Leping

1

Asutajate ootused Sihtasutusele Rakvere Teatrimaja

Sissejuhatus

Riigi kui asutaja ootused Sihtasutusele Rakvere Teatrimaja (edaspidi sihtasutus) tulenevad

strateegiast „Eesti 2035“, „Kultuuri arengukavast 2021– 2030“ ja etendusasutuste seadusest.

Rakvere linna kui asutaja ootused tulenevad linna arengukavast. Ootused on kooskõlas

sihtasutuse põhikirjaga.

Eesti Vabariik ja Rakvere linn seavad sihtasutusele kolm peamist eesmärki:

 tagada piirkonnas ja üle Eesti mitmekesine ja kõrgetasemeline etendustegevus ja olla heaks

partneriks muudele piirkonna kultuurisündmustele;

 järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ning head juhtimistava;

 tagada organisatsiooni jätkusuutlik majandustegevus ja tagada sihtasutusele kuuluva vara

heaperemehelik kasutamine.

Asutajate ootuste täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus.

Asutajate ootuste täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar kuni märts, st enne

majandusaasta aruande kinnitamist sihtasutuse nõukogus. Asutajate ootusi uuendatakse

vajaduse korral.

Riigi ja kohaliku omavalitsuse osalemise põhjused sihtasutuse asutamisel

Riik ja Rakvere linn asutasid sihtasutuse selleks et tagada piirkonnas ja üle Eesti mitmekesine

ja kõrgetasemeline etendustegevus ja olla heaks partneriks muudele piirkonna

kultuurisündmustele. Sihtasutuse missioon on väärtustada inimlikkust. Sihtasutus Rakvere

Teatrimaja teeb seda tuues vaatajateni väärtdramaturgial ja erinevate kunstnike vabal ja

demokraatlikul koosloomel sündivaid lavastusi, mille puhul suhtutakse igasse vaatajasse kui

kaasloojasse. Teatri mõjuvälja laiendatakse erinevate üritustega ning võimaldatakse Rakvere

Teatrikinos kinokunstist ja Rakvere Teatrigaleriis kujutavast kunstist osa saada. Maailma teatrit

tutvustab sihtasutuse korraldatav rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal.

Strateegilised valdkondlikud eesmärgid

Võtmeindikaatorid1 on järgmised:

1. külastajate rahulolu;

2. saalide keskmine täituvus lavastuste lõikes;

3. töötajate rahulolu;

4. etenduste arv aastas;

5. uuslavastuste arv aastas.

1 Vt kõigi indikaatorite metoodikat ning baas- ja sihttasemeid lisas 1.

2

Täpsemad valdkonnapõhised ootused sihtasutusele on järgmised:

1. Tutvustada läbi mitmekesise etendustegevuse Eesti ja välismaist dramaturgiat, sh

kogukonnale ja piirkonnale omast.

Tulemusindikaatorid:

1.1. eesti algupäranditel põhinevate lavastuste arv uuslavastustest;

1.2. eri riikidest pärit algupärandite arv;

1.3. piirkondlikel lugudel põhinevate lavastuste arv uuslavastuste hulgas;

1.4. erinevates sõnateatri žanrites lavastuste osakaal uuslavastustest;

1.5. eraetendusasutuste ja muude kohalike kultuuriasutustega koostöös loodud uuslavastuste

arv.

2. Pakkuda mitmekesist ligipääsetavat ja kättesaadavat etendusprogrammi piirkonna ja

üle Eesti elanikkonnale.

Tulemusindikaatorid:

2.1. erinevatele vanuserühmadele antud etenduste arv;

2.2. erinevatele vanuserühmadele antud etenduste külastajate arv (panustab „Kultuuri

arengukava 2021–2030“ üldeesmärgi mõõdikusse „Eesti elanike osalemine kultuurielus“);

2.3. haridustegevustes osalejate rahulolu pakutud tegevustega;

2.4. aasta jooksul haridustegevusest osa saanud külastajate arv;

2.5. võõrustatud külalisetenduste arv.

3. Tagada rahvusvahelise etenduskunstide festivali Baltoscandal sisukas ja jätkusuutlik

toimimine.

Tulemusindikaatorid:

3.1. festivalil osalenud lavastuste ja truppide arv;

3.2. festivalil osalenud külastajate rahulolu (programmi, korraldusega);

3.3. festivalil osalenud välispartnerite rahulolu.

4. Tagada etenduskunstide piirkondlik kättesaadavus – korraldada etendusi piirkonnas

ja üle Eesti.

Tulemusindikaator:

4.1. etenduste arv maakondade lõikes, väljaspool statsionaarseid saale (Lääne- ja Ida-Virumaal;

mujal Eestis).

5. Säilitada ja arendada sihtasutusele kuuluvat kinnisvara ja vallasvara.

Tulemusindikaator:

5.1. korrasoleva kinnisvara osakaal kogukinnisvarast.

