Arvamus

Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

[email protected]

Teie: 7.11.2025 nr 8-1/8976-1

Meie: 8.12.2025 nr 47

Äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Täname võimaluse eest avaldada arvamust äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

osas. Järgnevalt Pangaliidu märkused ja ettepanekud.

ÄS § 185 lg 1 p 4. Eelnõu kohaselt täiendatakse äriseadustiku § 185 lg-t 1 p-ga 4, mille kohaselt

„Juhatuse liige ei või osanike nõusolekuta, nõukogu olemasolul aga nõukogu nõusolekuta olla

osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühinguga käsundus- või töölepingulises suhtes, välja

arvatud juhul, kui ühingud kuuluvad samasse kontserni.“

Ettepanek: Palume seletuskirjas täpsustada, kas „samal tegevusalal tegutsev“ eelduse olemasolu

hinnatakse majandusaasta aruandes/e-Äriregistris toodud EMTAK tegevusala koodi alusel. Kui jah, siis

kas võimalik rikkumine esineb üksnes juhul, kui ühingu, milles isik tegutseb juhatuse liikmena ja ühingu,

millega isik on käsundus- või töölepingulises suhtes, tegevusalad on kitsalt identsed või mitte?

Ettepaneku põhjendus: Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kuidas sisustada mõistet „samal tegevusalal

tegutsev“, mistõttu palume seda võimalusel teha.

ÄS § 520 lg 4. Eelnõu kohaselt asendatakse ÄS § 520 lg 4 esimeses lauses tekstiosa „avavad asutajad“

tekstiosaga „võivad asutajad avada“. Käesoleva muudatusega on antud nii osaühingule kui ka

aktsiaseltsile võimalus avada maksekonto. Samal ajal sätestab ÄS § 247, et asutajad avavad asutamisel

oleva aktsiaseltsi nimele pangaarve, kuhu tasutakse rahalised sissemaksed.

Ettepanek: Palume korrigeerida vastavalt osaühingu ja aktsiaseltsi asutamist puudutavad muudatused,

arvestades kehtivat seadust ja/või teha täiendavad muudatused ÄS §-s 247.

Ettepaneku põhjendus: ÄS muutmise eelnõu § 1 p-s 128 tehtud muudatuse ettepanekuga ei ole

arvestatud osaühingu ja aktsiaseltsi asutamise erinevusi, mis tekitab vastuolu sõnastuse osas

aktsiaseltsi vaatest, st kas aktsiaseltsi asutajad „avavad maksekonto“ või „võivad asutajad avada

maksekonto“.

ÄS § 520 lg 5. Eelnõu kohaselt muudetakse ja sõnastatakse ÄS § 520 lg 5 järgmiselt: „Kui äriühingut registrisse ei kanta, võib ühingu nimel registrisse kantud vallasasju või kinnistusraamatusse kantud kinnisasju käsutada üksnes kohtumäärusega määratud korras. Kohus teeb määruse asutajate avalduse alusel. Avalduses tuleb näidata asutamata jätmise põhjused ja see, millistele asutajatele millises ulatuses käsutusõigus anda. Asutatava äriühingu nimele avatud kontole, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 27 teises lõikes nimetatud kontole või deposiidina registripidaja kontole tasutud osa- või aktsiakapitali sissemakse, samuti osa- või aktsiakapitali ületav summa tagastatakse asutajate avalduse alusel maksekontole, kust algne makse tehti. Avaldus esitatakse asutusele, millelt tagasimakset taotletakse. Deposiidina registripidaja kontole tehtud sissemakse jääb riigituludesse, kui selle tagastamise avaldust ei esitata kohtule kahe aasta jooksul sisse- või enammakse tegemisest arvates.“ Ettepanek: Mitte piiritleda osa- või aktsiakapitali tagastamise võimalust vaid maksekontole, kust algne makse tehti, vaid tagasimakse saamiseks õigustatud isiku(te) kaudu (asutajad, asutajate poolt volitatud isik vms). Ettepaneku põhjendus: Sõnastus käesolevas lõikes osas: „kust algne makse tehti“, on problemaatiline. Praktikas esineb olukordi, kus maksekontot ja/või maksekontosid, kust algne makse tehti, mingil põhjusel enam tagasimakse tegemise hetkel ei eksisteeri (see on nt suletud). Käesoleva eelnõu muudatusega ei ole nimetatud olukorda arvestatud, st vajalik on sõnastuse muutmine vastavalt ettepanekule või täiendav selgitus § 520 lg-s 5, täpsustamaks millisele kontole võib krediidiasutus osa- või aktsiakapitali tagastada, kui selle tagastamine ei ole võimalik maksekontole, kust algne makse tehti. Oleme muudatusega eesmärgi ja üldise lähenemisega nõus. Muudatuse järgselt väheneb asutajate koormus (kaob vajadus kohtu poole pöörduda) ning pankadele antakse selgemad juhised, kuhu tehtud sissemakse võib tagasi kanda. Juhime tähelepanu, et sissemakse tagastamine eeldab, et asutajad pöörduvad krediidiasutuse poole esitades avalduse raha tagastamiseks. Ebaselgeks jääb, mis saab kontodest, kus raha on peal, aga mille tagastamise vastu huvi ei tunta (vt ka käesoleva kirja „muud ettepanekud“ p. 3). Ettepanek. Teeme ettepaneku kaaluda täiendada sõnastust sätestades:

• Ajalise mõõte, millega määratakse, kui kaua tuleb raha kontol hoida ja tagastamise avaldust oodata.

