolitus.

Seetõttu oli toetuse saaja algusest peale teadlik huvide konflikti võimalusest, arvestades, et

potentsiaalsete pakkujate ring oli väga piiratud. Seetõttu oli toetuse saaja teadlik, et tuleb võtta

preventiivseid meetmeid huvide konflikti vältimiseks.

Toetuse saaja juhatuse liige Anni Sild taandati ostumenetlusest

Nagu eelnevalt kirjeldatud, oli potentsiaalsete pakkujate ring väga piiratud ning toetuse saajale

oli teada, et ühe potentsiaalse pakkujana võib ostumenetluses osaleda ka AS BCS Koolitus, mis

võib tähendada huvide konflikti. Huvide konflikti tekkimise ohtu ning võimalusi selle vältimiseks

arutati seetõttu Anni Silla algatusel toetuse saaja nõukogu 05.11.2024 koosolekul. Viidatud

koosolekul tegi Anni Sild nõukogule ettepaneku ennast ostumenetlusest taandada ning arutati,

keda saaks volitada vastavaid toiminguid ja otsuseid tegema. Nõukogu 05.11.2024 koosolekul

otsustati taandada toetuse saaja juhataja Anni Sild (kes on ka AS BCS Koolituse juhatuse liige)

kõigist toetust saanud projekti „Andmehalduri koolitusprogramm naistele“ raames läbiviidavatest

hangetest, sh käesolevast kõnealusest lektorite otsimise ostumenetlusest. Seda otsust esmalt

kirjalikult ei vormistatud, kuid rakendusüksusele tõendamiseks on toetuse saaja nõukogu

vormistanud 05.11.2024 koosoleku protokolli nüüd kirjalikult ning kinnitavad enda allkirjadega

protokollil, et see kajastab tõeselt ja tegelikult 05.11.2024 nõukogu koosolekul toimunud arutelu

ning otsuseid (vt Lisa 1 – Tehnikahariduse Edendamise SA nõukogu koosoleku protokolli kirjalik

kinnitamine).

Koosolekul otsustatud Anni Silla taandamine ostumenetlustest tähendab, et Anni Sild ei saanud

kuidagi ostumenetlust mõjutada ega selle tulemust sisuliselt suunata. Ka faktiliselt ei teostanud

Anni Sild kordagi kaalutlusõigust ega osalenud muudmoodi ostumenetluse läbiviimises. Anni Sild

on küll allkirjastanud otsuse tunnistada ostumenetluse tulemusena edukaks AS BCS Koolituse

pakkumus (vt Lisa 2 – 08.01.2025 otsus pakkuja edukaks tunnistamise kohta), kuid seda vaid

seetõttu, et toetuse saaja juhatuse liikmena on temal esindusõigus toetuse saaja nimel lepingute

sõlmimiseks. Ostumenetluse raames sisulist otsuse tegemist ta mõjutada ei saanud, kuna kogu

ostumenetluse läbiviimisega seonduvaks sisuliseks tööks volitati vastavalt 05.11.2024 nõukogu

koosoleku otsusele – R.M-nit.

R.M viis volituse alusel toetuse saaja poolt läbi kogu ostumenetluse, koostas pakkumuste

hindamisprotokolli (vt Lisa 3 – Pakkumuste võrdlustabel; vt Lisa 4 - Kuvatõmmis pakkumuste

võrdlustabeli faili algandmetest) ja eduka pakkuja valimise otsuse projekti (vt Lisa 5 - Kuvatõmmis

eduka pakkuja otsuse faili algandmetest). Anni Sild mistahes ostumenetlusega seotud toiminguid

ja otsuseid (peale eduka pakkuja otsuse dokumendi allkirjastamise) teinud ei ole. Lisas 2 esitatud

eduka pakkuja otsus ning selle põhjused koostas vastavalt Lisas 3 toodud hindamisprotokollile

R.M, kes palus 08.01.2025 Teams rakenduse kaudu tema poolt ettevalmistatud otsuse Anni Sillal

üksnes allkirjastada (vt Lisa 6 – Kuvatõmmis Teams sõnumirakenduses 08.01.2025 peetud

vestlusest). Teams sõnumirakenduses peetud vestlustest nähtub, et R.M on palunud kell 14:30

kausta laetud 3 dokumenti allkirjastada (mille hulgas oli ka Lisas 2 toodud otsuse word-fail), ning

Lisas 2 esitatud digikonteineri kohaselt on Anni Sild eduka pakkuja otsuse allkirjastanud kell

15:19. Sealjuures on Anni Sild Teamsis andnud kell 15:20 teada, et allkiri on nüüd olemas.

Seega Anni Sild ei ole ostumenetluses osalenud ega selles tehtud otsuseid vähimalgi määral

mõjutanud. Anni Sild on toetuse saaja juhatuse liikmena üksnes allkirjastanud ostumenetluse

läbiviinud isiku poolt koostatud ning ettevalmistatud otsuse, mistõttu on ostumenetlus toimunud

Anni Sillast ja tema võimalikest huvidest täiesti sõltumatult. Toetuse saaja põhjendas juba

eelnevalt, miks ka ühendmääruse tõlgendamisel tuleb lähtuda RHSist, mistõttu lähtub toetuse

saaja ka siinkohal RHSi põhjendustest. Riigihankes ilmnenud huvide konfliktile adekvaatne

reageerimine võib seisneda huvide konfliktiga pakkuja hankest kõrvaldamises, kuid selleks on

hankijal õigus vaid juhul, kui muude vahenditega ei ole võimalik huvide konflikti vältida (RHS §

95 lg 4 p 6). Tingimus „ei ole muude vahenditega võimalik vältida“ tähendab seda, et pakkuja või

taotleja kõrvaldamine hankemenetlusest on äärmuslik, st viimane meede. Nagu on täheldatud

õiguskirjanduses, tähendab see, et hankija peab huvide konflikti korral esmajärjekorras kaaluma

muude meetmete rakendamist – näiteks võib olla võimalik huvide konflikti vältida asjasse puutuva

ametniku või teenistuja riigihanke menetluse juurest eemaldamises. Seetõttu on toetuse saaja

tegutsenud õiguspäraselt, kui rakendas esmalt muid meetmeid ja taandas oma juhatuse liikme

Anni Silla menetlusest.

Toetuse saaja ostumenetluse läbiviimiseks volitatud isiku osas samuti huvide konflikti ei esine

Toetuse saaja nõukogu 05.11.2024 koosoleku protokollist (Lisa 1) nähtub, et nõukogu arutas, kes

võiks olla isik, kes toetuse saaja poolelt vastava ostumenetluse läbi viiks, arvestades, et sihtasutus

reeglina selliste tegevuste eest töötasu ei maksa, mistõttu see saaks olla ainult pro bono tegevus.

Kõikide isikute seast, kes ka eelnevalt toetuse saaja projektidesse on panustanud, otsustati volitada

R.M. Sihtasutuste, sh toetuse saaja puhul on tavapärane, et eksperdid panustavad projektidesse

nn õhinapõhiselt, ilma selle eest tasu saamata. Seda kannustab eelkõige ekspertide soov edendada

valdkonda ja anda sisuline panus digiühiskonna arengusse. R.M on küll AS BCS Koolituse

töötaja, kuid ta on ka varasemalt paljudes toetuse saaja projektide heaks pro bono tööd teinud.

