| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 13-3/4103-1 |
| Registreeritud | 08.12.2025 |
| Sünkroonitud | 09.12.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
| Sari | 13-3 Riigi eriplaneeringute koostamise kirjavahetus |
| Toimik | 13-3/24/97 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Koogu küla |
| Saabumis/saatmisviis | Koogu küla |
| Vastutaja | Anne Martin (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: Koogu küla <[email protected]>
Sent: Monday, December 8, 2025 10:38 AM
To: Anne Martin - MKM <[email protected]>
Subject: Haljala-Kukruse teelõigu eriplaneering
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
manusena on Koogu küla kogukonna arvamus/ettepanek/tagasiside Haljala-Kukruse teelõigu eriplaneeringule, mis läbib Koogu küla.
Lugupidamisega
Anu Aleste
Külavanem
52 92 181
Tagasiside Haljala-Kukruse teelõigu eriplaneeringule
Koogu külas elas 2019. aastal 19 inimest, 2025. aasta seisuga on elanike arv kasvanud 42-ni. Keskmine elanike vanus on 40 aastat. See näitab selgelt, et inimesed ja noored pered on valinud Koogu küla just rahuliku ja looduslähedase elukeskkonna tõttu. Planeeritav 2+2 tee rajamine läbi küla seab selle elukeskkonna tõsise ohu alla.
Tee rajamine tooks kaasa märkimisväärse müra, vibratsiooni ja õhusaaste suurenemise, millega külaelanikud ei ole oma elamute ja hoonete ehitamisel arvestanud. See põhjustaks neile märkimisväärseid lisakulutusi ning halvendaks inimeste tervist ja elukvaliteeti. Külas elavad ka tundlikumad inimesed ning lapsed, kelle tervist mõjutab suurenenud liiklus otseselt (ärevushäired, unetus, südamehaigused, stress).
Koogu küla kogukondlik elu nõrgeneks oluliselt, kuna küla jaguneks sisuliselt kaheks – põhja- ja lõunaosaks. Külast kujuneks läbisõidukoridor, mitte elukeskkond, mis omakorda soodustab ääremaastumist, mitte arengut.
Palume esitada kõik Koogu küla puudutavad uuringud, millele planeeringus tuginetakse.
Koogu külas elab 2025. aasta seisuga 10 last, enamus neist lõuna pool, kes liiguvad igapäevaselt kogu küla ulatuses. Palume selgitada, kuidas on tagatud nende liiklusohutus. Lisaks liiguvad küla territooriumil regulaarselt metsloomad, kelle jaoks suureneb samuti hukkumise risk.
On reaalne oht, et bussiliiklus võib tee ümberkorraldamise tulemusel kaduda, nagu on juhtunud varasemate tee ehituste puhul (nt Mäo, Aaspere ja Viitna). Bussiliikluse kadumine sunnib inimesi soetama isiklikke sõidukeid, mis on vastuolus säästva liikumise eesmärkidega ning suurendab elanike majanduslikku koormust.
Koogu külas mis jääb kahe tee vahele, tegelevad paljud elanikud mesindusega – pea igal talul on mesitarud. Mesilaste korjelennud ulatuvad kuni 2 km lõuna suunal ning intensiivne liiklus tooks kaasa suure hulga mesilaste hukkumise, mis mõjutab otseselt nii kohalikke elanikke kui ka tolmeldamist ja toidutootmist.
Koogu külas paikneb kaitsmata põhjavesi, samuti tuleb suurvee ajal põhjavesi kohati maapinnale. Palume selgitada, milliste meetmetega tagab Transpordiamet põhjavee kvaliteedi säilimise olukorras, kus olemasolevale teele lisandub lisaks olemasolevale 2+2 sõidurada. Reostusrisk tekib nii tee ehituse käigus, igapäevase liikluse tõttu kui ka talviste teehoolduskemikaalide kasutamisest. Palume selgitada, kuidas on kavas reovesi teelt ja külast ära juhtida ilma keskkonnakahju tekitamata.
