Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-3/4100-1 |
| Registreeritud | 08.12.2025 |
| Sünkroonitud | 09.12.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Kaitsetööstuse Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Kaitsetööstuse Liit |
| Vastutaja | Kairi-Ly Einborn (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
04.12.2025
VD_25/18
Riigikaitsekomisjon
Riigikogu
Lossi plats 1a, 15165 Tallinn
Koopia kaitseminister hr. Hanno Pevkur, majandus- ja tööstusminister hr. Erkki Keldo
Lugupeetud Riigikaitsekomisjon,
Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit ei saa kooskõlastada tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu. Eelnõu on Vabariigi Valitsusega kokku lepitud Eesti kaitsetööstuspoliitika eesmärkidele vastukäiv ja raskendab oluliselt nende eesmärkide saavutamist.
2025. aasta juunis algatas Riigikogu riigikaitsekomisjon tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu ettevalmistamise. Eelnõu eesmärk on koondada terviklikult kokku kolm kehtivat seadust (riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus ja hädaolukorra seadus) ning seeläbi suurendada kriisideks valmisolekut. On tervitatav, et riigikaitsekomisjon on võtnud ette sellise mastaapse ja laiaulatusliku initsiatiivi, kuid Eesti kaitsetööstus on protsessist seni välja jäetud.
Sellel seadusel on suur mõju igale tööstusharule laiapindse riigikaitse kontekstis. Eriti suur mõju on seadusel ning selles ette nähtud kriisiaja ülesannetel kaitsetööstuse ettevõtetele, mistõttu on ülioluline kaasata seaduseelnõu ettevalmistamisesse Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit (EKTL) kaitsetööstust esindava organina. Praegusel kujul, kus eelnõu on välja töötatud ilma kaitsetööstust konsulteerimata, ei saa EKTL eelnõud kooskõlastada.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse ning seadusest tulenevate kriisiaja ülesannete osas on EKTLil järgmised tähelepanekud:
1. Seaduseelnõuga tutvudes näeme, et erakorralise teenuse osutajatele (ETO), kes on valitud pikaajaliseks teenuse osutajaks, on kehtestatud erinevad nõuded, millega kaasnevad täiendavate investeeringute vajadus, et tagada kriisiks valmisolek. Näiteks telekommunikatsiooni ettevõtted peaksid side tagamiseks pikkade elektrikatkestuste ajal paigaldama täiendavad autonoomsed energiaallikad. Täiendavad investeeringud saab telekommunikatsiooni ettevõte lisada teenuse lõpphinnale. Kaitsetööstuse ettevõtete klient Eestis on Eesti Kaitsevägi. Kaitsetööstuse ettevõtetel ei ole võimalik täna täiendavaid ETO investeeringuid kanda pakutavate toodete ja teenuste lõpphinda. See vähendaks ettevõtete võimekust püsida turul konkurentsis. Seetõttu on kaitsetööstusele kriisiaja ülesandeid määrates vaja arvesse võtta kompensatsioonide vajalikkust, et säilitada sektori konkurentsivõime.
2. Kaitsetööstusparkidesse on sõlmitud kokkuleppeid rahvusvaheliste ettevõtetega, kes ei ole teadlikud võimalikest nõuetest, mis kaasnevad kriisiaja ülesannetega. Kui rahvusvahelistele ettevõtetele kehtestatakse ETO nõuded, ei ole see kooskõlas esmase pakkumisega ning mõjutab riigi atraktiivsust välis-investoritele.
3. Määratledes kaitsetööstuse rolli kriisiolukorras osana kaitsevõimest tuleb arvesse võtta erinevaid kaitsevalmiduse astmeid: üldine kaitsevalmidus, kõrgendatud kaitsevalmidus, erakorraline seisukord ja sõjaseisukord. Igas valmidusastmes kehtivad juhtimisprintsiibid, nõuded ja volitused ning need peavad kajastuma ka kaitsetööstuse kriisiaja ülesannetes.
4. Eesti kaitsetööstust reguleeriv poliitika on kaitsetööstuspoliitika, mis seab prioriteediks Eestisse rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ja atraktiivse keskkonna tekitamise. Kriisiaja ülesanded tähendavad ettevõtetele täiendavaid kohustusi, mõjutavad ettevõtete konkurentsivõimet, tegevusvabadust ja takistavad valitsuse seatud eesmärkide saavutamist. Seetõttu on oluline säilitada dialoog tööstusega.