Viidatud isik on osalenud ka projektidega seotud sisulistes töödes, mida toetuse saaja võib

tõendada erinevate kirjavahetustega (vt Lisa 7– Tõend 1 R.M-i osalemise kohta toetuse saaja

projektis „ITWORKS“; Lisa 8 – Tõend 2 R.M-i osalemise kohta toetuse saaja projektis

„ITWORKS“; Lisa 9 – Tõend 3 R.M-i osalemise kohta toetuse saaja projektis „Innovative methods

and ICT competencies for cultural sector employees“; Lisa 10 – Tõend 4 R.M-i osalemise kohta

toetuse saaja projektis „Erasmus+“). Seetõttu langes valik R.M-i kui hinnatud eksperdi kasuks,

kellel on ka toetuse saajale teadaolevalt ka oskused ostumenetlusi läbi viia.

R.M on küll AS BCS Koolituse projektide valdkonna juht, kuid tema töövaldkond AS BCS

Koolituses ei hõlma pakkumuste koostamist ja esitamist. Tema ametijuhendi kohaselt (vt Lisa 11 –

R.M-i tööleping ja ametijuhend) on tema vastutusvaldkondadeks projektivaldkonna

finantstulemuste planeerimine, vastutus ja tagamine; projektitaotluste esitamine;

projektitegevuste kvaliteedikontroll ning projektide valdkonna töötajate juhtimine. Kuna

projektide valdkond ja R.M ei oma rolli lektorite koordineerimisel, nende töö hinnastamises ja

muus seonduvas (need kuuluvad AS BCS Koolituse müügi- ja koolitusosakondade vastutusalasse),

siis R.M AS BCS Koolituse poolelt pakkumuse koostamisega kokku ei puutunud. AS BCS Koolitus

poolelt koostas pakkumuse müügiosakond (vt järgmine alapeatükk).

Nagu eelnevalt selgitatud, viis R.M toetuse saaja poolt läbi kogu ostumenetluse, koostas

hindamisprotokolli6 ja eduka pakkuja valimise otsuse projekti. Kuna R.M ei ole ei AS BCS

Koolituse ega ka toetuse saaja juhtorgani liige ega kasusaaja, siis sellises olukorras huvide

konflikti ei eksisteeri. Puudub igasugune alus eeldada, et R.M võiks AS BCS Koolitus töötajana

esineda mistahes isiklik, majanduslik või muu huvi selle vastu, et ostumenetluse tulemusena

sõlmitaks leping just AS-ga BCS Koolitus.

Ostumenetlus on läbi viidud läbipaistvalt ning AS BCS Koolitus ei saanud konkurentsieelist

Huvide konflikti vältimise peamine eesmärk on konkurentsieelise välistamine isiklikest huvidest

mõjutatud põhjustel. Toetuse saaja kohustus on tagada ostumenetluse läbipaistvus ja

kontrollitavus ning turuosaliste võrdne kohtlemine (ühendmääruse § 11 lg 4 p-d 1–3). Toetuse

saaja viis volitatud isiku R.M-i kaudu projekti „Andmehalduri koolitusprogramm naistele“ raames

läbi ostumenetluse koolituse lektorite hankimiseks kontrollitult ja läbipaistvalt. Toetuse saaja

saatis 20.12.2024 välja pakkumuskutsed kolmele pakkujale (vt Lisa 12 – Pakkumuskutse AS BCS

Koolitusele, Lisa 13 – Pakkumuskutse I.L-le; ja Lisa 14 – Pakkumuskutse A.K-le).

Pakkumuskutsele vastasid omapoolse pakkumuse tegemisega AS BCS Koolitus (Lisa 15 – AS BCS

Koolituse pakkumus) ja A.K (Lisa 16 – A.K pakkumus). I.L pakkumust ei esitanud.

Pakkuja valik põhines objektiivsetel kriteeriumitel. R.M hindas pakkumusi kirjalike pakkumuste

põhjal, lähtudes etteantud hindamiskriteeriumitest – hind, pakkumuse esitamise tähtaeg ning

vastavus teenuse kirjeldusele. Pakkumuste hindamiseks koostas R.M võrdlustabeli (vt Lisa 3).

Pakkumustest on näha, et AK saanuks küsitud teenused katta vaid osaliselt (vt Lisa 16), seevastu

kui AS BCS Koolitus sai katta kõik küsitud teemad (vt Lisa 15). Kuna A.K pakkumus vastas küsitule

vaid osaliselt, sai ta hindamisel ka selle võrra proportsionaalselt madalamad punktid. Samuti oli

kahe pakkumuse hinnavahe märkimisväärne (AS BCS Koolitus pakkumus oli madalama hinnaga),

mis samuti mõjutas punktide kujunemist. Seega kujunes objektiivsete ja kontrollitavate

kriteeriumite alusel ostumenetluse võitjaks AS BCS Koolitus.

6 Rakendusüksus märgib, et hinnapäringu kohaselt pidid potentsiaalsed pakkujad esitama üksnes hinnapakkumise

kindlaksmääratud teemade õpetamiseks ühe ak.h kohta (lisades märke, kas hind sisaldab käibemaksu). Esitatud

pakkumusi on võrreldud aga kolme hindamiskriteeriumi alusel: pakkumuse vastavus teenuse kirjeldusele (5 – vastas

täielikult; 3 – vastas osaliselt, 0 – ei vastanud pakkumusele/ei vasta tingimustele), hind (5 –madalaim; 3 – keskmine,

0 – ei vastanud pakkumusele/kõrgeim hind) ja pakkumuse esitamise tähtaeg (5 –tähtaegselt, 0 – ei vastanud

pakkumusele/ületas tähtaega).

Ostumenetluse käiku ja hindamistulemuste kujunemist on R.M kirjeldanud põhjalikult ka Lisas 2

– Otsus pakkuja edukaks tunnistamise kohta. Seega ei saanud AS BCS Koolitus ostumenetluses

mistahes konkurentsieelist. Toetuse saaja ei ole lasknud ennast juhtida muudel kui asjaomase

riigihankega seotud kaalutlustel ega eelistanud sellistel kaalutlustel ühte kindlat pakkujat teistele

– edukas pakkumus valiti välja objektiivsete kriteeriumite alusel, mida on esitatud dokumentide

alusel võimalik rakendusüksusel igakülgselt kontrollida.

Edasine järelevalvemenetlus või alternatiivselt 100%-line finantskorrektsiooni määra

rakendamine ei ole põhjendatud

Kõike eeltoodut arvestades on toetuse saaja arvates tõendatud, et huvide konflikti on küllaldaste

meetmetega välditud ning AS BCS Koolitus pole saanud ühtegi konkurentsieelist. Toetuse saaja

hinnangul ei võimalda ühendmääruse § 11 lg 4 p 4 sätte sõnastus järeldust, et lepingu sõlmimine

toetuse saaja poolt mõne sättes nimetatud isikuga oleks võrdsustatud automaatselt huvide

konfliktiga. Tegemist on olukorraga, kus tuleb hinnata konkreetse isiku rolli ja võimalust mõjutada

ostumenetluse tulemust. Kui selline mõjuvõimalus puudub või on asjakohaselt välistatud (nt läbi

huvide konflikti vältivate meetmete), ei saa jaatada automaatset huvide konflikti olemasolu.

