Lp Heidy Purga, kultuuriminister,
[email protected]
Lp Kersti Kaljulaid, EOK president,
[email protected]
Lp Margus Klaan, Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse nõukogu esimees,
[email protected]
Lp Jarko Koort, Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse juhatuse esimees,
[email protected]
PÖÖRDUMINE 05.12.2025
Eesti Spordiajaloo Seltsi (ESAS) liikmetel on info, et Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus, kes on teinud rohkem kui kümmekond viimast aastat Eesti spordi aastaraamatute väljaandmisel igati kiiduväärset ja kultuurilooliselt asendamatut tööd, on võtnud plaani 2025. aastast alates Eesti spordi aastaraamatut enam mitte välja anda.
Pöördume teie poole küsimusega, kas info Eesti spordi aastaraamatu väljaandmise lõpetamisest vastab tõele, kas ka kultuuriministeerium, EOK ja sihtasutuse nõukogu on sellisest otsusest teadlik ja seda toetanud? Juhul, kui nii on, siis palume otsus üle vaadata. Tegemist on spordiajaloo seisukohast ainuke Eestis alles jäänud tervikliku teabekogumikuga, mis omab spordiajaloos hindamatut väärtust. Kuna ESAS-i ei ole kaasatud selle küsimuse arutellu, siis on ka ettepanek, et edaspidi seda tehakse.
Eesti spordi statistikakogumikel, mida peetakse oma järjepidevuse ja suures osas läbi aja säilinud sisupõhimõtetega maailmas ainulaadseks, on tänaseks 107-aastane ajalugu. Algust tehti Eesti Vabariigi sünni eelaastal ilmuma hakanud Eesti spordi kalendritega, kus sees ka tulemusi ja rekordiparandusi, alates 1927. aastast kuni 1940. aastani ilmusid juba sisukamad Eesti kehakultuuri aastaraamatud ning sõja lõpust alates on kuni 2024. aastani trükitud rohkete tulemuste ning muude statistikamaterjalidega sisustatud Eesti spordi aastaraamatud. Spordiajaloolaste suure töö tulemusena on koondatud ühte raamatusse ka vähem kättesaadav Eesti sport 1918–1940, samuti sõja- ja sõjajärgsed perioodid 1940–1949 ja 1950–1955.
Eesti spordi aastaraamatud hoiavad alles oma senises katkematuses osa Eesti kultuurist, ajaloost ja spordist. Selle ainulaadse statistikajada katkestamine oleks selgelt pahategu Eesti kultuurile. Need ei ole üksnes spordisõprade, seda enam ajaloolaste, veel enam spordiajaloolaste igapäevane töövahend, need raamatud on samavõrd kultuurivaramu.
Toetame ja tunnustame digilahendusi, kuid nende kõrval paberkandjal spordi aastaraamatu vajaduse kadumist lähemas tulevikus ei ole võimalik näha. Tänapäeval prevaleerivad paljuski eelkõige digilahendused, veebid ja kodulehed, aga oleks asjatundmatu väita, et neile pandav info on kergelt kättesaadav ja kasutatav. Käepärast statistikakogumikku digimaailm seni veel asendada ei suuda. Selles veendumiseks tasub aastaraamatute prügikasti viskamise idee toetajatel surfata Eesti spordialaliitude kodulehekülgedel ja vaadata, kui paljudel on seal tulemusi, kui kaugele ajas tagasi sealt tulemusi leiab, kui erapooletu on alaliitude võimalik statistika ja kui korrektselt on spordistatistika seal vormistatud. Väga paljusid võistlusprotokolle tänapäeval isegi ei säilitata, rääkimata sellest, et arhiivid oma ruumikitsikuses neid ootaks. Palju infot on kahe-kolme aasta pärast juba taastamatu ja mõõtmatus internetiavaruses leidmatu.
Eesti Spordiajaloo Selts palub spordi aastaraamatute väljaandmist jätkata, sellega seonduvaid probleeme selgitada ja kinnitame valmisolekut probleemide lahendamiseks võimaluste otsimise aruteludes osaleda. Spordikoolituse ja -teabe sihtasutuse nimes sisalduv sõna „teabe” viitab otseselt sihtasutuse ülesandele inimesi teavitada, spordiajaloo seltsi ülesanne on hoida ajaloolist pärandit. Aastaraamatute traditsiooni jätkumine on meie ühine vajadus.
Eesti Spordiajaloo Seltsi nimel, lugupidamisega
Enn Mainla
Eesti Spordiajaloo Seltsi esimees,
[email protected], 56497632