• Kui avaldust ei esitata, siis millised on panga võimalused, mida pärast määratud tähtaja möödumist rahaga teha: - Kas krediidiasutus võib näiteks omal algatusel raha tagastada, kui tagastamise avaldust

ei ole esitatud? - Kas avalduse sissemakse tagastamiseks peavad esitama kõik asutajad ühiselt (sätte

sõnastus on "tagastatakse asutajate avalduse alusel")? Ja kas näiteks juhul, kui asutajad ei tee avaldust, kas avalduse raha tagasisaamiseks võiks teha ka selle konto omanik, kust raha nö stardikontole kanti?

- Kuidas krediidiasutus peaks käituma olukorras, kui tagastamise võimalus puudub (nt konto, millelt makse tehti, on suletud)?

ÄS § 520 lg 51. Eelnõu kohaselt sõnastatakse ÄS § 520 lg 51 esimene ja teine lause järgmiselt: „Kui krediidiasutus ei nõustu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 27 teises lõikes nimetatud konto kohta arvelduslepingut sõlmima või kui äriühing ei ole nimetatud sätte teises lauses kehtestatud kohustust täitnud, tagastab krediidiasutus asutatava äriühingu nimele avatud kontole tasutud sissemakse, samuti osa- või aktsiakapitali ületava summa, maksekontole, kust algne makse tehti. Krediidiasutus teavitab viivitamata registripidajat asutatava äriühingu nimele avatud kontole tasutud aktsiakapitali ja üle 50 000 euro suuruse osakapitali sissemakse tagastamisest.“

Juhime tähelepanu, et seletuskiri ei selgita, mis saab nendest äriühingutest, kelle sissemakse on tagastatud, aga registripidajale teavitamise kohustust ei ole. Leiame, et selles osas peab nii eelnõu tekst kui seletuskiri olema konkreetsem, et tagada õigusselgus.

Ettepanek 1: Täiendada sõnastust järgnevalt: „/…/, tagastab krediidiasutus asutajate avalduse alusel asutatava äriühingu nimele avatud kontole tasutud sissemakse, samuti osa- või aktsiakapitali ületava summa,/…/.“ Ettepaneku 1 põhjendus: Sarnaselt ÄS muutmise eelnõu § 1 punktis 131 sätestatuga, on ka käesolevas olukorras vajalik asutajatel esitada avaldus tagasimakse saamiseks, mistõttu on asjakohane viidata sellele ka siin. Ettepanek 2: Muuta sõnastust järgnevalt: „/…/, tagastab krediidiasutus asutajate avalduse alusel asutatava äriühingu nimele avatud kontole tasutud sissemakse, samuti osa- või aktsiakapitali ületava summa, äriühingu kontole, mis vastab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 44 sätestatud vara edasikandmise piirangutele.“ Ettepaneku 2 põhjendus: Eelnõuga muudetud sõnastus ei ole kooskõlas RahaPTS §-s 44 sätestatuga. Olukorras, kus äriühingu esindaja ei soovi sõlmida/ei sõlmi kuue kuu jooksul alates stardikonto avamist arvelduslepingut ning krediidiasutus ei ole äriühingu suhtes RahaPTS § 20 lg 1 p-des 1-5 nimetatud hoolsusmeetmeid kohaldanud, on krediidiasutusel kohustus stardikontoleping üles öelda RahaPTS § 42 lg 1 alusel ning osa- või aktsiakapitali sissemakse tagastamine on võimalik vaid RahaPTS § 44 lg-s 2 sätestatud korras, st äriühingu enda kontole, mis on avatud Eestis äriregistrisse kantud krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse filiaalis või krediidiaustuses, mis on registreeritud või mille tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärsed nõuded. Seega ei ole krediidiasutusel võimalik tagastada sissemakse summa maksekontole, kust see algselt tehti, nagu näeb ette eelnõu, vaid makse tegemine on võimalik vaid äriühingu enda kontole, mistõttu peab ÄS muutmise eelnõu arvestama RahaPTS §-s 44 sätestatud vara edasikandmise piiranguid. Täiendavalt arvestada ettepanekut ÄS muutmise eelnõu § 1 p 131 juures sõnastuse osas „kust algne makse tehti“. RahaPTS § 27 lg 2. Eelnõu kohaselt jäetakse RahaPTS § 27 lg 2 esimesest lausest välja tekstiosa „äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud korras registripidaja poolt arvutivõrgu kaudu automaatselt kontrollitud isikuandmetele tuginedes või“ ning sama lõike teist lauset täiendatakse pärast sõna „arvelduslepingu“ tekstiosaga „või esitama krediidiasutusele avalduse sellele kontole