Toetuse saaja hinnangul tuleb analoogia korras lähtuda RHSist, mille põhjendused eelistavad

samuti enne pakkuja menetlusest kõrvaldamist kõigepealt muude huvide konflikti ennetavate

meetmete kasutamist, nt huvide konfliktist mõjutatud isiku menetlusest taandamist (mida on ka

toetuse saaja käesoleval juhul teinud). Eeltoodut silmas pidades on toetuse saaja võtnud kohaseid

ja piisavaid meetmeid, et huvide konflikti ostumenetluses vältida. Samuti on toetuse saaja

tõendanud, et AS BCS Koolitus ei saanud ühtegi konkurentsieelist ning et menetlus toimus

läbipaistvalt ja kontrollitavalt.

Juhul, kui rakendusüksus peaks siiski leidma, et toetuse saaja meetmed polnud piisavad huvide

konflikti vältimiseks ning peab finantskorrektsiooni rakendamist põhjendatuks, palub toetuse saaja

rakendusüksusel kohaldada leebemat finantskorrektsiooni määra. Nimelt rakendusüksus on oma

08.07.2025 kirjas juba ennetavalt asunud seisukohale, et rikkumisele on põhjendatud kohaldada

maksimaalset, 100%-list finantskorrektsiooni määra. Ühendmääruse § 35 lg 1 sätestab

finantskorrektsiooni määradeks sõltuvalt rikkumise raskusest kas 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100

protsenti tegevusele eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele. Ka

kohtupraktikas on asutud seisukohale, et finantskorrektsiooni otsuse tegemise eelduseks ei ole

mitte üksnes õigusnormide rikkumise tuvastamine, vaid ka rahaline kahju või

tõenäoline/potentsiaalne/võimalik kahju liidu eelarvele (TlnRnK, 3-20-895, p 15.). Euroopa Kohtu

praktika sõnab, et kui tegemist on ühekordse ja mittesüstemaatilise eeskirjade eiramisega, tuleb

kohaldada juhtumipõhist uurimist, mis võtab arvesse kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid (EK C-

408/16, p 66.).

Seega palub toetuse saaja rakendusüksusel arvestada asjaoluga, et toetuse saaja on käitunud heas

usus ning võtnud juba ennetavalt kasutusele kõikvõimalikud meetmed, millega huvide konflikti

vältida. Samuti palub toetuse saaja arvestada asjaoluga, et AS BCS Koolitus ei saanud

konkurentsieelist. Toetuse saaja palub, et rakendusüksus kohaldaks eeltoodud asjaolusid arvesse

võttes seega kõige leebemat finantskorrektsiooni määra. Toetuse saaja tegi kõik endast oleneva, et

rikkumist vältida, ning toetuse saaja on ammendavalt tõendanud, et ei ole lasknud ennast juhtida

muudel kui asjaomase ostumenetlusega seotud kaalutlustel.“

07.08.2025 e-kirjas selgitas toetuse saaja potentsiaalsete partnerite leidmise osas järgmist:

Antud projekti ja konkreetse ostumenetluse ettevalmituse eel suhtlesime laia ringi

andmevaldkonnas aktiivsete inimestega nii üks-ühele kohtumiste ja arutelude käigus kui ka

erinevates õppekavade ja oskuste arenduse töörühmades Kutsekoja, Infotehnoloogia ja

telekommunikatsiooni Liidu, MKMi / Justiits- ja Digiministeeriumi andmevaldkonna juures ja

mujal. Konkreetsed ettevõtted/asutused ja isikud, kellega on arutatud andmevaldkonna lektorite

olemasolu, kompetentse, valmisolekut läbi viia koolitusprogramme, mis on pikemad mõnest

üksikloengust ja sellise töö maksumust: Leanway OÜ – M.B, Taltech – I.L, Infovara ja Helmes –

A.K, ChekIT OÜ – M.L, Finnable AI – G.T, MKM/JustDigi Min – K.A, Datel AS / ValueSpace OÜ

– A.L, Datafruit OÜ – K.A, TalTech – T.T, Telia AS – P.E, Kutsekoda – U.Me, ITL – J.J jt. Selle

suhtluse peamised teemad on olnud: „Kes on andmevaldkonna potentsiaalsed koolitajad Eestis?

Kas Sina või teised potentsiaalsed koolitajad, keda Sa tead, oleksid valmis olema koolitajaks ka

pikematest koolitusprogrammides ja millistes teemades? Kas Sina või need teised koolitajad

oleksid valmis koolitama ka andmevaldkonna algajaid (mis tähendab rutiinsemat ja tihtipeale

valdkonnaeksperdile mitte nii atraktiivset tööd)? Mis on sellise koolitaja hinnaklass? Kas tuleb

kõne alla ka hind, mis jääb oluliselt allapoole, kui on turul tippfirmadele tehtavate andmekoolituse

tunni/päevahind?“

Nii I.L kui A.K poole pöörduti, kuna on läbi viinud andmevaldkonna teavitus- ja algõppe koolitusi

ja projekte ka avalikus sektoris. Eelneva suhtlemise ja eelnevate koostöökogemuste analüüsi

baasilt oli selge, et nende valmisolek ja võimalik hinnatase võiksid olla antud projektile sobilikud.

Mõlemad pakkujad olid meile eelnevalt väljendanud oma potentsiaalset koostöövalmidust aga

välja toonud piiranguna, et kõik sõltub vajaliku perioodi töökoormusest.

Toetuse saaja nõustus rakendusüksuse kommentaariga, et sisulist pakkumuste võrdlust ei ole

toimunud, kuivõrd I.L pakkumust ei esitanud ja A.K esitatud pakkumus ei vastanud ostumenetluse

alusdokumentidele, laekus üks nõuetele vastav pakkumus.

Täiendavalt selgitas toetuse saaja huvide konflikti osas järgmist: Anni Sild THESA projektitaotluse

allkirjastajana oli kursis projektis planeeritud koolituste ülesandepüstitusega. Sama

informatsioon (st info koolituste sisu, mahu ja koolitusperioodi jms kohta) edastati ostumenetluse

käigus ka kõigile potentsiaalsetele pakkujatele. Koolituste sisu ja struktuur on selge ja kergesti

arusaadava loogikaga ja selles puuduvad spetsiifilised nüansid ja keerukused, mille täpsem

teadmine võiks anda erinevatele pakkujatele eelist. Nagu juba oleme maininud, võeti, arvestades

valdkonna spetsiifikat ning piiratud arvu pädevaid teenusepakkujaid, ühendust kõigi teadaolevate

sobivate partneritega, sealhulgas BCS Koolitusega. Kõigile potentsiaalsetele pakkujatele edastati

identsed hinnapäringud ning lisaks peeti kõikide osapooltega ka sisulisi arutelusid, et selgitada

projekti sisu, eesmärke ja ootusi teenuse kvaliteedile. Seetõttu oli kõigil pakkujatel, sh BCS

Koolitusel, ligipääs samaväärsele informatsioonile ning puudus siseteave, mis oleks võinud anda

eelise pakkumuse koostamisel.

3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Meetme määruse § 23 lõike 2 kohaselt peab toetuse saaja täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11

nimetatud kohustusi.

Ühendmääruse § 11 lõike 3 ja taotluse rahuldamise otsuse punkti 14 kohaselt, kui toetuse saaja ei

pea järgima riigihangete seadust ja asja, teenuse või ehitustöö (edaspidi ost) abikõlblik maksumus

ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta ostu maksumuse

väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse lähtuvalt ühendmääruse § 11 lõigetest 4-10 ning

toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetest.