Tulenevalt eespool kirjeldatust, on EKTLi seisukoht, et koos riigipoolse erakorralise teenuseosutaja kohustuse määramisega Eesti kaitsetööstuse ettevõtetele tuleb leida ka riigipoolne lahendus, mis kompenseerib ettevõtetele kaasnevaid kulutusi. Samuti on EKTLi kaasamine ülioluline, sest seadus mõjutab tugevalt kogu kaitsetööstuse sektorit.
Lugupidamisega
Taavi Veskimägi
Nõukogu esimees
Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
HOIATUS!
See e-kiri võib olla liba-, õngitsus- või pahaloomuline, kuna on saadetud asutusest, kus meiliserver on vigaselt seadistatud. |
Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit
Estonian Defence and Aerospace Industry Association
Lõõtsa 6, 11415 Tallinn, Estonia
+372 5648 3446
Digiallkirjad
04.12.2025
VD_25/18
Riigikaitsekomisjon
Riigikogu
Lossi plats 1a, 15165 Tallinn
Koopia kaitseminister hr. Hanno Pevkur, majandus- ja tööstusminister hr. Erkki Keldo
Lugupeetud Riigikaitsekomisjon,
Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit ei saa kooskõlastada tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu. Eelnõu on Vabariigi Valitsusega kokku lepitud Eesti kaitsetööstuspoliitika eesmärkidele vastukäiv ja raskendab oluliselt nende eesmärkide saavutamist.
2025. aasta juunis algatas Riigikogu riigikaitsekomisjon tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu ettevalmistamise. Eelnõu eesmärk on koondada terviklikult kokku kolm kehtivat seadust (riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus ja hädaolukorra seadus) ning seeläbi suurendada kriisideks valmisolekut. On tervitatav, et riigikaitsekomisjon on võtnud ette sellise mastaapse ja laiaulatusliku initsiatiivi, kuid Eesti kaitsetööstus on protsessist seni välja jäetud.
Sellel seadusel on suur mõju igale tööstusharule laiapindse riigikaitse kontekstis. Eriti suur mõju on seadusel ning selles ette nähtud kriisiaja ülesannetel kaitsetööstuse ettevõtetele, mistõttu on ülioluline kaasata seaduseelnõu ettevalmistamisesse Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit (EKTL) kaitsetööstust esindava organina. Praegusel kujul, kus eelnõu on välja töötatud ilma kaitsetööstust konsulteerimata, ei saa EKTL eelnõud kooskõlastada.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse ning seadusest tulenevate kriisiaja ülesannete osas on EKTLil järgmised tähelepanekud:
1. Seaduseelnõuga tutvudes näeme, et erakorralise teenuse osutajatele (ETO), kes on valitud pikaajaliseks teenuse osutajaks, on kehtestatud erinevad nõuded, millega kaasnevad täiendavate investeeringute vajadus, et tagada kriisiks valmisolek. Näiteks telekommunikatsiooni ettevõtted peaksid side tagamiseks pikkade elektrikatkestuste ajal paigaldama täiendavad autonoomsed energiaallikad. Täiendavad investeeringud saab telekommunikatsiooni ettevõte lisada teenuse lõpphinnale. Kaitsetööstuse ettevõtete klient Eestis on Eesti Kaitsevägi. Kaitsetööstuse ettevõtetel ei ole võimalik täna täiendavaid ETO investeeringuid kanda pakutavate toodete ja teenuste lõpphinda. See vähendaks ettevõtete võimekust püsida turul konkurentsis. Seetõttu on kaitsetööstusele kriisiaja ülesandeid määrates vaja arvesse võtta kompensatsioonide vajalikkust, et säilitada sektori konkurentsivõime.
2. Kaitsetööstusparkidesse on sõlmitud kokkuleppeid rahvusvaheliste ettevõtetega, kes ei ole teadlikud võimalikest nõuetest, mis kaasnevad kriisiaja ülesannetega. Kui rahvusvahelistele ettevõtetele kehtestatakse ETO nõuded, ei ole see kooskõlas esmase pakkumisega ning mõjutab riigi atraktiivsust välis-investoritele.