kantud summa kandmiseks äriühingu maksekontole, mis on avatud mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsevas krediidiasutuses või lepinguriigis avatud välisriigi krediidiasutuse filiaalis“. Ettepanek ja põhjendus 1: RahaPTS § 27 lg 2 viitab asutatava äriühingu nimele konto avamisel nii osa- või aktsiakapitali sissemakse tegemisele. Äriseadustiku muutmise eelnõu (eelnõu § 1 p-d 8 ja 128) käsitleb muudatusi vaid asutatava osaühingu ning mitte aktsiaseltsi vaatest. Seletuskirja § 7 Paragrahvi 27 lõike 2 muutmine sätestab: Muudatusega tunnistatakse kehtetuks ettevõtjale e-äriregistri kaudu avatava n-ö stardikonto reeglid. Paragrahvi 27 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa, mis viitab e-äriregistri kaudu ühingu asutamisel loodavale kontole, sest sellist teenust krediidiasutused enam ei paku. Ettepanek 2: muuta sõnastust lauses 2 järgnevalt: „Paragrahvi 27 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa, mis viitab e-äriregistri kaudu ühingu asutamisel loodavale kontole, sest sellist teenust e-äriregister enam ei paku.“ Ettepaneku 2 põhjendus: e-äriregistri kaudu asutatavale äriühingule konto avamise teenuse pakkumine toimus e-äriregistri portaalis e-äriregistri poolt krediidiasutuste pangalinkide vahendusel. Seega seletuskirjas toodud selgitus, et paragrahv 27 lõikest 2 on välja jäetud viide e-äriregistri kaudu ühingu asutamisel loodavale kontole põhjusel, et krediidiasutused seda teenusena enam ei paku, on ebaõige. Teenusepakkuja oli siiski e-äriregister, mistõttu sai teenuse mitte pakkumise otsus toimuda samuti e-äriregistri poolt. RahaPTS § 27 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „arvelduslepingu“ tekstiosaga „või esitama krediidiasutusele avalduse sellele kontole kantud summa kandmiseks äriühingu maksekontole, mis on avatud mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsevas krediidiasutuses või lepinguriigis avatud välisriigi krediidiasutuse filiaalis“; Vastava sätte seletuskiri (lk 45) ütleb järgmist: „ Sama lõike teise lausesse lisatakse võimalus, et juhul, kui asutatud äriühing otsustab avada ühingu nimele maksekonto mõnda teise makseasutusse, peab ta tegema krediidiasutusele avalduse ajutisel kontol oleva sissemakse kandmiseks ühingu maksekontole teises makseasutuses. Praktikas on tekkinud olukordi, kus krediidiasutusest või äriühingust tuleneval põhjusel ei avata ühingule kontot samas krediidiasutuses, kus avati ajutine konto, mistõttu on vaja ka selline olukord reguleerida.“

Juhime tähelepanu, et seletuskirja kohaselt võib ülekande teha ka teises makseasutuses avatud maksekontole, aga eelnõu tekst räägib teises krediidiasutuses avatud maksekontost. Teisele makseasutusele viidatakse ka ÄS § 520 lg 5’ seletuskirjas (lk 37).

Palume selgitust, milline on seaduseandja tegelik tahe: kas võimaldada kandeid teha ainult EEA lepinguriigi krediidiasutustes avatud maksekontodele või ka makseasutustes avatud maksekontodele.

Juhime tähelepanu ka väiksele eksitusele, et täiendus plaanitakse lisada § 27 lg 2 kolmandasse lausesse, mitte teise lausesse.

Ettepanek. Teeme ettepaneku sõnastada § 27 lg 2 kolmas lause järgmiselt: „Äriühingu esindajad peavad krediidiasutusel võimaldama hoolsusmeetmete kohaldamist ja sõlmima selle konto kohta arvelduslepingu või esitama krediidiasutusele avalduse sellele kontole kantud summa kandmiseks äriühingu maksekontole, mis on avatud mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsevas krediidiasutuses või lepinguriigis avatud välisriigi krediidiasutuse filiaalis kuue kuu jooksul.“. Muud ettepanekud:

1. Ettepanek arvestada Äriseadustiku muudatuste juures ÄS §-s 140 (osa eest tasumine)

sätestatut. ÄS § 140 lg 2 kehtiv sõnastus on järgnev: Asutajad peavad tasuma osa eest täielikult

enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist.

Ettepanek muuta sõnastust järgnevalt: „asutajad võivad tasuda osa eest täielikult enne

osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist.“

Ettepaneku põhjendus: kehtiv sõnastus ei ole vastavuses Äriseadustiku muutmise eelnõu § 1

punktidega 8 ja 128, mil osaühing asutatakse kiirmenetluse kaudu.

2. Seletuskirja § 1 Paragrahvi 520 muutmine sätestab: Paragrahvi 520 muudatused on seotud

e-äriregistri kaudu n-ö stardikonto avamise võimaluse kaotamisega ja ajutise maksekonto

avamise korra muutmisega (vt RahaPTS § 27 lg 2 muutmine).