3.1. Andmealaste loengute läbiviimise teenuse ostul ei ole hoidutud huvide konfliktist

Ühendmääruse § 11 lg 4 punkt 4 kohaselt tuleb ostumenetluse läbiviimisel hoiduda huvide

konfliktist, kus toetuse saajal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse

liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või

korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid,

majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust

kahjustavatena.

Ühendmääruse seletuskiri selgitab mh järgmist: käesolev määrus seab olulisele kohale huvide

konflikti vältimise ostumenetluses, st toetuse saaja ei tohi olla seotud ühegi pakkujaga viisil, mis

kahjustab või võib hakata kahjustama konkurentsi. Lisaks perekondlikele sidemetele tuleks

välistada ka majanduslik seotus. Näiteks kui toetuse saaja ja pakkuja on omavahel seotud läbi

omandisuhete või juhtorganite tasandil.

Ühendmääruse muutmise eelnõu 26.06.2024 seletuskirjas (lk 5) märgitakse, et muudatusega

täiendatakse määruse § 11 lg 4 punktis 4 huvide konfliktist hoidumise põhimõtet, sisustades seda

analoogia korras RHS § 4 punktis 8 toodud huvide konflikti määratlusega. Kehtiv regulatsioon ei

hõlma endas kõiki huvide konflikti olukordi, sealhulgas juhtumeid, mis on tõusetunud

ostumenetluste kontrollides ja auditites, mistõttu on ostumenetlustele huvide konflikti laiem

määratlus vajalik. Näitena, mil ei ole hoidutud huvide konfliktist, on toodud mh olukorrad, kus

toetuse saaja juhatuse liige sõlmib ostumenetluse tulemusel lepingu talle kuuluva äriühinguga

või olukorras, kus ostumenetlust läbi viiv toetuse saaja töötaja esitab hinnapäringu ja sõlmib

lepingu talle kuuluva ettevõttega või ettevõttega, mille juhatuses ta on. Niisamuti ei ole huvide

konflikti välditud olukorras, kus lepingu sõlmib küll toetuse saaja juhatuse liige, kuid

ostumenetluse on läbi viinud (s.t esitanud hinnapäringud, hinnanud esitatud pakkumusi ja valinud

välja pakkumuse jms) toetuse saaja töötaja, kes on ühtlasi väljavalitud pakkumuse teinud ettevõtte

juhatuse liikme abikaasa. Huvide konfliktina tuleb käsitleda ka olukordi, kus ostumenetlust läbi

viiv isik on mõjutatud isiklikust huvist. Sealjuures huvide konflikti olemasolu eeldatakse, kui leping

sõlmitakse elukaaslasega, abikaasaga või lähisugulastega, neile kuuluvate ettevõtetega või

ettevõtetega, kelle juhtorganiks nad on.

Käesoleval juhul ei vasta andmealaste loengute läbiviimise teenuse ostmine ühendmääruses

sätestatud ostumenetluse läbiviimise põhimõtetele, kuna toetuse saaja juhatuse liige on sõlminud

töövõtulepingu, mille maksumus käibemaksuta ületab 20 000 euro piirmäära, ettevõttega, milles

on ta samuti juhatuse liige ja tegevjuht ehk toetuse saaja ja töövõtja on omavahel seotud läbi ühe

ja sama juhatuse liikme Anni Silla (Sild) ning seega ei ole vastava ostumenetluse läbiviimisel

hoidutud huvide konfliktist.

Rakendusüksus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et Anni Sild oli toetuste registris kuni

10.09.2025 projekti kontaktisikuks ja allkirjaõiguslikuks isikuks. Lisaks teostab ta vastavalt

01.12.2024 sõlmitud töölepingu nr 1/24 lisale 17 projekti nr „Andmehalduri koolitusprogramm

naistele“ juhtimist (arvestusega 30% tööajast) ning töö sisuks on mh: projekti meeskonna

moodustamine ja selle liikmetega koostöö korraldamine; projekti täpsete tegevusplaanide ning

eelarve ettevalmistamine, nende täitmise korraldamine sh tegevuste elluviimisel eelarve

jälgimine; projekti dokumentatsiooni ja aruandluse koostamine; õppekava ja metoodika

kohandamine ja täpsustamine koostöös BCS Koolituse ja välislektoritega ning õppematerjalide

ettevalmistamine ja kohandamine koostöös BCS Koolituse ja välislektoritega; projekti

7 Töölepingu nr 1/24 lisa 1 on allkirjastanud 01.12.2024 Anni Sild, nii toetuse saaja juhatajana kui ka töötajana.

eesmärkide täitmiseks sobivate koolituste ettevalmistamises osalemine ja osalejate ning

tööandjate tagasiside alusel vajadusel projekti jooksul koolituste uuendamise korraldamine.

Rakendusüksuse hinnangul oli isik seotud lektorite teenuste tellimise otsustusprotsessiga8 ja ei saa

välistada, et teenusepakkuja valik oli mõjutatud majanduslikest või muudest isiklikest huvidest,

mida võib käsitelda tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Toetuse saajad ja töövõtjad

peavad hoiduma igasugustest tegevustest, mis võivad tekitada huvide konflikti. Selgitame, et

huvide konfliktile võib viidata ka olukord, kui isik ei saa otseselt kasu, kuid asjaolud seavad ohtu

tema ülesannete objektiivse ja erapooletu täitmise nagu koolitusteenuse tellimine BCS Koolitus

AS-lt. Asjaolu, et isik Anni Sild töötas andmealaste loengute teenuse ostmise ajal projektijuhina,

olles teadlik tellitavatest teenustest ning tehes koostööd BCS Koolitus AS-ga (sh olles vastava

ettevõttes juhatuse liikmeks ja tegevjuhiks), viitavad sellele, et isiku huvi võis olla mõjutatud ning

ei anna veendumust isiku sõltumatuses ja erapooletuses. Ei saa välistada, et BCS Koolitus AS

omas teistest potentsiaalsetest pakkujates rohkem informatsiooni, mis andis neile eelise

pakkumuse esitamisel. Samuti võis isiku tegevus ja otsus mõjutada teenuse ostmist ja BCS

Koolitus AS-l töövõtulepingulise tulu saamist. Siinkohal on oluline märkida, et ainult BCS

Koolitus AS9 esitatud pakkumus vastas hinnapäringus sätestatud tingimustele.

Rakendusüksus selgitab, et kuivõrd ostumenetlus viidi läbi väljaspool riigihangete registrit, siis oli

toetuse saajal võimalik hinnapäringute edastamisel vältida huvide konflikti tekkimist, esitades

pakkumuskutse isikutele või ettevõtjatele, kellega ta ei olnud seotud. Käesoleval juhul toetuse

saaja seda võimalust ei kasutanud, vaid edastas pakkumuse kutse ja sõlmis töövõtulepingu

ettevõttega, mille puhul võib jääda mulje, et toiminguid ja otsuseid võis mõjutada majanduslik või

muu isiklik huvi. Rakendusüksuse hinnangul ei anna toetuse saaja esitatud selgitused alust

järelduseks, et andmealase koolituse ostu ei oleks olnud võimalik läbi viia ilma huvide konflikti

eiramiseta. Vastupidi, selgitustest ilmneb, et vastava teenuse osutajaid leidus turul mitmeid, kelle

poole oleks saanud toetuse saaja pakkumuse saamiseks pöörduda. Kui toetuse saaja oli ka teadlik,

et konkreetse lektori(te) ostumenetluses võib osaleda piiratud arv pakkujaid, siis oleks olnud igati

asjakohane saata pakkumiskutse laiemale pakkujate ringile.