3. Määratledes kaitsetööstuse rolli kriisiolukorras osana kaitsevõimest tuleb arvesse võtta erinevaid kaitsevalmiduse astmeid: üldine kaitsevalmidus, kõrgendatud kaitsevalmidus, erakorraline seisukord ja sõjaseisukord. Igas valmidusastmes kehtivad juhtimisprintsiibid, nõuded ja volitused ning need peavad kajastuma ka kaitsetööstuse kriisiaja ülesannetes.
4. Eesti kaitsetööstust reguleeriv poliitika on kaitsetööstuspoliitika, mis seab prioriteediks Eestisse rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ja atraktiivse keskkonna tekitamise. Kriisiaja ülesanded tähendavad ettevõtetele täiendavaid kohustusi, mõjutavad ettevõtete konkurentsivõimet, tegevusvabadust ja takistavad valitsuse seatud eesmärkide saavutamist. Seetõttu on oluline säilitada dialoog tööstusega.
Tulenevalt eespool kirjeldatust, on EKTLi seisukoht, et koos riigipoolse erakorralise teenuseosutaja kohustuse määramisega Eesti kaitsetööstuse ettevõtetele tuleb leida ka riigipoolne lahendus, mis kompenseerib ettevõtetele kaasnevaid kulutusi. Samuti on EKTLi kaasamine ülioluline, sest seadus mõjutab tugevalt kogu kaitsetööstuse sektorit.
Lugupidamisega
Taavi Veskimägi
Nõukogu esimees
Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit
From: Aivar Engel <[email protected]>
Sent: Mon, 08 Dec 2025 13:32:12 +0000
To: Estonian Defence and Aerospace Industry Association <[email protected]>
Cc: "[email protected]" <[email protected]>; "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium" <[email protected]>; "[email protected]" <[email protected]>; "[email protected]" <[email protected]>; Kaitseministeerium <[email protected]>; Riigikaitsekomisjon <[email protected]>; Kristi Purtsak - RK <[email protected]>
Subject: RE: SE 668 Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Tere!
Märgin selguse huvides, et seaduseelnõus (668 SE) ma kaitsetööstusettevõtetele otseseid kriisiaja ülesandeid ei tuvastanud, elutähtsate teenuste ammendav loetelu on sätestatud eelnõu §-s 73.
Välistada ei saa ühekordset või püsivat kriisiülesannet, mille puhul peaks olema ettenähtud riigipoolne kompensatsioon.
Küll aga on kaitsetööstusettevõtetega seonduv expressis verbis sätestatud Riigikogu liikmete Meelis Kiili, Leo Kunnase, Peeter Tali ja Alar Lanemani esitatud muudatusettepanekute hulgas, mille kohta ootame riigikaitsekomisjoni k.a 16. detsembri istungil Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu seisukohta.
Eelnõu, sh esitatud arvamused ja muudatusettepanekud on kättesaadavad:
Lugupidamisega
Mag. iur. Aivar Engel
Riigikogu riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja
T: +372 631 6470
Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn.
From: Estonian Defence and Aerospace Industry Association <[email protected]>
Sent: Friday, December 5, 2025 12:01 PM
To: Riigikaitsekomisjon <[email protected]>
Cc: [email protected]; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; Kaitseministeerium <[email protected]>
Subject: SE 668 Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Lugupeetud Riigikaitsekomisjoni liikmed,
Edastame teile Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu (EKTL) seisukoha seoses tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga.
Eelnõu, mis on valminud EKTLi kaasamata, näeb ette kaitsetööstuse ettevõtetele kriisiaja ülesannete määramist. Liidu nägemus on, et nimetatud kriisiaja ülesanded, millega kaasneb ettevõtetele märkimisväärne halduskoormus ja piirangud, raskendab tunduvalt Kaitsetööstuspoliitikas seatud eesmärkide täitmist. EKTL näeb, et sellises mahus kohustusi ei saa seada ilma, et oleks kaitsetööstust kaasatud ning muuhulgas välja mõeldud kompenseerimise mehhanismid.
16.12.2025 on liitu kutsutud osalema riigikaitsekomisjoni istungile, kus eelnõud arutatakse ning oleme valmis seal oma seisukohti tutvustama.
Lugupidamisega
Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit
Estonian Defence and Aerospace Industry Association
Lõõtsa 6, 11415 Tallinn, Estonia
+372 5648 3446