Paragrahvi 520 lõikes 4 asendatakse sõna „avavad“ tekstiosaga „võivad avada“ ja osaühingu asutamisel ei pea enam avama rahaliste sissemaksete tegemiseks ühingule kontot. Ettepanek ja põhjendus: ÄS § 520 lg 4 käsitleb oma sõnastuses nii osaühingut kui ka aktsiaseltsi. Seletuskirjas on lisatud selgitus vaid osaühingu vaatest. Sõnastus tuleb korrigeerida, et oleks selgelt arusaadav, kas antud põhimõtte laieneb lisaks osaühingule ka aktsiaseltsile. Täiendavalt arvestada ettepanekut ÄS muutmise eelnõu § 1 p 128 juures ning korrigeerida ÄS §-s 520 läbivalt kasutatavaid termineid, st nii kehtivas ÄS-s kui ka muutmise eelnõus kasutatakse läbisegi viiteid äriühingule, eraldiseisvalt osaühingule ja aktsiaseltsile. Seaduse tekst peab olema üheselt arusaadav, st lugejale peab olema selge, kas sätestatud nõuded kehtivad laiemalt äriühingutele, vaid osaühingule või osaühingule ja aktsiaseltsile.

3. Eelnõu § 14 Rakendussäte. Eelnõu kohaselt: „(1) Käesoleva seaduse § 1 punkte 130 ja 131 ning § 7 punkti 2 kohaldatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist asutatava äriühingu nimele avatud kontole, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 27 2. lõikes nimetatud kontole ja deposiidina registripidaja kontole tasutud osa- või aktsiakapitali, samuti osa- või aktsiakapitali ületava summa suhtes.“ Rakendussätte alusel saavad krediidiasutused eelnõu § 1 p. 131 kohaselt ka enne seadusemuudatuse jõustumist asutamisel oleva äriühingu nimel avatud stardikontolt olukorras kus ühingut ei ole registrisse kantud, teha väljamakse ilma kohtumäärust nõudmata asutajate avalduse alusel.

Nimetatud muudatus vähendab kohtute töökoormust, kuna väljamakseks ei ole enam vaja kohtumäärust, kuid ei lahenda krediidiasutuste probleemi. Krediidiasutuste probleem on selles, et asutajad ei pöördu krediidiasutusse selle väljamakse tegemiseks, seda enam, et valdavalt on sissemakstud osakapital alla 10 euro. Krediidiasutustes seisab sadu registrisse kandmata äriühingute nimel avatud stardikontosid. Võiks kaaluda kehtestada krediidiasutuste jaoks analoogset regulatsiooni registripidaja juures avatud deposiidikontodega (kehtiva ÄS § 520 lg 5 ja ka § 520 lg 5 uue sõnastuse viimane lause) - kui asutajad ei ole pöördunud krediidiasutusse väljamakse tegemiseks 2 aasta jooksul stardikonto avamisest, siis kannab krediidiasutus stardikontol olevad vahendid riigi tuludesse ja sulgeb konto. Ja see nõue kehtiks ka enne seaduse muudatust mis tahes viisil avatud stardikontode osas.

4. RahaPTS § 27 lg 2 muudatuse jõustumise järgselt ei ole enam e-äriregistri kaudu ühingu asutamisel loodud kontosid (on vaid viide notari vahendusel avatud kontodele), seetõttu ei peaks eelnõu § 14 rakendussätte sõnastus kasutama viidet RahaPTS § 27 lg 2 (kuna selle sätte sisu on enne ja pärast muudatust erinev).

Ettepanek. Teeme ettepaneku muuta sõnastust järgnevalt: „Käesoleva seaduse § 1 punkte 130 ja 131 ning § 7 punkti 2 kohaldatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist asutatava äriühingu nimele avatud kontole, sh e-äriregistri kaudu automaatselt ühingu asutamisel loodud kontole või notari kaudu avatud kontole ja deposiidina registripidaja kontole tasutud osa- või aktsiakapitali, samuti osa- või aktsiakapitali ületava summa suhtes.“

Eelnõu seletuskirjas on rakendussätte selgitamisel viidatud ainult kiirmenetluses asutatud osaühingute stardikontodele. Meie arusaamise kohaselt laieneb see kõikidele juba avatud stardikontodele, st nii osaühingute stardikontodele, sõltumata sellest kas need on avatud kiirmenetluses või ilma kui ka aktsiaseltside stardikontodele. Palume seletuskirja selles osas täiendada.

5. Ettepanek ühtlustada kasutatavad terminid. Läbisegi on kehtivas Äriseadustikus kui ka

Äriseadustiku muutmise eelnõus kasutatud termineid: maksekonto, pangaarve, ajutine konto,

arvelduskonto, arve, stardikonto.

Loodame, et ministeeriumil on võimalik Pangaliidu märkuste ja arvamusega arvestada ning anda

tagasisidet meie poolt esitatud küsimuste osas. Vajadusel oleme valmis oma ettepanekuid täpsustama

või kohtuma.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Katrin Talihärm

Tegevjuht

Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

[email protected]

Teie: 7.11.2025 nr 8-1/8976-1

Meie: 8.12.2025 nr 47

Äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Täname võimaluse eest avaldada arvamust äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

osas. Järgnevalt Pangaliidu märkused ja ettepanekud.