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja esitatud selgitused käesoleva rikkumise

järeldusi ja ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

Toetuse saaja on esitanud selgitustega koos mh nõukogu liikmete10 ja juhatuse liikme11 16.07.2025

allkirjastatud dokumendi „Nõukogu koosoleku protokolli kirjalik kinnitamine“ 05.11.2024

toimunud nõukogu koosoleku kohta. Selle dokumendiga taandati tagantjärele sihtasutuse juhatuse

liige Anni Sild Tehnikahariduse Edendamise SA projekti hankemenetluste läbiviimisest.

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda kirjeldatu asjaolu tõsiasja, et toetuse saaja ei ole hoidunud

huvide konfliktist, kus tema nimel tegutseval juhatuse liikmel esinevad finantsalased,

majanduslikud või muud isiklikud huvid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust

kahjustavatena. Sellises olukorras tekib põhjendatud küsimus, miks ei vormistatud läbipaistva

otsustusprotsessi tagamiseks nõukogu koosoleku protokoll kohe kirjalikus vormis, kui juba

8 Mh osales isik töölepingu põhjal projektijuhina tegevustes, mis mõjutavad otseselt teenuse sisu, eelarvet ja

koostööpartnerite valikut. Tööülesannete hulka kuulub ka koostöö BCS Koolitus AS lektoritega, mis viitab sisulisele

seotusele ja potentsiaalsele eelistamisele. 9 Väärib märkimist, et nii Tehnikahariduse Edendamise SA kui ka BCS Koolitus AS asuvad ühel aadressil, vastavalt

Äriregistri andmetele Aia tn 7, ja kontakttelefoniks on vastavalt +372 680 6880. 10 Äriregistri andmetel on Tehnikahariduse Edendamise Sihtasutuse nõukogu liikmed Ants Sild, Liis Sild ja Mikk

Välja. AS BCS Koolituse juhatuse liikmed on Liis Sild, Ene Rammo, Martin Luts ning juhatuse üke liikmetest Ants

Sild. 11 Juhatuse liikmeks oli allkirjastamise hetkel Anni Sild.

05.11.2024 oli teada, et AS BCS Koolitus võib osaleda võimaliku pakkujana ostumenetluses ning

Anni Sild otsustas end menetlusest taandada. Veelgi enam on arusaamatu, miks sõlmiti 01.12.2024

Anni Sillaga töölepingu nr1/24 lisa 1, mille üheks tööülesandeks oli koostöö AS BCS Koolitusega,

kui ta oli varasemalt hankemenetlusest taandatud. Selline tegevus ei anna veendumust, et toetuse

saaja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed huvide konflikti vältimiseks.

R.M-i osas märgib rakendusüksus, et isik on ühelt poolt määratud 28.11.2024 toetuste registris

Tehnikahariduse Edendamise SA projektis kontaktisikuks12, kuid teisalt töötab BCS Koolitus AS

projektide valdkonna juhina. Seetõttu ei saa välistada, et ka R.M võis nn vabatahtlikutöö tegijana

mõjutada teenuse ostu tulemust – näiteks selles osas, kellelt hinnapakkumist küsiti, ning millist

informatsiooni BCS Koolitus AS pakkumuse koostamisel omas. Lisaks selgitab rakendusüksus, et

dokumentidest ei nähtu üheselt13, et R.M viis ostumenetluse läbi sisuliselt ja ainuisikuliselt.

Rakendusüksus on kokkuvõttes seisukohal, et andmealaste loengute teenuse ostmisel ei ole toetuse

saaja vältinud huvide konflikti olukorda ning on seega rikkunud ühendmääruse § 11 lg 4 punkti 4.

3.2. Andmealaste koolitusmaterjalide ettevalmistamise teenuse ostmisel ei ole läbi viidud

ostumenetlust

Ühendmääruse § 11 lg 4 punkti 5 kohaselt tuleb ostumenetluse läbiviimisel järgida põhimõtet, et

funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei jaotata kunstlikult osadeks eesmärgiga

vältida sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustust. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et juhul

kui teenuse abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem,

tuleb ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldada ostumenetlus.

Ühendmääruse seletuskirjas on rõhutatud, et hinnapäringu koostamisel peab toetuse saaja

arvestama, et kui ostetav asi, teenus või töö on funktsionaalselt koostoimiv või samaliigiline, siis

ei tohi ostu kunstlikult jagada väiksemateks, alla 20 000 eurosteks ostudeks, et vältida

ostumenetluse läbiviimise kohustust.

Toetuse saaja on sõlminud töövõtulepingu, mille punkti 2 kohaselt on lepingu esemeks projekti

andmealaste loengute läbiviimine, millele lisandub 64 ak.h vastavate koolitusmaterjalide

ettevalmistamist. Tulenevalt lepingu punktist 4.4 ning selle lisast 1 on lepingu kogumaksumus

39 609 eurot (lisandub käibemaks), millest andmealaste loengute teenuse maksumus 35 721 eurot

ning koolitusmaterjalid ettevalmistamise maksumus 3 888 eurot. Saadetud dokumentide ja

selgituste põhjal on toetuse saaja küll korraldanud ostumenetluse andmealaste loengute teenuse

ostmiseks, kuid koolitusmaterjalide ettevalmistamise teenuse puhul ostumenetlust ei korraldatud

– teenus osteti otse BCS Koolitus AS-lt. Sellest tulenevalt ei ole toetuse saaja viimase osa puhul

järginud ühendmääruse § 11 lg 4 punkti 5 nõuet, mille kohaselt ei tohi funktsionaalselt koos

toimivaid või samaliigilisi oste kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida ostumenetluse

korraldamise kohustust.

12 Suhtleb süsteemis rakendusüksusega toetuse saaja esindajana, sh sisestab kuludokumente ja lisadokumente. 13 Hinnapäringud edastati potentsiaalsetele pakkujatele toetuse saaja üldmeililt.

Toetuse saaja (projekti kontaktisikuna R.M) on esitanud 05.06.2025 toetuste registri vahendusel rakendusüksusele

pakkumuste võrdlustabeli, millel puudub märge nii ostumenetluse läbiviija kui ka hindaja kohta (vastavad andmed on

lisatud tagantjärgi 23.07.2025 esitatud dokumendile). Nimetatud dokumendi teabest nähtub, et dokument loodi samal

kuupäeval, mil see rakendusüksusele esitati, s.o 05.06.2025, ning autoriks on R.M. 23.07.2025 esitatud pakkumuste

võrdlustabeli faili teabe põhjal on tegemist sama dokumendiga, mis esitati rakendusüksusele 05.06.2025, kuid mida

on muudetud 16.07.2025 Anni Sild poolt. R.M ei ole ühegi ostumenetlusega seotud dokumendil kinnitanud toimingute

tegemist.

Loengute läbiviimine ja nende jaoks vajalike koolitusmaterjalide ettevalmistamine on omavahel

tihedalt seotud tegevused, mis teenivad ühist eesmärki – kui ei oleks vajalikke õppematerjale, siis

ei saaks läbi viia koolitusi ning ei oleks võimalik saavutada projektis seatud eesmärke. Seetõttu

tuleb neid käsitleda ühe ostuna, mis koosneb kahest osast. Kuna nende kahe osa summeeritud

maksumus ületab 20 000 eurot, siis tuleb kogu ostule rakendada ostumenetluse korda, s.t mõlema

teenuse ostmisel tuleb läbi viia ostumenetlus.

