MKMi eksperimenteerimisraamistik

Tere

EISis on kooskõlastamisel erasektori eksperimenteerimise raamistiku eelnõu ja seletuskiri. Riigikantseleile seda otseselt kooskõlastamiseks ei saadetud, küll aga on tegeleb Riigikantselei erinevate katsetamise raamistike väljatöötamistega ja innovaatiliste projektide rahastamise ja toetamisega. Seega vaatasime ka omaltpoolt eelnõusse sisse ja esitame mõned märkused:

§ 28.1 sissejuhatav tekst: millises õigusaktis ja millisel kujul on defineeritud mõiste „turg?“ „Selleks, et ettevõtja saaks turul testida uudset toodet või teenust, mille turule laskmist…“

§ 28.1 p 3 ja p 4: kas mõlemas punktis on esitatud välistavad asjaolud? Kui jah, siis miks need on eraldi sätestatud? Nt: p 3) projekti elluviimine ei ole vastuolus avaliku korra ja heade kommetega vrs p 4) pole ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale, avalikule julgeolekule ega häiri elutähtsate teenuste toimepidevust või üldhuviteenuse toimimist. Millal / mis juhul hinnatakse siis p 3 olevaid asjaolusid ja millal siis p 4 olevaid asjaolusid? Õigusselguse huvides soovitame sätestada üks punkt välistavatest asjaoludest. Lisaks, miks ei ole lisatud välistavaks ka see, et projekti elluviimine ei tohi olla ohuks riigi julgeolekule ja riigikaitsele.

Lisaks miks eelnõu § 28.3 lõikes 1 (ja ka § 28.3 lõikes 4)  ei ole toodud, et MKM kontrollib ka § 28.1 punktides 3 ja 4 toodud asjaolusid ( et projekt ei oleks vastuolus avaliku korraga, riigi julgeolekuga, ei ohustaks inimeste elu ja tervist jne)?

Millistele kriteeriumitele (kus need sätestatud on) peab projekt vastama, et see oleks innovaatiline? Mis on eelnõu mõttes „innovaatilise“ sisu, definitsioon, kriteeriumid?

Toote eelnõus välja, et selliste projektide alla võiksid minna ainult uued tooted ja teenused. Kas mõtlete nende all selliseid tooteid ja teenuseid, mida meie turul ei ole varem olnud või selle konkreetse ettevõtja tegevusala jaoks uudseid? Kus ja kuidas on defineeritud „uudne toode“ – kas turu/kasutaja jaoks või ettevõtte jaoks?

Vaadata üle terminite ühte kasutamine: õigusnormid, mis piiravad projekti elluviimist vrs õigusaktid, mis piiravad vrs projekti takistav õigusnorm vrs pärssiv õigusnorm. Kasutate neid kõiki – on samad või erinevad?

§ 28.3 lg 1 p 4: projekti elluviimisel saab täita asjassepuutuva õigusnormi eesmärgi muul viisil nii, et oleks jätkuvalt tagatud kolmandate isikute, vara ja keskkonna ohutus ning asjassepuutuvate isikute põhiõiguste kaitse. Siin toote välja uued kaitse eesmärgid – eespool tekstis olid kaitstavateks väärtusteks avalik kord, head kombed (§ 28.1 p 3), inimese elu, tervis, vara või keskkond, avalik julgeolek (nb ei õiged terminid on julgeolek ja avalik kord), elutähtsate teenuste toimepidevus või üldhuviteenuse toimimine (§ 28.1 p 4), avalik huvi (§ 28.3 lg 1 p 3). Palun üle vaadata, mida hinnatakse MKMi poolt, milliste hüvedega ei tohi projekt vastuolus olla ja mida siis kaitsma peab.

§ 28.3 lg 5: sätte järgi hakkab MKM andma eelhinnanguid ja saatma neid kõikidele majandushaldusasutustele – kui suur töökoormus see MKMile on ja kas see vajab lisarahastust või lisaametikohti? Kui jah, siis kuidas olete planeerinud kaasnevad kulud katta?

§ 28.3 lg 6 p 3 – lisama peaks siia ka viite, et kui eriseadusesse pannakse sisse m ärge pärast edukat taotlust ja menetlust.

§ 28.4 lg 4 p 2: leping tuleks ühepoolselt lõpetada ka juhtumitel, kui ettevõtja rikub (ja nüüd vajalik ühtlustada eelnõus erinevate hüvede kaitsmise sõnastused) avalikku korda? Inimeste elu ja tervist? Riigi julgeolekut? Loodust jne?

Parimat

Kristi Purtsak 

Riigikantselei 

Õigusosakonna juhataja