ÄS § 185 lg 1 p 4. Eelnõu kohaselt täiendatakse äriseadustiku § 185 lg-t 1 p-ga 4, mille kohaselt

„Juhatuse liige ei või osanike nõusolekuta, nõukogu olemasolul aga nõukogu nõusolekuta olla

osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühinguga käsundus- või töölepingulises suhtes, välja

arvatud juhul, kui ühingud kuuluvad samasse kontserni.“

Ettepanek: Palume seletuskirjas täpsustada, kas „samal tegevusalal tegutsev“ eelduse olemasolu

hinnatakse majandusaasta aruandes/e-Äriregistris toodud EMTAK tegevusala koodi alusel. Kui jah, siis

kas võimalik rikkumine esineb üksnes juhul, kui ühingu, milles isik tegutseb juhatuse liikmena ja ühingu,

millega isik on käsundus- või töölepingulises suhtes, tegevusalad on kitsalt identsed või mitte?

Ettepaneku põhjendus: Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kuidas sisustada mõistet „samal tegevusalal

tegutsev“, mistõttu palume seda võimalusel teha.

ÄS § 520 lg 4. Eelnõu kohaselt asendatakse ÄS § 520 lg 4 esimeses lauses tekstiosa „avavad asutajad“

tekstiosaga „võivad asutajad avada“. Käesoleva muudatusega on antud nii osaühingule kui ka

aktsiaseltsile võimalus avada maksekonto. Samal ajal sätestab ÄS § 247, et asutajad avavad asutamisel

oleva aktsiaseltsi nimele pangaarve, kuhu tasutakse rahalised sissemaksed.

Ettepanek: Palume korrigeerida vastavalt osaühingu ja aktsiaseltsi asutamist puudutavad muudatused,

arvestades kehtivat seadust ja/või teha täiendavad muudatused ÄS §-s 247.

Ettepaneku põhjendus: ÄS muutmise eelnõu § 1 p-s 128 tehtud muudatuse ettepanekuga ei ole

arvestatud osaühingu ja aktsiaseltsi asutamise erinevusi, mis tekitab vastuolu sõnastuse osas

aktsiaseltsi vaatest, st kas aktsiaseltsi asutajad „avavad maksekonto“ või „võivad asutajad avada

maksekonto“.

ÄS § 520 lg 5. Eelnõu kohaselt muudetakse ja sõnastatakse ÄS § 520 lg 5 järgmiselt: „Kui äriühingut registrisse ei kanta, võib ühingu nimel registrisse kantud vallasasju või kinnistusraamatusse kantud kinnisasju käsutada üksnes kohtumäärusega määratud korras. Kohus teeb määruse asutajate avalduse alusel. Avalduses tuleb näidata asutamata jätmise põhjused ja see, millistele asutajatele millises ulatuses käsutusõigus anda. Asutatava äriühingu nimele avatud kontole, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 27 teises lõikes nimetatud kontole või deposiidina registripidaja kontole tasutud osa- või aktsiakapitali sissemakse, samuti osa- või aktsiakapitali ületav summa tagastatakse asutajate avalduse alusel maksekontole, kust algne makse tehti. Avaldus esitatakse asutusele, millelt tagasimakset taotletakse. Deposiidina registripidaja kontole tehtud sissemakse jääb riigituludesse, kui selle tagastamise avaldust ei esitata kohtule kahe aasta jooksul sisse- või enammakse tegemisest arvates.“ Ettepanek: Mitte piiritleda osa- või aktsiakapitali tagastamise võimalust vaid maksekontole, kust algne makse tehti, vaid tagasimakse saamiseks õigustatud isiku(te) kaudu (asutajad, asutajate poolt volitatud isik vms). Ettepaneku põhjendus: Sõnastus käesolevas lõikes osas: „kust algne makse tehti“, on problemaatiline. Praktikas esineb olukordi, kus maksekontot ja/või maksekontosid, kust algne makse tehti, mingil põhjusel enam tagasimakse tegemise hetkel ei eksisteeri (see on nt suletud). Käesoleva eelnõu muudatusega ei ole nimetatud olukorda arvestatud, st vajalik on sõnastuse muutmine vastavalt ettepanekule või täiendav selgitus § 520 lg-s 5, täpsustamaks millisele kontole võib krediidiasutus osa- või aktsiakapitali tagastada, kui selle tagastamine ei ole võimalik maksekontole, kust algne makse tehti. Oleme muudatusega eesmärgi ja üldise lähenemisega nõus. Muudatuse järgselt väheneb asutajate koormus (kaob vajadus kohtu poole pöörduda) ning pankadele antakse selgemad juhised, kuhu tehtud sissemakse võib tagasi kanda. Juhime tähelepanu, et sissemakse tagastamine eeldab, et asutajad pöörduvad krediidiasutuse poole esitades avalduse raha tagastamiseks. Ebaselgeks jääb, mis saab kontodest, kus raha on peal, aga mille tagastamise vastu huvi ei tunta (vt ka käesoleva kirja „muud ettepanekud“ p. 3). Ettepanek. Teeme ettepaneku kaaluda täiendada sõnastust sätestades:

• Ajalise mõõte, millega määratakse, kui kaua tuleb raha kontol hoida ja tagastamise avaldust oodata.