Täiendavalt selgitab rakendusüksus, et ostumenetluse korraldamata jätmist ei vabanda asjaolu, et

vastav tegevus on kajastatud projekti tegevustes ja eelarves koolituse läbiviimise teenusest

eraldiseisval real ja tegemist on ühekordse tegevusega. Toetuse saajale oli projekti taotlusest

nähtuvalt juba selle esitamise ajal teada nii planeeritavate koolituste, sh andmealaste koolituste

maht ja eeldatav maksumus kui ka see, millises ulatuses ja eeldatavas summas on vajalik välja

töötada selleks õppematerjale.

4. Rikkumistele kohaldatavad finantskorrektsioonimäärad

Ühendmääruse § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui

toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust.

Vastavalt ühendmääruse § 35 lõikele 1, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik

kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid

esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust

sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest

sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui käesolevas jaos on

sätestatud teisiti.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja kohustuste eiramise tagajärjel on tekkinud kahju,

mille suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, millised oleksid olnud pakkujad,

pakkumuste maksumused ning edukas pakkumus, kui toetuse saaja oleks vältinud huvide konflikti

olukorda ning küsinud võrdlevaid pakkumusi. Eeltoodud põhjustel ei ole tegemist üksnes

formaalsete rikkumistega, vaid ka sisuliste rikkumistega, mistõttu esineb põhjendatud oht, et

rikkumised tõid kaasa rahalise mõju.

Ühendmääruse § 35 lõike 1 osas on seletuskirjas selgitatud, et finantskorrektsiooni otsus tehakse

antud lõike alusel, kui otsuse tegemiseks ei ole järgmistes sätetes eraldi alust. Lõige 1 hõlmab ka

olukordi, kus toetuse saaja või partner ei ole RHS (riigihangete seadus) mõistes hankija, kuid on

eiranud ostumenetluse läbiviimise nõudeid. Eelkõige peab kulu maksumuse tekkimisel

tõendama, et ostuhind kujunes konkurentsi korral erinevate erapooletute ja võrreldavate

pakkumuste võrdlemise teel ja et konkurentsi on efektiivselt ära kasutatud. Samuti peab

olema järgitud TAT-s sätestatud täpsemaid menetluskorra nõudeid. Mitteriigihangete korral tuleb

teha finantskorrektsioon analoogselt riigihangete rikkumiste puhul kohalduvate

finantskorrektsiooni määradega.

Tulenevalt eeltoodust ning lähtudes ühendmääruse § 35 lõike 1 põhimõtetest, kasutab

rakendusüksus antud rikkumiste puhul finantskorrektsiooni määra kindlaksmääramisel analoogiat

riigihangete rikkumiste korral kohaldatavate finantskorrektsiooni määradega, arvestades

sealjuures rikkumise iseloomu, raskusastet ning selle võimalikku mõju kulu abikõlblikkusele.

4.1. Andmealaste loengute läbiviimise teenuse ostul ei ole hoidutud huvide konfliktist – 100%

Ühendmääruse § 36 kohaselt kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral Vabariigi

Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus 2014-2020) § 21 lõiget 11 ja §-e 22–229.

Keelatud huvide konflikti rikkumine on reguleeritud ühendmääruse 2014-2020 § 226 lõikes 1,

mille kohaselt, kui riigihanke korraldamisel või selle kavandamisel on esinenud huvide konflikt

riigihangete seaduse § 4 punkti 814 tähenduses, mille tulemusel on osutunud edukaks huvide

konfliktis oleva pakkuja pakkumus, kohaldatakse hankelepingule 100%-st finantskorrektsiooni

määra. Tegemist on rikkumisega, millele kohaldatakse 100% finantskorrektsiooni määra, kuivõrd

tegemist on olulise Euroopa Liidu kui ka Eesti õiguse põhiväärtusega, mille eesmärk on kaitsta

õigusriigi ja erapooletuse põhimõtteid ning tagada üldsuse usaldus riigi ning üldistes huvides

tehtavate otsuste osas.

Kuivõrd ühendmääruse muutmise eelnõu seletuskirjas on selgelt väljendatud, et § 11 lg 4 punkti 4

huvide konflikti vältimise põhimõtet täiendatakse analoogia korras RHS § 4 punkti 8 määratlusega

ja § 35 lõike 1 osas, et see hõlmab ka olukorda, kus toetuse saaja või partner ei ole RHS mõistes

hankija, kuid on eiranud ostumenetluse läbiviimise nõudeid, siis annab see rakendusüksuse

hinnangul aluse analoogia korras põhjendatult kohaldada käesoleva otsuse punktides 1 ja 3.1

kirjeldatud rikkumisele 100%-list finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus on seisukohal, et isegi kui mitte lähtuda analoogia korras ühendmääruse 2014-

2020 § 226 lõikest 1, on käesoleval juhul andmealaste loengute läbiviimise teenuse ostmisel

esinenud selge huvide konflikt, mille näol on tegemist väga raske rikkumisega. Arvestades

rikkumise olulisust ja raskusastet, siis ei pea rakendusüksus proportsionaalseks rakendada

100%-st madalamat finantskorrektsiooni määra. Määra kohaldamisel on arvesse võetud mh

alljärgnevat.

Huvide konflikti vältimise nõude puhul on tegemist olulise Euroopa Liidu kui ka Eesti õiguse

põhiväärtusega, mille eesmärk on kaitsta õigusriigi ja erapooletuse põhimõtteid ning tagada

üldsuse usaldus riigi ning üldistes huvides tehtavate otsuste osas.

Toetuse saaja pöördus teadlikult pakkumuse saamiseks BCS Koolitus AS-i poole, olles samas

teadlik, et selline teguviis ei välista huvide konflikti, vaid kujutab endast ostumenetluse läbiviimise

nõuete eiramist. Toetuse saaja on küll esitanud tagantjärgi (16.07.2025) nõukogu liikmete ja

juhatuse liikme allkirjastatud dokumendi „Nõukogu koosoleku protokolli kirjalik kinnitamine“

05.11.2024 toimunud nõukogu koosoleku kohta, kus taandati Anni Sild projekti hankemenetluste

läbiviimisest, kuid asjaolu, et vastavat otsust ei tehtud kohe kirjalikult ja temaga sõlmiti

01.12.2024 töölepingu nr 1/24 lisa 1, kus üheks tööülesandeks oli koostöö BCS Koolituse AS-ga,

ei anna kinnitust, et toetuse saaja võttis kasutusele kõik meetmed huvide konflikti vältimiseks.

14 Vastavalt riigihangete seaduse § 4 punktile 8 on huvide konflikt olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal,

ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Seega peab hankija või tema nimel tegutsev isik võtma kasutusele meetmeid, et vältida huvide konflikti, et tagada riigihangete läbipaistvus, erapooletus ja Euroopa Liidu eelarvevahendite korrektne kasutamine.

