08.12.2025
Euroopa Liidu sõjalise liikuvuse pakett
COM (2025) 847 [Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on establishing a framework of measures to facilitate the transport of military equipment, goods and personnel across the Union]
JOIN (2025) 846 [JOINT COMMUNICATION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL on Military Mobility]
Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule
Kujundada seisukoht
Peavastutaja: Kaitseministeerium
Kaasvastutajad: Kliimaministeerium, Rahandusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Riigikantselei (julgeoleku- ja riigikaitse koordinatsioonibüroo), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 23.01.2026
KOKi esitamise tähtpäev 11.02.2026
VV esitamise tähtpäev 19.02.2026
Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus
Algatuse reguleerimisala nõuab vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist (RKKTS § 152¹ lg 1 p 1);
Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju (RKKTS § 152¹ lg 1 p 2);
Seisukoha võtmist peab oluliseks peaminister või minister (VVS § 20¹ lg 2);
Sisukokkuvõte
Euroopa Komisjon tuli 19. novembril välja sõjalise liikuvuse paketiga, mille keskmes on ettepanek uueks sõjalise liikuvuse määruseks (COM (2025) 847). Samuti avaldas komisjon sõjalise liikuvuse teatise (JOIN 846).
Ettepanek on tihedalt seotud ELi kõrgendatud tähelepanuga parandada märkimisväärselt Euroopa kaitsevalmidust aastaks 2030. Vajadus eemaldada sõjalise liikuvusega seotud õiguslikud ja võimekusalased takistused sai ära märgitud märtsis 2025 komisjoni ja ELi kõrge esindaja avaldatud "Euroopa kaitsevalmidus 2030" valges raamatus. Euroopa Ülemkogu 26. juuni 2025 järeldused kutsusid samuti komisjoni ja kõrget esindajat esitama ettepanekud sõjalise liikuvuse tugevdamiseks, võimaldamaks kaitsevarustuse ja -personali tõhusat liikumist kogu liidus. Sõjaline liikuvus oli välja toodud ka 16. oktoobri 2025 avaldatud kaitsevalmiduse teekaardis.
Määruse eelnõu näeb muuhulgas ette järgnevat:
1. Luuakse mehhanism sõjalise varustuse ja vägede kiirendatud liigutamiseks erakorralises olukorras (Euroopa sõjalise liikuvuse tõhustatud reageerimissüsteem ehk European Military Mobility Enhanced Response System, EMERS);
2. Luuakse solidaarsusreserv, mis peaks võimaldama liikmesriikidel koondada ja jagada transpordi- ja logistilisi võimekusi, sealhulgas neid, mis suurendavad energiajulgeolekut, hõlbustades sellega vajalike võimekuste kasutamist ning tugevdades nende suutlikkust sõjaliste transpordioperatsioonide läbiviimisel;
3. Liikmesriikidele seatakse määrusega uued kohustused ELi nelja prioriteetse sõjalise liikuvuse koridori valmimiseks ning antakse komisjonile järelvalvelised lisaülesanded. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid on juba varem tuvastanud umbes 500 kriitilist taristuprojekti (raudtee-, tee-, silla-, sadama- ja tunnelinvesteeringud), mis aitavad kõrvaldada kriitilised kitsaskohad prioriteetsetel sõjalise mobiilsuse koridoridel. Need projektid peaksid eelnõu kohaselt valmima 2030. aastaks.
4. Iga liikmesriik määrab piirideülese sõjalise transpordi riikliku koordinaatori, kelle ülesandeks oleks koordineerida, kommunikeerida ja viia läbi sõjalise transpordi operatsioone, eriti siis kui EMERS aktiveeritakse. Luuakse uus sõjalise liikuvuse transpordirühm.
Komisjoni ettepaneku kohaselt tugineb määrus Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklitele 91 ja 100 lõikele 2, kuna määrus hõlmab meetmeid, mis kehtivad maantee-, raudtee- ja siseveetranspordi, aga ka õhu- ja meretranspordi kohta. Määrusega kehtestatakse meetmete kogum ja sätestatakse asjakohased sätted, mille eesmärk on hõlbustada sõjalist transporti liidus ja üle selle välispiiride ning vähendada ja leevendada sellise transpordi mõju tsiviiltranspordile.