• Kui avaldust ei esitata, siis millised on panga võimalused, mida pärast määratud tähtaja möödumist rahaga teha: - Kas krediidiasutus võib näiteks omal algatusel raha tagastada, kui tagastamise avaldust

ei ole esitatud? - Kas avalduse sissemakse tagastamiseks peavad esitama kõik asutajad ühiselt (sätte

sõnastus on "tagastatakse asutajate avalduse alusel")? Ja kas näiteks juhul, kui asutajad ei tee avaldust, kas avalduse raha tagasisaamiseks võiks teha ka selle konto omanik, kust raha nö stardikontole kanti?

- Kuidas krediidiasutus peaks käituma olukorras, kui tagastamise võimalus puudub (nt konto, millelt makse tehti, on suletud)?

ÄS § 520 lg 51. Eelnõu kohaselt sõnastatakse ÄS § 520 lg 51 esimene ja teine lause järgmiselt: „Kui krediidiasutus ei nõustu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 27 teises lõikes nimetatud konto kohta arvelduslepingut sõlmima või kui äriühing ei ole nimetatud sätte teises lauses kehtestatud kohustust täitnud, tagastab krediidiasutus asutatava äriühingu nimele avatud kontole tasutud sissemakse, samuti osa- või aktsiakapitali ületava summa, maksekontole, kust algne makse tehti. Krediidiasutus teavitab viivitamata registripidajat asutatava äriühingu nimele avatud kontole tasutud aktsiakapitali ja üle 50 000 euro suuruse osakapitali sissemakse tagastamisest.“

Juhime tähelepanu, et seletuskiri ei selgita, mis saab nendest äriühingutest, kelle sissemakse on tagastatud, aga registripidajale teavitamise kohustust ei ole. Leiame, et selles osas peab nii eelnõu tekst kui seletuskiri olema konkreetsem, et tagada õigusselgus.

Ettepanek 1: Täiendada sõnastust järgnevalt: „/…/, tagastab krediidiasutus asutajate avalduse alusel asutatava äriühingu nimele avatud kontole tasutud sissemakse, samuti osa- või aktsiakapitali ületava summa,/…/.“ Ettepaneku 1 põhjendus: Sarnaselt ÄS muutmise eelnõu § 1 punktis 131 sätestatuga, on ka käesolevas olukorras vajalik asutajatel esitada avaldus tagasimakse saamiseks, mistõttu on asjakohane viidata sellele ka siin. Ettepanek 2: Muuta sõnastust järgnevalt: „/…/, tagastab krediidiasutus asutajate avalduse alusel asutatava äriühingu nimele avatud kontole tasutud sissemakse, samuti osa- või aktsiakapitali ületava summa, äriühingu kontole, mis vastab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 44 sätestatud vara edasikandmise piirangutele.“ Ettepaneku 2 põhjendus: Eelnõuga muudetud sõnastus ei ole kooskõlas RahaPTS §-s 44 sätestatuga. Olukorras, kus äriühingu esindaja ei soovi sõlmida/ei sõlmi kuue kuu jooksul alates stardikonto avamist arvelduslepingut ning krediidiasutus ei ole äriühingu suhtes RahaPTS § 20 lg 1 p-des 1-5 nimetatud hoolsusmeetmeid kohaldanud, on krediidiasutusel kohustus stardikontoleping üles öelda RahaPTS § 42 lg 1 alusel ning osa- või aktsiakapitali sissemakse tagastamine on võimalik vaid RahaPTS § 44 lg-s 2 sätestatud korras, st äriühingu enda kontole, mis on avatud Eestis äriregistrisse kantud krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse filiaalis või krediidiaustuses, mis on registreeritud või mille tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärsed nõuded. Seega ei ole krediidiasutusel võimalik tagastada sissemakse summa maksekontole, kust see algselt tehti, nagu näeb ette eelnõu, vaid makse tegemine on võimalik vaid äriühingu enda kontole, mistõttu peab ÄS muutmise eelnõu arvestama RahaPTS §-s 44 sätestatud vara edasikandmise piiranguid. Täiendavalt arvestada ettepanekut ÄS muutmise eelnõu § 1 p 131 juures sõnastuse osas „kust algne makse tehti“. RahaPTS § 27 lg 2. Eelnõu kohaselt jäetakse RahaPTS § 27 lg 2 esimesest lausest välja tekstiosa „äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud korras registripidaja poolt arvutivõrgu kaudu automaatselt kontrollitud isikuandmetele tuginedes või“ ning sama lõike teist lauset täiendatakse pärast sõna „arvelduslepingu“ tekstiosaga „või esitama krediidiasutusele avalduse sellele kontole