2+2 tee rajamine ei ole kooskõlas kliimaeesmärkidega ning tekitab nn kuumasaari. Palume selgitada, milliste lahendustega on planeeritud asfaldi ülekuumenemist vähendada. Samuti ei ole arusaadav ajavõit, kuna tee pikkus ei vähene ja ajavõit oleks hinnanguliselt vaid umbes 5 minutit. Kogukonnale see pigem pikeneks mitte ei väheneks seoses sinna teele saamisega.
Palun esitada Transpordi ameti poolt tehtav uuring, kus olemasoleva tee säilimisel sellelt teelt liiklusohtlikud kohad kaovad, kuna tee jääb ju alles.
Planeeritav tee tooks kaasa ulatusliku visuaalse reostuse (müratõkked, vallid), mis ei ole kooskõlas loodusliku elukeskkonnaga. Lisaks väheneb piirkonna kinnisvara väärtus ning pidurduvad investeeringud. Põllumaade kasutusest välja jäämine kahjustab kohaliku toidu tootmist ja põllumajandust.
Tee rajamine kujutab endast ka julgeolekuriski, kuna loob agressorriikidele võimaluse suurlinnadele kiiresti maismaad pidi läheneda.
Transpordiameti andmetel on viimase viie aasta jooksul sellel teelõigul hukkunud viis inimest, kuid puudub ülevaade õnnetuste põhjustest ning võrdlus sarnase pikkusega 2+2 teelõikudega. Samuti ka õnnetuste põhjused ja millisel teelõigul Koogus või Rannul. Palume esitada vastav analüüs.
Leiame, et liiklust ei tohiks muuta agressiivsemaks, vaid tuleb otsida lahendusi olemasoleva tee rahulikumaks ja turvalisemaks muutmiseks, ilma Koogu küla elukeskkonda hävitamata. Tänapäevane planeerimine peab olema inimsõbralik, kuid kavandatav lahendus seda Koogu külas ei taga.
Meie selge seisukoht on, et 2+2 tee ei tohiks läbida Koogu küla. Palume leida olemasolevale teele alternatiivseid lahendusi, mis ei kahjusta küla elukeskkonda ega kogukonda. Kogukonna säilimiseks on see vajalik samuti ka Viru-Nigula vallale, kuna inimeste arv vallas pidevalt väheneb ja oleme väga õnnelikud iga uue liikme üle.
Koogu küla kogukond
Tagasiside Haljala-Kukruse teelõigu eriplaneeringule
Koogu külas elas 2019. aastal 19 inimest, 2025. aasta seisuga on elanike arv kasvanud 42-ni. Keskmine elanike vanus on 40 aastat. See näitab selgelt, et inimesed ja noored pered on valinud Koogu küla just rahuliku ja looduslähedase elukeskkonna tõttu. Planeeritav 2+2 tee rajamine läbi küla seab selle elukeskkonna tõsise ohu alla.
Tee rajamine tooks kaasa märkimisväärse müra, vibratsiooni ja õhusaaste suurenemise, millega külaelanikud ei ole oma elamute ja hoonete ehitamisel arvestanud. See põhjustaks neile märkimisväärseid lisakulutusi ning halvendaks inimeste tervist ja elukvaliteeti. Külas elavad ka tundlikumad inimesed ning lapsed, kelle tervist mõjutab suurenenud liiklus otseselt (ärevushäired, unetus, südamehaigused, stress).
Koogu küla kogukondlik elu nõrgeneks oluliselt, kuna küla jaguneks sisuliselt kaheks – põhja- ja lõunaosaks. Külast kujuneks läbisõidukoridor, mitte elukeskkond, mis omakorda soodustab ääremaastumist, mitte arengut.
Palume esitada kõik Koogu küla puudutavad uuringud, millele planeeringus tuginetakse.
Koogu külas elab 2025. aasta seisuga 10 last, enamus neist lõuna pool, kes liiguvad igapäevaselt kogu küla ulatuses. Palume selgitada, kuidas on tagatud nende liiklusohutus. Lisaks liiguvad küla territooriumil regulaarselt metsloomad, kelle jaoks suureneb samuti hukkumise risk.