Kas EL algatus reguleerib karistusi või haldustrahve? Ei
Kas nähakse ette uue asutuse loomine (järelevalvelised või muud asutused)? Jah
Ei ole välistatud, kuna määruse eelnõu kohaselt peaks iga liikmesriik määrama piiriüleste sõjaliste vedude riikliku koordinaatori, et tagada piiriüleste sõjaliste transpordioperatsioonide tõhus koordineerimine, suhtlus ja elluviimine. Samuti luuakse sõjalise liikuvuse transpordirühm, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja koguneb regulaarselt arutama muu hulgas küsimusi, mis on seotud määruse teatavate osade rakendamisega. Ettepaneku kohaselt tugevdatakse ka Euroopa Komisjoni rolli sõjalises liikuvuses.
Kas lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi? Jah
Komisjoni ettepanek hõlmab hiljemalt 2030. aastaks ELi-ülese turvalise ja piiratud juurdepääsuga sõjalise mobiilsuse digitaalse infosüsteemi loomist. Pärast süsteemi kasutuselevõttu peaksid kõik liikmesriigid seda kasutama kõigi sõjalise transpordi lubade, liikluskorralduse ning tolliformaalsuste jaoks, mis on seotud piiriüleste sõjaliste vedudega ja ELi vormiga 302. Vormiga 302 seotud tolliformaalsuste puhul peab süsteem olema kooskõlas asjakohase liidu tolliõigusega, sealhulgas ühtsete andmenõuetega, mis moodustavad ELi tolliandmemudeli. Taolise süsteemi kasutuselevõtt tooks tõenäoliselt kaasa ka Eestis IT-arenduste vajaduse, et tagada süsteemide liigendatus.
Eesmärgid
1. Regulatiivsete tõkete kõrvaldamine
Kehtestatakse ühtsed sõjalise liikuvuse nõuded ning selged reeglid ja protseduurid piiriüleste sõjaliste liikumiste jaoks. Taotluste menetlemiseks seatakse maksimaalselt kolmepäevane tähtaeg (praegu võib mõnes liikmesriigis vägede ja sõjalise varustuse liigutamiseks loa saamine võtta kuni 45 päeva) ning tolliprotseduurid ühtlustatakse.
2. Hädaolukorra raamistiku loomine
Luuakse uus Euroopa sõjalise liikuvuse tõhustatud reageerimissüsteem, mis võimaldab kiirmenetlusi ja eelisjuurdepääsu vajalikule taristule ning toetab nii ELi kui NATO operatsioone.
3. Transporditaristu vastupanuvõime suurendamine
Uuendatakse peamisi ELi sõjalise liikuvuse koridore, et need vastaksid kahesuguse kasutusega taristu nõuetele, ning tugevdatakse strateegilise taristu kaitset.
4. Tugevdatakse juhtimist ja koordineerimist
5. Süvendatakse ELi koostööd NATO ja muude partneritega
Mõju ja sihtrühm
Majandus
Ettevõtlus
Sihtrühm: Ettevõtjad, sh taristuga seonduvad ettevõtjad, kaitsetööstus
Mõju sihtrühmale: Ettepaneku eesmärkide saavutamiseks on vajalik jätkata taristualaseid investeeringuid. Samuti peaks muutuma lihtsamaks sõjaliste vahendite vedu Euroopa Liidus, mis võib osutuda ka teatavat positiivset mõju kaitsetoodete piiriülese liigutamise vaatest.
Halduskoormus
Kas lahendusega kaasneb mõju halduskoormusele? Jah
Kas avaliku sektori töökoormus: Nii kasvab kui kahaneb - luuakse uusi koordineerivaid funktsioone, samas peaks vähenema paberimajandus seoses sõjalise varustuse liigutamisega
Infotehnoloogia ja infoühiskond
Infotehnoloogilised arendused
Kas lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi? Jah
Selgitus: Tõenäoliselt tekib vajadus ühildada süsteeme, sh tollisüsteemid, turvalised võrgud
Kas arendustega on seotud kolmandad osapooled? Tõenäoliselt kolmandad osapoolted seotud, kuna komisjon soovib arendada ELi-ülest digitaalset süsteemi. Küsimus ka, mil määral oleks see seotud hetkel Euroopa Kaitsefondi poolt arenduses oleva projektiga (EE juhtriik), mille eesmärgiks on luua üle ELi ja NATO kehtiv digitaalne süsteem turvaliseks ja kiireks sõjalise liikuvusega seotud teabe, eelkõige piiriületusvormide vahetamiseks (SDMMS, Secure Digitalisation of Military Mobility Systems).
Riigikaitse ja välissuhted
Riigikaitse
Sihtrühm: Kaitsevägi
Mõju sihtrühmale: Lihtsustatakse oluliselt sõjalise varustuse liigutamist ELi-siseselt; kiirendatakse sõjalist liikuvust ja valmisolekut erakorralisteks stsenaariumideks
Kaasamine
Kaasata kõik asjassepuutuvad huvirühmad