6. Vähendada etendusasutuse keskkonnajalajälge.

Tulemusindikaatorid (panustavad „Kultuuri arengukava 2021–2030“ alaeesmärgi mõõdikusse

„Eesti kultuurikorralduse keskkonnamõju“):

6.1. elektri- ja soojusenergia kasutus aastas;

6.2. vee kasutus aastas;

3

6.3. jäätmete liigiti kogumine;

6.4. keskkonnahoidlike hangete osakaal kõigist hangetest aastas;

6.5. asutuse autode aastane läbisõit;

6.6. keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise minimaalsete nõuete täitmine (vt

keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise riiklik juhis).

7. Arvestada kõigi teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare

ulatuses: lapsed, eakad, erivajadustega inimesed, lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga

inimesed, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja kõik teised. Analüüsida teenuseid

nn suutlikkussurvest ja kogemuse terviklikkusest lähtudes: st millist võimekust või

suutlikkust iga konkreetne teenus kasutajalt igas üksikus kasutusetapis nõuab ning kuidas on

võimalik suutlikkuste barjääre alandada või alternatiive pakkuda. Suuremaid investeeringuid

nõudvate muudatuste puhul koostada tegevuskava.

Tulemusindikaator:

7.1. enesehindamine kõigi teenuste lõikes, tegevuskava koostamine puuduste likvideerimiseks

ja selle täitmine.

Finantseesmärgid

Kasumi teenimine ei ole riigi asutatud sihtasutuste tegevuseesmärk. Vaatamata sellele on vaja

jälgida, et sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste

vahenditega võimalikult kulutõhusalt.

Võtmeindikaatorid:

1. majandustegevusest laekuva tulu osakaal kogutulust (v.a investeeringutoetused);

2. avaliku sektori toetus vs majandustegevusest laekunud tulude osakaal;

3. kohaliku omavalitsuse toetuste osakaal kogutulust;

4. erarahastajatelt laekunud toetuste osakaal kogutulust;

5. lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja.

Seireindikaatorid:

1. tegevuskulu (v.a investeeringud ja amortisatsioonikulu) külastaja kohta aastas;

2. avaliku sektori toetus (v.a investeeringutoetused) külastaja kohta aastas;

3. majandustegevusest laekunud tulu töötaja kohta (taandatud täistööajale, lisandväärtus 1

töötaja kohta);

4. põhitegevuse tulem.

Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad

toetama järgmised finantseesmärgid ja -põhimõtted:

1. Tõhusus ja jätkusuutlikkus:

a. majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult;

b. keskpikas ajahorisondis (3–5 a) ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada

tulude kasvu.

4

2. Investeerimispoliitika:

a. investeeringuid tehakse lähtudes nõukogu otsusest ning need kaetakse üldjuhul

sihtasutuse majandustegevusest laekunud tulust ning avalikest siseriiklikest ja

välisvahendite taotlusvoorudest;

b. kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning

kaasnevad riskid tuvastatud ja arvesse võetud;

c. üksikobjektide investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil

lähtutakse põhimõttest, et projekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte suurendama

sihtasutuse püsikulusid määral, mida projekti tulud ei kata;

d. uute hoonete ehitamisele eelistatakse olemasolevate hoonete (eelkõige mälestiste)

renoveerimist.

3. Sihtasutuse eelarve kavandamisel lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse

esmajärjekorras baasteenuste osutamiseks ja asutajate ootuste dokumendis nimetatud

strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenused on teenused, mille

osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus. St sihtasutus võib, aga ei pea neid pakkuma.

Juhtimiskvaliteedi eesmärgid

1. Sihtasutus rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle toimimist

(miinimumina vähemalt üks siseaudit ja võimalusel juhtimisealane sisemine hindamine).

2. Selleks toimub muu hulgas:

2.1. kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega;

2.2. kord aastas nõukogu liikmete enesehindamine ning juhatuse liige annab tagasisidet

nõukogu liikmete tööle.

3. Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja

arendamisel avaliku sektori infoturbe nõuetest ning Kultuuriministeeriumi haldusala IKT

teenuste korraldamise põhimõtetest. Üks tulemusindikaatoritest: küberhügieeni koolituse

(digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse töötajatest, kellele test saadeti.

4. Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud asutajate ootuste täitmisega (on sõlmitud

tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel).

SIHTASUTUSE RAKVERE TEATRIMAJA

ASUTAJATE OTSUS

Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi kaudu, keda esindab kultuuriminister Heidy Purga,

Rakvere linn Rakvere Linnavalitsuse kaudu, keda esindab Rakvere Linnavalitsuse 17.11.2025

korralduse nr 762 alusel linnapea Triin Varek,

otsustavad kinnitada asutajate ootused Sihtasutusele Rakvere Teatrimaja (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)  (allkirjastatud digitaalselt) 

Heidy Purga Triin Varek 

minister linnapea