kantud summa kandmiseks äriühingu maksekontole, mis on avatud mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsevas krediidiasutuses või lepinguriigis avatud välisriigi krediidiasutuse filiaalis“. Ettepanek ja põhjendus 1: RahaPTS § 27 lg 2 viitab asutatava äriühingu nimele konto avamisel nii osa- või aktsiakapitali sissemakse tegemisele. Äriseadustiku muutmise eelnõu (eelnõu § 1 p-d 8 ja 128) käsitleb muudatusi vaid asutatava osaühingu ning mitte aktsiaseltsi vaatest. Seletuskirja § 7 Paragrahvi 27 lõike 2 muutmine sätestab: Muudatusega tunnistatakse kehtetuks ettevõtjale e-äriregistri kaudu avatava n-ö stardikonto reeglid. Paragrahvi 27 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa, mis viitab e-äriregistri kaudu ühingu asutamisel loodavale kontole, sest sellist teenust krediidiasutused enam ei paku. Ettepanek 2: muuta sõnastust lauses 2 järgnevalt: „Paragrahvi 27 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa, mis viitab e-äriregistri kaudu ühingu asutamisel loodavale kontole, sest sellist teenust e-äriregister enam ei paku.“ Ettepaneku 2 põhjendus: e-äriregistri kaudu asutatavale äriühingule konto avamise teenuse pakkumine toimus e-äriregistri portaalis e-äriregistri poolt krediidiasutuste pangalinkide vahendusel. Seega seletuskirjas toodud selgitus, et paragrahv 27 lõikest 2 on välja jäetud viide e-äriregistri kaudu ühingu asutamisel loodavale kontole põhjusel, et krediidiasutused seda teenusena enam ei paku, on ebaõige. Teenusepakkuja oli siiski e-äriregister, mistõttu sai teenuse mitte pakkumise otsus toimuda samuti e-äriregistri poolt. RahaPTS § 27 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „arvelduslepingu“ tekstiosaga „või esitama krediidiasutusele avalduse sellele kontole kantud summa kandmiseks äriühingu maksekontole, mis on avatud mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsevas krediidiasutuses või lepinguriigis avatud välisriigi krediidiasutuse filiaalis“; Vastava sätte seletuskiri (lk 45) ütleb järgmist: „ Sama lõike teise lausesse lisatakse võimalus, et juhul, kui asutatud äriühing otsustab avada ühingu nimele maksekonto mõnda teise makseasutusse, peab ta tegema krediidiasutusele avalduse ajutisel kontol oleva sissemakse kandmiseks ühingu maksekontole teises makseasutuses. Praktikas on tekkinud olukordi, kus krediidiasutusest või äriühingust tuleneval põhjusel ei avata ühingule kontot samas krediidiasutuses, kus avati ajutine konto, mistõttu on vaja ka selline olukord reguleerida.“

Juhime tähelepanu, et seletuskirja kohaselt võib ülekande teha ka teises makseasutuses avatud maksekontole, aga eelnõu tekst räägib teises krediidiasutuses avatud maksekontost. Teisele makseasutusele viidatakse ka ÄS § 520 lg 5’ seletuskirjas (lk 37).

Palume selgitust, milline on seaduseandja tegelik tahe: kas võimaldada kandeid teha ainult EEA lepinguriigi krediidiasutustes avatud maksekontodele või ka makseasutustes avatud maksekontodele.

Juhime tähelepanu ka väiksele eksitusele, et täiendus plaanitakse lisada § 27 lg 2 kolmandasse lausesse, mitte teise lausesse.

Ettepanek. Teeme ettepaneku sõnastada § 27 lg 2 kolmas lause järgmiselt: „Äriühingu esindajad peavad krediidiasutusel võimaldama hoolsusmeetmete kohaldamist ja sõlmima selle konto kohta arvelduslepingu või esitama krediidiasutusele avalduse sellele kontole kantud summa kandmiseks äriühingu maksekontole, mis on avatud mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsevas krediidiasutuses või lepinguriigis avatud välisriigi krediidiasutuse filiaalis kuue kuu jooksul.“. Muud ettepanekud:

1. Ettepanek arvestada Äriseadustiku muudatuste juures ÄS §-s 140 (osa eest tasumine)

sätestatut. ÄS § 140 lg 2 kehtiv sõnastus on järgnev: Asutajad peavad tasuma osa eest täielikult

enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist.

Ettepanek muuta sõnastust järgnevalt: „asutajad võivad tasuda osa eest täielikult enne

osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist.“

Ettepaneku põhjendus: kehtiv sõnastus ei ole vastavuses Äriseadustiku muutmise eelnõu § 1

punktidega 8 ja 128, mil osaühing asutatakse kiirmenetluse kaudu.

2. Seletuskirja § 1 Paragrahvi 520 muutmine sätestab: Paragrahvi 520 muudatused on seotud

e-äriregistri kaudu n-ö stardikonto avamise võimaluse kaotamisega ja ajutise maksekonto

avamise korra muutmisega (vt RahaPTS § 27 lg 2 muutmine).