Kuivõrd I.L pakkumust ei esitanud ning A.K esitatud pakkumus ei vastanud ostumenetluse

alusdokumentidele15, siis esitati sisuliselt üks pakkumus – BSC Koolitus AS pakkumus16, mis

vastas ostumenetluse formaalsetele tingimustele. Seetõttu ei toimunud sisulist pakkumuste

võrdlust ning andmealaste koolituste läbiviimise hind ei kujunenud erapooletute ja võrdlevate

pakkumiste võrdlemise teel. Samuti on toetuse saaja oma selgitustes toonud välja, et teenuse

osutajaid on turul mitmeid, mistõttu ei ole konkurentsi efektiivselt ära kasutatud.

Rakendusüksuse hinnangul ei olnud ostumenetluse läbiviimine täielikult läbipaistev, mis võis

mõjutada pakkujate konkurentsivõimalusi. Menetluse dokumentatsioonist ei selgu üheselt,

millised olid tegelikud hindamiskriteeriumid. Hinnapäringus oli viidatud üksnes hinnale

(pakkujatel tuli esitada hinnapakkumine loetletud teemade õpetamiseks ühe ak.h kohta), kuid

pakkumuste hindamisel kasutati lisakriteeriume, mida ei olnud eelnevalt kommunikeeritud. Kui

hinnapäringu saajad oleksid teadnud, et lisaks hinnale hinnatakse ka pakkumuse sisulist vastavust

ning et pakkumust võib esitada ka pärast tähtaega, siis võinuks see mõjutada nende otsust

pakkumuse esitamise või selle sisu osas. Kuigi hinnapäringust ei nähtu otseselt, et pakkumust oli

lubatud esitada üksikute teemade kaupa või et hind ei pidanud sisaldama koolitusmaterjalide

ettevalmistust, mõistis pakkuja A.K hinnapäringut selliselt ning esitas vastavalt ka oma

pakkumuse. Sellele vaatamata hindas toetuse saaja17 A.K pakkumust, kuid see ei osutunud

edukaks.

Tähelepanu väärib asjaolu, et ostumenetluse tulemusel BCS Koolits AS-ga sõlmitud töövõtuleping

sisaldas lisaks andmealaste loengute läbiviimise teenusele ka vastavate koolitusmaterjalide

ettevalmistust. Toetuse saaja on selgitanud, et see osa ei kuulunud ostumenetluse esemeks ning jäi

alla piirmäära, mistõttu eraldi hinnapäringut ei korraldatud. Samas lisati vastav töö samasse

töövõtulepingusse, mis viitab, et toetuse saaja ja BCS Koolitus AS olid koolitusmaterjalide

ettevalmistamise osas tõenäoliselt eelnevalt kokku leppinud. Sellest tulenevalt võis BCS Koolitus

AS-l olla sisuline eelis pakkumuse esitamisel, kuna ta oli teadlik projekti tervikmahust, sh

komponentidest, mida teised pakkujad ei saanud arvesse võtta. See kahjustab ostumenetluse

läbipaistvust ja ei taga õiglast konkurentsi potentsiaalsete teenuseosutajate vahel.

Kokkuvõttes – arvestades asjaolu, et teadlikult ei ole välditud huvide konflikti olukorda,

ostumenetluse läbiviimine ei olnud täielikult läbipaistev ning ainus alusdokumentidele vastanud

pakkumus pärines pakkujalt, kes oli toetuse saajaga seotud (huvide konflikt) – peab

rakendusüksus põhjendatuks rakendada finantskorrektsiooni määra 100%, lähtudes

ühendmääruse § 35 lõikest 1.

4.2. Andmealaste koolitusmaterjalide ettevalmistamise teenuse ostmisel ei ole läbi viidud

ostumenetlust – 25%

Ühendmääruse 2014-2020 § 22 lg 3 punkti 2 kohaselt rakendatakse 25%-list finantskorrektsiooni

määra, kui riigihanke osadeks jaotamisel eraldi riigihangeteks on rikutud RHS §-s 28 sätestatud

tingimusi. Määruse § 22 lõike 4 alusel võib sama rikkumise puhul kohaldada 10% määra, kui

hanketeade on siiski avaldatud riigihangete registris.

Rakendusüks on seisukohal, et toetuse saajal oleks pidanud andmealaste loengute ja

koolitusmaterjalide teenuste eeldatavad maksumused summeerima ning sellest tulenevalt

15 Seega ei olnud võimalik sisulist hindamist läbi viia. 16 Pakkumuse esitanud pakkuja oli huvide konflikti olukorras. 17 Pakkumuste võrdlustabeli põhjal.

rakendama koolitusmaterjalide ettevalmistamise teenuse ostul ühendmääruse § 11 lõikes 4

sätestatud ostumenetluse põhimõtteid. Kuna seda ei tehtud, siis on nimetatud sätte nõudeid rikutud.

Selline lähenemine on sisuliselt võrreldav riigihanke kunstliku osadeks jaotamisega, mida RHS §

28 lõige 2 keelab. Viidatud säte kehtestab, et hankija ei või jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga

vältida riigihanke menetluse kohaldamist, eriti kui hangitavad teenused on omavahel

funktsionaalselt seotud või vajalikud sama eesmärgi saavutamiseks. RHS § 28 lõike 1 kohaselt

tuleb sellisel juhul kohaldada hankelepingu sõlmimise korda summeeritud eeldatava maksumuse

alusel.

Kuivõrd toetuse saaja on käesoleval juhul sõlminud lepingu BCS Koolitus AS-ga otse, ilma et

oleks avaldanud lepingu sõlmimise soovi näiteks kodulehel, siis ei ole rakendusüksuse hinnangul

alust kohaldada 25%-st madalamat (10%) finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus leiab, et ka juhul, kui mitte lähtuda analoogia korras ühendmääruse 2014-2020 §

22 lg 3 punktist 2, vaid rakendades ühendmääruse § 35 lõiget 1, on proportsionaalne kohaldada

25%-list korrektsiooni määra. Rakendusüksus hindas rikkumise raskust ja ulatust, võttes

arvesse, et koolitusmaterjalide ettevalmistamise teenuse maht ja maksumus ei moodustanud kogu

summeeritavast maksumusest märkimisväärset osa, mistõttu ei ole põhjendatud rakendada

ühendmääruses sätestatud kõrgemaid korrektsiooni määrasid (50%, 75% või 100%). Samas ei ole

toetuse saaja näidanud üles soovi konkurentsi kasutamiseks, vaid on teinud otseostu BCS Koolitus

AS-ilt, mistõttu ei saa välistada võimalust, et mõne teise pakkuja hinna ja kvaliteedi suhe oleks

olnud soodsam. Seetõttu ei ole põhjendatud käsitleda rikkumist sedavõrd väheolulisena, et

rakendada kõike madalamaid (2%, 5% või 10%) finantskorrektsiooni määrasid. Rakendusüksus

rõhutab, et otseoste on võimalik teha üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt üks ühendmääruse §

11 lõikes 10 nimetatud erandtingimustest.

Rakendusüksus selgitab, et antud rikkumine riivab Euroopa Liidu üldpõhimõtteid ja väärtusi

ühisturu toimimisest, kaupade ja teenuste vabast liikumisest ning ettevõtlusvabadusest. Olukorras,

kus teenuse osas on teoreetiliselt vaba turg olemas, piirab vaid ühelt ettevõtjalt otse teenuse

ostmine teiste ettevõtjate võimalust selle teenuse pakkumisele konkureerida. Sellest tulenevalt on

Euroopa Liidu toetusfondidest tegevuste rahastamisel seatud oluliseks, et tegevuste tegemisel

sooritatakse oste läbipaistvalt ning korraldataks ettevõtjate ligipääsu soosivaid ostumenetlusi. Kui

ostu tegemisel on riivatud Euroopa Liidu üldpõhimõtteid ja väärtuseid, siis ei saa rikkumisest

tingitud finantsmõju pidada pelgalt olematuks või väikeseks.