On reaalne oht, et bussiliiklus võib tee ümberkorraldamise tulemusel kaduda, nagu on juhtunud varasemate tee ehituste puhul (nt Mäo, Aaspere ja Viitna). Bussiliikluse kadumine sunnib inimesi soetama isiklikke sõidukeid, mis on vastuolus säästva liikumise eesmärkidega ning suurendab elanike majanduslikku koormust.
Koogu külas mis jääb kahe tee vahele, tegelevad paljud elanikud mesindusega – pea igal talul on mesitarud. Mesilaste korjelennud ulatuvad kuni 2 km lõuna suunal ning intensiivne liiklus tooks kaasa suure hulga mesilaste hukkumise, mis mõjutab otseselt nii kohalikke elanikke kui ka tolmeldamist ja toidutootmist.
Koogu külas paikneb kaitsmata põhjavesi, samuti tuleb suurvee ajal põhjavesi kohati maapinnale. Palume selgitada, milliste meetmetega tagab Transpordiamet põhjavee kvaliteedi säilimise olukorras, kus olemasolevale teele lisandub lisaks olemasolevale 2+2 sõidurada. Reostusrisk tekib nii tee ehituse käigus, igapäevase liikluse tõttu kui ka talviste teehoolduskemikaalide kasutamisest. Palume selgitada, kuidas on kavas reovesi teelt ja külast ära juhtida ilma keskkonnakahju tekitamata.
2+2 tee rajamine ei ole kooskõlas kliimaeesmärkidega ning tekitab nn kuumasaari. Palume selgitada, milliste lahendustega on planeeritud asfaldi ülekuumenemist vähendada. Samuti ei ole arusaadav ajavõit, kuna tee pikkus ei vähene ja ajavõit oleks hinnanguliselt vaid umbes 5 minutit. Kogukonnale see pigem pikeneks mitte ei väheneks seoses sinna teele saamisega.
Palun esitada Transpordi ameti poolt tehtav uuring, kus olemasoleva tee säilimisel sellelt teelt liiklusohtlikud kohad kaovad, kuna tee jääb ju alles.
Planeeritav tee tooks kaasa ulatusliku visuaalse reostuse (müratõkked, vallid), mis ei ole kooskõlas loodusliku elukeskkonnaga. Lisaks väheneb piirkonna kinnisvara väärtus ning pidurduvad investeeringud. Põllumaade kasutusest välja jäämine kahjustab kohaliku toidu tootmist ja põllumajandust.
Tee rajamine kujutab endast ka julgeolekuriski, kuna loob agressorriikidele võimaluse suurlinnadele kiiresti maismaad pidi läheneda.
Transpordiameti andmetel on viimase viie aasta jooksul sellel teelõigul hukkunud viis inimest, kuid puudub ülevaade õnnetuste põhjustest ning võrdlus sarnase pikkusega 2+2 teelõikudega. Samuti ka õnnetuste põhjused ja millisel teelõigul Koogus või Rannul. Palume esitada vastav analüüs.
Leiame, et liiklust ei tohiks muuta agressiivsemaks, vaid tuleb otsida lahendusi olemasoleva tee rahulikumaks ja turvalisemaks muutmiseks, ilma Koogu küla elukeskkonda hävitamata. Tänapäevane planeerimine peab olema inimsõbralik, kuid kavandatav lahendus seda Koogu külas ei taga.
Meie selge seisukoht on, et 2+2 tee ei tohiks läbida Koogu küla. Palume leida olemasolevale teele alternatiivseid lahendusi, mis ei kahjusta küla elukeskkonda ega kogukonda. Kogukonna säilimiseks on see vajalik samuti ka Viru-Nigula vallale, kuna inimeste arv vallas pidevalt väheneb ja oleme väga õnnelikud iga uue liikme üle.
Koogu küla kogukond