Paragrahvi 520 lõikes 4 asendatakse sõna „avavad“ tekstiosaga „võivad avada“ ja osaühingu asutamisel ei pea enam avama rahaliste sissemaksete tegemiseks ühingule kontot. Ettepanek ja põhjendus: ÄS § 520 lg 4 käsitleb oma sõnastuses nii osaühingut kui ka aktsiaseltsi. Seletuskirjas on lisatud selgitus vaid osaühingu vaatest. Sõnastus tuleb korrigeerida, et oleks selgelt arusaadav, kas antud põhimõtte laieneb lisaks osaühingule ka aktsiaseltsile. Täiendavalt arvestada ettepanekut ÄS muutmise eelnõu § 1 p 128 juures ning korrigeerida ÄS §-s 520 läbivalt kasutatavaid termineid, st nii kehtivas ÄS-s kui ka muutmise eelnõus kasutatakse läbisegi viiteid äriühingule, eraldiseisvalt osaühingule ja aktsiaseltsile. Seaduse tekst peab olema üheselt arusaadav, st lugejale peab olema selge, kas sätestatud nõuded kehtivad laiemalt äriühingutele, vaid osaühingule või osaühingule ja aktsiaseltsile.

3. Eelnõu § 14 Rakendussäte. Eelnõu kohaselt: „(1) Käesoleva seaduse § 1 punkte 130 ja 131 ning § 7 punkti 2 kohaldatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist asutatava äriühingu nimele avatud kontole, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 27 2. lõikes nimetatud kontole ja deposiidina registripidaja kontole tasutud osa- või aktsiakapitali, samuti osa- või aktsiakapitali ületava summa suhtes.“ Rakendussätte alusel saavad krediidiasutused eelnõu § 1 p. 131 kohaselt ka enne seadusemuudatuse jõustumist asutamisel oleva äriühingu nimel avatud stardikontolt olukorras kus ühingut ei ole registrisse kantud, teha väljamakse ilma kohtumäärust nõudmata asutajate avalduse alusel.

Nimetatud muudatus vähendab kohtute töökoormust, kuna väljamakseks ei ole enam vaja kohtumäärust, kuid ei lahenda krediidiasutuste probleemi. Krediidiasutuste probleem on selles, et asutajad ei pöördu krediidiasutusse selle väljamakse tegemiseks, seda enam, et valdavalt on sissemakstud osakapital alla 10 euro. Krediidiasutustes seisab sadu registrisse kandmata äriühingute nimel avatud stardikontosid. Võiks kaaluda kehtestada krediidiasutuste jaoks analoogset regulatsiooni registripidaja juures avatud deposiidikontodega (kehtiva ÄS § 520 lg 5 ja ka § 520 lg 5 uue sõnastuse viimane lause) - kui asutajad ei ole pöördunud krediidiasutusse väljamakse tegemiseks 2 aasta jooksul stardikonto avamisest, siis kannab krediidiasutus stardikontol olevad vahendid riigi tuludesse ja sulgeb konto. Ja see nõue kehtiks ka enne seaduse muudatust mis tahes viisil avatud stardikontode osas.

4. RahaPTS § 27 lg 2 muudatuse jõustumise järgselt ei ole enam e-äriregistri kaudu ühingu asutamisel loodud kontosid (on vaid viide notari vahendusel avatud kontodele), seetõttu ei peaks eelnõu § 14 rakendussätte sõnastus kasutama viidet RahaPTS § 27 lg 2 (kuna selle sätte sisu on enne ja pärast muudatust erinev).

Ettepanek. Teeme ettepaneku muuta sõnastust järgnevalt: „Käesoleva seaduse § 1 punkte 130 ja 131 ning § 7 punkti 2 kohaldatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist asutatava äriühingu nimele avatud kontole, sh e-äriregistri kaudu automaatselt ühingu asutamisel loodud kontole või notari kaudu avatud kontole ja deposiidina registripidaja kontole tasutud osa- või aktsiakapitali, samuti osa- või aktsiakapitali ületava summa suhtes.“

Eelnõu seletuskirjas on rakendussätte selgitamisel viidatud ainult kiirmenetluses asutatud osaühingute stardikontodele. Meie arusaamise kohaselt laieneb see kõikidele juba avatud stardikontodele, st nii osaühingute stardikontodele, sõltumata sellest kas need on avatud kiirmenetluses või ilma kui ka aktsiaseltside stardikontodele. Palume seletuskirja selles osas täiendada.

5. Ettepanek ühtlustada kasutatavad terminid. Läbisegi on kehtivas Äriseadustikus kui ka

Äriseadustiku muutmise eelnõus kasutatud termineid: maksekonto, pangaarve, ajutine konto,

arvelduskonto, arve, stardikonto.

Loodame, et ministeeriumil on võimalik Pangaliidu märkuste ja arvamusega arvestada ning anda

tagasisidet meie poolt esitatud küsimuste osas. Vajadusel oleme valmis oma ettepanekuid täpsustama

või kohtuma.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Katrin Talihärm

Tegevjuht