Toetuse tagasinõudmine ei ole vaadeldav trahvina või karistusena, millele kohaldub põhiseaduse

§-s 113 sätestatud seaduse reservatsiooni klausel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse

saamise tingimustega (ka finantskorrektsiooni aluste, ulatuse ja korraga), sh kohustusega maksta

toetus tagasi, kui toetust on saadud aluseta. Toetuse saaja kohustuse või nõude täitmata jätmisel

või osalisel täitmisel ei ole põhjendatud maksta toetust taotluse rahastamise otsuses sätestatud

algses mahus, kuivõrd toetuse andja ei saa kokkulepitud tingimustel (sh Euroopa Liidu

üldpõhimõtteid ja väärtusi järgivat) vastusooritust. Euroopa Kohtu praktikas (nt C-743/18)

loetakse, et toetuse täiemahuline andmine olukorras, kus vastusooritus ei vasta enam kokkulepitud

tingimustele, kahjustatakse põhjendamatult liidu eelarvet.

Kokkuvõttes – võttes arvesse rikkumise olemust, raskust ja ulatust, on rakendusüksuse hinnangul

põhjendatud ja proportsionaalne kohaldada 25% finantskorrektsiooni määra.

5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Meetme määruse § 5 lõike 5 kohaselt hüvitatakse abikõlblikke kulusid ühikuhinna,

standardiseeritud ühikuhinna, tegelike kulude ja ühtse määra alusel. Vastavalt sama paragrahvi

lõikele 6 rakendatakse ühtset määra projekti kaudsete kulude hüvitamiseks, mis on 7%-i projekti

otsestest tegelikest abikõlblikest kuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artikli 54 punktile a.

Ühendmääruse § 35 lõike 5 põhjal kohaldatakse ühtse määra alusel kulude hüvitamise korral

finantskorrektsiooni nii kuludele, millelt arvestatakse ühtset määra, kui ka ühtse määra alusel

arvestatud kuludele.

5.1. Toetuse saaja on käesoleva otsuse koostamise hetkeks kajastanud andmealaste loengute

läbiviimise kulusid projekti tegevuse 6. „Koolituse läbiviimine“ raames abikõlblikus

kogusummas 18 676,98 eurot, millele lisandub ühtse määra alusel hüvitatav kulu (7%) summas

1 307,40 eurot. Kokku on kajastatud kulusid abikõlblikus summas 19 984,38 eurot (vt täpsemalt

andmeid koondtabelist 1), millest moodustab toetus 100%.

Lähtuvalt otsuse punktidest 1, 3.1 ja 4.1 loeb rakendusüksus andmealaste loengutega seotud

kuludest abikõlbmatuks 100% ehk 19 984,38 eurot (19 984,38×100%), millest toetus

moodustab 100%.

Koondtabel 1:

Kuludokumendi

tunnus

Tegevuse nr ja nimi Abikõlblik

summa

Rikkumise summa

(100%)

17 6. Koolituse läbiviimine 6 225,66 6 225,66

10. Ühtse määra alusel

kulu (Otsene kulu 7%) 435,80 435,80

52 6. Koolituse läbiviimine 6 225,66 6 225,66

10. Ühtse määra alusel

kulu (Otsene kulu 7%) 435,8 435,80

53 6. Koolituse läbiviimine 6 225,66 6 225,66

10. Ühtse määra alusel

kulu (Otsene kulu 7%) 435,8 435,80

Kokku 19 984,38 19 984,38

Juhul kui toetuse saaja esitab hiljem hüvitamiseks andmealaste loengute läbiviimisega seotud

kulusid, siis lähtudes otsuse punktidest 1, 1.3 ja 4.1 loeb rakendusüksus töövõtulepinguga nr

TVL/02 seotud kuludest, sh ühtse määra alusel hüvitatavatest kuludest, 100% abikõlbmatuks.

5.2. Toetuse saaja on kajastanud andmealaste koolitusmaterjalide loomise kulusid projekti

tegevuse 3. „Projekti tervikpaketi väljatöötamine“ raames summas 4 743,36 eurot, millele lisandub

ühtse määra alusel hüvitatav kulu (7%) summas 332,04 eurot ehk kokku on kajastatud kulusid

abikõlblikus summas 5 075,40 eurot, millest toetus 100% (vt koondtabelit 2).

Lähtuvalt otsuse punktidest 1, 3.2. ja 4.2. loeb rakendusüksus andmealaste koolitusmaterjalide

loomisega seotud kuludest abikõlbmatuks 25% ehk 1 268,84 eurot (5 075,40×25%), millest

toetus moodustab 100%.

Koondtabel 2:

Kuludokumendi

tunnus

Tegevuse nr ja nimi Abikõlblik

summa

Rikkumise

summa (25%)

11

3. Projekti

tervikpaketi

väljatöötamine 4 743,36 1 185,84

10. Ühtse määra

alusel kulu (Otsene

kulu 7%) 332,04 83,00

Kokku 5 075,40 1 268,84

Ühendmääruse § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust

ning omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile.

6. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Tulenevalt ÜSS § 13 lg 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne finantskorrektsiooni otsuse

tegemist võimaluse toetuse saajal esitada oma seisukohad. Rakendusüksus edastas 10.11.2025

toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud

otsuse kohta hiljemalt 25.11.2025.

Toetuse saaja märkis 25.11.2025 esitatud vastuskirjas, et on otsuse eelnõuga tutvunud ning

arvestab selles tooduga – projekti eelarvet vähendatakse eelnõus mainitud abikõlbmatute kulude

võrra ning neid kulusid ei maksta välja. Samuti kinnitas toetuse saaja, et soovib projekti

tegevustega jätkata.

7. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Andmehalduri koolitusprogramm naistele“ raames

abikõlbmatuks kuluks 21 253,22 eurot (19 984,38+1 268,84), millest toetus moodustab

100%;

2. vähendada abikõlblikke kulusid ja eelarvet projekti tegevuses 6. "Koolituse läbiviimine“

summas 18 676,98 eurot, tegevuses 3. „Projekti tervikpaketi väljatöötamine“ summas

1 185,84 eurot ja tegevuses „10. Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 7%)“ summas

1 390,40 eurot;

3. vähendada kokku projekti eelarvet käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud

summa ulatuses;

4. muuta 31.10.2024 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.3-1/24/1435 punkti 2

alljärgnevalt:

“2. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on 228 621,95 eurot, millest toetuse määr

on kuni 100% projekti toetatavatest kuludest ja maksimaalne suurus 228 621,95 eurot.“;

5. vähendada edaspidi toetuse saaja poolt esitatavaid töövõtulepingu nr TVL/02

(andmealaste loengute läbiviimise osas) kulusid ja neilt ühtse määra alusel arvestatud

kulusid 100% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve.

Otsuse peale on õigus esitada ÜSS § 31 lõike 1, § 32 lõike 3 ja haldusmenetluse seaduse § 75

kohaselt vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud

otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Kersti Metsalo

5917 9768

[email protected]